Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Õiguskomisjon

Riigikogu

[email protected]

Vastuväide Eesti Linnade ja

Valdade Liidu arvamusele eelnõu

SE 691 osas

Eesti Linnade ja Valdade Liit andis asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise

seaduse (SE 691) kohta arvamuse, mille kohaselt nad ei toeta eelnõud ning tõid välja

peamised põhjused, millele eelnõu algataja vastab küsimuste järjekorras.

1) Ülesannete ja kulude nihutamine KOVidele ilma õigusliku finantsgarantiita. Eelnõu

tulemusel jäävad KOVide kanda loovutatud kinnisasjadega (sh korteriomanditega) seotud

tegevused ja kulud, kuid õiguslikult siduvat rahastamise garantiid ei ole. See on vastuolus

PS § 154 ja § 157 lõikest 2 ning Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 põhimõtetega,

millele osutasime ka varasemates märkustes. Esitatud selgitused ei kõrvalda seda riski.

Üksnes RES-i tasandil antud lubadused ei asenda seadusest tulenevat finantsgarantiid.

Hindame pakutud taotlusvoorude mahtu ebapiisavaks võrreldes ülesande ulatusega ning

ei loo püsivat katet ülalpidamis-, omandamise-, ümberkorraldamis- ja lammutuskuludele

kogu Eestis.

Ei saa nõustuda väitega, et kindel õiguslik finantsgarantii peab tingimata sisalduma samas

muudetavas seaduses. Õigusloomes viidatakse samas muudetavas seaduses sellisele kulude

hüvitamisele üksnes täielikult uue riikliku ülesande andmise puhul, millega antud hetkel

tegemist ei ole, vaid tegemist on nii riigi kui KOV segapädevuses oleva ülesandega.

Elamumajanduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (KOKS § 6 lg 1) ning

2025.a moodustasid üle 77% loovutavat varadest korteriomandid. Lähimuse põhimõttest,

ehitusseadustikust ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevalt on

kohalikel omavalitsustel ka paremad võimalused loovutatud varade haldamiseks, vajadusel

nende lammutamiseks või maja elanike sotsiaalvajaduste rahuldamiseks enne

loovutamistehingu lõpuleviimist. Samas on ja jääb tühjenevate kortermajade ja tagajärjena

varadest loobumise probleem üleriiklikus plaanis ka riigi lahendatavaks kohustuseks, mistõttu

on ka käesoleva eelnõu raames kohalike omavalitsuse üksuste riigipoolne finantseerimise

mehhanism ette nähtud riigieelarve seadusega.

Loobutud vara esimese aasta ülalpidamiskuludeks kui probleemide lahendamiseks (nt

inimeste ümberasustamine ja tühjade hoonete lammutamine) on 2026. aasta riigieelarvesse

planeeritud 1 miljon eurot ning riigi eelarvestrateegias veel 5 mln eurot aastateks 2027−2029.

Meie 09.12.2025 nr 1.1-21/5308-1

2

Sõltuvalt meetmete rakendamise tempost, tegelikest kuludest või vajadustest, on võimalik

järgnevate aastate eelarveprotsessides planeerida eelarvesse muudatused.

Kokkuvõttes, põhiseadusliku riive küsimuse saavad kohalikud omavalitsused tõstatada alles

juhul, kui riigipoolne finantseerimine peaks tõepoolest katkema.

2) Eelnõu tegelik ulatus on laiem kui korteriomandid, kuid meetmed on piiratud. Seletuskiri

käsitleb loovutamist kui kõiki kinnisasju hõlmavat nähtust aga ettenähtud toetusmeetmed

on kavandatud vaid korteriomandite tarbeks. Vaidlus, et muu vara loovutamine on

„äärmiselt väike“, ei kõrvalda riski ega anna õiguslikku kaitset KOVidele – eelnõu peab

katma kogu reguleerimisala, mida see sisuliselt mõjutab.

Valdav osa loovutatud probleemsest kinnisvarast on olnud korteriomandid kortermajades:

aastatel 2011−2025 on riigile loovutatud 644 kinnisasja, neist 78% on korteriomandid ja 22%

muu kinnisvara.

Seetõttu on toetusmeetmed kavandatud küll peamiselt korteriomandite ja probleemsete

kortermajade ümberkujundamisele mõeldes, kuid ei ole piiratud vaid selle sihtotstarbega.

3) Pilootprojekti järeldused ei õigusta kulude kandmise süsteemset ülekandmist. Riigi toodud

näited ja pilootprojekti kogemus näitavad, et KOV on paratamatult „keskne lahendaja“ –

sellest ei järeldu, et KOV peab kandma finantsriski ja püsikulud ilma seadusliku ja

täismahus rahastuseta.

Ei saa nõustuda selle väitega (vt väite nr 1 vastust). Finantsriski ja püsikulude katmist jagavad

nii KOV kui riik. Vajalik rahastus on ette nähtud nii riigi eelarvestrateegias kui riigieelarves

(mis on samuti seadus). Iga-aastase riigieelarve võtab vastu Riigikogu. Samas ei ole võimalik

kuidagi hinnata „täismahus“ rahastust ja planeerida kulusid muutuvas ühiskonnas

prognoosmeetodil pikemale perioodile ette. Seda ei võimalda ka riigieelarve baasseadus.

Riigieelarve koostamisel on kindlad reeglid, arvestama peab reaalsete prognooside ja

võimalustega ning seetõttu ei saa tänasel päeval hinnata vajaminevaid rahalisi vahendeid

kümneteks aastateks ette, mistõttu ongi esialgne rahastus prognoositud aastani 2030, mil on

võimalik hinnata omavalitsuste kaupa vahepealsete aastate tegelikku kinnisasjadest

loobumise hulka ja vajaminevate kulude suurust.

Praegused prognoosid ja mahud on arvestatud parima teadmise, ja konkreetsete andmete

alusel: riigi seniste vajaduste ja kuludega loovutatud kinnisvaraga tegelemisel, viidatud

pilootprojekti kogemusi, samuti Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute

probleemistiku lahendamise toetusmeetme rakendamise kogemusi ja kulusid.

4) Piiratud asjaõiguste/hüpoteekide probleem jäetakse lahendamata. ELVL juhtis

tähelepanu, et KOV ei saa tagada avalikku kasutust (teed/haljasalad), kui kinnisasju

koormavad servituudid, kasutusõigused või hüpoteegid; tegime ettepaneku lahendada see

samas paketis. Ilma selge ja kohese õigusliku lahenduseta ei ole KOVidel võimalik

ülesandeid täita.

Kinnisasjast loobumise välistusena on eelnõus juba sees nii kinnistu koormamine

kasutusõigustega (isiklik kasutusõigus, kasutusvaldus) (§ 126 lg 11 p 3) kui ka kinnistu

koormamine hüpoteegiga (§ 126 lg 11 p 2).

3

Küll ei ole eelnõus tõepoolest välistatud kinnisasja loovutamist, kui see on koormatud

servituutidega. Seda põhjusel, et üldjuhul on servituudid vajalikud ka kinnisasja omanikule ja

avalikkusele (nt tehnovõrkude servituudid). Teatud juhtudel võib nt teekinnistu olla

koormatud lähedalasuva kortermaja korteriomanike kasuks, kuid see ei keela ega takista

kinnisasja kasutamist ka avalikes huvides.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister