Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

254-25/300049

Otsuse kuupäev 08.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus AS-i TREV-2 Grupp vaidlustus Rapla Vallavalitsuse

riigihankes „Rapla valla teede talihooldus 2025-

2029“ (viitenumber 300049) riigihanke kehtetuks

tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS TREV-2 Grupp, esindajad Kätlin Hinnov

ja Aet Sallaste

Hankija, Rapla Vallavalitsus, esindaja Gert Villard

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i TREV-2 Grupp vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i TREV-2 Grupp vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 08.10.2025 avaldas Rapla Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Rapla valla teede talihooldus 2025-

2029“ (viitenumber 300049) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD). Riigihange oli jagatud 16 osaks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 23.10.2025, esitas pakkumuse teiste hulgas AS TREV-2

2 (7)

Grupp (osades 3, 6, 7, 8, 9, 10, 15).

2. 30.10.2025 korraldusega nr 423 „Riigihanke nr 300049 „Rapla valla teede talihooldus 2025–

2029“ kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi Korraldus) tunnistas Hankija Riigihanke kehtetuks.

3. 07.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

TREV-2 Grupp (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 18.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/254 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.11.2025 ja neile vastamiseks 26.11.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS TREV-2 Grupp, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihange on jagatud 16-ks osaks. Vaidlustaja esitas pakkumuse seitsmele Riigihanke

osale (osad 3, 6, 7, 8, 9, 10, 15). Lisaks Vaidlustajale esitas Riigihanke erinevatele osadele

pakkumusi veel 12 pakkujat.

Hankija tunnistas Riigihanke Korraldusega kehtetuks RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel ning lõpetas

hankemenetluse kõikides osades.

5.2. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui Hankija põhjendused

selleks on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuse sisu. Samuti võib

hankemenetluse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud, kui Hankija tegi hankemenetluses

tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu, mida hankemenetluse käimasolevas etapis

enam parandada ei saa.

5.3. Vaidlustaja saab aru, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise peamine põhjendus on, et

Hankija sai alles pakkumuste hindamise etapis aru, et avaldatud Riigihanke osade eeldatavad

maksumused ei lähe kokku Hankija eelarveliste võimalustega (viga tekkis eelkõige sellest, et

Riigihanke osade eeldatavad maksumused avaldati koos käibemaksuga).

5.4. Riigihanke eeldatav maksumus omab tähtsust üksnes õige menetlusliigi valikul, mistõttu

eeldatava maksumuse ebaõige määratlemine osutuks veaks vaid juhul, kui selle tõttu valiti

ebaõige, eelkõige leebemate nõuetega hankemenetluse liik.

Võrdlus Hankija eelarveliste võimalustega omab tähendust vaid esitatud pakkumuste

maksumusega seoses: kui madalaima maksumusega pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitava

hankelepingu täitmine ületaks Hankija eelarvelisi võimalusi, peaks Hankija leidma sobiva

õigusliku aluse sellise hankelepingu sõlmimise vältimiseks. Taolisteks iga Riigihanke osa kohta

eraldi.

5.5 Korraldus on maksumuse osas ka sisemiselt vastuoluline.

Korralduse viiendas lõigus ütleb Hankija, et RHAD-is nõuti pakkujatelt üksnes

talihooldusteenuse tunnihinda, kuid alusdokumentides ei esitatud töömahutabelit ega eeldatavat

tundide arvu, mille põhjal oleks võimalik kujundada Riigihanke eeldatavat maksumust. Sellele

eelnevas lõigus aga kirjeldab Hankija, millise meetodiga ta eeldatava maksumuse leidis.

Vaidlustaja hinnangul oleks Riigihanke eeldatava maksumuse enam-vähem samamoodi leidnud

ka iga teine mõistlik hankija. Seetõttu jääb Vaidlustajale arusaamatuks, milles seisnes oluline ja

3 (7)

mittekõrvaldatav viga eeldatava maksumuse arvutamisel.

5.6. Hankija märgib Korralduses, et pakkujate esitatud ühikhinnad erinesid märkimisväärselt

ning Hankija hinnangul on tegemist selge viitega asjaolule, et pakkujad ei ole suutnud

realistlikult prognoosida nelja-aastase perioodi lumetõrje ja muu talihoolduse tegelikke kulusid.

Vaidlustaja leiab, et kui pakkujatel oleks tekkinud raskusi pakkumuse maksumuse esitamisega

RHAD-i ebaselguse tõttu, oleksid nad Hankijalt küsinud selgitust või teinud ettepanekuid

RHAD-i täpsustamiseks. Seda ei tehtud, mistõttu pakutud ühikhindade vahel suurte erinevuste

esinemisel võivad olla mistahes muud objektiivsed põhjused peale vigaselt koostatud

RHAD-i.

5.7. Hankija ei ole Korralduses veenvalt esitanud ühtegi endapoolset viga ega eksimust, mille

mitteesinemise korral oleksid pakkumused olnud kindlasti madalamad. Hankija pole suutnud

põhjendada, miks madalamate eeldatavate maksumuste avaldamise korral oleks tunnihinna

pakkumused olnud madalamad, üksteisest vähem erinevad või mõnes muus mõttes

teistsugused. Hankija avaldatud eeldatav maksumus ei ole pakkujatele siduv. Hankija ei ole

veenvalt põhjendanud, miks ta ei saa sama hankemenetlusega jätkata.

5.8. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine sellisel ajahetkel on Hankija poolt

vastutustundetu, kuna ta paneb nii enda kui ka vallateede kasutajad vastu talve keerulisse

olukorda. Vald pole isegi alustanud 2025. aasta sügisega algavaks hooajal teede talihoolduse

lepingupartnerite leidmise hanget.

5.9. Hankija tunnistas sama põhjendusega kehtetuks kogu Riigihanke hankemenetluse,

tegemata erandit ühelegi 16-st hanke osast. Kõiki Riigihanke osi ei saa Hankija väidetav viga

eeldatava maksumuse arvutamisel mõjutada ühesugusel määral. Asjaolu, et Hankija ei ole

Korraldust põhjendanud osade kaupa tähendab, et Hankija otsus on meelevaldne.

5.10. Korralduse põhjal on keeruline järeldada, mida teeks Hankija uut hanget välja kuulutades

teisiti ning millised vead ta Riigihanke eeldatava maksumuse käibemaksu võrra vähendamisele

lisaks veel kõrvaldaks. Pelgalt eeldatavat maksumust vähendades ei saa Hankija eeldada

madalama maksumusega pakkumuste esitamist.

5.11. Hankija on jätnud Korralduse andmisel täitmata kaalumis- ja põhjendamiskohustuse,

samuti selgitamata Hankijale menetluse jätkumisega kaasneva ebasoodsa tagajärge. Hankija ei

saa jätta talihoolde hanget korraldamata ega eeldada, et tal on võimalik uue riigihankega valla

teede talihoolde hinnad alla saada.

5.12. 21.11.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.12.1. Hankija kordab, et hankemenetlus tunnistati kehtetuks kahe vea tõttu:

- eeldatava maksumuse vale arvutus ja

- töömahutabeli puudumine.

Hankija väidab, et kuna eeldatav maksumus arvutati koos käibemaksuga, siis takistas see viga

Hankijal hinnata, kas pakkumused ületavad eelarvelisi võimalusi või mitte. Vaidlustaja

hinnangul omab eeldatav maksumus tähendust vaid õige menetlusliigi valikul ning sellel

puudub seos Hankija tegelike eelarveliste võimalustega.

5.12.2. Töömahutabeli ja eeldatava tundide arvu pakkujatele avaldamata jätmine ei

võimaldanud Hankija sõnul objektiivselt arvutada Riigihanke kogumaksumust. Vaidlustaja

leiab, et töömahutabeli ja eeldatava tundide arvu pakkujatele avaldamata jätmine ei tähenda, et

need Hankijale endale teada ei oleks olnud. Kuna Hankijal endal olid olemas nii töömahutabelid

kui ka eeldatavad tundide arvud, siis polnud Hankijal takistust Riigihanke kogumaksumust

4 (7)

välja arvutada ning seeläbi hinnata sobivust Hankija eelarveliste võimalustega. Hankija ei ole

ühegi Riigihanke osa puhul näidanud, et potentsiaalselt eduka pakkumuse ühikhindade

läbikorrutamisel Hankijale teada töömahtudega oleks hankelepingu kogumaksumus ületanud

Hankija eelarvelisi võimalusi.

5.12.3. Hankija hinnangul päädis töömahutabelit nägemata ja eeldatavat tundide arvu teadmata

pakkumuste tegemine sellega, et pakkujate ühikhinnad erinesid kuni 129,23%. See on Hankija

oletus. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, miks asjaolu, et osa pakkujatest on teinud liiga kallid

pakkumused, takistab Hankijal tunnistada edukaks soodsaim pakkumus.

5.12.4. Uue asjaoluna märgib Hankija, et pakkumus tulnuks esitada kõigile osadele, aga

Hankijale teadmata põhjustel võimaldas RHR esitada pakkumusi valitud osadele, mis ei ole

asjakohane, arvestades, et üks pakkuja siiski esitas pakkumuse kõigile osadele (nagu RHAD

ette nägi). Hankija toob nimetatud asjaolu küll välja, kuid ei seo seda Riigihanke kehtetuks

tunnistamisega.

Vaidlustajale tundus nõue osadeks jagatud hanke puhul esitada pakkumus kõigile 16 hanke

osale piirav. Kuivõrd RHS § 27 lg 1 järgi võib hankija lubada esitada pakkumuse kõigile hanke

osadele, kuid ei saa selleks kohustada, siis jättis Vaidlustaja kõnealuse nõude tähelepanuta.

Esitatud pakkumuste alusel saab järeldada, et piiravast nõudest ei lasknud ennast häirida ka

teised pakkujad.

6. Hankija, Rapla Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Hankekorra § 7 lg 1 järgi teeb hankekomisjon vallavalitsusele ettepaneku pakkujate

hankemenetluselt kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja kvalifitseerimata jätmise, pakkumuste

vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise, eduka pakkumuse väljaselgitamise ja

hankemenetluse lõpetamise otsuste tegemiseks ning hankelepingu sõlmimiseks, kuid selline

ettepanek ei ole vallavalitsusele haldusõiguslikult siduv. Praegusel juhul on vallavalitsus teinud

hankekomisjoni ettepanekust erineva otsustuse.

6.2. RHS § 73 lg 3 p-ist 6 tuleneb, et hankija võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kui

esineb hankemenetluse jätkamist välistav asjaolu.

Korralduses põhjendatakse, et hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks kahe vea tõttu:

1) eeldatava maksumuse vale arvutus;

2) töömahutabeli puudumine.

Eeldatav maksumus arvutati koos käibemaksuga, kuigi RHS § 23 lg 1 järgi tuleb see määrata

ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt oli RHR-is avaldatud eeldatav maksumus tegelikkusest

suurem, moonutades Riigihanke rahalist raamistikku. See viga takistas Hankijal hinnata, kas

pakkumused ületavad eelarvelisi võimalusi või mitte. RHAD-is nõuti ainult tunnihinda, kuid

puudus töömahutabel ja eeldatav tundide arv. See tähendab, et Hankija ei saanud objektiivselt

arvutada hanke kogumaksumust, mistõttu puudus alus hinnata pakkumuste majanduslikku

vastavust eeldatavale maksumusele. Tulemuseks oli, et pakkujate ühikhinnad erinesid kuni

129,23%, mis näitab RHAD-i ebamäärasust ja turu mitteühtlast arusaama hanketingimustest.

6.3. Hankija ei ole pakkumusi tagasi lükanud vaid on Riigihanke tunnistanud kehtetuks.

Praegusel juhul ei saanud Hankija pakkumusi tagasi lükata, kuivõrd isegi kui Hankijal olnuks

võimalik lükata kõik või osade kaupa pakkumused tagasi õiguslikult, esines RHAD-is viga, mis

pakkumusi asjakohaselt hinnata ei võimaldanudki. Olukorras, kus esineb üheaegselt alus

pakkumuste tagasilükkamiseks ning hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, on Hankija

õigustatud valima hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. Liiatigi on nii pakkumuste

tagasilükkamise kui ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks järelmiks

hankemenetluse lepinguta lõppemine.

5 (7)

6.4. Hankija avastas vead alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja vahetult pärast

pakkumuste avamist. Kuna pakkumuste esitamise tähtpäev oli juba möödunud ja pakkumused

olid avatud, ei olnud RHAD-i muutmine enam võimalik (vt RHS § 81 lg 1), ent avastatud

puudused võinuksid mõjutada pakkujate ringi ja pakkumuste sisu (vt RHS § 82 lg 2).

Seega ei olnud Hankijal enam võimalik lisada töömahutabelit ega muuta eeldatavat maksumust.

Hankija ei saanud hinnata pakkumuste majanduslikku vastavust ega tagada eelarvelise

korrektsuse põhimõtet, mistõttu oli Riigihanke jätkamine objektiivselt võimatu.

6.5. Ühtlasi selgitab Hankija, et pakkumus tulnuks esitada kõigile osadele, aga Hankijale

teadmata põhjustel võimaldas RHR esitada pakkumusi valitud osadele.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. RHS § 73 lg 3 p 6 ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud

hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks tunnistama. Määratlemata õigusmõiste

põhjendatud vajaduse korral sisustamisel on nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika

siiani tunnustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel hankija väga laia

diskretsiooniruumi. Põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast

tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C 27/98, p-id 23 ja 25),

kuid see ei tohi olla meelevaldne. Eesti kohtud on olnud seisukohal, et hankemenetluse

kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-452, p 13 teine lõik).

8. Korralduses põhjendab Hankija Riigihanke kehtetuks tunnistamist kõikides osades kogumis

kokkuvõtlikult kahel põhjusel:

1) Hankija on eksinud RHAD-is kõikides osades eeldatavate maksumuste avaldamisel

(maksumused on avaldatud käibemaksu võrra suuremas summas kui on Hankijal tegelikke

rahalisi vahendeid);

2) pakkujad esitasid pakkumuses talihooldusteenuse tunnihinnad, kuid kuna RHAD-is

puudusid nii töömahutabelid kui ka eeldatav tundide arv, siis Hankija ei saanud hinnata seda,

kas tunnihindadel põhinev pakkumuse maksumus Riigihanke eeldatavat maksumust ületab või

mitte.

Kokkuvõtlikult on Hankija tunnistanud Riigihanke kehtetuks endast tulenevate vigade tõttu

põhjustel, et:

- Hankija määras RHR-is maksumused valesti;

- Hankija jättis töömahutabeli või eeldatava hanke mahu (tundide arvu) RHAD-is kehtestamata.

Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Hankija väite seoses RHAD-is sisalduva nõudega

esitada pakkumused kõikides Riigihanke osades, kuna Korraldusest ei nähtu selle väitega

seoses ühtegi põhjendust, st puudub igasugune usutavus, et Hankija oleks sellest põhjendusest

lähtunud ka Korralduse vastuvõtmisel ja Riigihanke kehtetuks tunnistamisel.

9. Viga eeldatava(te)s maksumus(t)es

9.1. Isegi kui Hankija on eksinud RHR-is riigihanke eeldatava maksumuse määramisel (nii

tervikuna (1 760 000 eurot käibemaksuta) kui ka kõikides osades (erinevad osade lõikes), siis

Hankija väide selle kohta on paljasõnaline. Hankija pole esitanud mingeid andmeid selle kohta,

mis on Riigihanke õige eeldav maksumus, rääkimata vastavasisulistest tõenditest (nt kinnitatud

hankeplaan). Samuti peab Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks eeldatava maksumuse ebaõige

määramise põhjusel nähtuma Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusest vea seotus Hankija

reaalse vajadusega Riigihange selle tõttu kehtetuks tunnistada. Antud juhul ei nähtu

Korraldusest midagi selle kohta, miks viga RHR-i märgitud maksumustes peaks õigustama

6 (7)

Riigihanke tervikuna kehtetuks tunnistamist.

9.2. Õige on Vaidlustaja väide, et viga Riigihanke eeldatavas maksumuses võiks õigustada

Riigihanke kehtetuks tunnistamist, kui Hankija oleks seetõttu teinud vale (leebema) valiku

riigihankemenetluse osas. Sellist viga Hankija Riigihankes teinud ei ole (reeglid on valitud

kõige rangemad - avatud menetlusele üle rahvusvahelise piirmäära).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et viga (kõikides) eeldatavates maksumustes võiks

õigustada Riigihanke tervikuna kehtetuks tunnistamise ka juhul, kui iga üksiku osa suhtes oleks

kontrollitav tegelike eelarveliste vahendite ületamine konkreetses riigihanke osas esitatud

pakkumuste maksumusi arvestades. Sellisel juhul ei saaks eeldada, et Hankija jätkaks üheski

osas Riigihankega, kui tal rahalised vahendid (Riigihanke eeldatava maksumuse õigel

määramisel igas üksikus osas ja kokku) puuduksid. Sellised tõendeid Riigihankes esitatud ei

ole.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et eeldatava(te)s maksumus(te)s esineva vea väide

iseenesest ei õigusta Riigihanke tervikuna kehtetuks tunnistamist.

10. Viga RHAD-is, mis seisneb eeldatava töömahu (töömahutabeli, tundide arvu) esitamata

jätmises.

10.1. Korralduses väidab Hankija, et töömahutabeli või eeldatava tundide arvu RHAD-is

sätestamata jätmise tõttu pole võimalik kujundada hanke eeldatavat maksumust. Ilmselgelt on

Hankija pidanud silmas sõlmitava hankelepingu eeldatavat maksumust. Antud juhul puudub

vaidlus, et pakkujad pidid kõikides Riigihanke osades esitamata ühetaoliselt vaid

talihooldusteenuse tunnihinna ja Hankija ei ole RHAD-is kuidagi sätestanud/piiranud hanke

mahtu ei teostatavate tööde tundide arvuga (st, et hankelepingu kehtivusaja jooksul kuni 30.

aprill 2029 tuleb pakkujal teha ära kõik lepingu täitmiseks vajalikud tööd ja pakkujad pidid ise

välja mõtlema, kui palju selleks kulub tunde) ega ka rahaga (st lepingu kehtivsaja jooksul kuni

30. aprill 2029 tuleb Hankijal maksta hankelepingu täitmiseks teostatud töötundide eest ka

sõltumata sellest, millises suuruses oli määratud Riigihanke eeldatav maksumus Riigihanke

väljakuulutamisel).

10.2. Praegusel juhul on Hankija Korralduses möönnud, et ta ei saa kehtivate RHAD-i

tingimuste alusel hinnata, kas pakutud tunnihindade alusel arvutatav kogumaksumus jääb

Riigihanke eeldava maksumuse piiridesse. Vaidlustuskomisjon möönab, et selline takistus on

Hankijal sõltumata sellest, kas kontrollida vastavust RHR-is avaldatud Riigihanke (selle osade)

eeldatavale maksumusele või Hankija väidetud tegelikult Riigihanke eeldatavala maksumusele

(nt käibemaksu võrra väiksemas summas). Vaidlustaja väidab, et kuna Hankijal endal olid

olemas nii töömahutabelid kui ka eeldatavad tundide arvud, siis polnud Hankijal takistust

Riigihanke kogumaksumust välja arvutada, millega vaidlustuskomisjon ei nõustu - pakkujad ei

pidanud pakkumuses Hankija eeldatavast töötundide arvust lähtuma, mistõttu ei saa väita, et

see oleks kõikide konkreetsete pakkumuste kogumaksumuste kujunemise kontrollimiseks

mingi objektiivne näitaja.

Riigihanke töömahu (maksimaalse tundide arvu) kindlaks määramata jätmine ja üksnes

tunnihinna küsimine ei ole riigihangetes tavaline praktika pikaajaliste teenuslepingute korral,

kuna RHAD-is mahtude fikseerimata jätmisel on Hankija eelarveline ennustatavus äärmiselt

madal. On mõistetav, et Hankija ei taha antud juhul võtta üheski Riigihanke osas riski, et

planeeritud eelarvelistest vahenditest lõpptulemusel hankelepingu täitmiseks ei piisa või ei

pruugi neid jätkuda hankelepingu kehtivusaja lõpuni.

Isegi kui Hankija ei ole Korralduses sellist rõhuasetust töömahutabeli RHAD-is puudumise

väitele andnud, on vaidlustuskomisjoni arvates oluline märkida, et töömahutabeli (st

töömahtude) puudumisel RHAD-is ei ole võrdsetel alustel kontrollitav isegi see, kas pakkujad

üldse on lähtunud ühetaolistest töömahtudest tunnihinna pakkumisel pakkumuses.

7 (7)

10.3. RHS ei kohusta Hankijat sõlmima hankelepingut tingimustel, mis talle tegelikult ei sobi

või mille puhul on tal kahtlus, et ta ei suuda jälgida, kontrollida või tagada eelarveliste vahendite

olemasolu või Riigihanke tegelikele mahtudele vastavat eesmärgipärast kasutamist. RHAD-is

töömahu (ja/või hankelepingu maksimaalse rahalise mahu) sätestamata jätmisega on Hankija

aga ennast sellisesse olukorda pannud.

Juhtumitel, kus Hankija eksimuse või vea tõttu on Hankijal tarvis RHAD-i muuta või täiendada,

on lubatav Riigihanke kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Vaidlustuskomisjon

kordab, et viga peab olema faktiliselt olemas (reaalne), kuid see ei pea olema kaalukas või

oluline (vt p-is 7 viidatud kohtupraktika).

11. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et samasisuline viga kõikides

RHAD-i osades (maksimaalsete (töö)mahtude puudumine) võis Riigihankes tervikuna omada

sellist mõju, et Hankijal oli põhjendatud vajadus Riigihange kehtetuks tunnistada. Korralduses

esitatud põhjendus põhjendab seda otsuse mõistmiseks piisavalt.

Otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks piisab ühest põhjendusest, mis on reaalne ja mis võis

kaasa tuua Riigihanke (tervikuna) kehtetuks tunnistamise.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik