Aktsiaseltsi Tallinna Vesi keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (08.12.2025)

KORRALDUS

Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI 05.12.2025 esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, haldusmenetluse seaduse § 46, § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3, § 61 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 2 p 3 ja p 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja

81 otsustan:

1.1 Muuta ettevõtte AKTSIASELTS TALLINNA VESI keskkonnakompleksluba nr KKL- 509326 (registrikood 10257326; aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vastavalt 05.12.2025 esitatud taotlusele. 1.2 Uuendada loa vormi T1 andmed vastavalt muudatustele käitise tegevuses. 1.3 Muuta loa vormi T5 vastavalt taotluse andmetele. 1.4 Ajakohastada loa vormi A1 põletusseadmete andmed, eemaldades alla 1 MWth seadmed vastavalt kehtivale seadusandlusele. 1.5 Ajakohastada loa vormi A3 heiteallikate andmed, eemaldades alla 1 MWth seadmetega seonduvad heiteallikad vastavalt kehtivale seadusandlusele. 1.6 Muuta loa vormides A4 ja A5 välisõhku väljutatavate saasteainete aastaseid ja hetkelisi lubatud heitkoguseid. 1.7 Kehtestada loa vormis A7 pistelise heiteseire nõue keskmise võimsusega olemasolevatele põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele vastavuse hindamiseks. 1.8 Ajakohastada loa vormis A7 pistelise heiteseire nõue koostootmisjaama keskmise võimsusega uutele põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele vastavuse hindamiseks. 1.9 Jätta kehtima ülejäänud kompleksloa nõuded ja tingimused. 1.10 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisel ettevõttele AKTSIASELTS TALLINNA VESI.

2. ASJAOLUD

2.1. Taotluse läbivaatamine

AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi ka ettevõte või käitis) esitas 27.10.2025 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 (edaspidi luba) muutmise taotluse nr T-KL/1030686 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.10.2025 numbriga DM-133988-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1030686-4 esitati 05.12.2025 (registreeritud

KOTKASes numbriga DM-133988-16), mis on ka käesoleva menetluse aluseks (edaspidi taotlus).

Ettevõtte käitis - Tallinna Reoveepuhastusjaam asub aadressil Paljassaare põik 14, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 78408:809:0021). Ettevõte taotleb loa muutmist seoses biogaasi suurema koguse ümbersuunamisega käitisesiseselt kateldest nr K1 ja K2 koostootmisjaama kateldesse nr K5 ja K6. Biogaasi suurema koguse põletamine koostootmisjaamas tõstab saasteainete (lämmastikdioksiid, süsinikdioksiid süsinikmonooksiid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peened osakesed ja eriti peened osakesed) heitkoguseid suitsugaasides võrreldes kehtiva loa heitkogustega. Biogaasi summaarne

kasutatav aastakogus 5500 tuhat Nm3/a jääb samaks. Lisaks, kuna alates 01.09.2025 kehtima hakanud atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni § 91 lg 7 kohaselt ei esitata lubatud heitkoguste (LHK) projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth, siis eemaldatakse alla 1 MWth põletusseadmete andmed ja seonduvad arvutused LHK projektist. Kuna alla 1 MWth eemaldatakse loalt, siis arhiveeritakse vastavad heiteallikad K3 (nr HEIT0009222) ja K4 (HEIT0000418) infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registrist.

Ettevõte ei soovi loa vee- ja jäätmete eriosades muudatusi teha vastavalt Keskkonnaametile esitatud taotlusele.

Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) kontrollis esitatud taotlusmaterjalide vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), tööstusheite seaduses (edaspidi THS), atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi AÕKS), veeseaduses (edaspidi VeeS), jäätmeseaduses (edaspidi JäätS) ja nende alamaktides ning keskkonnaministri 17.12.2019 määruses nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) sätestatud nõuetele.

2.2. Kompleksloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1). Loa andja edastas esmase taotluse 27.10.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi ka kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS 11.11.2025 numbriga DM-133988-8) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet saatis 19.11.2025 seisukoha (registreeritud KOTKASes 19.11.2025 numbriga DM-133988-13), milles märgitakse, et esitatud taotlus kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse poolt ilma märkusteta.

Keskkonnaamet teavitas 11.11.2025 avalikkust loa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes 11.11.2025 numbriga DM-133988-9; KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.

Loa andja teavitas X.12.2025 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1 ja 2, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4/KeÜS § 48 lg 2, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X).

2.3. Kehtiv keskkonnakompleksluba

Tallinna Reoveepuhastusjaam põhitegevuseks on olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades (EMTAK kood 36001). AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI on Keskkonnaameti 02.10.2020 korraldusega nr DM- 101552-24 „Keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 andmine“ antud tähtajatu kehtivusega keskkonnakompleksluba nr KKL-509326 olmereovee puhastussette (jäätmekood 19 08 05) ja liivapüünisesette (jäätmekood 19 08 02) taaskasutamiseks toimingukoodiga R12o- bioloogiline töötlemine (kompostimine). Keskkonnaameti 10.01.2025 korraldusega nr DM-128534-20 lisati kompleksloa alusel lubatavate tegevuste hulka ka pinnasejäätmete (jäätmekood 17 05 04) vastuvõtmine ning ladustamine (taaskasutustoiming R13).

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §7 lõige 2 punkti 1 kohaselt on kompleksluba nõutav tavajäätmete bioloogiliseks töötluseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas. Ettevõtte käitises on tavajäätmete bioloogilise töötlemise võimsuseks kuni 120,5 tonni ööpäevas. Tegevuse käigus toodetakse 5 500 tuhat

m3 biogaasi.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1, p 2).

KeHJS § 3 lg 1 p 2 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ettevõtte mõjualas paikneb Paljassaare hoiuala (KLO2000168) ja Natura 2000 võrgustikku arvatud Paljassaare linnuala (EE0010170). Arvestades kaitstavate alade ja Natura eelhindamise tulemusi, ei ole lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning kaitstavate alade kaitse eesmärgist ette näha ebasoodsa mõju ilmnemist Paljasaare hoiuala ning Paljassaare linnuala kaitse-eesmärkide täitmisele ning soodsa seisundi ja terviklikkuse säilimisele. Keskkonnaamet on andnud 02.10.2020 loa väljastamisel (dok nr DM-101552-54) keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu, milles järeldati, et ettevõtte tegevused ei oma olulist keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik.

KMH ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³).

Käesoleva taotlusega ei soovita muuta loas olevaid veekasutuse ja jäätmekäitluse eriosasid. Välisõhu valdkonnaga seonduvalt toimub ettevõtte tegevuses muutus seoses biogaasi suurema koguse ümbersuunamisega käitisesiseselt kateldest nr K1 ja K2 koostootmisjaama kateldesse nr K5 ja K6. Biogaasi koostootmisjaamas põletamisel suurenevad järgmiste saasteainete: lämmastikdioksiid, süsinikdioksiid süsinikmonooksiid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peened osakesed ja eriti peened osakesed aastased heitkogused. Biogaasi

summaarne kasutatav aastakogus 5500 tuhat Nm3/a jääb samaks.

3.2. Kaalutlused kompleksloa muutmisel

Korralduse ja sellega muudetava kompleksloa nr KKL-509326 andmisel on võetud aluseks THS, KeÜS, HMS, JäätS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded.

Kompleksloa andmisest keeldumise alused on sätestatud KeÜS § 52 lg 1. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine muudetud kompleksloa nr KKL-509326 andmiseks keeldumise aluseid.

3.2.1. Käitise tööstusheidet käsitlevad andmed T1. Käitise tegevus

Ettevõte taotleb keskkonnakompleksloa muutmist seoses biogaasi suurema koguse ümbersuunamisega käitisesiseselt kateldest nr K1 ja K2 koostootmisjaama kateldesse nr K5 ja

K6. Biogaasi summaarne kasutatav aastakogus 5500 tuhat Nm3/a jääb samaks. Ettevõttes on kokku kolm konteinerkatlamaja, millest kaks on nominaalvõimsusega 1,45 MWth (heiteallikad K1 ja K2) ning üks 0,8 MWth. Põhikütusena kasutatakse katlamajades biogaasi ning varukütusena maagaasi. Maagaasi kasutatakse katlamajades olukordades, kui biogaasi ei teki kääritusprotsessist piisavalt.

Konteinerkatlamajades on võimalik põletada nii puhastamata biogaasi (st kõrgema H 2S

sisaldusega biogaasi) kui ka puhastatud biogaasi (madalama H2S sisaldusega biogaasi).

Eelistatud on puhastatud biogaasi põletamine, st võimalusel kasutatakse ainult puhastatud biogaasi põletamist. Gaasi puhastusseadme rikke korral, hooldusel või mõnel muul tehnilisel põhjusel on vajalik põletada ka puhastamata biogaasi.

Reoveesette stabiliseerimise ehk anaeroobse lagundamise tulemusel tekkiv biogaas suunatakse 2023. a lõpus rajatud koostootmisjaama põletusseadmetesse (K5 ehk CHP1 ja K6 ehk CHP2). Koostootmisjaamas (K5, K6) on võimalik toota kuni 2248 kW soojust ja 2134 kW elektrit. Mõlema heiteallikaga seotud gaasimootorites kasutatakse ainult puhastatud biogaasi ning ühe gaasimootori arvestuslik aastane biogaasi kulu on kuni 2 750 tuhat Nm³ (mõlemad gaasimootorid kokku 5 500 tuhat Nm³/a).

Ettevõte ei soovi loa vee- ja jäätmete eriosades muudatusi teha vastavalt Keskkonnaametile esitatud taotlusele, seetõttu pole vajalik käsitleda vee erikasutamise ja jäätmekäitlust puudutavaid loa osasid.

Kemikaaliseaduse kohaselt C-kategooriaga ohtliku ettevõtte dokumendid

Kompleksloa taotlusele lisatakse ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse (KemS) kohased nõutavad dokumendid (THS § 29 p 2). Seetõttu on taotluse tabelile 2.10 „Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks“ lisatud C-kategooria kohustuslikud dokumendid: teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan (vastavalt Lisa 8, 9 ja 11) (KemS § 22 lg 2 p 1). Nimetatud dokumendid on Päästeameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt ohtliku kemikaali käitamisloa nr OKK-07-14 menetluse raames kinnitatud (vastavad otsused on leitavad KOTKASes numbriga DM-133988-17). KemS § 26 lg 2 kohaselt ei ole KemS kohane kemikaali käitamisluba nõutav, kui ohtlikku kemikaali käideldakse THS alusel antud keskkonnakompleksloa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka KemS kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Vastavalt TTJA ettepanekutele täpsustatakse tabelis hoiustatavate metanooli ja raud(III) sulfaadi maksimaalseid koguseid. Tabelisse lisatakse käideldava ainena fosforhape ja selle maksimaalseks ühel ajal hoitavaks koguseks 1,3 tonni. Fosforhappe IBC mahuti paigaldati käitisesse 2011. aastal seoses biofiltri ehitamisega ja sellest ajast on käitises hoiustatud fosforhappe kasutamata jäänud kogus.

3.2.3. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

3.2.5.1. Lubatav tegevus

Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) on kompleksloa taotluse ja loa lahutamatu osa (AÕKS § 91 lg 2). LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailselt kirjeldust korralduses täiendavalt välja tuua.

A1. Käitise kategooria

Ettevõte taotleb keskkonnakompleksloa muutmist seoses biogaasi suurema koguse ümbersuunamisega käitisesiseselt kateldest nr K1 ja K2 koostootmisjaama kateldesse nr K5 ja K6, millega kaasneb saasteainete (lämmastikdioksiid, süsinikdioksiid süsinikmonooksiid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peened osakesed ja eriti peened osakesed) heitkoguste suurenemine. Biogaasi summaarne kasutatav aastakogus 5500 tuhat

Nm3/a jääb samaks. Lisaks, kuna alates 01.09.2025 kehtima hakanud atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni § 91 lg 7 kohaselt ei esitata lubatud heitkoguste (LHK) projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth, siis eemaldatakse alla 1 MWth põletusseadmete andmed ja seonduvad arvutused LHK projektist.

Käitises paiknevate kõigi põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 11,178 MWth. Biogaasi summaarne aastakulu on maksimaalselt 5 500

tuhat m3, maagaasi aastane summaarne arvutuslik kulu on kuni 40 tuhat m3.

A3. Heiteallikad

Eelmises punktis käsitletud seadusandluse muudatuse tõttu eemaldatakse loalt alla 1 MWth põletusseadmete andmed. Seetõttu arhiveeritakse seonduvad heiteallikad K3 (nr HEIT0009222) ja K4 (HEIT0000418) infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registris. Eelnevast tulenevalt on käitise loal summaarselt kokku 14 heiteallikat.

3.2.5.2. Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks

Keskkonnaamet kontrollis kompleksloa muutmise taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84).

Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada määruses nr 75 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). LHK projektis hinnati õhukvaliteedi taset arvutuslikult, kasutades Airviro programmi.

Käitise arvestuslikku mõjupiirkonda (1025 m kaugusel käitise territooriumi piirist) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnakaitseluba ja registreerimistõendit omavad ettevõtted: PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS, Netaman Repair Group OÜ, EBM Grupp AS, aktsiaselts TALLINNA SADAM, M.R.Partners OÜ, Netaman Offshore Production OÜ, MLV2e OÜ, JL CAPITAL OÜ, Color It OÜ, HTT- WINDING OÜ.

Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid väljaspool tootmisterritooriumi tekivad mittemetaansete lenduvate

orgaaniliste ühendite (NMVOC) hajumisel. Hajumiskaardilt nähtub, et ületamine pole seotud AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI, sest maksimaalsed väärtused on seotud ca 1 km kaugusel oleva JL CAPITAL OÜ heiteallikatest eralduvate NMVOC kogustega. NMVOC arvutuslikult maksimaalne õhukvaliteeditase on täheldatav JL CAPITAL OÜ tootmisterritooriumil, seega pole tegemist avalikkusele juurdepääsetavate kohtadega.

Ainult AKTSIASELTS TALLINNA VESI heiteallikatest tingitud NMVOC maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon käitise territooriumi piiril on 279,7 µg/m³ ehk 5,6 % ÕPV1 ja maksimaalne arvutuslik ööpäevane kontsentratsioon 127,2 µg/m³ ehk 6,4% ÕPV 24.

Hajumisarvutuse piirkonna kõikide heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad järgmiste saasteainete tasemed:

Lämmastikdioksiidi maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon käitise territooriumi piiril on 168,6 µg/m³ moodustades 84,3 % ühele tunnile kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Peente osakeste (PM10) maksimaalne arvutuslik ühe ööpäeva kontsentratsioon

territooriumi piiril on 41,3 µg/m³ moodustades 82,6% ühele ööpäevale kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV24). Peente osakeste (PM10) maksimaalne arvutuslik ühe

aasta kontsentratsioon territooriumi piiril on 18,6 µg/m³ moodustades 49,5% ühele aastale kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPVa). Vesiniksulfiidi maksimaalne arvutuslik ühe

tunni kontsentratsioon käitise territooriumi piiril 5,456 µg/m³ moodustades 68,2 % ühele tunnile kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1).

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Seega ei ületa käitise tegevus väljaspool oma tootmisterritooriumi õhukvaliteedi piirväärtuseid.

LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31). Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja kliimaministri 06.07.2023 määruse nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" (edaspidi määrus nr 37) nõuetest. Määruse nr 37 kohaselt on lõhnaaine esinemise häiringutase aasta lõhnatundide osakaal kogu aasta tundidest. Häiringutasemeks loetakse vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest, mis on ligikaudu 1314 tundi aastas. See tähendab, et kui käitisest tulenevat ebameeldivat lõhna esineb rohkem kui 1314 tunnil aastas, võib selle lugeda oluliseks keskkonnahäiringuks. Taotluse kohaselt ei toimu

heiteallikate koosmõju korral 0,25 OU/m3 lõhna kontsentratsiooni juures 15% aasta lõhnatundide ületamist vastuvõtjate juures. Vastavalt lõhnakaardile võib lõhnaaine ületada 15% lõhnatundidest käitise territooriumist kirdesse jääval alal, aga sellele alale ei jää tundlikke objekte (puuduvad hooned sh elumajad). Kitsa lõiguna võib lõhnahäiringu ala ulatuda käitise territooriumipiirist kaugemale kagu- ja lõunasuunal, samas puuduvad seal tundlikud objektid. Välisõhku paisatavate lõhnaainete kogused vähenevad seoses koostootmisjaama kasutusele võtmisega. Kui varasemalt tuli ülejääv biogaas tõrvikpõletis põletada, siis tõrvikpõletit pole enam tarvis kasutada, v.a erandjuhul, kui teised biogaasi põletavad põletusseadmed (K1, K2, K5, K6) on hoolduses ja/või remondis. Käitises vähendatakse tekkinud sette ebameeldivat lõhna

bioloogilise töötluse abil. Sette anaeroobne kääritamine toimub kinnistes metaantankides. Kompostaunade segamine toimub vastavalt ilmastikutingimustele, et vältida halbade ilmastikutingimuste korral heite levimist tundlike alade suunas.

LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määruse nr 56 § 32 lg 1). Ettevõttes kasutatavate tehnoloogia ja seadmetega ei ole oodata piirnorme ületava müra tekkimist tootmisterritooriumi piiril, mistõttu müra seiret ei teostata. Käitises kasutatavad mürarohked allikad asuvad hoonete sees, eraldatud ruumides. Ettevõte asub intensiivse liiklusega tänavate piirkonnas ja raudtee lähedal. Ettevõtte naabruses, ida- ja lõunasuunas paiknevad ka teised tootmisettevõtted (lisaks idasuunas sadam). Käitise seadmete kontroll ja hooldus toimub vastavalt hoolduskavadele. Komposteerimisväljakul ja avariiväljakutel toimuvad tööd ajavahemikus 8:00 - 16:00.

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

Seoses ettevõtte taotlusega suunata rohkem biogaasi põletamiseks koostootmisjaamas suurenevad järgmiste saasteainete aastased heitkogused: lämmastikdioksiid, süsinikdioksiid süsinikmonooksiid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peened osakesed ja eriti peened osakesed. Samaks jäävad ammoniaagi ja vesiniksulfiidi heitkogused, väheneb vääveldioksiidi heitkogus. Tabel täidetakse vastavalt taotluse andmetele, lisaks eemaldatakse alla 1 MWth põletusseadmete andmed.

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Tabel täidetakse vastavalt taotluse andmetele, võrreldes loa eelmise versiooniga eemaldatakse alla 1 MWth põletusseadmete andmed.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Tabelist eemaldati kohustus järgmise sõnastusega: Välisõhu omaseire aruanne. Üks kord aastas esitada Keskkonnaametile vastavalt käesoleva keskkonnakompleksloa välisõhu kvaliteedi seire tingimustele (käesoleva loa tabelile A7). Kuna tegemist on välisõhu kvaliteedi seire kohustust (A7.1) dubleeriva tingimusega.

Keskkonnaministri 05.11.2017 määrusega nr 44 „Väljaspool tööstusheiteseaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44) kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth (edaspidi keskmise võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise kriteeriumid.

Ettevõtte katlamajas on kasutusel kaks katelt, millede nimisoojusvõimsus on 1,45 MWth (kummalgi katlal). Eeldatav töötundide arv aastas on 8760 ja need võeti kasutusele 01.01.2002. Seega on tegemist olemasolevate keskmise võimsusega põletusseadmetega ning neile rakenduvad heite piirväärtused alates 2030. aasta 1. jaanuarist (määrus nr 44 § 8, § 26 lg 2 ning

§ 32 lg 2 ja 4). Määruse nr 44 lisa 3 punkti 3b kohaselt tuleb esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmetele teha nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamist loas. Võttes arvesse, et piirväärtused hakkavad kehtima alles 2030. aastal ja veendumaks, et heite kontsentratsioon tegelikkuses kehtestatud piirväärtuseid ei ületa, määrab Keskkonnaamet loale seirekohustuse, kuid seab esmasele seirele kaheaastase tähtaja.

Eelnevat arvesse võttes seab Keskkonnaamet loa tabelisse A7 järgmise eritingimuse: Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega olemasolevatele põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO või biogaasiga kütmisel SO2, NOx ja CO kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast

nr HEIT0009214 (K1) ja nr HEIT0009215 (K2). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseadmed töötavad stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastavate mõõtepunktide olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise

võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Koostootmisjaamas viidi läbi uute põletusseadmete pisteline heiteseire 07.05.2025, vastavalt 10.01.2025 lisatud kohustusele (registreeritud KOTKASes numbriga DM-128534-20). Mõõtmistest selgus, et seadmete CHP1 ja CHP2 suitsugaaside NOx sisaldused jäävad allapoole piirväärtuseid ning SO2 sisaldused jäävad allapoole määramispiiri.

Eelnevast tulenevalt ajakohastatakse tabelis A7 uute seadmete heiteseire kohustus järgmiselt: Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega uute põletusseadmete heite piirväärtustele, tuleb käitajal mõõta heiteallikatest K5 (CHP1) ja K6 (CHP2) biogaasi kasutamisel lämmastikoksiidide (NOx), vääveldioksiidi (SO2) ja

süsinikoksiidi (CO) sisaldust suitsugaasis.

Mõõtmised tuleb teostada põletusseadme töötamisel stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusel või sellele lähedasel koormusel. Ühe mõõteseeria raames tuleb läbi viia vähemalt 3 mõõtmist neist igaüks pikkusega 30 minutit. Mõõtepunkt peab vastama asjakohase standardi nõuetele. Esimesed mõõtmised viidi läbi 07.05.2025. Peale esimesi mõõtmisi teostada järgmised regulaarselt üks kord kolme aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates.

Mõõtmised peab läbi viima labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid

(mg/Nm3, teisendatud 15% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) ning

mõõtekoha vastavus või mittevastavus standardi nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul. Aruande esitamiseks kasutada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

3.2.4. Käitise vee erikasutamist käsitlevad andmed; 3.2.5. Käitise jäätmekäitlust käsitlevad andmed Ettevõte ei soovi käesoleva menetluse raames vee erikasutuse ja jäätmekäitluse osades muutuseid läbi viia ning seetõttu neid valdkondi üksikasjalikumalt ei käsitleta.

3.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa  eelnõule esitati/ei esitatud ettepanekuid, arvamusi ega vastuväiteid.

3.4. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Käitaja peab järgima THS, AÕKS, VeeS, JäätS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 08.12.2025

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-509326

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi AKTSIASELTS TALLINNA VESI

Registrikood / Isikukood 10257326

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tallinna Reoveepuhastusjaam

Aadress Paljassaare põik 14, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 78408:809:0021

Territoriaalkood EHAK 0614

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Paljassaare põik 14 (78408:809:0021).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000243

Käitise nimetus Tallinna Reoveepuhastusjaam

Käitise asukoha kirjeldus Käitis asub Harju maakonnas, Tallinna linna loodeosas, Põhja-Tallinna linnaosas, Paljassaare poolsaarel, poolsaare lääne küljel, tööstuspiirkonna äärealal, aadressil Paljassaare põik 14, katastriüksus 78408:809:0021. Kinnistu kogupindala on 58,9 ha. Kinnistu piirneb lääne ja põhja küljest Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare linnukaitsealaga, hoiualaga (asustusüksus 6014). Lõuna ning ida küljest piirneb kinnistu mitmete äri-, tootmise- ning sihtotstarbeta maadega.

Aadress Paljassaare põik 14, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Territoriaalkood EHAK 0614

Katastritunnus(ed) 78408:809:0021

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Paljassaare põik 14 (78408:809:0021).

Manused Lisa 1: Heiteallikate asendiplaan.jpg

Lisa 2: Asukohakaart.jpg

Lisa 3: RPJ_asendiplaan.png

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

Käitise tegevus

Käitise tegevus Tallinna Reoveepuhastusjaam põhitegevuseks olmereovee puhastamine mehhaanilisi, keemilisi ja bioloogilisi puhastustehnoloogiad kasutades (EMTAK kood 36001).

Olmereovee mehaanilise puhastuse osa moodustavad mehaanilised võred, liivapüünised ja esisetitid (heiteallikad S1, S3/3, S4/6, S7). Puhastusvõimsus kuni 18 000 m3. Võrede abil võetakse välja võõrised ning reovesi juhitakse isevoolselt liivapüünistesse, kus toimub liiva eraldamine reoveest. Sellele järgneb reovee eelsetitamine, mille käigus eraldatakse kraapide abil ka pinnahõljum. Esisetites settinud toorsete pumbatakse settekäitluskompleksi edasisele töötlemisele. Võrepraht kogutakse konteineritesse ning transporditakse prügilasse. Liivapüünisesete suunatakse liivapesuritesse, kus toimub liivast orgaaniliste ainete väljapesemine ja liiva eraldamine veest. Pestud ja kuivatatud liiv lisatakse reoveesettele kompostimise käigus mulla struktuuri parandamiseks.

Olmereovee bioloogilise puhastuse koosseisu kuuluvad aerotankid, järelsetitid ja biofilter (heiteallikad S8-S11, S12, S13). Puhastusvõimsus 14 000 m3, sealjuures biofilter 6500 m3. Aerotankides toimub puhastatud reovees olevate reoainete lagundamine mikroorganismide abil. Protsessi edukuse määrab denitrifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsessi efektiivsus, mille saavutamiseks lisatakse süsinikuallikana metanooli ning korrigeeritakse aktiivmudasuspensiooni hapniku sisaldust, aktiivmuda kogust ja vanust aerotankides. Fosforiühendite sisalduse vähendamiseks doseeritakse

2/36

puhastusprotsessi ka koagulanti. Aerotankidest suunatakse bioloogiliselt puhastatud reovesi järelsetititesse ja sealt biofiltrissse, kus toimub järelejäänud lämmastiku ja muude biolagunevate saasteainete eemaldamine reoveest filtermaterjalis elutsevate bakterite elutegevuse tagajärjel. Järelselgitites settinud aktiivmuda tagastatakse aerotankidesse, üleliigne jääkaktiivmuda pumbatakse settekäitluskompleksi ja osa ka puhastusprotsessi algusesse.

Olmereovee puhastusetapiga on seotud settekäitlus (heiteallikad S14.) Protsessist eraldatava sette stabiliseerimine, tahendamine ja kompostimine. Toimub tavajäätmete käitlemine kuni 43 000 tonni stabiliseeritud setet ja 6000 tonni stabiliseerimata setet. Reoveesette stabiliseerimine ehk anaeroobne lagundamine toimub metaantankides kääritamise teel (15- 20 päeva). Tulemuseks määruse keskkonnamisnitri 31.07.2019 nr 29 "Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded" §3 lõige 1 tähenduses töödeldud ehk stabiliseeritud sete. Stabiliseeritud sete tahendatakse tsentripresside abil kuni 25%-lise kuivainesisalduseni, kogutakse kogumismahutitesse ja veetakse sealt kallurveoautode abil komposteerimisväljakule (heiteallikas S17). Komposteerimisväljakul segatakse stabiliseeritud sete freesturbaga (mahulises vahekorras ca 1:0,7), lisatakse reoveepuhastusprotsessist eraldatud ja pestud liiva (mahulises vahekorras ca 1:40) ja jäetakse ca 6–12 kuuks lihtaunadesse (kompostvaaludesse) kus toimub sette järeltöötlus. Kompostaunade segamine toimub spetsiaalse vaalusegaja abil vähemalt 3x aastas. Lõpptulemusena valmib haljastusmuld.

Sette üleandmisel juhindutakse Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 29 "Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded" (edaspidi määrus 29) toodud tingimustest. Üle antud setet kasutatakse määrus nr 29 tähenduses põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. Enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist toimub töödeldud sette proovide võtmine ja analüüsimise. Setteproovid võtab reoveesette valdkonnas atesteeritud isik ning proove analüüsib reoveesette valdkonnas vastavate näitajate analüüsimiseks akrediteeritud labor. Enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist määratakse sette pH; raskmetallide nagu kaadmiumi-, vase-, nikli-, plii-, tsingi-, elavhõbeda- ja kroomisisaldus; kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning stabiliseerituse näitaja. Lisaks määratakse Escherichia coli ja helmintide munade arv. Määruse nr 29 §16 vastavalt võetakse setteproove vähemalt 4 korda aastas.

Käitise territooriumil asub ka jäätmete vaheladustusplats, kuhu tuuakse avariiobjektidelt pärit pinnast ja kive (jäätmekood 17 05 04), mida ei ole võimalik kohe jäätmekäitlejatele üle anda (väljaspool tööaega tekkinud jäätmed). Pinnast ja kive ladustatakse platsil kuni 1 kuu ja antakse seejärel üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

Ettevõtte territooriumil asuvad ka reoveesette vaheladustamise väljakud (heiteallikad S16). Väljakutel toimub vastavalt vajadusele, kas stabiliseeritud või stabiliseerimata sette kompostimine ja ajutine ladustamine. Väljakute põhjad on varustatud nõrgvee kogumiseks drenaažisüsteemiga. Eraldatud nõrgvesi/sademevesi suunatakse isevoolselt olmevete pumplasse ning pumbatakse tagasi reovee puhastusprotsessi algusesse. Vaheladustamise vajadus tekib ebasoodsate tingimuste korral kui reoveesetet tuleb reovee puhastusprotsessi efektiivsuse tagamiseks protsessist eemaldada rohkem kui on võimalik suunata metaantankidesse stabiliseerimisele. Sette protsessist eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalset lisatehnikat väliste ettevõtete käest. Stabiliseerimata sete võetakse välja selleks eraldi paigaldatud torustikke ja seadmeid kasutades ning veetakse konteinerites vaheladustamise väljakutele.

Reoveepuhastusjaama territooriumi kagu servas on kolm liivapüünisesette avariiväljakut (heiteallikad S5), mille eesmärgiks on tagada puhastusprotsessist liiva eraldamine suurte reovee vooluhulkade korral (>16 000m3). See tähendab liivapüüdjates settinud liivasegu pumpamist otse liivapüünisesette avariiväljakutele, ilma liivapesurites liiva läbi pesemiseta. Avariiväljakud on varustatud nõrgvee drenaažisüsteemiga. Looduslikes tingimustes nõrutatud liivapüünisesete (jäätmenimistu koodiga 19 08 02) veetakse konteinerites prügilasse. Eraldatud nõrgvesi/sademevesi suunatakse isevoolselt olmevete pumplasse ning pumbatakse tagasi reovee puhastusprotsessi algusesse.

Tallinna ja lähiümbruse reo- ja sademevee kogumine mööda ühisvoolset kanalisatsiooni, mis juhitakse peapumpla kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Reovett puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning puhastatud heitvesi pumbatakse puhastatud vee pumpla survetorustike kaudu kaldakaevu Paljasssaare poolsaare tipus, sealt juhitakse 2,8 km

3/36

pikkuse süvamereväljalasu kaudu merre, ca 26 m sügavusele (väljalask TL017). Suurem osa reoveekogumisala kanalisatsioonist on ühisvoolne ning seetõttu ei ole võimalik reoveepuhastusjaama sisenevaid reo- ja sademevee koguseid prognoosida. Reoveepuhastusjaama maksimaalne hüdrauliline jõudluspiir on 18 000 m³ tunnis. Vajaduspõhiselt kasutatakse ülevoole ja alternatiivseid avariiväljalaskmeid. Tallinna ja lähiümbruse ühtne kanalisatsioonisüsteem on valdavalt ühisvoolne, millest suur (40–60%) ja konkreetselt määramatu osakaal on sademe- ja drenaažveel. Tulenevalt sademete hulgast on suured erinevused suublasse juhitava sademevee kogustes nii kuude, kui ka aastaaegade lõikes. Käitises kasutatakse kaks ülevoolu, mis rakenduvad suurte paduvihmade korral ning mille kaudu juhitakse suublasse 1:4 lahjendusega reo- ja sademevesi. Samuti kasutatakse vajadusel kolm avariiväljalasku, mis käivitatakse vaid avarii (nt pumpla rike) olukorras siibrite avamise teel.

Avariiväljalaskmete kasutamine toimub vastavate siibrite reguleerimisega. Kokku on võimalik kasutada viis avariiväljalasku: 1) TL017A- rakendatakse siibrite ümberreguleerimise teel juhul kui jaama sisenev vooluhulk ületab reoveepuhastusjaama hüdraulilise võimekuse. 2) TL010- rakendub heitvee pumpla avarii korral, kui pumpla ei suuda vett edasi suunata ning veetase kaevus hakkab tõusma. Ülevoolu rakendumine fikseeritakse anduritega, mille kaudu edastatakse teade veetaseme tõusust Scadasse. Tegemist on puhastatud reoveega ehk heitveega. 3) TL808- rakendub kui süvamerelasu torustikud ei suuda vastu võtta puhastatud reovee pumplast pumbatavat kogu heitvett ning veetase kaldakaevus tõuseb kriitilise piirini. Ülevoolu rakendumine fikseeritakse veetaseme anduriga, mis edastab teate veetaseme tõusust juhtimiskeskusesse. Tegemist on puhastatud reoveega ehk heitveega. 4) TL809- Kaldakaevu avariiväljalask avatakse kui kaldakaevus on rike või purunemine, mistõttu ei saa kasutada heitvee ärajuhtimiseks kaldakaevu ja süvamerelasu torustikku. Tegemist on puhastatud reoveega ehk heitveega. 5) TL810- Süvamerelasu avariiväljalask avatakse kui süvamerelasu torustikul on rike või purunemine, mistõttu ei saa kasutada heitvee ärajuhtimiseks süvamerelasu torustikku.

Ettevõte taotleb kompleksloa välisõhu eriosa muutmist seoses biogaasi suurema koguse ümbersuunamisega käitisesiseselt kateldest nr K1 ja K2 koostootmisjaama kateldesse nr K5 ja K6. Biogaasi summaarne kasutatav aastakogus 5500 Nm3/a jääb samaks. Lisaks, kuna alates 01.09.2025 kehtima hakanud atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni § 91 lg 7 kohaselt ei esitata lubatud heitkoguste (LHK) projektis eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth, siis eemaldatakse alla 1 MWth põletusseadmete andmed ja seonduvad heitkogused loalt. Sellest tulenevalt arhiveeritakse vastavad heiteallikad K3 (nr HEIT0009222) ja K4 (HEIT0000418) infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registris.

Ettevõttes on kokku kolm konteinerkatlamaja, millest kaks on nominaalvõimsusega 1,45 MWth (heiteallikad K1 ja K2) ning üks 0,8 MWth. Põhikütusena kasutatakse katlamajades biogaasi ning varukütusena maagaasi. Maagaasi kasutatakse katlamajades olukordades, kui biogaasi ei teki kääritusprotsessist piisavalt. Konteinerkatlamajades on võimalik põletada nii puhastamata biogaasi (st kõrgema H2S sisaldusega biogaasi) kui ka puhastatud biogaasi (madalama H2S sisaldusega biogaasi). Eelistatud on puhastatud biogaasi põletamine, st võimalusel kasutatakse ainult puhastatud biogaasi põletamist. Gaasi puhastusseadme rikke korral, hooldusel või mõnel muul tehnilisel põhjusel on vajalik põletada ka puhastamata biogaasi.

Käitises on ka kolm biogaasi tõrvikpõletit (3 x 0,8 MWth), mida kasutatakse teiste põletusseadmete hoolduse, remondi või ettenägematute asjaolude korral. Tõrvikpõletites põletatava biogaasi prognoositav kulu on hinnanguliselt 100 tuhat Nm3/a ja seal põletatakse ainult puhastamata biogaasi. Gaasipõleteid kasutatakse ainult teiste biogaasi põletavate põletusseadmete (konteinerkatlamajad, koostootmisjaam) hoolduse ja/või remondi ajal.

Reoveesette stabiliseerimise ehk anaeroobse lagundamise tulemusel tekkiv biogaas suunatakse 2023. a lõpus rajatud koostootmisjaama põletusseadmetesse (K5 ehk CHP1 ja K6 ehk CHP2). Koostootmisjaamas (K5, K6) on võimalik toota kuni 2248 kW soojust ja 2134 kW elektrit. Mõlema heiteallikaga seotud gaasimootorites kasutatakse ainult puhastatud biogaasi ning ühe gaasimootori arvestuslik aastane biogaasi kulu on kuni 2 750 tuhat Nm³ (mõlemad gaasimootorid kokku 5 500 tuhat Nm³/a). Käitises paiknevate kõigi põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on

4/36

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, bioloogiline töötlus

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Tavajäätmete bioloogiline töötlemine kuni 120,5 tonni ööpäevas

Aastane tootmis ​maht Kuni 44 000 tonni stabiliseeritud setet (olmereovee puhastussetted),kuni 6000 tonni stabiliseerimata setet (olmereovee puhastussetted); tegevuse käigus toodetakse 5 500 tuh. Nm3 biogaasi.

Põhitegevusala Jah

11,178 MWth. Biogaasi summaarne aastakulu on maksimaalselt 5 500 tuhat m3, maagaasi aastane summaarne arvutuslik kulu on kuni 40 tuhat m3.

Ohukategooria C kategooria ohtlik

Lähteolukorra aruanne Lisa 4: Lahteolukorra_aruanne_AS_Tallinna_Vesi.pdf

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 2. WT (BREF 2018) Best Available Techniques ( BAT )

Reference Document for Waste Treatment

https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC113018_WT_Bref.pdf 01.10.2018 01.10.2022

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

5/36

1. Keskkonnajuhtimine Üldise keskkonnatoime parandamine ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine. Käitise osas on integreeritud KKJS ISO 14001 ja EMAS standardid.

Käitises on rakendatud protseduurid tagamaks üldised PVT meetmed. Ettevõttes on rakendanud integreeritud juhtimissüsteem, mis vastab kvaliteedi-, keskkonna ja tööohutuse asjakohastele standarditele (ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja OHSAS 18001:2007 ). Meie keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelise keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja - auditeerimise süsteemi EMAS (Eco Management and Audit Scheme) määruse nõuetele.

WT BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonna-juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine; XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur; XII. jääkide haldamise kava; XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava; XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava; XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava.

WT PVT 1

2. Keskkonnajuhtimine Andmete säilitamine, aine ja jäätme iseloom. Opereerimisandmed, aine- ning jäätmete kogused salvestatakse ja säilitatakse nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.

WT BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g) Tahkete sisendjäätmete sortimine

WT PVT 2

6/36

3. Keskkonnajuhtimine Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine. Vastavalt keskkonnaloale nr KL-506050 käitises rakendatud pidev proovivõtt ning analüüs RPJ siseneva, puhastusprotsessi olulistes punktides ning protsessist väljuva heitvee reostusainete määramiseks võetakse 24 tunni vooluhulgaga võrdelised keskmistatud proovid. Rakendatud on automatiseeritud protsessi juhtimissüsteem, mis võimaldab jälgida, optimeerida, analüüsida puhastusprotsessi efektiivsust, sisendit ja väljundit ning jälgida tekkivate jäätmete, abimaterjalide, tugiainete, heitgaaside materjalivoogusid reoveepuhastuse ning settekäitluse protsessi käigus.

Protseduuriga on kehtestatud kord tekkivate jäätmete lahuskogumiseks ja sorteerimiseks, jäätmete vaheladustamiseks ja üleandmiseks edasiseks käitlemiseks ning jäätmealase aruandluse pidamiseks, samuti soovitused jäätmete vähendamiseks. Reoveesette taaskasutamise toiminguid on lubatud teostada vastavalt õigusaktide nõuetele jäätmelubadega, mis on ASTVle väljastatud Keskkonnaameti Põhja regiooni poolt.

WT BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada meetodeid a)jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine c) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine e) Jäätmete eraldatuse tagamine f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist.

WT PVT 2

4. Juhtimissüsteemi rakendamine

Reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem Puhastatava vee, tekkivate jäätmete kui ka heitgaaside ja kasutatavate kemikaalide süsteemid on varustatud kulumõõtjatega – toimub pidev ainevoogude mõõtmine. Süsteemid on kinnised ning toimub ka tekkekohas puhastamine: biogaasi vee-eraldid, metanoolijaama lahjendusvee süsteem, vee puhastamine. Lisaks süsteemide varustatud mitmete lisa andurite/turvaelementidega. Süsteemid varustatud rõhuandurite, tasemeanduritega, temperatuurianduritega, kaalu mõõtmine tekkivate jäätmete osas.Toimub ka ainevoogude kvaliteedi mõõtmine (temperatuur, keemiline koostis). Gaasikatlad varustatud põlemisel tekkivate heitgaaside temperatuuri anduritega.

WT BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet: i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused, sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus;

WT PVT 3

5. Juhtimissüsteemi rakendamine - reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem

Teave reoveevoogude omaduste kohta. Tagamaks käitise väljundi vastavus kvaliteedi nõuetele toimub erinevate parameetrite pidev mõõtmine ja salvestatamine. Reovee kogused, temperatuur, hõljuvained, lämmastiku ja fosforiühendid ning nende muutlikkus. Sõltumatus akrediteeritud laboris määratakse BHT, KHT, lämmastiku- ning fosforiühendid, raskmetallid, naftaproduktid ning muud prioriteetsed ained reo- ja heitvees ning eraldatud settes määratakse pH, kuivaine, mineraalsus, orgaanilise aine sisaldus, leelisus, lenduvad orgaanilised rasvhapped. Käitise tegevuse planeerimisel rakendatakse biokõrvaldatavuse analüüsi, mh jälgitakse ja analüüsitakse: BHT ja KHT suhet; aktiivmuda vanust, settivust ja kogust; nitifikatsiooni/denitrifikatsiooni efektiivsust, orgaanilise aine vähenemist kääritusprotsessis jne.

WT BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa Keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet: ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52);

WT PVT 3

7/36

6. Juhtimissüsteemi rakendamine - reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem

Teave heitgaasivoogude omaduste kohta. Käitise protsessi osades, kus on võimalik kõrge heitgaaside tase (metanoolijaam, biogaasi sõlm) toimub pidev plahvatuspiiri mõõtmine ( paigaldatud LEL andurid). Heitgaaside süsteemid on varustatud kulumõõtjatega - toimub pidev biogaasi ning metanooli ainevoogude mõõtmine.

WT BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet: iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime; d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).

WT PVT 3

7. Settekäitlus Tekkivate jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariskide maandamine.

Reoveesette kuhjumise vältimiseks on käitise territooriumi komposteerimisväljak piisava suurusega, et bioloogiliselt järeltöödelda vähemalt ühe aasta jooksul tekkinud reoveesette kogused. Väljakule veetavad kogused kaalutakse. Reoveesette maksimaalne viibeaeg komposteerimisväljakul on kindlaks määratud, kuni üks aasta. Seadmed, mida kasutatakse reoveesette peale- ja mahalaadimiseks, töötlemiseks ning ladustamiseks on selgelt dokumenteeritud ja märgistatud, töötajad on juhendatud. Kallurautod, laadurekskavaatorid, vaalusegaja on otstarbekohased ning neid hoiustatakse nõuetekohaselt.

WT BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Ladustamiskohtade optimeerimine; b) Piisav ladustamismaht; c) Ladustamistoimingute ohutus; d) Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.

WT PVT 4

8. Settekäitlus Jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariskide vähendamine.

Reoveesette komposteerimisväljaku töötajad on koolitatud ning pädevad, omavad vajalikke rasketehnika juhtimise õiguseid. Kõik tegevused on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Toimingud kinnitatakse ja kontrollitakse regulaarselt. Komposteerimisväljakul rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid, kohustuslikud isikukaitsevahendid, on kehtestatud kiirusepiirangud ning tööd toimuvad kindlaks määratud kellaaegadel.

WT BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid.

WT PVT 5

9. Reoveepuhastus Jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid. Reoveepuhastuse olulistes punktides (reovee sissevool, mehaanilise puhastuse väljavool, sisse- ja väljavool bioloogilise puhastuse mõlemas etapis, väljavool käitisest väljumise kohas ) jälgitakse olulisemaid parameetreid (reovee kogus, pH, temperatuur, BHT, fosfori- ja lämmastikuühendid, hõljuvained).

WT BAT 6. Reoveevoogude inventuuriga kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt BAT 3) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (nt reoveevool, pH, temperatuur, elektrijuhtivus, BHT) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadmesse sissevoolu ja/või sealt väljavoolu kohas, lõpptöötlusseadmesse sissevoolu kohas, heite käitisest väljumise kohas).

WT PVT 6

10. Reoveepuhastus Õhkuheite seire kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamisega, millega tagatakse teadusliku tasemega andmete saamine.

Käitise õhkuheidet jälgitakse sõltuvalt KKA poolt välja antud õhusaasteloa välja toodud nõuetele mis on kooskõlas EV seadusandluse nõuete ja EN-standarditega.

WT BAT 8. PVT on suunatud õhkuheite seire vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.

WT PVT 8

8/36

11. Ressursikasutus Jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.

RPJ-s on rakendatud regulaarselt vee, elektri, abimaterjalide ja toorme koguste registreerimine ja analüüs. Selleks on suurematel põhi- ja abiseadmetel elektritarbimise mõõturid, käitises ainevoogude mõõturid. Seiret kohaldatakse nii käitise kui ka protsessi ja seadmete tasandil. Arvesse võetakse mistahes märkimisväärseid muutusi käitises. Iga- aastaselt esiatatakse keskkonnakasutusega seotud aasta-aruanded jäätmearuanne infosüsteemis JATS, välisõhu saastamisega seotud aruanne infosüsteemis OSIS ja veekasutuse aastaaruanne andmebaasis VEKA.

WT BAT 11. PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.

WT PVT 11

12. Lõhnaaine heite vältimine

Komposteerimisväljakul toimub pidev kompostvaalude väljastamine lepingupartneritele või jäätmeluba omavatele isikutele, et vähendada ladustatava kompostmulla kogust väljakul ning minimeerida hoiustatava mulla viibeaega territooriumil. Veepuhastusprotsessis toimub pidev analüüs vesiniksulfiidi sisaldava kemikaali doseerimise arvestamisel, et ei toimuks koagulandi üledoseerimist ning ei tekiks üleliigset väävelvesinikku protsessis, protsessi bioloogilises etapis toimub vee aereerimine mis välistab vesiniksulfiidi tekke heitvees. Bioloogilise etapi aeroobse töötlemise tarbeks on kasutusel õhuhapnik, eelsetitamisel toimub pidev pinnahõljumi/ujuvmuda eemaldamine kraapide abil.

WT BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit: a) Viibeaja minimeerimine; c) Aeroobse töötlemise optimeerimine

WT PVT 13

13. Hajusheite vähendamine

Tootmishooned kinnised, pumbaliinide/survetrasside materjaliks korrosioonikindel roostevaba teras AISI 304L või AISI316L. Seadmed, pumbad ja mistahes ühendusluugid varustatud lekkekindlate tihenditega. Kasutusel toiduainetööstuse standarditele vastavad otsikud süsteemide läbipesuks, tarneks jne. Komspoteerimisväljakul planeeritakse töid vastavalt ilmale, suure tuule/kuiva ilmaga segamistöid ei toimu, et minimeerida tolmuosakeste lendumine. Tekkivad jäätmed on saavutatud kuni 25% kuivainesisalduse tõttu niisked ning ei lendu. Ldustamiskohtade puhastamine toimub haljastusmulla väljastamise käigus, jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.

WT BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: b) Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine; c) Korrosioonitõrje; d) Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine; f) Hooldus; g) Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine;

WT PVT 14

14. Tõrvikpõleti kasutamine

Kasutada tõrvikpõletamist ohutuse tagamiseks või erandkorras õhkuheite vähendamiseks, PVT meetod termiline oksüdatsioon.

Anaeroobsel kääritamisel kinnistes metaantankides eraldunud biogaasi ehk metaani põletamine toimub biogaasi kateldes ning gaasisüsteemi tasakaalustamiseks üleliigne gaas põletatakse jääkgaasipõletites - termiline oksüdatsioon. Põletid on optimeeritud (kõrgus, gaasi rõhk), et võimaldada suitsuvaba ja tõhus põlemine. Automaatjuhtimissüsteemis toimub biogaasi koguste pidev jälgimine ja salvestamine. Põletamine vähendab kasvuhoonegaaside teket ligi neli korda.

WT BAT 15. PVT on kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine): b) Käitise töö korraldamine

WT PVT 15

15. Tõrvikpõletusel tekkiv heide

Üleliigne gaas põletatakse jääkgaasipõletites - termiline oksüdatsioon. Põletid on optimeeritud (kõrgus, gaasi rõhk, gaasi kogus), et võimaldada suitsuvaba ja tõhus põlemine. Automaatjuhtimissüsteemis toimub biogaasi koguste pidev jälgimine ja salvestamine. Põletid varustaud automatiseeritud leegianduritega, kõrvalekallete korral lukustab põleti gaasi pealevoolu ning põleti kustub.

WT BAT 16. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada mõlemat allpool kirjeldatud meetodit: a) Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine; b) Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest

WT PVT 16

16. Reoveepuhastus Tegevused müra ja vibratsiooni vähendamiseks. Käitise seadmete kontroll ja hooldus toimub vastavalt hoolduskavadele, seadmeid käitavad kogenud töötajad, müra tekitavad seadmed on eraldatud kinnistesse ruumidesse, ruumid on märgistatud, ruumides on nõutud vastavate IKV kasutamine. Komposteerimisväljakul ja avariiväljakutel tööd toimuvad ajavahemikus 8:00 - 16:00.

WT BAT 17. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); WT BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest: a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus; b) Töökorralduslikud meetmed; c) Vähest müra tekitavad seadmed; d) Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid; e) Müra leviku tõkestamine

WT PVT 17

9/36

17. Reoveepuhastus Veetarbimise optimeerimine, reovee koguste vähendamine, reovee pinnasesse ja vetteheite vältimine, vähendamine.

Käitises toimub vee taaskasutus, RPJ-i puhastatud reovesi võetakse osaliselt ringlusesse kui tehniline vesi. Tehnilist vett kasutatakse seadmete puhastus- ja jahutussüsteemides. RPJ territoorrium, tootmishooned ning komposteerimisväljak ja avariiväljakud on varustatud lokaalse äravoolutaristuga, maha valgunud reovesi või sete suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi. Komposteerimisväljak rajatud kaldega vettpidava kogumistiigi suunas, kust nõrgvesi suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi. Toimub pidev reoveesette niiskusesisalduse vähendamine tsentripresside abil. Settest eraldatud vesi suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi. Toimuvad seadmete ja rajatiste hooldustööd lekete vältimiseks ja tuvastamiseks. RPJ-I põhitegevus on reovee käitlemine (kombineeritud mehaaniline, bioloogiline, keemiline töötlemine), toimub pidev reoveekoguste seire.

WT BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Veemajandus; b) Vee ringlusse võtmine; c) Läbilaskmatud pinnad; d) Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju; e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks; f) Reovee eraldamine; g) Sobiv äravoolutaristu; h) Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada; i) Sobiv puhversäilitusmaht

WT PVT 19

18. Settekäitlus Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada

Settekäitluskompleksis planeeritud hooldustööde või mistahes häirete korral võimalus suunata stabiliseerimata ning tahendamata sete avariiväljakutele. Väljakud on varustatud nõrgvee drenaažiga. Eraldatud nõrgvesi suunatakse läbi olmevete pumpla tagasi reovee puhastusprotsessi.

WT BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Veemajandus; b) Vee ringlusse võtmine; c) Läbilaskmatud pinnad; d) Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju; e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks; f) Reovee eraldamine; g) Sobiv äravoolutaristu; h) Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada; i) Sobiv puhversäilitusmaht

WT PVT 19

19. Reoveepuhastus Õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju vältimine ja vähendamine. Õnnetusjuhtumite dokumenteerimine.

Käitise territoorium on osaliselt aiaga piiratud, ligipääs ainult volitatud isikutel. Territooriumil on tuletõrjevee hüdrandid, hooned on varustatud ATS süsteemiga ja tulekustitega, on kehtestatud tuleohutusnõuded. Käitis on 24/7 valvatud turvafirma poolt, alale on paigaldatud valvekaamerad, hooned on lukustatud. Opereerimismeeskond töötab vahetustega, 24/7 kohal. Biogaasi kogumissüsteemi taristu on varustatud leegisummutitega, vesilukkudega, LEL anduritega. Ettevõttes on kehtestatud erinevad plaanid HOLP, toimepidevuse plaan, kriisi korral tegutsemise plaan jne. Kriisiplaane testitakse reeglina kriisitreeningute käigus. Pärast kriisiolukorda toimub sündmuse analüüs ja vajadusel protseduuride korrigeerimine Mittevastavuste ehk nõuetest kõrvalekallete korral toimub nende kõrvaldamine ja korrigeerimine lähtuvalt vastavast protseduurist: Toimub õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimine ja hindamine. Registreeritakse kõik vahejuhtumid, muudatused protseduurides, protsessides ja inspekteerimise tulemused.

WT BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast: a) Kaitsemeetmed; b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine; c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem

WT PVT 21

20. Materjalitõhusus Biogaasi tootmine ja kasutamine WT BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega.

WT PVT 22

21. Energiatõhusus Energiatarbimise dokumenteerimine Toimub tarbitud energia seire ja arvestus. Aruandlust peetakse iga protsessiosa kohta eraldi (mehaaniline puhastus, bioloogiline puhastus, settekäitlus, soojusenergia tootmine, tarbimine jne. Kord aastas kajastatakse kogu energia tarbimine/tootmine ettevõtte keskkonnaaruandes.

WT BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit: a) Energiatõhususkava; b) Energiabilansi andmed

WT PVT 23

22. Pakendite korduskasutamine

Pakendite korduskasutamine jäätmete kogumismahutitena. Kemikaalide tarne toimub paakautode abil ja pakendeid ei teki (koagulant, metanool). Teatud kemikaalid tarnitakse ja hoiustatakse originaalpakendis (plastik mahuti 1m3). Peale pakendi tühjenemist pestakse mahutid veega ning taaskasutatakse mahuteid jäätmete kogumismahutitena ja antakse seeläbi ära jäätmekäitlejale.

WT BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1).

WT PVT 24

10/36

23. Jäätmete bioloogiline töötlemine

Sisendjäätmete valimine, sortimine, vastuvõtmine, et tagada sobivus bioloogiliseks töötlemiseks.

Toimub regulaarne proovivõtt siseneva reovee suhtes. Muuhulgas analüüsitakse naftasaaduste sisaldust ja keemilist hapniku tarvet (KHT). Eesmärgiks on veenduda, et sisenev reovesi on bioloogiliselt puhastatav ega oma ohtu bioloogilist puhastust tagavatele mikroorganismidele.

WT BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid.

WT PVT 33

24. Kompostimine Vetteheide ja veekasutus Komposteerimisväljak on asfalteeritud ja vettpidav, varustatud nõrgvee kogumissüsteemiga. Väljaku nõrgvesi suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi.

WT BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid: a) Reovee eraldamine; b) Vee ringlusse võtmine; c) Nõrgvee tekke minimeerimine

WT PVT 35

25. Kompostimine Keskkonnatoime vähendamine jäätmete aeroobsel töötlemisel. Toimub perioodiline proovivõtt tekkinud reoveesette põhinäitajate (niiskusesisaldus, mineraalsus) määramiseks. Toimub kompostaunade seire: kõrguse, laiuse määrab spetsiaalne vaalusegaja ning aunade õhutatus tagatakse kindlaksmääratud segamiskordadega. Komposteerimisväljakul segatakse stabiliseeritud sete freesturbaga ja pestud liivaga, seejärel toimub sette aeroobne lagundamine ehk kompostimine lihtaunades (kompostvaaludes) 6-12 kuud, mille jooksul kompostvaalusid segatakse vähemalt 3 korda. Komposteerimisväljak on asfalteeritud ja vettpidav, varustatud nõrgvee kogumissüsteemiga. Väljaku nõrgvesi suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi.

WT BAT 36. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.

WT PVT 36

26. Kompostimine Lõhnaaine heide ja hajusheide õhku vähendamine aneroobsel töötlemisel.

Kompostaunade segamine toimub vastavalt ilmastikutingimustele, et vältida halbade ilmastikutingimuste korral heite levimist tundlike alade suunas. Enne sette väljastamist teostatakse laboratoorne analüüs. Väljastatav reoveesete peab vastama keskkonnaministri määrusele nr 29, "Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded".

WT BAT 37. Et vähendada välistingimustes töötlemiseetappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolidehajusheidet õhku, on PVT rakendada meetodit b) Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele.

WT PVT 37

27. Biogaasi tootmine Õhkuheide vähendamine jäätmete aneroobsel töötlemisel. Rakendatud on automaatne seiresüsteem, mis võimaldab kontrollida metaantankide stabiilset toimimist ning minimeerib vahutamisega seotud probleemide teket ja tagab süsteemi mistahes häirete korral varase hoiatamise. Protsessi põhinäitajad on pideval jälgimisel- pH, LEL, rõhk, temperatuur, kääritusmahutite tasemed, kääritussaaduse biogaasi kogus. Metaantankid on varustatud automaatselt rakenduvate ülerõhuklappidega. Toimub perioodiline proovivõtt ning akrediteeritud laboris määratakse kääritussaaduse lenduvad rasvhapped (VFA), mineraalsus, leelisus ja kuivaine.

WT BAT 38. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.

WT PVT 38

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik

11/36

1. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592475, Y: 539705

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

2. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592475, Y: 539709

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - Ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

3. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592466, Y: 539705

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - Ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

4. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592466, Y: 539709

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - Ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

5. Maa-pealne, plastvoorderdusega raudbetoonist mahuti

200 272 tonni X: 6592395, Y: 539669

Raud(III)sulfaat Välisõhk - Kinnine süsteem. Kahekihiline plastvooderdusega r/b-st mahuti. Kinnine hoone. Kemikaal ei lendu. Vesi - Kinnine süsteem. Kahekihiline plastvooderdusega r/b-st mahuti. Tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Pinnas - Pinnas asfalteeritud. Tarnesõlm ja koagulandi jaama pumbaruum varustatud lokaalse drenaažiga. Lekkinud kemikaal suunatakse reoveepuhastusprtosessi. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Laadimiskohal restkaev, tarnimisel maha valgunud aine suunatakse puhastusprotsessi. Märkused - Ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad 17. Tabel: Lähteolukorra aruanne.

6. Maapealne, elastse sisemembraaniga, metallkestaga kinnine mahuti

4 000 4 000 m³ X: 6592597, Y: 540012

Biogaas ehk metaan Välisõhk - Maapealne kahekihiline, elastse sisemembraani ja metallkestaga kinnine mahuti. Kahe kihi vahel lekkeandur lekkealarmiga. Vesi - Oht olematu, tegemist biogaasiga. Pinnas - Oht olematu, tegemist biogaasiga. Pinna- ja põhjavesi - Oht olematu, tegemist biogaasiga. Märkused - Ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

7. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592456, Y: 539705

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

12/36

8. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592456, Y: 539709

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

9. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592447, Y: 539705

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

10. Maa-alused, silindrilised, kahekordse seinaga terasmahutid

16 12.039 tonni X: 6592447, Y: 539709

Metanool Välisõhk - Kinnine süsteem. Mahutid on maa-alused. Mahutite konstruktsioon kahekordse kihiga, mahutid varustatud lekkeanduritega. Metanoolijaam kinnine hoone. Siseruumid varustatud LEL anduritega. Andurite piirlüliti avab automaatselt metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Vesi - Kokku neli kahekordse kihiga mahutit. Mahutitel kahe kihi vahel lekkeandurid lekkealarmiga. Lekke korral võimalik mahuti(te) kohene tühjendamine reovee puhastusprotsessi või ühe mahuti lekke korral metanooli pumpamine kõrval olevasse mahutisse. Pinnas - Metanoolijaama ümbritsev ala asfalteeritud. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm varustatud lokaalse drenaažiga. Mistahes lekete korral võimalik uhtmine veega. Kohapeal absorbent. Pinna- ja põhjavesi - Pinnas asfalteeritud. Metanool lahustub vesikeskkonnas täielikult. Märkused - ei ole keskkonnaohtlik. Täpsem kirjeldus ja pildid leitavad taotluse pkt 17. Lähteolukorra aruanne.

11. Maapealne, IBC mahuti 1 1.30 tonni X: 6592598, Y: 539886

Fosforhape Kemikaali hoiustatakse 1 m3 IBC mahutis. Mahuti asub kinnises hoones. Leke keskkonda pole võimalik.

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 13/36

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Lõhna vältimine või vähendamine

Tekkinud sette ebameeldiva lõhna vähendamine bioloogilise töötluse abil. Sette anaeroobne kääritamine kinnistes metaantankides.

Pidevalt

2. Kemikaalide säästlik kasutamine

Puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide optimeerimine. Kemikaalide lisamine toimub dosaatorpumpadega, vastavalt reostuskoormusele, on-line analüsaatorite näidikutele ja laborianalüüside tulemustele.

Pidevalt

3. Vee säästlik kasutamine Seadmete opereerimiseks ja tootmisruumide pesuks kasutusel tehnoloogiline vesi. Heitvee taaskasutamine.

Pidevalt

4. Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Anaeroobsel kääritamisel tekkinud biogaasi kasutamine soojusenergia tootmiseks - tehnoloogilise protsessi soojendamiseks ja reoveepuhasti hoonete kütmiseks. Biogaasist soojusenergia tootmiseks kasutusel konteinerkatlamajad koguvõimsusega 3,6 MW.

Pidevalt

5. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Enamuse eraldatud sette anaeroobne kääritamine suletud süsteemis enne lõpplikku kompostimist, eraldunud biogaasi kasutamine soojuse tootmiseks (põletamine kateldes). Kasutusel kaks kinnist metaantanki kogumahuga 20 000 m3. Kääritamisel eraldunud biogaas kogutakse gaasikella (4000 m3) ning põletatakse katlamajas. Saadud energiat kasutatakse reovee sette soojendamiseks ning hoonete kütmiseks. Üleliigne gaas põletatakse jääkgaasipõletites.

Pidevalt

6. Müra vältimine või vähendamine

Transpordimüra vähendamine. Territooriumil on transpordivahendite liikumiskiirus piiratud. Settekäitluse territooriumil toimuvad transporditööd üldjuhul kellaaegadel 8:00 - 16:00.

Pidevalt

7. Pinna- ja põhjavee kaitse Pinna ja põhjavee reostuse vältimine. Komposteerimisväljak on kaetud ~300 mm paksuse asfaltkattega. Väljak on valguva vee kogumiseks varustatud kahe tiigiga. Väljak on rajatud kaldega tiikide suunas. Kogumistiigi põhi ja nõlvad on kaetud tihendatud sinisaviga. Settekäitluskompleksi territoorium on varustatud lokaalse kanalisatsiooniga, mistahes põhjustel maha valgunud reoveesete suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi algusesse. Avariiväljakud on varustatud nõrgvee äravoolu drenaaži ja kaevudega, avariiväljakute nõrgvesi suunatakse tagasi reovee puhastusprotsessi.

Pidevalt

8. Pinnase kaitse Pinnareostuse vältimine. Lekete ja avariide vältimine. Nende kohene kõrvaldamine. Absorbendi olemasolu käitises mahavalgunud kemikaalide kokku kogumiseks. Territooriumil lokaalne kanalisatsioon. Maha valgunud ained lahjendatakse ning suunatakse reovee puhastusprotsessi uhtmise teel.

Pidevalt

9. Muud asjakohased andmed

Settekäitlusesse suunatava ja seal ringleva sette koguste mõõtmine vooluhulgamõõturite abil. Sette töötlemisel eraldatud vee suunamine puhastusprotsessi algusesse. Eraldatud vee ehk fugaadi koguse hindamine arvutuslikult. Sette transportimisel või käitlemisel võimaliku lekke suunamine puhastusprotsessi lokaalse drenaaži abil.

Pidevalt

10. Jäätmetekke minimeerimine

Tõhus veeärastus enne kompostimist. Sette tahendamine, jäätmete mahu vähendamine eemaldatud vee ja orgaanilise aine arvelt.

Pidevalt

11. Lõhna vältimine või vähendamine

Lõhnaaine esinemise vältimise kava. Vastavalt WT BAT 12 nõuetele töötatakse välja ning rakendatakse kaebuste esinemisel.

Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Lõhna seire Kaebuste registreerimine ning kaebuste korral toimub vastavate abinõude väljatöötamine ja rakendamine. Vajaduse tekkimisel 2. Jäätmetekke seire Toimub tekkivate ja üle antavate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud

kogumismahutisse/konteinerisse. Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Tootmisprotsessi ja seadmete korrasolekut kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt visuaalselt. Vastavalt hooldusgraafikule

4. Müra- ja vibratsiooni seire

Ettevõttes kasutatavate tehnoloogiaseadmetega ei ole oodata piirnorme ületava müra tekkimist tootmisterritooriumil ega ka tootmisterritooriumi piiril, mistõttu müra seiret ei teostata. Kaebuste korral toimub vastavate abinõude väljatöötamine ja rakendamine.

Vajaduse tekkimisel

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks14/36

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Sette stabiliseerimine

Metaantankide liigne vahutamine

Metaantankid varustatud tasemeanduritega. Regulaarne visuaalne kontroll. Võimalik metaantankide tasemeid kontrollida kaugjuhtimissüsteemi SCADA kaudu. Vahutamisvastase aine kasutamine.

Metaantankid on dubleeritud. Lühiajaliselt on tegevus võimalik ka ühe metaantankiga. Pidev

2. Sette edasijuhtimine

Seadmete rikked

Seadmetele regulaarsed visuaalsed kontrollid opereerimismeeskonna poolt. Rikete korral võimalik seadmete ümberlülitamine. Settekäitluskompleksi pumbad on dubleeritud.

Settekäitluse pumbad on dubleeritud. Kasutusel oleva pumba rikke korral võimalik võtta töösse reservpumpasid.

Pidev

3. Sette kuivatamine Tsentripresside ummistus, rike

Ummistuste, rikete korral võimalik sette lühiajaline vaheladustamine settekäitluskompleksi tootmisüksuses, kääritatud sette laos.

Ummistuste, häirete likvideerimine opereerimismeeskonna poolt vastavalt juhenditele. Suuremate rikete korral koostöö väliste ettevõtetega. Korraga kasutusel kuni kaks tsentripressi. Kolmas tsentripress reservis.

Pidev

4. Sette edasijuhtimine

Survetrasside lekked.

Regulaarsed visuaalsed kontrollid opereerimismeeskonna poolt. Lekete korral võimalik antud liin kasutusest välja jätta, pumbaliinid on dubleeritud.

Lekete likvideerimine remondimeeskonna poolt vastavalt juhenditele. Suuremate rikete korral koostöö väliste ettevõtetega.

Pidev

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Käitise tegevuse mistahes asjaoludest tingitud lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Käitise sulgemisel viiakse läbi järgmised tegevused: *Mahutid ja torustikud tühjendatakse vedel- ja tahesõnnikust, muudest biolagunevatest materjalidest ja kääritusjäägist ning puhastatakse. Jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise. *Seadmed puhastatakse muudest abimaterjalidest. *Käitises kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes käitise osades. *Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise. *Kõik rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. *Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele, piirkondlikule Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega.

Järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 15/36

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Paljassaare kompostimisväljak

Keskkonnaregistrikood JKK3700101

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paljassaare põik 14 2107247 78408:809:0021 X: 6592639, Y: 540154

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Paljassaare kompostimisväljak

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

19 08 02 - Liivapüünisesete 1 000 1 000 1 000 R12o

19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 43 000 43 000 43 000 R12o

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 12 000 12 000 12 000

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 16/36

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus

R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus

Anaeroobne mesofiilne kääritamine kinnistes metaantankides 2x 10 000 m3 toimub temperatuuril ~37,0 °C, muda viibeaeg protsessis 15 – 20 päeva. Eesmärk reoveepuhastusprotsessist eemaldatava sette stabiliseerimine vastavalt määruse nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ tingimustele. Tehnoloogiline protsess: Sette pumbatakse metaantankidesse. Käärimisprotsessi efektiivsuse tagamiseks on metaantankid varustatud spetsiaalsete mehaaniliste seguritega, mis segab pidevalt käärivat massi. Pidev segamine tagab ühtlase stabiliseerituse kogu kääritava massi ulatuses. Lisaks segamisele toimub protsessis pidev kääritava massi sisetsirkulatsioon tsirkulatsioonipumpade abil. Tsirkulatsioon aitab kaasa nii kääritava massi segunemisele ja tagab efektiivseks mesofiilseks käärimiseks vajaliku temperatuuri hoidmise. Vajalik temperatuur saavutatakse spiraalsoojuvahetite abil. Nii tsirkuleeritav osa kui ka käärimisele pumbatav sete suunatakse läbi spiraalsoojusvahetite. Käärimisprotsessiga kaasneva vahutamise vähendamiseks doseeritakse kääritavale settele ka spetsiaalset vahuärastit.

Peale anaeroobset kääritamist toimub stabiliseeritud sette tahendamine tsentripressidega. Tsentripressides toimub sette tahendamine tsentrifuugi tsentrifugaaljõudu ära kasutades. Tahendamisel saavutatakse kuni 25% kuivainesisaldus, mis muudab stabiliseeritud sette kallurautodega transporditavaks. Tsentripressides tahendatud sete kogutakse sette kogumismahutitesse ehk silodesse ning transporditakse kallurautode abil komposteerimisväljakule kompostimisele ehk järeltöötlusesse.

Aunades kompostimisel tuleb kompostitav materjal regulaarselt mehaaniliselt läbi segada. Vältima peab kompostimisalale vastu võetud jäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega.

Kompostimine aunades (R12o) kõvakattega platsil 140 000 m2, sademeveed koguda kokku ja suunata tagasi puhastusprotsessi.

Tagada territooriumi heakord.

Käitise tootmisprotsessikäigus tekkinud liivapüünisesete lisatakse komposteerimisväljakul olmereoveesettele lisandväärtuse loomiseks. Kokkusegatud materjal jääb olmereovee puhastussette koodiga 19 08 05 (sh eraisikule antakse juba kokkusegatud materjal üle).

44 000

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Paljassaare kompostimisväljak

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

105 X: 6592741, Y: 540333

Komposteerimine komposteerimisväljakul. Asfaltväljak, kus sademevesi valgub sademevee kogumistiiki ja pumbatakse tagasi reoveepuhastusprotsessi.

kuni 3 aastat 50 000 62 500 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 50 000 62 500

109 X: 6592756, Y: 539938

Komposteerimine vaheladustusplatsidel. Väljakud, kus sademevesi kogutakse väljakul olevate drenaažisüsteemi abil ja pumbatakse tagasi reoveepuhastusprotsessi.

kuni 3 aastat 10 000 12 500 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 10 000 12 500

110 X: 6592683, Y: 539967

Avariiväljak kuni 3 aastat 250 312.50 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 250 312.50

136 X: 6592719, Y: 539624 X: 6592784, Y: 539655

Pinnase vaheladustusplats kuni 1 kuu 1 000 700 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

1 000 700

Seotud failid

17/36

Failid Lisa 5: RPJ_asendiplaan.png

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus (R12o)

Aunades kompostimisel tuleb kompostitav materjal regulaarselt mehaaniliselt läbi segada. Vältima peab kompostimisalale vastu võetud jäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega.

Kompostimine aunades (R12o) kõvakattega platsil 140 000 m2, sademeveed koguda kokku ja suunata tagasi puhastusprotsessi.

Tagada territooriumi heakord

1. Kompostimisel aunades peab tagama kompostimise temperatuuril ≥55 ºC vähemalt 10 ööpäeva või temperatuuril ≥65 ºC 3 ööpäeva. Sette töötlemine peab vastama kõikidele keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 29 "Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1" kehtestatud nõuetele. Sette saab töödelduks lugeda ainult juhul, kui on tõendatud vastavus vähemalt ühele määruse nr 29 § 4 lõikes 1 toodud tingimusele. Analüüsitulemusi, mille alusel loetakse sete töödelduks, tuleb säilitada vähemalt 5 aastat. 2. Ebameeldiva lõhna tekke ja leviku vältimiseks jälgida komposti segamisel tuule suunda ja sobivamaid ilmastiku tingimusi. 3. Jäätmete taaskasutamisele eelneva bioloogilise töötlemise tulemusena on materjal endiselt jäätmed, mille üleandmisel tuleb arvestada jäätmetele kehtestatud tingimusi. Töötluse läbinud setet võib edasiseks kasutamiseks üle anda ainult vastavat õigust omavatele isikutele. Sette edasiseks kasutamiseks üle andmine tuleb dokumenteerida lähtuvalt määruse nr 29 § 13 sätestatust.

Pidev

Liivapüünisesete (19 08 02) taaskasutmaine (R12o)

Käitise tootmisprotsessikäigus tekkinud liivapüünisesete lisatakse komposteerimisväljakul olmereoveesettele lisandväärtuse loomiseks. Kokkusegatud materjal jääb olmereovee puhastussette koodiga 19 08 05 (sh eraisikule antakse juba kokkusegatud materjal üle).

Sette töötlemine peab vastama kõikidele keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 29 " Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded1" kehtestatud nõuetele. Sette saab töödelduks lugeda ainult juhul, kui on tõendatud vastavus vähemalt ühele määruse nr 29 § 4 lõikes 1 toodud tingimusele. Analüüsitulemusi, mille alusel loetakse sete töödelduks, tuleb säilitada vähemalt 5 aastat.

Jäätmete taaskasutamiseks ettevalmistamisel

Jäätmete kogumine, vedu ja ladustamine

Jäätmed koguda liikide kaupa eraldi ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud kohta.

Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

Pidev

Reoveesette kasutamine

Määruse 29 § 13 koheselt sette kasutamiseks andja on kohustatud andma sette kasutajale dokumendi, kuhu on märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 14 lõigetes 4 ja 5 nõutud analüüsiandmed.

Sette kasutamiseks andja on kohustatud pidama settepäevikut, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused; 2) sette töötlusviis; 3) sette analüüsitulemused käesoleva määruse § 14 lõigete 4 ja 5 järgi; 4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori EHAK järgi); 5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Pidev arvestus. Settepäevikusse kantud andmed koos teostatud analüüsidega esitada loa andjale iga aasta 1.veebruariks elektrooniliselt.

18/36

Jäätmete ladustamine

Ettevõte peab enne EMAS registreeringu kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue EMAS registreeringu olemasolu tõendavad dokumendid või krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Hiljemalt üks kuu enne garantii või finantstagatist tõendava dokumendi esitamist tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada garantii või finantstagatise suurus. Juhul kui ettevõte enne EMAS registreeringu lõppemist uut EMAS registreeringu olemasolu tõendavat dokumenti või finantstagatist ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnakompleksluba nr KKL-509326 kehtetuks.

Muu aruandekohustus.

Esitada Keskkonnaametile settepäevikusse kantud andmed koos teostatud analüüsidega iga aasta 1.veebruariks elektrooniliselt (loa tabel J6).

Üks kord aastas

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Paljassaare kompostimisväljak

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Tegevuse lõpetamine

Enne tegevuse lõpetamist tuleb kõik käitluskohas olevad jäätmed üle anda vastavat õigust omavatele isikutele ning territooriumi ja hooned korrastama viisil, mis tagab territooriumi ja hoonete piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Enne tegevuse lõpetamist

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk nr

Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number

Seirepunkti koordinaadid L-EST97

1. Temperatuur Taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus

Jälgida pidevalt . X: 6592150, Y: 539648

2. Sette pH, raskmetallide (kaadmium,vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom), kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning stabiliseerituse näitaja. Kui setetkasutatakse või antakse kasutada põllumajanduses, siis tuleb lisaks määrata aigusttekitavatepatogeenide sisaldus settes -Esherichia coli ja helmintide munade sisaldus.

Setteproovide võtmine ja analüüsimine. Setteproovid peab võtmaakrediteeritud või veeseaduse § 12² lõike 1 mõistes atesteeritud isik ning neid peab nalüüsima akrediteeritud labor.

Keskmistatud proovide arv sõltuvalt reoveepuhasti jõudlusest ja reoveepuhasti ekspluatatsioonis olemise ajast. Kuna reoveepuhasti jõudlus on 400 000ie ja puhasti on olnud ekspluatatsioonis 1980 aastast, siis on keskmistatud proovide arv 4 korda aastas. Raskmetallide sisalduse analüüse teha kolme aasta tagant, v.a juhul, kui ühiskanalisatsiooniga ühineb ettevõte, mille reovesi võib raskmetalle sisaldada.

. X: 6592150, Y: 539648

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog

19/36

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Tallinn RPJ süvamerelask

Väljalaskme kood TL017

Reoveepuhasti nimetus Tallinna reoveepuhastusjaam

Reoveepuhasti kood PUH7840170

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Tallinna lahe osa

Suubla kood VEE3134010

Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Veekogumi kood EE_5

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6595805, Y: 536920

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,2 (heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

20/36

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 pH 6-9 pH

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 Heljum HEL 15

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50

2025 KHT KHT 125

2025 BHT7 BHT7 15

2025 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014

2025 Tsink (Zn) 7440-66-6 0.20

2025 Nikkel (Ni) 7440-02-0 0.034

2025 Vask (Cu) 7440-50-8 0.05

2025 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Süvamerelask avariiväljalasuna

Väljalaskme kood TL017A

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Tallinna lahe osa

Suubla kood VEE3134010

Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Veekogumi kood EE_5

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6595805, Y: 536920

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,2 (heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

21/36

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 pH 6-9 pH

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 Heljum HEL 15

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50

2025 KHT KHT 125

2025 BHT7 BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Kaldakaevu ülevool

Väljalaskme kood TL808

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Tallinna laht

Suubla kood VEE3134000

Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Veekogumi kood EE_5

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6593912, Y: 538859

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

22/36

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 BHT7 BHT7

2025 Heljum HEL

2025 KHT KHT

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2025 pH 6-9 pH

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Kaldakaevu avariiväljalask

Väljalaskme kood TL809

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Tallinna laht

Suubla kood VEE3134000

Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Veekogumi kood EE_5

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6593912, Y: 538859

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

23/36

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 pH 6-9 pH

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 KHT KHT 125

2025 BHT7 BHT7 15

2025 Heljum HEL 15

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Süvamerelasu avariiväljalask

Väljalaskme kood TL810

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus Tallinna laht

Suubla kood VEE3134000

Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Veekogumi kood EE_5

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6594197, Y: 538699

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,2 (heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

24/36

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 pH 6-9 pH

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2025 Heljum HEL 15

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50

2025 KHT KHT 125

2025 BHT7 BHT7 15

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus Tallinna RPJ K5 ülevool

Väljalaskme kood TL010

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Tallinn ja ümbrus RKA0370010

Suubla nimetus nimetamata tiik

Suubla kood

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6592385, Y: 539527

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2025 BHT7 BHT7

2025 Heljum HEL

2025 Üldfosfor (Püld) Pyld

2025 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2025 KHT KHT

2025 pH 6-9 pH

25/36

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Tallinna reoveepuhastusjaam PUH7840170 Ajas keskmistatud Oktoober Statsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Määrata Tallinna linna reoveepuhasti reostuskoormus üks kord aastas. Reoveepuhasti koormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtta seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõta vooluhulka ning juhinduda kehtivast proovivõtumetoodikast. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise liik

Proovi tüüp

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid

Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi PP sisenev - proovivõtukoht kood RPJ_S X: 6592596, Y: 539570 PUH7840170 Tallinna reoveepuhastusjaam

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Ööpäevane Heljum Ööpäevane Üldfosfor (Püld) Ööpäevane Üldlämmastik (Nüld) Ööpäevane Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord nädalas

Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord nädalas Kroom (Cr) Üks kord kuus Vask (Cu) Üks kord kuus Tsink (Zn) Üks kord kuus Plii (Pb) Üks kord kuus

Ajas keskmistatud

Heitvesi RPJ väljuv - proovivõtukoht kood RPJ_VB

X: 6592388, Y: 539887 PUH7840170 Tallinna reoveepuhastusjaam

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Ööpäevane Heljum Ööpäevane Üldfosfor (Püld) Ööpäevane Üldlämmastik (Nüld) Ööpäevane Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Üks kord nädalas

Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord nädalas Kroom (Cr) Üks kord kuus Vask (Cu) Üks kord kuus Tsink (Zn) Üks kord kuus Plii (Pb) Üks kord kuus

26/36

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Puhastusastet tuleb hinnata üks kord aastas ühe reovee ja ühe heitvee keskmistatud proovi alusel.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Väljalasu TL017 proovide võtmisel lähtuda vastavalt kehtivast määrusest. Proovivõtuaktil ja analüüsiprotokollil kasutada kompleksloas toodud heitvee väljalaskude ja proovivõtupunktide koode. Kui avariiväljalasu (TL017 avariilasuna) kasutamine toimub tehnilise avarii tõttu ja keskkonda juhitakse lahjenduseta reovett, siis proove ei võeta, reostusnäitajad võrdsustatakse peapumplasse siseneva reovee igapäevaselt määratavate reostusnäitajatega ning deklareeritakse saastetasu. Kui avariiväljalaskmete või ülevoolude (TL 808, TL 809, TL 810, TL 010, TL017 avariilasuna) kasutamine toimub vihmavalingute tõttu ning lahjendus vähemalt üks neljale on tagatud, siis piirnorme ei kohaldata ja saastetasu ei deklareerita.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v a juhul, kui proovid on konserveeritud. Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab soovitavalt vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). Tulemused esitada/laadida analüüsi failid üles Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi vastavalt seadusandluses sätestatud korrale.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid

Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood

Seire Seiratav näitaja Proovi

tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise

sagedus Tallinn RPJ süvamerelask TL017 X: 6595805, Y: 536920 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuvesi EE_5 Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

Nikkel (Ni) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Heljum Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Üldfosfor (Püld) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Süvamerelask avariiväljalasuna

TL017A X: 6595805, Y: 536920 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

EE_5 Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Nikkel (Ni) (filtreeritud) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

27/36

Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Tsink (Zn) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Heitvesi Üksikproov Üks kord nädalas

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Heljum Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Üldfosfor (Püld) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade

Ööpäevane

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

28/36

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks reostuskoormus)

Tallinna linna reoveepuhasti reostuskoormus määrata üks kord aastas. Orgaanilise reostuskoormuse analüüsi aruanded esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale aruannete valmimist.

Üks kord aastas

2. Väljalaskme omaseire tulemused Veeseire - Väljalaskme seire aruanne. Esitada Keskkonnaametile vastavalt käesoleva keskkonnakompleksloa heitvee väljalaskme seire tingimustele (käesoleva loa tabelitele V4 ja V7).

Üks kord kvartalis

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 40 tuh. Nm³

Biogaas 5 500 tuh. Nm³

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 36001 - Veekogumine, -töötlus ja -varustus 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

11.178

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

29/36

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214

1.45 1 8 760 60 01.01.2002 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)

40 tuh. Nm³

Biogaas 751 tuh. Nm³

K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215

1.45 1 8 760 60 01.01.2002 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)

40 tuh. Nm³

Biogaas 751 tuh. Nm³

CHP1 (K5) - HEIT0012723 2.539 1 8 760 60 30.04.2024 Biogaas 2 750 tuh. Nm³

CHP2 (K6) - HEIT0012724 2.539 1 8 760 60 30.04.2024 Biogaas 2 750 tuh. Nm³

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 30/36

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009786 S2/3 Võrehoone ventilatsioonid 1 ja 2 X: 6592249, Y: 539810 HEIT0009787 S4/6 Liivapüünis ja jaotuskanal X: 6592235, Y: 539708

X: 6592278, Y: 539748 HEIT0009788 S5 Liivapüüdjate avariiväljakud X: 6592258, Y: 540041

X: 6592387, Y: 540092 HEIT0009789 S7 Eelsetitid X: 6592287, Y: 539701

X: 6592378, Y: 539901 HEIT0009790 S8-11 Aerotankid X: 6592434, Y: 539617

X: 6592506, Y: 539868 HEIT0009791 S12 Järelselgiti X: 6592518, Y: 539558

X: 6592620, Y: 539853 HEIT0009792 S13 Biofiltri hoone korsten X: 6592598, Y: 539880 HEIT0009793 S14 Settetahenduse hoone ventilatsioon 1 X: 6592584, Y: 539937 HEIT0009794 S16 Sette vaheladustamise väljak X: 6592718, Y: 539905

X: 6592789, Y: 539987 HEIT0009795 S17 Kompostimisväljak X: 6592541, Y: 540153

X: 6592898, Y: 540581 HEIT0009214 K1 K1 (Katel De Dietrich GT 525) X: 6592482, Y: 539987 HEIT0009215 K2 K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) X: 6592480, Y: 539992 HEIT0012723 K5 CHP1 X: 6592493, Y: 540010 HEIT0012724 K6 CHP2 X: 6592493, Y: 540016

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 23.802 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 9 496.877 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 5.083 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 1.733 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 79.309 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 3.747 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 14.597 t PM-sum Osakesed 2025 4.377 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 4.377 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 2.227 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 2025 2.21 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) HEIT0009214 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.069 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s

31/36

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) HEIT0009215 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.069 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Võrehoone ventilatsioonid 1 ja 2 (S2/3) HEIT0009786 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.102 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s

Liivapüünis ja jaotuskanal (S4/6) HEIT0009787 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0 g/s

Liivapüüdjate avariiväljakud (S5) HEIT0009788 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s

Eelsetitid (S7) HEIT0009789 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.012 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.023 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s

Aerotankid (S8-11) HEIT0009790 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0 g/s

Järelselgiti (S12) HEIT0009791 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.054 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.003 g/s

Biofiltri hoone korsten (S13) HEIT0009792 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0 g/s

Settetahenduse hoone ventilatsioon 1 (S14) HEIT0009793 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s

Sette vaheladustamise väljak (S16) HEIT0009794 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.028 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.074 g/s

Kompostimisväljak (S17) HEIT0009795 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.284 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.44 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.44 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.21 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.091 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.378 g/s

CHP1 (K5) HEIT0012723 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.427 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.076 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

32/36

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

CHP2 (K6) HEIT0012724 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.427 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.076 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) HEIT0009214 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) HEIT0009215 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused33/36

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi seire

Pisteline regulaarne

1. Teostada vesiniksulfiidi kontsentratsiooni mõõtmised allatuult tootmisterritooriumi piiril vähemalt 1 kord aastas. Mõõtmisprotokollides esitada vesiniksulfiidi ühe tunni keskmine kontsentratsioon mg/Nm3. Mõõtmised teostada soojal aastaajal ning soovitavalt kompostiväljaku tööde teostamise ajal. Mõõtmisi peab teostama akrediteeritud labor ning seireks kasutada tunnustatud mõõtemeetodeid. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale mõõtmisprotokolli saamist laborilt.

Muu Pidev 2. Kompostimisväljakul (heiteallikas S17) tööde teostamisel jälgida, et vastavad tegevused ei toimuks ebasoodsate ilmastiku tingimuste korral (nt tugev tuul suunaga elamualade poole), et vältida lõhnaainete levikut. Heiteseire Pisteline

regulaarne 3. Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega uute põletusseadmete heite piirväärtustele, tuleb käitajal mõõta heiteallikatest K5 (CHP1) ja K6 (CHP2) biogaasi kasutamisel

lämmastikoksiidide (NOx), vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) sisaldust suitsugaasis.

Mõõtmised tuleb teostada põletusseadme töötamisel stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusel või sellele lähedasel koormusel. Ühe mõõteseeria raames tuleb läbi viia vähemalt 3 mõõtmist neist igaüks pikkusega 30 minutit. Mõõtepunkt peab vastama asjakohase standardi nõuetele. Peale esimesi mõõtmisi (läbi viidud 07.05.2025) teostada järgmised regulaarselt üks kord kolme aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates.

Mõõtmised peab läbi viima labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3, teisendatud 15% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) ning mõõtekoha vastavus või mittevastavus standardi nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt. Aruande esitamiseks kasutada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Heiteseire Pisteline regulaarne

4. Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega olemasolevatele põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO või biogaasiga kütmisel SO2, NOx ja CO kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast nr HEIT0009214 (K1) ja nr HEIT0009215 (K2). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseadmed töötavad stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastavate mõõtepunktide olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga.

Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1)

Heiteallika kood HEIT0009214

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 1.45

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 250 01.01.2030

Biogaas - 100 SO₂ 200 01.01.2030

NOₓ 250 01.01.2030

34/36

Seotud heite ​allikas K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2)

Heiteallika kood HEIT0009215

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 1.45

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 250 01.01.2030

Biogaas - 100 SO₂ 200 01.01.2030

NOₓ 250 01.01.2030

Seotud heite ​allikas CHP1 (K5)

Heiteallika kood HEIT0012723

Vanus Uus seade

Seadme liik Gaasimootor

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 2.539

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Biogaas - 100 SO₂ 40 30.04.2024

NOₓ 190 30.04.2024

Seotud heite ​allikas CHP2 (K6)

Heiteallika kood HEIT0012724

Vanus Uus seade

Seadme liik Gaasimootor

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 2.539

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Biogaas - 100 SO₂ 40 30.04.2024

NOₓ 190 30.04.2024

35/36

Loa lisad Nimetus Manus T1. Manused - RPJ_asendiplaan.png Lisa 6: RPJ_asendiplaan.png

Lisa - asukohakaart Lisa 7: Lisa - asukohakaart.jpeg

Lisa - LHK projekt taotlusest lk 37-79 Lisa 8: LHK projekt.pdf

Lisa - Lõhnakaart Lisa 9: Lisa - tallinna_vesi_paljassaare_lohn.jpg

Lisa - Tallinna vesi_H2S_1h_Airviro Lisa 10: Lisa - tallina_vesi_paljassaare_h2s_1h_airviro.png

Lisa - Tallinna vesi_Nmvoc_1h_Airviro Lisa 11: Lisa 40 - tallinna_vesi_paljassaare_nmvoc_1h.pdf

Lisa - Tallinna vesi_Nmvoc_24h_Airviro Lisa 12: Lisa 41 - tallinna_vesi_paljassaare_nmvoc_24h.pdf

Lisa - Tallinna vesi_NO2_1h_Airviro Lisa 13: Lisa - tallina_vesi_paljassaare_no2_1h_airviro.png

Lisa - Tallinna vesi_PM10_1a_Airviro Lisa 14: Lisa 42 - tallinna_vesi_paljassaare_pm10_1a.pdf

Lisa - Tallinna vesi_PM10_24h_Airviro Lisa 15: Lisa 43 - tallinna_vesi_paljassaare_pm10_24h.pdf

Lisa_Heiteallikad Lisa 16: Lisa - heiteallikad.jpeg

Lisa_Lähteolukorra aruanne Lisa 17: Lisa 11 - 3_Lahteolukorra_aruanne.pdf

36/36

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Hendrikson Ko OÜ

Registrikood/isikukood 10269950

Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 9, 51004

Telefon +372 7427777

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus. 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; 4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid". 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid". 6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; 8.Keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"; 9.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi". 10. Tööstusheite seadus. 11. Keskkonnaministri 17.12.2019 määrus nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis". 12. Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaama emissioonimõõtmised 2020. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2020. 13.Õhukvaliteedi mõõtmised Paljassaare reoveepuhastusjaamas. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2020. 14.Tallinna Vesi AS reoveepuhasti territooriumil väävelvesiniku mõõtmine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2020. 15.Tallinna Vesi AS reoveepuhasti territooriumil väävelvesiniku mõõtmine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2018. 16.Tallinna Vesi AS reoveepuhasti territooriumil väävelvesiniku mõõtmine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2017. 17.AS Tallinna Vesi väävelvesiniku mõõtmine 06.10.2016. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2016. 18.AS Tallinna Vesi väävelvesiniku mõõtmine 23.09.2015. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015. 19.Tallinna Vesi AS saasteainete mõõtmised 01.04.2014. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014. 20. ASi Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaama koostootmisjaama biogaasi mootorite ja biogaasi katla suitsugaaside koostise mõõtmine ja analüüs. Tallinna Tehnikaülikool. 14.03.2024. Reg nr 11-40/EI/383-2

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast kompleksloa lähtematerjalidest, tehnilistest dokumentidest, heiteallikate saasteainete mõõtmiste protokollidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Käitis asub Harju maakonnas, Tallinna linna loodeosas, Põhja-Tallinna linnaosas, Paljassaare poolsaarel, poolsaare lääne küljel, tööstuspiirkonna äärealal, aadressil Paljassaare põik 14, katastriüksus 78408:809:0021. Käitise tootmisterritoorium piirneb lõunast ja idast äri-, tootmise- ning sihtotstarbeta maadega, läänest ja loodest ning osaliselt põhjast jäätmehoidla maaga, kirdest ning osaliselt põhjast üldkasutatava maaga. Käitisest lähiümbruses (ca 1 km territooriumist) paiknevad peamiselt tööstuse ning ettevõtlusega seotud rajatised. Lähim elamumaa asub käitise territooriumist ca 120 m kaugusel ida-kagu suunal (Paljassaare tee 69, kü 78401:101:3124). Reljeef maa-alal mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda on tasane. Kogu vaadeldav ala maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 0 (mere tasapind)… 12,5 m. Heiteallikatega seotud ala asub absoluutkõrgustel ~2,5...12,5 m merepinnast. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 25: asukohakaart.jpeg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 26: asendiplaan.png

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse põhjal piirneb kinnistu lääne ja põhja küljest Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare hoiu- ja linnukaitsealaga. Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskavas on loodusväärtusi tundvate ekspertide ja kaitsekorralduskava koostamise huvipoolte (kellest üks on ka AS Tallinna Vesi) koostööna tehtud kindlaks kõik oletatavad mõjutegurid, mis võiksid ohustada Paljassaare hoiuala loodusväärtusi ja ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Antud dokumendi andmetel ei mõjuta Paljassaare reoveepuhastusjaam ja selle komposteerimisväljak hoiuala. Olulise mõjuga tegevusteks loetakse hoiualal prahistamist, lõkete tegemist, masinatel liikumist, koertega jalutamist, pikniku pidamist, poolsaare ümbruses veeteede kasutamist ja muul viisil lindude häirimist. Hoiuala siseveekogudel on keelatud kalastamine ja paadiga sõitmine kogu aasta vältel. Lisaks on Paljassaare hoiala kaitsekorralduskava kohaselt alal tehtud mitmeid hüdrogeoloogilisi, ökoloogilisi ja muid uuringuid ning eksperthinnanguid ja on koostatud rakenduskava. Hoiualale viivad teed on suletud tõkkepuuga ja komposteerimisväljaku kasutamine hoiuala teedel liikumist ei nõua, kogu tegevus jääb territooriumi sisse. Tööd toimuvad kell 8:00-16:00 ning ebasoodsate ilmastikuolude (tormituuled jms) korral töid ei teostata. Reoveepuhasti asub hoiuala lõunapiiril ja territooriumil ei paikne ühegi kaitsealuse liigi esindaja.

Reljeef maa-alal mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda on tasane. Kogu vaadeldav ala maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 0 (mere tasapind)… 12,5 m. Heiteallikatega seotud ala asub absoluutkõrgustel ~2,5...12,5 m merepinnast. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Käitise välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste mõõtmiste tulemused on esitatud järgmistes lisatud failides:

AS_Tallinna_Vesi_29092015.pdf Tallinna_Vesi_seire_13072020.pdf Tallinna_Vesi_AS_aruanne_1102018.pdf AS_Tallinna_Vesi_01042014.pdf Tallinna_Vesi_AS_aruanne_13102017.pdf AS_Tallinna_Vesi_06102016.pdf Tallinna_Vesi_aruanne_2020._nr_420_2.asice AS_Tallinna_Vesi_KM_2024.asice

Manused Lisa 27: Tallinna_Vesi_AS_aruanne_1102018.pdf

Lisa 28: Tallinna_Vesi_AS_aruanne_13102017.pdf

Lisa 29: AS_Tallinna_Vesi_01042014.pdf

Lisa 30: AS_Tallinna_Vesi_06102016.pdf

Lisa 31: AS_Tallinna_Vesi_29092015.pdf

Lisa 32: AS_Tallinna_Vesi_KM_2024.asice

Lisa 33: Tallinna_Vesi_seire_13072020.pdf

Lisa 34: Tallinna_Vesi_aruanne_2020._nr_420_2.asice

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "tallinna_vesi_paljassaare_heitkogused_kirjeldus_27102025.pdf"

Manused Lisa 35: tallinna_vesi_paljassaare_heitkogused_kirjeldus_27102025.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "tallinna_vesi_paljassaare_heitkogused_27102025_ver2.xlsx"

Manused Lisa 36: tallinna_vesi_reoveejaam_heitkogused_27102025_ver2.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Võrehoone ventilatsioonid 1 ja 2 (S2/3) - HEIT0009786 Liivapüünis ja jaotuskanal (S4/6) - HEIT0009787 Liivapüüdjate avariiväljakud (S5) - HEIT0009788 Eelsetitid (S7) - HEIT0009789 Aerotankid (S8-11) - HEIT0009790 Järelselgiti (S12) - HEIT0009791 Biofiltri hoone korsten (S13) - HEIT0009792 Settetahenduse hoone ventilatsioon 1 (S14) - HEIT0009793 Sette vaheladustamise väljak (S16) - HEIT0009794 Kompostimisväljak (S17) - HEIT0009795 K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214 K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215 CHP1 (K5) - HEIT0012723 CHP2 (K6) - HEIT0012724

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heite allikas K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214

Põletusseadmete arv 1

Soojus sisendile vastav nimi- soojus- võimsus, MWth 1.45

Töö tundide arv aastas 8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Püüdeseade

Püüde seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik Väävlisisaldus, %

Alumine kütte väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus

Ühik Aastas Ühik

Biogaas 0.04 24 751 tuh. Nm³

7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.069 g/s 0.858 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 0.771 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.044 g/s 0.541 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 g/s 0.036 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.008 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 1 010.411 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.0004 t Jah

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)

0 34 40 tuh. Nm³

7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.001 g/s 0.001 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 0.058 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.044 g/s 0.041 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 g/s 0.003 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.001 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 76.241 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.0001 t Jah

Põletusseade

Heite allikas K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215

Põletusseadmete arv 1

Soojus sisendile vastav nimi- soojus- võimsus, MWth 1.45

Töö tundide arv aastas 8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Püüdeseade Püüde seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik Väävlisisaldus, %

Alumine kütte väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus

Ühik Aastas Ühik

Biogaas 0.04 24 751 tuh. Nm³

7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.069 g/s 0.858 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 0.771 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.044 g/s 0.541 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 g/s 0.036 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.008 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 1 010.411 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.0004 t Jah

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)

0 34 40 tuh. Nm³

7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.001 g/s 0.001 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 0.058 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.044 g/s 0.041 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 g/s 0.003 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.001 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 76.241 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.0001 t Jah

Põletusseade

Heite allikas CHP1 (K5) - HEIT0012723

Põletusseadmete arv 1

Soojus sisendile vastav nimi- soojus- võimsus, MWth 2.539

Töö tundide arv aastas 8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Püüdeseade Püüde seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik

Väävlisisaldus, %

Alumine kütte väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus

Ühik Aastas Ühik

Biogaas 0 24 1 787.50 tuh. Nm³

7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.008 t Jah

10102-44- 0

Lämmastikdioksiid 0.427 g/s 11.101 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.076 g/s 1.98 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.005 g/s 0.132 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.03 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 3 699.907 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.002 t Jah

Põletusseade

Heite allikas CHP2 (K6) - HEIT0012724

Põletusseadmete arv 1

Soojus sisendile vastav nimi- soojus- võimsus, MWth 2.539

Töö tundide arv aastas 8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Püüdeseade

Püüde seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik

Väävlisisaldus, %

Alumine kütte väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus

Ühik Aastas Ühik

Biogaas 0 24 1 787.50 tuh. Nm³

7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.008 t Jah

10102-44- 0

Lämmastikdioksiid 0.427 g/s 11.101 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.076 g/s 1.98 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.005 g/s 0.132 t Jah

PM-sum Osakesed 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.03 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 3 699.907 t Jah

BC Must süsinik 0 g/s 0.002 t Jah

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Seotud heite allikas K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 1.45

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)

Saasteained

Saasteaine nimetus

Heite piirväärtus, mg/Nm3

Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3

Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100

NOₓ 250 148

Biogaas - 100 SO₂ 200 164

NOₓ 250 148

Seotud heite allikas K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 1.45

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)

Saasteained

Saasteaine nimetus

Heite piirväärtus, mg/Nm3

Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3

Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100

NOₓ 250 148

Biogaas - 100 SO₂ 200 164

NOₓ 250 148

Seotud heite allikas CHP1 (K5) - HEIT0012723

Vanus Uus seade

Seadme liik Gaasimootor

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 2.539

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)

Saasteained

Saasteaine nimetus

Heite piirväärtus, mg/Nm3

Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3

Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Biogaas - 100 SO₂ 40 2

NOₓ 190 174

Seotud heite allikas CHP2 (K6) - HEIT0012724

Vanus Uus seade

Seadme liik Gaasimootor

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 2.539

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%)

Saasteained

Saasteaine nimetus

Heite piirväärtus, mg/Nm3

Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3

Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Biogaas - 100 SO₂ 40 2

NOₓ 190 183

01.01.2030

01.01.2030

01.01.2030

01.01.2030

01.01.2030

01.01.2030

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite allikas Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas

Kogus Ühik Kogus Ühik

Võrehoone ventilatsioonid 1 ja 2 (S2/3) - HEIT0009786 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0004 g/s 0.013 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.001 g/s 0.032 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.102 g/s 3.217 t Jah

Liivapüünis ja jaotuskanal (S4/6) - HEIT0009787 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 g/s 0.032 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.0031 g/s 0.098 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.0003 g/s 0.009 t Jah

Liivapüüdjate avariiväljakud (S5) - HEIT0009788 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0049 g/s 0.155 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.0029 g/s 0.091 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.001 g/s 0.033 t Jah

Eelsetitid (S7) - HEIT0009789 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.023 g/s 0.725 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.012 g/s 0.378 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.001 g/s 0.032 t Jah

Aerotankid (S8-11) - HEIT0009790 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0089 g/s 0.281 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.0023 g/s 0.073 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.0003 g/s 0.009 t Jah

Järelselgiti (S12) - HEIT0009791 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.054 g/s 1.703 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.003 g/s 0.095 t Jah

Biofiltri hoone korsten (S13) - HEIT0009792 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 g/s 0.032 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.0001 g/s 0.003 t Jah

Settetahenduse hoone ventilatsioon 1 (S14) - HEIT0009793 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0009 g/s 0.027 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.0011 g/s 0.035 t Jah

Sette vaheladustamise väljak (S16) - HEIT0009794 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.074 g/s 2.334 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.0065 g/s 0.205 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 0.028 g/s 0.883 t Jah

Kompostimisväljak (S17) - HEIT0009795 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.284 g/s 8.956 t Jah

7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.091 g/s 2.87 t Jah

7664-41-7 Ammoniaak 2.378 g/s 74.993 t Jah

PM-sum Osakesed 0.44 g/s 4.30 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.44 g/s 4.30 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.21 g/s 2.15 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Puudub vajadus müra seirele, kuna käitises kasutatavad mürarohked allikad asuvad hoonete sees, ettevõte paikneb intensiivse liiklusega tänavate piirkonnas ja raudtee lähedal ning ettevõtte läheduses paiknevad ka teised tootmisettevõtted (lisaks ida suunas sadam).

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu kvaliteedi tase

CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ‐ kvaliteedi piir- või siht ‐ väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

HEIT0009214, HEIT0009215, HEIT0000385, HEIT0000386, HEIT0001075, HEIT0001077, HEIT0002494, HEIT0004513, HEIT0005583, HEIT0001062, HEIT0008688, HEIT0001060, HEIT0011382, HEIT0001547, HEIT0009051, HEIT0009054, HEIT0010677, HEIT0011893, HEIT0012723, HEIT0012724

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.696 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.05 0.005

HEIT0009214, HEIT0009215, HEIT0012723, HEIT0012724

7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.139 g/s 1 tund 350 µg/m³ 40.581 0.116

24 tundi 125 µg/m³ 16.187 0.129

HEIT0009786, HEIT0009787, HEIT0009788, HEIT0009789, HEIT0009790, HEIT0009794, HEIT0009795

7783-06- 4

Vesiniksulfiid 0.119 g/s 1 tund 8 µg/m³ 5.456 0.682

HEIT0012723, HEIT0012724, HEIT0000385, HEIT0000386, HEIT0001075, HEIT0001077, HEIT0002494, HEIT0004513, HEIT0005583, HEIT0001062, HEIT0001060, HEIT0011382, HEIT0001547, HEIT0009051, HEIT0009054, HEIT0010677, HEIT0011893, HEIT0009214, HEIT0009215

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 1.424 g/s 1 tund 200 µg/m³ 168.596 0.843

1 aasta 40 µg/m³ 5.313 0.133

HEIT0009786, HEIT0009787, HEIT0009788, HEIT0009789, HEIT0009790, HEIT0009791, HEIT0009792, HEIT0009793, HEIT0009794, HEIT0009795, HEIT0009214, HEIT0009215, HEIT0001064, HEIT0001082, HEIT0004515, HEIT0004514, HEIT0001079, HEIT0008688, HEIT0003687, HEIT0003681, HEIT0003679, HEIT0008871, HEIT0003683, HEIT0003684, HEIT0003682, HEIT0003680, HEIT0001466, HEIT0011381, HEIT0001547, HEIT0009050, HEIT0009053, HEIT0010676, HEIT0011892, HEIT0011893, HEIT0012723, HEIT0012724

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

21.362 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 70 345.40 14.069

24 tundi 2 000 µg/m³ 21 078.20 10.539

HEIT0009795, HEIT0009214, HEIT0009215, HEIT0001061, HEIT0001073, HEIT0009049, HEIT0001072, HEIT0001071, HEIT0009052, HEIT0010675, HEIT0012723, HEIT0012724

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.241 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 7.33 0.293

HEIT0009795, HEIT0009214, HEIT0009215, HEIT0001061, HEIT0001075, HEIT0001077, HEIT0001073, HEIT0009049, HEIT0001072, HEIT0001071, HEIT0001062, HEIT0001060, HEIT0011382, HEIT0011380, HEIT0009052, HEIT0010675, HEIT0009051, HEIT0009054, HEIT0010677, HEIT0012723, HEIT0012724

PM10 Peened osakesed (PM10)

1.195 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 41.323 0.826

1 aasta 40 µg/m³ 18.598 0.465

Koosmõju kirjeldus Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1025 m kaugusel käitise territooriumi piirist) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnakaitseluba ja registreerimistõendit omavad ettevõtted: PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS, Netaman Repair Group OÜ, EBM Grupp AS, aktsiaselts TALLINNA SADAM, M.R.Partners OÜ, Netaman Offshore Production OÜ, MLV2e OÜ, JL CAPITAL OÜ, Color It OÜ, HTT- WINDING OÜ.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul – 14,069 ÕPV1 ja 10,539 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24 h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult JL CAPITAL OÜ territooriumil (ca 1 km kaugusel AKTSIASELTS TALLINNA VESI käitisest). Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud käitises asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AKTSIASELTS TALLINNA VESI osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditaseme tekitamises on tühine. AKTSIASELTS TALLINNA VESI heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,056 ÕPV1 ja 0,064 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad: • H2S 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,682 ÕPV1. • NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - vastavalt 0,843 ÕPV1. • PM10 24h ja 1 a maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul – vastavalt 0,826 ÕPV24 ja ÕPV1a 0,495.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Arvestades heitallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning asjaolu, et heitallikate läheduses ei paikne hajumist takistavaid rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, ei ole põhjendatud saasteainete heiteallikatele eraldi seireprogrammi rakendamine või olemasolevatele mõõtmistele uute mõõtmiste korraldamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks (sellega seotud kulutused on oluliselt suuremad, kui täiendavalt makstav saastetasu). Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitises kasutatavad mürarohked allikad asuvad hoonete sees, ettevõte paikneb intensiivse liiklusega tänavate piirkonnas ja raudtee lähedal ning ettevõtte läheduses paiknevad ka teised tootmisettevõtted (lisaks ida suunas sadam). Õhukvaliteedi taset seiratakse akrediteeritud mõõtelabori poolt käitises regulaarselt otseste vesiniksulfiidi kontsentratsioonide mõõtmistega käitise territooriumi erinevates punktides vähemalt üks kord aastas.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Lõhnaainete modelleerimine teostati 2020. aastal ning esitati kompleksloa muutmise taotlusega T-KKL/1005485. 2020. a teostatud lõhnaainete modelleerimisel järeldati: „Lõhna esinemise hinnangu koostamiseks on kasutatud heiteallikatele teostatud mõõtmiste tulemuste andmeid. Kuna käitise heiteallikad töötavad samaaegselt, on lõhnaainete esinemise sagedust hinnatud kõigi heiteallikate koosmõjus. Modelleerimise tulemusena leiti, et heiteallikate koosmõju korral võib teoreetiliselt esineda väljaspool tootmisala piiri 15% aasta lõhnatundidest lõhnahäiringu taset 0,25 OU/m3. Nimetatud alad tekivad tootmisterritooriumist põhja-kirde suunal 50 kuni ca 250 m kaugusel käitise piirist (tõenäoline põhjustaja võib olla kompostimisväljak ehk heiteallikas S17), lõuna suunal kuni ca 60 m kaugusel käitise piirist (tõenäolised põhjustajad heiteallikad S2/3 ja S4/6) ja kagu suunal ca 50 m kaugusel käitise piirist (tõenäoline põhjustaja heiteallikas S5). Nimetatud alade sisse ei jää tundlike objekte või alasid (elamuid või ühiskondlike alasid). Siinjuures tuleb arvestada, et lõhnahäiringuga modelleeritud tulemused on hinnangulised ja arvutatud halvimate hajumistingimuste korral, samuti on lõhna tajumine inimestel erinev ning sõltub väga paljudest teguritest (haistmismeele tundlikkusest, harjumusest jms), mistõttu ei tähenda isiku individuaalne lõhna tajumine koheselt lõhnahäiringu esinemist. Arvestades käitise tegevuse iseloomu, tegelikke lõhnakaebuseid, ettevõtte territooriumil teostatud seire ja vaatluse tulemusi ning asjaolu, et modelleerimisel on suure tõenäosusega tegemist teatava ülehinnanguga, siis reaalsetes olukordades jääb tõenäoliselt võimalik lõhna esinemise sagedus allapoole 15% aasta lõhnatundidest. Välistatud ei ole, et reaalsetes olukordades võivad ebasobivate hajumistingimuste juures tekkida lõhna tajumise episoodilised kontsentratsioonid peamiselt käitise läheduses. Samuti tuleb arvestada, lõhnaaine(te)le ei ole õigusaktidega kehtestatud piirväärtust, mille teoreetilistele arvutustele tuginev ületamine oleks käsitletav tegevusloa andmisel või nõuetekohasuse hindamisel välistava asjaoluna“.

Kuna käitises toimunud muudatustega ei ole muutunud lõhna osas halvemaks, vaid pigem paremaks (nt eelmise taotlusega seonduvalt heiteallika S1 väljaarvamine), siis uut lõhnaainete modelleerimist ei ole tehtud ning tuginetakse 2020. aastal teostatud tulemustele.

Manused Lisa 37: tallinna_vesi_paljassaare_lohn.jpg

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate hajumisarvutuste piirkonda jäävate keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1025 m kaugusel käitise territooriumi piirist) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel (seisuga 24.10.2025) järgmised keskkonnakaitseluba ja registreerimistõendit omavad ettevõtted: PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS, Netaman Repair Group OÜ, EBM Grupp AS, aktsiaselts TALLINNA SADAM, M.R.Partners OÜ, Netaman Offshore Production OÜ, MLV2e OÜ, JL CAPITAL OÜ, Color It OÜ, HTT-WINDING OÜ.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase jääb hinnanguliselt ligilähedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

Manused Lisa 38: tallinna_vesi_paljassaare_h2s_1h_airviro.png

Lisa 39: tallinna_vesi_paljassaare_ainult_tallinna_vesi_nmvoc_1h_airviro.png

Lisa 40: tallinna_vesi_paljassaare_ainult_tallinna_vesi_nmvoc_24h_airviro.pn

g

Lisa 41: tallinna_vesi_paljassaare_nmvoc_1h.pdf

Lisa 42: tallinna_vesi_paljassaare_nmvoc_24h.pdf

Lisa 43: tallinna_vesi_paljassaare_pm10_1a.pdf

Lisa 44: tallinna_vesi_paljassaare_pm10_24h.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul – 14,069 ÕPV1 ja 10,539 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24 h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult JL CAPITAL OÜ territooriumil (ca 1 km kaugusel AKTSIASELTS TALLINNA VESI käitisest). Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud käitises asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AKTSIASELTS TALLINNA VESI osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditaseme tekitamises on tühine. AKTSIASELTS TALLINNA VESI heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,056 ÕPV1 ja 0,064 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad: • H2S 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,682 ÕPV1. • NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - vastavalt 0,843 ÕPV1. • PM10 24h ja 1 a maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul – vastavalt 0,826 ÕPV24 ja ÕPV1a 0,495.

Teiste saasteainete ning keskmistamisaegade osas jäävad õhukvaliteedi tasemed oluliselt madalamateks võrreldes piirväärtustega.

Maksimaalsed õhukvaliteeditasemed tekivad käitise tootmisterritooriumil või tootmisterritooriumi lähiümbruses. Käitise tegevusega kaasnevalt saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata ning elu- ja ühiskondlike hoonete juures on õhukvaliteet tagatud.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus eeldatavalt ei põhjusta ettevõte tootmistegevus mürataset, millega võiks kaasneda keskkonnaministri määrusega nr 71 kehtestatud müra normtasemete ületamist.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga õhukvaliteedi taseme moodustamisel NMVOC ja H2S osas on heiteallikas HEIT0009795 (S17, kompostimisväljak), NO2 osas uued heiteallikad K5 (CHP1) ja K6 (CHP2), SO2 osas heiteallikas HEIT0009214 (K1) ja HEIT0009215 (K6). Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi taseme piirväärtused on tagatud.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse tabelis 5.6. Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega õhukvaliteedi tasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed Muid heitmete vähendamise meetmeid ei rakendata.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid

Müratase väljas ‐ pool käitise tootmis ‐ territooriumi (dB)

Müra vähendamise meetmed

Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg

Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus

Päevane tase (7.00- 23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Öine tase (23.00- 7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Õhupuhurid X: 6592453, Y: 539893

104 Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A), tipphelirõhk 137 dB(C). Müra mõõdetud ruumis sees. Ruum tähistatud, nõutud IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M). Ruumis viibitakse lühiajaliselt (0,3h päevas), ülejäänud tööaeg viibitakse keskkonnas kus müratase ei ületa 75 dB(A).

Tsentripressid X: 6592597, Y: 539931

90 Müra-allikas kinnises tootmishoones eraldi korrusel, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Ruum nõuetekohaselt tähistatud, nõutud IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M).

Juhtimiskeskus X: 6592420, Y: 539881

42 Müra seire. 01.01.2008 Soovituslik piirnorm 45 dB(A), on täidetud.

Jääkmuda pumpla X: 6592502, Y: 539708

75 Müra-allikas kinnises tootmishoones keldri korrusel, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita.

Tagastuva mudapumpla

X: 6592511, Y: 539829

87 Müra-allikas kinnises tootmishoones eraldi korrusel, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Ruum nõuetekohaselt tähistatud, nõutud IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M).

Tihendustsentrifuugid X: 6592548, Y: 539956

89 Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Ruum nõuetekohaselt tähistatud, nõutud IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M).

Toormuda pumpla X: 6592333, Y: 539856

89 Müra-allikas kinnises tootmishoones keldri korrusel, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Ruum nõuetekohaselt tähistatud, nõutud IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M).

Võrehoone X: 6592247, Y: 539803

78 Müra seire tootmishoones, seadmete regulaarne hooldus.

01.01.2008 Müra mõõdetud töötavate seadmete kõrval. Tulemus alla piirnormi 85 dB(A). Seadmete läheduses viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal, mitte alaliselt.

Mudalao 1.korrus X: 6592586, Y: 539956

84 Müra-allikas kinnises tootmishoones, müra isoleeritud. Ruumis viibivad töötajad vaid ringkäikude, hooldustööde või erakorralise remonttööde ajal. Alaliselt ruumis ei viibita. Tegemist töötajate liikumistsooniga. Toimub müra seire tootmishoones. Müra leviku piiramine igapäevatöös - uste, akende sulgemine.

01.01.2008 Piirnorm 85 dB(A). Ruum nõuetekohaselt tähistatud, soovituslik IKV kasutamine (kõrvaklapid 3M).

Müra piir- või sihtväärtus

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

- andmed on muutnud peale andmete laadimist - käsitsi lisatud rida

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³

Kanda vormile 5.6Hetkeline Aastas

Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214

7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0.069 g/s 0.858 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.771 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s 0.541 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.003 g/s 0.036 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 1 010.411 t Jah

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0 t Jah

K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215

7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0.069 g/s 0.858 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.771 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s 0.541 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.003 g/s 0.036 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.008 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 1 010.411 t Jah

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0 t Jah

Võrehoone ventilatsioonid 1 ja 2 (S2/3) - HEIT0009786

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 0.032 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.102 g/s 3.217 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0 g/s 0.013 t Jah

Liivapüünis ja jaotuskanal (S4/6) - HEIT0009787

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s 0.098 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.001 g/s 0.032 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0 g/s 0.009 t Jah

Liivapüüdjate avariiväljakud (S5) - HEIT0009788

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.003 g/s 0.091 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.005 g/s 0.155 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s 0.033 t Jah

Eelsetitid (S7) - HEIT0009789 7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.012 g/s 0.378 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.023 g/s 0.725 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s 0.032 t Jah

Aerotankid (S8-11) - HEIT0009790

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s 0.073 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.009 g/s 0.281 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0 g/s 0.009 t Jah

Järelselgiti (S12) - HEIT0009791 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.054 g/s 1.703 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.003 g/s 0.095 t Jah

Biofiltri hoone korsten (S13) - HEIT0009792

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.001 g/s 0.032 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0 g/s 0.003 t Jah

Settetahenduse hoone ventilatsioon 1 (S14) - HEIT0009793

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.001 g/s 0.035 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.001 g/s 0.027 t Jah

Sette vaheladustamise väljak (S16) - HEIT0009794

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 0.205 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 0.028 g/s 0.883 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.074 g/s 2.334 t Jah

Kompostimisväljak (S17) - HEIT0009795

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.284 g/s 8.956 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.44 g/s 4.30 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.44 g/s 4.30 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.21 g/s 2.15 t Jah

7783-06- 4

Vesiniksulfiid Tavaheide 0.091 g/s 2.87 t Jah

7664-41- 7

Ammoniaak Tavaheide 2.378 g/s 74.993 t Jah

CHP1 (K5) - HEIT0012723 7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.008 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.427 g/s 11.101 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.076 g/s 1.98 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.005 g/s 0.132 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 3 699.907 t Jah

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.002 t Jah

CHP2 (K6) - HEIT0012724 7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.008 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.427 g/s 11.101 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.076 g/s 1.98 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.005 g/s 0.132 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.03 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 3 699.907 t Jah

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.001 t Jah

K1 (Katel De Dietrich GT 525) (K1) - HEIT0009214

7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.058 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s 0.041 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.003 g/s 0.003 t Jah

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 76.241 t Jah

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0 t Jah

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

K2 ( Katel, De Dietrich GT 525) (K2) - HEIT0009215

7446-09- 5

Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Ei

10102- 44-0

Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.062 g/s 0.058 t Ei

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.044 g/s 0.041 t Ei

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

Tavaheide 0.003 g/s 0.003 t Ei

PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Ei

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Ei

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t Ei

124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 76.241 t Ei

BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0 t Ei

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

Konkreetse heiteallika biogaasi ja maagaasi aastased heitkogused küll liidetakse, kuid käitise saasteainete summaarsete heitkoguste korral üksikute heiteallikate maagaasi põletamisel tekkivaid heitkoguseid automaatselt ei liideta. Reaalsetes olukordades ei ületata käitises taotluse vormil 5.2. "Käitise kategooria" esitatud põletatava maagaasi ja biogaasi summaarset kogust.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas

Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 23.802 t

124-38-9 Süsinikdioksiid 9 496.877 t

630-08-0 Süsinikmonooksiid 5.083 t

7446-09-5 Vääveldioksiid 1.733 t

7664-41-7 Ammoniaak 79.309 t

7783-06-4 Vesiniksulfiid 3.747 t

BC Must süsinik 0.003 t

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 14.597 t

PM-sum Osakesed 4.377 t

PM10 Peened osakesed (PM10) 4.377 t

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.227 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus

Lisa 1- RPJ ja settekäitlus Lisa 45: Lisa_1___RPJ_ja_settekaitlus.png

Lisa 2- Reoveepuhastusjaam kaart Lisa 46: Lisa_2___Reoveepuhastusjaam_kaart_.jpg

Lisa 3- Asendiplaan Lisa 47: RPJ_asendiplaan.png

Lisa 4- Käitise kaardiobjektid Lisa 48: Lisa_4___Kaitise_kaardiobjektid.jpg

Lisa 5- RPJ protsessiskeem Lisa 49: Lisa_5___RPJ_protsessiskeem.jpg

Lisa 6- Settekäitlus flow chart Lisa 50: Lisa_6___ASTV_Settekaitlus_flow_chart.JPG

Lisa 7- Ekspertarvamus Lisa 51: ekspertarvamus_loa_KKL_509326_muutmistaotluse_menetlemise_kohta_ilma_avatud_me

netluseta_22102025.asice

Lisa 8 - Päästeameti poolne hädaolukorra lahendamise plaani kinnitus Lisa 52: 7.2_11.17259_1_05.12.2025_Valjaminev_kiri.asice

Lisa 9 - TTJA poolne teabelehe kinnitus Lisa 53: TL_otsus_1_7_25_455_TTJA_01.12.2025.asice

Lisa 10 - TTJA poolne riskianalüüsi kinnitus Lisa 54: RA_otsus_1_7_25_460_TTJA_03.12.2025.asice

TALLINNA REOVEEPUHASTUSJAAMA

KESKKONNAKOMPLEKSLOA

LÄHTEOLUKORRA ARUANNE

Koostaja:

Opereerimisjuht

Jelena Valtin

Tallinn 2024

Sisukord

1 Sissejuhatus. .......................................................................................................................................... 3

1.1 Käitise asukoha kirjeldus. .............................................................................................................. 5

1.2 Käitise tegevus .............................................................................................................................. 6

2 Ettevõtte tegevuse analüüsimine etappide kaupa .................................................................................. 9

2.1 Etapp 1. Käitises ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimise kindlaks tegemine 9

2.2 Etapp 2. Asjakohaste ohtlike ainete määramine .......................................................................... 11

2.3 Etapp 3. tegevuskoha saastumise võimaluse hindamine ............................................................. 12

2.3.1 Toormes, abimaterjalis või valmistises sisalduvate ohtlike ainete kogus ............................ 12

2.3.2 Toormete, abimaterjalide või valmististe ladustamise viis ja koht; ..................................... 13

2.3.3 Jäätmete ladustamise viis ja koht ........................................................................................ 15

2.3.4 Toormete, abimaterjalide või valmististe transport käitise siseselt; .................................... 16

2.3.5 Toormete, abimaterjalide või valmististe võimalikud reostusallikate kohad. ..................... 18

2.3.6 Pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkus........................................................................... 18

2.3.7 Ettevõtte territooriumil jääkreostuse esinemise võimalikkus .............................................. 19

3 Lähteolukorra aruande koostamise kokkuvõte .................................................................................... 20

1 SISSEJUHATUS.

Järgnev lähteolukorra aruanne on koostatud AS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) (edaspidi

nimetatud ka ettevõte või käitis).

Ettevõtte lähteolukorra analüüsi kohustus tuleneb Tööstusheite seaduse (THS) §-ist 57, mis sätestab, et kui

kompleksloa kohustusega käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda

viimisega tuleb ettevõttel koostada lähteolukorra aruanne.

Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike

ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruanne sisaldab andmeid pinnase ja

põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande

koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

AS Tallinna Vesi taotleb kompleksloa nr KKL-509326 muutmist heitallikate lisamiseks ja väljalaskmete

seiretingimuste muutmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013.a. määruse nr 89, §7 lg 2 sätestatud

asjaolule, kui käitis tegeleb tavajäätmete taaskasutamistoimingute või taaskasutamise- ja

kõrvaldamistoimingute kombinatsiooniga üle 75 tonni ööpäevas on käitise tegevuse jaoks nõutav

kompleksluba.

Reoveepuhastusjaama (edaspidi RPJ) põhitegevus on reovee puhastamine, reoveesette käitlus ja

puhastatud heitvee suublasse juhtimine. Reovee puhastusprotsessis kasutatakse metanooli, koagulanti,

fosforhapet. Reovee settekäitluses kasutatakse polümeere, vahuärastit. Reoveepuhastuse käigus tekkinud

sette töötlemisel tekib biogaas, mida kasutatakse käärimisprotsessis vajaliku temperatuuri tagamiseks, RPJ

hoonete kütmiseks ning elektri tootmiseks. Lähteolukorra aruanne on koostatus kuna 4 eelnimetatud

abiained ja toore sisaldavad ohtlikke komponente ning klassifitseeruvad seetõttu ohtlikeks aineteks.

Järgnevas lähteolukorra aruandes on antud ülevaade ettevõtte tegevusest, ohtlike ainete kasutamisest ning

muuhulgas on hinnatud ohtlike ainete pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalikkust.

Aruande koostamisel on lähtutud Keskkonnaameti poolt 2013.a. koostatud juhendmaterjalist

„Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal“. Samuti lähtuti ettevõttel olemasolevast infost

(kompleksluba, ohutuskaardid, lubatud heitkoguste projekt jms) kaartide koostamiseks on kasutatud

avalikke andmebaase (Maa-ameti kaardirakendus). Ainete ohtlikkuse määramiseks on aluseks võetud

Euroopa Liidu ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (1271/2008).

Kui esimese kolme etapi läbimisel tõendatakse olemasoleva teabe põhjal, et lähteolukorra aruanne ei ole

vajalik, võib järgnevad etapid jätta läbimata. Lähteolukorra aruande koostamise esimese kolme etapi

tegevused on:

1) teha kindlaks, milliseid ohtlikke aineid käitises kasutatakse, toodetakse või keskkonda juhitakse ning

koostada nende ohtlike ainete nimekiri;

2) jätta kõrvale need ohtlikud ained, mis ei põhjusta pinnase või põhjavee saastumist, põhjendada ainete

väljajätmist käsitlevaid otsuseid ning need dokumenteerida;

3) teha iga 2. etapis väljaselgitatud asjakohase ohtliku aine puhul kindlaks tegelik võimalus pinnase või

põhjavee saastumiseks käitise tegevuskohas;

1.1 Käitise asukoha kirjeldus.

RPJ esimese osa seadmeid võeti kasutusele 1980. aasta lõpuks. Käitise lähiümbruse maakasutus on

esitatud joonisel 1, hoonete-rajatiste paiknemine on esitatud joonisel 3. Käitis asub Harju maakonnas,

Tallinna linna loodeosas, Põhja-Tallinna linnaosas, Paljassaare poolsaarel, poolsaare lääne

küljel, tööstuspiirkonna äärealal, aadressil Paljassaare põik 14, katastriüksus 78408:809:0021. Kinnistu

kogupindala on 58,9 ha.

Kinnistu piirneb lääne ja põhja küljest Natura 2000 võrgustikku kuuluva Paljassaare

hoiualaga (asustusüksus 6014). Lõuna ning ida küljest piirneb kinnistu mitmete äri-, tootmise- ning

sihtotstarbeta maadega. Ühe kilomeetri raadiuses käitise territooriumist asuvad peamiselt tööstus- ning

ettevõtlushooned. Territoorium piirneb ida küljest ~50 m kaugusel raudteega. Lähim elamumaa asub 120

m kaugusel. RPJ mõjualas puuduvad kaitsealused objektid ning ühiskondlikud hooned. Geoloogiliselt

asub käitis maa-ameti andmetel alam-kambriumi lontova kihistul. Põhjavee kaitstus on kogu poolsaare

ulatuses hea. Aluspõhja veekihid on kaetud pinnakatte saviga. Hüdrogeoloogiliselt on käitis vett pidaval

alal.

Joonis 1. Käitise asukohakaart. Joonise alus Maa-ameti GIS kaardirakendus.

1.2 Käitise tegevus

RPJ-s on kasutusel mehhaaniline ja keemilis-bioloogiline puhastustehnoloogia ning settekäitlus (joonis 2).

1. Reovee mehaanilise puhastuse osa moodustavad mehaanilised võred, liivapüünised ja eelsetitid.

Puhastusvõimsus kuni 18 000 m3/h.

Võrede abil võetakse välja võõrised ning reovesi juhitakse isevoolselt liiva-püünistesse, kus toimub liiva

eraldamine reoveest ning rasva eemaldamine pinna pealt, sellele järgneb voolava reovee eelsetitamine,

mille käigus eraldatakse kraapide abil ka pinnahõljum. Edasi juhitakse reovesi torustike ja kambrite kaudu

sealt bioloogilisse puhastusse. Settinud toorsete pumbatakse segatud sette lattu ja sealt edasi suunatakse

sete settekäitlusesse (vt punkt 3). Võrede abil eraldatud praht suunatakse pesemisele, pressimisele ja

kuivatamisele, seejärel kogutakse konteineritesse ja transporditakse prügilasse. Liivapüüniste abil

eraldatud liiv suunatakse pesemisele ja kuivatamisele, seejärel kogutakse konteineritesse ja

transporditakse komposteerimiseks.

2. Reovee bioloogilise puhastuse koosseisu kuuluvad aerotankid, järelsetitid ja biofilter.

Puhastusvõimsus 14 000 m3/h, sealjuures biofilter 6500 m3/h.

Aerotankides toimub mehaaniliselt puhastatud reovees olevate reoainete hulga vähendamine

mikroorganismide abil. Protsessi edukuse määrab denitrifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsessi efektiivsus,

mille saavutamiseks lisatakse vajadusel süsiniku allikana metanooli ning korrigeeritakse

aktiivmudasuspensiooni aereerimist ning aktiivmuda kogust ja vanust aerotankides. Aerotankidest

suunatakse bioloogiliselt puhastatud reovesi järelsetitesse. Järelsetites eraldatakse aktiivmuda reoveest.

Settinud aktiivmuda tagastatakse aerotankidesse, üleliigne jääkaktiivmuda pumbatakse tihendamisele

settekäitlusesse (vt punkt 3). Biofiltris toimub järelejäänud lämmastiku ja muude biolagunevate

saasteainete eemaldamine reoveest filtermaterjalis elutsevate bakterite elutegevuse tagajärjel.

Fosforiühendite kontsentratsiooni vähendamiseks reoveest doseeritakse puhastusprotsessi ka koagulanti.

Puhastatud reovesi pumbatakse puhastatud vee pumpla survetorustike kaudu kaldakaevu Paljassaare

poolsaare tipus, kust vesi juhitakse 2,8 km pikkuse süvamere väljalasu kaudu merre, ca 26 m sügavusele.

3. Mõlema puhastusetapiga on seotud settekäitlus – protsessist eraldatava muda stabiliseerimine,

tahendamine ja kompostimine.

Settekäitluskompleksis toimub reoveesette stabiliseerimine ehk anaeroobne lagundamine metaantankides

kääritamise teel (15- 20 päeva). Kääritatud sete tahendatakse tsentripressidega ja suunatakse seejärel

komposteerimisväljakule, kus see segatakse freesturbaga ja liivaga. Komposteerimisväljakul toimub

settesegu järeltöötlemine ehk aeroobne lagundamine (6-12 kuud). Tekkinud olmereovee puhastusetteid

(jäätmenimistu koodiga 19 08 05) väljastatakse soovijatele, kes omavad vastavat jäätmeluba või

registreerimistõendit Keskkonnaametist.

Tehnoloogiliste protsesside toimimist jälgitakse automaatjuhtimissüsteemi abil.

Joonis 2. Tallinna RPJ’i protsessiskeem

Joonis 3. Tallinna RPJ’i asendiplaan.

2 ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE

KAUPA

Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke aineid ja

nende koguseid ning määratakse kindlaks, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase ja põhjavee

reostust.

2.1 Etapp 1. Käitises ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda

viimise kindlaks tegemine

Loetelu käitises kasutatavatest ohtlikke aineid sisaldavatest toore, abimaterjalidest ja pooltoodetest on

esitatud tabelis 1.

Pakendatud abimaterjalid ladustatakse originaalpakendites vastavalt kemikaali ohutusjuhendite nõuetele,

aineid hoiustatakse betoneeritud pinnaga siseruumides (nt fosforhape). Metanooli, koagulanti ja biogaasi

ladustatakse tootmisterritooriumil paiknevates kinnistes doseerimisjaamades. Metanooli paiksed anumad

on Tehnilise Järelvalve Ametis registreeritud ja nende tehnilist korrasolekut, vastavust nõuetele ja edasist

ohutut kasutamist kontrollitakse iga-aastaste auditite käigus.

Välistatud on kemikaalide segunemine omavahel või segunemine muude ainetega. Hoiukohtade

betoneeritud aluspind minimeerib mistahes lekke või mahuti purunemise tõttu ohtlike ainete sattumise

pinnasesse ja seeläbi pinna- ning põhjavette. Kõik tootmisüksused on varustatud lokaalse drenaažiga ning

lekkinud ohtlik aine lahjendatakse tehnilise veega ning suunatakse kanalisatsiooni kaudu

reoveepuhastusprotsessi algusesse.

Ohtlike jäätmete pakendite hoiustamine toimub siseruumis betoneeritud pinnal või ohtlike jäätmete laos.

Seetõttu ei oma ohtlikud jäätmed ohtu pinnasele ega ka pinna- ja põhjaveele. Jäätmed antakse üle vastavat

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele käitlemiseks.

Tabel 1. Käitises kasutatavad tooted, abimaterjalid, kütused, sh ohtlikke aineid sisaldavad.

Toore, abimaterjal või

pooltoode

Säilitamine Ohtlik aine

KN

kaubakood

Nimetus Mahuti tüüp Maksimaalne

üheaegselt hoitav

kogus, t või m3

Koostisaine

nimetus

CAS nr Ohukategooria H lause Sisaldus,

%

29051100 Metanool maa-alused,

kahekordse seinaga

terasmahutid

96 t metanool 67-56-1 Eriti tuleohtlik H225, H301,

H311, H331,

H370

99

29110000 Biogaas maapealne, elastse

sisemembraaniga,

metallkestaga kinnine

mahuti

4000 m3 metaan 74-82-8 Eriti tuleohtlik

gaas

H220, H280 60-70

2833298080 Koagulant

maa-alune,

plastvooderdusega

raudbetoonist mahuti

290 t raud(III)sulfaat 10028-22-5 Sööbiv H290, H302,

H315, H318.

35-45%

28092000 Fosforhape Fennonutri P 22

Kahekordse seinaga

plastist mahutid, 1m3

2 m3 Fosforhape 7664-38-2 Sööbiv H314 50-100

3906909090 Polümeer "big bag" kotid, 1m3

Plastist mahutid, 1m3

40 m3 Katioonne

polüakrüülamiid

- - - -

3402420090 Vahuärasti Plastist mahutid, 1m3 3 m3 (C16-C18)

Alküülalkohol

etoksülaat

propoksülaat

68002-96-0 - - -

2.2 Etapp 2. Asjakohaste ohtlike ainete määramine

Etapis 2 määratakse eelnevas etapis välja selgitatud ainete pinnase ja põhjavee potentsiaalne saastamise võime

ehk oht vesikeskkonnale. Saastamise võime määramisel lähtutakse ainete ohutuskaartidel esitatud infost.

Tabelis 1 on kemikaalid grupeeritud lahtri värvide alusel. Valgel taustal on esitatud kemikaalid, mis ei ole

ohutuskaartide alusel klassifitseeritud ohtlikeks. Sinisel taustal on esitatud kemikaalid, mis on klassifitseeritud

ohtlikuks, keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud kemikaale ettevõttes ei kasutata.

Keskkonnaohtlikuks on klassifitseeritud kemikaalid, mis ohutuskaartidel esitatud info alusel on, kas

vesikeskkonnale või muudele keskkonnaelementidele ohtlikud ehk siis, märgistatud kas riskilausetega:

• R50 Väga mürgine veeorganismidele

• R51 Mürgine veeorganismidele

• R52 Kahjulik veeorganismidele

• R53 Võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet

• R54 Mürgine taimedele

• R55 Mürgine loomadele

• R56 Mürgine mullaorganismidele

• R57 Mürgine mesilastele

• R58 Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet

• R59 Ohtlik osoonikihile

või ohulausetega:

• H400 Väga mürgine veeorganismidele

• H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

• H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

• H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime

• H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet

• H420 Kahjustab rahvatervist ja keskkonda, hävitades kõrgatmosfääris asuvat osoonikihti

2.3 Etapp 3. tegevuskoha saastumise võimaluse hindamine

Järgnevalt analüüsitakse ohtlikke aineid sisaldavate ainete pinnase ja põhjavee reostamise tegelikku võimalust ja

tõenäosust ning tuuakse välja meetmeid, mis on võetud käitises kasutusse, et kaitsta pinnast ja põhjavett

võimaliku tekkiva reostuse eest.

Käesoleva etapi eesmärk on tuvastada, kas eksisteerib olukorda, kus ohtlikke aineid viiakse sellises koguses

keskkonda, et see põhjustab pinnase ja põhjavee saastamist. Viimast võib põhjustada nii üksikheide kui ka

mitme saasteallika heite akumuleerumine.

2.3.1 Toormes, abimaterjalis või valmistises sisalduvate ohtlike ainete kogus

• Metanool (CH3OH) on ohtlik aine, (sisaldus 99%) mille ohtlikkus jaguneb kaheks:

1) Tule- ja plahvatusohtlik, reageerib hapete, leeliste, metallide, redutseerivate ainetega, aurud moodustavad

kergestisüttiva segu õhuga.

2) Ohud tervisele – aine mõjutab kesknärvisüsteemi, veresoonte ja hingamisteede süsteemi, nägemiselundeid,

maksa, neerusid, nahka, seedetrakti. Võib tungida organismi läbi vigastatud naha, ohtlik sissehingamisel.

Põhjustab: peavalu, pearinglus, kesknärvisüsteemi depressioon, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, unisus,

nägemishäired, düsfunktsioon jne.

Keskkonnaohtlikkus tühine – 2013. aastal AS Tallinna Vesi poolt tellitud ekspertarvamus Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse kesklaborilt. Ekspertarvamuse järeldus on, et metanool on mikroorganismide

poolt kergesti lagundatav ning vees kergesti lahustuv. Ohutuskaardi andmetel laguneb metanool atmosfääris

hüdroksüülradikaalidest tingitud reaktsioonide toimel. Poolvääristusaeg troposfääris on umbes 17-18 päeva.

Metanool on seega fotokeemilises protsessis aeglaselt lagunev, kuid kergesti lagunev nii aeroobsetes kui ka

anaeroobsetes tingimustes, sealhulgas magevees ja merevees, setete ja pinnases, põhjavees ja tööstuslikus

reovees. Lagunevus vees, setetes, mullas : 1-7 päeva, lagunevus õhus: 17 päeva.

Vastavalt olemasolevatele andmetele võib väita, et metanool ei vasta PBT/vPvB kriteeriumitele ehk ei ole

bioakumuleeruv ega keskkonnale toksiline.

Metanooli kasutatakse kuni 1600 tonni aastas.

• Biogaas sisaldab ohtlikku ainet, metaani (60 – 70 %). Biogaas on õhust kergem gaas ega kujuta

vesikeskkonnale ohtu. Biogaasi ohtlikkus tuleneb tule- ja plahvatusohtlikkusest. Biogaasi toodetakse

3 500 000 – 4 600 000 m3/aastas.

• Koagulant „PIX-105“ sisaldab kahte ohtlikuks klassifitseeritud ainet - raud(III)sulfaati (~40 %) ning

väävelhapet (kuni 1,5%). Koagulanti kasutatakse 2300 tonni aastas.

Ohtlikkus tuleneb ainete söövitavusest (H318, H290, H315, H302), keskkonnaohtu ei kujuta, aine on vees

täielikult lahustuv, potentsiaalselt ohtlik väga suurtes kogustes, võib alandada vee pH’d.

• Fosforhape „Fennonutri P 22“ sisaldab kuni 100% ohtlikuks klassifitseeritud fosforhapet, mis on

söövitav (H314). Vee lahustub täielikult. Fosforhapet kasutatakse erandolukorras heitvees

fosforühendite puudulikkuse korral. 2018. aastal kasutati fosforhapet 290 liitrit.

2.3.2 Toormete, abimaterjalide või valmististe ladustamise viis ja koht;

Metanooli 2-kihilised terasmahutid asuvad maa all. Paagid on varustatud lekkeanduritega, kihtide vahel on

glükooli tasemeandurid lekkealarmiga. Paagid on dubleeritud, seega on võimalus paakide vahetamiseks. Mahuti

lekke korral on võimalik metanool pumbata paakautosse, väiksemate lekete puhul on võimalik metanool

pumbata teise, tervesse paaki või tühjendada lekkiv paak otse reovee puhastusprotsessi (Foto 1).

Foto 1. Metanoolijaam

Biogaas kogutakse gaasikella mööda maapealseid torujuhtmeid, sealt edasi juhitakse gaas katlamajja, CHP ning

jääkgaasipõletitesse. Oht pinnase ja põhjavee reostumiseks on olematu (Foto 2).

Foto 2. Gaasikell (vasakul) ja jääkgaasipõletid (paremal)

Koagulandil on maapealne, vastupidava ning korrosioonikindla plastvooderdusega raudbetoonist mahuti. Oht

pinnase ja põhjavee reostumiseks võib tekkida vaid suuremahulise lekke korral (Foto 3).

Foto 3. Koagulandisõlm

Fosforhapet hoiustatakse originaalpakendis, betoneeritud põrandaga tootmisruumis, pinnase ja põhjavee

reostusrisk on olematu. Mahutid on märgistatud (Foto 4). Hoiustatavad kogused väga väikesed (max 2 m3).

Foto 4. Fosforhappe kahekihilised mahutid

2.3.3 Jäätmete ladustamise viis ja koht

Ettevõte hoiustab tekkivaid jäätmeid betoneeritud pinnaga ohtlike jäätmete hoidlas. Jäätmeteks on peamiselt

ohtlike ainetega saastunud tühjad pakendid (metallvaadid ja –tünnid ning plastist ämbrid, kanistrid jms). Ohtlike

jäätmete kogumisel välditakse valede töökorralduslike võtetega sobimatute jäätmete segunemist ning sattumist

kanalisatsiooni, veekogusse või pinnasesse. Tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba ja/või

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Korrektsel tegutsemisel, st jäätmete hoiustamisel selleks ette nähtud hoidlas, ette nähtud kohtades ja viisil

(vaatide- ja tünnide ladustamisel õlivannides, jäätmete eelsorteerimine) ei ole oodata ohtlike kemikaalide

ladustamisest ja käsitlemisest ning jäätmete hoiustamisest tuleneda võivat ohtu veekeskkonnale ega pinnasele (

Foto 5).

Foto 5. Ohtlike jäätmete hoidla

2.3.4 Toormete, abimaterjalide või valmististe transport käitise siseselt;

Nii metanoolijaama kui ka koagulandisõlme mahuteid täidetakse tsisternautodest ja igal mahutil on oma

mahalaadimispunkt. Tsisternautode mahalaadimisalad on asfalteeritud ning varustatud drenaažiga. (fotod 6 ja 7).

Alas on nähtaval kohal ohumärgistus, paigaldatud on toimiv videovalve.

Metanooli tarne ajal kontrollib tegevuste korrektsust AS Tallinna Vesi töötaja. Uksed, tarnesõlm ning paakide

luugid on lukustatud kui ei toimu otseselt tarnimist või muid tööoperatsioone. Olemas on tsisternautode

maanduse ühendusklemm.

Foto 6. Koagulandi tarnesõlm koos lokaalse drenaažiga

Foto 7. Metanooli vastuvõtukapp/tarnesõlm

Metanoolimahutitel on ka taseme mõõteseade ületäitmise alarmiga ja doseerimist piirab LEL andurite piirlüliti,

mis peatab doseerimissõlme töö ning avab metanoolijaama põranda uhtvee süsteemi. Seadmete ümberlülitus või

seiskamine SCADA süsteemist on avariiolukorras automaatne, alternatiivse võimalusena manuaalselt

kaugjuhitav.

Koagulandi mahuti on samuti varustatud ületäitmise alarmi mõõteseadmega. Doseerimissõlme töö peatab mahuti

nivoo alanemine alla kriitilise piiri.

Ettevõtte välisterritoorium on asfalteeritud ning varustatud lokaalse drenaažiga, mis takistab maha valgunud aine

pääsu põhjavette ja pinnasesse. Õnnetuse korral maha valgunud aine lahjendatakse veega ja suunatakse uhtmise

teel läbi drenaaži reovee puhastusprotsessi.

Teised kasutatavad kemikaalid tarnitakse originaalpakendites territooriumile tarneautodega, nii maha laadimise

kui ka hoiustamise alad on asfalteeritud ja/või betoneeritud, seega mistahes põhjusel maha valgunud aine

koristusel ohutusnõudeid täites on juhtumi tagajärjeks ainult maha valgunud kemikaali kasutamiskõlbmatuks ehk

jäätmeks muutumine.

2.3.5 Toormete, abimaterjalide või valmististe võimalikud reostusallikate kohad.

Võimalikud reostusallikad on kemikaalide tarnimissõlmed tarnimisel toimuvate võimalike õnnetuste esinemisel

või pakendites abimaterjalide sisetranspordi mistahes õnnetused, mistõttu võib toimuda ainete mahavalgumine.

Kõik tarnimissõlmed, mahalaadimise alad on asfalteeritud. Territooriumil lokaalne kanalisatsioon. Maha

valgunud kemikaal on võimalik tehnilise vee abil lahjendada ning juhtida reovee puhastusprotsessi.

2.3.6 Pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkus

Lähtudes eeltoodud kemikaalide hoiustamise, kasutamise ja transportimise kirjeldustest on ettevõtte tegevuse

tagajärjel pinnase- ja põhjavee reostuse tekke võimalus tühine. Kemikaalide hoiustamine ja transport toimub

ainult kõvakattelistel pindadel, originaalpakendites ning keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata.

Maha valgunud kemikaalid lahjendatakse veega ja suunatakse drenaaži abil reovee puhastusprotsessi.

Kasutatavaid kemikaale ei juhita üheski tootmisetapis otse pinnasesse või põhjavette. Eelneva põhjal on ettevõtte

AS Tallinna Vesi puhul välistatud pinnase ja põhjavee saastamine.

2.3.7 Ettevõtte territooriumil jääkreostuse esinemise võimalikkus

Eelnevates peatükkides esitatud analüüsist ilmneb, et ettevõtte tegevusel tekkida võiva pinnase ja põhjavee

reostuse tõenäosus on minimaalne.

Siiski ei ole välistatud ettevõtte territooriumil jääkreostuse esinemine. Jääkreostus on minevikus inimese

tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda

jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis võib ohustada ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Pinnast

loetakse reostunuks kui pinnases määratud saasteainete sisaldus ületab keskkonnaministri määruses nr 38.

“Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” kehtestatud piirnormi. Ettevõtte territooriumi puhul on tegu

tööstusalaga. Põhjavett loetakse reostunuks kui selles saasteainete sisaldus ületab keskkonnaministri määruses nr

39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ kehtestatud piirväärtusi.

Käitis asub endisel linna prügimäe alal. Keskkonnainfo kodulehe andmetel ei kuulu käitis põhjavee reostuse

seisukohalt jääkreostusallikate hulka. Täpsemad andmed endise prügila käitaja või endise prügila tegevusest

tekkinud võiva jääkreostuse olemasolu/iseloomu kohta puuduvad.

3 LÄHTEOLUKORRA ARUANDE KOOSTAMISE KOKKUVÕTE

AS Tallinna Vesi taotleb keskkonnakompleksluba, kuna ettevõte põhitegevusel olmereovee puhastamisel on

tekkinud tavajäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsiooni maht üle 75 tonni ööpäevas.

Oma põhitegevuses kasutab ettevõte ohtlikke kemikaale ning seega tuleb vastavalt tööstusheite seaduse §-ile 57

koostada lähteolukorra aruanne. Lähteolukorra aruande koostamisel ilmnes, et ettevõtte tegevuse käigus ei juhita

keskkonnaohtlikke kemikaale pinnasesse ega põhjavette, sest ettevõttes on tehnoloogiliste võtetega välistatud

söövitavate ning inimese tervist ohustavate kemikaalid maha valgumise ja pakendite purunemise tõttu kemikaali

imbumine pinnasesse ja sealt edasi põhjavette. Lisaks asjaolu, et keskkonnaohtlikke kemikaale käitise tegevuses

ei kasutata ning, et kõik kasutatavad kemikaalid on vees täielikult lahustuvad ning reaktiivsuse tõttu ei ole

keskkonnas püsivad. Ettevõtte hooned on betoneeritud põrandatega ning välisterritoorium asfalteeritud.

Territoorium varustatud lokaalse kanalisatsiooniga. Ohtu pinnasele ja põhjaveele ei ole. Avariiolukordades

reostusohu minimeerimiseks on kasutusel ettevaatusabinõud. Maha valgunud aine lahjendatakse veega

kõvakattelistel pindadel ja suunatakse seejärel reovee puhastusprotsessi. Samuti on välistatud sademeveega

reostuse kandumine pinnasesse ja põhjavette. Sellest tulenevalt on ettevõtte tegevuse puhul väga ebatõenäoline

pinnase- ja põhjavee reostuse tekitamine. Seega puudub vajadus koostada lähteolukorra aruande etappe 4 kuni 8.

4 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaamet, Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal.

2. Maa-ameti kaardirakendus, erinevad teemakaardid http://geoportaal.maaamet.ee/ [Võrgumaterjal]

3. Riigiteataja, „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13348997

[Võrgumaterjal]

4. Riigiteataja, „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13349010

[Võrgumaterjal]

5. Riigiteataja, „Tööstusheite seadus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017049?leiaKehtiv

[Võrgumaterjal]

6. AS Tallinna Vesi koduleht https://tallinnavesi.ee/ [Võrgumaterjal].

Aktsiaselts Tallinna Vesi kompleksloa nr KKL-509326 taotlus. NMVOC koosmõju 1 h keskmine hajumiskaart (väljavõte KOTKAS süsteemi kaardirakenduest). Tallinna Vesi tootmisterritoorium on kaardil tähistatud roheline punktiirjoonega. Kaardil on eraldi tehtud väljavõte alalt, kus esineb saasteaine maksimaalne kontsentratsioon väljaspool Tallinna Vesi territooriumi (viimane on väljavõttel tähistatud punase punktiga, mille juures on esitatud vastav väärtus). Kaardil on õhukvaliteedi piirväärtusele vastav õhukvaliteedi isojoon tähistatud punase joonega (NMVOC 1 h õhukvaliteedi piirväärtus on 5000 µg/m3).

Aktsiaselts Tallinna Vesi kompleksloa nr KKL-509326 taotlus. NMVOC koosmõju 24 h keskmine hajumiskaart (väljavõte KOTKAS süsteemi kaardirakenduest). Tallinna Vesi tootmisterritoorium on kaardil tähistatud roheline punktiirjoonega. Kaardil on eraldi tehtud väljavõte alalt, kus esineb saasteaine maksimaalne kontsentratsioon väljaspool Tallinna Vesi territooriumi (viimane on väljavõttel tähistatud punase punktiga, mille juures on esitatud vastav väärtus). Kaardil on õhukvaliteedi piirväärtusele vastav õhukvaliteedi isojoon tähistatud punase joonega (NMVOC 24 h õhukvaliteedi piirväärtus on 2000 µg/m3).

Aktsiaselts Tallinna Vesi kompleksloa nr KKL-509326 taotlus. PM10 koosmõju 1 a keskmine hajumiskaart (väljavõte KOTKAS süsteemi kaardirakenduest). Tallinna Vesi tootmisterritoorium on kaardil tähistatud roheline punktiirjoonega. Kaardil on eraldi tehtud väljavõte alalt, kus esineb saasteaine maksimaalne kontsentratsioon väljaspool Tallinna Vesi territooriumi (viimane on väljavõttel tähistatud punase punktiga, mille juures on esitatud vastav väärtus).

Aktsiaselts Tallinna Vesi kompleksloa nr KKL-509326 taotlus. PM10 koosmõju 24 h keskmine hajumiskaart (väljavõte KOTKAS süsteemi kaardirakenduest). Tallinna Vesi tootmisterritoorium on kaardil tähistatud roheline punktiirjoonega. Kaardil on eraldi tehtud väljavõte alalt, kus esineb saasteaine maksimaalne kontsentratsioon väljaspool Tallinna Vesi territooriumi (viimane on väljavõttel tähistatud punase punktiga, mille juures on esitatud vastav väärtus).

41.3226