Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kadi Orm

Maardu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 24.11.2025 Meie 08.12.2025 nr 2.3-8/25/3837-2

Vastus nõudekirjale

Küsite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seisukohta, kas kohaliku omavalitsuse allasutusega

sõlmitud leping on konfidentsiaalne, kui koostöölepingus on selliselt märgitud. Lisaks soovite

teada, kas töölepingus isiku ametikoha nimetuse puhul on tegu delikaatsete isikuandmega ning kas

selle avalikustamiseks peab töötaja nõusolekut küsima?

Kuna pöördumises ei ole täpsustatud, kes on lepingu teine osapool, siis eeldab AKI, et lepingu

konfidentsiaalsuse märge sisaldub lepingus, mis on sõlmitud kohaliku omavalitsuse (KOV)

allasutuse ja eraettevõtte vahel. Kui nii, siis juhime tähelepanu Tallinna Halduskohtu (3-08-1980)

seisukohale, et „Lepingu teine pool peab riigiasutusega lepingut sõlmides arvestama, et

riigiasutuse puhul kehtivad märksa karmimad avalikustamise reeglid kui eraõigusliku isikuga

lepingut sõlmides. Viimasel juhul võivad lepingupooled tõepoolest vaikida peaaegu kõigest, mis

kokku lepitud.“ Seega eraettevõte, kui ta sõlmib lepingu riigi või KOV-i hallatava asutusega, peab

arvestama ka lepingus oleva teabe ulatuslikuma avalikustamisega. Seda põhjusel, et reeglina on

ka KOV-i hallatavad asutused (mis ei ole äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud),

teabevaldajad AvTS § 5 lg 1 punkti 1 mõistes ning saavad oma valduses olevale teabele kehtestada

piirangu üksnes juhul ja ulatuses, milleks on seadusest tulenev alus. Teabevaldajad ei saa oma

äripartneriga teabe konfidentsiaalsuses kokku leppida, vaid peavad lähtuma seadusest.

Lisaks juhime siinkohal tähelepanu sellele, et kui sõlmitakse eraettevõttega lepinguid, mida

rahastatakse KOV-i eelarvelistest vahenditest, siis tuleb KOV-il eraettevõtjale selgitada, et

kindlasti ei saa KOV-i eelarvest tasutud summade osas leping olla konfidentsiaalne.

Delikaatsete isikandmete osas selgitame, et varasemalt nimetati selliselt isikuandmeid, mida

isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 kohaselt defineeritakse kui eriliiki isikandmed.

Märgitud sätte kohaselt on tegemist isikuandmetega, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu,

poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine,

geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi

andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Eelnevast tulenevalt ei ole AKI hinnangul töölepingus isiku ametikoha nimetuse puhul tegu eriliiki

isikuandmetega.

Täiendavalt märgime, et üldpõhimõttena on avalikus sektoris töötava teenistuja tööle võtmist ja

töösuhte lõpetamist puudutav teave avalik, nt käskkiri töölepingu lõpetamise kohta. Samas ei saa

välistada, et töösuhtega seotud dokumentides, sh töölepingus, võib olla piiranguga teavet.

Tavapäraselt sisaldab tööleping isiku eraelulisi andmeid, nt elukoha aadressi jms. Sellest tulenevalt

2 (2)

on lepingule määratud juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 punkti 12 alusel. Samas

on asutusi, mille osad ametikohad on piiranguga teave, nt riikliku julgeoleku tagamiseks vms.

Sellisteks juhtudeks on juurdepääsupiirang määratud seaduses (AvTS või eriseadus). AKI

arusaamist mööda KOV-is selliseid ametikohti ei ole, kuid kas ja milline teave konkreetses

lepingus piiranguga on, sh ametikoht, seda peab teabevaldaja ise hindama lepingu sisu põhjal.

Kui KOV teenistuja asub tööle ametikohal, mis ei ole seaduse alusel piiranguga teave, siis ei ole

ka tema ametinimetus töölepingus piiranguga teave. Juhul, kui tegemist on ametikohaga, millele

on seadusega piirang määratud, siis ei saa seda teavet ka teenistuja nõusolekul avaldada.

Isikuandmete töötlemist puudutavatele küsimustele kiiremate selgituste saamiseks soovitame

edaspidi esmalt pöörduda enda asutuse andmekaitsespetsialisti poole.

Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel