| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/25/12910 |
| Registreeritud | 08.12.2025 |
| Sünkroonitud | 09.12.2025 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anna-Maria Rahamägi (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1 (5)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 3.12.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24913000130
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
24913000130, milles oli 30.06.2025 XXX XXXesitatud kahtlustus KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvalt rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni rikkumise katses.
Peale kriminaalasja toimikuga tutvumist on prokurör jõudnud järeldusele, et XXX tegevus on
menetleja poolt ekslikult kvalifitseeritud KarS § 931 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 931 lg 2 p 2
kuriteokoosseis (KarS §-s 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine korduvalt) viidi
KarS-i sisse alates 28.04.2025 (RT I, 17.04.2025, 1 - jõustunud 27.04.2025). XXX inkrimineeritavad
teod on toimepandud 10.04.2024, 15.04.2024 ja 25.09.2024. Sellest tulenevalt ei saa XXX süüks
pandavaid kuritegusid kvalifitseerida KarS § 931 lg 2 p 2 järgi, vaid teod tuleb kvalifitseerida KarS §
931 lg 1 järgi.
Seega on käesoleval ajal on kriminaaltoimikus olevate materjalide pinnalt alust XXX kahtlustada
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist
sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:
- XXX XXX, olles 04.02.2024 ja 07.02.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu 31.07.2014
määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus,
saabus 10.04.2024 kell 10.00 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti, Eesti
Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli käigus avastati XXX
XXX kaasasolevast karbist 15,96 kg kantud rõivaid kaubakoodiga 6309. Kuna kantud
rõivaste eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu
Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 3k lg 1 keelatud, hoiatati 10.04.2024 XXX XXX, et
Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide
rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus ning ta saadeti koos kantud rõivastega tagasi Eesti
Vabariiki;
- olles 04.02.2024, 07.02.2024 ja 10.04.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu 31.07.2014
määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus,
saabus XXX XXX 15.04.2024 kell 10.52 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti,
Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli käigus avastati
XXX XXX kaasasolevast reisikotist 13,35 kg kantud rõivaid kaubakoodiga 6309. Kuna
kantud rõivaste eksport Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu
Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 3k lg 1 keelatud, hoiatati 15.04.2024 XXX XXX, et
Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide
2 (5)
rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus ning ta saadeti koos kantud rõivastega tagasi Eesti
Vabariiki;
- olles 04.02.2024, 07.02.2024, 10.04.2024 ja 15.04.2024 hoiatatud, et Euroopa Nõukogu
31.07.2014 määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb
kriminaalvastutus, saabus XXX XXX 25.09.2024 kell 10.39 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse
Narva tollipunkti, Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale. Tollikontrolli
käigus avastati XXX XXX kaasasolevast kohvrist 9,4 kg erineva suurusega kantud rõivaid ja
jalanõusid kaubakoodiga 6309. Kuna kantud rõivaste ja jalanõude eksport Eesti Vabariigist
Venemaa Föderatsiooni on vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel
3k lg 1 keelatud, hoiatati 25.09.2024 XXX XXX, et Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014
määruses nr 833/2014 sätestatud sanktsioonide rikkumise korral järgneb kriminaalvastutus
ning tal kaasas olnud kaup, s.o 9,4kg kantud rõivaid ja jalanõud peeti Maksu- ja Tolliameti
poolt kinni.
Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 24.02.2025 määrus nr 2025/395, millega muudeti EL 31.07.2014
määrust nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis
destabiliseerib olukorda Ukrainas artikli 3k lg 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida,
üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või
Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad
aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või
muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni
rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või
keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses
Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu
31.07.2014 määrus nr 833/2014 ja 25.02.2025 määrus nr 2025/395, millega muudeti määrust nr
833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest
rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et X. XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
3 (5)
rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel
ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole
tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab
vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel
juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on
võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu
süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis
aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on X. XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud
ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
Tegu, milles XXX XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast
lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et teod jäid kõik katse
staadiumisse. XXX XXX ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei ole
menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad kahtlustatava eelnevale õiguskuulekale
elule ning eeltoodu pinnalt järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks
ega sagedaseks käitumismustriks. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka
kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid
kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX XXX jätkab
kuritegude toimepanemist.
Samuti annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide
saavutamine tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et
isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o
vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige
§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
4 (5)
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud
karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille
eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele
võtmata.
Maksu- ja Tolliameti andmete järgi on kahtlustatava aastasissetulek 2023. aastal 11 405 eurot (s.o
umbes 950 eurot kuus), seega on rahaline kohustus summas 500 eurot piisavaks mõjutuseks
(arvestades, et KarS § 44 alusel on rahalise karistuse vahemik miinimumpäevamäära kohaldades 300-
5000 eurot). Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse
lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle
inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
XXX XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX XXX ei täida tähtajaks talle pandud
kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000130 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX XXX kohustub tasuma riigituludesse 500 eurot
tähtajaks 3.05.2026.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX XXX juurest
tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed (9,4 kg kantud rõivad ja jalanõud kilekotis, mis on
kinnitatud tõkendiga ET0085170 ja asuvad Kaitsepolitseiametis aadressil Rahu 38, Jõhvi)
tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX XXX p-s 2 määratud kohustuse täitmise järgselt.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXX XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna-Maria Rahamägi
XXX XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ning on
määruse ja kohustuse täitmiseks vajalikud andmed kätte saanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
XXX XXX
kahtlustatav