Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan Teile Virumaa Teatajast. Olen aru saanud, et inimesed ei mõista
päris hästi, millised andmed on isiklikud ning millised mitte. Mida tohib
näiteks poemüüja küsida, kliendikaardi tegemisel küsida ja nii edasi.
Seetõttu soovin kirjutada loo, mis teeks selle asja puust ja punaseks
inimestele selgeks. Selles osas on mul Teile mõned küsimused:
1. Millised on isiklikud isikuandmed, mida ei tohi mitte mingil juhul
avaldada (sõbrale, poemüüjale jne)?
2. Milliseid andmeid tohib ettevõtte kliendi käest küsida kui ta soovib teha
kliendikaarti?
3. Kas tohib küsida näiteks kliendi koduaadressi, kui kliendikaardiga pole
see seotud (näiteks ei tarnita midagi koju, pole teenus mida kodus
kasutatakse jne)
4. Milliseid andmeid tohib inimene ise enda kohta avalikustada (nt ütelda
poemüüjale, sõbrale jne) kartmata, et keegi sellega midagi pahatahtliku
saaks teha? (Kas näiteks poemüüja tohib küsida sünniaastat ning see kuhugi
arvutisse sisestada?)
5. Juhul kui klient ostab midagi e-poest ning see tarnitakse pakiautomaati,
siis kas poel on õigus küsida kliendi koduaadressi? Juhul kui tohib, siis
miks? See pole ju tellimuse kohaletoimetamiseks vajalik. Palun põhjendada ka
siis kui ei tohi.
6. Mida peaks inimene ise tegema kui ta saab teada, et mingi ettevõtte kaudu
on tema andmed lekkinud? Mis õigused tal on?
7. Kui kaua tohib ettevõte kliendi andmeid säilitada? (Näiteks
telekommunikatsiooni ettevõte, kellelt inimene teenust võttis, ettevõte kus
tal on kliendikaart või kellelt ta on midagi tellinud jne)
8. Mis juhul on ettevõtel õigus keelduda kliendi andmete kustutamisest?
(Juhul kui klient seda palub)
9. Mida soovib Andmekaitse Inspektsioon inimestele südamele panna/soovitada?
Vastuseid sooviksin hiljemalt uue nädala neljapäeva (11.12) tööpäeva lõpuks.
Tänades
Anette Mai Samolberg
Virumaa Teataja kaasautor