Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eesti Patsientide Liit [email protected]

Teie 16.11.2025 /

Meie 07.12.2025 nr 1.5-1.1/2857-2

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Eesti Patsientide Liit

Täname Teid pöördumise eest ning tähelepanu juhtimise eest vaimse tervise teenuste

teaduspõhisuse, eetika ja järelevalve küsimustele. Diskussioon nendel teemadel on vajalik ja

tervitatav. Kirjeldame alljärgnevalt meie olemasolevaid võimalusi ning kavandatavad

tegevused.

Teadus- ja tõenduspõhisuse tagamine: olemasolevad mehhanismid ja piirangud

Sotsiaalministeerium jagab teie seisukohta, et teadus- ja tõenduspõhisus peab olema

teenuste arendamise ja kvaliteedi ning tulemuslikkuse tagamise alus. Rahvusvahelised

juhised (APA 20211) rõhutavad, et valdkonna tõenduspõhisuse kasv eeldab

poliitikakujundajatelt eelkõige tingimuste loomist – ühtset kvaliteediraamistikku, süsteemset

hindamismudelit ning rahastusmehhanisme, mis soosivad tõenduspõhiste lähenemiste

kasutamist. Meie roll on seega kujundada selgetel alustel toimiv süsteem, millistele

kriteeriumitele peavad teenused ja kasutatavad meetodid vastama, kuidas toimub

hindamine, otsustamine ning kes nendes protsessides osalevad. APA (2021)

professionaalse praktika juhised (evidence-based psychological practice) rõhutavad ka, et

tõenduspõhisus ei ole üheselt universaalne mõiste ning ei piirdu üksnes teadusuuringutega.

See eeldab alati parima olemasoleva teadusliku tõenduse, kliinilise ekspertiisi ning inimese

individuaalsete omaduste, kultuurilise konteksti ja eelistuste integreerimist. Seetõttu

hinnatakse sekkumise sobivust alati ka eesmärgi ja sihtrühma, mitte üksnes meditsiinilise

tõhususe standardite alusel. Praktika, mis ei vasta kliinilises meditsiinis kasutatavatele

tõenduspõhisuse kriteeriumitele, võib mõnes teises kontekstis siiski olla eesmärgipärane või

tõhus, näiteks tööalase toimetuleku või heaolu toetava sekkumise puhul.

Tervishoius reguleerib pakutavate teenuste sisu, struktuuri ning protsessi tervishoiuteenuste

loetelu (TTL). See põhineb ravikindlustuse seadusel. Teenuste lisamine TTL-i eeldab

tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhususe analüüsi, vajalikkust ühiskonnale ja

kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ning ravikindlustuse rahalisi võimalusi. See tagab, et

1 American Psychological Association. (2021). Professional Practice Guidelines for Evidence-Based Psychological Practice in Health Care. Retrieved from https://www.apa.org/about/policy/evidence- based-psychological-practice-health-care.pdf

2 ravikindlustuse raha eest rahastatakse eelnevatele kriteeriumitele vastavaid ja tõendatud

meditsiinilisi sekkumisi. Kirjeldatud on ka, kes saavad algatada teenuste loetelu muutmise

ettepaneku – selleks võivad olla asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja

erialaühendused, Tervisekassa või Sotsiaalministeerium ning kõik otsused peavad sündima

läbirääkimiste tulemusena.

Ennetusvaldkonnas sarnast seaduslikku raamistikku täna ei ole. Siiski on ennetuse

teadusnõukogu poolt tehtud olulisi tegevusi, mis on heaks aluseks süsteemi välja-

arendamisel, sh ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamine ning ennetustegevuste

rahastamise põhimõtete kokkulepe. Need tegevused on viimaste aastate arengud, mistõttu

hinnatud tegevuste hulk ei ole kindlasti ammendav ja piisav ning ka rahastuskokkulepete

järgimine vajab juurutamist, kuid oluliste tegevustega on alustatud ja nendega ka jätkatakse.

Nii on Sotsiaalministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi poolt Norra finantsmehhanismi

2026–2031 programmi raames valitud ressursid suunata just ennetussüsteemi

väljaarendamisele - kavandamisel on terviklik ennetustegevuste kvaliteediraamistiku välja

töötamine.

Ohvriabi valdkonnas reguleeritakse traumast taastumist toetava vaimse tervise abi osutajate

kvalifikatsiooninõudeid nii baasharidusele kui täiendõppele ohvriabi seadusega (OAS §33 –

34) ning sotsiaalkaitseministri 03.04.2023 määrusega nr 20 „Ohvriabi osutava isiku erialase

ettevalmistuse nõuded ja koolitused “. Psühhoteraapia väljaõppe sobivuse kontrollimisel

lähtutakse 2022. aastal koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ning kahekümne

Eestis registreeritud ja tegutseva psühholoogide ja psühhoterapeutide erialaliiduga

kaardistatud loendist nendest psühhoteraapiatest, mis on traumatööks sobivad. Ohvriabi

toetab igati teadus- ja tõenduspõhiste metoodikate kasutamist traumatöös ning kasutab kõiki

selle tagamiseks seaduses lubatud võimalusi.

Sotsiaalhoolekande seadusega on 2025. aastast arvestatud kohalikele omavalitsustele

(KOV) riigieelarvest täiendav rahastus psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi

pakkumiseks KOV toetusfondi kaudu. Seadus ei kohusta KOV-e vastavaid teenuseid

pakkuma ega määratle teenuste nimekirja, kuid välja on töötatud juhis (tulenevalt muutustest

aruandluskohustuses on juhend hetkel uuendamisel), mis eelkõige suunab KOV-id teenuste

pakkumisel tegema koostööd erialaseltsidega. See on juba esimese rakendusaasta jooksul

näidanud ka valdkonnas positiivseid arenguid – erialaseltsid on algatanud pädevuste ja

kvalifikatsioonide määratlemise ja kokkuleppimise protsesse - need on valdkonnas

hädavajalikud diskussioonid ning need ka jätkuvad.

Riigi ja kohalike asutuste partnerid teenuste pakkumisel: kvaliteedi tagamise

võimalused

Oleme samal seisukohal, et avaliku sektori partnerite valikul tuleb hinnata nii teenuse osutaja

pädevust kui ka teenuse sisu. Kehtiv õigusruum annab riigile ja kohalikele omavalitsustele

selleks võimalused, mida praktikas ka rakendatakse läbi lepingutingimuste, millega seatakse

nõuded teenuse kvaliteedile, meetoditele ja spetsialistidele. Oluline on rõhutada, et teenus

peab olema eesmärgistatud ja läbipaistvalt kirjeldatud. Ilma eesmärkideta ja oodatud tulemite

kirjelduseta ei ole võimalik objektiivselt hinnata ei teenuse vajalikkust ega kvaliteeti. See

põhimõte kehtib nii tervise-, haridus-, sotsiaal- kui ka töövaldkonnas pakutavate teenuste

puhul.

3 Erialaorganisatsioonide roll ja riigi pädevus

Rahvusvahelised juhised (APA 2021; WHO 20222) rõhutavad erialaorganisatsioonide rolli

erialaste hea tava põhimõtete ja praktika-standardite väljatöötamise kaudu, mis aitavad

spetsialistidel ja asutustel teenuste sisu ja kvaliteeti selgelt sõnastada ning annavad

patsientidele parema arusaama teenuse eesmärkidest ja eeldatavast tõenduspõhisusest. Ka

Eestis on erialaorganisatsioonidel oluline roll professionaalsete standardite ja erialase eetika

kujundamisel. Detailsemaid ravi- ja sekkumissoovitusi annavad erialaspetsialistidega koos

koostatud ravi-, tegevus- või käsitlusjuhendid, samuti sekkumise omaniku või erialaliidu

soovitused.

Riigikontrolli 2024. aastal tehtud aruanded “Tervishoiutöötajate pädevuse hindamine” ja

“Järelevalve tervishoiutöötajate üle ja nende tegutsemisõiguse piiramine” toovad mõlemad

välja tervishoiutöötajate pädevuse hindamisel kutse- ja erialaühenduste olulise rolli.

Riigi poolt hinnatakse tervishoiutöötajate pädevust ja tagatakse teenuste kvaliteet

 tervishoiuteenuse osutajate suurema toetamise kaudu. Alates 1.jaanuarist 2026

luuakse Terviseameti juurde kvaliteedikeskus, mille ülesandeks saab olema

tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse süsteemse arendamise

koordineerimine ning toetamine, tervishoiutöötajate pädevussüsteemi seire ja

arendamine ning teenuseosutajate nõustamine ja toetamine. Samuti on 2026. aasta

lõpuks valmimas tervishoiuteenuste kvaliteedistrateegia koos tegevuskavaga.

 tervishoiutöötajate tegevusloa ja järelevalve kaudu;

 kutsete kaudu (nt psühholoogide kutseid väljastab Eesti Psühholoogide Liit koostöös

Kutsekojaga). Kui Teil on ettepanekuid kutsekomisjonide koosseisu või töökorralduse

osas, esitage need palun Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kutsekojale või Eesti

Psühholoogide Liidule.

Patsiendi õigused ja teadlikkus

Oluliseks peame ka inimeste teadlikkust ja võimekust oma tervise- ja tugiteenuste

tarbijatena. Inimesel on alati õigus:

 loobuda teenusest, mis ei sobi;

 küsida teist arvamust;

 esitada kaebus tervishoiuteenuse korraldaja või järelevalveasutuse poole

 küsida teenuse eesmärgi, meetodite ja tõenduspõhisuse kohta selgitusi.

Info, kuidas tegutseda juhul, kui pakutud tervishoiuteenuse kvaliteediga ei olda rahul, leiab

siit: https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-

taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet.

Koostöös eriala- ja huvikaitseorganisatsioonidega jätkame tegevusi, mis aitavad inimestel oma

tervisekirjaoskust tõsta ja teenuste kohta teadlikumaid valikuid teha. Nii näiteks seob

Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni strateegilise partnerluse

2 Vaimse tervise parandamise kogukonna juhend. WHO vaimse tervise parandamise tegevuskava (mhGAP). Kopenhaagen. WHO Euroopa Regionaalbüroo, 2022. Litsents: CC BY-NC-SA 3.0 IGO.

4 kokkulepe, mille keskmes on lisaks valdkondlikule huvikaitsele kvaliteetse ja teaduspõhise

vaimse tervise valdkonna teabe vahendamise ja edastamise kokkulepe.

Jagame teie seisukohta, et vaja on pöörata tähelepanu vaimse tervise teenuste

teaduspõhisuse, eetika ja järelevalve küsimustele. Vaimse tervise poliitikavaldkond on

noor, arenemisjärgus ning teha on palju. Siiski on juba praeguseks loodud hulk eeldusi

sekkumiste ja teenuste kvaliteetseks ja tulemuslikuks pakkumiseks ning jätkub

järjepidev töö olemasolevate põhimõtete juurutamiseks ning ka süsteemi

väljaarendamiseks. Meie töö eesmärgiks on seadusandluse tasemel kirjeldatud

jätkusuutlikud ja kohanemisevõimelised süsteemid, kus kirjeldatud on põhimõtted ja

protseduurid, kuidas neid rakendatakse. Samuti oleme valmis ja jätkame arutelusid

huvigruppidega nii teadus- ja tõenduspõhisuse raamistiku, sekkumiste ja teenuste

hindamissüsteemi kui ka pädevuste ja kvaliteedi tagamise teemadel.

Täname teid oluliste tähelepanekute ja ettepanekute eest ning ka valmisoleku eest jätkuvalt

panustada vaimse tervise valdkonna arengusse ning eriti inimestele pakutavate teenuste

kvaliteedi tagamiseks tehtavatesse arendustesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Anniki Lai asekantsler Mari Ader [email protected]