Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Merike Tark

[email protected]

Teie 20.10.2025 Meie 08.12.2025 nr 2.2-9/25/3416-4

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute AKI selgitust ja tõlgendust

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõige 1 punkti c osas. Näitena toote

pääsuõiguste ja isikulubade väljastamiseks isikuandmete töötlemist lähtuvalt sadamaseaduse §-

dest 15 ja 16, mille kohaselt viib Transpordiamet läbi sadama ja sadamarajatise turvalisuse

riskianalüüsi ning sadamapidaja koostab selle alusel turvaplaani. Selgitate, et töötlete nime,

isikukoodi, fotot, sadamaalale pääsemise põhjendust. Küsite, kas mõistate õigesti, et antud juhul

ei olegi seaduses isikuandmete töötlemine sõnastatud, kuid et kohustuse saaks täita, on

isikuandmete töötlemine seaduslik.

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat

õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on

AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning

asutuse pädevuse kohta. Seetõttu piirdub käesolev vastus üldiste selgitustega juriidilise

kohustuse täitmise eesmärgil isikuandmete töötlemise põhimõtete osas.

Selgitame, et IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui

see on vajalik vastutavale töötlejale kehtestatud juriidilise kohustuse täitmiseks. Sama artikli

lõige 3 nõuab, et siseriiklikust õigusaktist tulenev alus oleks selge ja konkreetne, määrates

üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust,

töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib

isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning

isikuandmete töötlemise toiminguid ja -menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase

töötlemise tagamiseks. Ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse

põhimõtte kohaselt on avalik võim õigustatud tegutsema üksnes siis, kui õigusnormid näevad

ette nii pädevuse kui ka volituse. PS § 26 sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja

nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud

juhtudel ehk põhiõigusi riivav ametiasutuse tegevus peab tuginema seadusega sätestatud

õiguslikule alusele.

Õigusselgus eeldab seaduste ja muude õigusaktide piisavat selgust ja arusaadavust määral, mis

tagab isikule mõistliku võimaluse riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele

vastavalt. Mitte igasugune selgusetus või tõlgendamisvajadus ei too aga kaasa seaduse

põhiseadusvastasust. Õigusselgusetu on olukord üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel

tekkinud vastuolusid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja

kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus

2 (2)

takistab seadusest tulenevate kohustuste kindakstegemist ja täitmist (RKPJKo 19.12.2019, 5-19-

38/15, punktid 68 ja 71). Sarnast põhimõtet toetab ka IKÜM, mille pp 41 kohaselt peab õiguslik

alus või seadusandlik meede olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema eeldatav

isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.

Sadamaseaduse § 16 lõige 11 sätestab, et sadama ja sadamarajatise turvaplaanides peab olema

kirjeldatud sadamasse ja sadamarajatisse sissepääsu korraldus, isikut tõendavate dokumentide

kontrollimise korraldus jm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 725/2004 toodud

ISPS koodeksi A osa punkt 16 nõuab, et sadamarajatise turvaplaanis peavad olema ette nähtud

meetmed loata juurdepääsu välistamiseks sadamarajatisele, rajatises sildunud laevadele ja

rajatise piirangualadele. Ülaltoodust on selge, et sadama turvalisuse tagamiseks ja loata

juurdepääsu vältimiseks peab sadam kontrollima sadamasse sisenejate andmed. Selline

isikuandmete kontroll peaks olema isikute jaoks eeldatav, kuna isikut tõendavate dokumentide

kontrollimine on seaduses selgelt välja toodud.

Sadamaseaduse § 16 lõige 11 annab volituse reguleerida sissepääsu korralduse ja isikut

tõendavate dokumentide kontrollimise üksikasju turvaplaanis. Seejuures peab AKI vajalikuks

rõhutada, et isikute kontrollimisel (sh turvaplaanis vastava korra kehtestamisel) järgida tuleb

IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet,

ehk töödelda ainult need andmed, mis on vajalikud kohustuse täitmiseks, ning säilitada kogutud

andmed ainult seni, kuni see on eesmärgi täitmiseks vajalik.

Kokkuvõtvalt see, kui täpselt ja otseselt peab olema isikuandmete töötlemine õigusaktides

toodud, kui isikuandmeid töödeldakse juriidilise kohustuse täitmiseks, sõltub konkreetsest

olukorrast. Riive aluseks olev säte peab olema seda täpsem, mida intensiivsem on õigusriive

(RKPJKo 26.02.2025, 5-24-29, punkt 63). Õigusakt ei pea loetlema iga tehnilist detaili, kuid

peab olema piisavalt täpne, et inimesed saaksid eeldada konkreetse eesmärgi jaoks enda andmete

töötlemist. Vajadusel täiendatakse seaduses sätestatut töötleja sisemiste reeglitega, mis tagavad

IKÜM põhimõtete järgimise.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel