Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalik küsimus kaitseministrile

Hr Hanno Pevkur
Kaitseminister

3.detsember 2025
KIRJALIK KÜSIMUS


Lugupeetud kaitseminister

Riigikogus menetleti Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 SE.
Eelnõu menetlemisel tehti muudatus, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kelle eesti keele oskus ei vasta B1 tasemele. Komisjoni aruteludes jäi ebaselgeks, kuidas täpselt keeleoskust kontrollitakse. Ütlesite, et puudulik eesti keele oskus ei vabasta isikut kaitseväekohustusest, kuid paraku puudus detailne selgitus kuidas antud kutsealuseid edaspidi kaitseväkke kutsutakse, või millised on järgnevad sammud.
Palun Teil vastata järgmistele küsimusele:
1. Kas on olemas prognoos, kui suur hulk kutsealustest jääb selle muudatuse rakendamisel kaitseväest järgnevatel aastatel välja?
2. Kui palju on viimasel viiel aastal ajateenistusse kutsutud kutsealuseid. Palju neist on asunud ajateenistusse? Kui paljudel ajateenistusse asunutest puudus alustamisel vajalik keeleoskus ja kui kiirel vajalik keeletase omandati?
3. Millise meetme või kontrollisüsteemi abil hinnatakse keeleoskuse tegelikku taset. Kas see tuleb vaid automaatselt haridusasutuse andmetest või on võimalik ka läbida eraldi keeleoskust tõendavat testi?
4. Kuna keeleoskuse puudumine ei vabasta kaitseväekohustusest, siis milline plaan on nende kutsealustega? Kas neid suunatakse täiendavasse keeleõppesse? Millised on vastavad ressursid ja ajakava? Kuidas toimub hilisem kutsumine kaitseväkke, kui keeleoskus on paranenud?
5. Kas Kaitsevägi peab võimalikuks pakkuda ajateenistuse jooksul keeleõpet, tagades, et keelelise baasi puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist?
6. Tänaseni on ajateenistus olnud muu emakeelega noortele oluline võimalus integreeruda eesti ühiskonda — tekivad ühised sõprussidemed, paraneb keeleoskus ja suureneb ühtsustunne riigi suhtes. Kas teie hinnangul on kaitsevägi olnud tõhus integratsioonimeede? Kui jah, siis miks soovitakse seda rolli uue regulatsiooniga vähendada?
7. Kuidas hinnatakse muudatuse mõju riigi üldisele kaitsevõimele olukorras, kus ajateenistuse läbib väiksem hulk noori ja kus osa neist võib jääda süsteemist pikemaks ajaks kõrvale?
8. Kuidas tagatakse, et see lähenemine ei tekita ühiskonnas täiendavaid lõhesid ega suurenda erinevate kogukondade vahelisi pingeid?


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees