Mindtitan vastus vaidlustusele (vr 286764)

Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610

05.12.2025

KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE JA

TAOTLUS TEABE VÄLJASTAMISEKS

Riigihange: „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel“ viitenumber: 286764

Kolmas isik: MINDTITAN OÜ registrikood: 14131800

Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected]

Vaidlustaja: STACC OÜ registrikood: 11672027

REGIO OÜ registrikood: 12971967

Esindajad: Kadri Matteus, vandeadvokaat Merily Tamm, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] [email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood: 70007340 e-post: [email protected]

TAOTLUSED

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Väljastada MINDTITAN OÜ-le ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus.

3. Eemaldada vaidlustuskomisjoni otsusest MINDTITAN OÜ ärisaladus.

4. Jätta MINDTITAN OÜ menetluskulud ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ kanda.

2/9

1. ASJAOLUD

1.1. 21.02.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel“ (vr 286764) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).

1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, sh ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ (vaidlustaja) ja MINDTITAN OÜ (kolmas isik).

1.3. 06.06.2025 otsusega tunnistas hankija edukaks vaidlustaja pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus jäi teisele kohale.

1.4. Kolmas isik vaidlustas hankija 06.06.2025 otsuse osas, milles hankija oli tema pakkumusele kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumis „Mudeli kood“ omistanud 10-st punktist 7 ning kriteeriumi „Projektiplaan“ alakriteeriumis „Riskianalüüs“ 5-st punktist 3.

1.5. 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 jättis riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) vaidlustuse rahuldamata.

1.6. 15.09.2025 otsusega haldusasjas nr 3-25-2542 rahuldas Tallinna Halduskohus kolmanda isiku kaebuse VAKO otsusele. Kohus leidis otsuses, et hankija oleks 06.06.2025 otsuses toodud põhjendusi arvestades pidanud omistama kolmanda isiku pakkumusele alakriteeriumi „Mudeli kood“ eest 10 punkti ja alakriteeriumi „Riskianalüüs“ eest 5 punkti. Jõustunud otsus kohustas hankijat läbi viima uue hindamise.

1.7. 21.11.2025 otsusega tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse (85,02 punkti). Teisele kohale jäi vaidlustaja pakkumus (84,08 punkti). Kolmanda isiku pakkumus osutus edukaks seetõttu, et tema pakkumuse maksumus on soodsam. Muudes kriteeriumides erinevust ei olnud.

1.8. 01.12.2025 esitas vaidlustaja hankija 21.11.2025 otsusele vaidlustuse osas, milles hankija omistas kolmanda isiku pakkumusele alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ (Projektiplaani kirjelduse kriteerium) eest 15 punkti.

1.9. Hankija otsus on õiguspärane. Kolmas isik ei nõustu vaidlustuses esitatud põhjendustega ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustuse vastus sisaldab taotlust teabe väljastamiseks.

2. PÕHJENDUSED

2.1. Vaidlustaja on hankija 21.11.2025 otsuse vaidlustanud ainult osas, milles hankija omistas kolmanda isiku pakkumusele Projektiplaani kirjelduse kriteeriumis maksimaalsed 15 punkti. Sama palju punkte omistas hankija kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele 06.06.2025 otsusega.

2.2. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele oleks tulnud uuel hindamisel anda vähem kui 15 punkti. Vaidlustaja eksib. Eelmine otsus on vaidluses asjassepuutumatu (ptk A). Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus (ptk B) ja hankija pole rikkunud põhjendamiskohustust (ptk C). Vaidlustaja tõlgendab jõustunud kohtuotsust ebaõigesti (ptk D). Ebaõiged on vaidlustaja väited kolmanda isiku projektiplaani kirjelduse kohta (ptk E).

3/9

A. Eelmine otsus on vaidluses asjassepuutumatu

2.3. Vaidlustaja näib väitvat, et 21.11 otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks arvestada ka 06.06 otsuse põhjendusi.1 See ei ole tõsi.

2.4. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel pole võimalik lähtuda muudest põhjendustest kui need, mille hankija on selles otsuses esitanud.2 Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud 06.06 otsusele. Sellele ei saakski viidata, sest 06.06 otsus on jõustunud kohtuotsusega tühistatud.

2.5. 06.06 otsus on seega vaidluses tervikuna asjassepuutumatu. Kui vaidlustaja soovis jätkata vaidlust selle otsuse üle, oleks vaidlustaja pidanud esitama apellatsioonkaebuse halduskohtu 15.09.2025 otsusele. Seda vaidlustaja ei teinud.

B. Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus

2.6. Vaidlustaja väidab, et VAKO peab sisuliselt kontrollima kolmanda isiku pakkumusele antud hinnangute põhjendatust.3 Sellegipoolest ei asu VAKO hindamiskomisjoni rolli ega asenda hankija põhjendusi enda omadega. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi. 4 See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii kaalutlus- kui hindamisotsuste korral.5

2.7. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume.6

2.8. Vaidlustust tuleb vaadata läbi eelviidatud kohtupraktika foonil. Hindamisotsus on kujunenud hindamiskomisjoni ulatuslikul vabadusel põhineva tegevuse tulemusel. Vaidlustaja on sisuliselt vaidlustuses ise hakanud kolmanda isiku pakkumust hindama, kuna see on ekslikult talle avaldatud. Vaidlustaja ei ole tellija ega saa hankijale ette öelda, kuidas ta pakkumusi hinnata võiks.

C. Hankija pole rikkunud põhjendamiskohustust

2.9. Vaidlustaja heidab ette, et hankija põhjendused ei võimalda aru saada, millest lähtuvalt on pakkumustele punktid antud.7 See on ilmnähtavalt ebaõige juba vaidlustuse mahust tulenevalt. Kui hankija põhjendused ei võimalda otsusest aru saada, ei peaks neid olema võimalik 12 lehekülje ulatuses käsitleda.

2.10. Riigikohus on selgitanud, et hindamisotsus ei pea olema üdini detailne. Piisab sellest, kui sealt nähtub, millisele alusele hankija otsustus tugineb.8 Vaidluse korral saab hankija oma

1 Vaidlustus, p 2.4.2. 2 VAKO 53-20/218279, p 26. 3 Vaidlustus, p 2.3.2 4 EKo C-440/13, p 44. 5 RKHKo 3-20-1198, p 12. 6 EKo C-6/15, p 29; EKo C-252/10 P, p 35; EKo T-10/17, p 53. 7 Vaidlustus, p 2.3.3. 8 RKHKo 3-3-1-45-12, p 29.

4/9

otsuse põhjendusi täpsustada.9 Seadus ei nõua hankijalt hindamisotsuse põhjendamist sellise detailsusega, nagu hankija arusaadavalt teeb vaidlustusmenetluses.

2.11. Selle riigihanke puhul võib teoretiseerida, kas hankija üldse pidi põhjendama kolmanda isiku pakkumusele maksimumpunktide andmist. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub nimelt sellest, kui üldine on hindamismetoodika10 Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi metoodika on väga detailne:

„Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“

2.12. Kui hankija annab pakkumusele 15 punkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik eelviidatud laused. Hankija ei pea hakkama välja mõtlema n-ö täiendavaid positiivseid iseloomustusi. See on ka kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, mille kohaselt on isikut soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad kui isikut koormava haldusakti nõuded.11 Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), kohaldatakse analoogia korras hankija otsustele HMSis haldusakti kohta sätestatut.12

D. Vaidlustaja tõlgendab jõustunud kohtuotsust ebaõigesti

2.13. Vaidlustaja esitab eksitavaid väiteid haldusasjas nr 3-25-2542 jõustunud halduskohtu otsuse kohta: „[Hankija on] eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja 3-25-2542 punktis 13 viidatud) puudused /…/.“13

2.14. Kohus ei ole tuvastanud puudust ega väitnud, et hankija hindas Projektiplaani kirjelduse kriteeriumis kolmanda isiku pakkumust valesti:

„Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija maksimumpunktid.“14

2.15. Hankija oli nimelt põhjendanud, et kuigi ajakava on realistlik, kaasub sellega kõrgendatud risk, mida tuleks riskianalüüsis käsitleda. Kuna vaidlustaja oligi seda tegelikult käsitlenud, siis põhjendus oli ebaõige. Aga kohus pidas vajalikuks märkida, et hankija põhjendus ka põhimõtteliselt ei sobi sellesse hindamise kriteeriumisse. Kohus ei väitnud, et see puudus on olemas.

9 RKHKo 3-20-1198, p 21. 10 RKHKo 3-20-1198, p 21. 11 HMS § 56 lg 1, vt ka TlnHKo 3-13-25, p-d 9 ja 10. 12 RKHKm 3-3-1-92-16, p 15. 13 Vaidlustus, p 2.2.7. 14 TlnHKo 3-25-2542, p 13.

5/9

2.16. Eelmine otsus on seega asjassepuutumatu. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1.1 tühistas kohus hankija 06.06.2025 otsuse. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 15 selgitas kohus: „Hankijal tuleb pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.“ Kohus ei ole resolutsioonis ega põhjendavas osas kohustanud hankijat kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei olekski võimalik, sest kohus ei teosta hindamist hankija eest.

E. Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ei sisalda vaidlustaja väidetud puudusi

2.17. Ebaõiged on kõik vaidlustaja väited kolmanda isiku Projektiplaani kirjelduse puuduste kohta: eelarve (vaidlustuse p 2.4.4), meeskonnaliikmete rollide kirjeldus (vaidlustuse p 2.4.5), ajakava (vaidlustuse p 2.4.6) ja vormistamine (vaidlustuse p 2.4.7). Nagu öeldud, on vaidlustaja sisuliselt asunud hindamiskomisjoni rolli, proovides hankijale ette öelda, kuidas pakkumusi hinnata. Hindamisotsuses ei ole ühtegi puudust, mis õigustaks otsuse kehtetuks tunnistamist.

 Projektiplaani eelarve kajastab kulu tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa

2.18. Hindamismetoodika kohaselt peab projekti eelarve kajastama selgelt esitatud kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Vaidlustaja väitel kolmanda isiku pakkumuses nii pole.15

2.19. Vaidlustusest pole võimalik sisuliselt aru saada, milles puudus seisneb. Kolmanda isiku projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine tundide maht ning summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28). Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest (vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu nähtub etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on täiendavalt selgitatud erinevate spetsialistide ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on kolmas isik esitanud ammendavad andmed, mis võimaldavad selgelt mõista kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (kuigi hindamismetoodika nõuab üht või teist).

2.20. Vaidlustaja üritab eksitavalt jätta muljet, justkui peab iga spetsialisti iga üksik tegevus olema hinnastatud. Sellist nõuet hindamismetoodikast ei tulene ning see pole praktiliselt teostatav. Utreerides võib väita, et sellisel juhul peaks olema eraldi hinnastatud ka iga koosolek – või kas või iga hiireklõps, mida spetsialist teeb. Hindamismetoodikat pole võimalik mõistlikult nõnda tõlgendada. Tõendamaks, et ka vaidlustaja ise ei tõlgendanud hindamismetoodikat nõnda, nõuab kolmas isik välja tema projektiplaani (vt p 3.1).

2.21. Selgelt ebaõige on väide, et projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, kuigi komplekteerida tuli kolmeliikmeline meeskond.16 Eelarves on selgelt välja toodud kolm rolli: projektijuht, ruumiandmete ekspert ja andmeteadlane. See on näha isegi vaidlustuses esitatud kuvatõmmistelt. Projektiplaanis on kirjeldatud andmeinseneri ja andmeteadlase ühistööd andmete ettevalmistamisel, mis näitab, et kõik vajalikud rollid on kaetud. Projektiplaani kirjelduses on selgelt välja toodud, et projektijuht on läbivalt

15 Vaidlustus, p 2.4.4. 16 Vaidlustus, p 2.4.4.2.

6/9

kaasatud kõigis projekti tegevustes ning vastutab läbiviija panuse, projekti-väliste tegurite haldamise ja vajadusel lisatööjõu kaasamise eest.

2.22. Ebaõige on ka vaidlustaja väide, et kolmas isik ei võinud koostada kolme mudelit.17 Õieti pole aru saada, kuidas mõjutab see kohustust kajastada kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Tehnilises kirjelduses on öeldud: „Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupikohta.“ Kolmas isik ei ole pakkumuses teinud ettepanekut muuta hankelepingu p 2.2, milles hankija on ette näinud töö eest tasumise viies osas. Kolmanda isiku pakutud kolme mudeli kasutamine ei takista projekti eest tasumist hankelepingus ette nähtud viisil.

 Projektiplaanis on detailselt selgitatud spetsialistide tegevusi

2.23. Hindamismetoodika kohaselt pidi kajastama kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning selgitama meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides, samuti märgitud vastutajad. Vaidlustaja väitel kolmanda isiku pakkumuses nii pole.18

2.24. Seegi etteheide on põhjendamatu. Meeskonnaliikmete vormis, millele projektiplaan viitab, on detailselt kirjeldatud kõigi kolme meeskonnaliikme (projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi) tööülesanded ja vastutus. Vaidlustaja väide, et puudub informatsioon andmeinseneri kohta, on ebaõige. Meeskonnaliikmete vormil on selgitatud, et andmete ettevalmistamise ja andmeinseneeria tööd teostavad andmeteadlane ja ruumiandmete ekspert.

2.25. Projektiplaanis on selgitatud, et tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Tegevuste eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama: läbiviija vastutab tegevuse edu eest; projektijuht vastutab, et läbiviija panustab täies ulatuses ning läbiviija töö ei ole pärsitud projekti-ülestest teguritest, samuti kaasab vajadusel lisatööjõudu. Tegevuste ja vastutuse jaotus ei saanud jääda ebaselgeks.

2.26. Vaidlustaja näib seda tegelikult mõistvat ka ise, kuna on asunud esitama etteheited hoopis sellele, kuidas on dokumendid esitatud: „[Ü]ksnes viide sellele, et see info sisaldub kuskil muus dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik.“ 19

Hindamismetoodika, ükski teine RHADi tingimus ega seadus ei keela projektiplaani koostamast nii, et selles viidatakse ka mingile muule pakkumuse dokumendile. Kolmas isik on veendunud, et samasuguseid ristviiteid on teinud vaidlustaja ka ise – see on projektiplaanides äärmiselt tavapärane. Selle tõendamiseks nõuab kolmas isik välja vaidlustaja pakkumuse (vt p 3.1).

17 Vaidlustus, p 2.4.4.3. 18 Vaidlustus, p 2.4.5. 19 Vaidlustus, p 2.4.5.4.

7/9

 Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud

2.27. Hindamismetoodika kohaselt peab ajakava olema hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja hinnangul pole kolmanda isiku ajakava realistlik.20

2.28. Kuigi hindamismetoodika kohaselt ei tule hinnata ajakava „realistlikkust“, kolmanda isiku pakutud ajakava seda siiski on. Kolmas isik tugines ajakava koostamisel oma senisele kogemusele ja tööprotsesside efektiivsusele. Vaidlustaja on kolmanda isiku pakutud ajakava hindamisel lähtunud ilmselt omaenda väiksemast efektiivsusest. Kolmanda isiku võimekust täita projekti ajakava ei hinnata aga vaidlustaja võimekuse ega efektiivsuse põhjal.

2.29. Kõik vaidlustaja selgitused puudutavad hankija 06.06.2025 otsuse põhjendusi alakriteeriumis „Riskianalüüs“. Nendele põhjendustele andis halduskohus ammendava hinnangu haldusasjas nr 3-25-2542. Kohus leidis, et kolmanda isiku „Riskianalüüs“ ei sisalda hankija väidetud puudusi. Pakkumuste uuel hindamisel lähtus hankija kohtu selgitustest „Riskianalüüsi“ alakriteeriumi kohta ja loobus selles alakriteeriumis esitatud põhjendustest. „Projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumit hindas hankija samamoodi nagu 06.06.2025 otsuses, sest tema hinnang ei ole selles alakriteeriumis muutunud.

2.30. Ebaõige on vaidlustaja arvamus andmestiku kogumise ja töötlemise kohta.21 Kolmas isik on pakkumuses selgelt välja toonud, et töö andmetega on pidev ja toimub kogu projekti kestel. Kolmas isik on nii GANTTis kui projektiplaanis välja toonud projekti kogukestust läbiva jooksva koostöö hankija andmete ettevalmistajaga. Koostöö eesmärk on tagada treeningandmete pidev kvaliteet. Pakkumuses on kirjeldatud torustike loomist protsessi sujuvuse ja taastoodetavuse tagamiseks. Ajakava on realistlik ka andmetele ligipääsude andmise osas. Kolmas isik oli pakkumuse koostamise ajaks vahetult omandanud kogemuse hankija andmetega töötamisel. Sellele kogemusele tuginedes koostaski kolmas isik ajakava, mis on ka andmetele ligipääsu võimaldamise osas realistlik ja mõistlik nii hankija kui töövõtja suhtes.

2.31. Ebaõige on vaidlustaja arvamus andmeteadlase rolli kohta.22 Juhtiva andmeteadlase rolli üks ülesandeid ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise vastutuse kandmine. Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv. Geoinformaatika kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol. Efektiivne tööjaotus võimaldas kolmandal isikul pakkuda vaidlustajast paremat hinda. Töö efektiivsus ja sellest tulenev madalam hind on hankijale kasulik. Seda saab hinnata ainult maksimumpunktidega, nagu hankija õigesti tegigi.

2.32. Vaidlustaja väited kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi Ivo Sibula (I. S.)23 kohta on ebaõiged ja pahausksed. Kolmas isik ei ole I. S.-i projekti kaasanud „pelgalt vastavustingimuste täitmise eesmärgil“, nagu vaidlustaja väidab.24 Isegi kui oleks, puudub

20 Vaidlustus, p 2.4.6. 21 Vaidlustus, p 2.4.6.1. 22 Vaidlustus, p 2.4.6.2. 23 Kolmas isik ei pea põhjendatuks VAKO otsuses isiku täisnime kajastamist, mistõttu viitab siin ja edaspidi talle initsiaalidega. 24 Vaidlustus, p 2.4.6.3.

8/9

sellel hindamise kontekstis mis tahes asjakohasus. I. S. töötab kolmanda isiku juures võlaõigusliku lepingu alusel juba alates 2024. aasta detsembrist (lisa 1). Seega algas I. S. töö kolmanda isiku juures enne vaidlusaluse hanke väljakuulutamist.

2.33. I. S. on paralleelselt töötanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis kui kolmanda isiku juures. Mitme tööandja juures töötamine on õiguspärane, ilmselt ei proovi tegelikult ka vaidlustaja väita vastupidist ja pole lähtunud sellisest keelust ka enda pakkumuse puhul (selle tõendamiseks nõuab kolmas isik vaidlustaja pakkumust, vt p 3.1). Seega on väited fiktiivse kaasamise kohta alusetud. I. S. osaleb projektis ruumiandmete eksperdina. Tema töötunnid on pakkumuses välja toodud ning tema rolli ja ülesandeid on kolmas isik selgitanud ammendavalt.

2.34. Ebaõige on vaidlustaja väide projektiplaani teostamise realistlikkuse kohta seoses projekti abikõlbulikkuse lõppemisega 2027. aastal.25 Projekti tähtaegne lõpetamine on pakkumuse ajakava kohaselt realistlik. Kolmanda isiku pakkumuses on ette nähtud 3 kuud puhveraega. Vaidlustaja on vaidlustuses ka ise viidanud, et hankija on 3-kuulist puhveraega eraldi esile tõstnud:

Hankija 21.11.2025 otsuse väljavõte kolmanda isiku pakkumuse kohta: „Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit).“26

2.35. Ebaõige on vaidlustaja väide tööde 1,5-kordse mahu kohta esimesel projektiaastal.27 Ühe baasmudeli tegemine ei tähenda 1,5-kordses mahus tööde tegemist. Vaidlustaja ei ole oma väidet millegagi põhjendanud, vaid on selle kopeerinud hankija 06.06.2025 otsuse põhjendustest. Hankija ei ole sellist põhjendust 21.11.2025 otsuses esitanud.

 Etteheide projektiplaani kirjelduse mahu ja struktuuri kohta on asjakohatu

2.36. Vaidlustaja väidab, et projektiplaani kirjeldus on puudulikult vormistatud ja mahu tõttu raskesti hoomatav: puudu on tiitelleht, sisukord ja numeratsioon.28 Vaidlustaja etteheide on asjakohatu. Hindamismetoodika ei nõua tiitellehte, sisukorda ega numeratsiooni. Etteheide on ka vastuoluline, kuna ühelt poolt heidab vaidlustaja ette projektiplaani ebapiisavat põhjendatust, teisalt mahukust. Vaidlustaja ei peagi proovima kolmanda isiku pakkumust hoomata, kuna pakkumus on suunatud hankijale, kelle jaoks oli hindamisotsusest nähtuvalt kõik arusaadav.

3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1. Taotlus teabe väljastamiseks. Vaidlustajale on eelmises vaidluses (vaidlustusmenetluse kestel) tehtud kättesaadavaks kolmanda isiku pakkumus, hoolimata pakkumuses sisalduvast ärisaladuse kirjeldusest. Menetlusliku ja informatsioonilise võrdsuse tagamiseks taotleb kolmas isik vaidlustaja pakkumuse väljastamist. Selle teabe väljastamine on vaidluse kontekstis asjakohane ja kolmanda isiku kaitsepõhiõiguse (PS § 13) tagamiseks vajalik, kuna vaidlustaja esitab

25 Vaidlustus, p 2.4.6.4. 26 Vaidlustus, p 2.2.6. 27 Vaidlustus, p 2.4.6.6. 28 Vaidlustus, p 2.4.7.

9/9

hindamismetoodikast selliseid tõlgendusi, millest ta ilmselgelt tegelikult ka ise ei lähtunud (vt vastuse p-d 2.20, 2.26 ja 2.33).

3.2. Ärisaladuse katmine otsuses. Vastus vaidlustusele sisaldab kolmanda isiku proovitöö kirjelduse sisu, mis on kolmanda isiku ärisaladus, nagu ka pakkumuses kirjeldatud. Kuna vaidlustajale on see kolmanda isiku jaoks aimamatult tehtud kättesaadavaks, ei koosta kolmas isik vastusest kaht versiooni. Küll aga palub kolmas isik, et VAKO otsuses oleks kolmanda isiku ärisaladus kaetud. See tähendab sisuliselt kõiki vaidlustaja etteheited, mida on kolmas isik käsitlenud vastuse ptk-s E, millest nähtub projektiplaani sisu.

3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).

3.4. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vaidlustusele vastata hiljemalt 05.12.2025. Vastus on tähtaegne.

3.5. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).

3.6. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.

Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud)

Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi

LISAD

Lisa 1 MINDTITAN OÜ väljavõte töötajate registrist I. S. kohta