Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24913000130

1 (5)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 3.12.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24913000130

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

24913000130, milles oli 30.06.2025 XXX XXXesitatud kahtlustus KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvalt rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni rikkumise katses.

Peale kriminaalasja toimikuga tutvumist on prokurör jõudnud järeldusele, et XXX tegevus on

menetleja poolt ekslikult kvalifitseeritud KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 931 lg 2 p 2

kuriteokoosseis (KarS §-s 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine korduvalt) viidi

KarS-i sisse alates 28.04.2025 (RT I, 17.04.2025, 1 - jõustunud 27.04.2025). XXX inkrimineeritavad

teod on toimepandud 10.04.2024, 15.04.2024 ja 25.09.2024. Sellest tulenevalt ei saa XXX süüks

pandavaid kuritegusid kvalifitseerida KarS § 931 lg 2 p 2 järgi, vaid teod tuleb kvalifitseerida KarS §

931 lg 1 järgi.

Seega on käesoleval ajal on kriminaaltoimikus olevate materjalide pinnalt alust XXX kahtlustada

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist

sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

- XXX XXX, olles 04.02.2024 ja 07.02.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu 31.07.2014

määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus,

saabus 10.04.2024 kell 10.00 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti, Eesti

Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli käigus avastati XXX

XXX kaasasolevast karbist 15,96 kg kantud rõivaid kaubakoodiga 6309. Kuna kantud

rõivaste eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 3k lg 1 keelatud, hoiatati 10.04.2024 XXX XXX, et

Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide

rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus ning ta saadeti koos kantud rõivastega tagasi Eesti

Vabariiki;

- olles 04.02.2024, 07.02.2024 ja 10.04.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu 31.07.2014

määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus,

saabus XXX XXX 15.04.2024 kell 10.52 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti,

Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli käigus avastati

XXX XXX kaasasolevast reisikotist 13,35 kg kantud rõivaid kaubakoodiga 6309. Kuna

kantud rõivaste eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 3k lg 1 keelatud, hoiatati 15.04.2024 XXX XXX, et

Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide

2 (5)

rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus ning ta saadeti koos kantud rõivastega tagasi Eesti

Vabariiki;

- olles 04.02.2024, 07.02.2024, 10.04.2024 ja 15.04.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu

31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb

kriminaalvastutus, saabus XXX XXX 25.09.2024 kell 10.39 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse

Narva tollipunkti, Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli

käigus avastati XXX XXX kaasasolevast kohvrist 9,4 kg erineva suurusega kantud rõivaid ja

jalanõusid kaubakoodiga 6309. Kuna kantud rõivaste ja jalanõude eksport Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel

3k lg 1 keelatud, hoiatati 25.09.2024 XXX XXX, et Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014

määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus

ning tal kaasas olnud kaup, s.o 9,4kg kantud rõivaid ja jalanõud peeti Maksu- ja Tolliameti

poolt kinni.

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 24.02.2025 määrus nr 2025/395, millega muudeti EL 31.07.2014

määrust nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis

destabiliseerib olukorda Ukrainas artikli 3k lg 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida,

üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või

Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad

aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või

muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või

keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu

31.07.2014 määrus nr 833/2014 ja 25.02.2025 määrus nr 2025/395, millega muudeti määrust nr

833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et X. XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

3 (5)

rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab

vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel

juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on

võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on X. XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud

ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Tegu, milles XXX XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast

lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et teod jäid kõik katse

staadiumisse. XXX XXX ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei ole

menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad kahtlustatava eelnevale õiguskuulekale

elule ning eeltoodu pinnalt järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks

ega sagedaseks käitumismustriks. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid

kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX XXX jätkab

kuritegude toimepanemist.

Samuti annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide

saavutamine tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

4 (5)

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega

viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset

vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille

eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid

ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele

võtmata.

Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on kahtlustatava aastasissetulek 2023. aastal 11 405 eurot (s.o

umbes 950 eurot kuus), seega on rahaline kohustus summas 500 eurot piisavaks mõjutuseks

(arvestades, et KarS § 44 alusel on rahalise karistuse vahemik miinimumpäevamäära kohaldades 300-

5000 eurot). Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle

inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000130 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX XXX kohustub tasuma riigituludesse 500 eurot

tähtajaks 3.05.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX XXX juurest

tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed (9,4 kg kantud rõivad ja jalanõud kilekotis, mis on

kinnitatud tõkendiga ET0085170 ja asuvad Kaitsepolitseiametis aadressil Rahu 38, Jõhvi)

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX XXX p-s 2 määratud kohustuse täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna-Maria Rahamägi

XXX XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ning on

määruse ja kohustuse täitmiseks vajalikud andmed kätte saanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

XXX XXX

kahtlustatav