Mittetulundusühing Hara Sadam keskkonnaloa nr KL-521137 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1 (24)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Mittetulundusühing Hara Sadam (registrikood 80386870, aadress Hara sadam, Hara küla,

Kuusalu vald, Harju maakond) on 10.01.2024 esitatud nõuetekohase2 vee erikasutuse

keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa) taotluse nr T-KL/1021589-3 (edaspidi taotlus),

menetlus M-126457.

Keskkonnaluba taotletakse Hara sadama (Hara sadam, Hara küla, Kuusalu vald, Harju

maakond, kü 42301:001:0292) akvatooriumi süvendamiseks mahus 3 840 m³. Süvenduspinnas

soovitakse paigutada sadam akvatooriumi piiresse jäävale madalale merealale sadamaala

kujundamise eesmärgil. Täiteala korrastamiseks kaetakse ala veel eraldi täitematerjaliga mahus

2 850 m³. Tegevuse käigus muutub rannajoon. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kaheksa

aastat.

Joonis 1. Hara sadam. Allikas Sadamaregister.

1 dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr

M-126457, taotlus nr T-KL/1021589-3. Lisainfo registreeritud KOTKAS 21.02.2024 kirja nr DM-126457-13 all. 2 keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Esitatud olid ka keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud andmed keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu koostamiseks.

2 (24)

Süvendustööd on vajalikud sadamas ohutu navigatsiooni tagamiseks, kuna sadama veeala ei

vasta vajalikule sügavusele, on kivine ja veeliikluseks ohtlik. Süvendamismahud on arvestatud

lähtuvalt 2020 aastal teostatud mõõdistustest (vt joonis 2). Töid planeeritakse teha ühes etapis,

kuna etappide viisi tegevuse elluviimine oleks oluliselt kallim. Regulaarseid hooldustöid ei

planeerita, kuna sadamabassein on tormide eest pigem kaitstud ja setteid oluliselt ei teki.

Süvendusala koordinaadid on:

X: 6606761, Y: 591130

X: 6606786, Y: 591161

X: 6606780, Y: 591094

X: 6606752, Y: 591115

X: 6606698, Y: 591141

Joonis 2: Vasakul 2020. aastal teostatud sügavusmõõdistused Hara sadama akvatooriumis ja

paremal taotluses märgitud süvendusala ja süvenduspinnase paigutuse ala.

Süvenduspinnas mahus 3 840 m³ soovitakse paigutada kasulikult sadam akvatooriumi piiresse

jäävale madalale merealale sadamaala kujundamise eesmärgil (vaata joonis 3). Kohe pärast

süvenduspinnase tahenemist kaetakse see ala veel sobiliku materjalidega (tahkete ainete

paigutamine mahus 2 850 m³), et ala jääks korrektne. Kasutatakse liiva, mulda ja suurema

fraktsiooniga materjali kasutada liiv, muld ja suurema fraktsiooniga materjale (sorteeritud

paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, betooni ja telliskivi tükid), mis ilmselt pärinevad

Kiiu, Kuusalu kandist, kus toimud materjalide sõelumine. Ala kõrgus jääb samaks olemasoleva

sadamahoone ümbruses oleva kõrgusega, et tekiks üks tervik. Tegevuse käigus muutub

rannajoon. Täiteala koordinaadid on:

X: 6606633, Y: 591094

X: 6606534, Y: 591065

X: 6606517, Y: 591058

X: 6606523, Y: 591051

X: 6606635, Y: 591074

3 (24)

Joonis 3. Täiteala.

Täiteala hakatakse kasutama kalurite alana (mõrdade püügivalmisseadmine ja remont, paatide

hoiustamine), mille osas on sadamas suur nõudlus. Alale hooneid või muid rajatisi ei planeerita.

Ala täidab ka purjetamisega seotud eesmärke, aitab võistluseid läbi viia, viimastel aastatel on

osalejate hulk suurenenud ja platsi vajadus suurenenud. Puhke eesmärke sadam lahendab teistes

kohtades. Arvestades kalurite arvu, püügilube, mõrdade eripära ning kalapaatide arvu, siis on

loodav ala piisav rohkem kui kümneks aastaks. Ei ole ette näha uusi laiendamisvajadusi.

Paadihoiukohad on seotud kogu sadama võimekusega ja veel suurema ala kasutusele võtt vajaks

kogu sadama renoveerimist. Planeeritud ala oleks optimaalne ja tekib loogiline tervik.

Süvendamist planeeritakse teha esmalt pumpamise teel pinnase paigutamisekohta (muda, savi,

liiv), vajadusel ala puhastamine kividest kasutades ujuvekskavaatorit. Ala mere poolsesse ossa

paigaldatakse suuremaid ja väiksemaid maakive, mis tulevad süvendamisest. Sellega välditakse

pinnase valgumist laiali. Tahkete ainete paigutamise puhul pinnase kallutatakse materjal

kalluriga alale ja vette. Planeerimine toimub ekskavaatoriga.

Töid ei planeerita kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal. Hooajal töid ei planeeri

(Sadamaregistri kohaselt navigatsiooniperiood 1. mai - 30. september). Tööd kavandatakse ellu

viia pigem sügisel/talvel.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus on seotud riigi strateegiliste dokumentidega. Eesti üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine riigile oluline. Kogu Eesti

rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate kett, mis seob saared

mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja

rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühildada erinevad

kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal

pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on

tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes.

3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (22.02.2024).

4 (24)

Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse, seega on Hara sadama hooldus ja arendamine kooskõlas Eesti mereala

planeeringu eesmärkidega.

Alal kehtib Loksa valla üldplaneering5. Loksa valla üldplaneeringu toob välja, et olemasolevale

sadamale on planeeritud reservterritoorium (laod, teenindushooned, piirivalve, toll jne).

Samasse on reserveeritud eraldi maa-ala väikesadama (jahid, kaatrid) rajamiseks. Sadamast

lõunasse jääv endise NL sõjaväe maa-ala on planeeritud tootmis- ja ärimaaks (väiketootmine,

puhke-, tervistuskeskus vms.).

Alal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Kuusalu valla arengukava 2023 – 20286 kohaselt on välja arendamisel turismiteenused Hara

sadamas. Väikesadamateenused on hoogsalt arenemas Hara sadamas, kus sadamat külastavate

aluste meeskonnad saavad rahvusvahelistele standarditele vastavaid sadama teenuseid,

erinevaid sauna teenuseid, kasutada ruume seminarideks ja ööbimiseks. Sadamas on avatud

näitused ja tutvustatakse kultuuripärandit. Tegutseb purjetamise kool, korraldatakse regatte.

Kutselised kalurid harrastavad traditsioonilist kalapüüki. Valla huvides on avalike sadamate

arendamine ja ligipääsu tagamine merele.

Sadama alal ehitamist reguleerib ka Lahemaa rahvuspargi7 kaitse-eeskiri8. Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse9. Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi

elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja

koondumispaikade kaitse10. Lahemaa piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud

ehitiste püstitamine11. Mere piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul

sadamarajatise, lautri, paadisilla ja veeliiklusrajatise püstitamine12. Kaitseala valitseja

nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rannajoone muutmine sadamate ja lautrikohtade ning

ranna kindlustusrajatiste ehitamisel13. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-

eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit14.

4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-

jaomavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (01.02.2024) 5 Kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27.01.2000 „Loksa valla üldplaneering“. Kättesaadav:

https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/3532103_sel.pdf (01.02.2024). 6 Kuusalu Vallavalitsuse 30.08.2023 korraldusega nr 363 vastu võetud „Kuusalu valla arengukava“. Kättesaadav:

https://www.kuusalu.ee/koostamisel-arengukava (01.02.2024). 7 EELIS kood KLO1000511 8 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“, edaspidi kaitse-eeskiri. 9 Kaitse-eeskirja § 18 lg 2 10 Kaitse-eeskirja § 18 lg 4 11 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2 12 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 5 13 Kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p 3 14 Kaitse-eeskirja § 8 lg 1

5 (24)

Piiranguvööndis on keelatud ehitiste püstitamine kalda ehituskeeluvööndis, välja arvatud

kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eeskirja lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel15. Ranna

ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele16. Sadamaseaduses § 2 lg

1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks

kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud

ehitised. Sadamaehitisteks on üksnes need ehitised, mille abil pakutakse sadamaregistris

registreeritud sadamates sadamateenuseid.

Hara sadam on registreeritud sadamaregistris ning projektala jääb registris märgitud sadama ja

akvatooriumi alale. Kehtiva Loksa valla üldplaneeringuga on pinnase paigutamise alale

planeeritud väikesadam.

2020. a on HELCOM esitanud suunised süvendatava materjali taaskasutamiseks (edaspidi

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend)17 ning nende suuniste kohaselt soovitatakse

võimalikult vältida süvendatava materjali kaadamist kaadamiskohtadesse. Merepõhja setetega

soovitatakse just täita näiteks rannajoone lähedast merepõhja või randa, mis vähendaks

merepoolt lähtuvaid riske selle taga paiknevale infrastruktuurile.

Süvenduspinnase püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitletakse

insenerehitisena (jäätmeseadus (edaspidi JääTS) § 35² lg 2²). Rajatise rajamine on

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt ehituskeeluvööndis keelatud. Taotluse

kohaselt planeeritakse pinnas ladestusalal ning tekib ühtne haljasala. Ei kavandata konkreetseid

rajatisi ehitusseadustiku mõttes. Vältimaks püsivate vallide või mägede jäämist rannaalale,

seatakse vastavad nõuded keskkonnaloale (vt p 1.3.6). Käesoleval juhul kavandatav süvendus

olemasolevas sadamas ning pinnase planeerimine ei ole tegevus, mis vajaks eraldi

detailplaneeringut (ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, LKS § 38 lg 5 p 2).

Taotluses nimetatud tegevuses ei ole vastuolus kehtivate planeeringute ega õigusaktidega.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud süvendamisel ja süvenduspinnase transpordiks kasutatava tehnikaga

ning pinnase planeerimisega. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks

sobivaimat tehnikat.

15 Kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p 2 16 Kaitse-eeskirja § 23 lg 5 p 2 17 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (01.02.2024).

6 (24)

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Loksa valla üldplaneeringus on välja toodud, et Geoloogiakeskuse 1993 andmetel on sadamakai

ääres võimalik naftareostus. Käesolevalt planeeritakse süvendustöid sadama akvatooriumis,

kus on viimase kümne aasta jooksul juba süvendustöid ja erinevaid täitetöid tehtud ning ka kaid

on juba remonditud. Seega ei ole eeldada ajaloolise reostuse olemasolu süvendusalal. Taotluse

kohaselt ei ole sadamas viimase 20 a. jooksul toimunud reostus juhtumeid. Lisaks, süvendatav

pinnas paigutatakse madalale merealale ning kaetakse liiva, kruusa ja mullase pinnasega, alast

kujundatakse sadamaala. Seega puudub oht, et süvenduspinnase kaadamisel võiks saasteaineid

merre paisata. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja

kaadamise juhendi18 p 6.3 c kohaselt: märkimisväärsete saasteallikate puudumine ja süvendatud

kogused alla 10 000 tonni aastas. Süvendatavad setted ei sisalda eelduste kohaselt saasteaineid

ning ei kavandata kaadamist avatud merealale, seega töödega ei kaasne olulisel määral

saasteainete heiteid vette.

Süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub mõningal määral toitaineid. Olemasoleva

teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini

settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga19. Pärast tööde lõppu

langeb heljumi sisaldus vees kiiresti20. Väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba

kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca

5 mg/l) võrreldav loodusliku fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)21,22. HELCOM on välja on

pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise

punkti23. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s

või rohkem24.

TTÜ Meresüsteemide Instituudis läbi viidud heljumi seire mõõtmised Muuga lahe seire

raames25 2009 aastal on näidanud, et heljum settib kaasamiskohal väga kiiresti, ca 1 tunni

jooksul, nii lühikese aja jooksul ei levi heljum enam kui 500 meetri raadiuses kaadamiskohast

(pinnase paigutamise kohast). Kui täitetöödeks kasutatakse kive ja liiva, mis oma erikaalu tõttu

settivad juba vahetult täitmise piirkonnas, ei levi heljum üle laiema mereala.

18 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (01.02.2024). 19 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(01.02.2024). 20 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 21 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 22 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 23Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (01.02.2024). 24 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf) (01.02.2024). 25 TÜ Eesti Mereinstituut, 2009. „Muuga sadama merekeskkonna seire“.

7 (24)

Sadama süvendustööd on planeeritud kaidega ümbritsetud akvatooriumi osas, mistõttu töödega

tekkiva heljumi mõju jääb suuresti sadama piirkonda. Heljumi settimiskiirus vaiksete ilmadega

oleneb peaasjalikult süvendatavate setete lõimimisest. Taotluse kohaselt on süvendatavaks

pinnaseks 30% liiv, kruus, 70% savi, kivid. Liiv, kruus ja kivid settuvad kiiresti, peene

fraktsiooniga osakesed (savi) viibivad hõljumina veesambas kauem. Seega kaasneb töödega

heljumi teke, kuid heljumi levik on pigem lokaalne.

Keskkonnaluba on vajalik ka sadamalal sadevee juhtimiseks (veeseadus § 187 p 6). Sadama

akvatooriumi süvendamine ja sadevee juhtimine sadamaehitiste maalt (parklad, kaid) ei ole

ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud, seega ei ole asjakohane ühise keskkonnaloa andmine

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4). Suublasse juhitav sademevesi

peab vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud

heitkogustele. Vajalik on vajadusel vastava loa taotlemine.

Müra ja heited õhku

Tegemist on väikesadamaga, kus toimub väikepaatide ja jahtide liiklus. Veesõidukite müratase

jääb vahemikku 95 kuni 125 dB26. Süvendustöid teostatakse pumpsüvendajaga või

ekskavaatoriga. Universaalse Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB27.

Ekskavaator müratase on ca 109 dB28. Vee erikasutustööde aegne müra on tööde aegne ja

pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Pidevalt ning pikemat

aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka sadama tavapärast mürafooni, kuna

väikesadama külastuskoormus võib olla madal, eelkõige hooajavälisel ajal.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus

päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elumaja asub ca 80 m kaugusel

süvendusalast, lähipiirkonnas asub veel 4-5 majapidamist. Lähima majani jõudev

süvendustööde müra on ca 48 dB, teiste elamuteni jõudev süvendustööde müra on ca 40 dB 29.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

26 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 27 AS Maves, 2018. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 28 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine 29 Sound Propagation and Acoustic Barrier Calculator - NoiseTools.net

8 (24)

Valgus, soojus ja kiirgus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole

olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate

saasteainetega seotud probleeme, kuna pinnas on looduslik.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks. Taotluse kohaselt planeeritakse süvenduspinnas sadamaala

kujundamise eesmärgil. Seega ei ole pinnas käsitletav jäätmena. Ala peaks jääma loomulik,

ala tuleb korrastada.

Süvenduspinnase paigutamisel tuleb pinnasest eemaldada prügi. Jäätmed tuleb käidelda

jäätmeseaduses sätestatud korras. Keelatud täitealale ehitus-lammutustegevuse käigus

tekkinud materjalide paigutamine.

Tahkete ainete paigutamisel on lubatud kasutada liiva, mulda ja suurema fraktsiooniga

materjale (sorteeritud paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, tootena

klassifitseeritud betooni ja telliskivi tükid). Rõhutame, et ei ole lubatud kasutada

ehitusjäätmeid. Kasutada on lubatud purustatud materjali, mis on toode ja vastab kindlatele

standarditele. Sellisel juhul oleks suurema fraktsiooniga purustatud betoon/tellis võrreldav

killustikuga. Selgitame, et kui purustatud tellised/betoon ei ole toode (tootjal/edasimüüjal ei ole

vastavat jäätmeluba jäätmete tooteks ümbertöötlemiseks), on vajalik lisada keskkonnaloale

endale eraldi jäätmete valdkond.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva

keskkonna kahjustamine.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

9 (24)

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Hara sadam on ajalooline sõjaväesadam, kus paiknes Nõukogude mereväe teadusliku uurimise

polügooni nr 1 ja mereväebaas. Seniajani on osaliselt säilinud ajalooline kai ja Hara

demagnetiseerimisstendid.

Hara sadama on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE HRS. Sadamas osutatakse

sadamateenuseid vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam) ning

navigatsiooniperioodiks on 1. mai - 30. september. Sadama ala paikneb aadressil Hara sadam,

Hara küla, Kuusalu vald, Harju maakond (kü 42301:001:0292). Sadama kinnistu on 26.38 ha

suur ning on 60% tootmismaa ja 40% transpordimaa. Kinnistust 1.33 ha moodustab looduslik

rohumaa, 19.14 ha metsamaa ja 5.91 ha muu maa. Kinnistu kuulub e-kinnistusraamatu

väljavõtte kohaselt Mittetulundusühing Hara Sadam (registrikood 77000306). Kinnistu osas on

seatud 2017. aastal hoonestusõiguse 25 aastaks Osaühing Omega Shipping (registrikood

10366251) kasuks. Osaühing Omega Shipping on keskkonnaloa menetluses kaasatud, ettevõttel

ei ole olnud vastuväited keskkonnaloa taotluses toodule.

Keskkonnaamet on 15.02.2018 andnud vee erikasutusloa nr L.VV/330259 kehtivusega kuni

15.02.2018 - 14.02.2023 Hara sadama akvatooriumi ja faarvaatri süvendamiseks mahus 6000

m³ ja tahkete ainete paigutamiseks mahus 5150 m³ kai rekonstrueerimisel, olemasoleva

lainemurdja laiendamisel ja slipi rajamisel. Vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt teostati

töid väiksemas mahus 2000. aastal, enamus tööd viidi ellu 2022 aastal. Osaliselt ladustati savist

pinnast ka alale, kuhu soovitakse jätkata süvenduspinnase paigutamist.

Sadamaregistri andmetel on sadamas 3 statsionaarset kaid ja 7 ujuvkaid:

Nimetus Liik Sügavus kai ääres

(m) EH2000

Pikkus(m)

Kai nr 1a Statsionaarne kai 0.3 32.0

Kai nr 1b Statsionaarne kai 0.6 57.0

Kai nr 2 külaliskai Ujuvkai 1.8 24.0

Kai nr 3 Ujuvkai 2.5 20.0

Kai nr 4 Ujuvkai 3.0 20.0

Kai nr 5 Ujuvkai 3.5 20.0

Kai nr 6 Ujuvkai 4.0 12.0

Kai nr 7 Ujuvkai 4.0 12.0

Kai nr 8 Ujuvkai 4.3 12.0

Kai nr 9 tanklakai Statsionaarne kai 1.5 30.0

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Sadamale määratakse

Vabariigi Valitsuse määrusega akvatoorium. Hara sadamale on määratud akvatoorium

Vabariigi Valitsuse 12.09.2003 korraldusega nr 555. Määratud akvatoorium hõlmab nii

süvendusala kui ka täiteala. Lähtuvalt eeltoodust on õigus töödeks sadama akvatooriumis.

10 (24)

Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseadus § 133 lg 1). Süvenduspinnase paigutamine madalale merealale muutub

rannajoon. Katastripidaja teeb piiriandmete paranduse, kui Eesti topograafia andmekogus

(ETAK) on andmed uuendatud30.

Täidetav maa-ala kaitseb sadama kinnistut ja -rajatisi kaldajoone muutumise eest. Tõstetud

kinnistu maapind annab võimaluse arendada sellel sadamale vajalikku taristut. Käesolevalt

konkreetseid rajatisi ei planeerita.

Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle

kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega

seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2). Sadamarajatisi (sh kaitserajatisi)

saab ehitada ainult sadama maa-alale või akvatooriumi (sadamaseadus § 2 p 9). Täitealale

rajatiste rajamiseks on vajalik vastava planeeringu kehtestamine (vt p 1.1.2.).

Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks. Seega ei ole lubatud kividega kaetud

rannakindlustuse vm rajatise rajamine, tegevusi saab planeerida vastava detailplaneeringu

kehtestamisel.

