Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“

EELNÕU

03.12.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS

Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 423 lõike 5 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus reguleerib elektrituruseaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi

rakendamiseks vähempakkumise korraldamist.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) märkimisväärse turujõuga pakkuja – pakkuja, kelle pakutud reservvõimsus on üle 150 MW; 2) pakkuja – vähempakkumisel pakkumuse esitanud isik;

3) pakkumus – pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks vähempakkumise tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja elektrituruseadusega; 4) vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus soodsaima kogukuluga reservvõimsuse

mehhanismi pakkuja leidmiseks; 5) süsteemihaldur – vähempakkumise korraldaja;

6) ühispakkujad – ühispakkumuse esitanud pakkujad; 7) ühispakkumus – rohkem kui ühe pakkuja koos esitatud pakkumus.

§ 3. Vähempakkumise väljakuulutamine

(1) Vähempakkumise väljakuulutamise teate (edaspidi vähempakkumise teade) avaldab süsteemihaldur vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 6.

(2) Vähempakkumise teade sisaldab järgmist teavet: 1) süsteemihalduri kontaktandmed;

2) vähempakkumise tingimused, sealhulgas vähempakkumise kaudu hangitav reservvõimsuse maht; 3) pakkumuse esitamise tähtaeg;

4) pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg; 5) pakkumusega koos esitatavate dokumentide loetelu;

6) pakkumuse tagatise suurus ja tasumise tingimused; 7) lepingu tähtaeg; 8) tehnoloogiate kasutegur;

9) vähempakkumise muud olulised tingimused.

§ 4. Vähempakkumise teate muutmine

(1) Vähempakkumise teadet võib enne pakkumuse esitamise tähtpäeva muuta kooskõlas

elektrituruseaduse § 423 lõigetega 2 ja 3. (2) Vähempakkumise teate muudatused avaldatakse samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes

on teate muutmise ajaks pakkumuse esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel.

(3) Vähempakkumise teate muutmise korral pikendab süsteemihaldur pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt aja võrra, mis jäi esialgse vähempakkumise teate avaldamise ja selle muutmise teate avaldamise vahele.

§ 5. Teabevahetus

(1) Süsteemihaldur edastab pakkujale teabe e-postiga pakkumuses esitatud aadressil või avaldab teabe oma veebilehel.

(2) Pakkuja edastab vähempakkumisega seotud teabe süsteemihaldurile e-postiga

süsteemihalduri aadressil või sisestab teabe süsteemihalduri veebilehele.

§ 6. Vähempakkumisel osalemise avaldus

(1) Pakkumuse peab olema digitaalselt allkirjastanud pakkujat esindama õigustatud isik. (2) Pakkumus peab sisaldama järgmist teavet:

1) pakkuja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, telefoninumber; 2) pakkuja esindaja nimi ja esindusõiguse alus;

3) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik vähempakkumisel osalemise nõuetest ning et ta vastab vähempakkumise tingimustele; 4) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakutud reservvõimsus vastab vähempakkumise teates

nimetatud nõuetele; 5) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta kohustub vähempakkumise võitjaks tunnistamise korral

pakkuma vähempakkumise teates nimetatud teenust kogu lepingu kestuse vältel vastavalt vähempakkumise tingimustele; 6) pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks, mis kehtib vähemalt vähempakkumise

teates nimetatud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni; 7) pakutud reservvõimsuse kirjeldus, mis sisaldab vähempakkumise tingimustes loetletud

teavet; 8) kirjeldus, arvutuskäik ja piisav dokumentatsioon selle kohta, kuidas täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu

(ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124) artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuet reservvõimsuse mehhanismi kasvuhoonegaaside heite piirnormide kohta, kusjuures kirjeldus ja asjaomane

arvutuskäik peavad vastama nimetatud punktis viidatud ACERi metoodikadokumentidele; 9) tarbimise juhtimise portfelli kuuluvate tarbimise mõõtepunktide summaarse tarbimise matemaatilise mudeli kirjeldus, mis on piisava täpsusega, et võimaldada tarbimise juhtimise

aktiveerimise kontrollimist reservvõimsusena, kui pakutud reservvõimsus on tarbimise juhtimine;

10) pakutud reservvõimsuse valmiduse tagamise lepingujärgne hind, mis ei sisalda pakutud

võimsuse aktiveerimise ega testkäivitamise hinda; 11) pakutud võimsuse käivitamise hind ühe käivitamise kohta;

12) pakutud võimsuse käivitamisele järgneva käitamise muutuvkulu, mis on arvestatud kui ühe megavati (MW) aktiveeritud pakutud võimsuse muutuvkulu ühe tunni jooksul; 13) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse hind on kujundatud vastavalt elektrituruseaduse

§ 42³ lõikele 4; 14) reservvõimsuse mehhanismis osaleva üksuse vähempakkumise tingimuste kohane

rahastamispuudujäägi arvutus, kui pakkuja on märkimisväärse turujõuga; 15) ühispakkumuse puhul volitus ühele pakkujale kõigi ühispakkujate esindamiseks vähempakkumisega seotud mistahes toimingutes;

16) ühispakkumuse puhul kõigi pakkujate kinnitus selle kohta, et nad vastutavad ühispakkumusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt;

17) võrgulepingu kolmandast isikust osalise kirjalik nõusolek pakkumuses osalemiseks, kui pakkuja ei ole kehtiva võrgulepingu osaline või temast ei saa tulevikus sõlmitava võrgulepingu osaline;

18) kinnitus selle kohta, et pakkuja on teenuse osutamist alustades pakutud reservvõimsuse omanik või seda kasutama õigustatud isik;

19) tõend tagatise ülekandmise kohta; 20) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht; 21) muu vähempakkumise teates nõutud teave.

(3) Pakkuja võib esitada pakkumuse reservvõimsuse mehhanismis osalemiseks ühe või mitme

reservvõimsusega. Kui mitme reservvõimsusega osalemiseks esitatakse üks pakkumus, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud reservvõimsuste puhul.

(4) Pakkuja võib või ühispakkujad koos võivad esitada iga reservvõimsuse kohta eraldi

pakkumuse. Sellisel juhul ei mõjuta ühes pakkumuses esitatud reservvõimsuse mittevastavus vähempakkumise tingimustele sama pakkuja või samade ühispakkujate teises pakkumuses esitatud reservvõimsuste nõuetelevastavust.

(5) Pakkuja ei tohi ühel vähempakkumisel esitatavates eri pakkumustes kasutada sama

reservvõimsust. § 7. Tagatis

(1) Pakkuja esitab hiljemalt pakkumuse esitamise tähtpäevaks vähempakkumise teates

nõutud tagatise. (2) Süsteemihaldur tagastab tagatise pärast vähempakkumiste tulemuste selgumist pakkujatele,

kes ei osutunud vähempakkumises edukaks, ning pärast reservvõimsuse mehhanismi lepingu kehtivuse algust neile pakkujatele, kes osutusid vähempakkumises võitjaks.

2. peatükk

PAKKUMUSE ESITAMINE JA TAGASIVÕTMINE

§ 8. Pakkumuse esitamine

(1) Pakkumus koos kõigi selle juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse süsteemihaldurile

vähempakkumise teates esitatud elektroonilisel aadressil ja viisil, et see jõuaks süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks.

(2) Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele vastamist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

§ 9. Pakkumuse konfidentsiaalsus

(1) Pakkumise sisu on konfidentsiaalne, välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 2 loetletud

teabe ulatuses.

(2) Süsteemihalduril on õigus edastada teavet pakkumuse kohta kolmandatele isikutele käesoleva määruse §-s § 12 nimetatud eesmärgil ja tingimustel.

§ 10. Pakkumuse tagasivõtmine

Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuse esitamise tähtpäeva tagasi võtta, esitades süsteemihaldurile pakkumusega samas vormis sellekohase teate.

3 peatükk

PAKKUMUSTE MENETLEMINE

§ 11. Pakkumuste avamine

(1) Süsteemihaldur avab pakkumused pakkumuse esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval.

(2) Süsteemihaldur koostab pakkumuste avamise protokolli. Protokolli kantakse: 1) pakkujate nimed ja registrikoodid;

2) pakutud reservvõimsus (MW) ja selle tüüp, vastavalt vähempakkumise tingimustele kindlaks määratud tehnoloogia kasutegur ning selle abil vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 2 arvutatud pakkumuse vähendatud võimsus (MW);

3) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 7 nimetatud kirjelduses esitatud minimaalne reservvõimsuse maht;

4) pakkumuse kogukulu, mis koosneb reservvõimsuse valmiduse tagamise hinnast, millele on liidetud käivitamise arvutuslik hind ja käivitamisele järgneva käitamise muutuv kulu, mis arvutatakse lähtudes vähempakkumise tingimustest.

(3) Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest süsteemihalduri veebilehel.

§ 12. Märkimisväärse turujõuga pakkuja toetusvajaduse audit

(1) Vahetult pärast käesoleva määruse § 11 lõikes 1 kirjeldatud pakkumuste avamist tellib Konkurentsiamet tulenevalt elektrituruseaduse § 42³ lõikes 2 nimetatud otsusest

vähempakkumise tingimustes ette nähtud korras auditi sõltumatult audiitorilt, kes kontrollib pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust iga märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditi tegemiseks edastab süsteemihaldur Konkurentsiametile auditi tegemiseks vajaliku märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse,

sealhulgas pakkumuse hinna kujunemise aluseks olevad andmed. Konkurentsiamet edastab audiitorile auditi tegemiseks vajalikud andmed. Konkurentsiamet ja audiitor tagavad neile edastatud teabe konfidentsiaalsuse.

(3) Audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ja muud auditiga seotud üksikasjad

määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes, mille süsteemihaldur esitab enne Konkurentsiametile vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 3.

(4) Audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur.

(5) Märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse kogukuluks loetakse käesoleva määruse § 14 kohaldamisel väiksem järgmistest: 1) pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu;

2) audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus.

§ 13. Pakkuja ja pakkumuse nõuetele vastavus

(1) Süsteemihaldur kontrollib, kas pakkuja ja pakkumus vastavad vähempakkumise teates ning

käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Süsteemihalduril on õigus pakkuja vähempakkumiselt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et pakkuja on esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente.

(3) Süsteemihaldur annab pakkujale mõistliku aja pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Süsteemihaldur kõrvaldab pakkuja vähempakkumiselt, kui: 1) pakkuja või pakkumus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud nõuetele;

2) pakkuja on jätnud tagatise pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitamata; 3) käesoleva määruse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumise vähendatud võimsus jääb

alla vähempakkumise tingimustes nimetatud alampiiri ning pakkumus ei ole osa käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud ühispakkumusest.

(5) Süsteemihalduri otsus pakkuja nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise kohta edastatakse kõigile pakkujatele ühel ajal kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse

tegemisest arvates. § 14. Pakkumuste hindamine ja valimine

(1) Iga pakkumuse arvestuslik vähendatud võimsus saadakse, korrutades pakutud võimsuse

vähempakkumise teates kehtestatud tehnoloogia kasuteguriga. (2) Süsteemihaldur hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja hangib maksimaalse koguse

võimsust, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) kõikide pakkumuste kogukulu on minimaalne võimalik kõigi pakkumuste

kombinatsioonide hulgast; 2) kõikide pakkumuste koguvõimsus on suurem või võrdne reservvõimsuse nõudlusega “R”.

(3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel välja selgitatud pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse järgmise valemiga:

Pakkumiste kombinatsiooni kogukulu = min ∑ × × =1 ,

tingimusel, et ∑ × ≥ =1 ,

kus:

R – reservvõimsuse nõudlus, MW;

n – vastavaks tunnistatud pakkumuste arv;

i – pakkumuse number;

Kᵢ – pakkumuse i maht, MW;

Hᵢ – pakkumuse i ühikhind,

;

Bᵢ – binaarne muutuja, mille väärtus on 1, kui pakkumus i on vastu võetud pakkumuste kombinatsiooni sees;

Rᵢ – vastavaks tunnistatud pakkumuste koguvõimsus, MW;

kui Rᵢ < R, siis Rᵢ = R.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika rakendamise järel on endiselt kaks või enam pakkumust võrdse väärtusega ning mõned neist tuleb optimaalse lahenduse

leidmiseks valikust eemaldada, tehakse valik, eelistades vähempakkumise tingimustes esitatud metoodika kohaselt arvutatud väiksemate kasvuhoonegaaside heitmetega võimsusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel koostab süsteemihaldur nimekirja pakkujatest, pakkumustest ja vähendatud võimsustest vähempakkumise teates

nimetatud mahu täitmiseks.

4. peatükk

VÄHEMPAKKUMISE VÕITMINE JA NURJUMINE

§ 15. Vähempakkumise võitmine

(1) Süsteemihaldur otsustab vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse

maksmise ning teavitab sellest kõiki pakkujaid.

(2) Süsteemihalduri otsus sisaldab vähempakkumise võitja kohta järgmist teavet: 1) nimi ja registrikood; 2) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht;

3) pakkumuse kogukulu; 4) reservvõimsuse maht, mille valmidust pakkuja on kohustatud lepingu kestel pakkuma ning

mille eest toetust makstakse; 5) toetuse maksmise ajavahemik.

(3) Süsteemihaldur sõlmib vähempakkumise võitnud pakkujaga elektrituruseaduse § 42⁴

lõikes 2 nimetatud lepingu 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisest.

(4) Süsteemihaldur avaldab vähempakkumise tulemused vastavalt elektrituruseaduse § 42⁴ lõikele 2.

§ 16. Vähempakkumise nurjunuks kuulutamine

(1) Süsteemihaldur kuulutab vähempakkumise nurjunuks: 1) kui vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja või

2) kui vähempakkumisel ei esitatud ühtegi pakkumust või 3) põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.

(2) Otsus vähempakkumise nurjumise kohta avaldatakse süsteemihalduri veebilehel.

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

08.12.2025 nr 1-4/25/5372

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu

„Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“ kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakumise korra. Palume esitada oma ettepanekud ja märkused määruse eelnõule kümne

tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisaadressaadid: [email protected], [email protected], [email protected]

Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected]

1

03.12.2025

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Reservvõimsuse

mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 423 lõike 5 alusel. Määrus

reguleerib ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks vähempakkumise korraldamist. Reservvõimsuse mehhanism on üks osa meetmepaketist,

millega kindlustatakse piisavas mahus juhitava võimsuse olemasolu Eesti elektrisüsteemis. Eesti elektrisüsteem on välisühendustega hästi ühendatud, kuid on vaja kindlus ka selleks, et vajadusel ainult enda võimekustega hakkama saada.

Strateegilise reservi võimsusmehhanismi rakendamiseks sai Eesti 28.10.2025 Euroopa

Komisjonilt riigiabi loa1 ning meedet rakendatakse vaid juhul kui muud olemasolevad meetmed piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ei taga. Näiteks ei rakendata 2026. aastast

käivituvat saartalitluse meedet samaaegselt strateegilise reserviga. Käesoleva eelnõuga seatakse paika raamistik, et vajadusel strateegilise reservi meedet rakendada. Strateegiline reserv võetakse kasutusele ainult juhul, kui see on sotsiaalmajanduslikult soodsam võrreldes

saartalitlusvõime tagamise teenusega. Otsuse tegemisel analüüsivad Elering AS ja Kliimaministeerium, kaasates Konkurentsiametit, milline on juhitavate võimsuste olukord turul

ning millised oleksid strateegilise reservi sotsiaalmajanduslikud mõjud aastal, mil oleks vajadus seda rakendada. Kõige varasemalt saab strateegilise reservi meetme kasutusele võtta 2027. aasta algusest.

Määrusega loodav raamistik strateegilise reservi vähempakkumiseks on suunatud

elektrienergia tootmisvõimsuse tagamisele, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute tootmisseadmete, salvestusüksuste ja nõudluse juhtimise teenuste (tarbimiskaja) kaudu. Määrus

reguleerib vähempakkumise korraldamist, pakkumuste esitamist ja menetlemist, teabevahetust ning võitjate väljakuulutamist, järgides Euroopa Liidu riigiabi reegleid ja elektrituruseadust. Vähempakkumisele ei kohaldata riigihangete seadust, kuid vähempakkumisega tagatakse

elektrienergia varustuskindlus konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu. Eesmärk on kindlustada piisav võimsus elektrienergia tootmiseks ja tarbimise tasakaalustamiseks,

arvestades Eesti elektrisüsteemi eripärasid, sealhulgas suurenenud taastuvenergia osakaalu ja välisühenduste usaldusväärsuse vähenemist.

Käesoleva eelnõu tulemusel suureneb halduskoormus süsteemihalduril Elering AS, kes peab

vähempakkumise läbi viima ning hindama laekunud pakkumusi. Vähesel määral suureneb ka Konkurentsiameti halduskoormus, kuna nad teostavad järelevalvet elektriturule.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected];

58851135) ning selle juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected]; 56872650). Eelnõu ja

1 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve

2

seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi energiajulgeoleku valdkonnaga, mille

puhul on seatud eesmärgiks tagada juhitavate võimsuste piisav olemasolu, luues Elering ASile vajalikud hoovad reservvõimsuse hankimiseks.

Eelnõu on seotud riigiabiloaga SA.112459 (2025/N)2. Riigiabi loa lõige 12 kirjeldab, et elektrituruseaduse §423 (5) alusel kehtestatakse õiguslik alus eraldi määrusega, mis sätestab

nõuded vähempakkumise läbiviimiseks.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb neljast peatükist: „Üldsätted“, „Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine“, „Pakkumiste menetlemine“ ja „Vähempakkumise võitmine ja nurjumine“. Vähempakkumise ajagraafik on järgmine:

1) vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumuse esitamise alguse vahele peab jääma vähemalt kolm kuud (eelnõu § 3 lg 1, ELTS § 423 lg 6 ja Euroopa Komisjoni otsus (SA.112459(2025/N) - Electricity Strategic Reserve), edaspidi riigiabi otsus);

2) pakkumiste esitamiseks peab jääma üks kuu;

3) põhivõrguettevõtja avaldab tulemused kolme kuu jooksul pakkumise esitamise tähtpäevast

arvates (eelnõu § 15 lg 3 ja ELTS § 424 lg 2).

Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord.

Paragrahv 2 loetleb põhiterminid (nt „pakkuja“, „pakkumus“, „süsteemihaldur“), et tagada

määruse üheselt mõistetavus ja vältida võimalikke eri tõlgendusi.

Paragrahv 3 reguleerib vähempakkumise väljakuulutamist. Lõige 1 kohustab süsteemihaldurit avaldama vähempakkumise teate vähemalt kolm kuud enne pakkumise esitamise algust. ELTS

§ 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtjaks on Elering AS. Etteteatamise periood on vajalik, et tagada potentsiaalsetele pakkujatele piisav aeg pakkumise ettevalmistamiseks. Lõige 2 loetleb teates avaldatavad andmed (kontaktandmed,

maht, tagatis jm), tagades läbipaistvuse ja võrdsed osalemistingimused.

Paragrahv 4 sätestab vähempakkumise teate muutmise tingimused ja korra. Lõige 1 viitab ELTS-i § 423 lõigetele 2 ja 3, sidudes muutmisõiguse seaduses viidatud tingimustega. Lõige 2

kohustab muudatustest teavitama samal viisil kui esialgsest teatest ning juba pakkumise esitanud isikuid teavitama e-kirja teel. See tagab, et kõik asjaosalised saavad muudatustest õigel ajal teada. Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit teate muutmise korral pikendama pakkumiste

esitamise tähtaega vähemalt selle aja võrra, mis jäi teate avaldamise ja muutmise vahele. See tagab, et pakkujatele jääb piisavalt aega muudatustega tutvumiseks ja oma pakkumise

kohandamiseks. Näiteks kui teade avaldati 1. septembril ja seda muudeti 1. oktoobril, peab pakkumise esitamise tähtaega pikendama vähemalt ühe kuu võrra.

Paragrahv 5 reguleerib süsteemihalduri ja pakkujate vahelist suhtlust, sätestades, et

teabevahetus toimub peamiselt elektrooniliselt (e-posti või veebilehe kaudu), mis tagab kiire ja dokumenteeritud suhtluse.

2 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve

3

Paragrahv 6 sätestab detailselt pakkumisele esitatavad sisu- ja vorminõuded.

Lõige 1 sätestab, et pakkumine peab olema digitaalselt allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt, mis tagab pakkumise autentsuse ja juriidilise siduvuse. Lõige 2 loetleb teabe ja dokumendid, mis peavad pakkumises sisalduma. Punktid 1–3 sisaldavad pakkuja üldandmeid

ja kinnitusi tingimustega nõustumise kohta, nagu näiteks raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine. Punktid 4–9 nõuavad pakutava reservvõimsuse tehnilist ja sisulist kirjeldust,

sealhulgas vastavust keskkonnanõuetele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), kohased heite piirnormid) ja tarbimise juhtimise puhul tarbimise arvutamise matemaatilist

mudelit, mis on olulised pakkumiste võrreldavuse ja hindamise jaoks. Punktid 10–13 käsitlevad pakkumise hinda, mis peab olema jaotatud komponentideks (valmiduse hind, käivitamise hind,

muutuvkulu). See on vajalik pakkumiste kogukulu arvutamiseks vastavalt määruse §-le 14. Punkt 14 kehtestab märkimisväärse turujõuga pakkujatele (kelle pakutud võimsus ületab 150 MW) kohustuse esitada koos pakkumisega ka strateegilisse reservi panustava üksuse

rahastamispuudujäägi ehk toetusvajaduse arvutuse. See nõue on otseselt seotud määruse §-s 12 käsitletud auditeerimiskohustusega. Esitatud arvutus on alusdokumendiks sõltumatule

audiitorile, kes kontrollib Konkurentsiameti tellimusel, kas pakkuja küsitav toetus on põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust. Kohustus esitada see arvutus juba pakkumise osana tagab, et süsteemihalduril ja Konkurentsiametil on auditi tegemiseks vajalik informatsioon kohe

menetluse alguses olemas. Sellega tagatakse kiire ja efektiivne menetlus ning vastavus Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, vältides turuosaliste ülekompenseerimist. Punktid 15 ja 16 reguleerivad

ühispakkumiste esitamist, nõudes esindaja määramist ja solidaarvastutuse kinnitamist. Punktid 17–21 sisaldavad muid olulisi kinnitusi ja dokumente, näiteks tagatise tasumise tõendit ja kolmandate isikute nõusolekut, mis on vajalik pakkumise nõuetekohasuse hindamiseks.

Lõiked 3, 4 ja 5 täpsustavad, et pakkuja võib esitada pakkumisi mitme reservvõimsusega. Sätted

tagavad pakkujatele paindlikkuse, kuid keelavad sama reservvõimsuse kasutamise mitmes eri pakkumises sama vähempakkumise raames, et vältida turumanipulatsioone.

Paragrahv 7 reguleerib tagatise esitamist ja tagastamist. Tagatise nõudmise eesmärk on tagada

ainult kindlate pakkujate osalemine ning vältida olukorda, kus edukaks tunnistatud pakkuja loobub hiljem oma kohustustest. Lõige 2 sätestab, et tagatis tagastatakse mitteedukatele

pakkujatele pärast tulemuste selgumist ja edukatele pakkujatele pärast lepingu kehtivuse algust.

Paragrahvis 8 sätestatakse pakkumise esitamise kord. Lõige 1 rõhutab, et kõik pakkumisega seotud dokumendid peavad jõudma süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks. Lõige 2 keelab tingimuslike pakkumiste esitamise, mis tähendab, et pakkuja peab

nõustuma kõigi vähempakkumise tingimustega. See nõue on vajalik, et tagada kõikide pakkumiste võrreldavus ja vältida hilisemaid vaidlusi lepingu tingimuste üle.

Paragrahv 9 sätestab pakkumiste konfidentsiaalsuse põhimõtte, mis on oluline ärisaladuse

kaitseks. Erandiks on § 11 lõikes 2 nimetatud andmed (nt pakkuja nimi, pakutud võimsus, kogukulu), mis avalikustatakse pakkumiste avamise protokollis. Paragrahvis 12 nimetatud auditiks vajalikke andmeid võib edastada kolmandatele isikutele paragrahvis nimetatud

tingimustel ja eesmärgil. Õiguslik alus tuleneb koosmõjus ELTS § 423 lõikest 2 ja riigiabi otsuse punktist 64.

Paragrahv 10 annab pakkujale õiguse kooskõlas üldiste õiguspõhimõtetega oma pakkumine

enne esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Tagasivõtmise teade peab olema esitatud samas vormis kui pakkumine ise (st digitaalselt allkirjastatud), et tagada teate autentsus.

Paragrahv 11 kirjeldab pakkumiste avamise protseduuri. Lõige 1 määrab avamise aja –

tähtpäevale järgneval tööpäeval. Lõige 2 sätestab, et avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkumiste võrdlemiseks ja reastamiseks kõige olulisemad andmed: pakkuja nimi,

4

pakutud võimsus (nii nominaal- kui ka tehnoloogia kasuteguriga korrigeeritud nn vähendatud võimsus) ja pakkumise kogukulu. Lõige 3 sätestab, et protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alatest koostamisest süsteemihalduri veebilehel.

Pakkujad osalevad vähempakkumismenetlustes samadel tingimustel, kuid neile kohaldatakse

tehnoloogia kasutegurit (de-rating factors), et kajastada eri ressursside väärtust süsteemi võimekuse probleemi korral. Praktikas tähendab see, et erinevate tehnoloogiate võimsuse

pakkuja pakutud elektriline võimsus (MW) võetakse arvesse, korrutades selle läbi iga tehnoloogia kasuteguriga. Näiteks on pikema pideva pakkumisvõimega ressursid varustuskindluse hindamisel tuvastatud potentsiaalsete süsteemi võimekuse probleemide puhul

kasulikumad kui lühema pakkumisvõimega ressursid.

Esimeses vähempakkumismenetluses kasutatavad tehnoloogia kasutegurid määratakse kindlaks 2024. aasta ERAA (European resource adequacy assessment – iga-aastane

üleeuroopaline ressursside piisavuse hinnang, mille teeb ENTSO-E) raames tuvastatud süsteemi võimekuse probleemide alusel. Tehnoloogia kasutegurid ajakohastatakse enne iga

vähempakkumismenetlust vastavalt viimastele ERAA või teatud tingimustel NRAA (National resource adequacy assessment) simulatsiooni tulemustele, mis kirjeldavad piirangutundide pikkust ja esinemissagedust.

Näiteks esimese vähempakkumismenetluse jaoks arvutatud tehnoloogia kasutegurid

vähendavad neljatunnise pideva pakkumisvõimega ressursside võimsust 37%-ni ja kahetunnise pakkumisvõimega ressursside võimsust 22%-ni nende installeeritud võimsusest. Konkreetsele

vähempakkumisele kohalduvad tehnoloogiate kasutegurid avaldatakse vähempakkumise teates.

Paragrahv 12 reguleerib protseduurilist korda suurte, üle 150 MW võimsusega pakkujate jaoks, keda loetakse märkimisväärse turujõuga pakkujateks vastavalt riigiabi otsuse punktile

62. Lõige 1 näeb ette Konkurentsiameti-poolse sõltumatu audiitori tellimise, et auditeerida sellise pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust. Kuna toetusvajaduse arvutus põhineb kulude

ja tulude prognoosil, mida Euroopa Komisjon ei saa vahetult kontrollida, on komisjoni hinnangul riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) kaasamine sellesse hindamisse vajalik tagamaks, et toetus ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist. Sellist kontrolli on komisjoni

hinnangul sobivaim tegema Konkurentsiamet, sest EL-i õigusaktid panevad riiklikele reguleerivatele asutustele kohustuse tegutseda tarbijate huvides ja tagavad nende sõltumatuse.

Auditi tellimise õiguslik alus tuleneb otse ELTS-i § 42³ lõikest 2 kooskõlas riigiabi otsuse punktidega 64–67 ning ELTS-i § 93 lõike 6 punktist 1 koosmõjus määruse (EL) 2019/943 art- ga 22, mis nõuab, et igasugused reservvõimsuse mehhanismid oleksid vajalikud, ajaliselt

piiratud ja proportsionaalsed, võimsuspakkujad valitud läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil ja et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi

kaudu. Viidatud ELTS-i § 93 lõige 6 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. Kõnealune audiitori hinnang on vahend, mis tagab

tulemuse läbipaistvuse ja kindluse, et makstav hüvitis on majanduslikult põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust.

Lõige 2 sätestab süsteemihalduri kohustuse edastada Konkurentsiametile auditeeritava pakkuja

auditiks vajalikud pakkumisega seotud materjalid, sealhulgas detailsed hinnaandmed. Samuti sätestab see Konkurentsiameti kohustuse edastada vajalikud andmed audiitorile. Lõige loob ammendava ja jälgitava andmevahetusahela.

Lõige 3 sätestab, et audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ning muud auditiga seotud üksikasjad määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes. Lõige 4 näeb ette, et audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur. Lõige 5 sätestab kooskõlas riigiabi

5

otsuse punktiga 67, et pakkumise kogukuluks loetakse märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul väiksem kahest summast: kas pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu või audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus. Sätte eesmärk on kaitsta riiki ja

tarbijaid liiga suurte kulude eest.

Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised (CEEAG) nõuavad, et toetus oleks proportsionaalne ja piirduks minimaalselt vajalikuga, et vältida

turumoonutusi. Sõltumatu audiitori kaasamine ja toetuse piirsumma sidumine tuvastatud toetusvajadusega on meetmed nende nõuete täitmiseks.

Paragrahv 13 reguleerib pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse hindamist ja

vähempakkumiselt kõrvaldamist. Lõige 1 sätestab süsteemihalduri kohustuse kontrollida nõuetele vastavust. Lõige 2 annab süsteemihaldurile õiguse kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega annab lõige 3 pakkujale

võimaluse kõrvaldada pakkumises esinevaid puudusi, tagamaks, et väiksemate eksimuste tõttu ei jäeta pakkujat kohe kõrvale. Lõige 4 loetleb alused, mille esinemisel pakkumine tagastatakse,

nagu näiteks nõuetele mittevastavus (sh ei ole esitanud kõiki vähempakkumise väljakuulutamise teates kvalifikatsiooni hindamiseks nõutud andmeid või dokumente) ja tagatise puudumine. Lõige 5 tagab menetluse läbipaistvuse, kohustades süsteemihaldurit

teavitama kõiki pakkujaid nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise otsusest ühel ajal kolme tööpäeva jooksul.

Paragrahv 14 kirjeldab pakkumiste hindamise metoodikat. Lõige 1 selgitab, kuidas

arvutatakse iga pakkumise panus hangitavasse mahtu. Pakutud võimsus korrutatakse tehnoloogia kasuteguriga, et saada nn vähendatud võimsus. See on vajalik, et erinevaid tehnoloogiaid (nt gaasiturbiin, salvesti, tarbimise juhtimine) saaks omavahel õiglaselt

vähempakkumise eesmärgi suhtes võrrelda. Lõige 2 kirjeldab, kuidas pakkumised välja valitakse. Leitakse madalaima kogukuluga pakkumiste kombinatsioon, mis vastab või ületab

pakkumises osutatud mahu, tagades selliselt kulutõhususe. Selline nõue tuleneb riigiabi otsuse punktist 60. Lõige 3 sätestab valemi, mille alusel pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse. Lõige 4 sätestab reegli juhuks, kus pakkumised on võrdsed ja mõlema võtmine

ületaks vajaliku mahu. Sellisel juhul eelistatakse keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Selliselt tagatakse objektiivne ja põhjendatud valik. Lõige 5 kirjeldab, kuidas süsteemihaldur koostab

nimekirja vähempakkumise teates nimetatud mahu täitmiseks, võttes aluseks on lõikes 2 mainitud põhimõtted (madalaim kogukulu).

Paragrahv 15 reguleerib vähempakkumise tulemuste vormistamist ja avalikustamist. Lõige 1 sätestab, et vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse maksmise otsustab

süsteemihaldur. Lõige 2 loetleb andmed, mis otsuses peavad sisalduma (nt võitja nimi, võimsuse maht, toetuse suurus) ning lõige 3 sätestab, et süsteemihaldur sõlmib lepingu

vähempakkumise võitjaga 14 päeva jooksul pärast tulemuste selgumist. Lõige 4 viitab ELTS- ile, mis reguleerib tulemuste avalikustamist.

Paragrahv 16 sätestab tingimused, mille korral vähempakkumine loetakse ebaõnnestunuks. Lõige 1 loetleb alused, näiteks kui ühtegi pakkumist ei esitatud või ükski esitatud pakkumine

ei vastanud süsteemihalduri poolt esitatud vähempakkumise tingimustele. Vähempakkumise korraldaja võib kuulutada vähempakkumise nurjunuks ka põhjendatud vajaduse korral omal

algatusel. Sätte eesmärk on anda vähempakkumise korraldajale suurem paindlikkus ja kontroll protsessi üle, võimaldades vähempakkumise nurjunuks kuulutada ka siis, kui ilmneb ootamatu või põhjendatud vajadus. See aitab ennetada olukordi, kus vähempakkumise jätkamine võib

põhjustada ebamõistlikke riske või viia sobimatute tulemusteni. Säte tagab, et vähempakkumise korraldaja saab reageerida kiiresti turuolukorra muutustele või muudele ettenägematutele

asjaoludele, hoides protsessi läbipaistva ja paindlikuna. Sarnane lähenemine on ka riigihangete seaduses, mille kohaselt võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada põhjendatud vajaduse

6

korral omal algatusel (RHS § 73 lg 3 p 6). Lõike 2 kohaselt tuleb otsus nurjumise kohta avaldada süsteemihalduri veebilehel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1, mis käsitleb riigiabi, ning vastab Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi

suunistele (CEEAG, punkt 4.8) ja määruse (EL) 2019/943 nõuetele. Riigiabi andmise lubatavust kinnitab Euroopa Komisjoni riigiabi otsus - SA.112459(2025/N) Electricity Strategic Reserve. Läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse toetuse andmed riigiabi registris

vastavalt CEEAG punktidele 58–61.

4. Määruse mõjud

4.1. Majanduslik mõju

Lühikeses perspektiivis võib mehhanism kaasa tuua kulusid, kuna reservvõimsuse ülalpidamise eest makstav tasu kaetakse tarbijate makstavast reservvõimsuse mehhanismi rahastamise tasust, mille võrguettevõtja või liinivaldaja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia alusel võrguteenuse

arvel eraldi real. Mehhanismi täpne maksumus selgub hanke käigus, kuid see jääb eeldatavasti vahemikku 40–75 miljonit eurot aastas.

Maksumus sõltub vajamisevast võimsuse mahust, mida analüüsib Elering AS oma iga-aastases

varustuskindluse aruandes lähtuvalt Eesti elektrisüsteemi vajadustele. Lisaks see sõltub vähempakkumise tulemustest. 75 miljonit eurot aastas on maksimaalne lagi strateegilise reservi

maksumusele kümneks aastaks. Täpset maksumust ei saa kümme aastat täpselt ette arvutada, kuna vajaminev strateegilise reservi maht sõltub uute võimsuste lisandumisest, vanade tootmisüksuste konkurentsivõimest, inflatsioonist jm teguritest. Võttes aluseks 2024. aasta

tarbimise 8,26 TWh ja maksumuse vahemiku 40-75 miljonit eurot, siis maksumus MWh-i kohta on vastavalt 4,84 €/MWh- 9,08 €/MWh.3

Pikas perspektiivis on aga stabiilne elektrivarustus majanduse toimimise vältimatu eeldus.

Elektrikatkestustest tulenev kahju majandusele oleks mitu korda suurem kui mehhanismi ülalpidamiskulud, st sotsiaalmajanduslikult võidab ühiskond sellest reservvõimsusmehhanismi puudumisega võrreldes rohkem. Konkurentsipõhine vähempakkumine tagab, et reservvõimsust

hangitakse võimalikult soodsa hinnaga.

4.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõukohase määruse § 6 lõike 2 punkt 8 ning § 14 lõiked 1 ja 6 soosivad keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. EL-i heitmepiirangutele mittevastavad tootmisüksused

ei saa mehhanismis osaleda ning võrdsete pakkumiste korral eelistatakse väiksemate heitmetega lahendusi. See soodustab üleminekut puhtamale energiatootmisele. Näiteks strateegilise reservi puhul on elektrienergia siseturu määrusega (EL) 2019/943 seatud ka

süsinikdioksiidi piirnormid, millest strateegilise reservi valikul lähtutakse. Uutel elektrijaamadel, mis on alustanud tootmist 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest

pärinevate süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt- tunni kohta. Vanemate, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamade fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heited peavad jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni

kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta.

3 8,26 TWh=8,260,000 MWh

40 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 4,84 €/MWh

75 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 9,08 €/MWh

7

4.3. Sotsiaalne mõju ja mõju riigi julgeolekule

Määruse peamine positiivne mõju on varustuskindluse tagamine. Toimiv reservvõimsuse mehhanism vähendab elektrikatkestuste ja süsteemi kustumise riski, mis on kriitilise tähtsusega nii elanikkonna heaolu kui ka riigi julgeoleku seisukohast. See tagab, et ka suure tarbimise ja

vähese tootmise (nt tuulevaiksel ja pilvisel talvepäeval) korral on Eestil piisavalt juhitavaid võimsusi, et katta tarbijate vajadused.

4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Määruse rakendamine toob kaasa uued ülesanded süsteemihaldurile (Elering AS)

vähempakkumiste korraldamisel ja Konkurentsiametile järelevalve teostamisel. Need tegevused mahuvad asutuste olemasoleva pädevuse ja ressursside piiresse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Elering AS korraldab iga-aastase vähempakkumise, avaldades tingimused vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Elering AS hindab (teatud olukordades Konkurentsiameti tellitud

auditi põhjal) pakkumisi ja tootmisseadmeid vastavalt vähempakkumise tingimustele. Audiitori kulud katab süsteemihaldurina Elering AS vastavalt § 12 lõikele 4.

Toetust makstakse reservvõimsuse tasust, mida kogutakse tarbijatelt vastavalt ELTS-i §-le 424.

Kulude täpne suurus selgub vähempakkumise tulemusena, kuid eesmärk on hoida need konkurentsi kaudu võimalikult väiksena. Määruse rakendamise kogukulu võib hinnanguliselt olla ca 40–75 miljonit eurot aastas.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulusid ega otseseid tulusid, kuid varustuskindluse tagamine toetab majanduslikku stabiilsust ja investeeringuid energiasektorisse.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Erinevat jõustumisaega ei ole ette nähtud, kuna määruse rakendamiseks ei ole vaja

pikemat ettevalmistusperioodi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile,

süsteemihaldurile Elering AS ning Eesti Elektritööstuse Liidule. Eelnõu edastatakse ka Elering AS-i hallatavasse elektrituruosaliste listi.