Edastuskiri

Eesti Kiirabi Liidu soovitused kiirabiteenuse osutajate erialase pädevuse

hindamiseks

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda sisend kiirabiteenuse osutajale Terviseministri 24.10

2024a määruse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/129102024001 täitmiseks.

1. Kiirabibrigaadi liikmete erialased oskusnõuded on kirjeldatud detailselt Tervise ja

tööministri 18.12 2018a määruse nr 65 „ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded

ning tööjuhend“ lisas 1

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1201/0202/3004/SOM_18122018_m65_lisa1.pdf#

Kiirabitöötaja erialane pädevus peab vastama nimetatud dokumendis toodud nõuetele.

2. Eesti Kiirabi Liit soovitab tagada kiirabiteenuse osutajatele minimaalne pädevuse

hindamine järgmiste meetmetega:

a. Uus töötaja katseaja jooksul, teised kord 2-3 aasta jooksul peavad läbima

positiivse tulemusega:

Taaselustamise praktilise harjutuse brigaadi koosseisus

Traumahaige käsitluse (TEKE või samaväärne) praktilise õppe

Suurõnnetuste lahendamise (MIMMS või samaväärne) koolituse

b. Kiirabi brigaadi juhid sooritavad kehtivate kiirabi tegevusjuhiste tundmise testi

3. Eesti Kiirabi Liit soovitab kiirabitöötajatel läbida iga aastaselt meeskonnatöö treening:

a. Taaselustamine praktilise harjutusena brigaadi koosseisus

b. Traumahaige käsitlus praktilise harjutusena brigaadi koosseisus

4. Kõigile kiirabis töötavatele arstidele ja õdedele on tagatud erialane täiendkoolitus

vähemalt 60 akadeemilise tunni ja kiirabitehnikutele ning erakorralise meditsiini

tehnikutele 40 tunni ulatuses kalendriaasta jooksul. Osalise tööajaga töötajatele

proportsionaalselt koormusele, välja arvatud p. 2 toodud kursused.

5. Eesti Kiirabi Liit soovitab läbida kirjeldatud koolitused spetsialiseerunud

koolituskeskustes:

a. SA Tartu Kiirabi koolituskeskus

b. Tallinna Kiirabi koolituskeskus

c. KVA Sõja ja Katastroofimeditsiini keskus

6. Punktis 4 a. ja b. nimetatud koolituskeskused viivad läbi ka kiirabitöötaja, tööandja või

seadusest või teenuse rahastuse lepingust lähtuva osapoole poolt tellitud kiirabitöötaja

personaalset pädevuse hindamist, mille kohta väljastatakse asjakohane tunnistus.

7. Kiirabi brigaadijuhti, kellel jooksval aastal on kiirabikaartide analüüsimisel või muul viisil

on tuvastatud 3-5 raviviga, soovitab Eesti Kiirabi Liit läbida personaalne pädevuse

hindamine p. 5 toodud koolituskeskuses.

8. Personaalse pädevuse hindamise hinna lepivad hindamise tellija ja hindamise läbiviija

omavahel kokku ja kulu kannab hindamise tellija.

Eesti Kiirabi Liidu soovitused kiirabiteenuse osutajate erialase pädevuse

hindamiseks

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda sisend kiirabiteenuse osutajale Terviseministri 24.10

2024a määruse nr 43 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/129102024001 täitmiseks.

1. Kiirabibrigaadi liikmete erialased oskusnõuded on kirjeldatud detailselt Tervise ja

tööministri 18.12 2018a määruse nr 65 „ Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded

ning tööjuhend“ lisas 1

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1201/0202/3004/SOM_18122018_m65_lisa1.pdf#

Kiirabitöötaja erialane pädevus peab vastama nimetatud dokumendis toodud nõuetele.

2. Eesti Kiirabi Liit soovitab tagada kiirabiteenuse osutajatele minimaalne pädevuse

hindamine järgmiste meetmetega:

a. Uus töötaja katseaja jooksul, teised kord 2-3 aasta jooksul peavad läbima

positiivse tulemusega:

Taaselustamise praktilise harjutuse brigaadi koosseisus

Traumahaige käsitluse (TEKE või samaväärne) praktilise õppe

Suurõnnetuste lahendamise (MIMMS või samaväärne) koolituse

b. Kiirabi brigaadi juhid sooritavad kehtivate kiirabi tegevusjuhiste tundmise testi

3. Eesti Kiirabi Liit soovitab kiirabitöötajatel läbida iga aastaselt meeskonnatöö treening:

a. Taaselustamine praktilise harjutusena brigaadi koosseisus

b. Traumahaige käsitlus praktilise harjutusena brigaadi koosseisus

4. Kõigile kiirabis töötavatele arstidele ja õdedele on tagatud erialane täiendkoolitus

vähemalt 60 akadeemilise tunni ja kiirabitehnikutele ning erakorralise meditsiini

tehnikutele 40 tunni ulatuses kalendriaasta jooksul. Osalise tööajaga töötajatele

proportsionaalselt koormusele, välja arvatud p. 2 toodud kursused.

5. Eesti Kiirabi Liit soovitab läbida kirjeldatud koolitused spetsialiseerunud

koolituskeskustes:

a. SA Tartu Kiirabi koolituskeskus

b. Tallinna Kiirabi koolituskeskus

c. KVA Sõja ja Katastroofimeditsiini keskus

6. Punktis 4 a. ja b. nimetatud koolituskeskused viivad läbi ka kiirabitöötaja, tööandja või

seadusest või teenuse rahastuse lepingust lähtuva osapoole poolt tellitud kiirabitöötaja

personaalset pädevuse hindamist, mille kohta väljastatakse asjakohane tunnistus.

7. Kiirabi brigaadijuhti, kellel jooksval aastal on kiirabikaartide analüüsimisel või muul viisil

on tuvastatud 3-5 raviviga, soovitab Eesti Kiirabi Liit läbida personaalne pädevuse

hindamine p. 5 toodud koolituskeskuses.

8. Personaalse pädevuse hindamise hinna lepivad hindamise tellija ja hindamise läbiviija

omavahel kokku ja kulu kannab hindamise tellija.