| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3316-1 |
| Registreeritud | 09.12.2025 |
| Sünkroonitud | 10.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei istungiosakond |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei istungiosakond |
| Vastutaja | sisejulgeoleku osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Leht 1/24
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele
juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeet
Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel ankeedi etteantud struktuuri. Eitava vastuse
korral märkige ankeediväljale kriips, „ei ole“, „puudub“ vms. Kui mõni vastus ei mahu ankeedi-
väljale või Te ei leia vastamiseks sobivat kohta, lisage ridu juurde. Ridu ega teksti ei tohi ankeedist
eemaldada. Küsimuste korral pöörduge julgeolekukontrolli teostaja poole: [email protected]
või [email protected].
Märkige ristiga ankeedi esitamise põhjus.
☐ JUURDEPÄÄSULOA TAOTLEMINE (kui taotlete uut juurdepääsuluba, mitte kehtivuse pikendamist)
☐ JUURDEPÄÄSULOA KEHTIVUSE PIKENDAMINE (kui taotlete juurdepääsuloa kehtivuse pikendamist)
☐ JUURDEPÄÄSUÕIGUSE TASEME MUUTMINE (kui taotlete juurdepääsuõiguse taseme muutmist)
I. ISIKU- JA KONTAKTANDMED
1. Nimi
Eesnimi:
Perekonnanimi:
(märkige kõik ees- ja perekonnanimed)
2. Sünniaeg:
(päev, kuu, aasta)
3. Sünnikoht:
(linn, vald, maakond, riik)
4. Isikukood:
5. Varem kasutatud nimed Ajavahemik (kuu, aasta) Muutumise põhjus
1)
2)
3)
Leht 2/24
6. Kontaktandmed ja kasutajakontod
Märkige kõik Teie kasutuses või nimel olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses või
nimel olnud telefoni- ja muud numbrid (nt laua- või mobiiltelefoni number, kõnekaardi number, tahvelarvutis või
muus elektroonilises seadmes kasutatava SIM-kaardi number, virtuaalnumber) ning nende kasutamise aeg (märkige
kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate). Juhul, kui Teie nimel oleva
numbri kasutajaks ei ole Teie ise, siis lisage numbri tegeliku kasutaja nimi ja teievaheline seos.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Number (koos suunakoodiga)
Liik (nt laua- või mobiiltelefoni
number, kõnekaardi number,
tahvelarvutis või muus
elektroonilises seadmes
kasutatava SIM-kaardi number,
virtuaalnumber)
Kasutaja/omanik (ees- ja perekonnanimi,
seos)
Kasutusaeg ja
märkused (algus- ja lõppaasta)
1)
2)
3)
4)
5)
Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või
loodud e-posti aadressid ning nende kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise
lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr E-posti aadress Liik (isiklik või tööalane)
Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)
1)
2)
3)
4)
5)
Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või
loodud elektrooniliste suhtlusvõrgustike (nt sotsiaalmeedia, foorumid, blogid, portaalid) ja isiklike kodu-
lehtede nimetused ja kasutajanimed või muud identifitseerivad tunnused (nt Facebook, X (endine
Twitter), Instagram, TikTok, Odnoklassniki, Vkontakte, IRC teenus vms) ning nende kasutamise aeg (märkige
kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).
Leht 3/24
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Võrgustiku või
kodulehe nimetus
Kasutajanimi või muu
identifitseeriv tunnus
Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)
1)
2)
3)
4)
5)
Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud ja/või
loodud kõne- ja sõnumirakenduse nimetused ja kasutajanimed või muud identifitseerivad
tunnused (nt Skype, Facebook Messenger, Viber, WhatsAPP, Facetime, Signal, Telegram vms) ning nende
kasutamise aeg (märkige kasutusele võtmise aasta, samuti kasutamise lõpetamise aasta, v.a kui jätkuvalt kasutate).
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Rakenduse nimetus
Kasutajanimi või muu
identifitseeriv tunnus
Kasutusaeg ja märkused (algus- ja lõppaasta)
1)
2)
3)
4)
5)
7. Kodakondsus
Märkige ristiga kehtiv kodakondsus ja järgige edasisi juhiseid.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage
andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse
pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil.
☐
Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse
taseme muutmisel)
Olen Eesti kodanik sünnijärgselt
Olen Eesti kodanik, kuid mitte sünnijärgselt Vastake küsimustele a ja b
Olen (olnud) ka teise riigi kodanik või taotlen teise
riigi kodakondsust
Vastake küsimustele b ja c
Ei ole Eesti kodanik Vastake küsimusele c
Leht 4/24
a) Eesti kodakondsuse omandamise alused (kodakondsuse omandamise kuupäev ja alus):
b) Teiste riikide kodakondsus
Kui Teil on või on olnud lisaks Eesti kodakondsusele veel mõne teise riigi kodakondsus, siis
märkige kõik kodakondsused. Mil viisil Te teise riigi kodakondsuse omandasite (nt sünnijärgselt,
naturalisatsiooni korras)? Kui taotlete teise riigi kodakondsust, siis mis riigi? Palun täpsustage allpool.
c) Kui Te ei ole Eesti kodanik või kui Teil on või on olnud lisaks Eesti kodakondsusele teise
riigi kodakondsus
Millal Te Eestisse saabusite?
(päev, kuu, aasta)
Kas ja millal Te planeerite Eestist lahkuda?
(päev, kuu, aasta)
Mis eesmärgil Te Eestis viibite?
Mis riigi kodakondsus Teil on?
Teise riigi passi andmed:
(passi number, väljaandmise kuupäev, kehtivuseaeg, väljaandja)
8. Elukohad
Märkige ajalises järjestuses oma elukohad viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena
praeguse elukoha. Kui olete elanud välisriigis, märkige välisriigi elukohad terve oma eluea
jooksul. Märkige Eesti või välisriigi elukoha omaniku ja samal elamispinnal elanud muu isiku (v.a pereliige, s.o oma vanem, kasuvanem, õde, vend, poolõde, poolvend, laps, abikaasa, elukaaslane või püsisuhte kaaslane) nimi seal elamise ajal, kui see on Teile teada.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Algus (kuu,
aasta)
Lõpp (kuu,
aasta)
Tänav, maja, korter, vald, linn,
maakond, riik, sihtnumber
Elukoha omaniku ja
samal elamispinnal
elanud muu isiku
nimi
1)
2)
3)
4)
5)
Leht 5/24
9. Postiaadress
Märkige oma postiaadress, kui see erineb Teie praeguse elukoha aadressist.
(tänav, maja, korter, postkasti number, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber)
II. PEREKONDLIKUD JA TUTVUSSIDEMED
10. Perekonnaseis
Märkige ristiga oma praegune perekonnaseis ning praeguse abikaasa, elukaaslase või püsisuhte
kaaslase ja kahe eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase andmed.
Vallaline Abielus
Püsisuhtes Lahutatud
Kooselu Lesk
Registreeritud kooselus
a) Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase andmed
Nimi:
Sünniaeg ja -koht:
Isikukood:
Kodakondsus:
Varem kasutatud nimed:
Abiellumise, kooselu registreerimise või suhte alguse kuupäev:
Abiellumise või kooselu registreerimise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):
Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase poolt kasutatavad kontaktnumbrid (töö-, laua-,
mobiiltelefoni number jt):
Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase elukoht (tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik,
sihtnumber) juhul, kui Te ei ela samal aadressil:
Abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase töö- või ametikoht:
b) Eelmine abikaasa, elukaaslane või püsisuhte kaaslane
1) Nimi:
Sünniaeg ja -koht:
Isikukood:
Kodakondsus:
Leht 6/24
Abiellumise või kooselu registreerimise kuupäev või suhte
algus:
Abiellumise või kooselu registreerimise koht, kui see ei ole
Eesti (riik, linn):
Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga):
Lahutus Surm Muu põhjus
Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev:
Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):
Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui
need on Teile teada):
(tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber, kontaktnumber)
2) Nimi:
Sünniaeg ja -koht:
Isikukood:
Kodakondsus:
Abiellumise, kooselu registreerimise või suhte alguse kuupäev:
Abiellumise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):
Abielu, kooselu või suhte lõppemise põhjus (märkige ristiga):
Lahutus Surm Muu põhjus
Abielu, kooselu või suhte lõppemise kuupäev:
Abielu lahutamise koht, kui see ei ole Eesti (riik, linn):
Eelmise abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase praegune elukoht ja kontaktandmed (kui
need on Teile teada):
(tänav, maja, korter, vald, linn, maakond, riik, sihtnumber, kontaktnumber)
11. Sugulased, hõimlased ja muud lähedased (sh välismaal elavad isikud)
Märkige oma vanemad, kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh
eestkostetavad ja hooldatavad). Märkige ka oma abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase vanemad,
kasuvanemad, õed ja vennad, poolõed ja poolvennad ning lapsed (sh eestkostetavad ja hooldatavad). Kui
kellelgi eelloetletutest on elukoht mitmes riigis, märkige kõik aadressid, kui need on Teile teada.
Kui keegi eelloetletutest on surnud, märkige sünniaja lahtrisse ka surma-aasta.
1) Nimi: Sugulusaste: isa
Sünniaeg või isikukood:
Leht 7/24
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
2) Nimi: Sugulusaste: ema
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
3) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
4) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
5) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
Leht 8/24
6) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
7) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
8) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
9) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
10) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Leht 9/24
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
11) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
12) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
13) Nimi: Sugulusaste:
Sünniaeg või isikukood:
Sünniriik ja kodakondsus:
Elukoht:
Töö- või ametikoht:
Kontaktandmed:
12. Lähemad tuttavad ja muud isikud
a) Lähemad tuttavad, kes oskavad Teid iseloomustada
Märkige kaks isikut, kes Teid lähemalt tunnevad ja oskavad Teid iseloomustada ning kellega
olete viimase kolme aasta jooksul suhelnud. Ärge märkige oma abikaasat, elukaaslast või
püsisuhte kaaslast, sugulasi, töökaaslasi või julgeolekukontrolli teostava asutuse töötajaid.
1) Nimi ja sünniaeg:
Mis ajast tunnete (aasta):
Elukoht ja kontaktandmed:
Töö- või ametikoht:
Leht 10/24
2) Nimi ja sünniaeg:
Mis ajast tunnete (aasta):
Elukoht ja kontaktandmed:
Töö- või ametikoht:
b) Muud isikud Märkige Teie tutvusringkonda kuuluvad muud isikud, kes võivad osutuda julgeolekukontrollis
tähtsaks (nt kui isik on teavituskohustusega välisriigi kodanik või elanik või kui Teile on teada
isiku kontaktid välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse töötajatega, kriminaalse taustaga
isikutega vms).
1) Nimi ja sünniaeg:
Mis ajast tunnete (aasta):
Elukoht ja kontaktandmed:
Töö- või ametikoht:
Asjaolud, mida peate
oluliseks mainida:
2) Nimi ja sünniaeg:
Mis ajast tunnete (aasta):
Elukoht ja kontaktandmed:
Töö- või ametikoht:
Asjaolud, mida peate
oluliseks mainida:
III. HARIDUS, KOOLITUSED JA OSKUSED
13. Hariduskäik
Märkige hariduskäik alates algastmest (sh sõjaline ja välisriigis omandatud haridus ning lõpetamata koolid).
Lisage ankeedile või edastage esimesel võimalusel julgeolekukontrolli teostavale asutusele
koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsuõiguse taseme muutmisel esitage
andmed, kui need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või kehtivuse
pikendamise taotluse esitamisele järgnenud perioodil.
☐
Andmed ei ole muutunud (täidetakse juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse
taseme muutmisel)
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Kooli nimi
1)
Leht 11/24
Kooli asukoht (linn, riik):
Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:
Läbitud kursus/eriala:
2)
Kooli asukoht (linn, riik):
Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:
Läbitud kursus/eriala:
3)
Kooli asukoht (linn, riik):
Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:
Läbitud kursus/eriala:
4)
Kooli asukoht (linn, riik):
Omandatud haridus/kraad või lõpetamata:
Läbitud kursus/eriala:
14. Osalemine koolitustel, seminaridel ja töögruppides
Märkige ajalises järjestuses osalemine nii eraviisilistel kui ka tööalastel koolitustel, seminaridel
ja töögruppides viimase seitsme aasta jooksul:
1) väljaspool Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike (vastake küsimusele a);
2) Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis, kui Teil oli kontakte Euroopa Liidu või NATO
välise riigi riigiametnike, diplomaatide või muude esindajatega (vastake küsimusele b).
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
a) Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Riik, läbiviija ja teema
1)
2)
3)
Leht 12/24
b) Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Riik, läbiviija, teema ja isik, kellele soovite tähelepanu
juhtida
1)
2)
3)
15. Keelte valdamine
1 – raskustega; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – täielik; 6 – emakeel
Keel Kuulamine Rääkimine Lugemine Kirjutamine
IV. TÖÖALANE TEGEVUS JA KOKKUPUUDE RELVAJÕUDUDEGA
16. Tööalane tegevus (sh välisriigis)
Märkige ajalises järjestuses kõik kohad, kus olete töötanud, märkides esimesena praeguse töö-
või ametikoha (ka lepinguline tegevteenistus Kaitseväes või tegevteenistus mõne teise riigi relvajõududes, kohakaaslus,
leping teise tööandjaga, tegelemine ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtjana jms). Vahetu juhi nimi märkige juhul,
kui see on Teile teada.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
1)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Leht 13/24
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
2)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
3)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
4)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Leht 14/24
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
5)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
6)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
7)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Leht 15/24
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
8)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
9)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
Nr Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Tööandja nimi
10)
Algus (kuu, aasta)
Lõpp (kuu, aasta)
Töö- või ametikoha nimetus Vahetu juhi nimi
Leht 16/24
Töölt lahkumise põhjus:
Tööandja aadress (riik, linn) ja kontaktandmed:
Töötamise aadress (kui erineb tööandja aadressist):
17. Kokkupuude relvajõududega (sh välisriigis)
Märkige ristiga „jah“ või „ei“. Küsimus ei puuduta lepingulist tegevteenistust, mille kohta olete
andmed esitanud küsimuses 16.
Jah Ei
1) Kas olete läbinud ajateenistuse? Vastake küsimusele a
2) Kas olete läbinud alternatiiv-, töö- või asendus-
teenistuse? Vastake küsimusele b
3) Kas olete viimase viie aasta jooksul osalenud reserv-
väelaste väljaõppel või õppekogunemisel? Vastake küsimusele a
4) Kas kuulusite NSVL-i relvajõudude reservi või
osalesite reservväelasena kordusõppustel, kogunemistel
või loengutel? Lisage ankeedile koopia NSVL
relvajõudude sõjaväepiletist, kui see on Teil olemas.
Vastake küsimusele a
5) Kas olete saanud ajateenistuse välise sõjaväelise välja-
õppe või ettevalmistuse? Vastake küsimusele a
6) Kas olete kuulunud välismaisesse relvastatud
üksusesse? Vastake küsimusele c
7) Kas esineb asjaolusid, mis võivad tingida Teie
kutsumise teenistusse välisriigi julgeoleku- või
relvajõududesse või teistesse relvastatud üksustesse?
Vastake küsimusele c
a) Väeosa nimi, number
ja asukoht
Teenistuse
ajavahemik (kuu, aasta)
Väeliik Auaste Eriala/
väljaõpe
b) Alternatiiv-, töö- või asendusteenistuse koht Teenistuse ajavahemik (kuu, aasta)
c) Asjaolude selgitus
Leht 17/24
V. KONTAKTID VÄLISRIIKIDEGA
18. Kontaktid
Märkige ristiga „jah“ või „ei“.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Jah Ei
a) Kas Teil on või on olnud kontakte välisriigi riigiasutuse ametnike või töötajatega,
samuti saatkonna või konsulaadi esindajatega mõnel muul põhjusel kui Eesti
Vabariigi ametlikes huvides (v.a tavapärased viisa taotlemise või piiri ületamisega seotud kontaktid)?
b) Kas omate või olete omanud mõnes välisriigis vara, ärikontakte või
finantshuvisid?
c) Kas tegutsete või olete tegutsenud välisriigi riigiasutuse, ettevõtte või muu
organisatsiooni huvides?
d) Kas Teil on või on olnud kokkupuuteid välisriigi luure- või
julgeolekuteenistusega (sh NSVL-i sõjaväeosade või asutuste või ettevõtete eriosakonnad)?
Jaatava vastuse korral täitke tabel.
Küsimuse
täht
Aeg (kuu, aasta)
Riik/ettevõte/asutus/
organisatsioon
Selgitus
19. Viibimine välisriikides
Märkige ajalises järjestuses viimase kümne aasta jooksul külastatud välisriigid, märkides
esimesena viimasena külastatud välisriigi. Märkige reisi eesmärk (nt lähetus, turism, õppimine) ja
külastatud linnad või piirkonnad. Eraviisilise reisi korral märkige ka isikud, kellega koos
reisisite.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Aeg (kuu, aasta)
Reisi eesmärk Riik ja
linn/piirkond
Isikud, kellega koos reisisite
(eraviisilise reisi korral)
1)
2)
3)
Leht 18/24
4)
5)
6)
7)
8)
9)
10)
VI. MUU TEAVE
20. Osalemine ühingutes/organisatsioonides/ühistegevuses/ühendustes/liikumises
Märkige kõik äriühingud, mittetulundusühingud, organisatsioonid, ühistegevused, ühendused ja
liikumised (Kaitseliit, klubid, kogud, kogudused, seltsid, ühistud, erakonnad vms), mille tegevuses Te osalete või
olete osalenud.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Ühing, organisatsioon,
ühendus või muu
Registrikood
ja
asukohariik
Liitumise ja lahkumise
või ettevõtlusega
alustamise ja lõpetamise
aeg
Teie roll
või
staatus
1)
2)
3)
21. Tervis ja eluviis
Märkige ristiga „jah“ või „ei“.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Jah Ei
Kas olete kunagi konsulteerinud psühhiaatri või psühho-
loogiga? Vastake küsimusele a
Kas Teil on kunagi olnud alkoholi tarvitamisest
põhjustatud probleeme (tööl, avalikus kohas, terviseprobleemid vms)? Vastake küsimusele b
Kas olete kunagi proovinud narkootikume või psühho-
troopseid aineid? Vastake küsimusele b
Kas tarvitate praegu narkootikume või psühhotroopseid
aineid? Vastake küsimusele b
Leht 19/24
Kas mängite või olete mänginud hasartmänge (loto, kasiinod,
internetikasiinod, spordiennustused jt)? Vastake küsimusele c
a) Jaatava vastuse korral palun täpsustage
Ravi või
konsultatsiooni
aeg (kuu, aasta)
Kirjeldus
b) Jaatava vastuse korral palun täpsustage
Aeg (kuu, aasta) Kirjeldus
c) Jaatava vastuse korral palun täpsustage
Aeg (kuu, aasta) Kirjeldus (koht, mängu liik jms)
22. Karistused (sh välisriigis)
Märkige ristiga „jah“ või „ei“.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Jah Ei
1) Kas Teid on kunagi distsiplinaarkorras karistatud? Vastake küsimusele a
2) Kas Teid on kunagi haldus- või väärteokorras
karistatud? Vastake küsimusele b
3) Kas Teid on kunagi kriminaalkorras karistatud? Vastake küsimusele c
4) Kas olete olnud kriminaalmenetluses käigus kinnipeetu
või on Teie suhtes kohaldatud tõkendit? Vastake küsimusele d
5) Kas olete või olete olnud kriminaalmenetluse osaline
kahtlustatava, süüdistatava või kohtualusena? Vastake küsimusele d
Leht 20/24
6) Kas Teil on olnud alaealisena kokkupuuteid (noorsoo)-
politsei või alaealiste (asjade) komisjoniga? Vastake küsimusele d
7) Kas olete või olete olnud väärteomenetluses menetlus-
alune isik? Vastake küsimusele d
a) Karistuse määranud
asutus või muu
juriidiline isik (nimi)
Karistuse
määramise
aeg (kuu, aasta)
Alus Milline karistus
määrati?
1)
2)
3)
4)
b) Karistuse määranud
asutus
Karistuse
määramise
aeg (kuu, aasta)
Alus Karistuse liik
ja määr
1)
2)
3)
4)
c) Kohtu nimi Karistuse määramise
aeg (kuu, aasta)
Karistuse liik ja määr
Toimepandud kuritegu Karistuse kandmise koht
d) Millal? (kuu, aasta) Kus? Millistel asjaoludel?
1)
2)
3)
4)
23. Varanduslik seis (sh välisriigis)
Märkige ristiga „jah“ või „ei“.
Kui omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärtpabereid, võite nende ankeedis märkimise
asemel esitada paberil või digitaalselt panga väljavõtte, millelt nähtuvad vähemalt ankeedis
küsitud andmed.
Leht 21/24
Jah Ei
1) Kas omate kinnisvara, sh ühisvara või kaasomandit (kuni
kinnistusraamatusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, ka korteriomand)? Vastake küsimusele a
2) Kas omate aktsiaid, osasid, võlakirju või muid väärt-
pabereid (sh pensionifondiosakud)?
Vastake küsimusele b
või esitage väljavõte
3) Kas Teil on varalisi kohustusi (laenud, liisingud, krediitkaardid,
võlad eraisikutele, järelmaksud jms. Märkige „jah“ ka juhul, kui olete laenu
kaastaotleja või käendate kellegi laenu)? Vastake küsimusele c
4) Kas Teil on muid tuluallikaid lisaks põhitöökoha palgale
(nt üüritulu, dividendid, sissetulek kõrvaltegevuse eest)? Vastake küsimusele d
5) Kas omate või kasutate mootor- või veesõidukeid (märkige sõidukid, mida omate või mida kasutate volituse või liisingu-, üüri-,
rendi-, laenu- või muu kasutuslepingu alusel, v.a ühistransport ja lühirendi-
sõidukid. Nimetage ka sõidukid, mida olete viimase viie aasta jooksul ajutiselt,
kuid korduvalt kasutanud, ja nende omanikud)?
Vastake küsimusele e
6) Kas olete andnud viimase viie aasta jooksul kellelegi
laenu summas, mis ületab Teie ühe kuu palka? Vastake küsimusele f
7) Kas Teil on pooleliolevaid tsiviilkohtuvaidlusi? Vastake küsimusele g
8) Kas Teil on või on olnud viimase viie aasta jooksul
varaliste kohustuste täitmisel maksehäireid või kas Teil on
või on olnud maksuvõlg?
Vastake küsimusele h
a) Kinnisvara
otstarve
Kinnisvara
asukoha aadress
Kinnisvara kasutaja
ja kasutamise aeg (nimi ja ajavahemik)
Kinnisasja
katastriüksuse
tunnus
1)
2)
3)
4)
5)
b) Väärtpaberi käibelelaskja nimi Liik Kogus Soetusväärtus
1)
2)
3)
c) Varalise
kohustuse liik
Laenu
väljastanud pank
või muu isik
Laenulimiit,
laenujääk ja
intressimäär
Igakuise
tagasimakse
summa
Varalise
kohustuse
tähtaeg
1)
2)
3)
Leht 22/24
4)
d) Muud tuluallikad (kirjeldage, sh märkige tulu suurus)
1)
2)
3)
e) Mootor- või
veesõiduki liik
Mark Väljalaske-
aasta
Registreerimis-
number
Omaniku nimi
1)
2)
3)
f) Laenusaaja nimi Laenusumma Laenutähtaeg
1)
2)
3)
g) Kohtu nimi Vaidluse sisu
ja/või kohtuasja number
Vaidluse teine pool (pooled)
1)
2)
3)
h) Maksehäire või
maksuvõla aeg (kuu, aasta)
Kirjeldus (maksehäire või maksuvõla suurus jms)
1)
2)
3)
24. Pangakontod
Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud
pangakontod (hoiuse-, väärtpaberi-, krediitkaardi-, kogumispensioni- või muud kontod, sh välismaal asuvad kontod).
Juhul, kui konto omanik ei ole Teie ise, lisage konto tegeliku omaniku nimi ja teievaheline seos.
Lisage ankeedile või edastage esimesel võimalusel välisriigi pangakontode väljavõtted viimase
viie aasta kohta.
Leht 23/24
Nr Pank (nimi, asukoht) Kontonumber, valuuta Konto omanik (ees- ja perekonnanimi, seos)
1)
2)
3)
4)
5)
25. E-rahakott
Märkige kõik Teie kasutuses olevad ja viimase viie aasta jooksul Teie kasutuses olnud
e-rahakottidega (virtuaalsed maksekeskkonnad, nagu PayPal, Skrill, Osta.ee, hasartmängude keskkonnad jne) seotud
kasutajakontod või e-posti aadressid koos avamis- ja sulgemisajaga. Kui e-rahakott võimaldab
säilitada raha pangakontost eraldi (PayPal, Skrill, Triobet, Osta.ee jne), märkige selle hetkejääk.
Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel või juurdepääsu õiguse taseme muutmisel esitage
andmed viimase riigisaladusele juurdepääsu loa taotluse või selle kehtivuse pikendamise
taotluse esitamisele järgnenud aja kohta.
Nr Keskkonna nimetus (sh kasutajanimi või e-posti aadress)
Konto avamise ja
sulgemise aeg
(kuu, aasta)
Väärtus eurodes
1)
2)
3)
4)
5)
26. Krüptovara
Kui omate krüptovara (Bitcoin, Ethereum, BlackCoin, Auroracoin jms), märkige selle nimetus, kogus ja
soetamise väärtus eurodes ning keskkond või rakendus, milles selle soetasite või seda hoiustate.
Nr Krüptovara nimetus Keskkond või rakendus Kogus Soetusväärtus
1)
2)
3)
4)
5)
27. Harrastused ja erihuvid (kirjeldage)
Leht 24/24
1)
2)
3)
VII. TAOTLEMINE
28. Kas olete varem taotlenud või omanud riigisaladusele või salastatud välisteabele
juurdepääsu õigust?
Jah Ei
Jaatava vastuse korral selgitage või täpsustage
29. Kas vajate lisaks riigisaladusele juurdepääsu loale ka salastatud välisteabele juurde-
pääsu sertifikaati?
Jah Ei
Jaatava vastuse korral märkige, millise salastatud välisteabe avaldaja ja mis tasemega salastatud
välisteabele juurdepääsu sertifikaati vajate:
VIII. MUUD ASJAOLUD VÕI SELETUSED
Märkige muud asjaolud või seletused, mis võivad omada tähtsust riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude esinemise kontrollis.
(päev, kuu, aasta) (ankeedi esitaja allkiri)
EELNÕU
05.12.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta
määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 27 lõike 13 ja § 31 lõike 5
alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse kord“ lisad 3 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 2. veebruaril 2026. aastal.
Kristen Michal
peaminister
Igor Taro
siseminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Lisa 3. „Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele
juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeet“
Lisa 5. „Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolliks“
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
Lisa 5
(muudetud sõnastuses)
FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK JULGEOLEKUKONTROLLIKS
Taotleja: ______________________________________ (ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Töökoht: _______________________________________________________________
Luban _____________________________________ saada minu kohta teavet, sealhulgas (julgeolekukontrolli teostava asutuse nimi)
eriliiki ja muid isikuandmeid, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja
organitelt, sealhulgas avalik-õigusliku ameti kandjatelt:
- juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks;
- juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal.
Palun igati abistada julgeolekukontrolli teostavat asutust vajaliku teabe saamisel. Teave on
vajalik asutuse seadusjärgsete ülesannete täitmiseks ja on ette nähtud üksnes ametialaseks
kasutamiseks.
_________________________ ____________________________ (päev, kuu, aasta) (allkiri)
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei istungiosakond
09.12.2025 nr 1-6/3316-1
Eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa: 1) eelnõu 1-l lehel;
2) eelnõu seletuskiri 7-l lehel;
3) eelnõu seletuskirja lisa 10-l lehel;
4) määruse lisa 3 (muudetud sõnastuses) 24-l lehel;
5) määruse lisa 5 (muudetud sõnastuses) 1-l lehel.
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastused ja arvamused
Märkus Märkustega arvestamine
Justiitsministeerium
Kooskõlastatud märkustega
1. Eelnõu on koostatud siseministri määruse eelnõuna. Juhime
tähelepanu, et määruse aluseks olev volitusnorm, riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 31 lg 5 lubab sellise sisuga
määrust kehtestada üksnes Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsuse
määrust ei saa muuta siseministri määrusega. Esitatud kujul oleks
määrus antud ilma asjakohase volitusnormita ning seega formaalselt
põhiseadusega vastuolus.
Arvestatud.
Seletuskirjas sisaldunud ilmne eksimus on parandatud.
2. Eelnõu seletuskirja lk 2 alguses on selgitatud, et foto lisamine
ankeedile ei ole enam vajalik, kuna see on võimalik saada andmekogu
päringuga. Juhime tähelepanu haldusmenetluse põhimõttele, et
haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Samuti on asjakohane viidata
avaliku teabe seaduse § 431 lg-s 3 nimetatud andmete ühekordse
küsimise põhimõttele. Andmeid, mille isik on juba üks kord riigile
esitanud, ei peaks isik enam uuesti riigile esitama. Palume ankeedis
küsitavate andmete suhtes läbivalt hinnata, kas lisaks fotole oleks
võimalik ka teisi andmeid saada andmekogu päringuga, nt
registreeritud elukaaslase ja endise elukaaslase andmed, Eestis
toimunud nimevahetuse andmed, Eestis kodakondsuse andmed
Mittearvestatud.
Ankeedist foto välja jätmise selgitust on täpsustatud.
Julgeolekukontrollis mh selgitatakse välja ega taotleja ei varja andmeid
ega esita valeteavet või võltsitud andmeid, millest tulenevalt ei saa
piirduda üksnes registripäringutega.
rahvastikuregistrist, Eestis omandatud hariduse andmed Eesti Hariduse
Infosüsteemist jne.
3. Eelnõu lisa 3 ankeedi p 6 kohta märgime, et siin küsitakse muu
hulgas andmeid, mida isikul endal ei olegi võimalik teada, nt töökoha
arvutisse paigaldatud SIM kaardi number. Tuleks kaaluda, kas selliseid
andmeid saaks küsida tööandjalt, mitte isikult endalt.
Mittearvestatud.
Märkus on teadmiseks võetud. Seda teemat on käsitletud ka
varasemates aruteludes, aga kuivõrd julgeolekuasutused peavad
lähtuma eesmärgipärasuse põhimõttest, siis ei ole vajalik nimetatud
punkti täiendavalt täpsustada.
4. Eelnõu lisa 3 ankeedi punkt 11 muudatus, mille kohaselt peab ka
loa pikendaja uuesti esitama juba varasemalt esitatud andmed oma
lähedaste kohta, on Justiitsministeeriumi hinnangul ülemääraselt
koormav, arvestades, et eelnõuga kavandatavad muudatused kogumina
suurendavad niigi märkimisväärselt ankeedi esitaja poolt
kohustuslikult esitatavate andmete mahtu. Seega isiku vaates
muudatuste tulemusel koormus suureneb.
Märgime, et ka siin tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise ning
võimalikult tõhusa, lihtsa ja kiire haldusmenetluse põhimõttest, millele
viitasime vastuskirja punktis 1. Seletuskirjast nähtub, et andmed on
riigil varasemast korrast juba olemas, kuid praegune süsteem ei
võimalda neid taaskasutada. Kui probleem on selles, et inimene unustab
varem esitatud info ja selle tõttu tekivad vead, siis tuleks leida
infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab kord juba esitatud
andmeid taaskasutada. Nii saaks isik olemasolevad andmed asjakohasel
juhul parandada või neid täiendada. Teeme ettepaneku lähtuda endiselt
sellest, et isik esitab oma lähedaste kohta andmed vaid juhul, kui need
on muutunud võrreldes varasemas ankeedis esitatuga. Oluline on, et
pikendamise taotlejal säilib kohustus ka juba esitatud lähedaste andmed
üle kontrollida.
Arvestatud.
Eelnõu on muudetud. Isik peab esitama ka edaspidi oma lähedaste
kohta andmed vaid juhul, kui need on muutunud võrreldes varasemas
ankeedis esitatuga.
5. Eelnõu lisa 5 muudatusega kehtestatakse uues sõnastuses isiku
nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks. Selgitame selle kohta Mittearvestatud.
järgmist. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2 p (a)
kohaselt ei kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töödeldakse muu kui
liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus. IKÜM-i
põhjenduspunkt 16 selgitab seda ja ka p (b) sisu järgmiselt: käesolevas
määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega
andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse
kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava
tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu
ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.
Eelnevat arvesse võttes tuleb julgeolekukontrolliga seotud
andmetöötlusele kohaldada riigisisest õigust, milleks antud juhul on
RSVS. Lisaks tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel on
julgeolekukontrolli võimalik teostada ka isiku nõusolekuta (RSVS § 47
lg 5). Seega ei sõltu andmete töötlemine alati isiku nõusolekust ning
nõusolek ei ole asjakohane õiguslik alus andmete töötlemiseks. See
alus peab tulenema RSVS-ist.
Ühe alternatiivina võiks kaaluda isiku teavitamist enne juurdepääsuloa
taotlemist, et asjaolude kontrollimiseks on kontrolli toestaval asutusel
õigus saada andmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Isik saab siis otsustada,
kas ta soovib taotlust esitada. Andmete töötlemise õiguslik alus
juurdepääsuloa menetlemisel tuleb aga RSVS-ist. Tuleks hinnata, kas
RSVS-is on vaja andmetöötluse sätteid selgemaks muuta, et ka
eraõiguslikud juriidilised isikud saaksid üheselt aru, millal nad on
kohustatud andmeid väljastama.
Julgeolekukontrolli andmetöötluse põhimõtete muutmine ei olnud
eelnõu skoobis. Seda teemat tuleb vaadata koosmõjus RSVS
muutmisega.
6. Eelnõu on plaanitud jõustada üldises korras. Soovitame uues
sõnastuses lisade jõustumiseks valida siiski konkreetne kuupäev. See
loob selguse, millised nõuded millal kehtivad. Selgus on vajalik nii
ankeedi esitajale kui ka kontrollijale.
Arvestatud.
Eelnõu on täiendatud.
Kaitseministeerium
Kooskõlastatud märkustega
I Märkused ja ettepanekud määruse lisa 3 kohta (Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele
juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeedi muudatused)
1. Kaaluda ankeedi selgitava osa täiendamist tekstiga, mis annab
täitjale selge juhise, kas ankeedist on lubatud ridu kustutada. Nt on
varem julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt saadud suunis, et kui
küsimuse all on kümme rida vastamiseks, aga vastuse jaoks läheb vaja
vaid kahte, võib ebavajalikud kaheksa rida kustutada, kuid mingil juhul
ei tohi ankeedist kustutada küsimusi või muuta ankeedi struktuuri.
Arvestatud.
Täiendatud ankeedi selgitavat osa järgnevalt:
„Ankeedist ridu või teksti eemaldada lubatud ei ole.“
2. Seletuskirjas (lk 2) lisa 2 muudatuste selgituses kirjeldatakse, et
„ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Kuivõrd isikut
tõendaval dokumendil kasutatud taotleja foto on võimalik saada
andmekogu päringuga, ei ole selle lisamine vajalik.“
Samas on toodud välja, et „foto on siiski vajalik, sest abistab
julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse
tuvastamisel“. Jääb selgusetuks, kas foto vajalikkust hindab
julgeolekukontrolli teostav asutus ja nõuab seda ankeedi täitjalt või
peetakse selgitusega silmas asjaolu, et foto kontrollimine päringuga
vastavasse andmekogusse abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust
isiku isikusamasuse tuvastamisel. Täiendavalt tuleks foto
eemaldamisega Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 vastu võetud
määrusega nr 262 kehtestatud ankeedivormilt kaaluda, kas oleks vajalik
täiendada seletuskirja selgitusega, mis toetab ja annab kindla
veendumuse, et julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus vastava
päringu alusel töödelda julgeolekukontrolli tegemise raames ka isiku
fotot. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse erinevatest andmetöötluse
põhimõtetest, sh on avalikul sektoril parimaks isikuandmete töötlemise
aluseks seaduslik alus, milleks foto töötlemise puhul oli seni
ankeedivormil foto lisamise kohustuslikkus. Riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse (RSVS) § 49 lg 1 selgitab, et julgeolekukontrolli
teostamisel ja isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste
seaduses sätestatust, arvestades RSVS toodud erisusi. Seega on
Arvestatud.
Täiendatud seletuskirja järgmise selgitusega:
„Ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Foto vaatamine
või kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see
abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse
tuvastamisel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste
seadusest ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli
läbiviival asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja
isikusamasuse tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot).“
ettepanek foto eemaldamist ankeedivormilt mitte põhjendada üksnes
asjaoluga, et taotleja fotot on võimalik saada andmekogu päringuga,
vaid siduda isikuandmete töötlemise põhimõte julgeolekuasutuste
seadusest tulenevalt teabe kogumise ja töötlemise põhimõttega.
Teeme ettepaneku täpsustada foto esitamise või kontrollimise
vajalikkust arusaadavama selgitusega: „Foto vaatamine või
kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see abistab
julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse
tuvastamisel“. Lisaks täiendada seletuskirja (lk 2) järgmise lausega:
„Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest
ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli läbiviival
asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja isikusamasuse
tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot)“
3. Ankeedi punktis 7 on täpsustatud kodakondsuse küsimust „b“ ehk
kui taotlejal on teise riigi kodakondsus, siis tuleb täpsustada, millisel
viisil kodakondsus on saadud (nt sünnijärgselt, naturalisatsiooni korras,
muul viisil). Sulgudes oleva näidisloetelu viimane väljend „muul viisil“
võib ankeedi täitjale jätta mulje, et piisab „muul viisil“ märkimisest.
Teeme ettepaneku kaaluda väljendi „muul viisil“ järele sulgudesse sõna
„täpsusta“ lisamist.
Arvestatud osaliselt.
Kuivõrd tegemist on (avatud) näidisloeteluga, siis on ankeedist selguse
huvides välja jäetud sõnad „muul viisil“.
4. Ankeedi punktis 8 palutakse loetleda ajalises järjestuses elukohad
viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena praeguse elukoha.
Kui isik on elanud välisriigis, siis tuleb loetleda välisriigi elukohad
terve oma eluea kohta. Märkida tuleb elukoha omaniku ning samal
elamispinnal elanud muu isiku nimi seal elamise ajal, kui see on teada.
Antud juhul eeldab sõnastus, et ankeedis märgitakse elukoha andmete
juurde nii pereliikmete, kui kolmandate isikute nimed. Kui ankeedis
Arvestatud.
Ankeeti ja seletuskirja vastavalt täiendatud. Esitama peab üksnes
andmed nende isikute kohta, kes ei ole taotleja pereliikmed.
soovitakse üksnes isikute, kes ei kuulu taotleja pereliikmete hulka
kajastamist, tuleks ankeedi sõnastust täpsustada.
5. Ankeedi punktis 10 täpsustatakse abieluga sarnanevas suhtes olev
isiku termini sisu – see hõlmab nii elukaaslast, püsisuhte kaaslast või
partnerit. Jääb selgusetuks, mis vahe on kaaslasel ja partneril.
Võimalik, et kaaslasena käsitletakse püsisuhtes olevat isikut, aga
partnerina mõeldakse isikut, kellega veel püsisuhet ei ole, aga aeg-ajalt
kohtutakse.
Teeme ettepaneku jätta ankeedi punktist 10 välja sõna „partner“, sest
ankeedi punkt 10 muudatust selgitatakse 2024. aastal jõustunud
perekonnaseadusega, kuid perekonnaseadus ega ka kooseluseadus ei
käsitle terminit „partner“, v.a lapse isa tuvastamise kontekstis. Seega
kaaluda sõna „partner“ eemaldamist ankeedist.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
6. Ankeedi punktist 11 on eemaldatud võimalus jätta andmed sugulaste,
hõimlaste ja muude lähedaste kohta esitamata juurdepääsuloa kehtivuse
pikendamisel, kui andmed ei ole muutunud. Jääb ebaselgeks, kas
tähendab, et kui isikul on juurdepääsuloa korduv pikendamine viie,
kümne jne aasta pärast, tuleb üle viie aasta tagasi surnud isikud igal
juhul ankeeti märkida, sh ka isikuid, kelle surmadaatum võib jääda nt
aastasse 1970.
Teeme ettepaneku surma fakti andmete esitamise osas teha erisus ning
mitte teha juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel nende andmete
märkimist iga kordselt kohustuslikuks. Andmete küsimine ja esitamine,
vähemalt surma fakti esitamisel, peaks olema ühekordne, kuivõrd
julgeolekukontrolli teostaval asutusel on neid andmed võimalik samuti
registripäringuga pärida.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu on muudetud. Isik peab esitama ka edaspidi oma lähedaste
kohta andmed vaid juhul, kui need on muutunud võrreldes varasemas
ankeedis esitatuga.
7. Ankeedi punktis 13 ehk hariduskäigu alla tehakse muudatus, millega
palutakse lisada koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest.
Selles osas palub kaitseministeerium kaaluda, kas välisriiki õppima
Mittearvestatud.
Selgitame, et seletuskirja täpsustamine detailsete erisustega ei ole meie
hinnangul põhjendatud. Isikul on võimalus vajadusel viidata oma
minekul, mille korral on lähetajaks riigiasutus, oleks võimalik erandi
tegemiseks, mis hõlmaks:
a) laiemalt kõiki riigiasutuse poolt õppima saadetuid ja lisada
seletuskirja täiendus: „Kui riigiasutuse poolt on teenistuja lähetatud
välisriiki õppima, siis sellisel juhul lõputunnistust edastama ei pea.
Riigiasutus on isikud õppima suunanud asutuse vajadustest tulenevalt
ning üldjuhul on tegemist erialaste õpingutega. Julgeolekukontrolli
teostav asutus saab vajadusel õpingute ja kooli lõpetamise kohta esitada
päringu isiku lähetanud asutusele“. Selgitame, et info on riigil endal
olemas ja need andmed saab ja esitab (vähemalt KV puhul KRA paneb
teenistuskäigu ja lähetuste/koolituste info menetlevale asutusele kaasa)
riik ise KAPOle ning ei ole mõistlik nõuda eraldi kooli lõputunnistuse
koopia esitamist. Mõistetav on, et kui isik on elanud välismaal ja
lõpetanud seal elamise ajal erinevaid koole ning sel juhul soovib
menetlev asutus lõputunnistuse koopiat saada, kuigi ka sel juhul on
küsitav lõputunnistuse koopia esitamise vajalikkus, kui ankeeti tuleb
lõpetatud koolid igal juhul märkida.
b) kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistujaid
selliselt, et „välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistust ei pea esitama
kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja, kui
tegemist on luure- või vastuluure valdkonda puudutava kooliga“, sh
puudutab see asjaolu ka punkti 14 koolitustel, seminaridel ja
töögruppides osalemist. Selgitame, et julgeolekuasutusel ei pruugi olla
teadmisvajadust kaitseväeluuret teostava KV struktuuriüksuse
teenistuja luure- ja vastuluure alase pädevuse osas.
hariduskäigule, sealhulgas erialale ja õppeasutusele, mis maandab
võimalikud riskid muude meetmete abil. Sama kehtib koolituste kohta
– isik saab vestluse käigus esitada teavet oma osaluse kohta koolitustel
ja tuua vajadusel täpsustada, et tööandja hinnangul ei pruugi
julgeolekuasutusel olla teadmisvajadust koolituse detailide osas.
8. Ankeedi punktis 20 tuleb edaspidi märkida ühingu asukoha asemel
registrikood. Kas saab eeldada, et kõigil liikumistel või ühistegevustel
on registrikood? Nt kui tegemist on ametlikult registreerimata
rühmitusega (seltsing), kus kogukond või ühiste huvidega rühm inimesi
tuleb kokku, et midagi ühiselt teha ja tegemist ei ole klassikalises
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.
mõttes seltsiga (sõnaveeb: ametlikult registreeritud vabatahtlik ühing,
juriidiline isik (nt MTÜ), mille liikmed tegutsevad ühise eesmärgi
nimel), siis kas ankeedi täitjal on õigus valida, et kuigi tegemist on
ametlikult registreerimata rühmitusega, siis ta ei pea seda ankeeti
märkima, sest rühmitusel puudub registrikood.
Teeme ettepaneku täiendada punkti 20 sissejuhatavas tekstis sulgudes
olevat loetelu lühendiga „vms“, mis võimaldab loetelu jätkata juhul, kui
ankeedi täitja leiab, et tegemist ei ole sulgudes loetletud rühmitustega
ning jätta registrikoodi esitamine võimaluseks, mitte kohustuseks.
9. Punkti 23 alapunktis 4 on täiendava tuluallikana toodud ühe näitena
peretoetus. Meie hinnangul ei saa peretoetust lugeda täiendavaks
tuluallikaks, kuivõrd tegemist on sotsiaaltoetusega, mis on riigi poolt
isikule teatud tingimustel ette nähtud. Sama kehtib ka näiteks
pensionite suhtes, mis on vastavalt teatud tingimustel riigi poolt isikule
ette nähtud ning tegemist on sotsiaalse hüvitisega/tagatisega, mitte
tuluallikaga. Kui on soov ülevaadet omada riiklike toetuste/hüvitiste
vm kohta, tuleks kaaluda täiendava alapunkti lisamist. Samas on
võimalik julgeolekukontrolli teostaval asutusel näha neid andmeid
vastavatest andmekogudest või pangapäringutest.
Arvestatud.
10. Ettepanek kaaluda Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamist
rakendussättega või seletuskirja täiendamist viisil, mis selgitab, kas
pärast ankeedi vormi muutmise jõustumist peab isik järgmis(t)e
riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamis(t)el märkima
nendes punktides, millest on eemaldatud võimalus pikendamisel
andmed täitmata jätta juhul, kui andmed ei ole muutunud, edaspidi
esitama üha uuesti andmed, mida kord on juba esitatud. Eelkõige
puudutab see surnud inimeste märkimist ja
ühingutest/organisatsioonidest/ühistegevusest/liikumistest lahkumisi.
Arvestatud.
Ankeedi küsimusi 11 (lähedased isikud) ja 20 (ühingud) on vastavalt
täiendatud.
11. Teeme ettepaneku kaaluda ankeedi lõppu täiendava selgituse
lisamist, et andmed, mida ei esitata elektroonilises keskkonnas, vaid Mittearvestatud.
ankeetvormil, esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele
digitaalselt allkirjastatuna ning krüpteeritult.
Täpsustavad juhised saab anda menetleja või töötleva üksuse
riigisaladuse kaitset korraldav isik.
II Märkused ja ettepanekud määrruse lisa 5 kohta (Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks muudatused)
12. Nõusoleku viimane lõik, mis algab sõnadega „Palun igati abistada
käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel“ ei anna nõusolekule
sisulist lisaväärtust ja pigem tekitab küsimusi ning võiks blanketilt
eemaldada. Punktis 17 nimetatud õigusliku aluse lisamine nõusoleku
blanketile oleks oluliselt informatiivsem. Taotlejale võib
segadusttekitav olla ka see, keda peetakse silmas abistamist vajava
esitajana – nõusoleku esitab julgeolekuasutusele taotleja. Samuti pole
nõusolekul selget informatsiooni selle kohta, et nõusolek edastatakse
kolmandatele isikutele.
Juhime tähelepanu, et juhul, kui nõusolek on mõeldud edasiesitamiseks
teistele asutustele, siis tuleks seda kavatsust nõusoleku blanketil
nimetada. Vastasel korral ei ole tegemist isiku teadlikult antud
nõusolekuga.
Ettepaneku mõte on selles, et nõusoleku andjal ehk isikul, kelle suhtes
tehakse julgeolekukontrolli, peab olema selge arusaam asjaolust, et
menetlev asutus võib isiku nõusolekut näidata/saata päringute tegemise
käigus teistele asutusele, aga ka füüsilistele isikutele.
Julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatava nõusoleku tekst algab
sõnadega „Käesolevaga luban Kaitsepolitseiametil saada minu kohta
teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ….“. Kuigi menetleval
asutusel on RSVS § 40 lg 11 alusel lubatud RSVS § 32 lg 1 ja 2
nimetatud asjaolude kontrollimisel töödelda eriliiki isikuandmeid ja
samuti on AKI leidnud, et julgeolekukontrolli teostamise alused
tulenevad seadusest, küsivad tervishoiuasutused näha täiendavalt
kontrollitava isiku nõusolekut. Riigikohtu lahend nr 1-20-5071 ütleb:
„Konfidentsiaalsuskohustusega kaetud andmetena patsiendi isiku ja
tema tervise seisundi kohta (VÕS § 768 lg 1) ehk patsiendisaladusena
Mittearvestatud.
Ei toeta lause eemaldamist ankeedist, kuivõrd tegemist ei ole pelgalt
informatiivse lausega.
Selle muudatuse elluviimine eeldaks RSVS muutmist, mis aga väljub
käesoleva eelnõu skoobist.
tuleb käsitada mistahes teavet, mis on tervishoiuteenuse osutajale
patsiendi kohta teatavaks saanud.“ (p 21); „Konfidentsiaalsuskohustust
tühistava nõusoleku puhul tuleb silmas pidada, et igal üksikjuhul peab
olema selgelt määratletud ning patsiendile selgitatud, millistele
adressaatidele ning millises ulatuses tema andmeid avaldada soovitakse
(teavitatud nõusolek).“ (p 24) Sellest tulenevalt on ettepanek
andmesubjekti teavitamise huvides nõusoleku blanketti vastava
selgitava lausega täpsustada.
13. Lisa 5 nõusoleku blanketil lahter „töökoht“ tööandja mõttes ei ole
sama tähendusega, kui Lisa 3 ankeedi punkt 16 nimetatud „töökoht“
kui teenistuskoht ametiasutuses. Taotlejale oleks selgem, kui termineid
kasutataks läbivalt samas tähenduses.
Mittearvestatud.
Nõusoleku võib anda ka isik, kelle juurdepääsuvajadus võib tuleneda
muust lepingulisest suhtest (nt käsundus- või töövõtuleping), millest
tulenevalt ei ole „tööandja“ mõiste kasutamine korrektne.
1
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta
määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku:
täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa
(edaspidi juurdepääsuluba) taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeeti
(edaspidi ankeet) ning
nõusolekut julgeolekukontrolliks (edaspidi nõusolek).
Muudatused on valdavalt tehnilised, kuid täpsustatakse ka sisu. Muudatuste peamine eesmärk
on parandada andmekvaliteeti. Muudatuste tulemusel paraneb taotlejate arusaam nõutud
andmetest, mis seni on tekitanud ebaselgust. Kuigi järjest enam liigutakse üle andmete
esitamisele e-keskkonnas, on siiski arvestatav hulk taotlusi, kus andmed esitatakse
ankeetvormil. Seetõttu on ankeetvormi vaja säilitada, kuid selle kaasajastamine on vajalik.
Tegemist on tehnilise eelnõuga, millega täpsustatakse ankeedi andmekoosseisu, mille tulemusel
esitatakse julgeolekukontrolli tegijale täpsemaid ja kvaliteetsemaid andmeid. Seega ei ole
vajalik rakendada halduskoormuse vähendamise reeglit, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse
21. detsembri 2011. aasta määrusest nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi sisejulgeoleku
osakonna ([email protected], tel 612 5007) ametnikud koostöös Välisluureameti
esindajatega.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunikud Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Kristi
Kool (teenistussuhe peatunud).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud enne eelnõude infosüsteemi (EIS)
kooskõlastamiseks esitamist Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre
(teenistussuhe lõppenud).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 262 „Riigi-
saladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) avaldamismärkega RT I,
27.08.2025, 8.
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse RSVKK lisasid 3 ja 5.
2.1. Lisa 3
Lisas 3 tehakse võrreldes kehtiva lisaga järgmised muudatused.
1) Ankeedist jäetakse välja kohustus lisada juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise
või juurdepääsuõiguse taseme muutmise taotleja (edaspidi taotleja) foto. Fotot on siiski vaja
pärida riigi andmekogudest, sest see aitab julgeolekukontrolli tegijal kontrollida taotleja
isikusamasust. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest. Julge-
olekukontrollis on selle tegijal õigus töödelda taotleja isikusamasuse kontrolliks tema isiku-
andmeid, sealhulgas fotot.
2) Sissejuhatusse lisatakse juhis pöörduda küsimuste korral e-posti teel asutuse poole, kes
taotlejale julgeolekukontrolli teeb, st Kaitsepolitseiameti või Välisluureameti poole.
3) Punktis 1 „Nimi“ eristatakse eesnimi ja perekonnanimi eraldi lahtrites.
4) Punkti 6 „Kontaktandmed ja kasutajakontod“ lisatakse (telefoni)numbri, e-posti aadressi
ja elektroonilise suhtluskeskkonna kasutajakonto kasutamise aja tulp. Aja täpsustus hõlmab
numbri, aadressi, keskkonna või rakenduse kasutamise algus- ja lõppaastat. Kasutusaja
täpsustus on ennekõike taotleja enda huvides, sest praktikas on olnud arvestatav hulk juhte,
kus kasutusaja ja mõne negatiivse sündmuse või kuskil viibimise vahel on oluline seos, kuid
tegelikult ei olnud taotlejal sel ajal enam numbri, e-posti aadressi või kasutajakontoga seost
(häkitud veebikonto, numbrivahetus jne).
E-posti aadressid tuleb edaspidi esitada sarnaselt numbrite ja kasutajakontodega tabelis.
Eesmärk on seeläbi lihtsustada nii andmete esitamist kui ka kontrolli.
5) Punktis 7 „Kodakondsus“ täpsustatakse küsimust b teise riigi kodakondsuse kohta. Kui
taotlejal on teise riigi kodakondsus, peab ta edaspidi täpsustama, millisel viisil on ta koda-
kondsuse omandanud, näiteks on see sünnijärgne või omandatud naturalisatsiooni korras.
Samuti täpsustatakse küsimust c passi kohta. Passi andmed tuleb edaspidi märkida üksnes
välisriigi väljastatud passi kohta.
6) Punktis 8 „Elukohad“ nõutakse edaspidi elukoha omaniku ja samal elamispinnal elanud
muu isiku kohta teavet ka juhul, kui elukoht asub Eestis. Varem tuli need isikud nimetada
üksnes välisriigi elukoha puhul, kuid praktikas on olnud julgeolekukontrollis olulisi seoseid
ka Eesti elukoha puhul. Praegu on ainuke viis nende seoste tuvastamiseks küsida selle kohta
taotlejalt vestlusel. Julgeolekukontrolli kiirendamise huvides tuleb edaspidi need andmed
esitada ankeedis. Kui elukoha omanik või samal elamispinnal elanud muu isik oli pereliige,
s.o taotleja vanem, kasuvanem, õde, vend, poolõde, poolvend, laps, abikaasa, elukaaslane
või püsisuhte kaaslane, siis teda nimetama ei pea. Samuti ei pea isikut nimetama siis, kui
isiku nimi ei ole taotlejale teada, sest ei ole välistatud olukorrad, kus taotleja on jaganud
elukohta kolmandate isikutega, näiteks üürinud lühiajaliselt ühte tuba korteris, kuid need
kolmandad isikud ei ole taotlejale teada või ta on nende nimed unustanud.
3
7) Punktis 10 „Perekonnaseis“ täpsustatakse perekonnaseisu kategooriaid. Täiendus on
eelkõige tingitud 20. juunil 2023. aastal vastu võetud perekonnaseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest1. Lisaks peab edaspidi ankeedis märkima ka
kahe eelmise (s.o viimase) abikaasa, elukaaslase või püsisuhte kaaslase isikukoodi.
Isikukood võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Punktist jäetakse välja võimalus
märkida, et andmed ei ole muutunud, sest praktikas jäetakse tihti märkimata oma
suhtepartneri andmed, kuigi need on muutunud viimase riigisaladusele juurdepääsu loa
taotlusele järgnenud perioodil.
8) Punktis 11 „Sugulased, hõimlased ja muud lähedased (sh välismaal elavad isikud)“ küsimuse all jäetakse välja võimalus märkida, et andmed ei ole muutunud. See küsimus on
praktikas kujunenud enim probleemseks, sest isikud jätavad märkimata oma vahepeal
sündinud lapsed, uue elukaaslase lapsed (eestkostetavad) jne.
9) Punktis 12 „Lähemad tuttavad ja muud isikud“ täpsustatakse küsimust b muude isikute
kohta. Märkida tuleb taotleja tutvusringkonda kuuluvad muud isikud, kes võivad osutuda
julgeolekukontrollis tähtsaks. Et oleks selgem, keda käsitatakse julgeolekukontrolli
seisukohast olulise isikuna, tuuakse näitena isik, kes on teavituskohustusega välisriigi
kodanik või elanik. Taotleja seos, näiteks perioodiline suhtlemine, sellise riigi kodaniku või
elanikuga on oluline teave, mida julgeolekuriskide hindamisel arvesse võtta.
10) Punktis 13 „Hariduskäik“ täpsustatakse pealkirja ja selgitust. Pealkirjas sisalduv juhis,
mille kohaselt peab märkima hariduskäigu alates algastmest, esitatakse analoogselt teiste
küsimustega selgituses. Samuti palutakse edaspidi lisada ankeedile või edastada
julgeolekukontrolli tegijale koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest. See on
vajalik julgeolekukontrolli kiirendamiseks, sest andmeid välisriigi kooli lõpetamise kohta
ei ole võimalik lihtsalt ja kiiresti pärida ning seeläbi andmeid kontrollida.
11) Punktis 17 „Sõjaväeteenistus“ täpsustatakse nii pealkirja, selgitust kui ka küsimusi.
Punkti pealkiri on edaspidi „Kokkupuude relvajõududega“, sest see on laiem kui
ametlik riiklik sõjaväeteenistus ja võtab paremini arvesse viimase aja suundumusi.
Muudatus on ajendatud peaasjalikult sellest, et on Eesti kodanikke, kes võtavad või on
võtnud osa (relvastatud) konfliktist, kuid selline osalemine ei pruugi olla ametlik
teenistus välisriigi relvajõududes.
Selgituses on selgesõnaline juhis, et küsimus ei puuduta lepingulist tegevteenistust,
mille kohta on taotleja andmed esitanud eelmises küsimuses. Lepinguline tegevteenistus
Kaitseväes või tegevteenistus mõne teise riigi relvajõududes tuleb märkida küsimuses
16.
Lisatakse uus küsimus nr 6 selle kohta, kas taotleja on kuulunud välisriigi relvastatud
üksusesse. Küsimus hõlmab mistahes konflikte, rühmitusi, liikumisi, formeeringuid jne.
Termin „relvastatud üksus“ on valitud karistusseadustiku § 911 järgi, mis lisati
seadusesse Ukraina sõja kontekstis 2022. aastal2.
Samuti lisatakse küsimused nr 5 ja 7, milles küsitakse vastavalt ajateenistuse välise
sõjaväelise väljaõppe ja ettevalmistuse kohta ning asjaolude kohta, mis võivad tingida
taotleja kutsumise välisriigi julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või teistesse relvas-
tatud üksustesse.
1 RT I, 06.07.2023, 6. 2 Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (agressiooni toetamine). – RT I, 28.04.2022,
24.
4
Alapunktis a tuleb edaspidi märkida lisaks erialale, või teatavatel juhtudel eriala asemel,
ka väljaõpe, mis teenistuse käigus saadi.
Kuivõrd punkti 17 märkimisväärselt muudetakse (täiendatakse), jäetakse välja võimalus
märkida, et andmed ei ole muutunud. Taotleja peab edaspidi igal juhul andmed
relvajõududega kokkupuudete kohta uuesti esitama.
12) Punktis 19 „Viibimine välisriikides“ muudetakse tabeli ülesehitust. Muudatus on tingitud
taotlejate tagasisidest, millest selgus, et tabeli praegune ülesehitus muudab keeruliseks
andmete parandamise ja täiendamise.
Muudetakse reisi eesmärgi kajastamise viisi. Praegu tuleb see märkida koodina, kuid
see on toonud kaasa vigu. Seetõttu tuleb reisi eesmärk, näiteks turism või lähetus,
nimetada sõnadega.
Välisriigis viibimise kohta tuleb edaspidi märkida ka reisil külastatud linn või piirkond
ja isikud, kellega koos reisiti. Ennekõike tuleb märkida kaasreisijate nimed, kuid
samamoodi on taotleja kaasreisijad identifitseeritavad juhul kui ta näiteks märgib, et
reisis koos oma vanematega või lastega. Reisimise andmed on vastuluure kriitiline osa
ja julgeolekukontrolli vestlusel täpsustatakse neid andmeid praktikas niikuinii. Seetõttu
on taotlejale mõneti lihtsam need andmed ankeedis välja tuua, et vestlusel ei kuluks
sellele lisaaega.
13) Punktis 20 „Osalemine ühingutes/organisatsioonides/ühistegevuses/liikumises“ täpsusta-
takse selgitust ja tabelit.
Võimalus jätta punkt täitmata juhul, kui eelmises ankeedis esitatud andmed ei ole
muutunud, asendatakse selgitusega, et kui taotleja taotleb juurdepääsuloa kehtivuse
pikendamist või juurdepääsuõiguse taseme muutmist, peab ta esitama üksnes andmed
viimase juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud
aja kohta. Muudatus on tingitud asjaolust, et tihti on taotlejad liiga kergekäeliselt
kinnitanud, et andmed ei ole muutunud, kuigi tegelikkuses ei vasta see tõele, eriti
liitumise ja lahkumise puhul.
Edaspidi tuleb organisatsiooni asukoha asemel märkida registrikood, juhul kui see on
olemas, ja asukoht. Registrikoodi alusel saab organisatsiooni üheselt tuvastada ja
asukoha aadressi leiab sellisel juhul registrist.
Kui taotlejal on kindel roll ühingus või organisatsioonis, näiteks ta on heategevusklubi
laekur, siis tuleb edaspidi märkida ka see roll.
14) Punktist 21 „Tervis ja eluviis“ jäetakse välja küsimus varaliste kohustuste täitmisel
esinenud maksehäirete kohta, sest seda küsitakse edaspidi punktis 23 „Varanduslik seis“.
Muudatus on tehniline, kuivõrd see küsimus sobib sisult paremini punkti 23. Samuti
ühtlustatakse alapunkti a täpsustav juhis ülejäänud alapunktidega.
15) Punktis 22 „Karistused“ täpsustatakse küsimust nr 6. Märkima peab alaealisena mistahes
kokkupuute politseiga, sealhulgas noorsoopolitseiga, või varem alaealise mõjutusvahendite
seaduse3 kontekstis alaealiste (asjade) komisjoniga. Küsimuse sisulist ulatust ei muudeta.
16) Punktis 23 „Varanduslik seis“ tehakse järgmised muudatused.
3 Seadus kaotas kehtivuse 2018. aasta 1. jaanuaril.
5
a) Selgitusest jäetakse välja võimalus esitada andmed üksnes viimase juurdepääsuloa või
selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamisele järgnenud aja kohta. Taotleja rahaline
seis on üks kriitilisemaid elemente, mida julgeolekukontrollis hinnatakse. Praktikas on
selline võimalus tekitanud palju segadust, näiteks pole taotleja märkinud uuesti kodu-
laenu või aktsiaportfelli suurust, sest tema hinnangul on ta need andmed juba viis aastat
tagasi esitanud. Selle punkti täitmisel võib võtta kõige rohkem aega aktsiate loetelu
lisamine, sest taotlejal võib olla palju aktsiaid. Seetõttu lisatakse sõnaselge suunis, et
taotleja võib esitada eraldi väljavõtte digitaalselt või paberil. See lihtsustab andmete
esitamist märgatavalt.
b) Küsimuse nr 1 alapunktis a tuleb edaspidi kinnisvara kohta märkida:
kirjelduse asemel otstarve, näiteks elukoht, suvila või väljaüürimiseks, ning
kinnistu nime asemel kinnisvara kasutaja ja kasutamise aeg, mis on asjakohane
näiteks juhul, kui kinnisvara üüritakse välja.
c) Küsimuse nr 2 alapunktis b tehakse järgmised muudatused.
Tuuakse selguse huvides sõnaselgelt välja, et väärtpaberid hõlmavad võlakirju.
Muudatus on tehniline, kuivõrd võlakirjad tuli märkida ka varem.
Kaotatakse välistus, mille kohaselt ei pea pensionifondiosakute kohta andmeid
esitama. Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 2021. aastast on võimalik teisest
pensionisambast raha lihtsamini välja võtta. Seetõttu saab seda käsitada tavapärase
investeeringuna.
Jäetakse välja kohustus märkida väärtpaberi turuväärtus. Väärtpaberi turuväärtus
võib muutuda väga kiiresti, mistõttu ei ole selle märkimine otstarbekas. Edaspidi
tuleb märkida väärtpaberi soetamise väärtus.
d) Küsimusest nr 3 alapunktist c jäetakse välja piirang märkida ainult need varalised
kohustused, mis ületavad taotleja ühe kuu palka, sest praktikas on olnud hulgaliselt
juhtumeid, kus väikeste kiirlaenude või järelmaksude kogusumma on kokkuvõttes
märkimisväärne, kuigi üksikult ei tule neid ankeeti märkida. Küsimuses ei ole mõeldud
kommunaale, üüri ega igakuiseid olmekulutusi, vaid finantskohustusi ehk
laenukoormust.
e) Küsimusse nr 4 alapunkti d lisatakse selguseks näiteid muudest tuluallikatest, näiteks
üüritulu ja dividendid ning selle alapunktis d tuuakse välja, et märkida tuleb ka tulu
suurus.
f) Küsimuse nr 5 alapunktis e täpsustatakse sõnastust.
Termin „transpordivahend“ asendatakse terminiga „mootor- või veesõiduk“, sest
„transpordivahend“ on tähenduselt laiem, kui ankeedis vaja.
Lisatakse selgitus, et andmeid ei tule märkida ühissõiduki ega lühirendisõiduki
kohta, näiteks päevaks renditud Bolt Drive’i või CityBee auto. Küll aga tuleb
märkida muud sõidukid, mida kasutatakse volituse või liisingu-, üüri-, rendi-, laenu-
või muu kasutuslepingu alusel, sealhulgas rendisõiduk, mida kasutatakse pikemat
aega.
g) Lisatakse uus küsimus nr 8 alapunkt h maksehäirete kohta varaliste kohustuste
täitmisel. Küsimus tuuakse punkti 23 punktist 21. Küsimust ka täiendatakse:
täpsustatakse, et maksehäirete andmed peab esitama viimase viie aasta kohta;
6
küsitakse ka andmeid maksuvõla kohta, sest sarnaselt maksehäiretega on maksuvõlg
oluline teave selle kohta, kas taotleja on oma varalisi kohustusi korrektselt täitnud.
17) Punktis 24 „Pangakontod“ tehakse järgmised muudatused.
Täpsustatakse, et märkida tuleb kõik viimase viie aasta jooksul kasutatud pangakontod.
Praegu ajalist piirangut ei ole.
Palutakse lisada ankeedile või edastada esimesel võimalusel välisriigi pangakontode
väljavõte. Praegu küsitakse seda üldjuhul vestlusel, kuid kiirema julgeolekukontrolli
huvides on taotlejal mõistlik ja asjakohane need andmed juba enne pankadest küsida.
Probleem seisneb selles, et julgeolekukontrolli tegija ametlikule päringule ei pruugita
vastata või vastamine võib võtta väga kaua aega, mis omakorda pikendab
julgeolekukontrolli aega.
Täpsustatakse, et kui taotleja kasutab kellegi teise pangakontot, tuleb lisada selle
omaniku nimi ja seos taotlejaga.
18) Punkt 25 „E-rahakott ja digitaalraha“ jagatakse kaheks punktiks: „E-rahakott“ (p 25) ja
„Krüptovara“ (p 26). Praktikas on olnud e-rahakottide ja virtuaalvaluutade ehk krüpto-
varaga palju segadust. Paljudel juhtudel on jäänud nõue esitada andmed krüptovara kohta
tähelepanuta. Seetõttu küsitakse neid andmeid edaspidi eraldi punktides. Küsimuse sisu
oluliselt ei muudeta.
Sarnaselt pangakontodega tuleb märkida e-rahakottide kasutamine viimase viie aasta
jooksul. Tabelis täpsustatakse, et märkida tuleb keskkonna nimetus, ning lisatakse
kasutajakonto avamise ja sulgemise aja tulp.
Krüptovara märkimise loogika on analoogne väärtpaberitega, st märkida tuleb andmed
nimetuse, koguse ja soetusväärtuse kohta. Välja jäetakse kohustus märkida krüptovara
väärtus ankeedi täitmise ajal. Lisatakse tulp, kus tuleb märkida keskkond või rakendus,
milles krüptovara soetati või seda hoiustatakse, näiteks Coinbase või Binance.
19) Punkti 28 (kehtiv p 27) üldistatakse ja antakse isikule võimalus vabas vormis täpsustada,
kas ta on varem riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsuõigust omanud või
seda taotlenud. Edaspidi ei ole vaja isikul märkida konkreetseid aastaid ega tasemeid, sest
üldjuhul on need andmed Kaitsepolitseiametile teada.
20) VIII peatükis „Muud asjaolud või seletused“ täpsustatakse selgitust. Praktikas on jäänud
taotlejatele ebaselgeks, mida seal märkida. Seetõttu selgitatakse, et märkida tuleb muud
asjaolud ja selgitused, mis võiksid olla olulised, et hinnata RSVS-i § 32 lõigetes 1 ja 2
nimetatud asjaolude esinemist.
2.2. Lisa 5
Nõusolekus täpsustatakse, et teabe all mõeldakse ka isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isiku-
andmeid. Praktikas on esinenud olukordi, kus eraõiguslikud juriidilised isikud on keeldunud
väljastamast julgeolekukontrolli tegijale eriliiki isikuandmeid, näiteks terviseandmeid, sest
puudu on isikuandmete kaitse üldmääruse4 artikli 9 lõike 2 punkti 1 kohane selgesõnaline
nõusolek eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Samas on need andmed vajalikud julgeoleku-
kontrolliks, s.o RSVS-i §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrolliks. Seetõttu lisatakse
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
7
nõusolekusse sõnaselgelt, et nõusolek antakse ka eriliiki isikuandmete julgeolekukontrolli
tegijale edastamiseks. RSVS-i § 47 lõike 1 kohaselt töödeldakse neid isikuandmeid üksnes
RSVS-i §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrolliks. Samuti ei tohi andmete töötlemine
piirata põhiõigusi ja vabadusi rohkem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vaja. Kokkuvõttes
on muudatus tehniline.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju riigiasutuste korraldusele, ülesannetele ja tegevusele
Muudatustel on positiivne mõju Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti halduskoormusele.
Muudatuste tulemusena on ankeet selgem, mis võimaldab julgeolekukontrolli tegijal saada
täpsemaid ja kvaliteetsemaid andmeid.
Mõju riigi julgeolekule
Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega täpsustatakse ankeedi
andmekoosseisu, mille tulemusel esitatakse julgeolekukontrolli tegijale täpsemaid ja
kvaliteetsemaid andmeid. See on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitseks olulise
tähtsusega.
Mõju isikute põhiõigustele
Muudatustega kaasneb positiivne mõju taotleja põhiõigustele, kuivõrd muudatus teeb ankeedi
selgemaks. Kuigi muudatuste tulemusel võib pikeneda ankeedi täitmise aeg, on muutunud
andmekoosseisust tulenevalt küsimused konkreetsemad ja selgemad. See aitab ankeedi täitjal
paremini mõista, mis andmeid tuleb esitada. Samuti on nõusoleku vormis toodud täpsemalt,
mis teavet on nõus jagama isik, kelle suhtes julgeolekukontrolli teostatakse – isik allkirjastab
nõusoleku, millega näitab, et kolmanda isikud võivad jagada tema kohta teatavaks saanud
teavet, sealhulgas eriliiki kui tavalisi isikuandmeid julgeolekukontrolli teostajaga. Muudatused
aitavad kaasa läbipaistvuse suurendamisele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab täiendavaid IT-arendustöid, mis kaetakse Kaitsepolitseiameti
eelarvest.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2. veebruaril 2026. aastal. Jõustumise kuupäev on seotud vajalike IT-
arendustööde tegemisega.
8
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja
Digiministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Kaitsepolitseiametile ja Välisluureametile.
Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja
Kaitsepolitseiamet. Välisluureamet arvamust ei avaldanud. Kooskõlastustabel on seletuskirja
lisas.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|