Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Valdkond Alamvaldkonnad Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või

moment 2026 2027 2028 2029 2030

Jrk

nr

Väljund-

näitajate

arv*

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Statistikaameti 2026.−2030. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks korralduse eelnõu „Statistikaameti

2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa, Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu

3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri

4. Kooskõlastustabel

Elis-Ketter Müürsepp 53045154

[email protected]

Meie 09.12.2025 nr 1.1-10.1/3431-5

2

Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ministeeriumid

Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine

Kliimaministeerium 1. Uue perioodi statistikaprogrammi planeerimise protsessis on

selgunud, et Statistikaamet on varasemalt jätnud Euroopa Liidu

(Eurostat) kohustuslikud statistikatööd SHARES, BIOMASS, CHP,

DHDC ning CIELE ja CIGAS) tehtavate tööde loetellu

integreerimata ning ei kavanda seda ka „Statistikaameti 2026-2030.

aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõus. Selgitame veelkord,

et nimetatud statistikatööd on Eestile EL õigusest tulenevalt

kohustuslikud ning need tuleb Statistikaametil liidestada

statistikatööde loeteluga ning vastavalt vajadusele ka eelarve

planeerida. Eelnõust puudu olevad eelnevalt nimetatud riiklikud

kohustused peavad olema osaks riiklikust statistikaprogrammist ning

palume eelnõud ja statistikatööde loetelu vastavalt täiendada.

Eeltoodust tulenevalt jätame Statistikaameti 2026.−2030. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu eelnõu kooskõlastamata.

2. Statistikaamet avalikustab mineraalväetiste andmeid toimeainete

(lämmastik, fosfor, kaalium) kaupa (PM065). Juhime tähelepanu, et

vastavalt teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise

direktiivi 2016/2284 raames ammoniaagi heitkoguste nõuete

kohaseks arvutamiseks on andmed vajalik esitada mineraalväetiste

liikide kaupa (karbamiid, N, NP, NPK, NK jne).

3. Esitame märkuse transpordi üldandmete statistika näitajate

avaldamise lõpetamise kohta. „/… Transpordi üldandmete statistikat

avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates või sel

puuduvad tarbijad, mistõttu arvatakse see statistika programmist

välja. Sellise statistika hulka kuuluvad veondusettevõtete

sõitjatevedu ja sõitjakäivet, kaubavedu ja kaubakäivet kajastav

statistika ning trammide ja trollide statistika. Amet lõpetab ka

bussiveo statistika riikliku statistika koosseisus avaldamise, viimase

puhul on ametil võimalik andmeid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile tellimustööna pakkuda.“. Regionaal-

Arvestatud

1. Arvestame. Punktis toodud näitajaid avaldame

alates 2026. a riikliku statistikana. Kuna

statistikaametile on esmaselt kohustuslik vaid

statistika, mis tuleneb EL statistikamäärustest.

Muid, poliitikavaldkondade õigusaktidest

tulenevaid aruandluskohustusi soovitame

edaspidi ametiga väga varases faasis läbi

rääkida, et saaksime koos tagada selle statistika

tegemise võimekuse. Selgitame, et

taastuvenergia direktiivist tulenevad näitajaid,

mille avaldamine kattub Euroopa

statistikamääruste alusel ettenähtutega, oleme

ka seni avaldanud.

2. Mineraalväetiste toimeainete andmete (N,

P2O5 ja K2O) avaldamine tabelis PM065 on

seni lähtunud kasvuhoonegaaside inventuuri

vajadustest ja sellega seotud kokkuleppest

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(REM), Kliimaministeeriumi ja Eurostatiga.

Viimastel aastatel on nende andmete

avaldamise aluseks olnud Maaelu

Teadmuskeskuse (METKi) põllumajandusliku

raamatupidamise andmebaasi (FADN)

andmestiku järgi arvutatud muutuse indeksid.

Otse ei ole neid andmeid kasutatud seetõttu, et

FADN uuring põhineb väikesel, ainult

ettevõtjaid katval mittejuhuslikul valimil. Koos

indeksitega rakendatavad statistilise

küsimustikuga kogutud mineraalväetiste

ja Põllumajandusministeerium ei koonda linnaliinide ja

kommertsliinide sõitjateveo statistikat – ainult riigieelarve toetusega

maakonnaliinide ja rongisõitjate statistikat. Ühistranspordi reformi ja

Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide kontekstis on siiski

vaja statistilist tervikpilti, kuidas erinevad ühistransporditeenuste

tellijad ja pakkujad (linna-valla liinid, maakonnaliinid, tramm-troll,

rongid, kommertsliinid, tellimusveod) sõitjaid veavad.

Statistikatööde loetelus on endiselt bussi-, sõiduauto- ja rongiga

sõitjate osatähtsuse näitajate avaldamine. Juhime tähelepanu, et

nimekirjast on puudu trammiga sõitjate arv, ning teiseks teeme

ettepaneku jätkuvalt Statistikaametil koondada ja avaldada

sõitjateveo arvu andmed kõikide ühistranspordiliikide lõikes.

Esitame ka ettepaneku täiendavat statistikat koguda uute

liikuvusteenuste kohta sõidukite, jalgrataste ja elektritõukerataste

ringluse ja lühirendiga tegelevatelt ettevõtetelt: - lühirenditeenuseks

mõeldud sõidukite (1) sõiduauto, kaubik, 2) jalgratas, elektrijalgratas,

elektritõukeratas, või pisimopeed) arv; - lühirenditeenuste sõitude

(laenutuste) arv; - lühirenditeenuse sõtjakäive. Eelnõu seletuskirja

täiendamiseks lisame, et toetame käesoleval hetkel Statistikaametit ja

eveoselehtede teenusepakkujaid vähendamaks andmeesitajate

halduskoormust, et kasutada ära e-veoselehtedel olevaid andmeid.

Eelnõu seletuskirjas transpordi valdkonna juures soovitame lisada

andmete kaupa täpsustused („senised andmetarbijad on suunatud

alternatiivsete andmeallikate juurde“, Transpordi üldandmete

statistikat avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates“),

millised need „alternatiivsed“ ja „muud“ allikad on (esitada ka URL

viide).

baasandmed vajaks küll ka uuendamist, aga see

teema on mõistlik lahendada koos e-

põlluraamatu käimasolevate arendustega.

REMi poolt küsitud kujul veelgi detailsemaid

andmeid põllumajanduse sisendite ja väljundite

määrus (SAIO) ei sisalda ja praeguse

metoodika järgi ei ole sellise info saamine

kahjuks ka võimalik. Kui riigil on selliseid

andmeid tarvis, siis oleks neid kõige parem

saada kõigi põllumajandustootjate osas

koondatavast e-põlluraamatust. Praegune

lahendus, kus e-põlluraamatu andmeid

kogutakse ainult keskkonnasõbraliku toetuse

taotlejatelt, ei võimalda ainult selle alusel

väetiste kasutuse kohta usaldusväärset

statistikat teha. Lisaks koondatakse e-

põlluraamatu andmeid ka nende üksuste osas

sel aastal esimest korda ja eeldatavalt vajab

kvaliteet veel parendamist. Vajali statistika

eeldaks andmete kogumist osaliselt statistilise

küsimustikuga ja lisaks ka e-põlluraamatus

esitatud andmete osas tõhusat kontrolli. See

tekitaks andmeesitajates pahameelt tunnetatud

dubleerimise tõttu ja tekitaks olulisi lisakulusid.

Selle vältimiseks oleks ainuke mõistlik

lahendus, et PRIA koondaks e-põlluraamatu

projekti käigus edaspidi põllumajandustootjate

andmed tervikuna ja tagaks (juba sisestamisel)

ka nende andmete kontrolli. Siis oleks

edaspidiseks allikas olemas ka statistika

tegemiseks.

3. Statistikaamet on seoses halduskoormuse

vähendamise ja eelarvekärbetega üle vaatamas

riiklikku statistikat, mille avaldamine pole EL

õigusaktidega kohustuslik ning võtnud

eesmärgiks mittekohustuslikku statistikat

halduskoormuse vähendamiseks enam mitte

teha. Kui poliitikakujundamiseks on varem

riikliku tellimuse alusel programmi koosseisus

avaldatud ja nüüd eeltoodud põhjustel

kärbitavat statistikat endiselt tarvis, oleme

valmis seda tasuliste tellimustöödena tegema,

kuid selleks on kindlasti vaja laiendada ka

statistikaks vajalikke andmeallikaid ning saada

avaliku või erasektori poolt juba kogutud

andmetele juurdepääs.

Kultuuriministeerium Kooskõlastatud märkusteta

Majandus- ja

Kommunikatsioonimini

steerium

1. Alates 2027. aastast on riigil kohustus esitada Euroopa

Komisjonile miinimumpalga saajate arv ja nende osakaal

kõikidest töötajatest. Palume lisada see riiklike statistikatööde

nimekirja. Alates 01.10.2025 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2022/20411 artikli 10 kohaselt liikmesriikidel

kohustus esitada Euroopa Komisjonile korrapäraselt järgmised

andmed: 1. kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määr ja selle

muutused; 2. miinimumpalga määr; 3. miinimumpalgaga

hõlmatud töötajate osakaal. Statistika tuleb esitada soo, vanuse,

puude, ettevõtte suuruse ja sektori lõikes, kui selline teave on

kättesaadav. Esimene aruanne peab hõlmama aastaid 2021, 2022

ja 2023 ning tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 1.

oktoobriks 2025. Edaspidi toimub aruandlus iga kahe aasta

tagant. Kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse määra kogub ja

avaldab Statistikaamet juba täna Tööelu-uuringuga (TEU). Küll

aga ei ole hetkel avalikult kättesaadavat statistikat

miinimumpalgaga hõlmatud töötajate arvu ja osakaalu kohta

kõikidest töötajatest, mistõttu palume nende avaldamine lisada

riiklike statistikatööde nimekirja alates 2027. aastast.

2. Tööelu-uuringu andmed on vajalikud ELi, ILO ja OECD

aruandluseks. Palume lisada TEU 2027. a riiklike statistikatööde

nimekirja. Kuigi Lisas 3 on välja toodud, et töövaldkonna

andmed hõlmavad muu hulgas ka töö- ja tööajakorralduse,

Arvestatud osaliselt

1. 2025. aasta algul tegime majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)

hinnapakkumise seoses miinimumpalga saajate

statistikaga. Sellise statistika arvutamine nõuab

metoodilisi arendusi, mida statistikaamet ei ole

võimeline oma kuludest tegema. 2025. a

septembris edastas MKM ametile info, et nad

saavad rahandusministeeriumi käest 12 kuu

keskmised miinimumpalga saajate andmed

ning selle osas kohtutakse

rahandusministeeriumiga (RaM). Oleme

valmis endiselt arendama uue metoodika selle

statistika tootmise jaoks, kuid selleks on vaja

riigieelarverahastust.

2. Oleme selgitanud majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumile, et kärbete

tõttu on selle uuringu läbi viimiseks vaja

lisarahastust. Ministeeriumile on tehtud hinna-

pakkumine uuringu läbi viimiseks, lisaks

pakutud alternatiivse osade andmete kogumise

jaoks. 16.10.2025 toimub kolmepoolne

kohtumine: MKM, RaM ja statistikaamet.

töötervishoiu ja kollektiivse töösuhete andmeid, siis juhime

tähelepanu, et Lisas 4 ei ole kajastatud TEU uuringul põhinevaid

andmetabeleid. TEU on ainus allikas, mis käsitleb

süstemaatiliselt töökorraldust, tööohutust ja kollektiivseid

töösuhteid. Statistikaamet teavitas 2025. aasta veebruaris

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (MKM) ja

Sotsiaalministeeriumit (SoM), et seoses riigieelarve kärbetega

eemaldatakse 2027. aastaks planeeritud TEU statistikatööde

nimekirjast. Selgitame, et tegemist on strateegiliselt olulise

uuringuga, mille katkestamine seab ohtu rahvusvaheliste

kohustuste täitmise ja tööelu valdkonna tervikuna, eriti töösuhete

ning töökeskkonna valdkondade teadmuspõhise arendamise ja

poliitikakujundamise järjepidevuse. TEU andmed on vajalikud

nii EL-i õigusaktidest tulenevate kohustuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide aruandluse täitmiseks kui ka siseriiklikult.

Täpsemalt:  MKMile aruandluskohustuse täitmiseks EL

direktiivide alusel (sh miinimumpalga direktiiv, palkade

läbipaistvuse direktiiv);  MKMile rahvusvahelise seire ja

aruandluse koostamiseks (sh ILO ning OECD aruandlus ja

andmebaasid, Euroopa sotsiaalharta raportid);  töö- ja

sotsiaalpoliitika kujundamise ja sotsiaaldialoogi arendamiseks nii

avaliku sektori asutustele kui ka sotsiaalpartneritele; 

töötervishoiusüsteemi arendamiseks ning tööst tingitud

terviseprobleemide ennetamiseks;  teadus- ja arendustegevuse

ning võrdlusuuringute jaoks (sh näiteks hetkel käimasolev MKMi

poolt tellitud tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste

diagnoosimise ja kahjuhüvitamise uuring). Kokkuvõttes on TEU

regulaarne jätkumine kriitilise tähtsusega nii ELi aruandluse kui

ka siseriikliku poliitikakujundamise jaoks, mistõttu palume

säilitada Tööelu-uuring 2027. aasta riiklike statistikatööde

nimekirjas. Vastava sisulise ametliku pöördumise on MKM

teinud Rahandusministeeriumile ka 30.07.2025.

3. Palume Statistikaameti aastatel 2026–2030 tehtavate

statistikatööde loetelu osas konsulteerida ka

võrdõigusvolinikuga. Võrdõigusasutusi (Eestis soolise

3. Saame asuda arutellu võrdõiguslikkuse

volinikuga. Statistikaamet soovib juhtida

tähelepanu, et direktiive tuleb kohaldada Eesti

õigusesse ning direktiivist tulenevatele

muudatustele või kohustustele tuleb leida

riigieelarverahastus. Teeme ettepaneku, et

edaspidi kaasataks statistikaamet direktiivide

ülevõtmisel juba selles etapis, et saaks

kavandada rahastus direktiivi näitajate tootmise

jaoks. Statistikaametile ei ole direktiividest

tulenevate nõuete täitmine kohustuslik, vaid

lisatöö.

