Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 04.12.2025 nr 1.2-2/122-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu; 2. Toetuse andmise tingimused; 3. Eelnõu seletuskiri; 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa); 5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa). Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected]

EELNÕU 18.11.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

nr

Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Muudan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Täiendan punkti 2.1.2.4 järgmiselt: „(sh õppel olevad tulevased spetsialistid).“. 3. Muudan punkti 2.1.3 järgmiselt: „2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine“. 4. Jätan välja punkti 2.1.3.2 viimase lause. 5. Täiendan punkti 2.1.3.3 lausega järgmiselt: „Paranenud on sidusvaldkonna spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavus.“. 6. Sõnastan punkti 2.2 järgmiselt: „2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud 2.2.1.1. Tegevuse eesmärk

2

Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valminud AS Emor uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele on eesmärk töötada välja toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel, koostada ettepanekud toitumisnõustaja ja - terapeudi kutseoskuse kirjelduste nüüdisajastamiseks ja anda sisend toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.2. Tegevuse sisu Tegevus on seotud Eesti oludele sobiva teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamisega. Mudeli kujundamisel hangitakse vajadusel täiendavaid analüüse ja eksperdihinnanguid. Tegevuse käigus kaardistatakse teenusemudeli rakendamist toetavate juhendite, tööriistade ja infomaterjalide vajadus ning töötatakse välja lähenemisviisid ja metoodikad, mis soodustavad mudeli praktilist rakendatavust ja suurendavad kasutajasõbralikkust vajaduse korral korraldatakse kaasamisüritusi. Analüüsitakse vajadust olemasolevat kutseoskuse kirjeldust nüüdisajastada, antakse sisend kutsestandardi muutmiseks ning toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab toitumisnõustamise teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse hilisemaks lõimimiseks esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend toitumisnõustaja ning -terapeudi kutsestandardi ajakohastamiseks ning olemas analüüs, milliseid muutusi on vaja ellu kutsuda toitumisnõustamise alases õppes, et see vastaks kutses toodud teadmistele ja oskustele. 2.2.1.4. Sihtrühm Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad. 2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö 2.2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada nii elanike kui ka toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi, oskusi ja võimalusi, luues ja ajakohastades tööriistu, koolitusi ja teabematerjale, mis toetavad iseseisvat tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning toitumisnõustamise teenuse praktilist rakendamist. 2.2.2.2. Tegevuse sisu Ajakohastatakse olemasolevaid ning töötatakse välja uued tööriistad ning teabe-, juhend- ja õppematerjalid tavainimestele ning spetsialistidele. Kavandatakse koolitused, mis toetavad mudeli rakendamist. Vajadusel kaasatakse eksperte, viiakse läbi uuringuid, fookusgruppe ja testimisi, et tagada tööriistade ja materjalide kasutajasõbralikkus ja praktiline väärtus. Töötatakse välja sõnumid, mis on kooskõlas riiklike toitumissoovituste ja sihtrühmade väärtuste ja hoiakutega. 2.2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused enesejuhtimise osas tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus nõustamistegevuse läbiviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid ja töövahendid ning sõnumid.

3

2.2.2.4. Sihtrühm Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid. 2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus 2.2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on koostada ettepanek esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute osas ning kaardistada toitumisnõustamise teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli terviklikuks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Toitumisnõustamise teenuse mudeli täies ulatuses kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate koormust ning parandada patsientide ravitulemusi ja inimeste elukvaliteeti. 2.2.3.2. Tegevuse sisu Tegevus on suunatud toitumisnõustamise teenuse mudeli kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute ettepaneku sõnastamisele. Lisaks tehakse teenuse laiendamise ja arendamise vajaduste kaardistus ning koostatakse suunised mudeli edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemis. 2.2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute osas ning koostatud suunised teenusmudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemi kontekstis. 2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm Poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad.“. 7. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Valdkondade ülese terviseprobleemide ennetuse ja riskide varajase märkamise mudel (mõõtühik arv)

0 0 2 Raporteeritakse, kui a) mudel võimaldab terviseprobleeme ennetada ja riske varajases staadiumis märgata; b) mudel võimaldab vajalikke sekkumisi nende riskide maandamiseks; c) mudel hõlmab eri valdkondi; d) välja on töötatud vajalikud dokumendid baaskvaliteedi tagamiseks mudeli rakendamisel.

4

Väljundnäitaja saavutamist hindab ja raporteerib lõpparuandes elluviija.

2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.1. Uimasteid

tarvitavate inimeste

toetamise mudeli

väljatöötamist

toetavad analüüsid

(arv)

0 1 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui on valminud analüüs. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.2. Koolituse läbinud spetsialistide arv (arv)

0 0 500 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui koolitusmoodulid on valminud ja koolitused korraldatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui mudel on välja töötatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja - terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui teoreetilise mudeli kirjeldus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.2 Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui tööriistad on valminud. Allikaks on

5

8. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ESF+ 3 085 755 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 322 466 30%

3 Eelarve kokku 4 408 221 100%

9. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 10. Sõnastan punkti 8.10 järgmiselt: „8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 11. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

väljatöötamine ning teavitustöö (arv)

elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.3 Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui kaardistus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

1

Sotsiaalministri …2026 käskkirja nr … „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise

tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine“ Lisa 2

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2027

Tegevus 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud TAT eesmärk on välja töötada valdkonnaülene teoreetiline mudeli kontseptsioon, et toetada uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamist ja pakkuda neile psühhosotsiaalset tuge. Selleks analüüsitakse praeguse süsteemi toimimist ja puudujääke, koostatakse erineva abivajadusega inimeste profiilid (sh tuuakse välja eri soost, vanuses jne uimasteid tarbivate inimeste erinevused) ning kaardistatakse nende teekond praeguses süsteemis. Lisaks tehakse tegevuskava perioodil analüüsid, et töötada välja teenuste tõhusama sidustamise mudel ja määrata kindlaks valitud mudeli rakendamise eeldused. Viiakse ellu võimalike ennetus- ja sekkumisprogrammide kaardistamise ning olemasolevat praktikat ja vajadusi kaardistavate sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkonna analüüside valmimisse panustavad tegevused. Vastavalt vajadusele tellitakse õigusvaldkonna ekspertuuring mudeli Eestile kohandamiseks. Eesmärgiks on hinnata piirkonniti üldrahvastiku uimastite tarvitamist, et toetada teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamist ja rakendamise eelduste kindlaks määramist, tellitakse 2026. ja 2027. aasta III ja IV kvartalis reoveeuuringute tegemine, et saada ülevaade uimastite levimusest ja variatiivsusest. Tellitakse ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolide olemasolevate õppekavade analüüs. Kaardistatakse asjassepuutuvate spetsialistide valitud mudeli rakendamiseks vajaminevad teadmised ja oskused. 2026. aastal viiakse läbi uuring „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest ja uimastitest“ (EHAAT). 2026. aastal alustatakse Eestis praegu osutatavate teenuste, mida pole viimase viie aasta jooksul hinnatud, kvaliteediuuringute läbiviimist (sh tugiisikuteenuse mõju hindamise ja opioidisõltuvuse asendusravi uuring). 2026. aastal jätkatakse narkootikume süstivate inimeste rahvastikurühma suuruse hindamise jätkutegevustega. Vastavalt vajadusele tehakse täiendavad uuringud, mis toetavad uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist.

Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond) uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased

Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Eestis sobiva teoreetilise mudeli

2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

2

Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

kontseptsiooni loomine ja kohandamine

2 Uimastite levimusest ja variatiivsusest ülevaate saamiseks reoveeuuringute tegemine eesmärgiga hinnata piirkonniti üldrahvastiku uimastite tarvitamist, et toetada teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamist ja rakendamise eelduste kindlaks määramist

2024–2027 01.01.2026–31.12.2026

3 Ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolide olemasolevate õppekavade analüüs ning õppekavade arendusvajaduse analüüs lähtuvalt mudelist

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

4 Uuringu „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest ja uimastitest“ (EHAAT) ettevalmistamine ja tegemine

2026 01.01.2026–31.12.2026

5 Eestis praegu osutatavate teenuste kvaliteediuuringud (sh tugiisikuteenuse mõju hindamise ja sõltuvusravi kvaliteedi uuring)

2026 01.09.2026–31.12.2026

6 Analüüsi tegemiseks täiendavate uuringute tegemine vastavalt vajadusele

2026 01.01.2026–31.12.2026

2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine

3

Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks, uimastitarvitamise varajaseks märkamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks, et toetada uimasteid tarvitavaid inimesi väljaspool eriarstiabi. Tegevuskava perioodil on planeeritud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate valdkonna (sh sotsiaalvaldkonna) spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste ja uimastite tarvitamise märkamise oskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste korraldamiseks töötada välja koolitusmoodul(id), tööriistad, vahendid, info- ja õppematerjalid (sh e-kursuste loomine, õppematerjalide sidumine asjakohaste õpperessurssidega ja tõlketööd). Koolituste korraldamiseks ja katsetamiseks koolitatakse välja koolitajaid sotsiaal- , siseturvalisus- ja õiguskaitseasutustes, samuti tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade esindajate seast. Koolitusmoodulite sisu väljatöötamisse, oskuste ja õppeväljundite kirjeldamisse kaastakse eksperte, haridusasutuste esindajaid ja teadlasi. Vajaduspõhiselt korraldatakse koolitusmoodulite koostamist ja korraldust toetavaid kohtumisi, arutelusid, seminare ja infopäevi valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja ekspertidega. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh alles kutset omandavad spetsialistid)

Jrk nr Tegevus 2.1.2 Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Sotsiaalvaldkonna ja sidusvaldkondade spetsialistidele koolitusmoodulite ja materjalide väljatöötamine, koolitajate koolitamine, koolituste korraldamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2027

2 Tervisevaldkonna spetsialistidele koolituste korraldamine ja koolitajate koolitamine

2025–2027 01.01.2026–31.12.2027

2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine Tegevuse 2.1.1 tulemuste põhjal valitakse välja Eesti vajadustele vastav teoreetiline kontseptuaalne mudel ning kirjeldatakse ja visualiseeritakse sellega seotud kliendi teekondi. Viiakse ellu mudeli kohandamisega seotud toetavaid tegevusi (sh infopäevad, seminarid). Vajaduse korral tehakse täiendavaid kaardistusi, kaasatakse eksperte ja teadlasi. Valdkonnaülese uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli teoreetilise kontseptsiooni väljatöötamisse, planeerimisse kaasatakse jätkuvalt valdkonnaekspertidest koosnevat töögruppi, mudeli visualiseerimiseks tehakse koostööd veebidisani ja – arhitektuuriga seotud ekspertidega. Osaletakse õppevisiitidel ja konverentsidel, et tutvuda teiste riikide

4

kogemustega. Vastavalt tehtud analüüsidele ja Eestile kohandatud mudelile plaanitakse parandada spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavust veebis, eesmärgiga vähendada info killustatust (sh teenuseid ja abi tutvustavate tekstide loomine, vajadusel kaasatakse veebidisainer ja veebiarhitekt). Uimastitarvitajatele ja spetsialistidele suunatud abi ja teenuste kohta käiva teabe kommunikatsiooni korraldamine (sh kampaaniad). Tegeletakse mudeli kontseptiooni ja selle edasi arendamiseks ning kasutamiseks vajalike tööriistade (sh alkoinfo.selge.ee või muu eneseabi digilahenduse arendamine), mõõtevahendite ja uute sekkumiste arendamisega (sh tarvitajate varajase hoiatamise süsteem ja muud sekkumised). Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond) uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased; tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused

Jrk nr Tegevus 2.1.3 Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.01.2026–31.12.2027

1 Mudeli kontseptsiooni loomine ja arendamine: ekspertide ja teadlaste kaasamine töögrupi töösse, mudeli rakendamise katsetamine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2027

2 Ekspertkohtumiste ja õppevisiitide korraldamine, erialastel konverentsidel osalemine

2024–2026 01.01.2026–31.12.2026

3 Spetsialistidele ja uimastitarvitajatele suunatud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavuse parandamine veebis vastavalt väljatöötatud Eesti mudeli kontseptsioonile

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

4 Mudeli rakendamiseks vajalike tööriistade, mõõtevahendite ja uute sekkumiste arendamine

2025–2026 01.01.2026–31.12.2026

5

Tegevus 2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja –terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud Tegevuse eesmärk on tegevuskava perioodil välja töötada toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel ja koostada toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuse kirjelduse nüüdisajastamise ning toitumisnõustamise alase õppe ajakohastamise ja väljatöötamise ettepanekud. Väljatöötatav mudel tugineb 2023. aastal AS-i Emor tehtud uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustel, samuti Tervise Arengu Instituudi kogutud eksperthinnangutel ja sihtrühmalt kogutud sisendil. Vajaduse korral hangitakse tegevuste elluviimiseks täiendavaid analüüse või eksperdihinnanguid ning kaasatakse eksperte (nt teenusedisaini, visualiseerimise ja metoodika arendamise valdkonnast), et tagada mudeli rakendatavus ja praktiline väärtus. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad spetsialistid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad

Jrk

nr Tegevus 2.2.1 Tegevuse

üldajaraam (näidatakse

periood, mille

jooksul nimetatud

tegevust

programmi ajal

ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 01.01.2026–

31.12.2027

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastatel 2026

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Eestile kohandatud mudeli loomine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui mudel on välja valitud

Väljundnäitaja Eksperdikohtumiste ja õppevisiitide korraldamine

1 2 Tulemus on saavutatud, kui on korraldatud vähemalt kaks eksperdikohtumist ja õppevisiiti

Väljundnäitaja Koolitusmooduli ja materjalide väljatöötamine ning tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajatele koolituste korraldamine

300 500 Tulemus on saavutatud, kui koolituse on läbinud vähemalt 500 spetsialisti

6

1 Toitumisnõustaja ja -

terapeudi

kutseoskuste

kirjelduste

ajakohastamise

ettepanekute

koostamine

2024–2026 01.06.2026–30.03.2026

2 Toitumise ja

toitumisnõustamise

alaste

õppimisvõimaluste

ning õpiväljundite

kaardistus ja

ettepanekute

koostamine

õppekavade

ajakohastamiseks ja

välja töötamiseks

2025–2026 01.01.2026–30.06.2026

3 Ekspertide ja

huvigruppide

kaasamine, töötoad,

fookusgrupi arutelud

ning

õppekohtumised

teoreetilise teenuse

mudeli

väljatöötamiseks

2024–2026 01.01.2026–31.12.2027

4 Teoreetilise

astmelise

toitumisnõustamise

teenuse mudeli

koostamine ja

klienditeekonna

kirjeldamine ja

visualiseerimine

2024–2027 01.01.2026–31.12.2027

2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö Tegevuse fookus on toitumisnõustamise teenuse teabematerjalide, tööriistade ja digitaalse tugisüsteemi arendamisel ja ajakohastamisel, mis toetavad inimeste iseseisvat toitumis ja eluviisimuutust ning võimaldavad toitumisnõustajatel ja -terapeutidel ning esmatasandi tervishoiutöötajatel tõhusamalt nõustamistegevust läbi viia ning inimesi harjumuste muutmisel ja tervisliku eluviisi kujundamisel toetada. 2024. aastal tehtud toitumisnõustajate, toitumisterapeutide, perearstide, pere- ja kooliõdede ning töötervishoiuarstide poolt kasutatavate toitumisalaste töövahendite ja materjalide kaardistuse tulemustele tuginedes töötatakse välja, arendatakse, täiendatakse ja testitakse tegevuskava perioodil tööriistu ja teabematerjale, mis toetavad nii toitumisnõustajate ja - terapeutide ning tervishoiutöötajate nõustamistegevust kui ka inimeste iseseisvat toitumis- ja eluviisimuutust.

7

Läbiviidava toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu eesmärk on selgitada Eesti täiskasvanud elanike suhtumist, arusaamu, hinnanguid ja tajusid toitumise, kehakaalu ja tervisekäitumisega seotud valikute, samuti toitumisharjumuste ja eluviisi muutmise suhtes. Uuringu tulemused on aluseks teoreetilise mudeli, tööriistade, koolituste, teabematerjalide, kommunikatsioonisõnumite ja edasiste sekkumistegevuste kujundamisel. Toitumise infosüsteem NutriData ning tõenduspõhise toitumisinfo veebileht toitumine.ee on juba eksisteerivad veebikeskkonnad, mida haldab Tervise Arengu Instituut. Nimetatud toitumisalased veebikeskkonnad on kõigile tasuta kättesaadavad ja laialdaselt kasutuses nii üldelanikkonna, esmatasandi tervishoiutöötajate kui ka toitumisnõustamist pakkuvate spetsialistide hulgas. Sellest tulenevalt seotakse väljatöötatavad tööriistad ja teabematerjalid just nimetatud veebikeskkondadega. Tegevuskava perioodil viiakse läbi NutriData infosüsteemi ja veebikeskkonna toitumine.ee arendused, et kujundada neist toitumisnõustamise teenuse peamised väljundkanalid. Arendused hõlmavad olemasolevate materjalide ja funktsionaalsuste analüüsi, uute tööriistade ja sisumoodulite loomist ning olemasolevate kaasajastamist. Testitakse lahendusi, mis toetavad nii inimeste enesejuhtimist kui ka spetsialistide nõustamistegevust. Selleks, et parandada infosüsteemi kasutajamugavust ning tagada võimalikult optimaalsed ja efektiivsed arendused tööriistade väljatöötamiseks, tellitakse tegevuse raames NutriData platvormi hindav põhjalik analüüs. Viiakse läbi esmane koolitusvajaduste analüüs ja kavandatakse õppe sisu põhimõtted, et toetada teenuse mudeli rakendamist ja spetsialistide pädevuste ühtlustamist. Vajaduse korral töötatakse välja sissejuhatavad e-koolituste moodulid, mis lõimitakse olemasolevatesse platvormidesse. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamine Eestis peab olema teaduspõhine, tuginedes Eesti riiklikele toitumise, liikumise ja uneaja soovitustele. Samuti on oluline, et toitumisalased nõuanded ja sõnumid kõnetaksid erinevaid sihtrühmi. Sõnumite loomisel lähtutakse toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu tulemustest, teenuse mudeli loogikast; vajadusel korraldatakse fookusgrupi intervjuusid ja muid kohtumisi sihtrühma esindajatega, et töötada välja toidu- ja toitumissoovitustel põhinevad sihtrühmi kõnetavad põhisõnumid. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad spetsialistid,

Jrk

nr Tegevus 2.2.2 Tegevuse

üldajaraam (näidatakse

periood, mille

jooksul nimetatud

tegevust

programmi ajal

ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 01.01.2026–

31.12.2027

1 Toitumisalaste hoiakute ja

uskumuste uuringu

läbiviimine

2025–2026 01.10.2026–31.12.2026

8

2 NutriData infosüsteemi ja

toitumine.ee

veebikeskkonna

arendamine ning

tööriistade ja

teabematerjalide

väljatöötamine ja

testimine

2025–2027 01.09.2026–31.12.2027

3 Sõnumite väljatöötamine

kooskõlas riiklike

toitumissoovitustega,

testimine ja

kommunikatsioonitegevus

ed

2026–2027 01.01.2026–31.12.2027

4 Koolitusvajaduste

esmane analüüs ja õppe

põhimõtete kavandamine

2026–2027 01.09.2026–31.12.2027

2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus Tegevuskava jooksul koostatakse ettepanek toitumisnõustamise teenuse kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute osas. Kaardistatakse teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli edasiseks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Analüüsitakse võimalusi toitumisnõustamise laiendamiseks eluviisinõustamiseks ning koostatakse edasise rakendamise ja edasiarenduse suunised. Kaasatakse eksperte ja huvirühmi ning rakendatakse teenusdisaini põhimõtteid. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad

Jrk

nr Tegevus 2.2.3 Tegevuse

üldajaraam (näidatakse

periood, mille

jooksul nimetatud

tegevust

programmi ajal

ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 01.01.2026–

31.12.2027

1 Toitumisnõustamise

teenuse kvaliteedi- ja

tulemuslikkuse

hindamise esialgsete

mõõdikute

ettepanekute

koostamine

2027 01.01.2027–31.12.2027

2 Teenuse laiendamise

ja arendusvajaduste

2027 01.01.2027–31.12.2027

9

kaardistamine ning

rakendussuundade ja

arendusettepanekute

koostamine

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevus-

kava

aastatel

2026–

2027

Siht-

tase

(2027

lõpuks)

Selgitus

Väljundnäitaja Toitumisnõustaja

ja -terapeudi

kutseoskuste

kirjelduse

ajakohastamise

ettepanekute

esitamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui

kutseoskuse kirjelduse ajakohastamise vajadus on

välja selgitatud ja

ettepanekud muudatusteks

on koostatud.

Väljundnäitaja Õppekavade

arendamise

ettepanekute

koostamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui

õppekavade arendamise

ettepanekud on koostatud.

Väljundnäitaja Toitumisalaste

hoiakute ja

uskumuste

uuringu

läbiviimine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui

uuring on läbi viidud.

Väljundnäitaja Sõnumite

väljatöötamine 1 1 Tulemus on saavutatud, kui

riiklike toitumissoovitustega

kooskõlas olevad

üldelanikkonnale suunatud

sõnumid on välja töötatud.

Väljundnäitaja Koolitusvajaduste

esmane analüüs 1 1 Tulemus on saavutatud, kui

esmane koolitusvajaduste

analüüs on teostatud.

Väljundnäitaja Kvaliteedi- ja

tulemuslikkuse

hindamise

mõõdikute

esialgsete

ettepanekute

koostamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui

hindamismõõdikute

ettepanekud on sõnastatud.

Väljundnäitaja Teenuse mudeli

arendusvajaduste

kaardistamine

1 1 Tulemus on saavutatud, kui

arendusvajadused on

määratletud.

10

KINNITATUD Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkiri nr 150

„Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ MUUDETUD

sotsiaalministri …….2026 käskkirjaga nr ……

Terviseriskide ennetamine ja vähendamine Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.12.2023–31.12.2027 Elluviija Tervise Arengu Instituut (TAI) Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. UIMASTEID TARVITAVATE INIMESTE TARBIMISE VÄHENDAMISE TOETAMISEKS JA NEILE PSÜHHOSOTSIAALSE TOE PAKKUMISEKS

VALDKONNAÜLESE MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE .................................................................................................................................... 4 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud ............................................ 4 2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine......................................................................................................................................................................... 5 2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ......................................................................... 6

2.2. TOITUMISNÕUSTAMISE TEENUSE ESMATASANDI TERVISHOIU TEOREETILISE MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE .................................................... 6 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud ........................................................................ 7 2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö ............................................................................................................... 7 2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus ................................................................ 8

2.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 8

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 8

4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................................................... 10

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 11

7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 11

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 12

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 12

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13

11. VAIDLUSTE LAHENDAMINE .......................................................................................................................................... 13

3

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ (edaspidi meede) ja sellega seotud sekkumise „Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske. 1.1. Seosed Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega TAT-ga viiakse ellu Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevus „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine“. TAT-ga rahastatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihtide „Hooliv ühiskond“, „Tervist hoidev inimene“ ja „Tegus inimene“ saavutamisse. Toetatavate tegevuste panust ligipääsetavuse tagamisse hinnatakse mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse mõõdikuga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste tagamisse mõõdikuga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdikuga „Tervena elada jäänud aastad“. Tegevused toetavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtet „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks“ ning aitavad vähendada tervisekaotust põhjustavaid riskitegureid ja riskikäitumist, mis on nimetatud „Eesti 2035“ ühe arenguvajadusena. „Eesti 2035“ tegevuskava seab eesmärgiks ülemäärase kehakaaluga inimeste vähenemise alla 50% aastaks 2035 (2020. a 51,6%), tervena elada jäänud aastate arvu kasvu meestel 2035. aastaks 63 eluaastani ja naistel 64,5 eluaastani (2021. a 54,9 ja 58) ja soolise lõhe vähendamise tervena elada jäänud aastates (2021. a 2,1 aastat) 1,5 aastani aastaks 2035. Selleks tuleb muu hulgas vähendada riskikäitumist ja edendada tervislikke eluviise. Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgiga „Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastate arv kasvab“. TAT tegevused aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 sätestatud järgmistest alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ lahendusteedest:

 vaimse tervise edendamine;

4

 vigastuste ennetamine;

 tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine;

 uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine. 2. Toetatavad tegevused Toetuse andmise üldeesmärk on avastada varakult terviseriske ja riskikäitumist, toetada inimest nende riskide vähendamisel ja eluviisi muutmisel ning seeläbi parandada inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu. TAT keskendub valdkonnaüleste mudelite väljatöötamisele, tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade vastutusalas olevate tegevuste arendamisele, eri valdkondade integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on lõpptulemusena üleriigiline. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Koolituste, infopäevade jt sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega arvestatakse, tagades enne sündmust, sündmuse käigus ja pärast sündmust nii füüsiline kui ka digitaalne ligipääsetavus, sealhulgas igasugune info ja kommunikatsioon. Digitaalne ja veebisisu peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavus standardile EN 301 549). Teavitus- ja koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri soost, vanuses, rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamisele. Abinõude väljatöötamisel analüüsitakse ja võetakse arvesse erinevusi eri soost, vanuses, rahvusest jne inimeste hoiakutes ja riskikäitumises ning nende põhjusi. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.12.2023–31.12.2027. Tegevuste elluviija on Tervise Arengu Instituut. 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse

toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud 2.1.1.1. Tegevuse eesmärk

5

Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimastitarvitamise varajaseks märkamiseks, uimasteid tarvitava inimese ravi, taastumise ja toimetuleku toetamiseks ning tema ja ta lähedaste elukvaliteedi parandamiseks tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade koostöös. 2.1.1.2. Tegevuse sisu Tegevuse koordineerimiseks, otsuste juhtimiseks ja osapoolte kaasamiseks moodustatakse ekspertidest ja teadlastest koosnev töögrupp. Tegevuse raames kaardistatakse ja analüüsitakse teaduskirjandust ja parimaid rahvusvahelisi kogemusi, muu hulgas võimalikke tõenduspõhiseid ennetus- ja sekkumisprogramme, metoodikaid ja teenuseid, et toetada uimasteid tarvitavaid inimesi peamiselt väljaspool eriarstiabi. Lisaks analüüsitakse olemasolevat Eesti praktikat ning vajadusi sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkonnas ja sidusvaldkondades. Tegevuse käigus selgitatakse välja ülikoolides ning teistes Eesti õppe- ja koolitusasutustes pakutavate sihtrühmaga seonduvate koolituste ja kursuste sisu ja maht. Vajaduse korral tellitakse täiendavaid analüüse ja eksperdiarvamusi, et kaardistada sobivad kogukonnapõhised sekkumismudelid, samuti korraldatakse õppevisiite, et tutvuda teiste riikide kogemustega. 2.1.1.3. Tegevuse tulemus Uuringute tulemuste põhjal osatakse planeerida vajaduspõhiseid meetmeid ja tegevusi uimasteid tarvitavate inimeste paremaks toetamiseks ja uimastitarvitamise varajaseks avastamiseks. Tegevuse tulemusena on poliitikakujundajad, tervisevaldkonna sekkumiste väljatöötajad jt olulised sihtrühmad teadlikumad õppeasutuste õppekavade sisust ning pakutavate teadmiste kaasaegsusest ja tõenduspõhisusest, samuti eri valdkondades rakendatavatest tõenduspõhistest sekkumistest, kogemustest ja vajadustest. Lisaks on sekkumiste planeerijatel ja poliitikakujundajatel ülevaade parimatest rahvusvahelistest kogemustest. 2.1.1.4. Sihtrühm Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), õppe- ja koolitusasutused, poliitikakujundajad ja järgmisi tegevusi planeeriv töögrupp. 2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine 2.1.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimastitarvitamise häiretest ja nende varajasest märkamisest, samuti parandada oskusi ja teadmisi selle kohta, kuidas rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi ja teha koostööd teiste valdkondade teenusepakkujatega. 2.1.2.2. Tegevuse sisu Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste ja uimastitarvitamise märkamise oskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste tõhusamaks elluviimiseks töötatakse välja koolitusmoodulid, tööriistad ja vahendid ning info- ja juhendmaterjalid. Korraldatakse koolitused ning vajaduse korral kaasamis- ja teavitusüritused uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Lisaks tehakse koostööd ülikoolide ning teiste õppe- ja koolitusasutustega, et pakkuda vajaduse korral tuge uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide õppekavade uuendamisel.

6

2.1.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on suurenenud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikkus uimastitarvitamise häiretest (sh erinevate sotsiaalsete rühmade (nt naised, vanemaealised jne) eripäradest ja probleemidest) ja uimastitarvitamise varajasest märkamisest ning nad oskavad rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi. Suurenenud on uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide pädevus ja valmisolek pakkuda nõustamist eesmärgiga säilitada või parandada uimasteid tarvitavate inimeste tervist ja heaolu. 2.1.2.4. Sihtrühm Tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh õppel olevad tulevased spetsialistid). 2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine 2.1.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on kohandada analüüside tulemusel välja valitud sekkumised ja eri tasandeid haarav valdkonnaülene mudel Eesti vajadustele ja võimalustele vastavaks. 2.1.3.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja või kohandatakse ja kirjeldatakse Eesti oludele sobivaks ja võetakse kasutusele mudeli raamistik uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks. Sealhulgas arendatakse uusi lähenemisviise, metoodikaid, juhendmaterjale ja tööriistu. Tegevused on suunatud uimasteid tarvitavatele inimestele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamisele, uute sekkumiste väljatöötamisele või rahvusvaheliselt kasutatavate kogemuste juurutamisele ja probleemse uimastitarvitamise varajasele märkamisele. 2.1.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja töötatud uus valdkonnaülene mudel ning on teada selle mõju uimasteid tarvitavate inimeste heaolule, riski- ja tervisekäitumisele. Mudeli rakendamisel paranevad uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi ja lähtumise kliendi vajadustest. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse ja vajaduspõhise abi pakkumist ning uimastitarvitamise häire varajast märkamist. Paranenud on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ja sidusvaldkondade koostöö. Paranenud on sidusvaldkonna spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavus. 2.1.3.4. Sihtrühm Tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased. 2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine

7

2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud 2.2.1.1. Tegevuse eesmärk Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valminud AS Emor uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele on eesmärk töötada välja toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel, koostada ettepanekud toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuse kirjelduste nüüdisajastamiseks ja anda sisend toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.2. Tegevuse sisu Tegevus on seotud Eesti oludele sobiva teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamisega. Mudeli kujundamisel hangitakse vajadusel täiendavaid analüüse ja eksperdihinnanguid. Tegevuse käigus kaardistatakse teenusemudeli rakendamist toetavate juhendite, tööriistade ja infomaterjalide vajadus ning töötatakse välja lähenemisviisid ja metoodikad, mis soodustavad mudeli praktilist rakendatavust ja suurendavad kasutajasõbralikkust vajaduse korral korraldatakse kaasamisüritusi. Analüüsitakse vajadust olemasolevat kutseoskuse kirjeldust nüüdisajastada, antakse sisend kutsestandardi muutmiseks ning toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks. 2.2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab toitumisnõustamise teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse hilisemaks lõimimiseks esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend toitumisnõustaja ning -terapeudi kutsestandardi ajakohastamiseks ning olemas analüüs, milliseid muutusi on vaja ellu kutsuda toitumisnõustamise alases õppes, et see vastaks kutses toodud teadmistele ja oskustele. 2.2.1.4. Sihtrühm Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad. 2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö 2.2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada nii elanike kui ka toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi, oskusi ja võimalusi, luues ja ajakohastades tööriistu, koolitusi ja teabematerjale, mis toetavad iseseisvat tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning toitumisnõustamise teenuse praktilist rakendamist. 2.2.2.2. Tegevuse sisu Ajakohastatakse olemasolevaid ning töötatakse välja uued tööriistad ning teabe-, juhend- ja õppematerjalid tavainimestele ning spetsialistidele. Kavandatakse koolitused, mis toetavad mudeli rakendamist. Vajadusel kaasatakse eksperte, viiakse läbi uuringuid, fookusgruppe ja testimisi, et tagada tööriistade ja materjalide kasutajasõbralikkus ja praktiline väärtus. Töötatakse välja sõnumid, mis on kooskõlas riiklike toitumissoovituste ja sihtrühmade väärtuste ja hoiakutega.

8

2.2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused enesejuhtimise osas tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus nõustamistegevuse läbiviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid ja töövahendid ning sõnumid. 2.2.2.4. Sihtrühm Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid. 2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus 2.2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on koostada ettepanek esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute osas ning kaardistada toitumisnõustamise teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli terviklikuks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Toitumisnõustamise teenuse mudeli täies ulatuses kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate koormust ning parandada patsientide ravitulemusi ja inimeste elukvaliteeti. 2.2.3.2. Tegevuse sisu Tegevus on suunatud toitumisnõustamise teenuse mudeli kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute ettepaneku sõnastamisele. Lisaks tehakse teenuse laiendamise ja arendamise vajaduste kaardistus ning koostatakse suunised mudeli edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemis. 2.2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute osas ning koostatud suunised teenusmudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemi kontekstis. 2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm Poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad. 2.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Valdkondadeülese terviseprobleemide ennetuse ja riskide

0 0 2 Raporteeritakse, kui a) mudel võimaldab terviseprobleeme

9

varajase märkamise mudel (mõõtühik arv)

ennetada ja riske varajases staadiumis märgata; b) mudel võimaldab vajalikke sekkumisi nende riskide maandamiseks; c) mudel hõlmab eri valdkondi; d) välja on töötatud vajalikud dokumendid baaskvaliteedi tagamiseks mudeli rakendamisel. Väljundnäitaja saavutamist hindab ja raporteerib lõpparuandes elluviija.

2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.1. Uimasteid

tarvitavate inimeste

toetamise mudeli

väljatöötamist

toetavad analüüsid

(arv)

0 1 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui on valminud analüüs. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.2. Koolituse läbinud spetsialistide arv (arv)

0 0 500 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui koolitusmoodulid on valminud ja koolitused korraldatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui mudel on välja töötatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine

10

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ 3 085 755 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 1 322 466 30%

3 Eelarve kokku 4 408 221 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja - terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui teoreetilise mudeli kirjeldus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.2 Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui tööriistad on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

TAT- spetsiifiline näitaja

2.2.3 Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus (arv)

0 0 1 Panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui kaardistus on valminud. Allikaks on elluviija projektiaruanded.

11

5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.3.1 väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest; 5.3.2 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud; 5.3.3 tegevuste ja teenuste tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.4 tegevuste elluviimisega kaasnevad rendi- ja toitlustuskulud; 5.3.5 tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 5.3.6 tegevuste 2.1 ja 2.2 raames väljatöötatavate koolituste, õppematerjalide ja -vahendite kulud. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2 esitama punktis 7.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil;

12

7.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.7 esitama RÜ-le korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.6 esitatud prognoosist; 7.8 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab vajaduse korral tegevustes osalejate korrektsete andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

13

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaidluste lahendamine Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14

Lisad: Lisa 1 – TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2 – TAT tegevuste detailne kirjeldus

Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega vähendatakse eelarvet kokku 2 857 143 euro võrra (suunatakse REARMi). Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid tegevusi, nende eelarvet ning TAT-spetsiifilisi väljundinäitajaid. Peamise muudatusena jäetakse uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli ning toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamise järgselt ära mudelite katsetamine ja mõjude hindamine ning piirdutakse vaid teoreetiliste mudelite väljatöötamisega. Sellest tulenevalt on suurem rõhk mudelit toetavate tööriistade kujundamisel ning erinevate osapoolte jaoks teabe kättesaadavaks tegemisel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud koostöös Tervise Arengu Instituudiga (TAI) Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa (tel 5912 4988, [email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetamata. Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna lisanduva sihtrühma näol andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algse TAT-ga ei koguta. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatusest tulenevalt rakendusasutuse nimetust, milleks on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Punktiga 2 laiendatakse sihtrühma, lisades loetellu ka õppel olevad tulevased spetsialistid. Selliselt on võimalik tegevusi sihistada ka neile. Punktiga 3 jäetakse eelarve vähendamise tõttu välja uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli väljatöötamise järgselt katsetamise etapp. Tegevuste tulemusel valmib vaid teoreetilise mudeli kirjeldus. Punktiga 4 jäetakse eelarve vähendamise tõttu ära uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli mõjude hindamine ning piirdutakse vaid teoreetilise mudeli kirjeldusega. Punktiga 5 tuuakse sisse senisest suurem fookus teabe kättesaadavusele ning tegevuste tulemusena paraneb spetsialistide ja uimastitarvitajate teadlikkus abi ja ravi võimaluste kohta. Sidusvaldkonnad võivad olla muu hulgas siseturvalisuse-, justiits- ja haridusvaldkond, nende hulgast näiteks kriminaalhooldajad, politseinikud, haridustöötajad. Punktiga 6 muudetakse 2.2 tegevusi eelarve vähendamise tõttu. Muudatusega uusi tegevusi ei lisandu, vähenenud eelarve tingimustes täpsustub tegevuste fookus.

Peamise muudatusena jäetakse ära toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli katsetamise etapp ning piirdutakse teoreetilise mudeliga. Teoreetilise mudeli juures pannakse suurem tähelepanu tööriistadele ja teabe kättesaadavusele ning teenuste kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamisele. Sihtrühma lisatakse ka toitumisterapeudid, Eesti elanikud, poliitikakujundajad, teenuste arendajad ja sekkumiste kujundajad. Alategevuse 2.2.1 tegevuste juures tuuakse suurem fookus ka õppekavade arendamisele ning toitumisnõustajate ja -terapeutide kutsestandardi kaasajastamiseks sisendi andmisele. Toitumisnõustajate ja -terapeutide kaasaegsed ja vajadustele vastavad oskused ja teadmised on oluline osa teoreetilisest mudelist. Välja töötatud materjalid, tööriistad ja teave on kättesaadav kõigile tasuta TAI veebilehel www.tai.ee, Nutridata toitumise infosüsteemis ning lehel www.toitumine.ee. Punktiga 7 muudetakse TAT-spetsiifilisi näitajaid. Alategevuse 2.1.3 näitaja nimetusest eemaldatakse mudeli katsetamine ning tulemus on saavutatud kui mudel on välja töötatud. Ka tegevuse 2.2 TAT-spetsiifilisi näitajaid muudetakse tulenevalt sellest, et mudelite katsetamist enam ette ei nähta. Koolitusmoodulite ja koolituste läbiviimise asemel on fookus mudeli rakendamist toetavatel tööriistadel. Punktiga 8 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 7 265 364 eurot) kokku 2 857 143 euro võrra, millest ESF+ toetus on 2 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 857 143 eurot. Eelarve vähendamine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest suunata täiendavad vahendid kaitsekulude katteks. Samas ulatuses väheneb ka meetme 21.4.3.2 eelarve. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 4 408 221 eurot, millest ESF+ toetus on 3 085 755 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 322 466 eurot. Punktiga 9 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 10 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus. Punktiga 11 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ uute lisadega, on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustega ning kooskõlla viidud TAT muudatusega. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV. TAT muudatuste mõjud Eelarve vähendamise tulemusel jäävad ellu viimata mitmed varem planeeritud tegevused. 2.1 tegevuste juures jäetakse hindamata väljatöötatud mudeli rakendatavus ja mõju, mistõttu ei ole võimalik väljatöötatud teoreetilist mudelit laiamahuliselt rakendama hakata. Seetõttu on oht, et väljatöötatud mudel ei vasta valdkonna, spetsialistide ja uimasteid tarvitavate inimeste vajadusele. Mudeli rakendatavust ja mõju on vaja hinnata peale TAT tegevuste lõppu. Tegevuse 2.2 juures jäetakse samuti hindamata väljatöötatud toitumisnõustamise mudeli rakendatavus ja mõju, mistõttu ei saa mudelit esmatasandi tervishoius koheselt rakendama hakata. Seega ei muutu toitumisnõustamise teenus paremini kättesaadavamaks nendele inimestele, kes seda enda terviseriskide ennetamiseks või vähendamiseks vajaksid. Lisaks jäetakse ära tervishoiutöötajatele ja teiste spetsialistidele planeeritud koolitused. Seega ei paranda tegevuste elluviimise tulemusel erinevate osapoolte teadlikkus ja oskus toitumisnõustamise teenuse osutamiseks esmatasandil. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile.