| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 1-7/2025/25-112-1 |
| Registreeritud | 08.12.2025 |
| Sünkroonitud | 09.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Asutuse töö |
| Sari | 1-7 Seisukohtade, arvamuste esitamine |
| Toimik | 1-7/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Marilin Tilkson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Teile on saadetud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga
"Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“ kooskõlastamiseks esitamine", mis on registreeritud 08.12.2025 numbriga 1-4/25/5372.
Lugupidamisega
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
telefon 626 2802
[email protected]
www.kliimaministeerium.ee
EELNÕU
03.12.2025
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS
Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 423 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib elektrituruseaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi
rakendamiseks vähempakkumise korraldamist.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) märkimisväärse turujõuga pakkuja – pakkuja, kelle pakutud reservvõimsus on üle 150 MW; 2) pakkuja – vähempakkumisel pakkumuse esitanud isik;
3) pakkumus – pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks vähempakkumise tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja elektrituruseadusega; 4) vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus soodsaima kogukuluga reservvõimsuse
mehhanismi pakkuja leidmiseks; 5) süsteemihaldur – vähempakkumise korraldaja;
6) ühispakkujad – ühispakkumuse esitanud pakkujad; 7) ühispakkumus – rohkem kui ühe pakkuja koos esitatud pakkumus.
§ 3. Vähempakkumise väljakuulutamine
(1) Vähempakkumise väljakuulutamise teate (edaspidi vähempakkumise teade) avaldab süsteemihaldur vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 6.
(2) Vähempakkumise teade sisaldab järgmist teavet: 1) süsteemihalduri kontaktandmed;
2) vähempakkumise tingimused, sealhulgas vähempakkumise kaudu hangitav reservvõimsuse maht; 3) pakkumuse esitamise tähtaeg;
4) pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg; 5) pakkumusega koos esitatavate dokumentide loetelu;
6) pakkumuse tagatise suurus ja tasumise tingimused; 7) lepingu tähtaeg; 8) tehnoloogiate kasutegur;
9) vähempakkumise muud olulised tingimused.
§ 4. Vähempakkumise teate muutmine
(1) Vähempakkumise teadet võib enne pakkumuse esitamise tähtpäeva muuta kooskõlas
elektrituruseaduse § 423 lõigetega 2 ja 3. (2) Vähempakkumise teate muudatused avaldatakse samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes
on teate muutmise ajaks pakkumuse esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel.
(3) Vähempakkumise teate muutmise korral pikendab süsteemihaldur pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt aja võrra, mis jäi esialgse vähempakkumise teate avaldamise ja selle muutmise teate avaldamise vahele.
§ 5. Teabevahetus
(1) Süsteemihaldur edastab pakkujale teabe e-postiga pakkumuses esitatud aadressil või avaldab teabe oma veebilehel.
(2) Pakkuja edastab vähempakkumisega seotud teabe süsteemihaldurile e-postiga
süsteemihalduri aadressil või sisestab teabe süsteemihalduri veebilehele.
§ 6. Vähempakkumisel osalemise avaldus
(1) Pakkumuse peab olema digitaalselt allkirjastanud pakkujat esindama õigustatud isik. (2) Pakkumus peab sisaldama järgmist teavet:
1) pakkuja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, telefoninumber; 2) pakkuja esindaja nimi ja esindusõiguse alus;
3) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik vähempakkumisel osalemise nõuetest ning et ta vastab vähempakkumise tingimustele; 4) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakutud reservvõimsus vastab vähempakkumise teates
nimetatud nõuetele; 5) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta kohustub vähempakkumise võitjaks tunnistamise korral
pakkuma vähempakkumise teates nimetatud teenust kogu lepingu kestuse vältel vastavalt vähempakkumise tingimustele; 6) pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks, mis kehtib vähemalt vähempakkumise
teates nimetatud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni; 7) pakutud reservvõimsuse kirjeldus, mis sisaldab vähempakkumise tingimustes loetletud
teavet; 8) kirjeldus, arvutuskäik ja piisav dokumentatsioon selle kohta, kuidas täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu
(ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124) artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuet reservvõimsuse mehhanismi kasvuhoonegaaside heite piirnormide kohta, kusjuures kirjeldus ja asjaomane
arvutuskäik peavad vastama nimetatud punktis viidatud ACERi metoodikadokumentidele; 9) tarbimise juhtimise portfelli kuuluvate tarbimise mõõtepunktide summaarse tarbimise matemaatilise mudeli kirjeldus, mis on piisava täpsusega, et võimaldada tarbimise juhtimise
aktiveerimise kontrollimist reservvõimsusena, kui pakutud reservvõimsus on tarbimise juhtimine;
10) pakutud reservvõimsuse valmiduse tagamise lepingujärgne hind, mis ei sisalda pakutud
võimsuse aktiveerimise ega testkäivitamise hinda; 11) pakutud võimsuse käivitamise hind ühe käivitamise kohta;
12) pakutud võimsuse käivitamisele järgneva käitamise muutuvkulu, mis on arvestatud kui ühe megavati (MW) aktiveeritud pakutud võimsuse muutuvkulu ühe tunni jooksul; 13) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse hind on kujundatud vastavalt elektrituruseaduse
§ 42³ lõikele 4; 14) reservvõimsuse mehhanismis osaleva üksuse vähempakkumise tingimuste kohane
rahastamispuudujäägi arvutus, kui pakkuja on märkimisväärse turujõuga; 15) ühispakkumuse puhul volitus ühele pakkujale kõigi ühispakkujate esindamiseks vähempakkumisega seotud mistahes toimingutes;
16) ühispakkumuse puhul kõigi pakkujate kinnitus selle kohta, et nad vastutavad ühispakkumusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt;
17) võrgulepingu kolmandast isikust osalise kirjalik nõusolek pakkumuses osalemiseks, kui pakkuja ei ole kehtiva võrgulepingu osaline või temast ei saa tulevikus sõlmitava võrgulepingu osaline;
18) kinnitus selle kohta, et pakkuja on teenuse osutamist alustades pakutud reservvõimsuse omanik või seda kasutama õigustatud isik;
19) tõend tagatise ülekandmise kohta; 20) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht; 21) muu vähempakkumise teates nõutud teave.
(3) Pakkuja võib esitada pakkumuse reservvõimsuse mehhanismis osalemiseks ühe või mitme
reservvõimsusega. Kui mitme reservvõimsusega osalemiseks esitatakse üks pakkumus, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud reservvõimsuste puhul.
(4) Pakkuja võib või ühispakkujad koos võivad esitada iga reservvõimsuse kohta eraldi
pakkumuse. Sellisel juhul ei mõjuta ühes pakkumuses esitatud reservvõimsuse mittevastavus vähempakkumise tingimustele sama pakkuja või samade ühispakkujate teises pakkumuses esitatud reservvõimsuste nõuetelevastavust.
(5) Pakkuja ei tohi ühel vähempakkumisel esitatavates eri pakkumustes kasutada sama
reservvõimsust. § 7. Tagatis
(1) Pakkuja esitab hiljemalt pakkumuse esitamise tähtpäevaks vähempakkumise teates
nõutud tagatise. (2) Süsteemihaldur tagastab tagatise pärast vähempakkumiste tulemuste selgumist pakkujatele,
kes ei osutunud vähempakkumises edukaks, ning pärast reservvõimsuse mehhanismi lepingu kehtivuse algust neile pakkujatele, kes osutusid vähempakkumises võitjaks.
2. peatükk
PAKKUMUSE ESITAMINE JA TAGASIVÕTMINE
§ 8. Pakkumuse esitamine
(1) Pakkumus koos kõigi selle juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse süsteemihaldurile
vähempakkumise teates esitatud elektroonilisel aadressil ja viisil, et see jõuaks süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks.
(2) Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele vastamist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
§ 9. Pakkumuse konfidentsiaalsus
(1) Pakkumise sisu on konfidentsiaalne, välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 2 loetletud
teabe ulatuses.
(2) Süsteemihalduril on õigus edastada teavet pakkumuse kohta kolmandatele isikutele käesoleva määruse §-s § 12 nimetatud eesmärgil ja tingimustel.
§ 10. Pakkumuse tagasivõtmine
Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuse esitamise tähtpäeva tagasi võtta, esitades süsteemihaldurile pakkumusega samas vormis sellekohase teate.
3 peatükk
PAKKUMUSTE MENETLEMINE
§ 11. Pakkumuste avamine
(1) Süsteemihaldur avab pakkumused pakkumuse esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval.
(2) Süsteemihaldur koostab pakkumuste avamise protokolli. Protokolli kantakse: 1) pakkujate nimed ja registrikoodid;
2) pakutud reservvõimsus (MW) ja selle tüüp, vastavalt vähempakkumise tingimustele kindlaks määratud tehnoloogia kasutegur ning selle abil vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 2 arvutatud pakkumuse vähendatud võimsus (MW);
3) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 7 nimetatud kirjelduses esitatud minimaalne reservvõimsuse maht;
4) pakkumuse kogukulu, mis koosneb reservvõimsuse valmiduse tagamise hinnast, millele on liidetud käivitamise arvutuslik hind ja käivitamisele järgneva käitamise muutuv kulu, mis arvutatakse lähtudes vähempakkumise tingimustest.
(3) Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest süsteemihalduri veebilehel.
§ 12. Märkimisväärse turujõuga pakkuja toetusvajaduse audit
(1) Vahetult pärast käesoleva määruse § 11 lõikes 1 kirjeldatud pakkumuste avamist tellib Konkurentsiamet tulenevalt elektrituruseaduse § 42³ lõikes 2 nimetatud otsusest
vähempakkumise tingimustes ette nähtud korras auditi sõltumatult audiitorilt, kes kontrollib pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust iga märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditi tegemiseks edastab süsteemihaldur Konkurentsiametile auditi tegemiseks vajaliku märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse,
sealhulgas pakkumuse hinna kujunemise aluseks olevad andmed. Konkurentsiamet edastab audiitorile auditi tegemiseks vajalikud andmed. Konkurentsiamet ja audiitor tagavad neile edastatud teabe konfidentsiaalsuse.
(3) Audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ja muud auditiga seotud üksikasjad
määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes, mille süsteemihaldur esitab enne Konkurentsiametile vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 3.
(4) Audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur.
(5) Märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse kogukuluks loetakse käesoleva määruse § 14 kohaldamisel väiksem järgmistest: 1) pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu;
2) audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus.
§ 13. Pakkuja ja pakkumuse nõuetele vastavus
(1) Süsteemihaldur kontrollib, kas pakkuja ja pakkumus vastavad vähempakkumise teates ning
käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(2) Süsteemihalduril on õigus pakkuja vähempakkumiselt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et pakkuja on esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente.
(3) Süsteemihaldur annab pakkujale mõistliku aja pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Süsteemihaldur kõrvaldab pakkuja vähempakkumiselt, kui: 1) pakkuja või pakkumus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud nõuetele;
2) pakkuja on jätnud tagatise pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitamata; 3) käesoleva määruse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumise vähendatud võimsus jääb
alla vähempakkumise tingimustes nimetatud alampiiri ning pakkumus ei ole osa käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud ühispakkumusest.
(5) Süsteemihalduri otsus pakkuja nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise kohta edastatakse kõigile pakkujatele ühel ajal kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse
tegemisest arvates. § 14. Pakkumuste hindamine ja valimine
(1) Iga pakkumuse arvestuslik vähendatud võimsus saadakse, korrutades pakutud võimsuse
vähempakkumise teates kehtestatud tehnoloogia kasuteguriga. (2) Süsteemihaldur hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja hangib maksimaalse koguse
võimsust, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) kõikide pakkumuste kogukulu on minimaalne võimalik kõigi pakkumuste
kombinatsioonide hulgast; 2) kõikide pakkumuste koguvõimsus on suurem või võrdne reservvõimsuse nõudlusega “R”.
(3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel välja selgitatud pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse järgmise valemiga:
Pakkumiste kombinatsiooni kogukulu = min ∑ × × =1 ,
tingimusel, et ∑ × ≥ =1 ,
kus:
R – reservvõimsuse nõudlus, MW;
n – vastavaks tunnistatud pakkumuste arv;
i – pakkumuse number;
Kᵢ – pakkumuse i maht, MW;
Hᵢ – pakkumuse i ühikhind,
;
Bᵢ – binaarne muutuja, mille väärtus on 1, kui pakkumus i on vastu võetud pakkumuste kombinatsiooni sees;
Rᵢ – vastavaks tunnistatud pakkumuste koguvõimsus, MW;
kui Rᵢ < R, siis Rᵢ = R.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika rakendamise järel on endiselt kaks või enam pakkumust võrdse väärtusega ning mõned neist tuleb optimaalse lahenduse
leidmiseks valikust eemaldada, tehakse valik, eelistades vähempakkumise tingimustes esitatud metoodika kohaselt arvutatud väiksemate kasvuhoonegaaside heitmetega võimsusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel koostab süsteemihaldur nimekirja pakkujatest, pakkumustest ja vähendatud võimsustest vähempakkumise teates
nimetatud mahu täitmiseks.
4. peatükk
VÄHEMPAKKUMISE VÕITMINE JA NURJUMINE
§ 15. Vähempakkumise võitmine
(1) Süsteemihaldur otsustab vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse
maksmise ning teavitab sellest kõiki pakkujaid.
(2) Süsteemihalduri otsus sisaldab vähempakkumise võitja kohta järgmist teavet: 1) nimi ja registrikood; 2) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht;
3) pakkumuse kogukulu; 4) reservvõimsuse maht, mille valmidust pakkuja on kohustatud lepingu kestel pakkuma ning
mille eest toetust makstakse; 5) toetuse maksmise ajavahemik.
(3) Süsteemihaldur sõlmib vähempakkumise võitnud pakkujaga elektrituruseaduse § 42⁴
lõikes 2 nimetatud lepingu 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisest.
(4) Süsteemihaldur avaldab vähempakkumise tulemused vastavalt elektrituruseaduse § 42⁴ lõikele 2.
§ 16. Vähempakkumise nurjunuks kuulutamine
(1) Süsteemihaldur kuulutab vähempakkumise nurjunuks: 1) kui vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja või
2) kui vähempakkumisel ei esitatud ühtegi pakkumust või 3) põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
(2) Otsus vähempakkumise nurjumise kohta avaldatakse süsteemihalduri veebilehel.
Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
08.12.2025 nr 1-4/25/5372
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu
„Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“ kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakumise korra. Palume esitada oma ettepanekud ja märkused määruse eelnõule kümne
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister
Lisaadressaadid: [email protected], [email protected], [email protected]
Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected]
1
03.12.2025
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Reservvõimsuse
mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 423 lõike 5 alusel. Määrus
reguleerib ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks vähempakkumise korraldamist. Reservvõimsuse mehhanism on üks osa meetmepaketist,
millega kindlustatakse piisavas mahus juhitava võimsuse olemasolu Eesti elektrisüsteemis. Eesti elektrisüsteem on välisühendustega hästi ühendatud, kuid on vaja kindlus ka selleks, et vajadusel ainult enda võimekustega hakkama saada.
Strateegilise reservi võimsusmehhanismi rakendamiseks sai Eesti 28.10.2025 Euroopa
Komisjonilt riigiabi loa1 ning meedet rakendatakse vaid juhul kui muud olemasolevad meetmed piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ei taga. Näiteks ei rakendata 2026. aastast
käivituvat saartalitluse meedet samaaegselt strateegilise reserviga. Käesoleva eelnõuga seatakse paika raamistik, et vajadusel strateegilise reservi meedet rakendada. Strateegiline reserv võetakse kasutusele ainult juhul, kui see on sotsiaalmajanduslikult soodsam võrreldes
saartalitlusvõime tagamise teenusega. Otsuse tegemisel analüüsivad Elering AS ja Kliimaministeerium, kaasates Konkurentsiametit, milline on juhitavate võimsuste olukord turul
ning millised oleksid strateegilise reservi sotsiaalmajanduslikud mõjud aastal, mil oleks vajadus seda rakendada. Kõige varasemalt saab strateegilise reservi meetme kasutusele võtta 2027. aasta algusest.
Määrusega loodav raamistik strateegilise reservi vähempakkumiseks on suunatud
elektrienergia tootmisvõimsuse tagamisele, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute tootmisseadmete, salvestusüksuste ja nõudluse juhtimise teenuste (tarbimiskaja) kaudu. Määrus
reguleerib vähempakkumise korraldamist, pakkumuste esitamist ja menetlemist, teabevahetust ning võitjate väljakuulutamist, järgides Euroopa Liidu riigiabi reegleid ja elektrituruseadust. Vähempakkumisele ei kohaldata riigihangete seadust, kuid vähempakkumisega tagatakse
elektrienergia varustuskindlus konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu. Eesmärk on kindlustada piisav võimsus elektrienergia tootmiseks ja tarbimise tasakaalustamiseks,
arvestades Eesti elektrisüsteemi eripärasid, sealhulgas suurenenud taastuvenergia osakaalu ja välisühenduste usaldusväärsuse vähenemist.
Käesoleva eelnõu tulemusel suureneb halduskoormus süsteemihalduril Elering AS, kes peab
vähempakkumise läbi viima ning hindama laekunud pakkumusi. Vähesel määral suureneb ka Konkurentsiameti halduskoormus, kuna nad teostavad järelevalvet elektriturule.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected];
58851135) ning selle juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected]; 56872650). Eelnõu ja
1 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve
2
seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi energiajulgeoleku valdkonnaga, mille
puhul on seatud eesmärgiks tagada juhitavate võimsuste piisav olemasolu, luues Elering ASile vajalikud hoovad reservvõimsuse hankimiseks.
Eelnõu on seotud riigiabiloaga SA.112459 (2025/N)2. Riigiabi loa lõige 12 kirjeldab, et elektrituruseaduse §423 (5) alusel kehtestatakse õiguslik alus eraldi määrusega, mis sätestab
nõuded vähempakkumise läbiviimiseks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast peatükist: „Üldsätted“, „Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine“, „Pakkumiste menetlemine“ ja „Vähempakkumise võitmine ja nurjumine“. Vähempakkumise ajagraafik on järgmine:
1) vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumuse esitamise alguse vahele peab jääma vähemalt kolm kuud (eelnõu § 3 lg 1, ELTS § 423 lg 6 ja Euroopa Komisjoni otsus (SA.112459(2025/N) - Electricity Strategic Reserve), edaspidi riigiabi otsus);
2) pakkumiste esitamiseks peab jääma üks kuu;
3) põhivõrguettevõtja avaldab tulemused kolme kuu jooksul pakkumise esitamise tähtpäevast
arvates (eelnõu § 15 lg 3 ja ELTS § 424 lg 2).
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord.
Paragrahv 2 loetleb põhiterminid (nt „pakkuja“, „pakkumus“, „süsteemihaldur“), et tagada
määruse üheselt mõistetavus ja vältida võimalikke eri tõlgendusi.
Paragrahv 3 reguleerib vähempakkumise väljakuulutamist. Lõige 1 kohustab süsteemihaldurit avaldama vähempakkumise teate vähemalt kolm kuud enne pakkumise esitamise algust. ELTS
§ 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtjaks on Elering AS. Etteteatamise periood on vajalik, et tagada potentsiaalsetele pakkujatele piisav aeg pakkumise ettevalmistamiseks. Lõige 2 loetleb teates avaldatavad andmed (kontaktandmed,
maht, tagatis jm), tagades läbipaistvuse ja võrdsed osalemistingimused.
Paragrahv 4 sätestab vähempakkumise teate muutmise tingimused ja korra. Lõige 1 viitab ELTS-i § 423 lõigetele 2 ja 3, sidudes muutmisõiguse seaduses viidatud tingimustega. Lõige 2
kohustab muudatustest teavitama samal viisil kui esialgsest teatest ning juba pakkumise esitanud isikuid teavitama e-kirja teel. See tagab, et kõik asjaosalised saavad muudatustest õigel ajal teada. Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit teate muutmise korral pikendama pakkumiste
esitamise tähtaega vähemalt selle aja võrra, mis jäi teate avaldamise ja muutmise vahele. See tagab, et pakkujatele jääb piisavalt aega muudatustega tutvumiseks ja oma pakkumise
kohandamiseks. Näiteks kui teade avaldati 1. septembril ja seda muudeti 1. oktoobril, peab pakkumise esitamise tähtaega pikendama vähemalt ühe kuu võrra.
Paragrahv 5 reguleerib süsteemihalduri ja pakkujate vahelist suhtlust, sätestades, et
teabevahetus toimub peamiselt elektrooniliselt (e-posti või veebilehe kaudu), mis tagab kiire ja dokumenteeritud suhtluse.
2 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve
3
Paragrahv 6 sätestab detailselt pakkumisele esitatavad sisu- ja vorminõuded.
Lõige 1 sätestab, et pakkumine peab olema digitaalselt allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt, mis tagab pakkumise autentsuse ja juriidilise siduvuse. Lõige 2 loetleb teabe ja dokumendid, mis peavad pakkumises sisalduma. Punktid 1–3 sisaldavad pakkuja üldandmeid
ja kinnitusi tingimustega nõustumise kohta, nagu näiteks raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine. Punktid 4–9 nõuavad pakutava reservvõimsuse tehnilist ja sisulist kirjeldust,
sealhulgas vastavust keskkonnanõuetele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), kohased heite piirnormid) ja tarbimise juhtimise puhul tarbimise arvutamise matemaatilist
mudelit, mis on olulised pakkumiste võrreldavuse ja hindamise jaoks. Punktid 10–13 käsitlevad pakkumise hinda, mis peab olema jaotatud komponentideks (valmiduse hind, käivitamise hind,
muutuvkulu). See on vajalik pakkumiste kogukulu arvutamiseks vastavalt määruse §-le 14. Punkt 14 kehtestab märkimisväärse turujõuga pakkujatele (kelle pakutud võimsus ületab 150 MW) kohustuse esitada koos pakkumisega ka strateegilisse reservi panustava üksuse
rahastamispuudujäägi ehk toetusvajaduse arvutuse. See nõue on otseselt seotud määruse §-s 12 käsitletud auditeerimiskohustusega. Esitatud arvutus on alusdokumendiks sõltumatule
audiitorile, kes kontrollib Konkurentsiameti tellimusel, kas pakkuja küsitav toetus on põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust. Kohustus esitada see arvutus juba pakkumise osana tagab, et süsteemihalduril ja Konkurentsiametil on auditi tegemiseks vajalik informatsioon kohe
menetluse alguses olemas. Sellega tagatakse kiire ja efektiivne menetlus ning vastavus Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, vältides turuosaliste ülekompenseerimist. Punktid 15 ja 16 reguleerivad
ühispakkumiste esitamist, nõudes esindaja määramist ja solidaarvastutuse kinnitamist. Punktid 17–21 sisaldavad muid olulisi kinnitusi ja dokumente, näiteks tagatise tasumise tõendit ja kolmandate isikute nõusolekut, mis on vajalik pakkumise nõuetekohasuse hindamiseks.
Lõiked 3, 4 ja 5 täpsustavad, et pakkuja võib esitada pakkumisi mitme reservvõimsusega. Sätted
tagavad pakkujatele paindlikkuse, kuid keelavad sama reservvõimsuse kasutamise mitmes eri pakkumises sama vähempakkumise raames, et vältida turumanipulatsioone.
Paragrahv 7 reguleerib tagatise esitamist ja tagastamist. Tagatise nõudmise eesmärk on tagada
ainult kindlate pakkujate osalemine ning vältida olukorda, kus edukaks tunnistatud pakkuja loobub hiljem oma kohustustest. Lõige 2 sätestab, et tagatis tagastatakse mitteedukatele
pakkujatele pärast tulemuste selgumist ja edukatele pakkujatele pärast lepingu kehtivuse algust.
Paragrahvis 8 sätestatakse pakkumise esitamise kord. Lõige 1 rõhutab, et kõik pakkumisega seotud dokumendid peavad jõudma süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks. Lõige 2 keelab tingimuslike pakkumiste esitamise, mis tähendab, et pakkuja peab
nõustuma kõigi vähempakkumise tingimustega. See nõue on vajalik, et tagada kõikide pakkumiste võrreldavus ja vältida hilisemaid vaidlusi lepingu tingimuste üle.
Paragrahv 9 sätestab pakkumiste konfidentsiaalsuse põhimõtte, mis on oluline ärisaladuse
kaitseks. Erandiks on § 11 lõikes 2 nimetatud andmed (nt pakkuja nimi, pakutud võimsus, kogukulu), mis avalikustatakse pakkumiste avamise protokollis. Paragrahvis 12 nimetatud auditiks vajalikke andmeid võib edastada kolmandatele isikutele paragrahvis nimetatud
tingimustel ja eesmärgil. Õiguslik alus tuleneb koosmõjus ELTS § 423 lõikest 2 ja riigiabi otsuse punktist 64.
Paragrahv 10 annab pakkujale õiguse kooskõlas üldiste õiguspõhimõtetega oma pakkumine
enne esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Tagasivõtmise teade peab olema esitatud samas vormis kui pakkumine ise (st digitaalselt allkirjastatud), et tagada teate autentsus.
Paragrahv 11 kirjeldab pakkumiste avamise protseduuri. Lõige 1 määrab avamise aja –
tähtpäevale järgneval tööpäeval. Lõige 2 sätestab, et avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkumiste võrdlemiseks ja reastamiseks kõige olulisemad andmed: pakkuja nimi,
4
pakutud võimsus (nii nominaal- kui ka tehnoloogia kasuteguriga korrigeeritud nn vähendatud võimsus) ja pakkumise kogukulu. Lõige 3 sätestab, et protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alatest koostamisest süsteemihalduri veebilehel.
Pakkujad osalevad vähempakkumismenetlustes samadel tingimustel, kuid neile kohaldatakse
tehnoloogia kasutegurit (de-rating factors), et kajastada eri ressursside väärtust süsteemi võimekuse probleemi korral. Praktikas tähendab see, et erinevate tehnoloogiate võimsuse
pakkuja pakutud elektriline võimsus (MW) võetakse arvesse, korrutades selle läbi iga tehnoloogia kasuteguriga. Näiteks on pikema pideva pakkumisvõimega ressursid varustuskindluse hindamisel tuvastatud potentsiaalsete süsteemi võimekuse probleemide puhul
kasulikumad kui lühema pakkumisvõimega ressursid.
Esimeses vähempakkumismenetluses kasutatavad tehnoloogia kasutegurid määratakse kindlaks 2024. aasta ERAA (European resource adequacy assessment – iga-aastane
üleeuroopaline ressursside piisavuse hinnang, mille teeb ENTSO-E) raames tuvastatud süsteemi võimekuse probleemide alusel. Tehnoloogia kasutegurid ajakohastatakse enne iga
vähempakkumismenetlust vastavalt viimastele ERAA või teatud tingimustel NRAA (National resource adequacy assessment) simulatsiooni tulemustele, mis kirjeldavad piirangutundide pikkust ja esinemissagedust.
Näiteks esimese vähempakkumismenetluse jaoks arvutatud tehnoloogia kasutegurid
vähendavad neljatunnise pideva pakkumisvõimega ressursside võimsust 37%-ni ja kahetunnise pakkumisvõimega ressursside võimsust 22%-ni nende installeeritud võimsusest. Konkreetsele
vähempakkumisele kohalduvad tehnoloogiate kasutegurid avaldatakse vähempakkumise teates.
Paragrahv 12 reguleerib protseduurilist korda suurte, üle 150 MW võimsusega pakkujate jaoks, keda loetakse märkimisväärse turujõuga pakkujateks vastavalt riigiabi otsuse punktile
62. Lõige 1 näeb ette Konkurentsiameti-poolse sõltumatu audiitori tellimise, et auditeerida sellise pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust. Kuna toetusvajaduse arvutus põhineb kulude
ja tulude prognoosil, mida Euroopa Komisjon ei saa vahetult kontrollida, on komisjoni hinnangul riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) kaasamine sellesse hindamisse vajalik tagamaks, et toetus ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist. Sellist kontrolli on komisjoni
hinnangul sobivaim tegema Konkurentsiamet, sest EL-i õigusaktid panevad riiklikele reguleerivatele asutustele kohustuse tegutseda tarbijate huvides ja tagavad nende sõltumatuse.
Auditi tellimise õiguslik alus tuleneb otse ELTS-i § 42³ lõikest 2 kooskõlas riigiabi otsuse punktidega 64–67 ning ELTS-i § 93 lõike 6 punktist 1 koosmõjus määruse (EL) 2019/943 art- ga 22, mis nõuab, et igasugused reservvõimsuse mehhanismid oleksid vajalikud, ajaliselt
piiratud ja proportsionaalsed, võimsuspakkujad valitud läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil ja et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi
kaudu. Viidatud ELTS-i § 93 lõige 6 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. Kõnealune audiitori hinnang on vahend, mis tagab
tulemuse läbipaistvuse ja kindluse, et makstav hüvitis on majanduslikult põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust.
Lõige 2 sätestab süsteemihalduri kohustuse edastada Konkurentsiametile auditeeritava pakkuja
auditiks vajalikud pakkumisega seotud materjalid, sealhulgas detailsed hinnaandmed. Samuti sätestab see Konkurentsiameti kohustuse edastada vajalikud andmed audiitorile. Lõige loob ammendava ja jälgitava andmevahetusahela.
Lõige 3 sätestab, et audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ning muud auditiga seotud üksikasjad määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes. Lõige 4 näeb ette, et audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur. Lõige 5 sätestab kooskõlas riigiabi
5
otsuse punktiga 67, et pakkumise kogukuluks loetakse märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul väiksem kahest summast: kas pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu või audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus. Sätte eesmärk on kaitsta riiki ja
tarbijaid liiga suurte kulude eest.
Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised (CEEAG) nõuavad, et toetus oleks proportsionaalne ja piirduks minimaalselt vajalikuga, et vältida
turumoonutusi. Sõltumatu audiitori kaasamine ja toetuse piirsumma sidumine tuvastatud toetusvajadusega on meetmed nende nõuete täitmiseks.
Paragrahv 13 reguleerib pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse hindamist ja
vähempakkumiselt kõrvaldamist. Lõige 1 sätestab süsteemihalduri kohustuse kontrollida nõuetele vastavust. Lõige 2 annab süsteemihaldurile õiguse kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega annab lõige 3 pakkujale
võimaluse kõrvaldada pakkumises esinevaid puudusi, tagamaks, et väiksemate eksimuste tõttu ei jäeta pakkujat kohe kõrvale. Lõige 4 loetleb alused, mille esinemisel pakkumine tagastatakse,
nagu näiteks nõuetele mittevastavus (sh ei ole esitanud kõiki vähempakkumise väljakuulutamise teates kvalifikatsiooni hindamiseks nõutud andmeid või dokumente) ja tagatise puudumine. Lõige 5 tagab menetluse läbipaistvuse, kohustades süsteemihaldurit
teavitama kõiki pakkujaid nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise otsusest ühel ajal kolme tööpäeva jooksul.
Paragrahv 14 kirjeldab pakkumiste hindamise metoodikat. Lõige 1 selgitab, kuidas
arvutatakse iga pakkumise panus hangitavasse mahtu. Pakutud võimsus korrutatakse tehnoloogia kasuteguriga, et saada nn vähendatud võimsus. See on vajalik, et erinevaid tehnoloogiaid (nt gaasiturbiin, salvesti, tarbimise juhtimine) saaks omavahel õiglaselt
vähempakkumise eesmärgi suhtes võrrelda. Lõige 2 kirjeldab, kuidas pakkumised välja valitakse. Leitakse madalaima kogukuluga pakkumiste kombinatsioon, mis vastab või ületab
pakkumises osutatud mahu, tagades selliselt kulutõhususe. Selline nõue tuleneb riigiabi otsuse punktist 60. Lõige 3 sätestab valemi, mille alusel pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse. Lõige 4 sätestab reegli juhuks, kus pakkumised on võrdsed ja mõlema võtmine
ületaks vajaliku mahu. Sellisel juhul eelistatakse keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Selliselt tagatakse objektiivne ja põhjendatud valik. Lõige 5 kirjeldab, kuidas süsteemihaldur koostab
nimekirja vähempakkumise teates nimetatud mahu täitmiseks, võttes aluseks on lõikes 2 mainitud põhimõtted (madalaim kogukulu).
Paragrahv 15 reguleerib vähempakkumise tulemuste vormistamist ja avalikustamist. Lõige 1 sätestab, et vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse maksmise otsustab
süsteemihaldur. Lõige 2 loetleb andmed, mis otsuses peavad sisalduma (nt võitja nimi, võimsuse maht, toetuse suurus) ning lõige 3 sätestab, et süsteemihaldur sõlmib lepingu
vähempakkumise võitjaga 14 päeva jooksul pärast tulemuste selgumist. Lõige 4 viitab ELTS- ile, mis reguleerib tulemuste avalikustamist.
Paragrahv 16 sätestab tingimused, mille korral vähempakkumine loetakse ebaõnnestunuks. Lõige 1 loetleb alused, näiteks kui ühtegi pakkumist ei esitatud või ükski esitatud pakkumine
ei vastanud süsteemihalduri poolt esitatud vähempakkumise tingimustele. Vähempakkumise korraldaja võib kuulutada vähempakkumise nurjunuks ka põhjendatud vajaduse korral omal
algatusel. Sätte eesmärk on anda vähempakkumise korraldajale suurem paindlikkus ja kontroll protsessi üle, võimaldades vähempakkumise nurjunuks kuulutada ka siis, kui ilmneb ootamatu või põhjendatud vajadus. See aitab ennetada olukordi, kus vähempakkumise jätkamine võib
põhjustada ebamõistlikke riske või viia sobimatute tulemusteni. Säte tagab, et vähempakkumise korraldaja saab reageerida kiiresti turuolukorra muutustele või muudele ettenägematutele
asjaoludele, hoides protsessi läbipaistva ja paindlikuna. Sarnane lähenemine on ka riigihangete seaduses, mille kohaselt võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada põhjendatud vajaduse
6
korral omal algatusel (RHS § 73 lg 3 p 6). Lõike 2 kohaselt tuleb otsus nurjumise kohta avaldada süsteemihalduri veebilehel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1, mis käsitleb riigiabi, ning vastab Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi
suunistele (CEEAG, punkt 4.8) ja määruse (EL) 2019/943 nõuetele. Riigiabi andmise lubatavust kinnitab Euroopa Komisjoni riigiabi otsus - SA.112459(2025/N) Electricity Strategic Reserve. Läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse toetuse andmed riigiabi registris
vastavalt CEEAG punktidele 58–61.
4. Määruse mõjud
4.1. Majanduslik mõju
Lühikeses perspektiivis võib mehhanism kaasa tuua kulusid, kuna reservvõimsuse ülalpidamise eest makstav tasu kaetakse tarbijate makstavast reservvõimsuse mehhanismi rahastamise tasust, mille võrguettevõtja või liinivaldaja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia alusel võrguteenuse
arvel eraldi real. Mehhanismi täpne maksumus selgub hanke käigus, kuid see jääb eeldatavasti vahemikku 40–75 miljonit eurot aastas.
Maksumus sõltub vajamisevast võimsuse mahust, mida analüüsib Elering AS oma iga-aastases
varustuskindluse aruandes lähtuvalt Eesti elektrisüsteemi vajadustele. Lisaks see sõltub vähempakkumise tulemustest. 75 miljonit eurot aastas on maksimaalne lagi strateegilise reservi
maksumusele kümneks aastaks. Täpset maksumust ei saa kümme aastat täpselt ette arvutada, kuna vajaminev strateegilise reservi maht sõltub uute võimsuste lisandumisest, vanade tootmisüksuste konkurentsivõimest, inflatsioonist jm teguritest. Võttes aluseks 2024. aasta
tarbimise 8,26 TWh ja maksumuse vahemiku 40-75 miljonit eurot, siis maksumus MWh-i kohta on vastavalt 4,84 €/MWh- 9,08 €/MWh.3
Pikas perspektiivis on aga stabiilne elektrivarustus majanduse toimimise vältimatu eeldus.
Elektrikatkestustest tulenev kahju majandusele oleks mitu korda suurem kui mehhanismi ülalpidamiskulud, st sotsiaalmajanduslikult võidab ühiskond sellest reservvõimsusmehhanismi puudumisega võrreldes rohkem. Konkurentsipõhine vähempakkumine tagab, et reservvõimsust
hangitakse võimalikult soodsa hinnaga.
4.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõukohase määruse § 6 lõike 2 punkt 8 ning § 14 lõiked 1 ja 6 soosivad keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. EL-i heitmepiirangutele mittevastavad tootmisüksused
ei saa mehhanismis osaleda ning võrdsete pakkumiste korral eelistatakse väiksemate heitmetega lahendusi. See soodustab üleminekut puhtamale energiatootmisele. Näiteks strateegilise reservi puhul on elektrienergia siseturu määrusega (EL) 2019/943 seatud ka
süsinikdioksiidi piirnormid, millest strateegilise reservi valikul lähtutakse. Uutel elektrijaamadel, mis on alustanud tootmist 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest
pärinevate süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt- tunni kohta. Vanemate, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamade fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heited peavad jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni
kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta.
3 8,26 TWh=8,260,000 MWh
40 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 4,84 €/MWh
75 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 9,08 €/MWh
7
4.3. Sotsiaalne mõju ja mõju riigi julgeolekule
Määruse peamine positiivne mõju on varustuskindluse tagamine. Toimiv reservvõimsuse mehhanism vähendab elektrikatkestuste ja süsteemi kustumise riski, mis on kriitilise tähtsusega nii elanikkonna heaolu kui ka riigi julgeoleku seisukohast. See tagab, et ka suure tarbimise ja
vähese tootmise (nt tuulevaiksel ja pilvisel talvepäeval) korral on Eestil piisavalt juhitavaid võimsusi, et katta tarbijate vajadused.
4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määruse rakendamine toob kaasa uued ülesanded süsteemihaldurile (Elering AS)
vähempakkumiste korraldamisel ja Konkurentsiametile järelevalve teostamisel. Need tegevused mahuvad asutuste olemasoleva pädevuse ja ressursside piiresse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Elering AS korraldab iga-aastase vähempakkumise, avaldades tingimused vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Elering AS hindab (teatud olukordades Konkurentsiameti tellitud
auditi põhjal) pakkumisi ja tootmisseadmeid vastavalt vähempakkumise tingimustele. Audiitori kulud katab süsteemihaldurina Elering AS vastavalt § 12 lõikele 4.
Toetust makstakse reservvõimsuse tasust, mida kogutakse tarbijatelt vastavalt ELTS-i §-le 424.
Kulude täpne suurus selgub vähempakkumise tulemusena, kuid eesmärk on hoida need konkurentsi kaudu võimalikult väiksena. Määruse rakendamise kogukulu võib hinnanguliselt olla ca 40–75 miljonit eurot aastas.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulusid ega otseseid tulusid, kuid varustuskindluse tagamine toetab majanduslikku stabiilsust ja investeeringuid energiasektorisse.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Erinevat jõustumisaega ei ole ette nähtud, kuna määruse rakendamiseks ei ole vaja
pikemat ettevalmistusperioodi.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile,
süsteemihaldurile Elering AS ning Eesti Elektritööstuse Liidule. Eelnõu edastatakse ka Elering AS-i hallatavasse elektrituruosaliste listi.
EELNÕU
03.12.2025
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS
Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 423 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib elektrituruseaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi
rakendamiseks vähempakkumise korraldamist.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) märkimisväärse turujõuga pakkuja – pakkuja, kelle pakutud reservvõimsus on üle 150 MW; 2) pakkuja – vähempakkumisel pakkumuse esitanud isik;
3) pakkumus – pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks vähempakkumise tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja elektrituruseadusega; 4) vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus soodsaima kogukuluga reservvõimsuse
mehhanismi pakkuja leidmiseks; 5) süsteemihaldur – vähempakkumise korraldaja;
6) ühispakkujad – ühispakkumuse esitanud pakkujad; 7) ühispakkumus – rohkem kui ühe pakkuja koos esitatud pakkumus.
§ 3. Vähempakkumise väljakuulutamine
(1) Vähempakkumise väljakuulutamise teate (edaspidi vähempakkumise teade) avaldab süsteemihaldur vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 6.
(2) Vähempakkumise teade sisaldab järgmist teavet: 1) süsteemihalduri kontaktandmed;
2) vähempakkumise tingimused, sealhulgas vähempakkumise kaudu hangitav reservvõimsuse maht; 3) pakkumuse esitamise tähtaeg;
4) pakkumuse jõusoleku minimaalne tähtaeg; 5) pakkumusega koos esitatavate dokumentide loetelu;
6) pakkumuse tagatise suurus ja tasumise tingimused; 7) lepingu tähtaeg; 8) tehnoloogiate kasutegur;
9) vähempakkumise muud olulised tingimused.
§ 4. Vähempakkumise teate muutmine
(1) Vähempakkumise teadet võib enne pakkumuse esitamise tähtpäeva muuta kooskõlas
elektrituruseaduse § 423 lõigetega 2 ja 3. (2) Vähempakkumise teate muudatused avaldatakse samal viisil kui esialgne teade. Isikut, kes
on teate muutmise ajaks pakkumuse esitanud, teavitatakse teate muutmisest e-kirja teel.
(3) Vähempakkumise teate muutmise korral pikendab süsteemihaldur pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt aja võrra, mis jäi esialgse vähempakkumise teate avaldamise ja selle muutmise teate avaldamise vahele.
§ 5. Teabevahetus
(1) Süsteemihaldur edastab pakkujale teabe e-postiga pakkumuses esitatud aadressil või avaldab teabe oma veebilehel.
(2) Pakkuja edastab vähempakkumisega seotud teabe süsteemihaldurile e-postiga
süsteemihalduri aadressil või sisestab teabe süsteemihalduri veebilehele.
§ 6. Vähempakkumisel osalemise avaldus
(1) Pakkumuse peab olema digitaalselt allkirjastanud pakkujat esindama õigustatud isik. (2) Pakkumus peab sisaldama järgmist teavet:
1) pakkuja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, telefoninumber; 2) pakkuja esindaja nimi ja esindusõiguse alus;
3) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik vähempakkumisel osalemise nõuetest ning et ta vastab vähempakkumise tingimustele; 4) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakutud reservvõimsus vastab vähempakkumise teates
nimetatud nõuetele; 5) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta kohustub vähempakkumise võitjaks tunnistamise korral
pakkuma vähempakkumise teates nimetatud teenust kogu lepingu kestuse vältel vastavalt vähempakkumise tingimustele; 6) pakkuja tahteavaldus vähempakkumisel osalemiseks, mis kehtib vähemalt vähempakkumise
teates nimetatud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni; 7) pakutud reservvõimsuse kirjeldus, mis sisaldab vähempakkumise tingimustes loetletud
teavet; 8) kirjeldus, arvutuskäik ja piisav dokumentatsioon selle kohta, kuidas täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu
(ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124) artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuet reservvõimsuse mehhanismi kasvuhoonegaaside heite piirnormide kohta, kusjuures kirjeldus ja asjaomane
arvutuskäik peavad vastama nimetatud punktis viidatud ACERi metoodikadokumentidele; 9) tarbimise juhtimise portfelli kuuluvate tarbimise mõõtepunktide summaarse tarbimise matemaatilise mudeli kirjeldus, mis on piisava täpsusega, et võimaldada tarbimise juhtimise
aktiveerimise kontrollimist reservvõimsusena, kui pakutud reservvõimsus on tarbimise juhtimine;
10) pakutud reservvõimsuse valmiduse tagamise lepingujärgne hind, mis ei sisalda pakutud
võimsuse aktiveerimise ega testkäivitamise hinda; 11) pakutud võimsuse käivitamise hind ühe käivitamise kohta;
12) pakutud võimsuse käivitamisele järgneva käitamise muutuvkulu, mis on arvestatud kui ühe megavati (MW) aktiveeritud pakutud võimsuse muutuvkulu ühe tunni jooksul; 13) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse hind on kujundatud vastavalt elektrituruseaduse
§ 42³ lõikele 4; 14) reservvõimsuse mehhanismis osaleva üksuse vähempakkumise tingimuste kohane
rahastamispuudujäägi arvutus, kui pakkuja on märkimisväärse turujõuga; 15) ühispakkumuse puhul volitus ühele pakkujale kõigi ühispakkujate esindamiseks vähempakkumisega seotud mistahes toimingutes;
16) ühispakkumuse puhul kõigi pakkujate kinnitus selle kohta, et nad vastutavad ühispakkumusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt;
17) võrgulepingu kolmandast isikust osalise kirjalik nõusolek pakkumuses osalemiseks, kui pakkuja ei ole kehtiva võrgulepingu osaline või temast ei saa tulevikus sõlmitava võrgulepingu osaline;
18) kinnitus selle kohta, et pakkuja on teenuse osutamist alustades pakutud reservvõimsuse omanik või seda kasutama õigustatud isik;
19) tõend tagatise ülekandmise kohta; 20) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht; 21) muu vähempakkumise teates nõutud teave.
(3) Pakkuja võib esitada pakkumuse reservvõimsuse mehhanismis osalemiseks ühe või mitme
reservvõimsusega. Kui mitme reservvõimsusega osalemiseks esitatakse üks pakkumus, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud reservvõimsuste puhul.
(4) Pakkuja võib või ühispakkujad koos võivad esitada iga reservvõimsuse kohta eraldi
pakkumuse. Sellisel juhul ei mõjuta ühes pakkumuses esitatud reservvõimsuse mittevastavus vähempakkumise tingimustele sama pakkuja või samade ühispakkujate teises pakkumuses esitatud reservvõimsuste nõuetelevastavust.
(5) Pakkuja ei tohi ühel vähempakkumisel esitatavates eri pakkumustes kasutada sama
reservvõimsust. § 7. Tagatis
(1) Pakkuja esitab hiljemalt pakkumuse esitamise tähtpäevaks vähempakkumise teates
nõutud tagatise. (2) Süsteemihaldur tagastab tagatise pärast vähempakkumiste tulemuste selgumist pakkujatele,
kes ei osutunud vähempakkumises edukaks, ning pärast reservvõimsuse mehhanismi lepingu kehtivuse algust neile pakkujatele, kes osutusid vähempakkumises võitjaks.
2. peatükk
PAKKUMUSE ESITAMINE JA TAGASIVÕTMINE
§ 8. Pakkumuse esitamine
(1) Pakkumus koos kõigi selle juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse süsteemihaldurile
vähempakkumise teates esitatud elektroonilisel aadressil ja viisil, et see jõuaks süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks.
(2) Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigile vähempakkumise teates esitatud tingimustele vastamist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
§ 9. Pakkumuse konfidentsiaalsus
(1) Pakkumise sisu on konfidentsiaalne, välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 2 loetletud
teabe ulatuses.
(2) Süsteemihalduril on õigus edastada teavet pakkumuse kohta kolmandatele isikutele käesoleva määruse §-s § 12 nimetatud eesmärgil ja tingimustel.
§ 10. Pakkumuse tagasivõtmine
Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuse esitamise tähtpäeva tagasi võtta, esitades süsteemihaldurile pakkumusega samas vormis sellekohase teate.
3 peatükk
PAKKUMUSTE MENETLEMINE
§ 11. Pakkumuste avamine
(1) Süsteemihaldur avab pakkumused pakkumuse esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval.
(2) Süsteemihaldur koostab pakkumuste avamise protokolli. Protokolli kantakse: 1) pakkujate nimed ja registrikoodid;
2) pakutud reservvõimsus (MW) ja selle tüüp, vastavalt vähempakkumise tingimustele kindlaks määratud tehnoloogia kasutegur ning selle abil vastavalt käesoleva määruse § 14 lõikele 2 arvutatud pakkumuse vähendatud võimsus (MW);
3) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 7 nimetatud kirjelduses esitatud minimaalne reservvõimsuse maht;
4) pakkumuse kogukulu, mis koosneb reservvõimsuse valmiduse tagamise hinnast, millele on liidetud käivitamise arvutuslik hind ja käivitamisele järgneva käitamise muutuv kulu, mis arvutatakse lähtudes vähempakkumise tingimustest.
(3) Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest süsteemihalduri veebilehel.
§ 12. Märkimisväärse turujõuga pakkuja toetusvajaduse audit
(1) Vahetult pärast käesoleva määruse § 11 lõikes 1 kirjeldatud pakkumuste avamist tellib Konkurentsiamet tulenevalt elektrituruseaduse § 42³ lõikes 2 nimetatud otsusest
vähempakkumise tingimustes ette nähtud korras auditi sõltumatult audiitorilt, kes kontrollib pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust iga märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditi tegemiseks edastab süsteemihaldur Konkurentsiametile auditi tegemiseks vajaliku märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse,
sealhulgas pakkumuse hinna kujunemise aluseks olevad andmed. Konkurentsiamet edastab audiitorile auditi tegemiseks vajalikud andmed. Konkurentsiamet ja audiitor tagavad neile edastatud teabe konfidentsiaalsuse.
(3) Audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ja muud auditiga seotud üksikasjad
määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes, mille süsteemihaldur esitab enne Konkurentsiametile vastavalt elektrituruseaduse § 42³ lõikele 3.
(4) Audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur.
(5) Märkimisväärse turujõuga pakkuja pakkumuse kogukuluks loetakse käesoleva määruse § 14 kohaldamisel väiksem järgmistest: 1) pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu;
2) audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus.
§ 13. Pakkuja ja pakkumuse nõuetele vastavus
(1) Süsteemihaldur kontrollib, kas pakkuja ja pakkumus vastavad vähempakkumise teates ning
käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(2) Süsteemihalduril on õigus pakkuja vähempakkumiselt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et pakkuja on esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente.
(3) Süsteemihaldur annab pakkujale mõistliku aja pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Süsteemihaldur kõrvaldab pakkuja vähempakkumiselt, kui: 1) pakkuja või pakkumus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud nõuetele;
2) pakkuja on jätnud tagatise pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitamata; 3) käesoleva määruse § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakkumise vähendatud võimsus jääb
alla vähempakkumise tingimustes nimetatud alampiiri ning pakkumus ei ole osa käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud ühispakkumusest.
(5) Süsteemihalduri otsus pakkuja nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise kohta edastatakse kõigile pakkujatele ühel ajal kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse
tegemisest arvates. § 14. Pakkumuste hindamine ja valimine
(1) Iga pakkumuse arvestuslik vähendatud võimsus saadakse, korrutades pakutud võimsuse
vähempakkumise teates kehtestatud tehnoloogia kasuteguriga. (2) Süsteemihaldur hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja hangib maksimaalse koguse
võimsust, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: 1) kõikide pakkumuste kogukulu on minimaalne võimalik kõigi pakkumuste
kombinatsioonide hulgast; 2) kõikide pakkumuste koguvõimsus on suurem või võrdne reservvõimsuse nõudlusega “R”.
(3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel välja selgitatud pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse järgmise valemiga:
Pakkumiste kombinatsiooni kogukulu = min ∑ × × =1 ,
tingimusel, et ∑ × ≥ =1 ,
kus:
R – reservvõimsuse nõudlus, MW;
n – vastavaks tunnistatud pakkumuste arv;
i – pakkumuse number;
Kᵢ – pakkumuse i maht, MW;
Hᵢ – pakkumuse i ühikhind,
;
Bᵢ – binaarne muutuja, mille väärtus on 1, kui pakkumus i on vastu võetud pakkumuste kombinatsiooni sees;
Rᵢ – vastavaks tunnistatud pakkumuste koguvõimsus, MW;
kui Rᵢ < R, siis Rᵢ = R.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika rakendamise järel on endiselt kaks või enam pakkumust võrdse väärtusega ning mõned neist tuleb optimaalse lahenduse
leidmiseks valikust eemaldada, tehakse valik, eelistades vähempakkumise tingimustes esitatud metoodika kohaselt arvutatud väiksemate kasvuhoonegaaside heitmetega võimsusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud metoodika alusel koostab süsteemihaldur nimekirja pakkujatest, pakkumustest ja vähendatud võimsustest vähempakkumise teates
nimetatud mahu täitmiseks.
4. peatükk
VÄHEMPAKKUMISE VÕITMINE JA NURJUMINE
§ 15. Vähempakkumise võitmine
(1) Süsteemihaldur otsustab vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse
maksmise ning teavitab sellest kõiki pakkujaid.
(2) Süsteemihalduri otsus sisaldab vähempakkumise võitja kohta järgmist teavet: 1) nimi ja registrikood; 2) olemasolu korral tootmisseadme EIC-kood ja asukoht;
3) pakkumuse kogukulu; 4) reservvõimsuse maht, mille valmidust pakkuja on kohustatud lepingu kestel pakkuma ning
mille eest toetust makstakse; 5) toetuse maksmise ajavahemik.
(3) Süsteemihaldur sõlmib vähempakkumise võitnud pakkujaga elektrituruseaduse § 42⁴
lõikes 2 nimetatud lepingu 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisest.
(4) Süsteemihaldur avaldab vähempakkumise tulemused vastavalt elektrituruseaduse § 42⁴ lõikele 2.
§ 16. Vähempakkumise nurjunuks kuulutamine
(1) Süsteemihaldur kuulutab vähempakkumise nurjunuks: 1) kui vähempakkumise tingimustele ei vastanud ükski pakkuja või
2) kui vähempakkumisel ei esitatud ühtegi pakkumust või 3) põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
(2) Otsus vähempakkumise nurjumise kohta avaldatakse süsteemihalduri veebilehel.
Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk Kantsler
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
08.12.2025 nr 1-4/25/5372
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu
„Reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“ kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakumise korra. Palume esitada oma ettepanekud ja märkused määruse eelnõule kümne
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister
Lisaadressaadid: [email protected], [email protected], [email protected]
Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected]
1
03.12.2025
Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Reservvõimsuse
mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 423 lõike 5 alusel. Määrus
reguleerib ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks vähempakkumise korraldamist. Reservvõimsuse mehhanism on üks osa meetmepaketist,
millega kindlustatakse piisavas mahus juhitava võimsuse olemasolu Eesti elektrisüsteemis. Eesti elektrisüsteem on välisühendustega hästi ühendatud, kuid on vaja kindlus ka selleks, et vajadusel ainult enda võimekustega hakkama saada.
Strateegilise reservi võimsusmehhanismi rakendamiseks sai Eesti 28.10.2025 Euroopa
Komisjonilt riigiabi loa1 ning meedet rakendatakse vaid juhul kui muud olemasolevad meetmed piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ei taga. Näiteks ei rakendata 2026. aastast
käivituvat saartalitluse meedet samaaegselt strateegilise reserviga. Käesoleva eelnõuga seatakse paika raamistik, et vajadusel strateegilise reservi meedet rakendada. Strateegiline reserv võetakse kasutusele ainult juhul, kui see on sotsiaalmajanduslikult soodsam võrreldes
saartalitlusvõime tagamise teenusega. Otsuse tegemisel analüüsivad Elering AS ja Kliimaministeerium, kaasates Konkurentsiametit, milline on juhitavate võimsuste olukord turul
ning millised oleksid strateegilise reservi sotsiaalmajanduslikud mõjud aastal, mil oleks vajadus seda rakendada. Kõige varasemalt saab strateegilise reservi meetme kasutusele võtta 2027. aasta algusest.
Määrusega loodav raamistik strateegilise reservi vähempakkumiseks on suunatud
elektrienergia tootmisvõimsuse tagamisele, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute tootmisseadmete, salvestusüksuste ja nõudluse juhtimise teenuste (tarbimiskaja) kaudu. Määrus
reguleerib vähempakkumise korraldamist, pakkumuste esitamist ja menetlemist, teabevahetust ning võitjate väljakuulutamist, järgides Euroopa Liidu riigiabi reegleid ja elektrituruseadust. Vähempakkumisele ei kohaldata riigihangete seadust, kuid vähempakkumisega tagatakse
elektrienergia varustuskindlus konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu. Eesmärk on kindlustada piisav võimsus elektrienergia tootmiseks ja tarbimise tasakaalustamiseks,
arvestades Eesti elektrisüsteemi eripärasid, sealhulgas suurenenud taastuvenergia osakaalu ja välisühenduste usaldusväärsuse vähenemist.
Käesoleva eelnõu tulemusel suureneb halduskoormus süsteemihalduril Elering AS, kes peab
vähempakkumise läbi viima ning hindama laekunud pakkumusi. Vähesel määral suureneb ka Konkurentsiameti halduskoormus, kuna nad teostavad järelevalvet elektriturule.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected];
58851135) ning selle juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected]; 56872650). Eelnõu ja
1 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve
2
seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi energiajulgeoleku valdkonnaga, mille
puhul on seatud eesmärgiks tagada juhitavate võimsuste piisav olemasolu, luues Elering ASile vajalikud hoovad reservvõimsuse hankimiseks.
Eelnõu on seotud riigiabiloaga SA.112459 (2025/N)2. Riigiabi loa lõige 12 kirjeldab, et elektrituruseaduse §423 (5) alusel kehtestatakse õiguslik alus eraldi määrusega, mis sätestab
nõuded vähempakkumise läbiviimiseks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb neljast peatükist: „Üldsätted“, „Pakkumise esitamine ja tagasivõtmine“, „Pakkumiste menetlemine“ ja „Vähempakkumise võitmine ja nurjumine“. Vähempakkumise ajagraafik on järgmine:
1) vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumuse esitamise alguse vahele peab jääma vähemalt kolm kuud (eelnõu § 3 lg 1, ELTS § 423 lg 6 ja Euroopa Komisjoni otsus (SA.112459(2025/N) - Electricity Strategic Reserve), edaspidi riigiabi otsus);
2) pakkumiste esitamiseks peab jääma üks kuu;
3) põhivõrguettevõtja avaldab tulemused kolme kuu jooksul pakkumise esitamise tähtpäevast
arvates (eelnõu § 15 lg 3 ja ELTS § 424 lg 2).
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala, milleks on ELTS-i § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks korraldatava vähempakkumise kord.
Paragrahv 2 loetleb põhiterminid (nt „pakkuja“, „pakkumus“, „süsteemihaldur“), et tagada
määruse üheselt mõistetavus ja vältida võimalikke eri tõlgendusi.
Paragrahv 3 reguleerib vähempakkumise väljakuulutamist. Lõige 1 kohustab süsteemihaldurit avaldama vähempakkumise teate vähemalt kolm kuud enne pakkumise esitamise algust. ELTS
§ 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtjaks on Elering AS. Etteteatamise periood on vajalik, et tagada potentsiaalsetele pakkujatele piisav aeg pakkumise ettevalmistamiseks. Lõige 2 loetleb teates avaldatavad andmed (kontaktandmed,
maht, tagatis jm), tagades läbipaistvuse ja võrdsed osalemistingimused.
Paragrahv 4 sätestab vähempakkumise teate muutmise tingimused ja korra. Lõige 1 viitab ELTS-i § 423 lõigetele 2 ja 3, sidudes muutmisõiguse seaduses viidatud tingimustega. Lõige 2
kohustab muudatustest teavitama samal viisil kui esialgsest teatest ning juba pakkumise esitanud isikuid teavitama e-kirja teel. See tagab, et kõik asjaosalised saavad muudatustest õigel ajal teada. Lõige 3 kohustab süsteemihaldurit teate muutmise korral pikendama pakkumiste
esitamise tähtaega vähemalt selle aja võrra, mis jäi teate avaldamise ja muutmise vahele. See tagab, et pakkujatele jääb piisavalt aega muudatustega tutvumiseks ja oma pakkumise
kohandamiseks. Näiteks kui teade avaldati 1. septembril ja seda muudeti 1. oktoobril, peab pakkumise esitamise tähtaega pikendama vähemalt ühe kuu võrra.
Paragrahv 5 reguleerib süsteemihalduri ja pakkujate vahelist suhtlust, sätestades, et
teabevahetus toimub peamiselt elektrooniliselt (e-posti või veebilehe kaudu), mis tagab kiire ja dokumenteeritud suhtluse.
2 State Aid SA.112459 (2025/N) – Estonia Electricity Strategic Reserve
3
Paragrahv 6 sätestab detailselt pakkumisele esitatavad sisu- ja vorminõuded.
Lõige 1 sätestab, et pakkumine peab olema digitaalselt allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt, mis tagab pakkumise autentsuse ja juriidilise siduvuse. Lõige 2 loetleb teabe ja dokumendid, mis peavad pakkumises sisalduma. Punktid 1–3 sisaldavad pakkuja üldandmeid
ja kinnitusi tingimustega nõustumise kohta, nagu näiteks raskustes oleva ettevõtja staatuse puudumine. Punktid 4–9 nõuavad pakutava reservvõimsuse tehnilist ja sisulist kirjeldust,
sealhulgas vastavust keskkonnanõuetele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), kohased heite piirnormid) ja tarbimise juhtimise puhul tarbimise arvutamise matemaatilist
mudelit, mis on olulised pakkumiste võrreldavuse ja hindamise jaoks. Punktid 10–13 käsitlevad pakkumise hinda, mis peab olema jaotatud komponentideks (valmiduse hind, käivitamise hind,
muutuvkulu). See on vajalik pakkumiste kogukulu arvutamiseks vastavalt määruse §-le 14. Punkt 14 kehtestab märkimisväärse turujõuga pakkujatele (kelle pakutud võimsus ületab 150 MW) kohustuse esitada koos pakkumisega ka strateegilisse reservi panustava üksuse
rahastamispuudujäägi ehk toetusvajaduse arvutuse. See nõue on otseselt seotud määruse §-s 12 käsitletud auditeerimiskohustusega. Esitatud arvutus on alusdokumendiks sõltumatule
audiitorile, kes kontrollib Konkurentsiameti tellimusel, kas pakkuja küsitav toetus on põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust. Kohustus esitada see arvutus juba pakkumise osana tagab, et süsteemihalduril ja Konkurentsiametil on auditi tegemiseks vajalik informatsioon kohe
menetluse alguses olemas. Sellega tagatakse kiire ja efektiivne menetlus ning vastavus Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, vältides turuosaliste ülekompenseerimist. Punktid 15 ja 16 reguleerivad
ühispakkumiste esitamist, nõudes esindaja määramist ja solidaarvastutuse kinnitamist. Punktid 17–21 sisaldavad muid olulisi kinnitusi ja dokumente, näiteks tagatise tasumise tõendit ja kolmandate isikute nõusolekut, mis on vajalik pakkumise nõuetekohasuse hindamiseks.
Lõiked 3, 4 ja 5 täpsustavad, et pakkuja võib esitada pakkumisi mitme reservvõimsusega. Sätted
tagavad pakkujatele paindlikkuse, kuid keelavad sama reservvõimsuse kasutamise mitmes eri pakkumises sama vähempakkumise raames, et vältida turumanipulatsioone.
Paragrahv 7 reguleerib tagatise esitamist ja tagastamist. Tagatise nõudmise eesmärk on tagada
ainult kindlate pakkujate osalemine ning vältida olukorda, kus edukaks tunnistatud pakkuja loobub hiljem oma kohustustest. Lõige 2 sätestab, et tagatis tagastatakse mitteedukatele
pakkujatele pärast tulemuste selgumist ja edukatele pakkujatele pärast lepingu kehtivuse algust.
Paragrahvis 8 sätestatakse pakkumise esitamise kord. Lõige 1 rõhutab, et kõik pakkumisega seotud dokumendid peavad jõudma süsteemihaldurini vähempakkumise teates märgitud tähtpäevaks. Lõige 2 keelab tingimuslike pakkumiste esitamise, mis tähendab, et pakkuja peab
nõustuma kõigi vähempakkumise tingimustega. See nõue on vajalik, et tagada kõikide pakkumiste võrreldavus ja vältida hilisemaid vaidlusi lepingu tingimuste üle.
Paragrahv 9 sätestab pakkumiste konfidentsiaalsuse põhimõtte, mis on oluline ärisaladuse
kaitseks. Erandiks on § 11 lõikes 2 nimetatud andmed (nt pakkuja nimi, pakutud võimsus, kogukulu), mis avalikustatakse pakkumiste avamise protokollis. Paragrahvis 12 nimetatud auditiks vajalikke andmeid võib edastada kolmandatele isikutele paragrahvis nimetatud
tingimustel ja eesmärgil. Õiguslik alus tuleneb koosmõjus ELTS § 423 lõikest 2 ja riigiabi otsuse punktist 64.
Paragrahv 10 annab pakkujale õiguse kooskõlas üldiste õiguspõhimõtetega oma pakkumine
enne esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Tagasivõtmise teade peab olema esitatud samas vormis kui pakkumine ise (st digitaalselt allkirjastatud), et tagada teate autentsus.
Paragrahv 11 kirjeldab pakkumiste avamise protseduuri. Lõige 1 määrab avamise aja –
tähtpäevale järgneval tööpäeval. Lõige 2 sätestab, et avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkumiste võrdlemiseks ja reastamiseks kõige olulisemad andmed: pakkuja nimi,
4
pakutud võimsus (nii nominaal- kui ka tehnoloogia kasuteguriga korrigeeritud nn vähendatud võimsus) ja pakkumise kogukulu. Lõige 3 sätestab, et protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alatest koostamisest süsteemihalduri veebilehel.
Pakkujad osalevad vähempakkumismenetlustes samadel tingimustel, kuid neile kohaldatakse
tehnoloogia kasutegurit (de-rating factors), et kajastada eri ressursside väärtust süsteemi võimekuse probleemi korral. Praktikas tähendab see, et erinevate tehnoloogiate võimsuse
pakkuja pakutud elektriline võimsus (MW) võetakse arvesse, korrutades selle läbi iga tehnoloogia kasuteguriga. Näiteks on pikema pideva pakkumisvõimega ressursid varustuskindluse hindamisel tuvastatud potentsiaalsete süsteemi võimekuse probleemide puhul
kasulikumad kui lühema pakkumisvõimega ressursid.
Esimeses vähempakkumismenetluses kasutatavad tehnoloogia kasutegurid määratakse kindlaks 2024. aasta ERAA (European resource adequacy assessment – iga-aastane
üleeuroopaline ressursside piisavuse hinnang, mille teeb ENTSO-E) raames tuvastatud süsteemi võimekuse probleemide alusel. Tehnoloogia kasutegurid ajakohastatakse enne iga
vähempakkumismenetlust vastavalt viimastele ERAA või teatud tingimustel NRAA (National resource adequacy assessment) simulatsiooni tulemustele, mis kirjeldavad piirangutundide pikkust ja esinemissagedust.
Näiteks esimese vähempakkumismenetluse jaoks arvutatud tehnoloogia kasutegurid
vähendavad neljatunnise pideva pakkumisvõimega ressursside võimsust 37%-ni ja kahetunnise pakkumisvõimega ressursside võimsust 22%-ni nende installeeritud võimsusest. Konkreetsele
vähempakkumisele kohalduvad tehnoloogiate kasutegurid avaldatakse vähempakkumise teates.
Paragrahv 12 reguleerib protseduurilist korda suurte, üle 150 MW võimsusega pakkujate jaoks, keda loetakse märkimisväärse turujõuga pakkujateks vastavalt riigiabi otsuse punktile
62. Lõige 1 näeb ette Konkurentsiameti-poolse sõltumatu audiitori tellimise, et auditeerida sellise pakkuja toetusvajaduse arvutuse õigsust. Kuna toetusvajaduse arvutus põhineb kulude
ja tulude prognoosil, mida Euroopa Komisjon ei saa vahetult kontrollida, on komisjoni hinnangul riikliku reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) kaasamine sellesse hindamisse vajalik tagamaks, et toetus ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist. Sellist kontrolli on komisjoni
hinnangul sobivaim tegema Konkurentsiamet, sest EL-i õigusaktid panevad riiklikele reguleerivatele asutustele kohustuse tegutseda tarbijate huvides ja tagavad nende sõltumatuse.
Auditi tellimise õiguslik alus tuleneb otse ELTS-i § 42³ lõikest 2 kooskõlas riigiabi otsuse punktidega 64–67 ning ELTS-i § 93 lõike 6 punktist 1 koosmõjus määruse (EL) 2019/943 art- ga 22, mis nõuab, et igasugused reservvõimsuse mehhanismid oleksid vajalikud, ajaliselt
piiratud ja proportsionaalsed, võimsuspakkujad valitud läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil ja et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi
kaudu. Viidatud ELTS-i § 93 lõige 6 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. Kõnealune audiitori hinnang on vahend, mis tagab
tulemuse läbipaistvuse ja kindluse, et makstav hüvitis on majanduslikult põhjendatud ega ületa tegelikku vajadust.
Lõige 2 sätestab süsteemihalduri kohustuse edastada Konkurentsiametile auditeeritava pakkuja
auditiks vajalikud pakkumisega seotud materjalid, sealhulgas detailsed hinnaandmed. Samuti sätestab see Konkurentsiameti kohustuse edastada vajalikud andmed audiitorile. Lõige loob ammendava ja jälgitava andmevahetusahela.
Lõige 3 sätestab, et audiitori ülesanded, andmete esitamise tähtaeg ning muud auditiga seotud üksikasjad määratakse kindlaks vähempakkumise tingimustes. Lõige 4 näeb ette, et audiitori tasu ja muud auditiga seotud kulud kannab süsteemihaldur. Lõige 5 sätestab kooskõlas riigiabi
5
otsuse punktiga 67, et pakkumise kogukuluks loetakse märkimisväärse turujõuga pakkuja puhul väiksem kahest summast: kas pakkuja pakkumuses esitatud andmete põhjal arvutatav kogukulu või audiitori aruandes tuvastatud toetusvajaduse suurus. Sätte eesmärk on kaitsta riiki ja
tarbijaid liiga suurte kulude eest.
Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised (CEEAG) nõuavad, et toetus oleks proportsionaalne ja piirduks minimaalselt vajalikuga, et vältida
turumoonutusi. Sõltumatu audiitori kaasamine ja toetuse piirsumma sidumine tuvastatud toetusvajadusega on meetmed nende nõuete täitmiseks.
Paragrahv 13 reguleerib pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse hindamist ja
vähempakkumiselt kõrvaldamist. Lõige 1 sätestab süsteemihalduri kohustuse kontrollida nõuetele vastavust. Lõige 2 annab süsteemihaldurile õiguse kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega annab lõige 3 pakkujale
võimaluse kõrvaldada pakkumises esinevaid puudusi, tagamaks, et väiksemate eksimuste tõttu ei jäeta pakkujat kohe kõrvale. Lõige 4 loetleb alused, mille esinemisel pakkumine tagastatakse,
nagu näiteks nõuetele mittevastavus (sh ei ole esitanud kõiki vähempakkumise väljakuulutamise teates kvalifikatsiooni hindamiseks nõutud andmeid või dokumente) ja tagatise puudumine. Lõige 5 tagab menetluse läbipaistvuse, kohustades süsteemihaldurit
teavitama kõiki pakkujaid nõuetele vastavuse või vähempakkumiselt kõrvaldamise otsusest ühel ajal kolme tööpäeva jooksul.
Paragrahv 14 kirjeldab pakkumiste hindamise metoodikat. Lõige 1 selgitab, kuidas
arvutatakse iga pakkumise panus hangitavasse mahtu. Pakutud võimsus korrutatakse tehnoloogia kasuteguriga, et saada nn vähendatud võimsus. See on vajalik, et erinevaid tehnoloogiaid (nt gaasiturbiin, salvesti, tarbimise juhtimine) saaks omavahel õiglaselt
vähempakkumise eesmärgi suhtes võrrelda. Lõige 2 kirjeldab, kuidas pakkumised välja valitakse. Leitakse madalaima kogukuluga pakkumiste kombinatsioon, mis vastab või ületab
pakkumises osutatud mahu, tagades selliselt kulutõhususe. Selline nõue tuleneb riigiabi otsuse punktist 60. Lõige 3 sätestab valemi, mille alusel pakkumiste kombinatsiooni kogukulu arvutatakse. Lõige 4 sätestab reegli juhuks, kus pakkumised on võrdsed ja mõlema võtmine
ületaks vajaliku mahu. Sellisel juhul eelistatakse keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Selliselt tagatakse objektiivne ja põhjendatud valik. Lõige 5 kirjeldab, kuidas süsteemihaldur koostab
nimekirja vähempakkumise teates nimetatud mahu täitmiseks, võttes aluseks on lõikes 2 mainitud põhimõtted (madalaim kogukulu).
Paragrahv 15 reguleerib vähempakkumise tulemuste vormistamist ja avalikustamist. Lõige 1 sätestab, et vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse maksmise otsustab
süsteemihaldur. Lõige 2 loetleb andmed, mis otsuses peavad sisalduma (nt võitja nimi, võimsuse maht, toetuse suurus) ning lõige 3 sätestab, et süsteemihaldur sõlmib lepingu
vähempakkumise võitjaga 14 päeva jooksul pärast tulemuste selgumist. Lõige 4 viitab ELTS- ile, mis reguleerib tulemuste avalikustamist.
Paragrahv 16 sätestab tingimused, mille korral vähempakkumine loetakse ebaõnnestunuks. Lõige 1 loetleb alused, näiteks kui ühtegi pakkumist ei esitatud või ükski esitatud pakkumine
ei vastanud süsteemihalduri poolt esitatud vähempakkumise tingimustele. Vähempakkumise korraldaja võib kuulutada vähempakkumise nurjunuks ka põhjendatud vajaduse korral omal
algatusel. Sätte eesmärk on anda vähempakkumise korraldajale suurem paindlikkus ja kontroll protsessi üle, võimaldades vähempakkumise nurjunuks kuulutada ka siis, kui ilmneb ootamatu või põhjendatud vajadus. See aitab ennetada olukordi, kus vähempakkumise jätkamine võib
põhjustada ebamõistlikke riske või viia sobimatute tulemusteni. Säte tagab, et vähempakkumise korraldaja saab reageerida kiiresti turuolukorra muutustele või muudele ettenägematutele
asjaoludele, hoides protsessi läbipaistva ja paindlikuna. Sarnane lähenemine on ka riigihangete seaduses, mille kohaselt võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada põhjendatud vajaduse
6
korral omal algatusel (RHS § 73 lg 3 p 6). Lõike 2 kohaselt tuleb otsus nurjumise kohta avaldada süsteemihalduri veebilehel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikega 1, mis käsitleb riigiabi, ning vastab Euroopa Komisjoni kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi
suunistele (CEEAG, punkt 4.8) ja määruse (EL) 2019/943 nõuetele. Riigiabi andmise lubatavust kinnitab Euroopa Komisjoni riigiabi otsus - SA.112459(2025/N) Electricity Strategic Reserve. Läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse toetuse andmed riigiabi registris
vastavalt CEEAG punktidele 58–61.
4. Määruse mõjud
4.1. Majanduslik mõju
Lühikeses perspektiivis võib mehhanism kaasa tuua kulusid, kuna reservvõimsuse ülalpidamise eest makstav tasu kaetakse tarbijate makstavast reservvõimsuse mehhanismi rahastamise tasust, mille võrguettevõtja või liinivaldaja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia alusel võrguteenuse
arvel eraldi real. Mehhanismi täpne maksumus selgub hanke käigus, kuid see jääb eeldatavasti vahemikku 40–75 miljonit eurot aastas.
Maksumus sõltub vajamisevast võimsuse mahust, mida analüüsib Elering AS oma iga-aastases
varustuskindluse aruandes lähtuvalt Eesti elektrisüsteemi vajadustele. Lisaks see sõltub vähempakkumise tulemustest. 75 miljonit eurot aastas on maksimaalne lagi strateegilise reservi
maksumusele kümneks aastaks. Täpset maksumust ei saa kümme aastat täpselt ette arvutada, kuna vajaminev strateegilise reservi maht sõltub uute võimsuste lisandumisest, vanade tootmisüksuste konkurentsivõimest, inflatsioonist jm teguritest. Võttes aluseks 2024. aasta
tarbimise 8,26 TWh ja maksumuse vahemiku 40-75 miljonit eurot, siis maksumus MWh-i kohta on vastavalt 4,84 €/MWh- 9,08 €/MWh.3
Pikas perspektiivis on aga stabiilne elektrivarustus majanduse toimimise vältimatu eeldus.
Elektrikatkestustest tulenev kahju majandusele oleks mitu korda suurem kui mehhanismi ülalpidamiskulud, st sotsiaalmajanduslikult võidab ühiskond sellest reservvõimsusmehhanismi puudumisega võrreldes rohkem. Konkurentsipõhine vähempakkumine tagab, et reservvõimsust
hangitakse võimalikult soodsa hinnaga.
4.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõukohase määruse § 6 lõike 2 punkt 8 ning § 14 lõiked 1 ja 6 soosivad keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. EL-i heitmepiirangutele mittevastavad tootmisüksused
ei saa mehhanismis osaleda ning võrdsete pakkumiste korral eelistatakse väiksemate heitmetega lahendusi. See soodustab üleminekut puhtamale energiatootmisele. Näiteks strateegilise reservi puhul on elektrienergia siseturu määrusega (EL) 2019/943 seatud ka
süsinikdioksiidi piirnormid, millest strateegilise reservi valikul lähtutakse. Uutel elektrijaamadel, mis on alustanud tootmist 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest
pärinevate süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt- tunni kohta. Vanemate, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamade fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heited peavad jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni
kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta.
3 8,26 TWh=8,260,000 MWh
40 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 4,84 €/MWh
75 000 000 €/ 8 260 000 MWh= 9,08 €/MWh
7
4.3. Sotsiaalne mõju ja mõju riigi julgeolekule
Määruse peamine positiivne mõju on varustuskindluse tagamine. Toimiv reservvõimsuse mehhanism vähendab elektrikatkestuste ja süsteemi kustumise riski, mis on kriitilise tähtsusega nii elanikkonna heaolu kui ka riigi julgeoleku seisukohast. See tagab, et ka suure tarbimise ja
vähese tootmise (nt tuulevaiksel ja pilvisel talvepäeval) korral on Eestil piisavalt juhitavaid võimsusi, et katta tarbijate vajadused.
4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määruse rakendamine toob kaasa uued ülesanded süsteemihaldurile (Elering AS)
vähempakkumiste korraldamisel ja Konkurentsiametile järelevalve teostamisel. Need tegevused mahuvad asutuste olemasoleva pädevuse ja ressursside piiresse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Elering AS korraldab iga-aastase vähempakkumise, avaldades tingimused vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Elering AS hindab (teatud olukordades Konkurentsiameti tellitud
auditi põhjal) pakkumisi ja tootmisseadmeid vastavalt vähempakkumise tingimustele. Audiitori kulud katab süsteemihaldurina Elering AS vastavalt § 12 lõikele 4.
Toetust makstakse reservvõimsuse tasust, mida kogutakse tarbijatelt vastavalt ELTS-i §-le 424.
Kulude täpne suurus selgub vähempakkumise tulemusena, kuid eesmärk on hoida need konkurentsi kaudu võimalikult väiksena. Määruse rakendamise kogukulu võib hinnanguliselt olla ca 40–75 miljonit eurot aastas.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele kulusid ega otseseid tulusid, kuid varustuskindluse tagamine toetab majanduslikku stabiilsust ja investeeringuid energiasektorisse.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Erinevat jõustumisaega ei ole ette nähtud, kuna määruse rakendamiseks ei ole vaja
pikemat ettevalmistusperioodi.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile,
süsteemihaldurile Elering AS ning Eesti Elektritööstuse Liidule. Eelnõu edastatakse ka Elering AS-i hallatavasse elektrituruosaliste listi.