4. Statistikaamet ei ole teinud Eesti tööjõu-

uuringus sisulisi metoodilisi arendusi, vaid

kvaliteeti puudutavaid arendusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/1700 lisa II määratleb täpsusnõuded,

millele kogutav isiku- ja leibkonnastatistika

peab vastama. Kuna tööjõu-uuringu näitaja

"töötute arvu suhe 15–74 aasta vanusesse

elanikkonda" ei vasta täpsusnõudele, on

statistikaamet alates 2025. aasta I kvartalist

muutnud valimidisaini selliselt, et vähendati

75a ja vanemate inimeste osa valimis ja

suurendati 15-74a inimeste osa nii, et üldine

kvartaalne valim suureneb 121 inimese võrra.

Muudatust rakendatakse järk-järgult igas

kvartalis esimest korda vastavale valimiosale,

mistõttu muudatuse mõju avaldub täielikult 6

kvartali möödudes. Muudatus ei mõjuta

üksikute muutujate kogumise ega avaldamise

fakti, vaid kõigi avaldatavate andmete täpsust.

5. Otsus võeti vastu ühiselt rahandus-

ministeeriumi ja statistikaameti poolt, et

lõpetada avalikus andmebaasis ETU andmetes

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) käsitlevate

direktiivide 2024/14995 ja 2024/15006 artiklite 16 lõike 3

kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagada, et võrdõigusasutustel

on juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest (79/7/EMÜ7, 2000/43/EÜ8, 2000/78/EÜ9, 2004/113/EÜ10, 2006/54/EÜ11 ja

2010/41/EL12) tulenevate õiguste ja kohustustega seotud

statistikale, kooskõlas riigisisese õigusega, kui

võrdõigusasutused peavad sellist statistikat vajalikuks, et anda

üldine hinnang diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis ja

koostada käesoleva direktiivi artikli 17 punktis c osutatud

aruanded. Artikli 17 punkti c kohaselt avaldavad võrdsusasutused

vähemalt iga nelja aasta tagant ühe soovitusi sisaldava aruande

või mitu sellist aruannet võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise

olukorra ning võimalike struktuursete probleemide kohta oma

liikmesriigis. Just struktuurse ebavõrdsuse kirjeldamiseks ja

hindamiseks on vajalik riiklik statistika. Artikli 16 lõike 4

kohaselt peavad liikmesriigid lubama võrdõigusasutustel anda

avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas

ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidele soovitusi selle kohta,

milliseid andmeid tuleb EL võrdse kohtlemise direktiividest

tulenevate õiguste ja kohustuste kohta koguda. Sellest tulenevalt

palume teil 2026. a ja hiljem teostatavate riiklike statistikatööde

osas konsulteerida ka võrdõigusvolinikuga.

4. Palume täpsustada Eesti tööjõu-uuringu (ETU) statistikas ellu

viidavaid metoodilisi muudatusi. Seletuskirjas on välja toodud, et

Statistikaamet plaanib ellu viia metoodilisi muudatusi

tööjõuuuringu statistikas. Palume täpsustada, millised

metoodilised muudatused on kavandatud ning kuidas ja milliste

andmete kogumist ja avaldamist need mõjutavad. Palume selgelt

välja tuua, millised konkreetsed muudatused on kavandatud, et

saaksime hinnata nende mõju poliitikakujundamisele.

5. Palume selgitada, miks lõpetatakse ETUga kogutavate avaliku

sektori hõivatute andmete avaldamine ning kust on edaspidi

kättesaadavad võrreldavad avaliku ja erasektori hõivatute

avaliku sektori hõive lõike avaldamine. See

tulenes sellest, et avalikkusele tekitas segadust

mitme sarnase numbri avaldamine erineva

metoodika alusel (RaM andmed, palgastatistika

ning ETU). Maandusmeetmena pakkusime

välja, et soovi korral edastame MKMile päringu

alusel ilma lisatasuta andmeid edasi. Avalikus

andmebaasis on edaspidi saadavad andmed

avaliku sektori kohta palgastatistika tabelites.

Statistikaamet soovib, et poliitikakujundamisel

kasutataks samal metoodikal põhinevaid

andmeid ning oleme valmis osalema

arendustes. Oleme teemat käsitlenud ka RaM-

iga, et liikuda ühtlustamise poole, mis puudutab

administratiivsetel andmeallikatel põhinevat

era- ja avaliku sektori hõive statistikat.

6. Ilma ministeeriumi kooskõlastuseta andmete

avaldamist ei lõpetata. Paar aastat tagasi tegi

statistikaamet sarnase muudatuse töötasu

struktuuri uuringu andmetega, kui koos-

kõlastasime ministeeriumiga avaldavate

andmete loetelu ning eemaldasime ebavajaliku.

Sama kavatsetakse teha ka statistikas, mis

puudutab tööandja kulutusi töötajale.

7. Võtame arvesse tähelepaneku SK22 ja SK23

tabelite osas.

8. Üldpõhimõttena on meie uuringute täismahus

mikroandmed ministeeriumidele ja teadlastele

lepinguliselt kättesaadavad meie turvalises

andmetöötluskeskkonnas (teadlaste baas).

Kogu toodetavat andmestikku statistikaameti

avalikus andmebaasis avaldada ei ole

kuluefektiivne. Täna ei avalda me andmebaasis

näiteks Eesti sotsiaaluuringu ja Eesti tööjõu-

andmed. Seletuskirjas on välja toodud, et Statistikaamet plaanib

lõpetada ETUga kogutavate avaliku sektori hõiveandmete

avaldamise. Palume selgitada, miks nimetatud andmete

avaldamine lõpetatakse. Samuti palume täpsustada, kust oleks

edaspidi võimalik leida avaliku sektori hõivatute andmeid ning

kuidas tagatakse avaliku ja erasektori hõivenäitajate võrreldavus

ning aegrea säilimine.

6. Palume täpsustada, milliste tööandja poolt töötajale tehtavate

kulutuste andmete avaldamine lõpetatakse. Seletuskirjas on välja

toodud, et tööandja poolt töötajale tehtavatest kulutuste

andmetest eemaldatakse need, mida tarbijad ei kasuta. Palume

täpsustada, millised andmed konkreetselt eemaldatakse ja kuidas

nende eemaldamine mõjutab andmete tõlgendamist.

7. Palume täpsustada Lisas 4, milliseid konkreetseid andmetabeleid

plaanitakse muuta, milliste tunnuste lõikes ning selgitada

muudatuste vajadust. Lisaks juhime tähelepanu, et manuses

olevas Exceli failis ei ole võimalik eristada sisulisi muudatusi

võrreldes varasemate aastatega. Näiteks on seletuskirjas

märgitud, et avaliku sektori hõivatute andmed eemaldatakse, mis

Lisa 4 järgi kuulub mitmetes tabelites muutuja „tööandja liik“

alla, mille nimetus säilib senisel kujul, kuivõrd teised selle

muutuja alla jäävad tunnused jäävad alles. Seejuures ei ole lisatud

täpsustavaid kommentaare, mis võimaldaks aru saada, milliseid

andmetabeleid plaanitakse muuta. Kokkuvõttes ei selgu Lisast 4,

milliseid sisulisi muudatusi plaanitakse järgmistel aastatel ellu

viia. Palume selgitada, milliseid konkreetseid andmetabeleid

plaanitakse järgmistel aastatel muuta, mil viisil (milliste tunnuste

lõikes), millistel põhjustel ning kuidas need plaanitavad

muudatused kajastuvad failis. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Lisa

4 sisaldab andmetabelit SK22, mis on arhiveeritud ning mille

asemel peaks ilmselt olema andmetabel SK23.

8. Soovitame Statistikaametil vaadata üle andmete levitamise kord,

et ei tekiks olukorda, kus andmeid küll kogutakse, aga neid ei

avaldata avalikus andmebaasis. Kui maksumaksja on teinud

uuringu lisamoodulite statistikat, kuid need on

kättesaadavad Eurostati andmebaasist.

9. Arvestatud, TU651 on arhiveeritud tabel

10. Vt vastust punktile 3.

kulutused andmete kogumiseks, siis on otstarbekas need ka

avalikus andmebaasis avaldada.

9. Juhime tähelepanu segadusele tabelite numbritega. Failis "Lisa

4_Statistikatood_EN_lisa_Väljundnäitajad" palume kontrollida,

kas tabeli numbri TU651 asemel peab olema number TU550, sest

TU651 tabelit kui sellist ei ole Statistikaameti andmebaasis

olemas.

10. Palume lisada riiklikku statistikaprogrammi lisaks Eurostati poolt

kohustuslikuks tehtud näitajatele ka samade statistikatööde

vabatahtlikud näitajad. Mitmel juhul sisaldavad üleeuroopalised

uuringud lisaks kohustuslikele näitajatele ka vabatahtlikke

näitajaid (näiteks iga kahe aasta tagant tehtav

Innovatsiooniuuring või Infotehnoloogiauuring), mida samuti

soovitatakse liikmesriikidel koguda ja mida ka paljud

liikmesriigid koguvad. Halduskoormuse seisukohalt ei ole

mõistlik vabatahtlike küsimuste korral ministeeriumitel sõlmida

väikeste summade peale Statistikaametiga eraldi lepinguid neid

huvitavate küsimuste küsimiseks. Kuna juba tehtavale

statistikatööle üksikute küsimuste lisamine ei muuda antud tööd

oluliselt kulukamaks, siis oleks otstarbekas igal aastal küsida

vabatahtlike küsimuste puhul neist huvitatud asutustelt, kas huvi

on olemas. Kui antud küsimuste kohta huvi ei ole, siis eemaldada

need statistikatööde nimekirjast. Vastasel juhul jätkata andmete

kogumist.

Regionaal- ja

Põllumajandusministee

rium

1. Peame väga oluliseks, et riiklike statistikatööde uue 4-aastase

kava kohaselt ei väheneks riikliku statistika kaudu avaldatav

regionaalstatistika, mis on vajalik üleriigilise strateegia „Eesti

2035“, regionaalse arengu tegevuskava ja valdkonna

arengukavade seiremõõdikute piirkondlike muutuste jälgimiseks.

Vastavate piirkondliku lõikega väljundnäitajate järgi on vajadus

vähemalt maakondlikus lõikes. Seal, kus valimi suurus

võimaldab, ka kohalike omavalitsusüksuste ja

asustuspiirkondade tüüpide lõikes. Ilma vastavate piirkondlike

mõõdikuteta ei ole võimalik jälgida ka strateegia „Eesti 2035“

ruumiliselt tasakaalustatud arengu eesmärkide suunas liikumist

1. Statistikaamet mõistab piirkondliku statistika

olulisust regionaalpoliitikas. Seetõttu on

praeguses mahus piirkondliku statistika

tegemine plaanis ka edaspidi. Piirkondliku

statistika mahtu võivad siiski tulevikus

mõjutada nii eelarvekärped kui ka vähenevate

vastamismäärade tõttu vähenev andmekvaliteet

(amet ei pruugi saada avaldada andmeid, mida

on vastavalt konfidentsiaalsusreeglitele pigem

vähe. Teisalt otsib amet pidevalt uusi

andmeallikaid ja kontrollib nende kvaliteeti ja

ega teadmuspõhiselt kavandada poliitikaid ja sekkumisi riigi

tasakaalustatud regionaalse arengu suunamiseks.

2. Samuti soovime, et kavandatavate perioodiliste statistikatööde

„leibkonna eelarve uuring“ ning „täiskasvanute koolitus

ettevõtetes“ raames avaldataks põhiandmeid ka piirkondlikus

jaotuses, juhul kui uuringute valimid seda võimaldavad.

3. Piirkondliku ettevõtluse ja tööjõu ruumilise mobiilsuse

analüüsimise ning seire võimaluste parandamiseks ootame ka

riiklike statistikatööde edasiarendamisel EMTA töötamise

registri andmete laiemat ja järjepidevat kasutuselevõttu tööhõive

ja ettevõtlusstatistika täiendamisel. Eriti oluliseks peame

töötamise asukohtade ja valdkonna ning inimeste elukoha

andmete sidumist KOVi täpsusega.

4. Teeme ettepaneku täiendada regionaalse SKP arvestamise

metoodikat riiklikes statistikatöödes ning hakata lisaks

regionaalse SKP andmetele elanike arvu suhtes avaldama SKP

väärtust ka samas territoriaalses üksuses (maakond, NUTS3

piirkond) hõivatute arvu või siirete juurdearvamise alusel. See

võimaldaks edendada rahvamajanduse piirkondliku statistika

kvaliteeti ning kajastada seda täpsemalt selle alusel, kus inimesed

tegelikult töötavad ja lisandväärtust loovad.

5. Piirkondliku statistika osas kavandatavate muudatuste paremaks

jälgimiseks peame samuti vajalikuks, et riiklike statistikatööde

kavade eelnõud tooksid eraldi välja ka kavandatavad muudatused

väljundnäitajate piirkondliku lõike klassifikaatorites.

Väljundnäitajate tabelites üksikute ridade kaupa klassifikaatorite

võrdlemine on väga töömahukas ja ei pruugi selles osas anda ka

täit selgust.

kasutatavust riiklikus statistikas (nt

mobiilsideandmed), mis omakorda võib

suurendada piirkondliku statistika detailsust.

2. Leibkonna eelarve uuringu puhul on plaanis on

jätkata avaliku andmebaasi tabelitega LE201,

LE202, LE203, kui uuringu lõplik vastanute arv

seda võimaldab. Uuringu „Täiskasvanute

koolitus ettevõtetes“ tulemusi piirkondlikus ega

maakondlikus jaotuses me avaldada ei plaani.

Tellimustöö raames on võimalik ilmselt

põhinäitajad piirkondlikus lõikes avaldada.

3. Statistikaamet on nende allikate põhjal

erinevaid tellimustöid teinud KOV kohta

aastase täpsusega. Probleemiks on

Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi

töötajate andmed, mille puhul ei edastata

Statistikaametile töökoha asukohta. Sellesse

gruppi kuuluvad lisaks välisjulgeoleku

töötajatele ja kaitseväelastele näiteks

politseinikud, päästjad jm ametnikud. Nende

töötamise asukoha määramise metoodika vajab

kindlasti veel täiustamist. Töötamise register

(TÖR) andmed on kasutusel kohalike üksuste

statistika tootmisel. Alates 2021. aasta

andmetest on varasem statistikaküsimustikuga

andmekogumine asendatud TÖR andmetega.

Kasutatakse kohaliku üksuse asukoha

määramisel ja töötjate arvu leidmisel. Lisaks on

kasutusel TSD andmed palganäitajate leidmisel.

TÖR andmete puhul tuleb arvestada, et see

sisaldab vaid Eestis registreeritud töötamist.

Eesti ettevõtete välismaal töötavad töötajad (kui

need on registreeritud ja maksustatakse

välisriigis, nt ehitusettevõtted) ei ole kaasatud.

Alles hiljuti eemaldasime tööjõu näitajad ka

majandustegevuse küsimustikult. Selle asemel

kasutame palga küsimustiku kui ka TÖR

andmeid.

Finantsvahenduse kvartaalsele küsimustikule

kuvatakse abiinfona tööjõukulud TSD pealt.

4. Piirkondlikku SKP-d on võimalik tellimustööna

pakkuda.

5. Amet arvestab selle ettepanekuga järgmiste

programmide koostamisel

Sotsiaalministeerium Lähtuvalt riikliku statistika seaduse § 4 lõikest 1 on riikliku statistika

programmi osaks statistikatööd, mille tegemise vajadus tuleneb

riiklikest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest

statistikavajadusest. Teeme ettepaneku lisada tööturu rakendus

https://tooturg.stat.ee/ (edaspidi käsitletud ka kui „rakendus“) riiklike

statistikatööde nimekirja. Rakendus täidab olulist rolli nii

poliitikakujundamises, avalikkuse teavitamises kui ka teadustöös.

Arvestatud

Tööturu rakendus on alates 2026. aastast riikliku

statistika programmi lisatud.

Siseministeerium Kooskõlastatud märkusteta

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Kooskõlastatud märkusteta

EELNÕU

KORRALDUS

Statistikaameti 2026.−2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:

1. Kinnitada Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2025. a korraldus nr 21 „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa: Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde

loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2026–2030. Statistikatööd on

esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu (EL) õigusaktide kohta on

kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.

Riikliku statistika programmi peamine eesmärk on näidata, kuidas statistika peegeldab ühiskonna

olukorda ja selles toimuvaid muutusi, pakkudes usaldusväärset teavet rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu kohta. Programmi lähtekohaks on erinevate poliitikavaldkondade

vajadus kvaliteetse ja ajakohase teabe järele, mis toetab tõenduspõhist poliitikakujundamist ja

elluviimist. Selleks, et oleks võimalik toota statistikat, mis on vajalik nii Euroopa Liidu kui ka riiklike

eesmärkide seireks ja hindamiseks, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate metoodikate

väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal

kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.

Statistikaameti programmi eelarve on 2026. a aastal 14,5 mln eurot, järgnevatel aastatel aga enam kui

10 protsenti sellest madalam (12,9 mln eurot). Nii 2026. aasta madalam eelarve võrreldes 2025.

aastaga kui ka sellele järgnevate aastate eelarvelangus on tingitud peamiselt avaliku sektori

eelarvekärbetest. 2026. a eelarvesse on planeeritud ka andmepõhise aruandluse rahastus (pisut üle 1

mln euro), mida sellest järgnevate aastate eelarve ei sisalda. Tegemist on andmepõhise aruandluse

ajutise rahaga, mida tasutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi TA rahadest.

Programmi kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil on ligi 70,7 mln eurot. 2026.

aastast lisanduv 1 mln riigieelarve rahastus lisab 100 tuhat eurot keskkonnastatistika, 700 tuhat eurot

majandusstatistika ja ligi 200 tuhat eurot sotsiaalstatistikasse maksumusse. Tähelepanu tuleb pöörata

asjaolule, et 2026. a teisest poolest alates ei ole programmi maksumuses enam andmepõhise

aruandluse ajutist rahastust.

Statistikaamet on parema avaliku hüve pakkumise ning kliendikesksuse suurendamise eesmärgil üle

minemas teenuspõhisele juhtimisele. Seoses sellega muutis Statistikaamet juba alates 2025. aastast

statistikaprogrammi ülesehitust, koondades statistikatööd 18 valdkonda. Seoses valitsussektori

kärbetega on toimunud muutuseid ka avaldatavate väljundnäitajate koosseisus. Amet peab

optimeerima nii ressursimahukat ja halduskoormust tekitavat andmekogumist kui hindama koos

poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistika-

määrustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid saab Statistikaamet edaspidi avaldada vajadusel

tellimustööna. 2024.–2025. a on Statistikaamet asunud ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega

läbi rääkima statistika ajakohastamise ja Euroopa õigusaktide alusel mittekohustuslike näitajate

vähendamise jaoks. Selle tulemusena on väljundnäitajate või nende tunnuste (lõigete) arv vähenenud

sotsiaal-, haridus-, keskkonna-, põllumajandus-, transpordi-, teaduse ja tehnoloogia- ning ettevõtlus-

statistikas. 2026. aastal avaldab Statistikaamet vähemalt 42 põhistatistika näitajat vähem kui 2025.

aastal ja näitajate arvu vähendamist on lähiaastatel plaanis jätkata.

Oluline on märkida, et Statistikaamet on andmeesitajate halduskoormuse vähendamiseks algatanud

küsimustike mahu ja hulga vähendamise (näiteks andmepõhise aruandluse projekti käigus, mis

võimaldab andmeid esitada otse ettevõtete majandustarkvara kaudu ja väliskaubanduse küsimustike

asendamise kaudu teiste riikide ekspordiandmetega), mis ei too tingimata kaasa väljundnäitajate

vähenemist, kuid võimaldab piirata ettevõtete aruandluskoormust. See tegevus on pidev, kuivõrd EL

2

määruste alusel uuendatakse statistilisi uuringuid pidevalt, kuid olulisem mõju ettevõtjate

halduskoormusele avaldub 2026. ja 2027. aastal. Et saavutada andmete ühekordset esitamist riigile

ehk teisisõnu andmekogude koostalitlusvõimet ja ühele asutusele esitatavate andmete jagamist teiste

asutustega, on vaja keskseid otsuseid ja õiguslikku lahendust.

Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk

([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 625

9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342). Rahandusministeeriumis on eelnõu

ette valmistanud riigihalduse osakonna riigivalitsemise valdkonna juht Ott Karulin (teenistussuhe

lõppenud) ja riigihalduse osakonna juhataja Martin Kulp ([email protected], tel 5885 1442).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi

kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-

, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest

arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta

järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav

maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida

tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika)

ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada

(ebaregulaarne statistika).

Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri valdkondade

statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika andmebaasis ka järgmistel

aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel juhul ka tsükliliste statistikatööde

kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende

koosseis ei ole enne andmete analüüsi teada. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2025 on esitatud eelnõu

seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.

Lisaks statistikatööde loetelus esitatud riiklikule statistikale (programmilistele statistikatöödele) teeb

Statistikaamet programmivälise riikliku statistikana ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega

seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku

statistika seaduse § 20 ja sõlmitud lepingutele.

Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, andmehaldusega ning

andmejagamisega seotud tegevusi ega nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna

eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimustöödena

ning andmehaldust kuni 2026. a märtsi lõpuni EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi

maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet

põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku statistika tegemiseks.

Maksumuse muudatustest 2026. aastal võrreldes 2025. aasta loeteluga annab infot tabel 1.

Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus

Statistikatöö liik

2025 2026

Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv

Keskkond 952 1 916 1

Majandus 9 448 11 9 092 11

Rahvastik 459 1 442 1

Sotsiaalelu 4 138 4 3 985 4

3

Eri valdkondade statistika 88 1 85 1

Kokku 15 085 18 14 520 18

2026. aasta programmi maksumus on võrreldes 2025. aastaga väiksem seoses üldiste eelarve-

kärbetega avalikus sektoris.

Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on nõutud ka Euroopa

Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde

aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõningaid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus ühtlustamata

valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid

siseriikliku tellimuse alusel.

Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda

valdkondlike metoodikate alusel.

2.1. Põhistatistika

2026. aastal on programmilised tööd sarnaselt eelneva aastaga koondatud 18 valdkonda, mis

muuhulgas toetab Statistikaametis teenusepõhise juhtimise rakendamist. Allpool on keskendutud

lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi

statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele

alates 2026. aastast.

2.1.1. Keskkond

Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava

maksumusega 916 tuhat eurot.

Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt

muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011

alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja

subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. 2026. aastal lisatakse statistikaprogrammi esmakordselt

avaldatav ökosüsteemide arvepidamise statistika. Aastatel 2025 ja 2026 lisanduvad uued näitajad ka

kliimainvesteeringute statistikasse. Nimetatud statistikatöid tehakse hetkel Eurostati grandi toel, kuid

pikas plaanis vajavad need riigieelarvelist rahastust ligikaudu 250 000 eurot aastas. Alates 2026.

aastast avaldame riikliku statistika koosseisus Kliimaministeeriumi tellimusel taastuvenergia

direktiiviga seotud andmeid, näiteks andmeid lühihinnanguks taastuvenergiaallikate kohta, elektri ja

gaasi konkurentsinäitajaid, andmeid tahke biomassi esmatarnete, kütte ja elektri koostootmise ning

kaugküte ja kaugjahutuse kohta.

Alates 2026. a avaldatakse keskkonna rahalised arvepidamised uue keskkonnavaldkondade

klassifikaatori (CEP) alusel. CEP-i näol on tegemist ÜRO eestvedamisel väljatöötatud üleilmse

klassifikaatoriga, millesse on lisatud uued keskkonnavaldkonnad ning mis võimaldab vaadelda

poliitika kujundamise jaoks vajalikke näitajaid nii ülistatult kui detailselt (sõltuvalt klassifikaatori

tasemest). EL-is on kohustuslik rakendamine klassifikaatori esimesel ja teisel tasemel.

Alates 2026. aastast lõpetatakse kolme keskkonnastatistika näitaja avaldamine, mis ei ole enam EL-i

regulatsioonidest tulenevalt kohustuslikud. Need on näitajad, mis kajastasid ettevõtete keskkonna-

kaitsega seotud tulusid (sh spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtete tulu ning kõrval-

saaduste müük).

Üle-aastase tsükliga avaldatav jäätmestatistika kogutakse ja avaldatakse samuti 2026. aastal.

2.1.2. Majandus

4

Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega ligi 9,8 mln eurot

2026. a ja 8,8 mln järgmistel aastatel.

Transpordistatistika

2026. aastal viib Statistikaamet transpordistatistika valdkonnas statistikatöö tõhustamiseks ja

halduskoormuse vähendamiseks ellu mitmeid muudatusi, mis tulenevad põhjalikust andmekogumise

ja -kasutuse kaardistusest.

Maanteekaubavedude statistikas lõpetab Statistikaamet veose liigi ning sõidukikombinatsiooni

telgede arvu statistika, kuna need on Eurostati andmestikus vabatahtlikud näitajad. Eesti

andmekasutajate puudumisel ei avalda amet ka vastavaid uuringu kvaliteedinäitajaid. Eurostati

rahastusel teeb Statistikaamet 2025. a tööd selleks, et veelgi vähendada andmeesitajate haldus-

koormust ning transpordistatistika andmeid osaliselt koguda e-veoselehtedelt vastavat teenust

pakkuvate ettevõtete kaudu.

Raudteetranspordis lõpetatakse transiidi andmete kogumine ja avaldamine. Esineb transiidi

definitsiooni erinevus Eurostatiga võrreldes, kasutajate puudumisel ei ole vajadust kohaliku

transiidimõiste alusel andmeid avaldada. Raudteel sõitjate ja kaubaveo statistika avaldamissagedust

muudetakse – senise igakuise avaldamise asemel hakatakse seda edaspidi avaldama kord kvartalis.

Liiklusõnnetuste statistika kogumine ja avaldamine lõpetatakse, kuivõrd sama teeb mõnevõrra

detailsemal tasemel Transpordiamet ning avaldab andmeid oma veebilehel.

Alates 2026. aastast lõpetatakse transporditaristu statistika avaldamine andmetarbijate puudumisel.

Vajadusel leitakse alternatiivne kanal üksikute vajalike näitajate edastamiseks keskkonna-

statistikasse. Raudteetaristut puudutavad andmed edastatakse edaspidi otse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile.

Registreeritud liiklusvahendite puhul lõpetab Statistikaamet andmetarbijate puudumisel

andmekogumise teatud sõidukitüüpide osas. Lisaks ei avalda amet edaspidi laevaregistrisse kantud

merelaevade, liiklusregistris arvel olevate ja esmaregistreeritud liikurmasinate ja traktorhaagiste ning

registreeritud õhusõidukite statistikat liigi järgi.

Veetranspordi statistikas ei avaldata seoses konfidentsiaalsusküsimustega senisel kujul statistikat, mis

kajastab rahvusvahelist reisiliiklust sadamate kaudu ning sadamate klassifikatsiooni järgi ei avaldata

enam põhisadamate kaudu käivat kaubavedude statistikat. Metoodilised muudatused puudutavad ka

kaubagrupi järgi klassifitseeritavat kaubavedude statistikat, kus senise nelja muutuja asemel

avaldatakse edaspidi kaht ning vähendatakse valimit. Kaupade lastimise ja lossimise andmeid avaldab

amet edaspidi igakuise asemel kvartaalselt. Statistikaamet lõpetab sõitjateveo statistika merel ning

sõidukite veo statistika sadamate kaudu, senised andmetarbijad on suunatud alternatiivsete

andmeallikate juurde. Eurostati rahastuse toel parendatakse mitmeid seniseid andmehõive süsteeme,

et andmeesituskoormust veegi vähendada.

Transpordi üldandmete statistikat avaldatakse Statistikaameti asemel muudes allikates või sel

puuduvad tarbijad, mistõttu arvatakse see statistika programmist välja. Sellise statistika hulka

kuuluvad veondusettevõtete sõitjatevedu ja sõitjakäivet, kaubavedu ja kaubakäivet kajastav statistika

ning trammide ja trollide statistika. Amet lõpetab ka bussiveo statistika riikliku statistika koosseisus

avaldamise, viimase puhul on ametil võimalik andmeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

tellimustööna pakkuda.

2025.-2027. aastal viib Statistikaamet Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027

meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ rahastusel koostöös Transpordiameti,

Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigikantseleiga ellu

5

innovatsiooniprojekti sektoritevahelise turvalise andmete ristkasutamise edendamiseks. Selle raames

on plaanis piloteerida mobiilpositsioneerimise andmete abil teostatava liikuvusstatistika tootmist,

mille eesmärk on toetada kaasava ja tasakaalustatud liikuvuskorralduse kujundamist.

Mobiilpositsioneerimise andmed võimaldavad analüüsida erinevate elanikkonnagruppide liikuvust ja

paiksust ning tuua paremini nähtavale liikuvust mõjutavad regulaarsed või hooajalised trendid.

Põllumajandusstatistika

Alates 2025. a rakendatakse Euroopa Liidu põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrust

(2022/2379), millega seoses muutuvad olemasolevad ja lisanduvad uued statistilised näitajad, mis

kajastavad nt põllumajanduskultuure ja piimatooteid.

2026. a jätkab Statistikaamet 2025. aastal alustatud e-põlluraamatu andmete kasutamist taime-

kasvatusstatistika tegemiseks ja kogub taimekasvatuse andmeid ainult e-põlluraamatuga katmata

üksustelt. E-põlluraamatut täitvatele üksustele taimekasvatuse küsimustikku enam ei saadeta.

2026. a kogub amet andmeid tsüklilise põllumajanduse struktuuriuuringu jaoks vastavalt EL

raammäärusele 2018/1091 ja rakendusmäärusele 2024/2914.

Teaduse ja tehnoloogia valdkonna statistika

Teadus-arendustegevuse osas on tarbijatega läbirääkimised käimas ja alates 2026. aastast on plaanis

on kärpida EL-i määruse alusel vabatahtlike näitajate kogumist.

Uuringu „Infotehnoloogia ettevõttes“ valimis sisaldusid EL määruses mittekajastuvad tegevusalad:

põllumajandus, mäetööstus, finants- ja kindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst ja

vaba aeg. Valimi osas oli täiendavate tegevusalade maht ca 400 ettevõtet. Statistikaamet täpsustas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Justiits- ja Digiministeeriumiga, et enam sellist

infot ei vajata ja seega amet seda ka enam ei avalda.

Hinnastatistika

Statistikaamet tegeleb alates 2025. aastast tarbijahinnastatistika metoodilise uuendamisega. Analüüsi

tulemusena saab amet alates 2026. jaanuarist tarbijahinnaindeksi koostamisel võtta kasutusele

poekettide müügiandmed traditsioonilise hinnakorje asemel. See puudutab kaubagruppe COICOP 01

(toit ja mittealkohoolsed joogid) ja 02 (alkohoolsed joogid ja tubakas). Sellise muudatuse eesmärk on

parandada indeksi täpsust ja kvaliteeti, sealhulgas võtta arvesse näiteks kliendikaardisoodustused,

mida traditsioonilise hinnakorje juures ei arvestata. Lisaks analüüsitakse alates 2025. aastast viise,

kuidas tarbijahindade statistikas senisest paremini arvesse võtta piiriüleste internetiostude ja

tervishoiuteenuste ja -toodete hindu ja maksumuudatusi. Analüüsitulemused selguvad hiljemalt 31.

augustiks 2026 ning muudatusi on võimalik teha 2027. aasta hinnastatistikas.

Statistikaamet viis 2025. a läbi analüüsi, mille tulemusena saab 2026. aastal tarbijahinnaindeksi

elektri komponendi koostamisel võtta kasutusele detailsed elektripakettide andmed. Õigeaegsete

detailandmete kasutamine muudab indeksi kvaliteetsemaks. Uue meetodi kasutusele võtmise kuul

võib tekkida vajadus viia sisse elektrihinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi tasemekorrektsioon.

Ettevõtlusstatistika

Seoses ettevõtlusstatistika uue raammäärusega on statistikaasutustele lisandunud nõue toota

statistikat ka Euroopa Liidu riikides tegutsevate tütarettevõtete kohta. Seega alates 2024. aasta kohta

andmete kogumisel hakkab amet koguma andmeid ka nendelt ettevõtetelt, millel on tütarettevõtteid

Euroopa Liidu riikides, v.a Lätis, Leedus ja Soomes, kellega on ametil sõlmitud andmevahetus-

lepingud.

Statistikaamet on alustanud ka ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande küsimustiku

(EKOMAR) üle viimist andmepõhisele aruandlusele (andmete edastamine otse ettevõtete

6

majandustarkvara kaudu), mis võimaldab järgmistel aastatel ettevõtete halduskoormust

märkimisväärselt vähendada.

Finantsvahenduse statistikas puudutavad metoodilised muudatused kalendriaasta profiili kasutusele-

võttu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori L tegevusalade (finants- ja kindlustustegevus)

2023. aruandeaasta kohta. Ülejäänud tegevusalade puhul on kalendriaasta profiil kasutusel alates

2021. aastast.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud Statistikaametile ettepaneku lisada 2026.-

2030. aasta loetellu ehitus-, tööstus-, kaubandus-, teenindus- ja tarbimisbaromeetri uuringute

läbiviimise. Juhul, kui Statistikaameti taotlus osutub Euroopa Komisjoni poolt sobivaks, viib amet

2026. aastal baromeetrite uuringu läbi ettevõtlusstatistika koosseisus.

Alates 2025. aruandeaastast, mille andmeid kogutakse 2026. aastal, võetakse kasutusele majandus-

aasta aruanded finantsvahenduse aastase küsimustikuga kogumise asemel. Finantsvahenduse aastase

küsimustikuga koguti materiaalsete-, immateriaalsete varade ja kinnisvarainvesteeringute andmeid.

Kasumiaruande, bilansi, investeeringute ja finantstulude/ -kulude näitajaid küsitakse endistviisi edasi

finantsvahenduse kvartaalse küsimustikuga.

2.1.3. Rahvastik

Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 465 tuhat

eurot 2026. aastal ja 414 tuhat eurot järgmistel aastatel. Tsüklilisi töid 2026. aastal ei ole.

Kinnitamisel on uus rahvastikustatistika määrus, mis rakendub tõenäoliselt alates 1. jaanuarist 2028.

Sellega seoses valmistab Statistikaamet aastatel 2024–2026 Eurostati toetuse raames ette uue määruse

nõuete täitmist. Vaja on täiendada residentsuse indeksi metoodika raportit ja esialgset statistikat ning

töötada välja iga-aastaselt avaldatav ruutkaardi andmete väljund.

Alates 2026. aastast lisandub statistika laste arvu kohta: laste arv emadel koos rahvuse ja hariduse

lõigetega ning laste arv isadel.

2.1.4. Sotsiaalelu

Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 4,2 mln eurot 2026. a ja 3 mln eurot

järgmistel aastatel. Eelarvemuutust põhjustavad 2026. a läbiviidavad mahukad tsüklilised uuringud.

Sotsiaalstatistika alla on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja

tööjõukulude ning vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööelu statistika

terviklikkus.

Sotsiaalstatistika

2026. aastal muutub seoses hoolekandeasutuse seaduse muudatustega veidi hoolekandestatistika.

Statistikaametile esitatakse selles osas koondandmed.

Tööandja kulutustes töötajatele vähendab amet avaldatavat statistikat andmete võrra, mis ei ole

leidnud tarbijate poolt kasutust. Samuti teeb amet mõned metoodilised muudatused tööjõu-uuringu

statistikas, sealhulgas eemaldab sealt avaliku sektori hõive andmed. Andmepõhise aruandluse

projekti käigus on välja töötatud lahendus andmete automaatseks edastamiseks. Statistikaamet otsib

koostöös Maksu- ja Tolliametiga lahendust küsimustikega 'Palk ja tööjõud' ning 'Tööandja kulutused

töötajatele' tekitatud halduskoormuse vähendamiseks.

Riikliku statistika programmi lisatakse alates 2026. aastast Sotsiaalministeeriumi ja Statistikaameti

koostöös valminud tööpoliitika statistika rakendus (tooturg.stat.ee), mille näitajad põhinevad Eesti

tööjõu-uuringu andmeid.

Riikliku statistika programmi lisatakse ka teaduskeskuste ja ekspositsioonide statistika, mis on

täiendus juba seni avaldatud muuseumide statistikale. 2023. aastal täpsustati muuseumi määratlust

7

ning osa asutusi muutusid teaduskeskuseks või ekspositsiooniks, andmekogumise valimisse lisandus

ka varem sinna mitte kuulunud asutusi.

Haridusstatistika

Huvihariduse kajastamine programmilise statistika raames lõpetatakse, kuna vastavad andmed on

tarbijale kättesaadavad ka mujalt. Küll aga jätkatakse huvihariduse andmete kogumist tellimustööde

jaoks.

Tuginedes 2024. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumiga kokkulepitud visioonile, on 2026. aastal

olulised muudatused tasemehariduse väljundnäitajates: senisest 55 avaldatud andmetabelist 36

lõpetatakse, eelnevate kombineerimiseks ja parendamiseks luuakse 6 uut tabelit ning täiendatakse

olemasolevaid.

Seoses uue alusharidusseaduse jõustumisega 2025. aastal on vajalikud metoodikamuudatused

hariduskulutuste statistikas. 2026. aastal toimuvad töö ettevalmistused, võimalik on valimi

laienemine, et kajastada ka lastehoidude kulutusi.

Tsüklilisi töid on kolm:

1. 2026. aastal viib Statistikaamet läbi ulatusliku leibkonna eelarve uuringu, mis on üheks aluseks

näiteks tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisele. Leibkonna eelarve

uuring selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet

leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamis-

tingimuste ja püsikaupade kohta. Erinevalt eelnevatest kordadest on leibkonna eelarve uuring

esmakordselt kohustuslik tulenevalt muudatustest sotsiaalstatistika raammääruses (2019/1700),

mistõttu sel korral kogutakse vaid EL-i poolt nõutud andmeid. Mahukas uuring algab 2025. aasta

lõpus ja selle tulemused avaldatakse 2027. aastal.

2. 2026. aastal viiakse läbi iga 3 aasta tagant toimuv kultuuris osalemise uuring, mis on ühtlasi Eesti

ainus suur kultuuriuuring. Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuuri-

huvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat

kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades.

3. 2026. aastal kogutakse andmeid ka viieaastase sammuga toimuvas statistikatöös, mis uurib

täiskasvanute koolitust ettevõtetes. Uuringu tulemused avaldatakse 2027. aastal.

2.1.5. Eri valdkondade statistika

Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-, sotsiaalelu

kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2026. aastal avaldatakse selle statistikatöö

koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega seotud näitajad

kogumaksumusega 85 tuhat eurot.

2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised

registrid

Alates 2023. aastast ei käsitleta andmehalduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist enam riikliku

statistika programmis eraldi statistikatööna, kuna nende tegevuste ulatus on laiem kui üksnes riikliku

statistika toetamine. Tegemist on horisontaalse ülesandega, mille eesmärk on toetada kogu avaliku

sektori andmepõhist toimimist, sealhulgas andmete kvaliteedi, taaskasutatavuse ja standardiseerituse

tagamist.

Statistikaametil on seadusest tulenev roll riigi andmehalduse koordineerimisel ning klassifikaatorite

süsteemi juhtimisel. Need tegevused on keskse tähtsusega, et tagada andmete ühtne tõlgendamine,

8

ristkasutatavus ja kvaliteet nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste andmevahetuste kontekstis. Samuti

on need aluseks andmepõhiste avalike teenuste arendamisele.

2026. aasta märtsis lõpeb Statistikaameti andmehalduse koordineerimise ajutine rahastus Eesti

taastekava (RRF) kaudu digiriigi komponendi raames. Pärast seda tuleb tagada tegevuste jätkusuutlik

rahastamine riigieelarvest. Ilma püsiva rahastuseta on ohus andmehalduse süsteemide arendamine ja

toimimine, mis omakorda mõjutab negatiivselt nii statistikatootmist kui ka laiemalt avaliku sektori

andmepõhist juhtimist. Korrastatud ja ristkasutatavad andmed on aluseks ka tehisintellekti laiemale

kasutusele avalikus ja erasektoris.

Statistiliste registrite haldamise ja arendamisega seotud tegevused on alates 2022. aastast

integreeritud neid andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ja neid ei kajastata neid

enam eraldi töödena riikliku statistika programmis.

3. Eelnõu mõjud

Eelnõu kajastab Statistikaameti poolt tehtavaid muudatusi riiklikus statistika koosseisus ja

metoodikas, mis võimaldavad parandada riikliku statistika tegemise ja arendamise jätkusuutlikkust,

mis on vajalik tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemiseks ning Eesti majandus-, sotsiaal- ja

keskkonnapoliitika kujundamiseks. Uute andmeallikate kasutuselevõtu ning infotehnoloogilise toe ja

arendustega seotud väljakutsed on jätkuvad, kuid tagatud peab olema riikliku statistika ja

andmehalduse püsirahastus rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning usaldusväärsete

võtmenäitajate – nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), tarbijahinnaindeks (THI), tööhõive ja

sotsiaalse heaolu näitajad – regulaarseks ja kvaliteetseks tootmiseks. On oluline, et amet saaks jätkata

metoodiliste ja tehnoloogiliste uuenduste elluviimist, mis on vajalikud statistika ajakohasuse ja

võrreldavuse tagamiseks.

4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Statistikatööde loetelus on 2026. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on 2026. aastal

riigieelarvesse planeeritud 14,5 mln eurot.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Olulisemad märkused ja nendega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis.