| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/25/3642-3 |
| Registreeritud | 08.12.2025 |
| Sünkroonitud | 09.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo Widen |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Widen |
| Vastutaja | Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Henri Ratnik
Advokaadibüroo Widen
Teie 06.11.2025 Meie 08.12.2025 nr 2.2-9/25/3642-3
Vastus selgitustaotlusele
Olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole selgitustaotlusega, seoses kliinilise
psühholoogi ja tegevusterapeudi õigustega töödelda patsiendi terviseandmeid tervishoiuteenuse
korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 1 alusel.
Esmalt selgitame, et tervishoiuteenuse osutaja tegevuslubadega seonduvat koordineerib
seadusandluse tasandil Sotsiaalministeerium, mistõttu soovitame pöörduda õiguslikult
ebaselgete küsimustega, mis puudutavad tervishoiuteenuse mõiste sisustamist, ka ministeeriumi
poole. AKI ei saa anda tõlgendusi või selgitusi kliinilise psühholoogi ja tegevusterapeudi teenuse
kui tegevusloaga tervishoiuteenuse sisule. AKI saab selgitada eelkõige isikuandmete
töötlemisele kehtestatud nõudeid.
TTKS alusel on tervishoiutöötajad arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning tervishoiutöötajaga
on võrdsustatud ka kliiniline psühholoog, kui ta osutab psühholoogilist ravi ja on registreeritud
tervishoiukorralduse infosüsteemis.1 Lisaks peab arvestama, et ainult registreeringust ei piisa,
tervishoiuteenuse osutamise puhul on tegemist loakohustusega tegevusalaga, mistõttu on vajalik
tegevusloa olemasolu (TTKS § 40). TTKS § 3 lg 2 seab tervishoiutöötaja pädevuse piirid, kuid ei
anna õigust ilma tegevusloata teenust osutada.
Samuti saab tervishoiuteenuse osutamisel osaleda isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või
erialasest pädevusest spetsialistina2. Nende isikute loetelu ning õigused pääseda ligi tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega, mille
kohaselt võib vastavalt kutse- või erialasele pädevusele spetsialistina tervishoiuteenuse osutamisel
osaleda ka tegevusterapeut.3 Seda juhul, kui tegevusterapeut töötab tervishoiuteenuse osutaja
juures ja osaleb tervishoiuteenuse osutamisel.4
Kas kliiniline psühholoog ja tegevusterapeut teie pöördumise kontekstis eeltoodud nõuded on
täitnud, tuleb teil endal hinnata ja välja selgitada. Kui nõuded on täidetud, saab tugineda
isikuandmete töötlemisel TTKS § 41 lg-le 1.
Täiendavalt juhime selguse mõttes tähelepanu IKÜM-i ja võlaõigusseaduse (VÕS) nõusoleku
erinevusele.
1 TTKS § 3 lg 1 ja § 3 lg 6 p 2. 2 TTKS § 43 lg 1 p 3. 3 Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele § 2 lg 2 p 2 ja § 3 lg 1. 4 Samas § 1 lg 3.
2 (2)
VÕS § 766 kohaselt võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema
nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta.
Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema
vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
IKÜM artikkel 4 p 11 kohaselt loetakse nõusolekuks sellist andmesubjekti nõusolekut, mis peab
olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas
avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate
isikuandmete töötlemisega.
Seega, tervishoiuteenuse osutamiseks antav nõusolek (VÕS mõttes) ei ole samaväärne
isikuandmete töötlemiseks antava nõusolekuga (IKÜM mõttes). Eelnev ei tähenda, et
andmetöötleja peab igakordselt võtma eraldi nõusolekud, sest tervishoiuteenuse osutamiseks
nõusoleku andmine toob kaasa lepingu sõlmimise (tahteavaldus saada tervishoiuteenust) ning
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 kohaselt on tervishoiutöötajal õigus
andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, aga seda ulatuses, mis on vajalik
tervishoiuteenuse osutamiseks. On oluline, et patsient saab selget teavet selle kohta, et kui talle
hakatakse osutama tervishoiuteenust, siis millised on teenuse eripärad.
Juhul, kui patsiendi isikuandmeid on vaja töödelda muul eesmärgil kui tervishoiuteenuse
osutamiseks (nt uudiskirjaga liitumine) või kui teenuse osutamine ei ole tervishoiuteenus TTKS-i
mõttes on vaja võtta IKÜM-ile vastav nõusolek.
Loodame, et meie selgitustest oli Teile abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tähtaja pikendamine | 21.11.2025 | 3 | 2.2-9/25/3642-2 | Väljaminev kiri | aki | Advokaadibüroo Widen |