Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Leht 1/24

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

Lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele

juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeet

Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel ankeedi etteantud struktuuri. Eitava vastuse

korral märkige ankeediväljale kriips, „ei ole“, „puudub“ vms. Kui mõni vastus ei mahu ankeedi-

väljale või Te ei leia vastamiseks sobivat kohta, lisage ridu juurde. Ridu ega teksti ei tohi ankeedist

eemaldada. Küsimuste korral pöörduge julgeolekukontrolli teostaja poole: [email protected]

või [email protected].

Märkige ristiga ankeedi esitamise põhjus.

☐ JUURDEPÄÄSULOA TAOTLEMINE (kui taotlete uut juurdepääsuluba, mitte kehtivuse pikendamist)

☐ JUURDEPÄÄSULOA KEHTIVUSE PIKENDAMINE (kui taotlete juurdepääsuloa kehtivuse pikendamist)

☐ JUURDEPÄÄSUÕIGUSE TASEME MUUTMINE (kui taotlete juurdepääsuõiguse taseme muutmist)

I. ISIKU- JA KONTAKTANDMED

1. Nimi

Eesnimi:

Perekonnanimi:

(märkige kõik ees- ja perekonnanimed)

2. Sünniaeg:

(päev, kuu, aasta)

3. Sünnikoht:

(linn, vald, maakond, riik)

4. Isikukood:

5. Varem kasutatud nimed Ajavahemik (kuu, aasta) Muutumise põhjus

1)

2)

3)

Leht 2/24

6. Kontaktandmed ja kasutajakontod

Märkige kõik Teie kasutuses või nimel olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses või

nimel olnud telefoni- ja muud numbrid (nt laua- või mobiiltelefoni number, kõnekaardi number, tahvelarvutis või

muus elektroonilises seadmes kasutatava SIM-kaardi number, virtuaalnumber) ning nende kasutamise aeg (märkige

kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate). Juhul, kui Teie nimel oleva

numbri kasutajaks ei ole Teie ise, siis lisage numbri tegeliku kasutaja nimi ja teievaheline seos.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Number (koos suunakoodiga)

Liik (nt laua- või mobiiltelefoni

number, kõnekaardi number,

tahvelarvutis või muus

elektroonilises seadmes

kasutatava SIM-kaardi number,

virtuaalnumber)

Kasutaja/omanik (ees- ja perekonnanimi,

seos)

Kasutusaeg ja

märkused (algus- ja lõppaasta)

1)

2)

3)

4)

5)

Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või

loodud e-posti aadressid ning nende kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise

lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr E-posti aadress Liik (isiklik või tööalane)

Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)

1)

2)

3)

4)

5)

Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või

loodud elektrooniliste suhtlusvõrgustike (nt sotsiaalmeedia, foorumid, blogid, portaalid) ja isiklike kodu-

lehtede nimetused ja kasutajanimed või muud identifitseerivad tunnused (nt Facebook, X (endine

Twitter), Instagram, TikTok, Odnoklassniki, Vkontakte, IRC teenus vms) ning nende kasutamise aeg (märkige

kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).

Leht 3/24

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Võrgustiku või

kodulehe nimetus

Kasutajanimi või muu

identifitseeriv tunnus

Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)

1)

2)

3)

4)

5)

Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või

loodud kõne- ja sõnumirakenduse nimetused ja kasutajanimed või muud identifitseerivad

tunnused (nt Skype, Facebook Messenger, Viber, WhatsAPP, Facetime, Signal, Telegram vms) ning nende

kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Rakenduse nimetus

Kasutajanimi või muu

identifitseeriv tunnus

Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)

1)

2)

3)

4)

5)

7. Kodakondsus

Märkige ristiga kehtiv kodakondsus ja järgige edasisi juhiseid.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage

andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse

pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil.

☐

Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse

taseme muutmisel)

Olen Eesti kodanik sünnijärgselt

Olen Eesti kodanik, kuid mitte sünnijärgselt Vastake küsimustele a ja b

Olen (olnud) ka teise riigi kodanik või taotlen teise

riigi kodakondsust

Vastake küsimustele b ja c

Ei ole Eesti kodanik Vastake küsimusele c

Leht 4/24

a) Eesti kodakondsuse omandamise alused (kodakondsuse omandamise kuupäev ja alus):

b) Teiste riikide kodakondsus

Kui Teil on või on olnud lisaks Eesti kodakondsusele veel mõne teise riigi kodakondsus, siis

märkige kõik kodakondsused. Mil viisil Te teise riigi kodakondsuse omandasite (nt sünnijärgselt,

naturalisatsiooni korras)? Kui taotlete teise riigi kodakondsust, siis mis riigi? Palun täpsustage allpool.

c) Kui Te ei ole Eesti kodanik või kui Teil on või on olnud lisaks Eesti kodakondsusele teise

riigi kodakondsus

Millal Te Eestisse saabusite?

(päev, kuu, aasta)

Kas ja millal Te planeerite Eestist lahkuda?

(päev, kuu, aasta)

Mis eesmärgil Te Eestis viibite?

Mis riigi kodakondsus Teil on?

Teise riigi passi andmed:

(passi number, väljaandmise kuupäev, kehtivuseaeg, väljaandja)

8. Elukohad

Märkige ajalises järjestuses oma elukohad viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena

praeguse elukoha. Kui olete elanud välisriigis, märkige välisriigi elukohad terve oma eluea

jooksul. Märkige Eesti või välisriigi elukoha omaniku ja samal elamispinnal elanud muu isiku (v.a pereliige, s.o oma vanem, kasuvanem, õde, vend, poolõde, poolvend, laps, abikaasa, elukaaslane või püsisuhte kaaslane) nimi seal elamise ajal, kui see on Teile teada.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Algus (kuu,

aasta)

Lõpp (kuu,

aasta)

Tänav, maja, korter, vald, linn,

maakond, riik, sihtnumber

Elukoha omaniku ja

samal elamispinnal

elanud muu isiku

nimi

1)

2)

3)

4)

5)

Leht 5/24

9. Postiaadress

Märkige oma postiaadress, kui see erineb Teie praeguse elukoha aadressist.

(tänav, maja, korter, postkasti number, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber)

II. PEREKONDLIKUD JA TUTVUSSIDEMED

10. Perekonnaseis

Märkige ristiga oma praegune perekonnaseis ning praeguse abikaasa, elukaaslase või püsisuhte

kaaslase ja kahe eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase andmed.

Vallaline Abielus

Püsisuhtes Lahutatud

Kooselu Lesk

Registreeritud kooselus

a) Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase andmed

Nimi:

Sünniaeg ja -koht:

Isikukood:

Kodakondsus:

Varem kasutatud nimed:

Abiellumise, kooselu registreerimise või suhte alguse kuupäev:

Abiellumise või kooselu registreerimise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):

Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase poolt kasutatavad kontaktnumbrid (töö-, laua-,

mobiiltelefoni number jt):

Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase elukoht (tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik,

sihtnumber) juhul, kui Te ei ela samal aadressil:

Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase töö- või ametikoht:

b) Eelmine abikaasa, elukaaslane või püsisuhte kaaslane

1) Nimi:

Sünniaeg ja -koht:

Isikukood:

Kodakondsus:

Leht 6/24

Abiellumise või kooselu registreerimise kuupäev või suhte

algus:

Abiellumise või kooselu registreerimise koht, kui see ei ole

Eesti (riik, linn):

Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga):

Lahutus Surm Muu põhjus

Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev:

Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):

Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui

need on Teile teada):

(tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber, kontaktnumber)

2) Nimi:

Sünniaeg ja -koht:

Isikukood:

Kodakondsus:

Abiellumise, kooselu registreerimise või suhte alguse kuupäev:

Abiellumise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):

Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga):

Lahutus Surm Muu põhjus

Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev:

Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):

Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui

need on Teile teada):

(tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber, kontaktnumber)

11. Sugulased, hõimlased ja muud lähedased (sh välismaal elavad isikud)

Märkige oma vanemad, kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh

eestkostetavad ja hooldatavad). Märkige ka oma abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase vanemad,

kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh eestkostetavad ja hooldatavad). Kui

kellelgi eelloetletutest on elukoht mitmes riigis, märkige kõik aadressid, kui need on Teile teada.

Kui keegi eelloetletutest on surnud, märkige sünniaja lahtrisse ka surma-aasta.

1) Nimi: Sugulusaste: isa

Sünniaeg või isikukood:

Leht 7/24

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

2) Nimi: Sugulusaste: ema

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

3) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

4) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

5) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

Leht 8/24

6) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

7) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

8) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

9) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

10) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Leht 9/24

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

11) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

12) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

13) Nimi: Sugulusaste:

Sünniaeg või isikukood:

Sünniriik ja kodakondsus:

Elukoht:

Töö- või ametikoht:

Kontaktandmed:

12. Lähemad tuttavad ja muud isikud

a) Lähemad tuttavad, kes oskavad Teid iseloomustada

Märkige kaks isikut, kes Teid lähemalt tunnevad ja oskavad Teid iseloomustada ning kellega

olete viimase kolme aasta jooksul suhelnud. Ärge märkige oma abikaasat, elukaaslast või

püsisuhte kaaslast, sugulasi, töökaaslasi või julgeolekukontrolli teostava asutuse töötajaid.

1) Nimi ja sünniaeg:

Mis ajast tunnete (aasta):

Elukoht ja kontaktandmed:

Töö- või ametikoht:

Leht 10/24

2) Nimi ja sünniaeg:

Mis ajast tunnete (aasta):

Elukoht ja kontaktandmed:

Töö- või ametikoht:

b) Muud isikud Märkige Teie tutvusringkonda kuuluvad muud isikud, kes võivad osutuda julgeolekukontrollis

tähtsaks (nt kui isik on teavituskohustusega välisriigi kodanik või elanik või kui Teile on teada

isiku kontaktid välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse töötajatega, kriminaalse taustaga

isikutega vms).

1) Nimi ja sünniaeg:

Mis ajast tunnete (aasta):

Elukoht ja kontaktandmed:

Töö- või ametikoht:

Asjaolud, mida peate

oluliseks mainida:

2) Nimi ja sünniaeg:

Mis ajast tunnete (aasta):

Elukoht ja kontaktandmed:

Töö- või ametikoht:

Asjaolud, mida peate

oluliseks mainida:

III. HARIDUS, KOOLITUSED JA OSKUSED

13. Hariduskäik

Märkige hariduskäik alates algastmest (sh sõjaline ja välisriigis omandatud haridus ning lõpetamata koolid).

Lisage ankeedile või edastage esimesel võimalusel julgeolekukontrolli teostavale asutusele

koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage

andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse

pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil.

☐

Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse

taseme muutmisel)

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Kooli nimi

1)

Leht 11/24

Kooli asukoht (linn, riik):

Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:

Läbitud kursus/eriala:

2)

Kooli asukoht (linn, riik):

Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:

Läbitud kursus/eriala:

3)

Kooli asukoht (linn, riik):

Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:

Läbitud kursus/eriala:

4)

Kooli asukoht (linn, riik):

Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:

Läbitud kursus/eriala:

14. Osalemine koolitustel, seminaridel ja töögruppides

Märkige ajalises järjestuses osalemine nii eraviisilistel kui ka tööalastel koolitustel, seminaridel

ja töögruppides viimase seitsme aasta jooksul:

1) väljaspool Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike (vastake küsimusele a);

2) Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis, kui Teil oli kontakte Euroopa Liidu või NATO

välise riigi riigiametnike, diplomaatide või muude esindajatega (vastake küsimusele b).

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

a) Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Riik, läbiviija ja teema

1)

2)

3)

Leht 12/24

b) Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Riik, läbiviija, teema ja isik, kellele soovite tähelepanu

juhtida

1)

2)

3)

15. Keelte valdamine

1 – raskustega; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – täielik; 6 – emakeel

Keel Kuulamine Rääkimine Lugemine Kirjutamine

IV. TÖÖALANE TEGEVUS JA KOKKUPUUDE RELVAJÕUDUDEGA

16. Tööalane tegevus (sh välisriigis)

Märkige ajalises järjestuses kõik kohad, kus olete töötanud, märkides esimesena praeguse töö-

või ametikoha (ka lepinguline tegevteenistus Kaitseväes või tegevteenistus mõne teise riigi relvajõududes, kohakaaslus,

leping teise tööandjaga, tegelemine ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtjana jms). Vahetu juhi nimi märkige juhul,

kui see on Teile teada.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

1)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Leht 13/24

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

2)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

3)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

4)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Leht 14/24

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

5)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

6)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

7)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Leht 15/24

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

8)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

9)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

Nr Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Tööandja nimi

10)

Algus (kuu, aasta)

Lõpp (kuu, aasta)

Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi

Leht 16/24

Töölt lahkumise põhjus:

Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:

Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):

17. Kokkupuude relvajõududega (sh välisriigis)

Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Küsimus ei puuduta lepingulist tegevteenistust, mille kohta olete

andmed esitanud küsimuses 16.

Jah Ei

1) Kas olete läbinud ajateenistuse? Vastake küsimusele a

2) Kas olete läbinud alternatiiv-, töö- või asendus-

teenistuse? Vastake küsimusele b

3) Kas olete viimase viie aasta jooksul osalenud reserv-

väelaste väljaõppel või õppekogunemisel? Vastake küsimusele a

4) Kas kuulusite NSVL-i relvajõudude reservi või

osalesite reservväelasena kordusõppustel, kogunemistel

või loengutel? Lisage ankeedile koopia NSVL

relvajõudude sõjaväepiletist, kui see on Teil olemas.

Vastake küsimusele a

5) Kas olete saanud ajateenistuse välise sõjaväelise välja-

õppe või ettevalmistuse? Vastake küsimusele a

6) Kas olete kuulunud välismaisesse relvastatud

üksusesse? Vastake küsimusele c

7) Kas esineb asjaolusid, mis võivad tingida Teie

kutsumise teenistusse välisriigi julgeoleku- või

relvajõududesse või teistesse relvastatud üksustesse?

Vastake küsimusele c

a) Väeosa nimi, number

ja asukoht

Teenistuse

ajavahemik (kuu, aasta)

Väeliik Auaste Eriala/

väljaõpe

b) Alternatiiv-, töö- või asendusteenistuse koht Teenistuse ajavahemik (kuu, aasta)

c) Asjaolude selgitus

Leht 17/24

V. KONTAKTID VÄLISRIIKIDEGA

18. Kontaktid

Märkige ristiga „jah“ või „ei“.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Jah Ei

a) Kas Teil on või on olnud kontakte välisriigi riigiasutuse ametnike või töötajatega,

samuti saatkonna või konsulaadi esindajatega mõnel muul põhjusel kui Eesti

Vabariigi ametlikes huvides (v.a tavapärased viisa taotlemise või piiri ületamisega seotud kontaktid)?

b) Kas omate või olete omanud mõnes välisriigis vara, ärikontakte või

finantshuvisid?

c) Kas tegutsete või olete tegutsenud välisriigi riigiasutuse, ettevõtte või muu

organisatsiooni huvides?

d) Kas Teil on või on olnud kokkupuuteid välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusega (sh NSVL-i sõjaväeosade või asutuste või ettevõtete eriosakonnad)?

Jaatava vastuse korral täitke tabel.

Küsimuse

täht

Aeg (kuu, aasta)

Riik/ettevõte/asutus/

organisatsioon

Selgitus

19. Viibimine välisriikides

Märkige ajalises järjestuses viimase kümne aasta jooksul külastatud välisriigid, märkides

esimesena viimasena külastatud välisriigi. Märkige reisi eesmärk (nt lähetus, turism, õppimine) ja

külastatud linnad või piirkonnad. Eraviisilise reisi korral märkige ka isikud, kellega koos

reisisite.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Aeg (kuu, aasta)

Reisi eesmärk Riik ja

linn/piirkond

Isikud, kellega koos reisisite

(eraviisilise reisi korral)

1)

2)

3)

Leht 18/24

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

VI. MUU TEAVE

20. Osalemine ühingutes/organisatsioonides/ühistegevuses/ühendustes/liikumises

Märkige kõik äriühingud, mittetulundusühingud, organisatsioonid, ühistegevused, ühendused ja

liikumised (Kaitseliit, klubid, kogud, kogudused, seltsid, ühistud, erakonnad vms), mille tegevuses Te osalete või

olete osalenud.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Ühing, organisatsioon,

ühendus või muu

Registrikood

ja

asukohariik

Liitumise ja lahkumise

või ettevõtlusega

alustamise ja lõpetamise

aeg

Teie roll

või

staatus

1)

2)

3)

21. Tervis ja eluviis

Märkige ristiga „jah“ või „ei“.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Jah Ei

Kas olete kunagi konsulteerinud psühhiaatri või psühho-

loogiga? Vastake küsimusele a

Kas Teil on kunagi olnud alkoholi tarvitamisest

põhjustatud probleeme (tööl, avalikus kohas, terviseprobleemid vms)? Vastake küsimusele b

Kas olete kunagi proovinud narkootikume või psühho-

troopseid aineid? Vastake küsimusele b

Kas tarvitate praegu narkootikume või psühhotroopseid

aineid? Vastake küsimusele b

Leht 19/24

Kas mängite või olete mänginud hasartmänge (loto, kasiinod,

internetikasiinod, spordiennustused jt)? Vastake küsimusele c

a) Jaatava vastuse korral palun täpsustage

Ravi või

konsultatsiooni

aeg (kuu, aasta)

Kirjeldus

b) Jaatava vastuse korral palun täpsustage

Aeg (kuu, aasta) Kirjeldus

c) Jaatava vastuse korral palun täpsustage

Aeg (kuu, aasta) Kirjeldus (koht, mängu liik jms)

22. Karistused (sh välisriigis)

Märkige ristiga „jah“ või „ei“.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Jah Ei

1) Kas Teid on kunagi distsiplinaarkorras karistatud? Vastake küsimusele a

2) Kas Teid on kunagi haldus- või väärteokorras

karistatud? Vastake küsimusele b

3) Kas Teid on kunagi kriminaalkorras karistatud? Vastake küsimusele c

4) Kas olete olnud kriminaalmenetluses käigus kinnipeetu

või on Teie suhtes kohaldatud tõkendit? Vastake küsimusele d

5) Kas olete või olete olnud kriminaalmenetluse osaline

kahtlustatava, süüdistatava või kohtualusena? Vastake küsimusele d

Leht 20/24

6) Kas Teil on olnud alaealisena kokkupuuteid (noorsoo)-

politsei või alaealiste (asjade) komisjoniga? Vastake küsimusele d

7) Kas olete või olete olnud väärteomenetluses menetlus-

alune isik? Vastake küsimusele d

a) Karistuse määranud

asutus või muu

juriidiline isik (nimi)

Karistuse

määramise

aeg (kuu, aasta)

Alus Milline karistus

määrati?

1)

2)

3)

4)

b) Karistuse määranud

asutus

Karistuse

määramise

aeg (kuu, aasta)

Alus Karistuse liik

ja määr

1)

2)

3)

4)

c) Kohtu nimi Karistuse määramise

aeg (kuu, aasta)

Karistuse liik ja määr

Toimepandud kuritegu Karistuse kandmise koht

d) Millal? (kuu, aasta) Kus? Millistel asjaoludel?

1)

2)

3)

4)

23. Varanduslik seis (sh välisriigis)

Märkige ristiga „jah“ või „ei“.

Kui omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärtpabereid, võite nende ankeedis märkimise

asemel esitada paberil või digitaalselt panga väljavõtte, millelt nähtuvad vähemalt ankeedis

küsitud andmed.

Leht 21/24

Jah Ei

1) Kas omate kinnisvara, sh ühisvara või kaasomandit (kuni

kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, ka korteriomand)? Vastake küsimusele a

2) Kas omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärt-

pabereid (sh pensionifondiosakud)?

Vastake küsimusele b

või esitage väljavõte

3) Kas Teil on varalisi kohustusi (laenud, liisingud, krediitkaardid,

võlad eraisikutele, järelmaksud jms. Märkige „jah“ ka juhul, kui olete laenu

kaastaotleja või käendate kellegi laenu)? Vastake küsimusele c

4) Kas Teil on muid tuluallikaid lisaks põhitöökoha palgale

(nt üüritulu, dividendid, sissetulek kõrvaltegevuse eest)? Vastake küsimusele d

5) Kas omate või kasutate mootor- või veesõidukeid (märkige sõidukid, mida omate või mida kasutate volituse või liisingu-, üüri-,

rendi-, laenu- või muu kasutuslepingu alusel, v.a ühistransport ja lühirendi-

sõidukid. Nimetage ka sõidukid, mida olete viimase viie aasta jooksul ajutiselt,

kuid korduvalt kasutanud, ja nende omanikud)?

Vastake küsimusele e

6) Kas olete andnud viimase viie aasta jooksul kellelegi

laenu summas, mis ületab Teie ühe kuu palka? Vastake küsimusele f

7) Kas Teil on pooleliolevaid tsiviilkohtuvaidlusi? Vastake küsimusele g

8) Kas Teil on või on olnud viimase viie aasta jooksul

varaliste kohustuste täitmisel maksehäireid või kas Teil on

või on olnud maksuvõlg?

Vastake küsimusele h

a) Kinnisvara

otstarve

Kinnisvara

asukoha aadress

Kinnisvara kasutaja

ja kasutamise aeg (nimi ja ajavahemik)

Kinnisasja

katastriüksuse

tunnus

1)

2)

3)

4)

5)

b) Väärtpaberi käibelelaskja nimi Liik Kogus Soetusväärtus

1)

2)

3)

c) Varalise

kohustuse liik

Laenu

väljastanud pank

või muu isik

Laenulimiit,

laenujääk ja

intressimäär

Igakuise

tagasimakse

summa

Varalise

kohustuse

tähtaeg

1)

2)

3)

Leht 22/24

4)

d) Muud tuluallikad (kirjeldage, sh märkige tulu suurus)

1)

2)

3)

e) Mootor- või

veesõiduki liik

Mark Väljalaske-

aasta

Registreerimis-

number

Omaniku nimi

1)

2)

3)

f) Laenusaaja nimi Laenusumma Laenutähtaeg

1)

2)

3)

g) Kohtu nimi Vaidluse sisu

ja/või kohtuasja number

Vaidluse teine pool (pooled)

1)

2)

3)

h) Maksehäire või

maksuvõla aeg (kuu, aasta)

Kirjeldus (maksehäire või maksuvõla suurus jms)

1)

2)

3)

24. Pangakontod

Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud

pangakontod (hoiuse-, väärtpaberi-, krediitkaardi-, kogumispensioni- või muud kontod, sh välismaal asuvad kontod).

Juhul, kui konto omanik ei ole Teie ise, lisage konto tegeliku omaniku nimi ja teievaheline seos.

Lisage ankeedile või edastage esimesel võimalusel välisriigi pangakontode väljavõtted viimase

viie aasta kohta.

Leht 23/24

Nr Pank (nimi, asukoht) Kontonumber, valuuta Konto omanik (ees- ja perekonnanimi, seos)

1)

2)

3)

4)

5)

25. E-rahakott

Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud

e-rahakottidega (virtuaalsed maksekeskkonnad, nagu PayPal, Skrill, Osta.ee, hasartmängude keskkonnad jne) seotud

kasutajakontod või e-posti aadressid koos avamis- ja sulgemisajaga. Kui e-rahakott võimaldab

säilitada raha pangakontost eraldi (PayPal, Skrill, Triobet, Osta.ee jne), märkige selle hetkejääk.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage

andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.

Nr Keskkonna nimetus (sh kasutajanimi või e-posti aadress)

Konto avamise ja

sulgemise aeg

(kuu, aasta)

Väärtus eurodes

1)

2)

3)

4)

5)

26. Krüptovara

Kui omate krüptovara (Bitcoin, Ethereum, BlackCoin, Auroracoin jms), märkige selle nimetus, kogus ja

soetamise väärtus eurodes ning keskkond või rakendus, milles selle soetasite või seda hoiustate.

Nr Krüptovara nimetus Keskkond või rakendus Kogus Soetusväärtus

1)

2)

3)

4)

5)

27. Harrastused ja erihuvid (kirjeldage)

Leht 24/24

1)

2)

3)

VII. TAOTLEMINE

28. Kas olete varem taotlenud või omanud riigisaladusele või salastatud välisteabele

juurdepääsu õigust?

Jah Ei

Jaatava vastuse korral selgitage või täpsustage

29. Kas vajate lisaks riigisaladusele juurdepääsu loale ka salastatud välisteabele juurde-

pääsu sertifikaati?

Jah Ei

Jaatava vastuse korral märkige, millise salastatud välisteabe avaldaja ja mis tasemega salastatud

välisteabele juurdepääsu sertifikaati vajate:

VIII. MUUD ASJAOLUD VÕI SELETUSED

Märkige muud asjaolud või seletused, mis võivad omada tähtsust riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude esinemise kontrollis.

(päev, kuu, aasta) (ankeedi esitaja allkiri)

EELNÕU

05.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta

määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 27 lõike 13 ja § 31 lõike 5

alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ lisad 3 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2. veebruaril 2026. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 3. „Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele

juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeet“

Lisa 5. „Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolliks“

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

Lisa 5

(muudetud sõnastuses)

FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK JULGEOLEKUKONTROLLIKS

Taotleja: ______________________________________ (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Töökoht: _______________________________________________________________

Luban _____________________________________ saada minu kohta teavet, sealhulgas (julgeolekukontrolli teostava asutuse nimi)

eriliiki ja muid isikuandmeid, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja

organitelt, sealhulgas avalik-õigusliku ameti kandjatelt:

- juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks;

- juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal.

Palun igati abistada julgeolekukontrolli teostavat asutust vajaliku teabe saamisel. Teave on

vajalik asutuse seadusjärgsete ülesannete täitmiseks ja on ette nähtud üksnes ametialaseks

kasutamiseks.

_________________________ ____________________________ (päev, kuu, aasta) (allkiri)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

09.12.2025 nr 1-6/3316-1

Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 1-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 7-l lehel;

3) eelnõu seletuskirja lisa 10-l lehel;

4) määruse lisa 3 (muudetud sõnastuses) 24-l lehel;

5) määruse lisa 5 (muudetud sõnastuses) 1-l lehel.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastused ja arvamused

Märkus Märkustega arvestamine

Justiitsministeerium

Kooskõlastatud märkustega

1. Eelnõu on koostatud siseministri määruse eelnõuna. Juhime

tähelepanu, et määruse aluseks olev volitusnorm, riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 31 lg 5 lubab sellise sisuga

määrust kehtestada üksnes Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsuse

määrust ei saa muuta siseministri määrusega. Esitatud kujul oleks

määrus antud ilma asjakohase volitusnormita ning seega formaalselt

põhiseadusega vastuolus.

Arvestatud.

Seletuskirjas sisaldunud ilmne eksimus on parandatud.

2. Eelnõu seletuskirja lk 2 alguses on selgitatud, et foto lisamine

ankeedile ei ole enam vajalik, kuna see on võimalik saada andmekogu

päringuga. Juhime tähelepanu haldusmenetluse põhimõttele, et

haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Samuti on asjakohane viidata

avaliku teabe seaduse § 431 lg-s 3 nimetatud andmete ühekordse

küsimise põhimõttele. Andmeid, mille isik on juba üks kord riigile

esitanud, ei peaks isik enam uuesti riigile esitama. Palume ankeedis

küsitavate andmete suhtes läbivalt hinnata, kas lisaks fotole oleks

võimalik ka teisi andmeid saada andmekogu päringuga, nt

registreeritud elukaaslase ja endise elukaaslase andmed, Eestis

toimunud nimevahetuse andmed, Eestis kodakondsuse andmed

Mittearvestatud.

Ankeedist foto välja jätmise selgitust on täpsustatud.

Julgeolekukontrollis mh selgitatakse välja ega taotleja ei varja andmeid

ega esita valeteavet või võltsitud andmeid, millest tulenevalt ei saa

piirduda üksnes registripäringutega.

rahvastikuregistrist, Eestis omandatud hariduse andmed Eesti Hariduse

Infosüsteemist jne.

3. Eelnõu lisa 3 ankeedi p 6 kohta märgime, et siin küsitakse muu

hulgas andmeid, mida isikul endal ei olegi võimalik teada, nt töökoha

arvutisse paigaldatud SIM kaardi number. Tuleks kaaluda, kas selliseid

andmeid saaks küsida tööandjalt, mitte isikult endalt.

Mittearvestatud.

Märkus on teadmiseks võetud. Seda teemat on käsitletud ka

varasemates aruteludes, aga kuivõrd julgeolekuasutused peavad

lähtuma eesmärgipärasuse põhimõttest, siis ei ole vajalik nimetatud

punkti täiendavalt täpsustada.

4. Eelnõu lisa 3 ankeedi punkt 11 muudatus, mille kohaselt peab ka

loa pikendaja uuesti esitama juba varasemalt esitatud andmed oma

lähedaste kohta, on Justiitsministeeriumi hinnangul ülemääraselt

koormav, arvestades, et eelnõuga kavandatavad muudatused kogumina

suurendavad niigi märkimisväärselt ankeedi esitaja poolt

kohustuslikult esitatavate andmete mahtu. Seega isiku vaates

muudatuste tulemusel koormus suureneb.

Märgime, et ka siin tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise ning

võimalikult tõhusa, lihtsa ja kiire haldusmenetluse põhimõttest, millele

viitasime vastuskirja punktis 1. Seletuskirjast nähtub, et andmed on

riigil varasemast korrast juba olemas, kuid praegune süsteem ei

võimalda neid taaskasutada. Kui probleem on selles, et inimene unustab

varem esitatud info ja selle tõttu tekivad vead, siis tuleks leida

infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab kord juba esitatud

andmeid taaskasutada. Nii saaks isik olemasolevad andmed asjakohasel

juhul parandada või neid täiendada. Teeme ettepaneku lähtuda endiselt

sellest, et isik esitab oma lähedaste kohta andmed vaid juhul, kui need

on muutunud võrreldes varasemas ankeedis esitatuga. Oluline on, et

pikendamise taotlejal säilib kohustus ka juba esitatud lähedaste andmed

üle kontrollida.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud. Isik peab esitama ka edaspidi oma lähedaste

kohta andmed vaid juhul, kui need on muutunud võrreldes varasemas

ankeedis esitatuga.

5. Eelnõu lisa 5 muudatusega kehtestatakse uues sõnastuses isiku

nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks. Selgitame selle kohta Mittearvestatud.

järgmist. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2 p (a)

kohaselt ei kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töödeldakse muu kui

liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. IKÜM-i

põhjenduspunkt 16 selgitab seda ja ka p (b) sisu järgmiselt: käesolevas

määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega

andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse

kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava

tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu

ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.

Eelnevat arvesse võttes tuleb julgeolekukontrolliga seotud

andmetöötlusele kohaldada riigisisest õigust, milleks antud juhul on

RSVS. Lisaks tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel on

julgeolekukontrolli võimalik teostada ka isiku nõusolekuta (RSVS § 47

lg 5). Seega ei sõltu andmete töötlemine alati isiku nõusolekust ning

nõusolek ei ole asjakohane õiguslik alus andmete töötlemiseks. See

alus peab tulenema RSVS-ist.

Ühe alternatiivina võiks kaaluda isiku teavitamist enne juurdepääsuloa

taotlemist, et asjaolude kontrollimiseks on kontrolli toestaval asutusel

õigus saada andmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Isik saab siis otsustada,

kas ta soovib taotlust esitada. Andmete töötlemise õiguslik alus

juurdepääsuloa menetlemisel tuleb aga RSVS-ist. Tuleks hinnata, kas

RSVS-is on vaja andmetöötluse sätteid selgemaks muuta, et ka

eraõiguslikud juriidilised isikud saaksid üheselt aru, millal nad on

kohustatud andmeid väljastama.

Julgeolekukontrolli andmetöötluse põhimõtete muutmine ei olnud

eelnõu skoobis. Seda teemat tuleb vaadata koosmõjus RSVS

muutmisega.

6. Eelnõu on plaanitud jõustada üldises korras. Soovitame uues

sõnastuses lisade jõustumiseks valida siiski konkreetne kuupäev. See

loob selguse, millised nõuded millal kehtivad. Selgus on vajalik nii

ankeedi esitajale kui ka kontrollijale.

Arvestatud.

Eelnõu on täiendatud.

Kaitseministeerium

Kooskõlastatud märkustega

I Märkused ja ettepanekud määruse lisa 3 kohta (Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele

juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeedi muudatused)

1. Kaaluda ankeedi selgitava osa täiendamist tekstiga, mis annab

täitjale selge juhise, kas ankeedist on lubatud ridu kustutada. Nt on

varem julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt saadud suunis, et kui

küsimuse all on kümme rida vastamiseks, aga vastuse jaoks läheb vaja

vaid kahte, võib ebavajalikud kaheksa rida kustutada, kuid mingil juhul

ei tohi ankeedist kustutada küsimusi või muuta ankeedi struktuuri.

Arvestatud.

Täiendatud ankeedi selgitavat osa järgnevalt:

„Ankeedist ridu või teksti eemaldada lubatud ei ole.“

2. Seletuskirjas (lk 2) lisa 2 muudatuste selgituses kirjeldatakse, et

„ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Kuivõrd isikut

tõendaval dokumendil kasutatud taotleja foto on võimalik saada

andmekogu päringuga, ei ole selle lisamine vajalik.“

Samas on toodud välja, et „foto on siiski vajalik, sest abistab

julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse

tuvastamisel“. Jääb selgusetuks, kas foto vajalikkust hindab

julgeolekukontrolli teostav asutus ja nõuab seda ankeedi täitjalt või

peetakse selgitusega silmas asjaolu, et foto kontrollimine päringuga

vastavasse andmekogusse abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust

isiku isikusamasuse tuvastamisel. Täiendavalt tuleks foto

eemaldamisega Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 vastu võetud

määrusega nr 262 kehtestatud ankeedivormilt kaaluda, kas oleks vajalik

täiendada seletuskirja selgitusega, mis toetab ja annab kindla

veendumuse, et julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus vastava

päringu alusel töödelda julgeolekukontrolli tegemise raames ka isiku

fotot. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse erinevatest andmetöötluse

põhimõtetest, sh on avalikul sektoril parimaks isikuandmete töötlemise

aluseks seaduslik alus, milleks foto töötlemise puhul oli seni

ankeedivormil foto lisamise kohustuslikkus. Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse (RSVS) § 49 lg 1 selgitab, et julgeolekukontrolli

teostamisel ja isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste

seaduses sätestatust, arvestades RSVS toodud erisusi. Seega on

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega:

„Ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Foto vaatamine

või kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see

abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse

tuvastamisel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste

seadusest ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli

läbiviival asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja

isikusamasuse tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot).“

ettepanek foto eemaldamist ankeedivormilt mitte põhjendada üksnes

asjaoluga, et taotleja fotot on võimalik saada andmekogu päringuga,

vaid siduda isikuandmete töötlemise põhimõte julgeolekuasutuste

seadusest tulenevalt teabe kogumise ja töötlemise põhimõttega.

Teeme ettepaneku täpsustada foto esitamise või kontrollimise

vajalikkust arusaadavama selgitusega: „Foto vaatamine või

kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see abistab

julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse

tuvastamisel“. Lisaks täiendada seletuskirja (lk 2) järgmise lausega:

„Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest

ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli läbiviival

asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja isikusamasuse

tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot)“

3. Ankeedi punktis 7 on täpsustatud kodakondsuse küsimust „b“ ehk

kui taotlejal on teise riigi kodakondsus, siis tuleb täpsustada, millisel

viisil kodakondsus on saadud (nt sünnijärgselt, naturalisatsiooni korras,

muul viisil). Sulgudes oleva näidisloetelu viimane väljend „muul viisil“

võib ankeedi täitjale jätta mulje, et piisab „muul viisil“ märkimisest.

Teeme ettepaneku kaaluda väljendi „muul viisil“ järele sulgudesse sõna

„täpsusta“ lisamist.

Arvestatud osaliselt.

Kuivõrd tegemist on (avatud) näidisloeteluga, siis on ankeedist selguse

huvides välja jäetud sõnad „muul viisil“.

4. Ankeedi punktis 8 palutakse loetleda ajalises järjestuses elukohad

viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena praeguse elukoha.

Kui isik on elanud välisriigis, siis tuleb loetleda välisriigi elukohad

terve oma eluea kohta. Märkida tuleb elukoha omaniku ning samal

elamispinnal elanud muu isiku nimi seal elamise ajal, kui see on teada.

Antud juhul eeldab sõnastus, et ankeedis märgitakse elukoha andmete

juurde nii pereliikmete, kui kolmandate isikute nimed. Kui ankeedis

Arvestatud.

Ankeeti ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Esitama peab üksnes

andmed nende isikute kohta, kes ei ole taotleja pereliikmed.

soovitakse üksnes isikute, kes ei kuulu taotleja pereliikmete hulka

kajastamist, tuleks ankeedi sõnastust täpsustada.

5. Ankeedi punktis 10 täpsustatakse abieluga sarnanevas suhtes olev

isiku termini sisu – see hõlmab nii elukaaslast, püsisuhte kaaslast või

partnerit. Jääb selgusetuks, mis vahe on kaaslasel ja partneril.

Võimalik, et kaaslasena käsitletakse püsisuhtes olevat isikut, aga

partnerina mõeldakse isikut, kellega veel püsisuhet ei ole, aga aeg-ajalt

kohtutakse.

Teeme ettepaneku jätta ankeedi punktist 10 välja sõna „partner“, sest

ankeedi punkt 10 muudatust selgitatakse 2024. aastal jõustunud

perekonnaseadusega, kuid perekonnaseadus ega ka kooseluseadus ei

käsitle terminit „partner“, v.a lapse isa tuvastamise kontekstis. Seega

kaaluda sõna „partner“ eemaldamist ankeedist.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

6. Ankeedi punktist 11 on eemaldatud võimalus jätta andmed sugulaste,

hõimlaste ja muude lähedaste kohta esitamata juurdepääsuloa kehtivuse

pikendamisel, kui andmed ei ole muutunud. Jääb ebaselgeks, kas

tähendab, et kui isikul on juurdepääsuloa korduv pikendamine viie,

kümne jne aasta pärast, tuleb üle viie aasta tagasi surnud isikud igal

juhul ankeeti märkida, sh ka isikuid, kelle surmadaatum võib jääda nt

aastasse 1970.

Teeme ettepaneku surma fakti andmete esitamise osas teha erisus ning

mitte teha juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel nende andmete

märkimist iga kordselt kohustuslikuks. Andmete küsimine ja esitamine,

vähemalt surma fakti esitamisel, peaks olema ühekordne, kuivõrd

julgeolekukontrolli teostaval asutusel on neid andmed võimalik samuti

registripäringuga pärida.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu on muudetud. Isik peab esitama ka edaspidi oma lähedaste

kohta andmed vaid juhul, kui need on muutunud võrreldes varasemas

ankeedis esitatuga.

7. Ankeedi punktis 13 ehk hariduskäigu alla tehakse muudatus, millega

palutakse lisada koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest.

Selles osas palub kaitseministeerium kaaluda, kas välisriiki õppima

Mittearvestatud.

Selgitame, et seletuskirja täpsustamine detailsete erisustega ei ole meie

hinnangul põhjendatud. Isikul on võimalus vajadusel viidata oma

minekul, mille korral on lähetajaks riigiasutus, oleks võimalik erandi

tegemiseks, mis hõlmaks:

a) laiemalt kõiki riigiasutuse poolt õppima saadetuid ja lisada

seletuskirja täiendus: „Kui riigiasutuse poolt on teenistuja lähetatud

välisriiki õppima, siis sellisel juhul lõputunnistust edastama ei pea.

Riigiasutus on isikud õppima suunanud asutuse vajadustest tulenevalt

ning üldjuhul on tegemist erialaste õpingutega. Julgeolekukontrolli

teostav asutus saab vajadusel õpingute ja kooli lõpetamise kohta esitada

päringu isiku lähetanud asutusele“. Selgitame, et info on riigil endal

olemas ja need andmed saab ja esitab (vähemalt KV puhul KRA paneb

teenistuskäigu ja lähetuste/koolituste info menetlevale asutusele kaasa)

riik ise KAPOle ning ei ole mõistlik nõuda eraldi kooli lõputunnistuse

koopia esitamist. Mõistetav on, et kui isik on elanud välismaal ja

lõpetanud seal elamise ajal erinevaid koole ning sel juhul soovib

menetlev asutus lõputunnistuse koopiat saada, kuigi ka sel juhul on

küsitav lõputunnistuse koopia esitamise vajalikkus, kui ankeeti tuleb

lõpetatud koolid igal juhul märkida.

b) kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistujaid

selliselt, et „välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistust ei pea esitama

kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja, kui

tegemist on luure- või vastuluure valdkonda puudutava kooliga“, sh

puudutab see asjaolu ka punkti 14 koolitustel, seminaridel ja

töögruppides osalemist. Selgitame, et julgeolekuasutusel ei pruugi olla

teadmisvajadust kaitseväeluuret teostava KV struktuuriüksuse

teenistuja luure- ja vastuluure alase pädevuse osas.

hariduskäigule, sealhulgas erialale ja õppeasutusele, mis maandab

võimalikud riskid muude meetmete abil. Sama kehtib koolituste kohta

– isik saab vestluse käigus esitada teavet oma osaluse kohta koolitustel

ja tuua vajadusel täpsustada, et tööandja hinnangul ei pruugi

julgeolekuasutusel olla teadmisvajadust koolituse detailide osas.

8. Ankeedi punktis 20 tuleb edaspidi märkida ühingu asukoha asemel

registrikood. Kas saab eeldada, et kõigil liikumistel või ühistegevustel

on registrikood? Nt kui tegemist on ametlikult registreerimata

rühmitusega (seltsing), kus kogukond või ühiste huvidega rühm inimesi

tuleb kokku, et midagi ühiselt teha ja tegemist ei ole klassikalises

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

mõttes seltsiga (sõnaveeb: ametlikult registreeritud vabatahtlik ühing,

juriidiline isik (nt MTÜ), mille liikmed tegutsevad ühise eesmärgi

nimel), siis kas ankeedi täitjal on õigus valida, et kuigi tegemist on

ametlikult registreerimata rühmitusega, siis ta ei pea seda ankeeti

märkima, sest rühmitusel puudub registrikood.

Teeme ettepaneku täiendada punkti 20 sissejuhatavas tekstis sulgudes

olevat loetelu lühendiga „vms“, mis võimaldab loetelu jätkata juhul, kui

ankeedi täitja leiab, et tegemist ei ole sulgudes loetletud rühmitustega

ning jätta registrikoodi esitamine võimaluseks, mitte kohustuseks.

9. Punkti 23 alapunktis 4 on täiendava tuluallikana toodud ühe näitena

peretoetus. Meie hinnangul ei saa peretoetust lugeda täiendavaks

tuluallikaks, kuivõrd tegemist on sotsiaaltoetusega, mis on riigi poolt

isikule teatud tingimustel ette nähtud. Sama kehtib ka näiteks

pensionite suhtes, mis on vastavalt teatud tingimustel riigi poolt isikule

ette nähtud ning tegemist on sotsiaalse hüvitisega/tagatisega, mitte

tuluallikaga. Kui on soov ülevaadet omada riiklike toetuste/hüvitiste

vm kohta, tuleks kaaluda täiendava alapunkti lisamist. Samas on

võimalik julgeolekukontrolli teostaval asutusel näha neid andmeid

vastavatest andmekogudest või pangapäringutest.

Arvestatud.

10. Ettepanek kaaluda Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamist

rakendussättega või seletuskirja täiendamist viisil, mis selgitab, kas

pärast ankeedi vormi muutmise jõustumist peab isik järgmis(t)e

riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamis(t)el märkima

nendes punktides, millest on eemaldatud võimalus pikendamisel

andmed täitmata jätta juhul, kui andmed ei ole muutunud, edaspidi

esitama üha uuesti andmed, mida kord on juba esitatud. Eelkõige

puudutab see surnud inimeste märkimist ja

ühingutest/organisatsioonidest/ühistegevusest/liikumistest lahkumisi.

Arvestatud.

Ankeedi küsimusi 11 (lähedased isikud) ja 20 (ühingud) on vastavalt

täiendatud.

11. Teeme ettepaneku kaaluda ankeedi lõppu täiendava selgituse

lisamist, et andmed, mida ei esitata elektroonilises keskkonnas, vaid Mittearvestatud.

ankeetvormil, esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele

digitaalselt allkirjastatuna ning krüpteeritult.

Täpsustavad juhised saab anda menetleja või töötleva üksuse

riigisaladuse kaitset korraldav isik.

II Märkused ja ettepanekud määrruse lisa 5 kohta (Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks muudatused)

12. Nõusoleku viimane lõik, mis algab sõnadega „Palun igati abistada

käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel“ ei anna nõusolekule

sisulist lisaväärtust ja pigem tekitab küsimusi ning võiks blanketilt

eemaldada. Punktis 17 nimetatud õigusliku aluse lisamine nõusoleku

blanketile oleks oluliselt informatiivsem. Taotlejale võib

segadusttekitav olla ka see, keda peetakse silmas abistamist vajava

esitajana – nõusoleku esitab julgeolekuasutusele taotleja. Samuti pole

nõusolekul selget informatsiooni selle kohta, et nõusolek edastatakse

kolmandatele isikutele.

Juhime tähelepanu, et juhul, kui nõusolek on mõeldud edasiesitamiseks

teistele asutustele, siis tuleks seda kavatsust nõusoleku blanketil

nimetada. Vastasel korral ei ole tegemist isiku teadlikult antud

nõusolekuga.

Ettepaneku mõte on selles, et nõusoleku andjal ehk isikul, kelle suhtes

tehakse julgeolekukontrolli, peab olema selge arusaam asjaolust, et

menetlev asutus võib isiku nõusolekut näidata/saata päringute tegemise

käigus teistele asutusele, aga ka füüsilistele isikutele.

Julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatava nõusoleku tekst algab

sõnadega „Käesolevaga luban Kaitsepolitseiametil saada minu kohta

teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ….“. Kuigi menetleval

asutusel on RSVS § 40 lg 11 alusel lubatud RSVS § 32 lg 1 ja 2

nimetatud asjaolude kontrollimisel töödelda eriliiki isikuandmeid ja

samuti on AKI leidnud, et julgeolekukontrolli teostamise alused

tulenevad seadusest, küsivad tervishoiuasutused näha täiendavalt

kontrollitava isiku nõusolekut. Riigikohtu lahend nr 1-20-5071 ütleb:

„Konfidentsiaalsuskohustusega kaetud andmetena patsiendi isiku ja

tema tervise seisundi kohta (VÕS § 768 lg 1) ehk patsiendisaladusena

Mittearvestatud.

Ei toeta lause eemaldamist ankeedist, kuivõrd tegemist ei ole pelgalt

informatiivse lausega.

Selle muudatuse elluviimine eeldaks RSVS muutmist, mis aga väljub

käesoleva eelnõu skoobist.

tuleb käsitada mistahes teavet, mis on tervishoiuteenuse osutajale

patsiendi kohta teatavaks saanud.“ (p 21); „Konfidentsiaalsuskohustust

tühistava nõusoleku puhul tuleb silmas pidada, et igal üksikjuhul peab

olema selgelt määratletud ning patsiendile selgitatud, millistele

adressaatidele ning millises ulatuses tema andmeid avaldada soovitakse

(teavitatud nõusolek).“ (p 24) Sellest tulenevalt on ettepanek

andmesubjekti teavitamise huvides nõusoleku blanketti vastava

selgitava lausega täpsustada.

13. Lisa 5 nõusoleku blanketil lahter „töökoht“ tööandja mõttes ei ole

sama tähendusega, kui Lisa 3 ankeedi punkt 16 nimetatud „töökoht“

kui teenistuskoht ametiasutuses. Taotlejale oleks selgem, kui termineid

kasutataks läbivalt samas tähenduses.

Mittearvestatud.

Nõusoleku võib anda ka isik, kelle juurdepääsuvajadus võib tuleneda

muust lepingulisest suhtest (nt käsundus- või töövõtuleping), millest

tulenevalt ei ole „tööandja“ mõiste kasutamine korrektne.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta

määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku:

 täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa

(edaspidi juurdepääsuluba) taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeeti

(edaspidi ankeet) ning

 nõusolekut julgeolekukontrolliks (edaspidi nõusolek).

Muudatused on valdavalt tehnilised, kuid täpsustatakse ka sisu. Muudatuste peamine eesmärk

on parandada andmekvaliteeti. Muudatuste tulemusel paraneb taotlejate arusaam nõutud

andmetest, mis seni on tekitanud ebaselgust. Kuigi järjest enam liigutakse üle andmete

esitamisele e-keskkonnas, on siiski arvestatav hulk taotlusi, kus andmed esitatakse

ankeetvormil. Seetõttu on ankeetvormi vaja säilitada, kuid selle kaasajastamine on vajalik.

Tegemist on tehnilise eelnõuga, millega täpsustatakse ankeedi andmekoosseisu, mille tulemusel

esitatakse julgeolekukontrolli tegijale täpsemaid ja kvaliteetsemaid andmeid. Seega ei ole

vajalik rakendada halduskoormuse vähendamise reeglit, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse

21. detsembri 2011. aasta määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi sisejulgeoleku

osakonna ([email protected], tel 612 5007) ametnikud koostöös Välisluureameti

esindajatega.

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Kristi

Kool (teenistussuhe peatunud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud enne eelnõude infosüsteemi (EIS)

kooskõlastamiseks esitamist Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre

(teenistussuhe lõppenud).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 262 „Riigi-

saladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) avaldamismärkega RT I,

27.08.2025, 8.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse RSVKK lisasid 3 ja 5.

2.1. Lisa 3

Lisas 3 tehakse võrreldes kehtiva lisaga järgmised muudatused.

1) Ankeedist jäetakse välja kohustus lisada juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise

või juurdepääsuõiguse taseme muutmise taotleja (edaspidi taotleja) foto. Fotot on siiski vaja

pärida riigi andmekogudest, sest see aitab julgeolekukontrolli tegijal kontrollida taotleja

isikusamasust. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest. Julge-

olekukontrollis on selle tegijal õigus töödelda taotleja isikusamasuse kontrolliks tema isiku-

andmeid, sealhulgas fotot.

2) Sissejuhatusse lisatakse juhis pöörduda küsimuste korral e-posti teel asutuse poole, kes

taotlejale julgeolekukontrolli teeb, st Kaitsepolitseiameti või Välisluureameti poole.

3) Punktis 1 „Nimi“ eristatakse eesnimi ja perekonnanimi eraldi lahtrites.

4) Punkti 6 „Kontaktandmed ja kasutajakontod“ lisatakse (telefoni)numbri, e-posti aadressi

ja elektroonilise suhtluskeskkonna kasutajakonto kasutamise aja tulp. Aja täpsustus hõlmab

numbri, aadressi, keskkonna või rakenduse kasutamise algus- ja lõppaastat. Kasutusaja

täpsustus on ennekõike taotleja enda huvides, sest praktikas on olnud arvestatav hulk juhte,

kus kasutusaja ja mõne negatiivse sündmuse või kuskil viibimise vahel on oluline seos, kuid

tegelikult ei olnud taotlejal sel ajal enam numbri, e-posti aadressi või kasutajakontoga seost

(häkitud veebikonto, numbrivahetus jne).

E-posti aadressid tuleb edaspidi esitada sarnaselt numbrite ja kasutajakontodega tabelis.

Eesmärk on seeläbi lihtsustada nii andmete esitamist kui ka kontrolli.

5) Punktis 7 „Kodakondsus“ täpsustatakse küsimust b teise riigi kodakondsuse kohta. Kui

taotlejal on teise riigi kodakondsus, peab ta edaspidi täpsustama, millisel viisil on ta koda-

kondsuse omandanud, näiteks on see sünnijärgne või omandatud naturalisatsiooni korras.

Samuti täpsustatakse küsimust c passi kohta. Passi andmed tuleb edaspidi märkida üksnes

välisriigi väljastatud passi kohta.

6) Punktis 8 „Elukohad“ nõutakse edaspidi elukoha omaniku ja samal elamispinnal elanud

muu isiku kohta teavet ka juhul, kui elukoht asub Eestis. Varem tuli need isikud nimetada

üksnes välisriigi elukoha puhul, kuid praktikas on olnud julgeolekukontrollis olulisi seoseid

ka Eesti elukoha puhul. Praegu on ainuke viis nende seoste tuvastamiseks küsida selle kohta

taotlejalt vestlusel. Julgeolekukontrolli kiirendamise huvides tuleb edaspidi need andmed

esitada ankeedis. Kui elukoha omanik või samal elamispinnal elanud muu isik oli pereliige,

s.o taotleja vanem, kasuvanem, õde, vend, poolõde, poolvend, laps, abikaasa, elukaaslane

või püsisuhte kaaslane, siis teda nimetama ei pea. Samuti ei pea isikut nimetama siis, kui

isiku nimi ei ole taotlejale teada, sest ei ole välistatud olukorrad, kus taotleja on jaganud

elukohta kolmandate isikutega, näiteks üürinud lühiajaliselt ühte tuba korteris, kuid need

kolmandad isikud ei ole taotlejale teada või ta on nende nimed unustanud.

3

7) Punktis 10 „Perekonnaseis“ täpsustatakse perekonnaseisu kategooriaid. Täiendus on

eelkõige tingitud 20. juunil 2023. aastal vastu võetud perekonnaseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest1. Lisaks peab edaspidi ankeedis märkima ka

kahe eelmise (s.o viimase) abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase isikukoodi.

Isikukood võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Punktist jäetakse välja võimalus

märkida, et andmed ei ole muutunud, sest praktikas jäetakse tihti märkimata oma

suhtepartneri andmed, kuigi need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa

taotlusele järgnenud perioodil.

8) Punktis 11 „Sugulased, hõimlased ja muud lähedased (sh välismaal elavad isikud)“ küsimuse all jäetakse välja võimalus märkida, et andmed ei ole muutunud. See küsimus on

praktikas kujunenud enim probleemseks, sest isikud jätavad märkimata oma vahepeal

sündinud lapsed, uue elukaaslase lapsed (eestkostetavad) jne.

9) Punktis 12 „Lähemad tuttavad ja muud isikud“ täpsustatakse küsimust b muude isikute

kohta. Märkida tuleb taotleja tutvusringkonda kuuluvad muud isikud, kes võivad osutuda

julgeolekukontrollis tähtsaks. Et oleks selgem, keda käsitatakse julgeolekukontrolli

seisukohast olulise isikuna, tuuakse näitena isik, kes on teavituskohustusega välisriigi

kodanik või elanik. Taotleja seos, näiteks perioodiline suhtlemine, sellise riigi kodaniku või

elanikuga on oluline teave, mida julgeolekuriskide hindamisel arvesse võtta.

10) Punktis 13 „Hariduskäik“ täpsustatakse pealkirja ja selgitust. Pealkirjas sisalduv juhis,

mille kohaselt peab märkima hariduskäigu alates algastmest, esitatakse analoogselt teiste

küsimustega selgituses. Samuti palutakse edaspidi lisada ankeedile või edastada

julgeolekukontrolli tegijale koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest. See on

vajalik julgeolekukontrolli kiirendamiseks, sest andmeid välisriigi kooli lõpetamise kohta

ei ole võimalik lihtsalt ja kiiresti pärida ning seeläbi andmeid kontrollida.

11) Punktis 17 „Sõjaväeteenistus“ täpsustatakse nii pealkirja, selgitust kui ka küsimusi.

 Punkti pealkiri on edaspidi „Kokkupuude relvajõududega“, sest see on laiem kui

ametlik riiklik sõjaväeteenistus ja võtab paremini arvesse viimase aja suundumusi.

Muudatus on ajendatud peaasjalikult sellest, et on Eesti kodanikke, kes võtavad või on

võtnud osa (relvastatud) konfliktist, kuid selline osalemine ei pruugi olla ametlik

teenistus välisriigi relvajõududes.

 Selgituses on selgesõnaline juhis, et küsimus ei puuduta lepingulist tegevteenistust,

mille kohta on taotleja andmed esitanud eelmises küsimuses. Lepinguline tegevteenistus

Kaitseväes või tegevteenistus mõne teise riigi relvajõududes tuleb märkida küsimuses

16.

 Lisatakse uus küsimus nr 6 selle kohta, kas taotleja on kuulunud välisriigi relvastatud

üksusesse. Küsimus hõlmab mistahes konflikte, rühmitusi, liikumisi, formeeringuid jne.

Termin „relvastatud üksus“ on valitud karistusseadustiku § 911 järgi, mis lisati

seadusesse Ukraina sõja kontekstis 2022. aastal2.

 Samuti lisatakse küsimused nr 5 ja 7, milles küsitakse vastavalt ajateenistuse välise

sõjaväelise väljaõppe ja ettevalmistuse kohta ning asjaolude kohta, mis võivad tingida

taotleja kutsumise välisriigi julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või teistesse relvas-

tatud üksustesse.

1 RT I, 06.07.2023, 6. 2 Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (agressiooni toetamine). – RT I, 28.04.2022,

24.

4

 Alapunktis a tuleb edaspidi märkida lisaks erialale, või teatavatel juhtudel eriala asemel,

ka väljaõpe, mis teenistuse käigus saadi.

Kuivõrd punkti 17 märkimisväärselt muudetakse (täiendatakse), jäetakse välja võimalus

märkida, et andmed ei ole muutunud. Taotleja peab edaspidi igal juhul andmed

relvajõududega kokkupuudete kohta uuesti esitama.

12) Punktis 19 „Viibimine välisriikides“ muudetakse tabeli ülesehitust. Muudatus on tingitud

taotlejate tagasisidest, millest selgus, et tabeli praegune ülesehitus muudab keeruliseks

andmete parandamise ja täiendamise.

 Muudetakse reisi eesmärgi kajastamise viisi. Praegu tuleb see märkida koodina, kuid

see on toonud kaasa vigu. Seetõttu tuleb reisi eesmärk, näiteks turism või lähetus,

nimetada sõnadega.

 Välisriigis viibimise kohta tuleb edaspidi märkida ka reisil külastatud linn või piirkond

ja isikud, kellega koos reisiti. Ennekõike tuleb märkida kaasreisijate nimed, kuid

samamoodi on taotleja kaasreisijad identifitseeritavad juhul kui ta näiteks märgib, et

reisis koos oma vanematega või lastega. Reisimise andmed on vastuluure kriitiline osa

ja julgeolekukontrolli vestlusel täpsustatakse neid andmeid praktikas niikuinii. Seetõttu

on taotlejale mõneti lihtsam need andmed ankeedis välja tuua, et vestlusel ei kuluks

sellele lisaaega.

13) Punktis 20 „Osalemine ühingutes/organisatsioonides/ühistegevuses/liikumises“ täpsusta-

takse selgitust ja tabelit.

 Võimalus jätta punkt täitmata juhul, kui eelmises ankeedis esitatud andmed ei ole

muutunud, asendatakse selgitusega, et kui taotleja taotleb juurdepääsuloa kehtivuse

pikendamist või juurdepääsuõiguse taseme muutmist, peab ta esitama üksnes andmed

viimase juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud

aja kohta. Muudatus on tingitud asjaolust, et tihti on taotlejad liiga kergekäeliselt

kinnitanud, et andmed ei ole muutunud, kuigi tegelikkuses ei vasta see tõele, eriti

liitumise ja lahkumise puhul.

 Edaspidi tuleb organisatsiooni asukoha asemel märkida registrikood, juhul kui see on

olemas, ja asukoht. Registrikoodi alusel saab organisatsiooni üheselt tuvastada ja

asukoha aadressi leiab sellisel juhul registrist.

 Kui taotlejal on kindel roll ühingus või organisatsioonis, näiteks ta on heategevusklubi

laekur, siis tuleb edaspidi märkida ka see roll.

14) Punktist 21 „Tervis ja eluviis“ jäetakse välja küsimus varaliste kohustuste täitmisel

esinenud maksehäirete kohta, sest seda küsitakse edaspidi punktis 23 „Varanduslik seis“.

Muudatus on tehniline, kuivõrd see küsimus sobib sisult paremini punkti 23. Samuti

ühtlustatakse alapunkti a täpsustav juhis ülejäänud alapunktidega.

15) Punktis 22 „Karistused“ täpsustatakse küsimust nr 6. Märkima peab alaealisena mistahes

kokkupuute politseiga, sealhulgas noorsoopolitseiga, või varem alaealise mõjutusvahendite

seaduse3 kontekstis alaealiste (asjade) komisjoniga. Küsimuse sisulist ulatust ei muudeta.

16) Punktis 23 „Varanduslik seis“ tehakse järgmised muudatused.

3 Seadus kaotas kehtivuse 2018. aasta 1. jaanuaril.

5

a) Selgitusest jäetakse välja võimalus esitada andmed üksnes viimase juurdepääsuloa või

selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. Taotleja rahaline

seis on üks kriitilisemaid elemente, mida julgeolekukontrollis hinnatakse. Praktikas on

selline võimalus tekitanud palju segadust, näiteks pole taotleja märkinud uuesti kodu-

laenu või aktsiaportfelli suurust, sest tema hinnangul on ta need andmed juba viis aastat

tagasi esitanud. Selle punkti täitmisel võib võtta kõige rohkem aega aktsiate loetelu

lisamine, sest taotlejal võib olla palju aktsiaid. Seetõttu lisatakse sõnaselge suunis, et

taotleja võib esitada eraldi väljavõtte digitaalselt või paberil. See lihtsustab andmete

esitamist märgatavalt.

b) Küsimuse nr 1 alapunktis a tuleb edaspidi kinnisvara kohta märkida:

 kirjelduse asemel otstarve, näiteks elukoht, suvila või väljaüürimiseks, ning

 kinnistu nime asemel kinnisvara kasutaja ja kasutamise aeg, mis on asjakohane

näiteks juhul, kui kinnisvara üüritakse välja.

c) Küsimuse nr 2 alapunktis b tehakse järgmised muudatused.

 Tuuakse selguse huvides sõnaselgelt välja, et väärtpaberid hõlmavad võlakirju.

Muudatus on tehniline, kuivõrd võlakirjad tuli märkida ka varem.

 Kaotatakse välistus, mille kohaselt ei pea pensionifondiosakute kohta andmeid

esitama. Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 2021. aastast on võimalik teisest

pensionisambast raha lihtsamini välja võtta. Seetõttu saab seda käsitada tavapärase

investeeringuna.

 Jäetakse välja kohustus märkida väärtpaberi turuväärtus. Väärtpaberi turuväärtus

võib muutuda väga kiiresti, mistõttu ei ole selle märkimine otstarbekas. Edaspidi

tuleb märkida väärtpaberi soetamise väärtus.

d) Küsimusest nr 3 alapunktist c jäetakse välja piirang märkida ainult need varalised

kohustused, mis ületavad taotleja ühe kuu palka, sest praktikas on olnud hulgaliselt

juhtumeid, kus väikeste kiirlaenude või järelmaksude kogusumma on kokkuvõttes

märkimisväärne, kuigi üksikult ei tule neid ankeeti märkida. Küsimuses ei ole mõeldud

kommunaale, üüri ega igakuiseid olmekulutusi, vaid finantskohustusi ehk

laenukoormust.

e) Küsimusse nr 4 alapunkti d lisatakse selguseks näiteid muudest tuluallikatest, näiteks

üüritulu ja dividendid ning selle alapunktis d tuuakse välja, et märkida tuleb ka tulu

suurus.

f) Küsimuse nr 5 alapunktis e täpsustatakse sõnastust.

 Termin „transpordivahend“ asendatakse terminiga „mootor- või veesõiduk“, sest

„transpordivahend“ on tähenduselt laiem, kui ankeedis vaja.

 Lisatakse selgitus, et andmeid ei tule märkida ühissõiduki ega lühirendisõiduki

kohta, näiteks päevaks renditud Bolt Drive’i või CityBee auto. Küll aga tuleb

märkida muud sõidukid, mida kasutatakse volituse või liisingu-, üüri-, rendi-, laenu-

või muu kasutuslepingu alusel, sealhulgas rendisõiduk, mida kasutatakse pikemat

aega.

g) Lisatakse uus küsimus nr 8 alapunkt h maksehäirete kohta varaliste kohustuste

täitmisel. Küsimus tuuakse punkti 23 punktist 21. Küsimust ka täiendatakse:

 täpsustatakse, et maksehäirete andmed peab esitama viimase viie aasta kohta;

6

 küsitakse ka andmeid maksuvõla kohta, sest sarnaselt maksehäiretega on maksuvõlg

oluline teave selle kohta, kas taotleja on oma varalisi kohustusi korrektselt täitnud.

17) Punktis 24 „Pangakontod“ tehakse järgmised muudatused.

 Täpsustatakse, et märkida tuleb kõik viimase viie aasta jooksul kasutatud pangakontod.

Praegu ajalist piirangut ei ole.

 Palutakse lisada ankeedile või edastada esimesel võimalusel välisriigi pangakontode

väljavõte. Praegu küsitakse seda üldjuhul vestlusel, kuid kiirema julgeolekukontrolli

huvides on taotlejal mõistlik ja asjakohane need andmed juba enne pankadest küsida.

Probleem seisneb selles, et julgeolekukontrolli tegija ametlikule päringule ei pruugita

vastata või vastamine võib võtta väga kaua aega, mis omakorda pikendab

julgeolekukontrolli aega.

 Täpsustatakse, et kui taotleja kasutab kellegi teise pangakontot, tuleb lisada selle

omaniku nimi ja seos taotlejaga.

18) Punkt 25 „E-rahakott ja digitaalraha“ jagatakse kaheks punktiks: „E-rahakott“ (p 25) ja

„Krüptovara“ (p 26). Praktikas on olnud e-rahakottide ja virtuaalvaluutade ehk krüpto-

varaga palju segadust. Paljudel juhtudel on jäänud nõue esitada andmed krüptovara kohta

tähelepanuta. Seetõttu küsitakse neid andmeid edaspidi eraldi punktides. Küsimuse sisu

oluliselt ei muudeta.

 Sarnaselt pangakontodega tuleb märkida e-rahakottide kasutamine viimase viie aasta

jooksul. Tabelis täpsustatakse, et märkida tuleb keskkonna nimetus, ning lisatakse

kasutajakonto avamise ja sulgemise aja tulp.

 Krüptovara märkimise loogika on analoogne väärtpaberitega, st märkida tuleb andmed

nimetuse, koguse ja soetusväärtuse kohta. Välja jäetakse kohustus märkida krüptovara

väärtus ankeedi täitmise ajal. Lisatakse tulp, kus tuleb märkida keskkond või rakendus,

milles krüptovara soetati või seda hoiustatakse, näiteks Coinbase või Binance.

19) Punkti 28 (kehtiv p 27) üldistatakse ja antakse isikule võimalus vabas vormis täpsustada,

kas ta on varem riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsuõigust omanud või

seda taotlenud. Edaspidi ei ole vaja isikul märkida konkreetseid aastaid ega tasemeid, sest

üldjuhul on need andmed Kaitsepolitseiametile teada.

20) VIII peatükis „Muud asjaolud või seletused“ täpsustatakse selgitust. Praktikas on jäänud

taotlejatele ebaselgeks, mida seal märkida. Seetõttu selgitatakse, et märkida tuleb muud

asjaolud ja selgitused, mis võiksid olla olulised, et hinnata RSVS-i § 32 lõigetes 1 ja 2

nimetatud asjaolude esinemist.

2.2. Lisa 5

Nõusolekus täpsustatakse, et teabe all mõeldakse ka isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isiku-

andmeid. Praktikas on esinenud olukordi, kus eraõiguslikud juriidilised isikud on keeldunud

väljastamast julgeolekukontrolli tegijale eriliiki isikuandmeid, näiteks terviseandmeid, sest

puudu on isikuandmete kaitse üldmääruse4 artikli 9 lõike 2 punkti 1 kohane selgesõnaline

nõusolek eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Samas on need andmed vajalikud julgeoleku-

kontrolliks, s.o RSVS-i §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrolliks. Seetõttu lisatakse

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

7

nõusolekusse sõnaselgelt, et nõusolek antakse ka eriliiki isikuandmete julgeolekukontrolli

tegijale edastamiseks. RSVS-i § 47 lõike 1 kohaselt töödeldakse neid isikuandmeid üksnes

RSVS-i §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrolliks. Samuti ei tohi andmete töötlemine

piirata põhiõigusi ja vabadusi rohkem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vaja. Kokkuvõttes

on muudatus tehniline.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju riigiasutuste korraldusele, ülesannetele ja tegevusele

Muudatustel on positiivne mõju Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti halduskoormusele.

Muudatuste tulemusena on ankeet selgem, mis võimaldab julgeolekukontrolli tegijal saada

täpsemaid ja kvaliteetsemaid andmeid.

Mõju riigi julgeolekule

Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega täpsustatakse ankeedi

andmekoosseisu, mille tulemusel esitatakse julgeolekukontrolli tegijale täpsemaid ja

kvaliteetsemaid andmeid. See on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitseks olulise

tähtsusega.

Mõju isikute põhiõigustele

Muudatustega kaasneb positiivne mõju taotleja põhiõigustele, kuivõrd muudatus teeb ankeedi

selgemaks. Kuigi muudatuste tulemusel võib pikeneda ankeedi täitmise aeg, on muutunud

andmekoosseisust tulenevalt küsimused konkreetsemad ja selgemad. See aitab ankeedi täitjal

paremini mõista, mis andmeid tuleb esitada. Samuti on nõusoleku vormis toodud täpsemalt,

mis teavet on nõus jagama isik, kelle suhtes julgeolekukontrolli teostatakse – isik allkirjastab

nõusoleku, millega näitab, et kolmanda isikud võivad jagada tema kohta teatavaks saanud

teavet, sealhulgas eriliiki kui tavalisi isikuandmeid julgeolekukontrolli teostajaga. Muudatused

aitavad kaasa läbipaistvuse suurendamisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab täiendavaid IT-arendustöid, mis kaetakse Kaitsepolitseiameti

eelarvest.

Määruse rakendamisega ei kaasne tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2. veebruaril 2026. aastal. Jõustumise kuupäev on seotud vajalike IT-

arendustööde tegemisega.

8

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Kaitsepolitseiametile ja Välisluureametile.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja

Kaitsepolitseiamet. Välisluureamet arvamust ei avaldanud. Kooskõlastustabel on seletuskirja

lisas.