Sadama kinnistu hõlmab Kalda kinnistut (kü 42301:001:0120, 100% elamumaa), Kullavälja

kinnistut (kü 42301:002:0980, 100% elamumaa) ja Ilmari kinnistut (kü 42301:002:0097,

100% tootmismaa). Kinnistu piirneb Hallikivi kinnistuga (kü 42301:001:0782, 100%

elamumaa), Kadapiku kinnistuga (kü 42301:001:0416, 100% elamumaa), Nurgametsa

kinnistuga (kü 35301:001:0548, 100% maatulundusmaa), Hansu kinnistuga (kü

42301:001:0460, 100% elamumaa), Loksa metskond 11 kinnistuga (kü 42301:002:0270, 100%

maatulundusmaa), Mihkli kinnistuga (kü 42301:001:0193, 100% maatulundusmaa), Uuetoa

kinnistuga (kü 42301:001:0531, 100% maatulundusmaa), Koolikoha kinnistuga (kü

42301:002:0801, 100% maatulundusmaa), Loksa metskond 12 kinnistuga (kü 42301:002:0270,

100% maatulundusmaa), Loksa metskond 11 kinnistuga (kü 42301:002:0280, 100%

maatulundusmaa), Ahumetsa kinnistuga (kü 42301:002:0095, 100% maatulundusmaa), Kõrtsi

kinnistuga (kü 42301:001:0454, 100% elamumaa), Kuusiku kinnistuga (kü 42301:001:0475,

100% elamumaa), Kõivu kinnistuga (kü 42301:001:0474, 100% elamumaa) ja Metsaveere

kinnistuga (kü 42301:001:0473, 100% elamumaa). Sadama kinnistust 500 m raadiuses

puuduvad kultuurimälestised ja tööde alal puuduvad pärandkultuuri objektid.

Lähipiirkonnas puuduvad avalikud supelrannad ja kultuurimälestised. Hara sadamas paiknevad

ajaloolisi sõjaväesadama kaisid peetakse militaarmälestiseks.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Hara sadama veeala paikneb Hara lahes. Hara laht on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea

poolsaare vahel asuv sügav laht. Lahe rannikuäärsed piirkonnad kuuluvad Lahemaa

Rahvuspargi koosseisu. Lahe pikkus ja suurim laius on 11 km, sügavus lahe suus 80 m. Lahe

edelarannikul on Hara saar (0,11 km², kõrgus 13 m), lahte suubub Valgejõgi, kagurannikul

Valgejõe suudmes on Loksa linn. Lahe ääres on Loksa sadam ja veel mitu väikesadamat. Lahe

soolsus varieerub 3-5 psu. Domineerivaks põhjatüübiks on liiv või liiv koos kividega.

30 Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2dda0c63-3e0e-412f-8936-769b4b0e23d2 (01.02.2024).

11 (24)

Hara lahe avaosa (VEE3123010) kuulub Hara ja Kolga lahe rannikuveekogumi (EE_3)

koosseisu. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava (edaspidi VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt on

Hara ja Kolga rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks. Rannikuveekogumi

keemiline seisund on hinnatud halvaks. Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud

veekogumi seisundi eesmärgiks hea31.

2020. aastal teostati Hara ja Kolga lahe rannikuveekogumi ülevaateseiret32. Ülevaateseire

veekogumi Hara-Kolga lahe bioloogilised parameetrid plankton ja põhjataimestik ning kõik

füüsikaliskeemilised näitajad klassifitseerusid klassi „kesine“, vaid põhjaloomastiku indeks

viitas klassile „hea“.

Hara-Kolga veekogumis 2008., 2014. ja 2020. aastal kogutud materjali põhjal levib

uurimispiirkonnas pigem vaese liigilise koosseisuga põhjaloomastik. Ülalnimetatud aastatel ei

toimunud veekogumi kõige sügavamas jaamas (50 m) HR50 põhjaloomastiku liigilises ja

kvantitatiivses koosseisus märkimisväärseid muutusi. Piirkonnas levis 4–6 liiki,

põhjaloomastiku üldarvukus oli suur tänu dominantliigi virgiinia korgitsussi (Marenzelleria

neglecta) arvukale esinemisele, loomastiku üldbiomass oli suur. Suurema osa üldbiomassist

andis balti lamekarp (L. balthica). Põhjaloomastiku üldbiomassi järkjärguline tõus on kindlasti

seotud piirkonna vee troofsuse kasvuga. Troofsuse suurenemisele piirkonnas aitas kaasa jaama

18a naabruses asunud sumpkalakasvatus. Vee troofsuse mõõdukas tõus mõjutab positiivselt

biomassi dominantliigi balti lamekarbi (L. balthica) arengut.

Hara-Kolga veekogumis oli merevee keskmine suvine läbipaistvus (3,6 m) väiksem kui

varasematel seireaastatel (4,5–4,9 m). Sette orgaanika sisaldust mõõdetakse alates 2017.

aastast. Kogutud andmed näitavad, et orgaanika sisaldus settes on piirkonniti kõikidel

uurimisaastatel stabiilselt sarnasel tasemel ning orgaanika sisaldus ei ole suur (orgaanilise aine

hulk setetes 3,5%), kuna hoovused ja lainetus kõdu (orgaanika) setetest välja.

2020 aastal seirati Hara ja Kolga rannikuveekogumis ka ohtlike ainete sisaldust33. Halba

keemilist seisundit põhjustavad elavhõbe, bromodifenüüleetrid elustikus ja tributüültina settes

(Hg kaugkanne, sadenemine atmosfäärist). Hara ja Kolga lahe rannikuveekogumi ökoloogilise

seisundi kvaliteedielement SPETS oli 2020 aasta seire tulemuste alusel heas seisundi klassis.

Hara ja Kolga rannikuveekogum on olulise saasteainete survega. Olulisimaks survet

põhjustavaks saasteainete grupiks on PAH. Benso(a)antratseen ületab ökotoksikoloogilise mõju

piiri settes. Lisaks on kogumis veel 5 PAHi üle määramispiiri.

Soome lahes on töönduskaladest esindatud räim, lest, ahven, merisiig, meritint, ümarmudil.

Lahemaa vetes on ka mereskudeva siia koelmuid, ent selle vormi arvukus on praeguseks jäänud

ilmselt väga madalaks. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi aruande34 kohaselt, vaid ligikaudu

5% siigadest, mis nad Käsmu seirepunktis püüdsid, oli ilmselt kohalikku päritolu. Arvatavasti

on siia koelmualad Kolga lahes või kui Hara lahes mõned siia koelmud asuvad, siis need ei ole

sadama piirkonnas. Hara lahte suubub Valgejõgi, kuhu suubuvad merest kudema lõhe, forell ja

31 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (23.02.2024). 32 Ülevaateseire andmed kättesaadavad https://kese.envir.ee/kese/listProgramAndPublicReport.action

(23.02.2024). 33 Ohtlike ainete seire rannikumeres kättesaadav https://kese.envir.ee/kese/listProgramAndPublicReport.action

(23.02.2024). 34 Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.-2024. aastal.

12 (24)

jõesilm. Tänu paisude eemaldamisele on tekkinud jões kudealasid juurde. Viimaste seirete järgi

on lõhe ning forelli noorjärkude arvukus tõusnud. Seega jõuab merest rohkem kala jõkke

kudema. Lõhelised koonduvad meres jõe suudme lähedale juba augustis ning põhiline kudeaeg

on septembrist novembrini.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Lahemaa rahvuspark

Projektala jääb Lahemaa rahvuspargi35 Lahemaa ja Mere piiranguvööndisse, kus kehtib LKS ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga36 (edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord.

Lahemaa piiranguvööndi osa on ühtlasi Läänemere ranna ehituskeeluvöönd.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta37:

1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet,

pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku

üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust,

tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas

(edaspidi loodusdirektiivi elupaigatüüp). Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620),

rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited

kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad

liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210),

liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised

metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete

ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-

lodumetsad (91E0*);

35 EELIS kood KLO1000511 36 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“. 37 Kaitse-eeskirja § 1 lg 1

13 (24)

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo),

tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis),

nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao

urogallus), teder (Tetrao tetrix), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija

(Lanius collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix

uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas.

Need on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria

mollissima), punajalg-tilder (Tringa 13õtanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e

toonetutt (Upupa epops);

5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp

(Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein

(Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Elatine

hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum),

mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei),

hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männi-käbilind (Loxia

pytyopsittacus), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja

tuttpütti (Podiceps cristatus).

Lähimad rannikuelupaigad (elupaigatüüp 1220 püsitaimestuga kivirannad, 1640

püsitaimestuga liivarannad) paiknevad Hara lahe lõunakaldal. Mereelupaigad elupaigatüüp

1140 liivased ja mudased pagurannad ning 1110 veealused liivamadalad asuvad Hara lahe

lõunaosas, sadamast ligikaudu 1,5 km kaugusel. Kõrgel ja järsule merekaldale jääval

metsamaa kõlvikul on inventeeritud (inventeerimise kuupäev 09.10.2022) loodusdirektiivi

elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Kõik nimetatud elupaigatüübid on Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eesmärgiks.

14 (24)

Sadama akvatooriumi alale ja pinnase paigaldamise alale ei jää loodusdirektiivi

elupaigatüüpe. Lähimad kaitse-eesmärgiks olevad mereelupaigad liivased ja mudased

pagurannad (1140) ning veealused liivamadalad (1110) asuvad Hara lahe lõunaosas,

kaadamisalast ligikaudu 1,2 km kaugusel. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas (edaspidi

kaitsekorralduskava) on välja toodud, et elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad all

käsitletakse Eestis kõiki liivaseid, saviseid ja mudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega

peamiselt tuulte mõjul paljanduvad. Enamasti on nende alade põhjaloomastik üsna rikkalik,

olles heaks toitumisalaks paljudele lindudele. Lahemaal on neid alasid kokku 23, paiknedes

väikeste vahedega kogu Lahemaa loodusala rannikualal, tihedamalt Juminda poolsaare

idapoolses küljes. Esinduslikkuseks on hinnatud A. Kaitsekorralduskava kohaselt on

elupaigatüübi mõjutegurid seotud otsese inimmõjuga: nafta- ja õlireostus, suuremahulised

süvendustööd, kaevandamine väljaspool kaitseala, ehitamine. Elupaigatüüp veealused

liivamadalad hõlmab eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise leviku piirini,

mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 m sügavusele. Lahemaal asuvad suuremad veealused

liivamadalate alad Eru, Kolga ja Käsmu lahes esinduslikkusega B. Mõjutegurid on seotud

otsese inimmõjuga: nafta- ja õlireostus, suuremahulised süvendustööd, kaevandamine

väljaspool kaitseala, ehitamine.

Taimestik, loomastik

Eesti looduse infosüsteemis on Hara sadama akvatooriumi alal (kaide vahelisel alal)

registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuste liikide jõgitiiru (Sterna hirundo)38 ja ristpardi

(Tadorna tadorna)39 leiukohad. Nimetatud liigid ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks ning

neile kohaldub isendikaitse. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud40.

Loodusvaaltuste portaalis elurikkus.ee on sadama kaidest põhja ja lõuna suunal registreeritud

erinevate linnuliikide (nt jääkoskel, sõtkas, kümnokk-luik, aul, väikekoskel) peatumis- ja

talvitumisalad.

Natura 2000 võrgustiku alad

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 alapunktide 24 ja 167 alusel on Lahemaa rahvuspark Natura

2000 võrgustiku ala – Lahemaa linnuala ja Lahemaa loodusala. Natura 2000 võrgustiku aladel

tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse

ja säilimine ning liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Lahemaa linnuala41 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis),

rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind

(Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü

(Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e 14õta e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus

europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg

38 EELIS kood KLO9108506 39 EELIS kood KLO9108507 40 LKS § 55 lg 6 41 EELIS kood RAH0000089

15 (24)

(Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),

musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind

(Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus

pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa

15õtanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Eesti looduse infosüsteemis ei ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku

registreeritud.

Lahemaa loodusalal42 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad

(1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera

margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

EELIS-s andmetel ei jää projektalale loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide

elupaiku.

42 EELIS kood RAH0000601

16 (24)

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteet püsivat halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole. Kõik

kaasnevad häiringud on ajutised (vt ptk 1.1.5).

Tegemist on väikesadamaga ning piirkonna elanikud on sadama tegutsemisega harjunud.

Kavandatavad tööd on taotluse kohaselt ühekordsed ning sadama kasutusotstarve nende käigus

ei muutu ja sadama kasutusintensiivsus ei tõuse. Sadama süvendamine võimaldab sadama

jätkuvat ohutut kasutamist. Täiteala rajamisel luuakse kaluritel tingimused püügivahendite üles

sättimiseks ja parandamiseks. Süvendamine võimaldab turismi arengut kui ka kohalikku elu –

väikelaevade ohutu liikluse tagamine ja kalapüügi toetamine.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamis- ja süvenduspinna paigutamisel merre hävib vahetult tööde piirkonna põhjaelustik.

Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Kavandatakse süvendustöid sadamas, st tegemist on juba varasemalt mõjutatud merepõhjaga ja

sealne põhjaelustik on eelduslikult regulaarsetest töödest tingitult vähene. Seega, ei saa tekkivat

keskkonnahäiringut pidada oluliseks. Süvenduspinnase paigutamise ala on 2548 m², seega on

väike võrreldes kogu Hara lahe mastaapi.

Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku

taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3

aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass

normaalsele tasemele43. Takistamaks heljumi levikut laiale merealale (merepõhja elustiku

elupaikadele, kui ka kalade kudemisalad ja lindude toitumisalad) peab tööde teostamisel

arvestama, et tuulesuund oleks lääne-, põhjakaarest. Tuule kiirus ei või olla suurem kui

10 m/s. Lisaks, süvendatav pinnas tuleb pinnasepaigutamise alal vabastada allatuult, et

võimalikult suur osa materjalist vabaneks ettenähtud alal. Korraldades töid vastavalt

nõuetele võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks ja pöörduvaks.

43 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal.

17 (24)

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega44. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja.

Arvatavasti on siia koelmualad Kolga lahes või kui Hara lahes mõned siia koelmud asuvad, siis

need ei ole sadama piirkonnas. Tegevus ei mõjuta negatiivselt siia kudealasid. Valgejõgi on

planeeritud alast piisavalt kaugel ning tegevus ei mõjuta negatiivselt kudema suunduvat lõhe,

forelli ja jõesilma.

Arvestades asjaolu, et töid teostatakse taotluse kohaselt väljaspool kalade peamist kudeaega, ei

kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju kalastikule ja läbi toiduahela mõju linnustikule.

Selguse mõttes tuuakse välja, et kevadine kalade kudeaeg on piirkonnas 15.04-30.06, seega

sel perioodil ei ole lubatud ka töid teha. Tööde mõju kalastikule väheneb, kui järgitakse ka

muid töökorralduslike nõudeid (tööde vältimine tugeva tuulega, tuulesuuna jälgimine, pinnase

paigutamine merre allatuult jne) järgides.

Mõju linnustikule

Süvendustööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist

merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab

sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama

oma pesitsusaladest väga kaugele.

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l45.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90 -95 dB juures juba lahkusid pesalt46. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra47. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate

44 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. 45 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(02.02.2024). 46 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 47 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200.

18 (24)

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit48. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka

500 m laiust puhverala49.

Pidev töömüra (vt p 1.1.5) eristub väikesadama mürafoonist. Tööd toimuvad mere ääres, see

on lageala, kus müra levib kaugemale (puuduvad summutavad elemendid). Seega võib tekkiv

pidev müra olla piisavalt vali, et mõjutada piirkonnas pesitsevaid linde, sh kaitsealuseid

linnuliike. Lindude pesitsusaeg algab piirkonnas alates aprilli keskpaigast arvestades

klimaatilist olukorda (jää on sulanud, temperatuur püsivalt üle +10 kraadi).

Kuna süvendustööd toimuvad väikesel alal ranna ääres (suures osas olemasolevat

sadamarajatiste vahelisel alal) ning setteid ei kaadata kaugemale merre (ei toimu setete

transporti merel ja sellega kaasnevat häiringut), ei ole tegevusega kaasnev lindude häirimine

tõenäoliselt väga suur. Lindudel on võimalik lennata eemale. Taotluse kohaselt ei teostata töid

lindude pesitsusajal, tööde elluviimise aeg on eelduste kohaselt sügis ja talv. Seega ei ole ette

näha negatiivset mõju pesitsevatele lindudele.

Siiski, toitumisaladele settinud heljum võib häirida lindude toitumist aga pikemalt (1-3

aastat)50. Ajapikku küll põhjaelustik taastub, kuid pidevad süvendamised ja pinnase

paigutamine merre võib pärssida või takistada merepõhjakoosluste taastumist. Selliselt ei ole

tegemist enam ajutise häiringuga. Järjepidev häiring toitumisaladele võib tuua kaasa olulise

mõju lindudele.

Kui süvendamis- ja süvenduspinnase paigutamise tööd viiakse läbi ühes etapis ning

regulaarseid hooldustöid ei kaasne või töid ei kavandatavaid etapiviisiliselt, on tegemist ajutise

ja lühiajalise mõjuga, mis on ruumiliselt piiratud, mis ei too kaasa püsivaid olulisi muutusi

põhjaloomastikule- ja taimestikule ning linnustikule. Seega vältimaks töödest tulenevaid

häiringuid, tuleb LKS kohasest isendikaitsest51 lähtuvalt tööd kavandada ühe etapina.

Nimetatud töökorraldus on välja toodud ka 20.02.2024 esitatud täiendavas infos. Taotleja

andmetel ei kavandata ka uusi täitealasid lähima kümne aasta jooksul. Selguse mõttes

fikseeritakse töökorraldus töökorraldusliku meetmena.

Taotlusest lähtuvalt ajastatakse tööd väljaspool peamist lindude pesitsusaega. Pesitusaeg

on orienteeruvalt mai-august. Selguse mõttes fikseeritakse töökorraldus töökorraldusliku

meetmena. Tööde mõju linnustikule väheneb, kui järgitakse ka muid töökorralduslike nõudeid

(tööde vältimine tugeva tuulega, tuulesuuna jälgimine, pinnase paigutamine merre allatuult jne)

järgides. Seega ei kahjusta kavandatavad tööd kaitsealuste liikide soodsat seisundit52, kui töid

tehakse vastavalt taotlusele ning järgitakse töökorralduslikke nõudeid.

48 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 49 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 50 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 51 LKS § 55 lg 6, lg 61 52 LKS § 3 lg 2 alusel loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas

tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei

kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt

suur elupaik.

19 (24)

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Süvendamise käigus satub vette

mõningal määral ka põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle

rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Siiski, sellises

mahus põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat

pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit53.

Põhjasetetesse kogunenud toitaineid vette paiskamaise mõju on enamasti lühiajaline ja eelnev

olukord taastub. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite

minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) tuleb tööd ellu viia ühes etapis. Sel viisil loodav täiteala

taheneb ja korrastatakse ning värskelt paigutatud pinnas ei ole pikalt mere mõjuvallas

ning ei teki olulisel määral erosiooni ja hajuheidet.

Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks

(VeeS § 119 p 6) tuleb peatada tööd, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse

reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui

500 m tööpiirkonnast. Keelatud on reostunud pinnase paigutamine vette. Minimeerimaks

toitainete vette jõudmist tuleb tööd katkestada valingvihmade korral. Pinnase paigutamisel

madalale merealale tuleb lähtuda taotlusest toodud töökorraldusest ja paigutada pinnas

järgnevalt:

*Süvendamisel saadud jämedamad setted (kruus, munakad, veerised, suured kivid) tuleb

paigutada süvenduspinnase paigutamisala merepoolseks piiriks ning selle ja praeguse

ranna vaheline ala tuleb täita ülejäänud setetega.

* Süvendatav pinnas tuleb pinnasepaigutamise alal vabastada allatuult, et võimalikult

suur osa materjalist vabaneks ettenähtud alal.

*Süvenduspinnas tuleb ladustada ja planeerida viisil, et maapinna joon veepiiril oleks

püsiv ning kandev ning võimalikult lauge kaldega mere suunas. Tööde teostamisel peab

lähtuma sellest, et setted kõrgema veeseisuga ja tugevama lainetusega merre tagasi ei

valguks, kuid veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Ei ole lubatud tekitada järske

pehmest pinnasest nõlva mere suunas.

*Peale süvenduspinnase tahenemist tuleb teostada tahkete ainete paigutamine ning kogu

ala tuleb korrastada. Alale ei tohi jääda mägesid või valle. Ala peab jääma loomulik.

Mõju ranna

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Töödega vahetult piirneval

rannaalal kaitstavad kooslused puuduvad. Arvestades, et tegemist on olemasoleva sadamaalaga,

on ala inimese poolt mõjutatud, ei mõjuta tegevus oluliselt ranna looduskooslusi.

Mõju veerežiimile

Tööde käigus ei rajata uusi sadamarajatisi. Tõstetud kinnistu maapind annab võimaluse

arendada sellel sadamale vajalikku taristut. Täiteala rajamise tagajärjel ei jää seisva veega

alasid, vesi koos setetega saab endiselt liikuda ning looduslik veevahetus toimuda. Seega ei

53 AS Maves, 2018. „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina“, töö nr 18031.

20 (24)

oma tegevus olulist mõju rannaprotsessidele, kuna tegemist on pikaajaliselt ekspluateeritud

sadamaga ning teatavad mõjutused on sealsele rannale aja jooksul juba toimunud.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti54.

Mõjutatavate elanike arv on väike (vt p 1.2.4.). Samas on tööd vajalikud laevaliikluse ja ohtu

navigatsiooni tagamiseks.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele55.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud

Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise

korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus

tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes teostatakse tööde ajal pidevalt visuaalset seiret (vt p 1.3.8.), et

tuvastada võimalikud olulised häiringud/reostus ja vajadusel tööd peatada.

54Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (02.02.2024). 55 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (02.02.2024).

21 (24)

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate töödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tööde ala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Lahemaa linnuala ja Lahemaa

loodusalal. Eesti looduse infosüsteemis ei ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku

registreeritud.

Lähimad rannikuelupaigad (elupaigatüüp 1220 püsitaimestuga kivirannad, 1640

püsitaimestuga liivarannad) paiknevad Hara lahe lõunakaldal. Mereelupaigad elupaigatüüp

1140 liivased ja mudased pagurannad ning 1110 veealused liivamadalad asuvad Hara lahe

lõunaosas, kaadamisalast ligikaudu 1,2 km kaugusel. Sadama akvatooriumi alale ja pinnase

paigaldamise alale ei jää loodusdirektiivi elupaigatüüpe.

Sadama süvendustööd on planeeritud kaidega ümbritsetud akvatooriumi osas, mistõttu töödega

tekkiva heljumi mõju jääb suuresti sadama piirkonda. Tegemist ajutise ja lühiajalise mõjuga,

mis on ruumiliselt piiratud, mis ei too kaasa püsivaid olulisi muutusi mere elupaigatüüpides,

mis asuvad tegevusest eemal. Süvendamise mõjud piirduvad Hara sadama vahetu

lähiümbrusega ning arvestades loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaugust, ei kahjusta

süvendamistööd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.

Järeldused

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju Lahemaa linnuala ja Lahemaa

loodusalal, kui tööde teostamisel rakendatakse taotluses kavandatud meetmeid ja tehnoloogiat.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ei ole teada teisi projekte, millega võib kavandatavatel süvendustöödel tekkida koosmõju.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest ja arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p

6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

eelhinnangus keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Süvenduspinnase paigutamise nõuded (loa tabel V11):

1. Süvendamisel saadud jämedamad setted (kruus, munakad, veerised, suured kivid) tuleb

paigutada süvenduspinnase paigutamisala merepoolseks piiriks ning selle ja praeguse ranna

vaheline ala tuleb täita ülejäänud setetega.

2. Süvendatav pinnas tuleb pinnasepaigutamise alal vabastada allatuult, et võimalikult suur osa

materjalist vabaneks ettenähtud alal.

3. Süvenduspinnas tuleb ladustada ja planeerida viisil, et maapinna joon veepiiril oleks püsiv

ning kandev ning võimalikult lauge kaldega mere suunas. Tööde teostamisel peab lähtuma

sellest, et setted kõrgema veeseisuga ja tugevama lainetusega merre tagasi ei valguks, kuid

22 (24)

veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Ei ole lubatud tekitada järske pehmest pinnasest nõlva

mere suunas.

4. Süvendatud pinnasest tuleb eemaldada kõik mitte mineraalne ja orgaaniline materjal ehk

jäätmed (prügi). Keelatud on reostunud pinnase kaadamine.

5. Peale süvenduspinnase tahenemist tuleb teostada tahkete ainete paigutamine ning kogu ala

tuleb korrastada. Alale ei tohi jääda mägesid või valle. Ala peab jääma loomulik.

Tahkete ainete paigutamise nõuded (loa tabel V11):

1. Ala korrastamiseks on lubatud kasutada liiva, mulda ja suurema fraktsiooniga materjale

(sorteeritud paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, tootena klassifitseeritud betooni ja

telliskivi tükid). Ei ole lubatud täiteala serva kindlustamisel kasutada lisaks muid

ehitusmaterjale.

2. Keelatud täitealale ehitus-lammutustegevuse käigus tekkinud materjalide paigutamine.

3. Ei ole lubatud rajatiste rajamine.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1. Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse

olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või

mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus

tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre

kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

2. Süvendamine, süvenduspinnase paigutamine ning täiteala korrastamine tahkete ainete

paigutamisega tuleb läbi viia ühes etapis.

3. Tööde teostamisel arvestada, et tuulesuund oleks lääne-, põhjakaarest. Tuule kiirus ei või olla

suurem kui 10 m/s.

4. Vastavalt taotlusele ei teostata töid kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal. Seega tuleb tööd

teostada väljaspool kevadist kalade kudeaega 15.04-30.06 ja lindude pesitsusaega 01.05.-31.07.

5. Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade

korral.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

23 (24)

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Mittetulundusühing Hara Sadam (registrikood 80386870, aadress Hara sadam, Hara küla,

Kuusalu vald, Harju maakond) taotleb keskkonnaluba Hara sadama (Hara sadam, Hara küla,

Kuusalu vald, Harju maakond, kü 42301:001:0292) akvatooriumi süvendamiseks mahus 3 840

m³. Süvenduspinnas soovitakse paigutada sadam alaga külgnevale madala mereala sadamaala

kujundamise eesmärgil. Täiteala korrastamiseks kaetakse ala veel eraldi täitematerjaliga (muld,

liiv) mahus 2 850 m³. Tegevuse käigus muutub rannajoon. Keskkonnaluba taotletakse

kehtivusega kaheksa aastat.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda taotluses toodud töökorraldusest ja järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1. Süvendamisel saadud jämedamad setted (kruus, munakad, veerised, suured kivid) tuleb

paigutada süvenduspinnase paigutamisala merepoolseks piiriks ning selle ja praeguse ranna

vaheline ala tuleb täita ülejäänud setetega.

2. Süvendatav pinnas tuleb pinnasepaigutamise alal vabastada allatuult, et võimalikult suur osa

materjalist vabaneks ettenähtud alal.

3. Süvenduspinnas tuleb ladustada ja planeerida viisil, et maapinna joon veepiiril oleks püsiv

ning kandev ning võimalikult lauge kaldega mere suunas. Tööde teostamisel peab lähtuma

sellest, et setted kõrgema veeseisuga ja tugevama lainetusega merre tagasi ei valguks, kuid

veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Ei ole lubatud tekitada järske pehmest pinnasest nõlva

mere suunas.

4. Süvendatud pinnasest tuleb eemaldada kõik mitte mineraalne ja orgaaniline materjal ehk

jäätmed (prügi). Keelatud on reostunud pinnase kaadamine.

5. Peale süvenduspinnase tahenemist tuleb teostada tahkete ainete paigutamine ning kogu ala

tuleb korrastada. Alale ei tohi jääda mägesid või valle. Ala peab jääma loomulik.

6. Ala korrastamiseks on lubatud kasutada liiva, mulda ja suurema fraktsiooniga materjale

(sorteeritud paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, tootena klassifitseeritud betooni ja

telliskivi tükid). Ei ole lubatud täiteala serva kindlustamisel kasutada lisaks muid

ehitusmaterjale.

7. Keelatud täitealale ehitus-lammutustegevuse käigus tekkinud materjalide paigutamine.

8. Ei ole lubatud rajatiste rajamine.

24 (24)

9. Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse

olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või

mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus

tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre

kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

10. Süvendamine, süvenduspinnase paigutamine ning täiteala korrastamine tahkete ainete

paigutamisega tuleb läbi viia ühes etapis.

11. Tööde teostamisel arvestada, et tuulesuund oleks lääne-, põhjakaarest. Tuule kiirus ei või

olla suurem kui 10 m/s.

12. Vastavalt taotlusele ei teostata töid kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal. Seega tuleb tööd

teostada väljaspool kevadist kalade kudeaega 15.04-30.06 ja lindude pesitsusaega 01.05.-31.07.

13. Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade

korral.

14. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

15. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

16. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

17. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Krista Pukk

vanemspetsialist

looduskasutuse osakond

Kerli Pettai

vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-521137

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Mittetulundusühing Hara Sadam

Registrikood / Isikukood

80386870

Tegevuskoha andmed

Nimetus Hara Sadam

Aadress Hara sadam, Hara küla, Kuusalu vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 42301:001:0292

Territoriaalkood EHAK

1761

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Hara sadam (42301:001:0292), Ilmari (42301:002:0097), Kalda (42301:001:0120), Kullavälja (42301:002:0980). Puudutatud veekogud: Hara lahe avaosa (Loksa vald) (VEE3123010), Hara laht (VEE3123000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Ristisoo kraav (VEE1400067), Soome laht (VEE3100000), Tünnersepa oja (VEE1400016).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

15.03.2024

Lõppemise kuupäev

15.03.2031

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/7

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Hara lahe avaosa (Loksa vald)

Veekogu kood VEE3123010

Pinnaveekogumi nimetus Hara ja Kolga lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_3

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6606761, Y: 591130

X: 6606786, Y: 591161

X: 6606780, Y: 591094

X: 6606752, Y: 591115

X: 6606698, Y: 591141

Süvendamise vajaduse põhjendus Akvatooriumi süvendamine on vajalik tagamaks sadamas ohutu navigatsioon.

Süvendamisviis Pumpsüvendaja, ekskavaator

Süvenduspinnase iseloomustus

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas liiv, kruus 30%, savi, kivid 70% 3 840

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3.10 kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Tööd teostada vastavalt taotlusele. Nõuded on esitatud tabelis V16.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Hara lahe avaosa (Loksa vald)

Veekogu kood VEE3123010

Pinnaveekogumi nimetus Hara ja Kolga lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_3

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus tegevusega piirnev mereala

3/7

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6606633, Y: 591094

X: 6606534, Y: 591065

X: 6606517, Y: 591058

X: 6606523, Y: 591051

X: 6606635, Y: 591074

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase paigutamine madalale merealale sadamaala kujundamise eesmärgil. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.)

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Süvenduspinnase pumpamine ja ekskavaator

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas liiv, kruus 30%, savi, kivid 70% 3 840

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3.c kohaselt.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Keelatud reostunud pinnase paigutamine.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Süvenduspinnase paigutamise nõuded: 1. Süvendamisel saadud jämedamad setted (kruus, munakad, veerised, suured kivid) tuleb paigutada süvenduspinnase paigutamisala merepoolseks piiriks ning selle ja praeguse ranna vaheline ala tuleb täita ülejäänud setetega. 2. Süvendatav pinnas tuleb pinnasepaigutamise alal vabastada allatuult, et võimalikult suur osa materjalist vabaneks ettenähtud alal. 3. Süvenduspinnas tuleb ladustada ja planeerida viisil, et maapinna joon veepiiril oleks püsiv ning kandev ning võimalikult lauge kaldega mere suunas. Tööde teostamisel peab lähtuma sellest, et setted kõrgema veeseisuga ja tugevama lainetusega merre tagasi ei valguks, kuid veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Ei ole lubatud tekitada järske pehmest pinnasest nõlva mere suunas. 4. Süvendatud pinnasest tuleb eemaldada kõik mitte mineraalne ja orgaaniline materjal ehk jäätmed (prügi). Keelatud on reostunud pinnase kaadamine. 5. Peale süvenduspinnase tahenemist tuleb teostada tahkete ainete paigutamine ning kogu ala tuleb korrastada. Alale ei tohi jääda mägesid või valle. Ala peab jääma loomulik.

Veekogu nimetus Hara lahe avaosa (Loksa vald)

Veekogu kood VEE3123010

Pinnaveekogumi nimetus Hara ja Kolga lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_3

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

4/7

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6606633, Y: 591094

X: 6606534, Y: 591065

X: 6606517, Y: 591058

X: 6606523, Y: 591051

X: 6606635, Y: 591074

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine (veeseadus § 187 p 10) täiteala korrastamiseks. Tahked ained transporditakse kohale väljaspoolt töödeala.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Kallur, ekskavaator

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik

Omadused Maht, m³

Tahked ained liiv, muld ja suurema fraktsiooniga materjal (sorteeritud paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, tootena kalssifitseeritud betooni ja telliskivi tükid)

2 850

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata puhas

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Keelatud reostunud materjalide paigutamine.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Tahkete ainete paigutamise nõuded: 1. Ala korrastamiseks on lubatud kasutada liiv, muld ja suurema fraktsiooniga materjale (sorteeritud paekivi, suurema fraktsiooniga kruus, kivid, tootena klassifitseeritud betooni ja telliskivi tükid). Ei ole lubatud täiteala serva kindlustamisel kasutada lisaks muid ehitusmaterjale. 2. Keelatud täitealale ehitus-lammutustegevuse käigus tekkinud materjalide paigutamine. 3. Ei ole lubatud rajatiste rajamine.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused5/7

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Veekogu nimetus Hara lahe avaosa (Loksa vald)

Veekogu kood VEE3123010

Pinnaveekogumi nimetus Hara ja Kolga lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_3

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Süvenduspinnase paigutamisel ja tahkete ainete paigutamisel muutub rannajoon.

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6606633, Y: 591096

X: 6606594, Y: 591080

X: 6606546, Y: 591068

X: 6606494, Y: 591057

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed

Kavandatava tegevuse graafiline lisa (fail) Lisa 1: Kalameesteala.png

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad6/7

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1. Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral). Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 2. Süvendamine, süvenduspinnase paigutamine ning täiteala korrastamine tahkete ainete paigutamisega tuleb läbi viia ühes etapis. 3. Tööde teostamisel arvestada, et tuulesuund oleks lääne-, põhjakaarest. Tuule kiirus ei või olla suurem kui 10 m/s. 4. Vastavalt taotlusele ei teostata töid kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal. Seega tuleb tööd teostada väljaspool kevadist kalade kudeaega 15.04-30.06 ja lindude pesitsusaega 01.05.-31.07. 5. Tööd teostada võimalikult madala veega ajal ning tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Pidev

2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

4. Muud asjakohased meetmed 1. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit ja Transpordiametit kirjalikult.

2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

7/7