Saarde Vallavolikogu_ettepanek Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lg 7 seadusega kooskõlla viimiseks

Saarde Vallavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 08.12.2025 nr 6-4/252406/2508846

Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 7

Lugupeetud volikogu esimees

Saarde valla elanik palus õiguskantsleril kontrollida, kas Saarde Vallavolikogu 7. augusti 2025. a

määruse nr 67 „Saarde Vallavolikogu töökord“ § 17 lõige 7 on kooskõlas seadusega

Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõige 7 sätestab: „Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt-

ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse täiendav arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka

kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse eelnõu menetlemine ja kui see on ajaliselt võimalik,

jätkatakse arutelu volikogu järgmisel istungil. Kui kordushääletus ei anna tulemust ja eelnõu ei ole

võimalik tähtaegadest tulenevalt või muul mõjuval põhjusel järgmisel volikogu istungil arutada,

siis otsustab hääletustulemuse volikogu esimehe antud hääl.“

Leian, et Saarde Vallavolikogu töökorra § 17 lõike 7 kolmas lause on vastuolus volikogu liikme

mandaadi võrdse teostamise põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg 1) ja

häälteenamuse põhimõttega (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lõige 5.

Sama lõike teine ja kolmas lause on vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 10 ja § 13 lg 2).

Volikogul kui põhiseadusorganil (PS § 156) on küll enesekorraldusõigus, kuid seda tuleb teostada

kooskõlas seadusega. KOKS ei omista volikogu esimehe häälele teiste volikogu liikmetega

võrreldes suuremat kaalu. Olulisuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 esimene lause) lähtuvalt tuleb see

küsimus reguleerida seaduses. Volikogu esimehe häälele ei saa suuremat kaalu anda volikogu

määrusega.

Seaduse kohaselt tehakse volikogu otsused häälteenamusega, seaduses ette nähtud juhtudel ka

kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui puudub seadusega nõutav häälteenamus, ei saa volikogu

otsustust teha.

Palun vallavolikogul viia oma töökorra § 17 lõige 7 põhiseaduse ja seadusega kooskõlla. Ootan

Teilt hiljemalt 3. märtsiks 2026 tagasisidet, kuidas on volikogu seda ettepanekut järginud.

I. Volikogu liikmete häälte võrdsus ja häälteenamus

Põhiseaduse § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mis hõlmab kõiki eluvaldkondi ja

kehtib igaühe kohta (RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Siit tuleb ka nõue, et kohaliku

2

omavalitsuse volikogu liikmetel peavad olema võrdsed võimalused mandaati teostada ning võrdne

õigus volikogu töös osaleda (vrd RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p-d 14, 16, 17; 22.06.2023, 5-

23-31/18, p 27; 02.11.2023, 5-23-37/6, p 53).

Volikogu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte ei ole piiramatu. Näiteks on volikogu esimehel

seadusest (KOKS § 42 lg 1; § 23 lg 4; § 43 lg-d 1 ja 4; § 44 lg-d 1 ja 2; § 51 lg 1) tulenev

eripädevus. KOKS § 42 lõike 1 punkti 4 kohaselt täidab volikogu esimees lisaks talle seaduse

alusel pandud ülesannetele ka valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Volikogu

esimehe hääle suurem kaal teiste volikogu liikmete häältega võrreldes ei ole tema lisaülesanne.

KOKS-i sätted ei võimalda volikogul omistada volikogu esimehe häälele suuremat kaalu kui teiste

volikogu liikmete häältele. Olulisuse põhimõtte kohaselt (PS § 3 lg 1 esimene lause) tuleb volikogu

esimehe hääle suurem kaal sätestada seadusega (KOKS-is). Hääletamine on võimu teostamise

keskne akt.

Vallavolikogu töökorra § 17 lõike 7 kolmas lause on vastuolus ka KOKS § 45 lõikega 5, sest

võimaldab volikogul teha otsustuse ka juhul, kui selleks puudub seaduses ette nähtud

häälteenamus. Häälteenamus, mis saavutatakse vallavolikogu töökorra § 17 lõike 7 kolmandas

lauses ettenähtud viisil, ei ole poolthäälte enamus ega volikogu koosseisu häälteenamus.

KOKS § 45 lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega See tähendab, et

otsustuse poolt on rohkem volikogu liikmeid kui selle vastu. KOKS § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-

9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7

ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamust.

II. Vastuolu õigusselguse põhimõttega

Vallavolikogu töökorra § 17 lõike 7 teine ja kolmas lause algavad nõnda: „Kui [ka] kordushääletus

ei anna tulemust […]“. Lõike esimene lause reguleerib olukordi, kus hääletamise tulemusel

jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt. Seega võib eeldada, et teine ja kolmas lause reguleerivad

samasuguseid olukordi.

Kui (kordus)hääletusel saadakse võrdne arv volikogu liikmete poolt- ja vastuhääli, siis on sellist

olukorda eksitav ja väär käsitleda nii, et hääletus ei ole andnud tulemust. Sellisel juhul pole

otsustust vastu võetud, sest puudub seadusega nõutav häälteenamus.

Õigusselguse põhimõte (PS § 10 ja § 13 lg 2) nõuab, et õigusakti keel oleks selge, ühetähenduslik

ja täpne (RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113). Vallavolikogu töökorra § 17 lõike 7 sõnastus

sellele põhimõttele ei vasta.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]