Kiri

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Mäetaguse maaparandusehitiste ja teede ehituse rekonstrueerimisprojekt (toimiku nimi:

Mäetaguse maaparandusehitiste REK-2021) asub Rääsa, Ojamaa ja Piilse külas Lüganuse

vallas, Võrnu, Kiikla ja Arvila külas Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas.

Rekonstrueeritav ala paikneb metsakvartalitel MA083; MA084; MA085; MA086; MA087;

MA088; MA089; MA090; MA091; MA092; MA096; MA097; MA098; MA099; MA100;

MA101; MA107; MA108; MA110; MA111; MT005; MT006; MT007; MT008; MT009;

MT010; MT011; MT012; MT013; MT014; MT015; MT016; MT017; MT018; MT019;

MT020; MT023; MT024; MT025; MT034; MT038; MT039; MT040; MT041; MT042;

MT043; MT044; MT045; MT048; MT049; MT053; MT054; MT062; MT063; MT074;

MT075; MT085; MT214; MT215; MT218; MT221; MT225; MT226; MT227; MT230;

MT233; MT243; MT244; MT245; MT246; MT247; MT249; MT253. Rekonstrueeritavad,

maaparandusehitised paiknevad järgmistel RMK-le kuuluvatel katastriüksustel:

13001:001:0533; 44901:003:0477; 44901:003:0478; 44901:003:0830; 44901:003:0880;

44901:005:0029; 44901:005:0180; 44901:007:0160; 49801:001:0330; 49801:001:0337;

49801:001:0346; 49801:001:0348; 49801:001:0408; 49801:001:0423; 49801:001:0424;

49801:001:0425; 49801:001:0426; 49801:001:0427; 49801:001:0445; 49801:001:0778;

49801:002:0118; 49801:002:0119; 49801:002:0134; 49801:002:0135; 49801:002:0143;

49801:002:0144; 49801:002:0146; 49801:002:0149; 49801:002:0180; 49801:002:0190;

49801:002:0210; 49801:002:0220; 49801:002:0230; 49801:002:0250;

Juurdepääs objektile on tagatud riigitee (13129) Savala-Arvila tee kaudu, millelt pääseb ligi

objektile lõunasuunast, mööda uuendatavat Arvila-Kiikla teed, ning põhjapoolt on ligipääs

Rääsa-Ojamaa tee ja ehitatava Sala tee kaudu.

Alale on varasemalt koostatud 1) RPUI Eesti Maaparandusprojekt poolt Alutaguse mm.

Mäetaguse mk. Tööprojekt nr.531 1984a ja Alutaguse mm. Kiikla metskond TTP-444 “Võrnu

Kiikla” 1978a 3) Fie Peeter Lond Arvila/TP-531 Mäetaguse uuendustööde kava 2009a töö

nr.2009-7 4) Fie Peeter Lond Tarumaa ja Kiikla/TP-531 Mäetaguse uuendustööde kava 2010a

töö nr.2010/7

Rekonstrueerimisprojekti koostamise aluseks võetud normide loetelu

1) Maaparandusseadus (vastu võetud 16.05.2018)

2) Maaeluministri 28.03.2018 määrus nr.38 "Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad

nõuded"

3) Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 "Maaparandushoiutööde nõuded"

4) Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr.45 "Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid"

5) Maaeluministri 05.08.2015 määrus 106 "Tee projekteerimise normid"

6) Maaeluministri 03.08.2015 määrus 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded"

7) Maaeluministri 11.06.2015 määrus 34 "Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded"

8) Maaeluministri 13.12.2018 määrus nr 72 "Ehitamise dokumenteerimise ja

ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise

nõuded"

9) Maaeluministri 23.11.2018 määrus nr 63 "Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri

põhimäärus"

10) Maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 79 "Maaparandussüsteemi ehitamise üle

omanikujärelevalve tegemise nõuded"

11) Maaeluministri 14.12.2018 määrus nr 74 "Maaparandussüsteemi kasutusloa ja

väikesüsteemi kasutusloa ning nende taotluste sisu nõuded"

12) Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi

tegutsemise kord"

Mäetaguse maaparandusehitiste ja teede ehituse rekonstrueerimisprojekt on koostatud

vastavalt lähteülesandele, projekteerimistingimustele ja kooskõlastustele. Rekonstrueeritav ala

hõlmab kokku 12 maaparandusehitist (Tabel 4). Kaks ehitist, Kopli 1 (1106910020020) ja

Võrnu (1106910020020) on peale tellijaga töökoosoleku toimumist ära jäetud, kuna ehitised

ei teeninda RMK maade kuivendus vajadusi, ühtlasi ei olnud PTA Ida regioon väljastanud ka

antud ehitistele projekteerimistingimusi.

EH-9 Riigipoolt hooldatava ühiseesvoolu Ratva oja (kr. 1100) (1106910020000/001)

eemaldatakse peenvõsa ja voolutakistused. EH-10 Riigipoolt hooldatava ühiseesvoolu Kiikla

pkr. (kr. 1200) (1106940020000/001) puhastatakse setetest hooldustööde mahus (0,5 m³/m).

PTA Ida-regiooni esindajaga on projekteerimistööde käigus suheldud ning täiendavaid

projekteerimistingimusi ei ole väljastatud. EH-9 Ratva oja on 2009. ja 2010. aastal teostatud

uuendustööde kava alusel juba uuendatud ning koostatud rekonstrueerimisprojektis

teostatakse Ratva ojal ainult voolutakistuste eemaldamine, mis tagaks vee äravoolu Ojamaa

jõkke. EH-11 ja EH-12 on samuti 2009. ja 2010. aastal koostatud uuendustööde kava raames

korrastatud, nendel ehitistel paikneb koostatavas rekonstrueerimisprojektis uuendatav Arvila-

Kiikla tee, mille teekraavid ja truubid (plastiktruubid) on heas seisus ja rekonstrueerimist ei

vaja (Rääsa-Ojamaa tee ristist kuni Savala-Arvila teeni kokku 5,12 km). Toimunud

töökoosolekul tehtud kokkuleppe alusel eemaldatakse Arvila-Kiikla teekraavidelt sinna

kasvanud peenvõsa. Teekraave ja truupe ei ole vaja hooldada, need on heas seisukorras.

Tabel 4. Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed

Ehitise lühi- tähis

Maaparandus- süsteemi kood

Maaparandusehitise

kood nimetus Rek.

pindala (ha)

Rek. tee

(km)

Ehit.tee (km)

Uuend. tee

(km)

Eesvool (km)

EH1 1106940020010 001 Alliku/TTP-444 Mäetaguse 130,8 2,07 1,63

EH2 1106910020020 001 Kopli/TTP-444 Mäetaguse 197,4 2,98 2,41 0,59

EH3 1106910020030 001 Ratva II-1 104,5 2,66

EH4 1106870010040 001 Oja/TTP-444 Mäetaguse 245,1 4,08 2,03 3,80

EH5 1106870010030 001 Konnahu 26,5 0,63

EH6 1106910020010 001 Kiikla/TP-531 Mäetaguse 68,7 0,98

EH7 1106870010041 001 Kärbu/Maidla 258,0 1,49 1,16 2,76

EH8 1106870010060 006 Luha/Maidla 134,0 0,43 0,69

EH9 1106910020000 001 Ratva oja 2,84

EH10 1106940020000 001 Kiikla pkr. 2,41

*EH11 1106910020040 001 Arvila/TP-531 Mäetaguse 4,57

*EH12 1106870010050 003 Tarumaa/TP-531 Mäetaguse 0,55

Kokku: 1165,0 8,98 3,19 9,59 18,99

*Ehitistel asub uuendatav Arvila-Kiikla tee (projekteerimistingimusi ei ole väljastatud)

Projektalaga seotud maaparandusehitiste üldpindala kokku on 1231,5 ha, rekonstrueeritakse

metsade majandamiseks maaparandussüsteeme teenindavaid teid kokku 8,98km, uuendatakse

9,59km ja ehitatakse uut teed 3,16km.

Riigitee (13129) Savala-Arvila km 9,340 ja Jõe tee ning riigitee (13129) Savala-Arvila km

9,943 ja Kärbu tupiktee ristumiskohad ehitatakse vastavalt Transpordiameti nõuetele ja

Teelahendused OÜ poolt koostatud projekti alusel (töö nr.PP-24-01-01)

RMK poolt koostatud lähteülesande alusel rekonstrueeritakse, ehitatakse ja uuendatakse

järgnevad metsateed:

1) Uuendatav Arvila-Kiikla tee (4980702) (teejärk IV) 7,53 km, algusega (13129) Savala-

Arvila teelt kuni Kiikla tupikteeni pk. 83, teejärk IV.

2) Rekonstrueeritav Jõe tee (4490731) (teejärk IV) 1,23 km algusega (13129) Savala-Arvila

teelt km 9,340 kuni kv. MA091 ja MA092 kvartalisihini pk. 22.

3) Rekonstrueeritav Kärbu tupiktee (4490732) (teejärk IV) 0,69 km algusega (13129) Savala-

Arvila teelt km 9,943 kuni kv. MA089 ja kv. MA098 sihil er.1 pk. 9.

4) Rekonstrueeritav Kiikla-Ojamaa tee (4980727) (teejärk III) 4,94 km algusega Arvila-Kiikla

teelt pk. 0(55) kuni kv. MT007 ja MT243 ehitatava Sala tee alguseni pk. 53.

5) Uuendatav Kiikla tupiktee (4980786) (teejärk IV) 2,07 km algusega Arvila-Kiikla teelt pk.

83 – pk. 22.

6) Rekonstrueeritav Rääsa-Ojamaa jõe tee (4490139) (teejärk IV) 2,11 km algusega Kiikla-

Ojamaa teelt pk. 23 kuni Ojamaa tupikteeni pk. 23 (21+14).

7) Ehitatav Kärbu tee 1,16 km (teejärk IV) algusega rekonstrueeritavalt Jõe teelt pk. 3 kuni

Rääsa-Ojamaa jõe teeni pk. 13

8) Ehitatav Ojamaa peakraavi tee 1,40 km (teejärk IV) algusega Kiikla-Ojamaa teelt pk. 38

kuni Kiikla-Kaevanduse teeni pk. 10.

9) Ehitatav Sala tee 0,64 km (teejärk III) algusega Kiikla-Ojamaa teest pk. 53 kuni Rääsa-

Ojamaa teeni pk. 60.

Maaparandusehitiste paiknemine on näidatud objekti maa-ala asukoha kaardil (Joonis 1.1).

EH-1 Alliku/TTP-444 Mäetaguse 1106940020010/001 pindala on 130,8 ha.

Maaparandusehitise registris olev eesvool ei vasta looduses paiknevale äravoolule, kuna see

on kinni aetud ning ehitise loodenurka on kaevatud Sompa kaevanduse settebassein

(Veehoidla 49801:002:0121). Seetõttu on kuivenduskraavi 305 äravool puudulik ning kraavi

voolusuund on äravoolu tagamiseks ringi projekteeritud. Ehitisele on määratud uus eesvool

100, mis suubub Riigi poolt hooldatavasse Kiikla peakraavi (1106940020000/001). Eesvool

100 on amortiseerunud, olemasolevad truubid (T/48, T/49, T/50 ja T/74) on amortiseerunud ja

valel kõrgusel, voolusäng on settinud ning trass on metsastunud, mistõttu vajab eesvool 100

rekonstrueerimist. Uurimistööde käigus muudeti ka maaparandusehitise pindala, vähendades

seda 60,9 ha võrra, ning see liideti ehitisele EH-3.

EH-2 Kopli/TTP-444 Mäetaguse 1106910020020/001 pindala on 197,4 ha.

Maaparandusehitise eesvooluks on kr.200, mis suubub Riigi poolt hooldatavasse ühiseesvoolu

Ratva ojja (1106910020000/001). Eesvool on täis settinud ja sellel olevad betoontruubid on

amortiseerunud, seetõttu vajab see rekonstrueerimist vahemikus pk. 22 – pk. 6. Alates pk. 6

kuni pk. 21 teostatakse tööd hooldustööde mahus, kuna antud lõik läbib ja piirneb metsise

elupaigaga (KLO9101737). Uurimistööde käigus muudeti ka maaparandusehitise pindala,

vähendades seda 22,8 ha võrra, ning see liideti ehitisele EH-4.

EH-3 Ratva II-1 1106910020030 / 001 pindala 104,5ha maaparandusehitise eesvooluks on

kr.300 (Põllualuse kr.), mis suubub Riigi poolt hooldatavasse ühiseesvoolu Ratva ojja

(1106910020000 / 001) Eesvoolust 300 tuleb likvideerida voolutakistused ja voolusängist

sinna kasvanud puittaimestik. Eesvool on sügavate kallastega veejuhe, mille sügavus jääb

vahemikku 1,8-2,7m, seetõttu on võimalik eesvoolul korrastada hooldustööde mahus.

Olemasolev betoontruup T/38 jääb olemasolevasse seisundisse ning sellest eemaldatakse

ainult sinna kogunenud sete. Uurimistööde käigus muudeti ka maaparandusehitise pindala,

suurendades seda 60,9 ha ning see liideti ehitisele EH-1 arvelt.

EH-4 Oja/TTP-444 Mäetaguse 1106870010040 / 001 pindala 245,1ha maaparandusehitise

Maaparandusehitise eesvooluks on kr.400 (Ojamaa jõgi), kr.401 ja kr.402 (Ojamaa pkr.).

Ojamaa jõgi on pealtlaiusega 8-12 meetri laiune veejuhe, mis on sirgestatud varasemate

maaparandusprojektide käigus. Jõe voolusängist on vaja eemaldada võimalusel mahalangenud

puud ja lamapuit vahemikus pk.0 – pk.4 kokku 0,94 km pikkuselt. Voolusängi ei ole vajalik

ega ka võimalik rekonstrueerida, vaid tööd jõel tuleb teostada hooldustööde mahus lamapuidu

eemaldamise näol. Eesvool 401-1 suubub eesvoolu 400 (Ojamaa jõgi), ning eesvoolu 401-1

voolusäng on täissettinud ja võsastunud ning see tuleb korrastada hooldustööde mahus, et

tagada ehitiselt nõuetekohane äravool. Eesvool 401-1 piirneb vahemikus pk.2 – pk.4 Vep-iga

(nr. 207373), seetõttu veejuhtme vastaskaldalt puittaimestikku antud lõigus ei raiuta. Eesvool

402 (Ojamaa pkr.) suubub eesvoolu 400 (Ojamaa jõgi). Eesvool 402 on 2,01-3,4 meetri

sügavune veejuhe, millel rekonstrueerimistöid ei ole vajalik teostada, küll aga on vaja

voolusängist eemaldada sinnakogunenud lamapuit ja koprapaisud (3 tk). Olemasolevad

betoontruubid (T/9 ja T/61) Kiikla-Ojamaa tee ja Kiikla-Kaevanduse tee all on lagunenud

ning vajavad rekonstrueerimist. Uurimistööde käigus muudeti ka maaparandusehitise pindala,

suurendades seda 22,8 ha võrra, ning see liideti ehitisele EH-2 arvelt.

EH-5 Konnahu 1106870010030 / 001 Maaparandusehitise eesvooluks on kr.500, mis suubub

Rääsa-Ojamaa tee truupi T/16. Teealune truup on amortiseerunud ning vajab äravoolu

tagamiseks rekonstrueerimist plasttruubiga (80PT10KOK). Eesvoolu suudme lõik pk.0-pk.1

paikneb paepõhjal, mida ei ole ette nähtud süvendada. Ülesvoolu jääv lõik alates pk.1 paikneb

rähksetel liivsavi pinnastel. Eesvoolu voolusäng oli üldiselt amortiseerunud, voolusäng setet

ja lamapuitu täis ning trass võsastunud, seetõttu on vajalik eesvool korrastada

rekonstrueerimistööde mahus. Alates pk.3 tuleb mullavall ehitada RMK poolsele küljele, et

tagada tellijal metsade majandamine oma kinnistu poolsest küljest.

EH-6 Kiikla/TP-531 Mäetaguse 1106910020010 / 001 68,7 ha Maaparandusehitise

eesvooluks on kr.600, mida on 2010. aastal uuendatud ja seetõttu eesvool on heas seisukorras.

Eesvoolult 600 tuleb eemaldada võsa (diameetriga 2-8 cm) ja sängist voolutakistused.

Eesvoolul olevad truubid (T/22 80PT12) on heas seisukorras ning need ei vaja uuendamist

ega rekonstrueerimist. Olemasolev settebassein SB-5, mis on ehitatud varasema uuendustööde

kava raames, tuleb rekonstrueerida ning taastada selle esialgsed projekteeritud parameetrid.

EH-7 Kärbu/Maidla 1106870010041 / 001 258,0 ha Maaparandusehitise eesvooluks on

eesvool 700, mis suubub pk. 0 Ojamaa jõkke (suubla). Eesvoolu voolusäng on täissettinud

ning metsastunud ning seetõttu vajab see rekonstrueerimist lõigul pk. 8 – pk. 31. Pk. 0 - pk. 6

taastatakse eesvoolu voolusäng hooldustööde mahus (0,5 m³/m). Vahemikus pk. 6 - pk. 8

(0,14 km) eemaldatakse eesvoolu voolusängist ainult voolutakistused, kuna antud lõik piirneb

vääriselupaigaga (Vep nr. 205705). Antud lõigult ei eemaldata ka puittaimestikku.

Olemasolev plasttruup (13129) Savala-Arvila tee all T/21 (2x100 PT 19 K) on varasemalt

rekonstrueeritud. Truubist T/21 eemaldatakse ainult sinna kogunenud sete ja voolutakistused.

Eesvoolu mullavall vahemikus pk. 26 - pk. 31 tuleb paigutada RMK poolsele küljele.

EH-8 Luha/Maidla 1106870010060 / 006 134,0 ha maaparandusehitise eesvooluks on kr.800,

mis suubub LEPPOJA/MOSKVA MAIDLA (1106870010060/002) maaparandusehitise

eesvoolu. Eesvool 800 kulgeb läbi Alutaguse rahvuspargi Kaasiksoo metsise püsielupaiga

piiranguvööndi (KLO3100038) ning piirneb Natura alaga (*9010). Antud lõigus pk.0-pk.8

teostatakse eesvoolul tööd hooldustööde mahus (0,5m3/m).

EH-9 Ratva oja 1106910020000 / 001 (kr.1100) On Riigi poolt hooldatav ühiseesvool, mis

suubub Ojamaa jõkke ning kulgeb rekonstrueeritava Rääsa-Ojamaa jõe tee ja Kiikla-Ojamaa

tee ääres. Eesvool on 2010. aastal setetest puhastatud ning keskmise sügavusega 2,0–3,0

meetrit. Eesvoolu suubub Sompa kaevanduse settebasseini vesi, mistõttu on vee voolamine

eesvoolus väga intensiivne ja kiire vooluga. Vastavalt keskkonnakaitse loale (T-KL/1008187),

mille leiate aadressilt kotkas.envir.ee, on Ojamaa kaevandusest väljapumbatava vee maht läbi

Sompa settebasseini 31,5 miljonit kuupmeetrit aastas, mis teeb täiendavaks vooluhulgaks

Ratva ojas 1002 liitrit sekundis. Olemasolev truup Arvila-Kiikla tee ja Ratva oja ristis T/1

2x2540x1880 TT 14 KOK on heas seisus, kuna see on 2010. aastal välja vahetatud. Antud

truubil teostatakse käesoleva projekti raames settest puhastamine ja otsaku korrastamine.

Ratva oja nõlvadelt on vaja eemaldada ainult peenvõsa (ei juurita) ja sinna langenud lamapuit

ning voolutakistused, rekonstrueerimistöid voolusängis ette ei ole nähtud. Pk. 1 Rääsa-

Ojamaa jõe teelt mahasõiduks EH-6 eesvoolu (600) mullavallile ehitatakse uus truup T/143 2

x MA04 TT 1,88x2,54 16 KOK, et tagada tellijal ehitisele EH-6 majandamiseks ligipääs,

kuna ligipääs Arvila-Kiikla teelt pk. 52 on looduskaitseliste piirangute tõttu piiratud.

EH-10 Kiikla pkr. 1106940020000 / 001 (kr.1200) On riigi poolt hooldatav ühiseesvool, mis

suubub Ratva ojja. Eesvool paikneb uuendatava Arvila-Kiikla tee ääres ning on keskmise

sügavusega 2,0 meetrit. Eesvoolu säng on võsastunud ning voolusängis on sete, mis vajab

sealt eemaldamist hooldustööde mahus (0,5 m³/m). Töökoosolekul otsustati, et eesvoolul

paiknevad truubid T/47, T/53 ja T/76 tuleb rekonstrueerida, et tagada ligipääsuvõimalused

metsaosadele ning vältida voolutakistusi. Truup T/45 tuleb likvideerida, kuna see ei ole

tellijale vajalik ning see kujutab endast ainult voolutakistust.

EH-11 Arvila/TP-531 Mäetaguse 1106910020040 / 001) Antud ehitisele jäävad uuendatava

Arvila-Kiikla tee teekraavid (pk.6-pk.55), millelt eemaldatakse peenvõsa.

EH-12 Tarumaa/TP-531 1106870010050 / 003) Antud ehitisele jäävad uuendatava Arvila-

Kiikla tee teekraavid (pk.0-pk.6), millelt eemaldatakse peenvõsa ja voolutakistused.

Alusplaanina kasutati Maa-Ameti poolt väljastatud digitaalseid kaardikihte. Kaitstavate

loodusobjektide (sh liigid) osas on kasutatud andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem

– Keskkonnaagentuur) kaardikihtide väljavõtet seisuga 02.01.2024.

Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvad järgmised kommunikatsioonid:

1)Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaabelliinid 1) AHXAMK-W.3x120+35Cu 12kV 2)

KLUBI:MT0 3)VKG Kaevandustele kuuluv elektrimaakaabelliin, mis kulgeb

uuendatava Arvila-Kiikla tee ääres alates pk.79, mis ristub Kiikla peakraaviga, kr.104,

kr.103 ja eesvooluga 100.

Rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud maa-ala piirneb Alutaguse rahvuspargiga

(KLO1000669), Muraka linnu- (EELIS kood RAH0000075) ja Muraka loodusala (EELIS

koos RAH0000158), Püsielupaigad Kaasiksoo (EELIS kood KLO3000029), Kiikla (EELIS

kood KLO3000032) ja Arvila (EELIS kood KLO3000027) metsise püsielupaik, Arvila

virgiinia võtmeheina püsielupaik (EELIS kood KLO3002701 Looduskaitselised piirangud on

kirjeldatud seletuskirja keskkonnakaitse peatükis 8.

Teave teiste kitsendusi põhjustavate kommunikatsioonide esinemise kohta objektil puudub,

kuid enne ehitustööde algust tuleb ehitajal selles täiendavalt veenduda. Alusplaanina kasutati

RMK poolt valmistatud digitaalset alust MapInfos. Looduskaitseliste piirangute ja objektide

puhul on kasutatud Keskkonnaagentuuri hallatava andmebaasi EELIS (Eesti Looduse

Infosüsteem – Keskkonnaregister) kaardikihtide väljavõtet seisuga 01.02.2024 ja

Keskkonnaregistri looduskaitseliste objektide andmeid. Küsimuste korral palun pöörduda

uurimistööde aruande koostaja Ove Mengel`i poole tel. 53325369.

2. UURIMISTÖÖD

Väliuurimistööde käigus uuriti maaparandussüsteemide eesvoolu kokku 22,88km (EH-1

1,63km, EH-2 2,38km, EH-3 2,66km, EH-4 3,80km, EH-5 0,63km, EH-6 0,98km, EH-7

2,76km, EH-8 0,69km, EH-9 0,59km (rek.projektis ei kajastata), EH-10 1,52km (rek.projektis

ei kajastata), EH-11 2,84km (EH-11 on muutunud käesolevas projektis EH-9ks) ja EH-12

2,41km (on muutunud käesolevas projektis EH-10ks) ja mõõdistati teid kokku 21,74km

1)Kiikla tupiktee 2,07km 2)Sala tee 0,64km 3)Kiikla-Ojamaa tee 4,94km 4)Rääsa-Ojamaa jõe

tee 2,11km 5)Kärbu tee 1,16km 6)Jõe tee 1,22km 7)Kärbu tupiktee 0,69km 8)Ojamaa

peakraavi tee 1,40km 9)Arvila-Kiikla tee 7,53km Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja

uuendatavate teede trassid mõõdistati, koos sinna juurde kuuluvate teekraavide ja rajatistega

(truubid). Teetrassidele paigaldati piketid, mis on märgitud veekindlale materjalile puu tüvede

külge. Piketi kohal määrati teemulde kõrgus, kraavi sügavus, maapinna kõrgus ja paigaldati

ajutised reeperid.

Iga loodusesse asetatud piketi kohalt on mõõdistatud tee mullete ristprofiilid ning võetud

pinnase sondeerimise andmed. Mõõdistamine toimus L-Est97 koordinaatide- ja kehtivas

kõrgussüsteemis (EH2000). Lagedad alad on mõõdetud GPS–mõõdistuse teel (RTK-

reziimis). Baaspunktina kasutati Trimble VRSNow Eesti teenust, mis pakub täpseid RTK

GPS/GNSS diferentsiaal parandeid ilma oma baasjaama ülespanekuta üle Eesti. Piisava

täpsuse tagab ka GLONASS toega GPS seadme EPOCH35 kasutamine. Ebapiisava

satelliitide geomeetria (PDOP) puhul on ala mõõdistatud elektron-nivelliiriga Piisava

PDOPga aladel asuvad reeperid on mõõdistatud GPS seadmega kasutades vähemalt kahte

mõõtmissessiooni.

Visuaalse vaatluse teel uuriti tee- ja kuivenduskraavidening truupide seisukorda, määrati

kõikide kraavide nõlvused, sügavused, pealtlaiused ning võsa ja metsa pindalad, mida on

vajalik rekonstrueerimistööde käigus likvideerida. Kraavide profiilidel taastatakse endised

projekteeritud parameetrid.

Uurimistööde tulemusena määrati raadamistööde mahud ja valiti pinnasele sobiv

teekonstruktsioon ning projekteeriti teemaa kuivendus.

Tabel 5. Uurimistööde loetelu.

Jrk. nr

Uurimistöö

nimetus mõõt- ühik

Maht tege- mise

algus- ja lõppkuu-

päev

tegija nimi sealhulgas

kokku

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH9 EH10 EH11 EH12

1

Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

tehnilise seisukorra uurimine, olemasolevate rajatiste (kraavid, truubid,

tuletõrjetiigid) rekonstrueerimise ja uute

ehitamise vajaduse määramine

ha 130,8 263,8 104,5 245,2 26,5 68,7 258,0 134,0 1231,5 15.05.2023

- 15.06.2023

O.Mengel

2

Maaparandussüsteemide eesvoolude

trasseerimine, mõõdistamine, sette mahu määramine,

pinnase sondeerimine ja eesvooludel olevate rajatiste seisukorra

hindamine

km 1,63 0,59 2,66 3,80 0,63 0,98 2,76 0,69 2,84 2,41 18,99 15.05.2023

- 15.06.2023

O.Mengel

3 Kultuurtehnilised

uurimistööd veejuhtmete ja teede trassidel

ha 130,8 263,8 104,5 245,2 26,5 68,7 258,0 134,0 1231,5 15.05.2023

- 15.06.2023

O.Mengel

4 Ehitusaegsete ja alaliste keskkonnakaitserajatiste

vajaduse uurimine ha 130,8 263,8 104,5 245,2 26,5 68,7 258,0 134,0 1231,5

15.05.2023 -

15.06.2023 O.Mengel

5

Kiikla tupiktee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine.

km 2,07 2,07 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

6 Sala tee piketeerimine, mõõdistamine, pinnase

sondeerimine. km 0,64 0,64

15.05.2023 -

15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

7

Kiikla-Ojamaa tee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine

km 2,98 1,97 4,94 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

8

Rääsa-Ojamaa jõe tee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine

km 2,11 2,11 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

9 Kärbu tee piketeerimine, mõõdistamine, pinnase

sondeerimine km 1,16 1,16

15.05.2023 -

15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

10 Jõe tee piketeerimine, mõõdistamine, pinnase

sondeerimine km 0,80 0,43 1,23

15.05.2023 -

15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

11

Kärbu tupiktee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine

km 0,69 0,69 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

12

Ojamaa peakraavi tee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine

km 1,40 1,40 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

13

Uuendatava Arvila-Kiikla tee piketeerimine,

mõõdistamine, pinnase sondeerimine

km 2,41 4,57 0,55 7,53 15.05.2023

- 15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

14 Ajutiste reeperite

paigaldamine tk 2 5 3 1 11

15.05.2023 -

15.06.2023

K.Kruusmaa, A.Lilleleht

15 Üldsust teavitava

infotahvli paigaldamise asukoha määramine

tk 1 1 15.05.2023

- 15.06.2023

O.Mengel

Ehitatavate ja rekonstrueeritavate teede kõrguslik mõõdistamine teostati GPS seadmega

Trimble R10. GPS baasjaamana kasutati Trimble VRS Now teenust. Mõõdistustööde käigus

oli keskmine vertikaalne kõrgusliku punkti viga +/- 3mm ja keskmine tasapinnalise punkti

viga +/- 2mm. Koordinaadid on L-EST 97 koordinaatsüsteemis ja kõrgused on EH2000

süsteemis. Reeperite kõrguseid täpsustati diginivelliriga Trimble DiNi

Uurimistööde käigus objektile rajatud reeperitest annab ülevaate tabel 6.

Tabel 6. Reeperite loetelu

Jrk. nr

Reeperi

number klass kirjeldus

asukoha kõrgusarv

m kirjeldus koordinaadid

x y

1 Aj 1 tehniline Truubi sissevool

Arvila-Kiikla tee ja Ojamaa tee ristis pk.0

oleval Ratva oja olemasoleva binokkeltruubi

sissevoolu toru ülemine serv. Vahepõllu katastriüksus.

6573916,3 680352,2 48,21

2 Aj 2 tehniline Nael halli lepa

tüves

Kiikla-Ojamaa tee ja Rääsa-Ojamaa jõe tee ristis pk.23 Kv.MT221 er.7 tee telgede ristist

12m ida suunas

6574785,7 678692,0 47,55

3 Aj 3 tehniline Nael männi tüves

Kiikla-Ojamaa tee ja Ojamaa peakraavi tee

ristis pk.38 er.13 kv.MT011 teetelgede

ristist 27m loode suunas

6576094,0 678984,0 50,11

4 Aj 4 tehniline Nael männi tüves

Kiikla-Ojamaa tee ja Sala tee ristis pk.53

er.17 kv.243 teetelgede ristist 32m kagu suunas

6576977,5 679536,3 50,88

5 Aj 5 tehniline Nael kase tüves

Rääsa-Ojamaa jõe teel pk.4 er.3 kv.MT017 teeteljest 13m lääne

suunas

6574843,6 678240,9 46,32

6 Aj 6 tehniline Nael männi tüves

Rääsa-Ojamaa jõe tee ja Kärbu tee ristis pk.13

er.3 kv.MA083 teetelgede ristist 18m

edela suunas

6574403,0 677704,1 49,47

7 Aj 7 tehniline Nael kase tüves

Rääsa-Ojamaa jõe tee ja Ojamaa tupiktee ristis

pk.23 er.2 kv.MT015 teetelgede ristist 47m

põhja suunas

6574923,6 676984,2 48,43

8 Aj 8 tehniline Nael kase tüves

13129 Savala-Arvila tee ja Kärbu tupiktee ristis pk.0 er.7 Kv.MA099

teetelgede ristist 18m edela suunas

6572948,6 676954,1 53,49

9 Aj 9 tehniline Nael kase tüves

Kärbu tupiktee lõpus pk.9 er.21 kv.MA089 teeteljest 45m kirde

suunas

6573403,4 676447,5 53,24

10 Aj 10 tehniline Nael tamme

tüves

Kärbu tee ja Jõe tee ristis pk.3 er.3

kv.MA090 teetelgede ristist 14m edela

suunas

6573459,8 677044,9 53,71

11 Aj 11 tehniline Nael männi tüves Jõe tee lõpus pk.22 er.6 kv.MA091 tee teljest 8m

põhja suunas 6572837,4 677894,1 51,63

12 Aj 12 tehniline Nael kase tüves

Arvila-Kiikla tee ja (13129) Savala-Arvila tee alguses pk.0 kv.MT098 loode nurgas teetelgede ristist 18m

6570681,5 682531,7 52,05

13 Aj 13 tehniline Nael haava tüves

Arvila-Kiikla teel pk.13 kvartali MT062 loodenurgas teekurvist 30m

6572019,8 680701,7 50,33

14 Aj 14 tehniline Värava posti tipp

Arumaa kü-l vasakpoolne metallvärava posti tipp, Ojamaa pkr.teest pk.10 70m põhja suunas

6576902,7 680171,3 53,36

15 Aj 15 tehniline Nael männi tüves

Kiikla tupiktee lõpus pk.22 kraavi 303 kaldal kv.MT227 edelanurgas teest 16m

6573511,8 681866,3 50,83

Foto 1. Reeper 3. Nael männi tüves Foto 2. Reeper 4. Nael männi tüves.

3.GEOLOOGIA, MULLASTIK JA PINNAS

Pinnase lõimis tehti kindlaks vaatlemise käigus sõrmeproovi kasutades ning

rekonstrueeritavatel, ehitatavate ja uuendatavatel teedel sondeeriti iga piketi juures 2m

pikkuse sondiga, et määrata pinnaselõimis, lisaks täpsustati mullastiku andmeid kasutades

Maa-ameti mullastikukaarti.

Reljeefilt on uuritud ala nõrgalt lainjas üldkaldega idast läände. Geoloogiliseks aluspõhjaks

on dolomiitjad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid. Aluspõhi on kaetud kollakas ja halli

karbonaatsete liivakivi moreeniga, millel lasuva pärastjääaegset settematerjalid tolmjas

saviliiv ja liiv. Mullastikus esinevad põhiliselt soostunud leet- ja kamarmullad ja vähesel

määral soomullad.

Liigniiskust põhjustavad alal amortiseerunud kuivendussüsteem, sellel paiknevad rajatised ja

koprapaisud Ojamaa peakraavil (ev.402). Metsakasvukohatüüpide jaotus objektilõikes on

esitatud alljärgnevas tabelis.

4. KULTUURTEHNILISED TÖÖD

4.1 TRASSIDE ETTEVALMISTUSTÖÖD

Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi ning

valmiva või küpse metsa puhastamist kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga

puudest ja põõsastest ning maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus

maaparandussüsteemi rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust

(metsaseadus § 28 lg 11). Trasside raiutavad laiused on kantud projektplaanile (joonis 1).

Kraavitrasside mahamärkimise aluseks on rekonstrueeritava kraavi telg 9m+3m kuni

11m+5m (kogujakraavidel või eesvooludel).

Rekonstrueeritavate ja ehitatavate teede trassilaiused on märgitud pikiprofiilidele (joon. 2-

joon.10) ning nende mahamärkimise aluseks on olemasoleva tee telg ning ehitataval Sala teel

kraavide 424 ja 425 siseserv ja ehitataval Kärbu teel olemasoleva kraavi 702 siseserv.

Kraavil 402 (Ojamaa pkr.) tuleb raiuda puittaimestik nii vasak- kui paremkaldalt 11m+11m

olemasoleva kraavi teljest.

Eesvoolul 700 vahemikus pk.6 - pk.8 raiet ei teostata kuna eesvool läbib VEP-i nr 205705

Eesvool 401-1 pk. 2 - pk.4 raiet ei tehta metsapoolsest servast, kuna eesvool piirneb VEP nr

207373

Kraavi 110 VEP nr 209888 piirneval kraavilõigul metsapoolsest servast puittaimestikku ei

raiuta.

Teede trasside laiused jäävad vahemikku 5m+5m (ilma kraavita) 5m+10m (ühepoolse

kraaviga) või 10m+10m (kahe kraaviga lõik). Ratva ojaga piirneval Kiikla-Ojamaa teel on

trassilaius tee teljest 12m + 5m ja Arvila-Kiikla teelõigul pk.55 – pk.83 samuti 12m + 5m

uuendatava tee teljest.

Projektiga on kavandatud nelja uue settebasseini ehitamine ja ühe rekonstrueerimine, mille

trasside laiused on märgitud tabelisse 12. Raiutavate platside mõõtmed on 20m x 40m.

Kraavilaiendite raiutavate platside mõõt on 15m x 10m

Olemasoleva tuletõrjetiikidelt (TT-1, TT-2 ja TT-3) rekonstrueerimiseks on vajalik

likvideerida puittaimestik olemasolevate perimeetrite ulatuses.

Elurikkuse toetamiseks kuival perioodil ehitatakse kvartalile MT221 er 7 üks oaastiik (joon.1

ja joon.18) mille raiutav plats on 25m x 25m.

Projektplaanil (joonis 1) on märgitud eesvoolu ja maaparandussüsteemi kraavi tööde tegemise

asukoht (mulde asetus) voolusuuna tingmärgina (v.a. teekraavide puhul).

Nähtavuskolmnurgad rekonstrueeritavatele mahasõidukohtadele (13129) Savala-Arvila

kõrvalmaanteele tuleb lahti raiuda vastavalt Teelahendused OÜ koostatud projekti joonistele

(joonis 4.1 ja joonis 4.2).

Töövõtted trasside ettevalmistusel:

• Kändude juurimise tehnoloogia valib töö teostaja. Kännud on ettenähtud juurida

kraavi perimeetrilt ja mullavalli aluselt alalt, kuid võib jätta juurimata kohtades, kus

on täheldada erosiooni ilmingut.

• Kände ja lamapuitu kraavivalli alla jätta ei tohi.

• Kännud ja kivid tuleb koondada valli metsapoolsesse serva, suuremad kännud on

soovitav võimalusel maha matta.

• Üle kraavi metsapoole jäävat serva (1 m) ei juurita.

• Väljavõetud sete tasandatakse liikumist võimaldavaks muldeks, takistamata sealjuures

pinnavee äravoolu kraavi. Vajadusel ehitatakse lauged voolunõvad või paigaldatakse

veeviimarid (30PT8 MP.Tüüpjoonis 2008. joonis 1.7)

4.2 ÜLDNÕUDED ETTEVALMISTUSTÖÖDELE

Ettevalmistustööde teostamisel tuleb juhinduda maaeluministri 28.03.2019 määruses nr 38

"Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded" toodud nõuetest:

• Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest

tulenev metsamaterjal on ladustatud eraldi väljapoole trassi mullavalli poolsele servale

või ära veetud.

• Koos raiejäätmetega tuleb trassilt ja veejuhtmest eemaldada ka suuremõõduline

lamapuit, et see ei takistaks kändude juurimist ja hilisemat mullavalli töötlemist.

• Puittaimestiku raiumise järel on ette nähtud ala juurimine.

• Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi asetada teede ja kraavide mulletesse.

• Sette eemaldamine viiakse läbi veejuhtme kaldalt, millele on märgitud veejuhtme

voolusuuna nool.

Kraavi või eesvoolu rekonstrueerimisel erakinnistute või nendega piirnevatel lõikudel tuleb

trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuses antud

tingimustega.

• Enne tööde alustamist tuleb võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega,

teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal.

• Enne töödega alustamist erakinnistuga piirnevatel lõikudel tuleb täpsustada

piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada.

• Juhul, kui piirimärgid tööde käigus hävivad, tuleb need taastada vastavalt

maakorralduslikele nõuetele.

Kooskõlastustes toodud täiendavad tingimused ja tööd on toodud lisas nr 4.

5. MAAPARANDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE

Metsamaal paikneva maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ja seeläbi toimivuse tagamine

soodustab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust ning vähendab perioodiliste

üleujutuste mõjusid, seega reguleerib metsamulla vee- ja toitereziimi: Maaparandussüsteemi

toimivus on soodustavaks teguriks puistu kasvutingimustele, millest tulenevalt paraneb metsa

boniteet ja seega puistu maht. Maaparandussüsteemi toimivus lihtsustab metsavarumist

tagades pinnase parema kandvuse ja vastupidavuse tehnika kasutusel. Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimine ja hoiutööd soodustavad metsade uuenemist, hooldust ja haldamist.

Maaparandusseaduse § 45 ja maaeluministri 19.12.2018 määruse nr 75

„Maaparandushoiutööde nõuded“ § 2 lg 1 järgi on maaparandussüsteemi hooldamine

rohttaimestiku niitmine, puittaimestiku raie, voolutakistuse eemaldamine, sette eemaldamine

kuni kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga eesvoolust ja kuivenduskraavist keskmise sette

mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta, sette eemaldamine üle kümne ruutkilomeetri

suuruse valgalaga eesvoolust keskmise sette mahuga kuni 0,5 kuupmeetrit meetri kohta või

keskmise settekihi paksusega kuni 0,3 meetrit, drenaažisüsteemi korrastamine, truubi

korrastamine, hooldustöö poldri ehitisel, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisel,

maaparandussüsteemi maa-alal paikneval maaparandussüsteemi teenindaval teel (edaspidi

tee) ja muul maaparandussüsteemi rajatisel.

5.1 MAAPARANDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE

EH-1 Alliku/TTP-444 Mäetaguse 1106940020010 / 001 - 130,8 ha. Ehitise veed voolavad

kraavi 100 kaudu Riigi poolt hooldatavasse ühiseesvoolu Kiikla peakraavi (1106940020000 /

001). Riigi poolt hooldataval eesvoolul 1200 (Kiikla peakraav) on ettenähtud puittaimestiku

raie ja kraavi põhjast sette eemaldamine hooldustööde mahus (0,5m3/m). EH-1 määrati uus

eesvool kraav 100, kuna olemasolev registris olev eesvool looduses ei paiknenud selliselt

nagu ta oleks pidanud. Sompa kaevanduse settebasseini kaevega on registris olemasolev

eesvool kinni tõstetud ning kvartali MT014 loodepoolsel nurgal kr 305 äravool puudub.

Kuivenduskraavi 305 voolusuund on ringi projekteeritud kraavi 301 suunas ning juhtid vesi

kr.300 (Põllualuse kr.) Kraavide voolusuundade muutmise tõttu väheneb EH-1 pindala 60,9

ha ning see liidetakse ehitisele EH-3. Ehitisel EH-1 paikneb VKG Kaevandustele kuuluv

elektrimaakaabelliin, mis kulgeb mööda Arvila-Kiikla teed, ületades sealjuures kr.1200, 100,

103 ja 104. Vastavalt VKG poolt saadetud kaabli paigalduse teostusjoonisele on kaabli

paiknemine kantud projektplaanile (joonis 1). Enne tööde algust tuleb teavitada kaablivaldajat

ning täita kooskõlastuse tingimusi. Samuti tuleb enne kaevetööde teostamist

kaablikaitsetsoonis tuvastada täpne kaabli paiknemine ja paigaldussügavus. Eesvoolule 100 ja

kuivenduskraavile 104 ehitatakse enne suubumist Kiikla peakraavi geotekstiilist setteekraan

GS-6 ja GS-7, et vältida ehitusaegset setete edasikandumist Kiikla peakraavi. Geotekstiilist

setteekraanid likvideeritakse peale ehitustööde lõppu.

EH-2 Kopli/TTP-444 Mäetaguse 1106910020020 /001 197,4 ha.

Ehitise kuivenduskraavid suubuvad mps eesvoolu nr.200 mis omakorda suubub Riigi poolt

hooldatavasse kr.1100 (Ratva ojja 1106910020000 / 001 (EH-9) . Eesvool nr.200

rekonstrueeritakse vahemikus pk.22 (0) – pk.6. Alates pk.6 teostatakse tööd looduskaitseliste

piirangute tõttu hooldustööde mahus. Pk.12-pk.21 teostatakse eesvoolult tööd ainult eesvoolu

mullavalipoolselt kaldalt ja kraavi põhjast. Metsise elupaig poolselt küljelt puittaimestikku ei

raiuta ja kraavinõlva ei korrastata. Enne suubumist Ratva ojja ehitatakse vahemikku pk.22-pk-

1 setete edasikandumise vältimiseks settebassein SB-1. Ehitise EH-2 pindala vähenes

uurimistööde käigus 22,8 hektari võrra ning see liideti ehitisega EH-4. Lahustükk kv.MT253

osas on rekonstrueeritavast pindalast maha arvestatud.

Kiikla-Ojamaa tee ääres pk. 23 olev tuletõrjetiik TT-3 ja MT020 Kiikla-Kaevanduse tee äärs

olev tuletõrjetiik TT-4 rekonstrueeritakse endiste parameetriteni.

EH-3 Ratva II-1 1106910020030 /001 104,5ha. Ehitise veed suubuvad Põllualuse kraavi,

mis on antud ehitise eesvooluks (kr. 300). Uurimistööde tulemusena suurenes ehitise pindala

60,9 ha võrra. Kvartalil MT227 olev tuletõrjetiik TT-1 vajab rekonstrueerimist. Eesvool 300

(Põllualuse kr.) likvideeritakse peenvõsa ja voolutakistused, kuna eesvoolu on lähiminevikus

hooldatud. Truubist T/38 likvideeritakse ainult sinna kogunenud sete, truup jääb

olemasolevasse seisu.

EH-4 Oja/TTP-444 Mäetaguse 1106870010040 /001 245,1ha. Maaparandusehitise veed

voolavad Ojamaa jõkke (kr.400), kuhu suubuvad eesvoolud 402 (Ojamaa pkr.) ja 401-1.

Vastavalt uurimistööde tulemusena suurenes EH-4 pindala 22,8 ha. Ehitisel olevad

kuivenduskraavid on täissettinud ning mulded võsastunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Ojamaa tupiktee ja Rääsa-Ojamaa jõe tee ristis olev tuletõrjetiik TT-2 vajab

rekonstrueerimist. Enne suubumist Ojamaa jõkke tuleb kaevata kraavile 407 settebassein SB-

3 ja eesvoolule 401-1 ehitusaegse hõljumi püüdmiseks settebassein SB-4. Kr. 402 (Ojamaa

pkr.) enne suubumist Ojamaa jõkke tuleb projekteerida ehitusaegse hõljumi püüdmiseks

geotekstiilist setteekraan. Sette ekraanid tuleb projekteerida kõikidele veejuhtmetele, mis

suubuvad Ojamaa jõkke.

Ojamaa jõgi on pealtlaiusega 8-12 meetri laiune veejuhe, mis on sirgestatud varasemate

maaparandusprojektide käigus. Jõe voolusängist on vaja eemaldada võimalusel mahalangenud

puud ja lamapuit vahemikus pk.0 – pk.4 kokku 0,94 km pikkuselt. Voolusängi ei ole vajalik

ega ka võimalik rekonstrueerida, vaid tööd jõel tuleb teostada hooldustööde mahus lamapuidu

eemaldamise näol.

EH-5 Konnahu 1106870010030/001 26,5ha. Maaparandussüsteemi eesvooluks on kr.500

mis suubub läbi Rääsa-Ojamaa tee paiknevasse truupi T/16, mis on lühike ja amortiseerunud

ning tuleb seetõttu rekonstrueerida plastiktruubiga 80PT10KOK. Truup tuleb paigaldada

olemasolevale põhjale, kraavi põhja mitte süvendades. Truubist T/16 allavoolu ei ole eesvoolu

nr.500 vaja rekonstrueerida, kuna ehitiselt on äravool tagatud. Teekraav 502 paikneb Ojamaa

tupiktee servas, mis on vajalik korrastada uuendustööde mahus. Kraavist välja tõstetavad

setted paigutade üle kraavi metsapoolsele servale joon.1 noolega näidatud küljele.

EH-6 Kiikla/TP-531 Mäetaguse 1106910020010 / 001 68,7 ha. Eesvooluks on kraav 600,

mis suubub Riigi poolt hooldatavasse ühiseesvoolu Ratva ojja (1106910020000/001) .Ehitise

kuivenduskraavid on 2010a uuendustööde kavaga uuendatud ning suhteliselt heas seisus.

Ehitise olevad truubid on väljavahetatud plasttruupide vastu ning nende väljavahetamine ei

ole vajalik. Olemasolev tuletõrjetiik MT023 er.23 jätta olemasolevasse seisu, kuna on korras.

Vastavalt töökoosoleku käigus vastuvõetud otsusele, likvideeritakse ehitse

kuivenduskraavidelt ainult peenvõsa ja voolutakistused (ilma kaeveta). Eesvoolu nr.600

hooldus (võsa likvid. Ja voolutakistused) lõpetatakse pk.6. Pk.6-pk.10 jääb eesvool

olemasolevasse seisu.

Linnasaare sooga ja Kiikla metsise püsielupaiga skv-ga piirnevaid kuivenduskraave ei

hooldata (kr.607, 608) vaid jäetakse olemasolevasse seisu. Olemasolev settebassein SB-5

rekonstrueeritakse endistele parameetritele. (vt.tab.12)

EH-7 Kärbu/Maidla 1106870010041/001 - 258,0 ha. Ehitise veed voolavad

maaparandussüsteemi eesvoolu 700, mis on täis settinud ning vajab rekonstrueerimist.

Savala-Arvila teealune truup on Transpordiameti poolt (T/21 2x100PT19K) välja vahetatud

ning heas seisus, käesoleva projekti raames eemaldatakse truubist ainult sinna kogunenud

sete. Ehitisel olevad kuivenduskraavid on täissettinud ja mulded võsastunud ning vajavad

rekonstrueerimist. Alutaguse rahvuspargiga piirnev kuivenduskraav 711 jääb olemasolevasse

seisu. Enne suubumist Ojamaa jõkke (suubla) on projekteerida eesvoolule 700 ehitusaegse

hõljumi püüdmiseks settebassein SB-2. Kravid 707,708, 710,711,712,713 puhastada setetest

hooldustööde mahus ja VEP-i nr 207372 läbivat kuivenduskraavi ei rekonstrueerita.

EH-8 Luha/Maidla 1106870010060/ 006 - 134,0 ha. Maaparandusehitise veed voolavad

eesvoolu 800, mis suubub läbi Kaasiksoo metsise püsielupaiga piiranguvööndi

Leppoja/Moskva Maidla (1106870010060/ 002) maaparandusehitise eesvoolu. Metsise

püsielupaiga piiranguvööndis tuleb teostada tööd eesvoolul nr 800 hooldustööde mahus (0,5

m3/m). Maaparandusehitisel olevad kuivenduskraavid on täis settinud ning mulded

võsastunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kr. 809-1 tuleb hooldada kuni Savala-Arvila tee

aluse truubini T/18 mille Transpordiamet on juba rekonstrueeritud ning see on korras

(60PT17K). Kaasiksoo metsise püsielupaiga piiranguvööndis tuleb teostada raieteööd

minimaalses mahus, mis tagavad tehnika liikumise võimaldamise kraavi muldel tehnikat ja

ümbritsevat keskkonda vigastamata.

EH-9 Ratva oja 1106910020000 / 001 (kr.1100) on riigi poolt hooldatav ühiseesvool, mis

suubub Ojamaa jõkke ning kulgeb rekonstrueeritava Rääsa-Ojamaa jõe tee ja Kiikla-Ojamaa

tee ääres.

EH-10 Kiikla pkr. 1106940020000 / 001 (kr. 1200) on riigi poolt hooldatav ühiseesvool, mis

suubub Ratva ojja. Eesvool paikneb uuendatava Arvila-Kiikla tee ääres ning on keskmise

sügavusega 2,0 meetrit.

EH-11 Arvila/TP-531 Mäetaguse 1106910020040 / 001) ehitisele jäävad uuendatava Arvila-

Kiikla tee teekraavid (pk.6 - pk.55), millelt eemaldatakse peenvõsa.

EH-12 Tarumaa/TP-531 1106870010050 / 003) ehitisele jäävad uuendatava Arvila-Kiikla tee

teekraavid (pk.0 - pk.6), millelt eemaldatakse peenvõsa ja voolutakistused.

5.2 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EHITAMINE

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019 määruse nr 38

„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2 peatüki „Maaparandussüsteemi

ehitamise nõuded“ § 2 ja 3 nõuetest. Enne kraavide setetest puhastamist tuleb ehitada

projektis ettenähtud kohtadesse settebasseinid (vt joonis 1 ja tabel 11).

Veejuhtmeid puhastatakse settest vastavalt välitöödel määratud sette mahule 0,5-2,0 m³/m (vt

tabel 8). Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega 0,2-2,0 m (vt tabel 8).

Veejuhtmetel on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate mullavallide

tasandamine (mahud on arvestatud tabeli 8 veerus P,Q) ning lamapuidu, koprapaisude ja

voolutakistuste eemaldamine (vt tabel 8), samuti kivide teisaldamine töötsoonist eemale. Töö

teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi, metsapoolsele

servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma või

vastaskaldal on eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb

jälgida, et need ei moodustaks katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Planeeritava

settekihi paksus kraavi kaldal (metsa pool) võib olla maksimaalselt 0,50 m. Puidujäätmeid,

kive ja kände ei tohi teede ja kraavide mulletesse asetada. Mullete ristumine tuleb välja

ehitada kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Tallinn 2019) nõudeid arvestades.

Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas

tuleb tasandada. Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude ekspluatatsioonieelseks

puhastamiseks on ette nähtud 10% põhikaevest.

Käesoleva projekti raames on ette nähtud ehitada veejuhtmete mullavallidesse kokku 107

veeviimarit MAO-otsakuga (ehk kindlustatud erosioonitõkkematiga, DN 300 mm, L=8 m) (vt

tabel 8). Kõikide rajatavate veeviimarite täpne asukoht määratakse ehitustööde ajal.

Veejuhtme rajamise korral lubatud suurimad kõrvalekalded ehitusprojektis ettenähtud

nõuetest peavad vastama Maaeluministri 28.03.2019 määrusele nr 38 „Maaparandussüsteemi

ehitamise täpsemad nõuded“ § 3 lõige 3.

6. TRUUBID

6.1 TRUUPIDE PROJEKTEERIMINE

Projektis kavandatakse likvideerida 2 truupi, olemasolevasse seisukorda jääb 32 truupi,

rekonstrueeritakse 54 truupi ja ehitatakse 51 truupi (vt tabel 9 ja tabel 10).

Projekteeritud truubid on 1) Seest siledaseinalised ja väljast gofreeritud plasttruubid,

ringjäikusega Sn8 (EN ISO 9969). 2) Monteeritavad terastorutruubid T70 ja T100. terase

klass S235, 235 N/mm, tõmbetugevus 360N/mm2. Tsinkimine vastavalt EN ISO 1461:2009

3) Monteeritavad terastoru sillad MA-04 ja MA-05.

Projekteeritud truupidel on truubiotsakute ehitamise aluseks maaparandusrajatiste 2008

(veeviimarid) ja 2019 tüüpjoonised (truubid). Otsakute ehitamisel kasutatav

erosioonitõkkematt peab olema valmistatud 100% kookosest (350g/m2), mille

siduselemendiks on dzuudinöör (vt tabel 3).

Kokku projekteeriti 84 mattotsakut (MAO) (tüüpjoonised 3.1-1, 3.1-2 (Tallinn, 2019)), 6

mattotsakut kivisillutisega (MAOK) (tüüpjoonised 3.2-1, 3.2-2, (Tallinn, 2019)) ja 16

kivisillutisega (KOK) otsakut (tüüpjoonised 3.4-1, 3.6-2 (Tallinn, 2019)).

Hüdrotehniliste uurimistööde käigus tehti kindlaks olemasolevate truupide rekonstrueerimise

ning uute truupide ja veeviimarite kasutamise vajadus.

Kokku uuriti objektil 92 truupi, millest mõõdistati 75 truupi (vt. uurimistööde aruanne tabel 4)

Truup T/1 MA-04 on paigaldatud 2010.a. Terastruup on rahuldavas seisukorras, käesoleva

projekti raames ehitatakse uus kiviotsak.

Foto 3. Truubi T/1 väljavool.

Kiikla-Ojamaa teel truup T/9 on amortiseerunud liiklust ohustav tasemeni ning tuleb

rekonstrueerida.

Foto 4. Truubi T/9 väljavool.

Projekteerimistingimustele alusel tuleb ehitada Ojamaa jõele pk.4A ja Rääsa-Ojamaa jõe tee

ristumisele monteeritav terastoru sild, kuna olemasolev puitsild on amortiseerunud liiklust

ohustava tasemeni. Ülepääsu võimaldamine üle Ojamaa jõe tagab metsaosade efektiivsema

majandamise ning vähendab alade killustatust.

Foto 5. Amortiseerunud Ojamaa jõe sild Rääsa-Ojamaa jõe teel pk.4A.

Ojamaa jõe vesikonna suurus on allpool Ratva oja 176,8 km2, mille väljaselgitamiseks

kasutati digitaalselt modelleeritud maapinna kõrguslike kaardi kihte. Vesikonna kaardikihid

väljastati EELIS andmebaasist seisuga 02.01.2024 ning projekteerija täpsustas väljastatud

vesikonna kihte põhikaardi alusel MapInfo kaarditöötlusprogrammi keskkonnas. Vesikonna

väljaselgitamisel ja kontrolliks kasutati ka 1978. a. koostatud metsakuivenduse projekti

andmeid (Alutaguse metsamajand, Kiikla metskond TTP-444 „Võrnu-Kiikla”), kuhu on

märgitud Ojamaa jõe vesikonnaks Ratva oja suubumisel ca 186 km2. Kolmanda pidepunktina

kasutati vesikonna väljaselgitamisel „Eesti jõgede valgalate kataloog” II köide Soome lahe

vesikond (Tallinn 1980) toodud andmeid. Kogumikus on märgitud Ojamaa jõe vesikonnaks

ülalpool Ratva oja 121,33 km2 ning koos Ratva ojaga, mille vesikond on kogumikus märgitud

51,56 km2 on Ojamaa jõe vesikonna suurus 172,8 km2. Kuna 40 aasta jooksul on osa

vesikonnast ringi projekteeritud uute kraavide ja süsteemide kaevamisega, on projekteerija

seisukohal, et Ojamaa jõe vooluhulga suuruse arvutamisel võib lähteandmeteks kasutada

arvväärtust 178,6 km2. Vastavate arvutustega on saadud Ojamaa jõel arvutuslik vooluhulk

pk.4A koos Ratva ojaga 17,92 m3/sek. Ojamaa jõe vooluhulga arvutamisel on juurde liidetud

ka Ojamaa kaevandusest aastase väljapumbatava vee kogus (keskkonnaluba T-KL/1008187),

milleks on 31,5 milj/m3/aastas ehk arvutuslikule vooluhulgale lisandub täiendavalt 1,002 m3

ja suletud Viru kaevandusest 0,2 m3.

Vooluhulga leidmiseks teostati hüdroloogilised arvutused Karl Hommiku valemite alusel

(Kuivendussüsteemide projetkeerimise juhend II arvutuse alused 1989).

Truupide dimensioneerimisel kasutatud vooluhulkade leidmiseks on kasutatud järgmist

valemit:

Qkevmaks3% - kevadine maksimaalne äravool ületustõenäosusega 3% l/(s*km2)

Ojamaa jõel pk.4A vooluhulga arvutuses kasutatud karakteristikud.

Ojamaa jõele pk.4A projekteeritakse truup arvestades eeltoodud arvutusi ja varasemalt

projekteeritud truup T/1 diameetrit (2xMA-04) ülesvoolu jääval Ratva ojal. Projekteeritakse

Ojamaa jõele ülepääsuks binokkel terastoru sild MA-05.

2 x 2,07m x 2,89m TT 16 KOK. Lõikmata otstega 4,0mm, Zn85um, Epoxy lisakaitse EH-

100, 150um ½ toru diameetrist.

Rääsa-Ojamaa jõe teele pk.1 Riigi poolt hooldatavale ühiseesvoolule Ratva ojale ülepääsuks,

eesvoolu 600 muldele on projekteeritud uus truup T/143 MA-04 2 x 1,88m x2,54m TT 16

KOK. Lõikamata otstega 3,0mm Zn85um, Epoxy lisakaitse EH-100, 150um ½ toru

diameetrist.

Projekteerija poolt täpsustatud Ratva oja vesikonna suurus on 52,80km2 mis on ligilähedane

Eesti jõgede valglate kataloogis toodust, milleks on 51,56km2. Vooluhulga arvutuste aluseks

on võetud 52,80km2, mis on põhikaardi alusel täpsustatud. Eelpool nimetatud metoodikale

tuginedes on Ratva oja arvutslik vooluhulk pk.1 piirkonnas 6,88m3/sek, millele on juurde

lisatud kaevandustest väljapumbatava aastane vee kogus (1,2m3/sek).

Ratva ojal pk.1 vooluhulga arvutuses kasutatud karakteristikud.

6.2 TRUUPIDE EHITAMINE

Veejuhtmetega seotud truupide ehitamisel tuleb juhinduda maaeluministri 28.03.2019

määruse nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2 peatüki

„Maaparandussüsteemi ehitamise nõuded“ § 4 nõuetest ja RIL 77-2013 paigaldusjuhendi

nõuetest.

Rajatavate truupide vähim pikikalle peab olema 1%. Kui seda pole võimalik saavutada (nt

veejuhtme lang on väiksem), siis truubi lang peab olema vähemalt voolu suunas positiivne.

Truupide paigaldamisel lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest (2019) ning juhinduda

RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendist. Sõltuvalt

olukorrast, on truupide ehitamisel ette nähtud veejuhtme täiendav kaeve või täide

mineraalpinnasega. Osadele truupidele, mis asuvad teedel, on ette nähtud kruusa vedu katte

taastamiseks (vt tabel 9). Tabelis on antud truupide sissevoolu kõrgused. Selle puudumisel

lähtuda oleva kraavi põhja kõrgusest peale setete eemaldamist.

Otsakute ehitamisel erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse

heinaseeme. Erosioonitõkkematt ja geotekstiil asetatakse tasandatud pinnasele. Kivikindlustus

tuleb rajada nii, et kivide väljaulatuv pind oleks tasa kraavi nõlvaga. Kivikindlustus ei tohi

tekitada voolutakistusi.

Truupide ehitamisel tuleb täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Täitematerjalis ei tohi olla jää

tükke ega kive suuremaid kui 60 mm. Torud kaetakse mõlemalt poolt korraga. Täitematerjali

ei tohi kallata torudele selliselt, et toru võiks viga saada või paigast nihkuda. Tuleb jälgida, et

toru läheduses ei oleks kive ega muid jäiku esemeid. Täitematerjali esimene kiht ei tohi

ulatuda kõrgemale kui poole toruni. Kinniaetav kaevik tuleb väikemehhanismidega korralikult

tihendada 15-30 cm kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal. Toru alus peab olema

tasandatud ja tihendatud, et oleks välistatud truubitoru läbipaine. Pärast truubi ehitust ei tohi

truubitoru läbivajumine ületada tarnija kehtestatud määra. Terastorude tõstmiseks süvendisse

kasutada soovitatavalt rihmasid, mis ei kahjustaks toru pinda.

Kaevise põhi tasandatakse. Mõlemale poole toru jäetakse 30-50 cm ruumi täitepinnase jaoks.

Truupide täitepinnasena tuleb kasutada liiva (W0>2m/ööp), mis on eraldi eelarvestatud ning

mida tuleb tihendada vibraatoriga, maksimaalse tihendamise kihi paksuseks võib olla 30 cm

ning toru kaetakse mõlemalt poolt korraga. Toru alus peab olema hästi tasandatud ja

tihendatud, et ei tekiks läbipainet. Tabelites ja pikiprofiilidel on antud truupide väljavoolu

põhja kõrgusarvud.

Truubi kergotsaku nõlvad kindlustatakse erosioonitõkke matiga, mille alla külvatakse

muruseemet. Seemnete hulk ühele ruutmeetrile on 20-30 grammi. Erosioonitõkke matt

asetatakse tasandatud pinnasele vähemalt 10-20 sentimeetrise ülekattega piki ja põiki

jätkukohtades. Ülemine äär ankurdatakse ankrukraavi. Mati kinnitamist alustatakse ülalt,

liikudes tikutamisega, 4-5 puust vaiaga ruutmeetri kohta, allapoole. Mati alumine äär

ankurdatakse. Erosioonitõkke mati võib asendada ka mättaga.

Truupide ehitamisel on ette nähtud ka veetõrje (vt. tabel 2A "Kuivendussüsteemi

rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud").

• truubitorude maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% (vastavalt ATV-A127

normile);

• truubitorud võivad sisaldada ümbertöödeldud materjale;

• truupide nõutav eluiga on 50 aastat;

• ehitatavate truupide vähim pikikalle on 1% ;

• truubi sisse- ja väljavoolu kõrgusarv võib erineda +/- 50mm;

• truubi pikikalle võib erineda+/-0,15%;

• truubi pikitelje hälve sirgjoonest võib olla ≤ 100mm;

• truubi ja voolusängi pikitelgede nihe horisontaaltasapinnas võib olla ≤ 100 mm;

• truubi pikkus võib erineda –50 … +100 mm.

Terastorutruupide ja terastorusildade konstruktsioonikihid ja paigalduspõhimõtted.

1) Ümbervoolukanali kaevamine.

2) Torude aluseks on arvestatud käesolevas projektis 35cm killustikust aluse rajamine fr.32-

64 mm, mille alla tuleb paigldada geoteksiil NGS-4.

3) Liivakihi rajamine (sujutusliiv) 10cm paksune kiht.

4) Terastoru katmine geotekstiiliga NGS-2.

5) Tagasitäite paigaldamine liiv/kruusliiv. Ümbritsev tagasitäide ehitatakse 15-30 cm paksuste

kihtidena, mida tuleb eraldi tihendada. Täitematerjalid peavad vastama EVS-EN 13242

standardis kehtestatud nõuetele. Rasketehnikaga tihendamine toru pealt on lubatud kui

tagasitäite paksus toru harjast on 60 cm. Toru lubatud läbipaine keskosas on 0,5-1% toru

pikkusest.

6) Kiviotsakute ehitamine vastavalt MP rajatiste tüüpjoonistele (3.4-1, 3.6-2).

7) Ümbervoolukanali sulgemine.

8) Teekatte konstruktsiooni ehitamine.

7. TEEDE REKONSTRUEERIMINE JA EHITAMINE

Teede rekonstrueerimise eesmärk on maaparandusehitistel asuvate metsade

majandamisvõimaluste parandamine ja maaparandussüsteemi hoolduse võimaldamine.

Teekatendite projekteerimisel on aluseks võetud „RMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.1“ (Tallinn 2022).

7.1 TEEDE PROJEKTEERIMINE

RMK koostatud lähteülesande alusel rekonstrueeritakse, ehitatakse ja uuendatakse järgnevad

metsateed:

1) Uuendatav Arvila-Kiikla tee (4980702) (teejärk IV) 7,53 km, algusega (13129) Savala-

Arvila teelt kuni Kiikla tupikteeni pk. 83, teejärk IV.

2) Rekonstrueeritav Jõe tee (4490731) (teejärk IV) 1,23 km algusega (13129) Savala-Arvila

teelt km 9,340 kuni kv. MA091 ja MA092 kvartalisihini pk. 22.

3) Rekonstrueeritav Kärbu tupiktee (4490732) (teejärk IV) 0,69 km algusega (13129) Savala-

Arvila teelt km 9,943 kuni kv MA089 ja kv MA098 sihil er.1 pk. 9.

4) Rekonstrueeritav Kiikla-Ojamaa tee (4980727) (teejärk III) 4,94 km algusega Arvila-Kiikla

teelt pk. 0 (55) kuni kv MT007 ja MT243 ehitatava Sala tee alguseni pk 53.

5) Uuendatav Kiikla tupiktee (4980786) (teejärk IV) 2,07 km algusega Arvila-Kiikla teelt pk

83 – pk 22.

6) Rekonstrueeritav Rääsa-Ojamaa jõe tee (4490139) (teejärk IV) 2,11 km algusega Kiikla-

Ojamaa teelt pk 23 kuni Ojamaa tupikteeni pk 23 (21+14).

7) Ehitatav Kärbu tee 1,16 km (teejärk IV) algusega rekonstrueeritavalt Jõe teelt pk 3 kuni

Rääsa-Ojamaa jõe teeni pk 13

8) Ehitatav Ojamaa peakraavi tee 1,40 km (teejärk IV) algusega Kiikla-Ojamaa teelt pk 38

kuni Kiikla-Kaevanduse teeni pk 10.

9) Ehitatav Sala tee 0,64 km (teejärk III) algusega Kiikla-Ojamaa teest pk 53 kuni Rääsa-

Ojamaa teeni pk. 60.

Teede katendikonstruktsioon on valitud uurimistööde tulemustele tuginedes arvestades

sealjuures pinnase koostist, kandevõimet ja reljeefi ning RMK metsateede katendite

projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendit (Versioon 2.0, Tallinn 2020) ja

maaeluministri 06.05.2019 määrusega nr 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”

kehtestatud norme.

4. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo

kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine

metsamaterjali väljaveo kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning metsateed kasutatakse

väljaveoks külmal ajal.

3. järgu metsatee on tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali väljaveo

kogus on 1000 kuni 10 000 tm aastas ning seda metsateed kasutatakse väljaveoks külmal või

kuival ajal.

Teede piki- ja ristprofiilid on esitatud joonistel 18 kuni... Teede rajatistest annab ülevaate

tabel 7, teede pikkustest, rajatistest ning töömahtudest annavad ülevaate tabelid 2b ja 12.

Tabel 7 Teede rajatised

Jrk. nr

Tee rajatis Kiikla

tupiktee

Kiikla- Ojamaa

tee

Sala tee

Rääsa- Ojamaa jõe tee

Kärbu tee

Jõe tee Kärbu

tupiktee

Ojamaa peakraavi

tee Arvila-Kiikla tee

Kokku

EH1 EH2, EH4

EH4 EH4 EH7 EH7,EH8 EH7 EH4 EH2,EH11,EH12

A B C D E F G F I J K L

1

M1 - mahasõidukoht (L=20m, R=10 m)

3 2 1 1 7

2

M3 - mahasõidukoht (L=10m, R=10 m)

8 14 3 4 6 5 5 2 28 75

3

M8 - mahasõidukoht (L=30m, R=15 m)

1 1 2 2 2 2 2 12

4 MS - möödasõidukoht (L=80m, A-8m) 2 2

4

5 MM - maantee mahasõidukoht

1 1 2

6

TP-R - ringikujuline tagasipööramise koht

1 1

7

TP-T - T- kujuline tagasipööramise koht

1 1 2

7.1.1 Uuendatav ARVILA-KIIKLA TEE (tee nr 4980702; tee järk IV) 7,53

km

Tee saab alguse (13129) Savala-Arvila teelt ning lõpeb Kiikla tupiktee algusega pk 83. Tee I

lõigu pk 0–55 katend, teerajatised, teekraavid ja truubid on uuendatud 2010. aastal koostatud

projekti raames (Fie Peeter Lond Tartumaa ja Kiikla/TP-531 Mäetaguse uuendustööde kava

töö nr 2010/-7). Seetõttu on tee I lõigu teekraavid ja truubid korras ning uuendamist vajab

ainult katend, killustiku lisamise näol. Projekteeritud katend on 4,5–10K (16–32 mm). Tee

alguses pk 0, mis ristub Savala-Arvila kõrvalmaanteega (tee reg nr 13129) ning asub teekaitse

vööndis, uuendatakse mahasõidukohal M8 katendit 10 cm killustiku lisamisega.

Tee I lõik asub kahe kraaviga ääristatud muldel, mille teekatendi laius varieerub 4,3–4,5 m

vahel ning seda ehitustööde käigus ei muudeta. Teerajatiste asukohad on töökoosolekul üle

vaadatud ning need on lisatud projekti töömahtudesse. Olemasolevate rajatiste katend

uuendatakse analoogselt teele 10 cm killustikukihi lisamisega. Tarumaa-Linnassare tee ristis

olemasolevat R-T ei uuendata vaid viiakse uuendatav katend olemasolevaga sujuvalt kokku.

Tee II lõik alates pk 55–83 paikneb tee Riigi poolt hooldatava Ratva oja ja Kiikla peakraavi

väljakaevel ehitatud muldel. Teist teekraavi ei ole varasemalt projekteeritud ja selleks puudub

ka vajadus. Olemasolevat teekatendit on parandatud paekillustikuga; kohati on märgata

tekkinud löökauke ja tee ebatasasust, mida on võimalik likvideerida tee aluskihi töötlemisega

ning uue kulumkihi peale vedamisega.

Olemasolevad teekraed on vaja maha lükata ja teisaldada, et ei oleks takistatud vee äravool

teekraavidesse. Olemasolevat teealust on vaja II lõigus juurdeveetavast pinnasest laiendada,

alus peab olema vähemalt 4,8 m laiune, mis võimaldaks projekteeritud katendi ehitamist (vt.

tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud ristprofiilide lõikes"). Vahemikus pk 79–

81 paikneb tee ilma kraavita servas elektrimaakaabel, mis kuulub VKG-le ja ületab Kiikla

peakraavi. Kaablikaitse tsoonis jälgitakse ohutusnõudeid ja kaablivaldaja poolt kehtestatud

nõudeid. Uusi voolunõrgusi ega teekraave ei projekteerita, kuna puudub vajadus. II lõigul teed

läbivad truubid (T/43, T/44, T/45, T/46 ja T/52) rekonstrueeritakse, kuna need on lühikesed ja

amortiseerunud. Mahasõidukohtadeks on projekteeritud M1 (L-20, R-10), M3 (L-10, R-10),

M8 (L-30, R-15).

7.1.2 Rekonstrueeritav JÕE TEE (tee nr 4490731; tee järk IV) 1,20 km

Tee saab alguse (13129) Savala-Arvila teelt km 9,340. Tee alguspunktist, pk. 0, olemasolev

mahasõidukoht riigiteele ehitatakse ümber vastavalt Transpordiameti poolt väljastatud

nõuetele (19.10.2021 nr 7.1-1/21/24298-2) ning Teelahendus OÜ poolt koostatud projekti

(töö nr. PP-24-01-01) joonistele. Tee lõpeb metsakvartalite MA091 ja MA092 kvartalisihil

kilomeetripostil 22, kus projekteeritakse T-kujuline tagasipööramise koht.

Olemasolev Jõe tee on pinnastee iseloomuga ning teekraave ega nõvasid ei ole ehitatud, kuna

selleks ei ole olnud vajadust. Olemasolev teetrass on 3 meetri laiune, läbivajunud kohad on

parandatud aheraine killustikuga.

Tee algus pk. 0 – pk.2 ehitatakse sujuvamaks vastavalt Teelahendus OÜ poolt koostatud

joonistele (joon.1.1). Edasi kulgeb tee olemasoleval trassil, mille aluspinda tuleb töödelda.

Teeservad kaevatakse maha, kühmud ja lohud likvideeritakse ning olemasolevad künkaid

tasandatakse buldooserdades. Tee alus vastab nõuetele pärast töötlemist, olles minimaalselt

5,7 meetrit lai, millele ehitatakse katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT

NGS4 (20–22kN MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud

ristprofiilide lõikes").

Uusi teekraave ega nõvasid ei projekteeritud, kuna niiskuspaikkond on tee katendi püsivuse

tagamiseks sobiv. Teerajatised projekteeritakse vastavalt M3 (L-10, R-10) ja TP-T kujulisele

tagasipööramise kohale ning teerajatiste katendid on projekteeritud analoogselt teega.

7.1.3 Rekonstrueeritav KÄRBU TUPIKTEE (tee nr 4490732; tee järk IV)

0,69 km

Tee saab algusega (13129) Savala-Arvila teelt km 9,943 ning lõpeb kv.MA089 ja kv.MA098

sihil er 1 pk.9 kuhu projekteeritakse T-kujuline tagasipööramise koht. Tee alguspunktist, pk.

0, olemasolev mahasõidukoht riigiteele ehitatakse ümber arvestades Transpordiameti

väljastatud nõudeid (kiri 19.10.2021 nr 7.1-1/21/24298-2) ning Teelahendus OÜ koostatud

projekti (töö nr PP-24-01-01) jooniseid.

Olemasoleva tee sõiduosa laius on 3 meetrit, mis paikneb vahemikus pk.1-pk.4 ühe kraaviga

ääristatud muldel. Enamjaolt kulgeb tee ilma teekraavideta kvartali sihil, mille servas kogu

pikkuselt on näha liigniiskuse tunnuseid. Teemulde kuivendamiseks ja sademete äravooluks

teekattelt on projekteeritud pk.0–pk.9 teeserva madalad voolunõvad (N718-N724) sügavusega

0,5 meetrit ja nkoef. 1,5. Kaevest saadav pinnas paigutatakse metsapoolsesse serva ning

tasandatakse. Ehitatavatest nõvadest reeglina ei ole võimalik saada korralikku

mineraalpinnast, mis sobiks teealuse laiendamiseks, vaid seda tuleb teha juurdeveetavast

pinnasest. Vajadusel võib kulude kokkuhoiuks suurendada projekteeritud nõvad sügavust kuni

0,9 meetrini ning asendada juurdeveetav pinnas kohaliku kraavi kaevest saadava pinnasega.

Tee alus vastab nõuetele pärast töötlemist, olles minimaalselt 5,7 meetrit lai, millele

ehitatakse katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN

MD/CMD) (vt tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud ristprofiilide lõikes").

Teerajatised projekteeritakse vastavalt M3 (L-10, R-10) ja TP-T kujulisele tagasipööramise

kohale ning teerajatiste katendid on projekteeritud analoogselt teega.

7.1.4 Rekonstrueeritav KIIKLA-OJAMAA TEE (tee nr 4980727; tee järk

III) 4,94 km

Tee saab alguse Arvila-Kiikla teelt pk.0 (55) ning lõpeb kv.MT007 ja MT243 ehitatava Sala

tee algusega pk 53. Olemasoleva tee sõiduosa laius on 3,3m - 3,8m ning tee paikneb ühe

kraaviga ääristatud muldel. Tee algus pk.0 – pk. 23 paikneb riigipoolt hooldatava Ratva oja

kaldal, mille muldele on katend kunagi ehitatud ning seda on hiljem hooldatud. Kuna tee

muldkeha on kõrge ja tee piirneb metsise elupaigaga (pk.0 - pk.11) ei ole sellel lõigul

voolunõva võimalik ega vajalik projekteerida. Teed läbivad truubid T/2, T/3, T/4, T/5, T/6 ja

T/7 on amortiseerunud ning rekonstrueeritakse. Olemasolev teekatend koosneb

suurefraktsioonilisest aheraine killustikust, kuhu on tekkinud löökaugud ja ebatasasused, mis

on vaja ehitustööde käigus likvideerida. Teekate on kulunud ning aluspinnasesse vajunud,

mistõttu ei ole seal enam materjali millega tekkinud löökauke greiderdusel täita. Teekraav nr

222 piirneb Natura elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (*9010), mistõttu see teekraav on

ettenähtud hooldada kraavi põhjast ja teepoolsest nõlvast, metsapoolne nõlv jäetakse raiumata

ja kaevamata. Pk 23 paiknev olemasolev tuletõrjetiik rekonstrueeritakse olemasolevatele

parameetritele. Eraldi platsi tiigi ette ei rajata. Pk.20+38 – pk.20+68; pk.28+53 – pk.28+83 ja

pk.42+81-pk.43+11 ehitatakse tee kurvidele teemulde ja katte sisekurvi laiendused 2,0 m +

2x10 m üleminekuga. Ehitamise mahud on arvestatud teekatendi mahtude koosseisu (vt. tabel

12). Kiikla-Ojamaa tee ja Rääsa-Ojamaa jõe tee risti pk.23 lähedusse ehitatakse üks oaastiik

(vt. joonis 1 ja joon.18), mille eesmärk on võimaldada vee-elupaiganõudlusega liikidele

elupaiga säilimine kuival perioodil (vt. joonis 1 ja tabel 12).

Olemasolevad teekraed on vaja maha kaevata ning tee alust laiendada juurdeveetavast

pinnasest, mille minimaalne laius peale töötlemist peab olema pealtlaiusega 5,7 meetrit,

millele ehitatakse katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN

MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud ristprofiilide lõikes").

Pk.13 ja pk.20 ehitatakse kaks sõidukite möödasõidukohta MS-1 ja MS-2 vastavalt

Maaparandusrajatiste tüüpjoonistele (Tallinn 2019). Teerajatisteks on projekteeritud M1 (L-

20m, R-10m), M3 (L-10m, R-10m), M8 (L-30m, R-15m) ja katendid on projekteeritud

analoogselt teega.

7.1.5 Uuendatav KIIKLA TUPIKTEE (tee nr 4980786; tee järk IV) 2,07 km

Uuendatav tee saab alguse Arvila-Kiikla teelt pk.83 ning lõpeb pk.22 kus rekonstrueeritakse

olemasolev ringikujuline tagasipööramise koht TP-R. Tagasipööramise koht

rekonstrueeritakse olemasolevates parameetrites, laiendades muldkeha siseraadiuse 20 m-ni

ning ehitades sellele katendi 10cm killustik (f.16-32mm). Tee alguses olev olemasolev truup

T/53 on lühike ning seetõttu ei ole võimalik välja ehitada mahasõidukoht M8 (L-30m, R-15m)

olemasoleval truubil on selgelt nähtavad amortiseerumise ilminguid, mistõttu oleks see

lähiaastatel nagunii vajalik vahetada. Olemasoleva truubi asemel ehitatakse truup

140TT14KOK. Olemasolevad teekraavid uuendatakse (1,2 m3/m), uusi teekraave ega nõvasid

ei kaevata, sest ala niiskusreziim ei mõjuta tee vastupidavust.

Olemasoleva tee sõiduosa laius on 3,6-4,3 m, mida tuleb laiemaks töödelda, mis järel on

võimalik ehitada katend 4,5-10K (f.16-32mm) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede

katendite mahud ristprofiilide lõikes"). Olemasolev teekatend koosneb suurefraktsioonilisest

killustikust, kuhu on tekkinud vähesel määral metsamajandamise tagajärjel löökauke kuid

need on võimalik likvideerida uuendustööde mahus. Teerajatisteks on projekteeritud M1 (L-

20m, R-10m), M3 (L-10m, R-10m), M8 (L-30m, R-15m). ja katendid on projekteeritud

analoogselt teega (va.TP-R).

7.1.6 Rekonstrueeritav RÄÄSA-OJAMAA JÕE TEE (tee nr 4490139; tee

järk IV) 2,11 km

Tee saab alguse Kiikla-Ojamaa teelt pk. 23 ning lõpeb Ojamaa tupikteega pk.23 kuhu

ehitatakse mahasõidukoht M8. Olemasolev tee sõiduosa on laiusega 3,0-3,3 m mis paikneb

ühe kraaviga ääristatud muldel. Olemasolev katend on ehitatud suurefraktsioonilisest aheraine

killustikust, mis on kulunud ning vajab rekonstrueerimist. Kuna teekraave ega nõvasid ei

projekteerita siis on vaja teealuse laiendamiseks juurde vedada täitepinnast. Olemasolevat

teealust on vaja töödelda, maha buldooserdada tee kõrgemad kohad ning planeerida need tee

madalamatesse kohtadesse või tee servadesse täiteks. Pk.2 - pk.5 tuleb olemasolevat teealust

tõsta, et saavutataks projektkõrgus 46,95m. Antud kõrgus võimaldab ehitatavale terastoru

sillale T/78 ehitada katendi 0,55m. Täiendav teemulde tõstmine antud piirkonnas ei ole

võimalik, sest sel juhul tuleks laiendada teealust ja raiutavat trassi sellisel määral, mis

mõjutaks vahemiks pk.1 – pk.2 paiknevat Natura elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (*9010).

Seetõttu on tõstetud rekonstrueeritavat tee muldkeha minimaalses võimalikus mahus, kuid

sellest tulenevalt on projekteeritud Ojamaa jõele pk.4A binokkeltruup MA-05, ühe suurema

diameetriga monokkel toru asemel. Pk.4 ja pk.5 ehitatakse kaks sõidukite möödasõidukohta

MS-3 ja MS-4. Pk.6-pk.8 piirneb rekonstrueeritav tee kaitstava taimeliigi laialehise neiuvaiba

leiukohaga. Leiukohaga piirnev teekraav nr 432 hooldatakse (0,5 m3/m). Pk.21 piirneb teega

VEP nr 207345, teetrassi raidega VEP-i ei kahjustata. Tee lõpus pk. 23 ja Ojamaa tupiktee

ristis tuleb rekonstrueerida tuletõrjetiik TT-2 olemasolevates mõõtmetes, platsi ei rajata.

Olemasolevad teekraed on vaja maha kaevata ning tee alust laiendada juurdeveetavast

pinnasest, mille minimaalne laius peale töötlemist peab olema pealtlaiusega 5,7 meetrit,

millele ehitatakse katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN

MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud ristprofiilide lõikes").

Pk.20+38 – pk.6+93 – pk.7+25; pk. 12+16 – pk.12+46 ehitatakse teemulde ja katte sisekurvi

laiendused 2,0m + 2x10m üleminekuga. Teerajatiste katendi paksus on projekteeritud

analoogselt tee omale antud lõigus. Teerajatisteks on projekteeritud M1 (L-20m, R-10m), M3

(L-10m, R-10m), M8 (L-30m, R-15m) ja MS.

7.1.7 Ehitatav KÄRBU TEE 1,16 km (tee järk IV)

Ehitatav tee saab alguse rekonstrueeritavalt Jõe teelt pk.3 ning lõpeb Rääsa-Ojamaa jõe teega

pk.13. Mõlemasse otsa ehitatakse mahasõidukohad M8. Tee vahemikus pk.0 – pk.5 ehitatakse

ilma teekraavideta. Tee muldkeha töödeldakse madalamaks ning tee muldkeha ehitatakse

töötluse käigus saadavast kohalikust pinnasest, sõltuvalt asukohast võib tee muldkeha paksus

olla 0-50cm. Ilma kraavideta lõigul on projekteeritud katendiks katend 4,5–10K (f.16–32

mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN MD/CMD). Pk.5 – pk.13 teelõigul tuleb

ehitada teekraavid 715,716 ja 717. Teekraavid on projekteeritud parameetritega h-1,2m, n1,5,

pl.0,4 m ning teekraavidest saadav mineraalpinnas tuleb paigutada tee muldesse, ehitatava

muldkeha paksus on 0,1-0,5 m sõltuvalt asukohast (vt.joonis 9). Olemasolev teekraav 702

rekonstrueeritakse ning selle kraavi siseserv on teetelje mahamärkimise aluseks. Ehitatava tee

telg jääb kraavist 702 4 m kaugusele. II lõigu projekteeritav katend on 4,5–10K (f.16–32 mm)

– 40A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad

teede katendite mahud ristprofiilide lõikes"). Teerajatiste katendi paksus on projekteeritud

analoogselt tee omale antud lõigus. Teerajatisteks on projekteeritud M3 (L-10m, R-10m), M8

(L-30m, R-15m) ja MS.

7.1.8 Ehitatav OJAMAA PEAKRAAVI TEE 1,40 km (tee järk IV)

Tee algab Kiikla-Ojamaa teelt pk.38 ja lõpeb Kiikla-Kaevanduse teel pk.10. Projekteeritav tee

paikneb maaparandusehitise eesvoolu Ojamaa pkr (402) lõunapoolsel muldel. Ojamaa

peakraav on kohati 3 meetri sügavune kanal, mille kaeve on tõstetud mõlemale poole

peakraavi. Kanali ehitusel välja tõstetud pinnas tuleb planeerida muldeks, mille pealtlaius

peab olema vähemalt 5,7 meetrit. Tee algusesse pk. 38 – pk.2 ja lõppu pk.7A - pk.10 on

planeeritud tee serva madal voolunõvad 426-1 ja 427, mille parameetrid on h-0,5 meetrit, n-

1,5 meetrit, kuna tee servas esineb liigniiskuse tunnuseid. Nõvadest saadav pinnas tuleb

paigutada metsapoolsesse serva või lisada olemasolevale aluse laiendusse, kuid tuleb

arvestada, et muldesse ei tõstetaks huumuspinnast ega muud sobimatut materjali. Ojamaa

peakraav on kanal, mis teenindab VKG settebasseinist (Settebasseini katastriüksus,

katastritunnus 49801:001:0353) äravoolu. Settebasseinist ida suunas Lähte (katastritunnus

49801:001:0352) külas oli Ojamaa peakraavi kanal pinnasega täidetud ning äravoolu ei ole

sealt lähiminevikus toimunud. Settebasseinist lõuna suunas on vooluhulgad olnud väga

suured, kuna Kiikla-Ojamaa tee all olev truup T/9 on amortiseerunud juba liiklust ohustavale

tasemele. (vt foto 4) Uute truupide projekteerimisel T/9 ja Kiikla kaevanduse tee ristis olev

truup T/61 ei ole olemasolevate truupide sisediameetrit vähendatud just seetõttu, et

kaevandusest väljapumbatava vooluhulga muutus võib olla märkimisväärne. Projekteeritud

katendiks katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A (f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN

MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede katendite mahud ristprofiilide lõikes").

Teerajatiste katendi paksus on projekteeritud analoogselt tee omale antud lõigus.

Teerajatisteks on projekteeritud M3 (L-10m, R-10m), M8 (L-30m, R-15m).

7.1.9 Ehitatav SALA TEE 0,64 km (tee järk III)

Ehitatav tee saab algusega Kiikla-Ojamaa teest pk.53 kuni Rääsa-Ojamaa teeni pk.60. Kuhu

ehitatakse mahasõidukohad M8. Mahasõidukoht M8, mis ristub Rääsa-Ojamaa teega tuleb

teostada 2x graniitkillustikuga pindamine, kuna Rääsa-Ojamaa jõe tee on antud lõigus

mustkattega teelõik.

Tegemist on uue ehitatava teega mis kulgeb mööda kraavide nr 424 ja nr 425 mullet.

Olemasolevate teekraavide põhjad ulatuvad paasi, mistõttu ei ole uute teekraavide

projeteerimine vajalik. Teemulde madalamatesse kohtadesse tuleb paigaldada truubid T/112

ja T/113, et jutida ära teemulde taha kogunevat pinnavett. Pk.57-pk.60 tuleb teostada pinnase

mahakaeve/koorimine 10-20cm, mis võimaldaks mahasõidukoha M8 pk.60 juures välja

ehitamist kaldega Rääsa-Ojamaa teest eemale. Antud piirkonnas on elektrimaakaabel

AHXAMK-w 3x120+35Cu 12kV kaablikaitsetsoonis tuleb jälgida ohutusnõudeid ning

kaablivaldaja kehtestatud nõudmisi. Pk. 53-pk.57 teostatakse olemasoleva mulde laiendamine

juurdeveetavast pinnasest. Projekteeritud katendiks katend 4,5–10K (f.16–32 mm) – 30A

(f.0–64 mm) + GT NGS4 (20–22 kN MD/CMD) (vt. tabel 12 "Rekonstrueeritavad teede

katendite mahud ristprofiilide lõikes"). Teerajatiste katendi paksus on projekteeritud

analoogselt tee omale antud lõigus. Teerajatisteks on projekteeritud M3 (L-10m, R-10m), M8

(L-30m, R-15m).

7.2 TEEDE EHITAMINE

Ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi

ehitamise nõuded” § 16 kuni § 18 nõuetest, samuti trükisest “RMK metsateede katendite

projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 2.0“ (Tallinn 2020).

Teetrass puhastatakse puittaimestikust vastavalt teede pikiprofiilidel esitatud trassi laiustele.

Ehitataval teel tuleb kännud juurida lahtiraiutud teetrassi ulatuses. Teetrassilt eemaldatud

takistused paigutada nii, et need ei segaks tee ehitamist ja teemaaga piirneva maa kasutamist.

Enne tee muldekeha ehitamist/laiendamist tuleb rajada uued veejuhtmed/ümberkaevata

olemasolevad (kõverikel). Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele, peab

mulde pealispind olema tihendatud ja profileeritud projektis ette nähtud põikkaldele. Kui

muldkeha on vihmast märgunud tuleb teekattematerjali veoga viivitada kuniks muldkeha on

kuivanud optimaalse veesisalduseni. Geosünteet tuleb paigaldada tootjapoolseid juhendeid

järgides ning ehitustööde käigus peab vältima paigaldatud geosünteedil masinatega otsest

liikumist. Aluse (katte) ehitamisel talvel tuleb muldkeha vahetul tööalal lumest ja jääst

puhastada. Lumesaju või tuisu korral tuleb töö katkestada. Talvel ehitatud alusel (kattel) tohib

liikluse avada pärast aluse (katte) täielikku tihendamist. Talvel ehitatud aluse (katte)

vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde ning aluse (katte) kuivamist ja

tiheduse kontrollimist materjali juurde lisamisel. Teede rajatiste rajamisel tuleb rajatiste lõpud

viia võimalikult sujuvalt kokku olemasoleva maa- ja teepinnaga, et vältida astmelist

üleminekut.

Kasutatavad geotekstiilid peavad omama NorGeoSpec 2012 sertifikaati ning piki- ja

ristisuunalised tõmbetugevused „declared value“ peavad vastama antud geotekstiili profiilile

kehtestatud tõmbetugevusele. Geosünteedi deklareeritud eluiga peab olema vähemalt 50

aastat. Geosünteetide paanide minimaalne ülekate peab olema 30 cm.

Katte ehitamiseks kasutatava fraktsioneeritud killustiku minimaalsed omadused peavad

vastama Transpordiameti juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, Tabel 1,

veerg nr 7 (kinnitatud 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43).

Kõikide puistematerjalide mahud on profiilsed mahud. Veomahud peab ehitaja ise välja

arvutama tulenevalt tihenemise tegurist, erikaalus ja kadudest. Teetrassi alla paigaldatavate

geosünteetide mahud on toodud ilma ülekatte mahuta.

Teekatendi rajamise lubatud suurimad kõrvalekalded ehitusprojektis ettenähtud nõuetest on

järgmised:

1) teekatendi põikkalle ± 0,5%;

2) tee telje kõrgus ± 10 cm;

3) teekatendi piki- ja põiktasasus ≤ 3 cm;

8. KESKKONNAKAITSE

Keskkonnakaitse peatüki koostamisel on aluseks Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi

PTA) 21.10.2021 otsusega nr 6.1-1/44817 antud projekteerimistingimused, tellija Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) koostatud lähteülesanne ja projekteerimisel täiendavaks infoks

olev keskkonnamõjude analüüs (edaspidi KMA).

Keskkonnaamet andis projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku ning ettepanekud ja

soovitused projekti koostamiseks 19.10.2021 kirjaga nr 6.1-8/2285-2. Keskkonnaamet esitas

järgnevad ettepanekud ja tingimused:

• Võimalusel tuleb vältida olemasolevate ja projekteeritavate kaitsealadega,

püsielupaigaga ja kaitsealuste liikide leiukohtadega piirnevate kuivenduskraavide ja

teekraavide rekonstrueerimist, piirdudes kuivendussüsteemi toimimiseks vältimatult

vajalike töödega. Kui kraavide rekonstrueerimine kaitsealustel loodusobjektidel on

vältimatu, tuleb töö vajadus põhjendada.

• Linnasaare sood läbiva eesvoolu MT221-MT024-MT029-MT036 ning eesvoolu

MT228-MT049-MT063-MT064 rekonstrueerimine on keelatud.

• Kiikla metsise püsilelupaika läbiva tee rekonstrueerimine on keelatud ning Arvila

piiranguvööndiga ja sihtkaitsevööndiga piirneval teel ei ole kaitseala poolsete kraavide

rekonstrueerimine ega uute kraavide rajamine lubatud.

• Linnasaare rabast kuni 400 m kaugusel olevates kraavides on lubatud eemaldada vaid

otsesed voolutakistused vältides mineraalsete setete eemaldamist.

Keskkonnaameti ettepanekute ja soovitustega on projekteerimisel arvestatud.

Projekteerimistingimustes toodud uurimis- ja projekteerimistööde eritingimuste p 4 alusel

peab ehitusprojekt sisaldama PTA jaoks kogu informatsiooni keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse üle otsustamiseks ja vajadusel eelhinnangu koostamiseks vastavalt maaeluministri

25.02.2019 määruse nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded" (edaspidi määrus nr

14) § 15 lg 1 ja 2.

Määruse nr 14 § 15 lg 1 alusel käsitleb projekteerija keskkonnakaitse peatükis järgnevaid

käesoleval juhul asjakohaseid punkte:

• ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevaid

kaitstavaid loodusobjekte ning nendest tulenevaid piiranguid ehitustöödele ja

soovitatavat ehitustööde tehnoloogiat;

• kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja nende ulatust

ning ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamise meetmeid (§ 15 lg 1 p 2), samuti

antakse vajadusel määruse 14 § 15 lg 1 p 2 tooduna ka keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 punktide 2–6

kohane teave;

• põllu- ja metsamajandusliku hajukoormuse leviku ohtu ja erosiooni tõkestavaid

meetmeid;

• maaparandussüsteemi vooluvees liikuva sette kinnipüüdmise meetmeid;

• eesvoolu ökoloogilise seisundi parandamise meetmeid;

• kohalike veevarude säästmise meetmeid (ei ole käesoleval juhul asjakohane);

• metsapõlengust tingitud kahjude vähendamise meetmeid;

• mullakaitse ja mikrokliima parandamise meetmeid (ei ole käesoleval juhul

asjakohane);

• veejuhtmetel asuvaid koprapaise ja nende likvideerimise meetodeid.

Määruse nr 14 § 15 lg 2 alusel juhul, kui ehitusprojektiga kavandatava tegevusega kaasneb

KeHJS kohaselt vajadus anda keskkonnamõju eelhinnang, antakse lõike 1 punktis 2 märgitud

kirjelduses ka KeHJS § 61 lõike 1 punktide 2–6 kohane teave.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi (Keskkonnaministeerium, 2017)

kohaselt tuleb määruse § 14 lg 1 p 2 käsitlemisel lisada määruse 14 § 15 lg 2 nõude täimiseks

järgnev (asjakohane) teave:

• tegevuse eesmärk, iseloom;

• tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala ala tundlikkus;

• tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

• olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta,

arvestades tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane ning

loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju

looduslikule mitmekesisusele;

• muu asjakohe teave lähtudes eelhinnangu määrusest (Eelhinnangu täpsustatud

nõuded);

• soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete

kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist

ebasoodsat keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi (Keskkonnaministeerium

(Kliimaministeerium), 2017) kohaselt ei ole otsustajal asjakohane KeHJS § 61 lg 1 (määrus nr

14 §15 lg 2) alusel koostatud teavet arendajale tagastada juhul, kui otsustaja hinnangul on

antud teave puudulik või ebaõige, sest KeHJS § 61 lg 1 alusel antav teave ei eelda otsustaja

,,kooskõlastust".

Natura asjakohase hindamise vajadust hindab otsustaja. Otsustaja on haldusorgan, kelle

pädevuses on (käesoleval juhul) kavandatava tegevuse lubamine. Otsustaja annab eelhinnangu

Natura asjakohase hindamise vajaduse kohta looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-s 693

sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui vajaduse puudumine on ilmselge (LKS § 692).

Otsustaja ei ole projekteerimistingimustes märkinud eelhinnangu koostamise vajadust.

Projekteerimisel lähtuti parimast võimalikust lahendusest, mis tagaks maaparandusehitiste

toimivuse, kuid välistaks olulise mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

Keskkonnakaitse peatükk on koostatud parima saadaoleva teabe põhjal, mille alusel on antud

esialgne hinnang maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti elluviimisega kaasnevatest

võimalikest keskkonnamõjudest. Kaitstavate loodusobjektide ja vääriselupaikade käsitlemisel

on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur) andmeid ja Maa-

ameti geoportaali kaardirakendusi Looduskaitse/Natura 2000 ja Kitsendused (X-GIS 2).

8.1 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA MÕJUTATAV KESKKOND

(alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1)

8.1.1 Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal ja sellega piirneval maa-alal paiknevad

kaitstavad loodusobjektid ning nendest tulenevad piirangud ehitustöödele ja soovitatav

ehitustööde tehnoloogia.

Alutaguse rahvuspark

Projekteeritavad maaparandusehitised valdavalt piirnevad Alutaguse rahvuspargiga (EELIS

kood KLO1000669), mille kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

17.12.2020 määrusega nr 97„Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).

Uuendatav Arvila – Kiikla tee (muu tee, ETAK ID 5095961) piirneb rahvuspargi Arvila

sihtkaitsevööndiga ning Arvila piiranguvööndiga.

Alutaguse rahvusparki ümbritseb kavandatav kaitstav loodusobjekt Alutaguse rahvuspark

(laiendusala (andmed seisuga 20.11.2023); EELIS kood 676194930).

Arvila sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste tüüpide säilitamine või taastamine,

neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja

maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Arvila

sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

• olemasoleva maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd (kaitse-eeskiri § 10 lg 3 p 6);

• olemasolevate ehitiste hooldustööd (kaitse-eeskiri § 10 lg 3 p 1).

Arvila piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste säilitamine metsise elupaikade

tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse (kaitse-eeskiri § 14 lg 6). Piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised looduskasutustingimused:

• majandustegevus on lubatud, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi (kaitse-

eeskiri § 15 lg 1 p 1);

• raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini (kaitse-eeskiri § 16 lg 2);

• lubatud ei ole uute maaparandussüsteemide rajamine (kaitse-eeskiri § 18 lg 1).

Liikumispiirangut Arvila sihtkaitsevööndis ega Arvila piiranguvööndis kaitse-eeskirjaga

kehtestatud ei ole.

Kavandatav kaitstav loodusobjekt Metsaelupaikade looduskaitseala

Metsaelupaikade looduskaitseala kattub Arvila piiranguvööndiga. Kavandatavate kaitstavate

loodusobjektide Metsaelupaikade looduskaitseala(de) valik on riigiülene, sest Eestis ei ole

viljakad metsatüübid laane-, salu- ja soovikumetsad piisavalt kaitstud. Kavandatava

Metsaelupaikade looduskaitseala eesmärk elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) kaitse,

mis kattub Muraka loodusala (paikneb Arvila piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis) ühe

eesmärgiga. Metsaelupaikade looduskaitsealade moodustamisel rakendatakse hetkel

piiranguvööndi kaitsekorraga alal loodusdirektiivile vastavate (inventeeritud)

metsaelupaigatüüpide osas rangemat kaitset ehk siis sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

NATURA 2000 alade võrgustik

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad linnu- ja loodusalad on moodustatud Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri”. Alad ja nende kaitse-eesmärgid on toodud korralduse Lisas 1. Projektalale ja

sellega piirnevale alale jääb Muraka linnu- ja loodusala. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik

koosneb Eestis linnu- ja loodusaladest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud

ning millel on Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus (looduskaitseseadus §

69).

Natura 2000 võrgustiku ala, mis on looduskaitseseaduse tähenduses kaitseala, hoiuala,

püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt, on eriloodusala nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

tähenduses.

Muraka linnu- ja loodusala

Alutaguse rahvuspark ja kavandatav Alutaguse rahvuspargi laiendusala kuulub Natura 2000

võrgustikku Muraka linnualana (EELIS kood RAH0000075) ja Muraka loodusalana (EELIS

kood RAH0000158), mis on nimetatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas Lisas 1 p 1

alana 34 (Muraka linnuala) ja p 2 alana 227 (Muraka loodusala).

Muraka linnuala kaitse-eesmärgiks on järgnevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,

piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis),

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya

fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula),

öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus),

musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides

tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix

uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

Muraka loodusala eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid vähe- kuni

kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros

schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Muraka linnu- ja loodusala eesmärgiks olevad liigid, nende elupaigad ja elupaigatüübid on

omavahelises seoses. Olulised on ka kaasnevad keskkonnaelemendid, mis võimaldavad nende

liikide ja elupaigatüüpide püsimist.

Piirangud ehitustöödele: Linnu- ja loodusala ei ole lubatud killustada ega kavandada alale

selliseid tegevusi mis võiksid põhjustada ala degradeerumist või hävimist. Ala kasutusel tuleb

täiendavalt lähtuda Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjas toodud looduskasutustingimustest.

Muraka linnu- ja loodusalaga kattuvad Kaasiksoo, Kiikla ja Arvila metsise püsielupaigad,

kavandatav kaitstav loodusobjekt Alutaguse rahvuspark (laiendusala) ja kavandatav kaitstav

loodusobjekt Metsaelupaikade looduskaitseala.

Ürgmetsa kvartal

Ala ei ole kaitstav loodusobjekt LKS § 4 tähenduses ega nimetatud Euroopa Komisjonile

esitatud nimekirja Lisa 1 alusel Natura 2000 võrgustiku loodusalaks. Rekonstrueeritav Kiikla

– Ojamaa tee piirneb nn Ürgmetsa kvartaliga mis jääb katastriüksusele Mäetaguse metskond

61 (katastritunnus 49801:001:0408). Erinevate inventuuride käigus on alal määratud

loodusala kriteeriumitele vastavad elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), rabad

(7110*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*).

Ürgmetsa kvartali er 24, kus on inventeeritud elupaigatüüp rabad (7110*), piirneb

maaparandusehitise EH-2 välispiiriks oleva Kiikla-Ojamaa tee hooldatava teekraaviga.

Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis aladest, millest Eesti riik on Euroopa

Komisjoni teavitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt ja

aladest, millel on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast

üleeuroopaline tähtsus (looduskaitseseadus § 69).

Erinevate inventuuride käigus kaardistatud ja loodusdirektiivi elupaikade andmebaasis

märgitud elupaigatüüpidele, mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid looduskaitseseaduse

§ 69 ei kohaldu.

PÜSIELUPAIGAD

Kaasiksoo, Kiikla ja Arvila metsise püsielupaik

Kaasiksoo (EELIS kood KLO3000029), Kiikla (EELIS kood KLO3000032) ja Arvila (EELIS

kood KLO3000027) metsise püsielupaigad on moodustatud Vabariigi Valitsuse 13.01.2005

määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (redakts jõustunud 28.02.2023;

edaspidi kaitse-eeskiri) § 2 lg 2 p 2, 4 ja 7. Püsielupaigad on moodustatud liigi soodsa

seisundi tagamiseks (kaitse-eeskiri § 1) ning kaitse-eeskirjas toodud kaitsekord kohaldub ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta,

osas (kaitse-eeskiri § 5).

Piirangud ehitustöödele: Metsise kaitse-eeskirja § 4 lg 5 p 1 alusel on sihtkaitsevööndis

kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd

1. juulist kuni 31. jaanuarini; Metsise sigimisperioodil 01.02-30.06 ei ole inimestel lubatud

sihtkaitsevööndis liikuda.

Kaasiksoo, Kiikla ja Arvila metsise püsielupaigad kattuvad Muraka linnu- ja loodusalaga,

kavandatava kaitstava loodusobjektiga Alutaguse rahvuspark ja kavandatava kaitstava

loodusobjektiga Metsaelupaikade looduskaitseala.

Arvila virgiinia võtmeheina püsielupaik

Arvila-Kiikla tee uuendatakse kuni Savala-Arvila teeni, millest ligikaudu 100 m kaugusele

jääb Arvila virgiinia võtmeheina ja kummeli-võtmeheina püsielupaik (EELIS kood

KLO3002701), mis on moodustatud keskkonnaministri 28.12.2022. määrusega nr 60

"Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" (redakts

09.01.2023, edaspidi kaitse-eeskiri) § 2 lg 1 p 1.

Piirangud ehitustöödele: Püsielupaik kuulub on sihtkaitsevööndisse, kus kaitseala valitseja

nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja olemasolevate

rajatiste hooldustööd (kaitse-eeskiri § 1 lg 2 ja § 10 lg 1 ja lg 2). Keelatud on uue ehitise

püstitamine ja uue maaparandussüsteemi rajamine (kaitse-eeskiri § 11 lg 3 ja lg 4).

Kaitstavate liikide registreeritud elupaigad ja kasvukohad väljaspool

kaitsealasid.

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid,

elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. II ja III

kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide kasvukohti, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse

20.05.2004 määruses nr 195 “I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” ja

keskkonnaministri 19.05.2004 määruses nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla

võtmine”.

Projekteeritava ala lähedusse jäävad järgnevate liikide elupaigad ja kasvukohad:

laanerähn (Picoides tridactylus) leiukoht (EELIS kood KLO9125530)

laanepüü (Tetrastes bonasia) leiukoht (EELIS kood KLO9130785)

kanakull (Accipiter gentiles) elupaik (EELIS kood KLO9128844)

rukkirääk (Crex crex) elupaik (EELIS kood KLO9130053)

sulgjas õhik (Necera pennata) kasvukoht (EELIS kood KLO9401794; KLO9402638)

harilik ungrukold (Huperzia selago) kasvukoht (EELIS kood KLO9345925; KLO9345908;

KLO9345906 ja KLO9345907)

harilik koobassamblik (Helotrema lepadinum) kasvukoht (EELIS kood KLO9701957)

haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana) kasvukoht (EELIS kood KLO9601017) Helleri

ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum) kasvukoht (EELIS kood KLO9402310)

kuklane Formica sp. (liiginimi määramata) leiukoht (EELIS kood KLO9201540)

Eestis II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja EELIS-

es registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest

(LKS § 48 lg 2), kuid piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

isendi kaitse (LKS § 48 lg 4).

Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud (LKS § 55 lg 6). Metsise

sigimisperioodiks (mänguaeg+pesitsus- ja poegade kasvatamine) on ajavahemik 01.02- 30.06.

Keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61).

Kaitstavate taimede hävitamine või loodusest korjamine ulatuses, mis ei võimalda liigi

säilimist selles kasvukohas ei ole lubatud (LKS § 55 lg 8).

Tööde käigus ei ole lubatud metsakuklaste pesade purustamist või olulist kahjustamist.

Vajadusel tuleb pesakuhilad sobivasse kohta ümber asustada arvestades Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määruse “Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord” nõudeid. Kuklasepesade

ümberasustamisel on soovitav tutvuda ka juhendiga “Juhend kuklasperede

ümberasustamiseks” (Aruste, K.).

8.1.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja

nende ulatus ning ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamise

meetmed

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

2;

1) Rääsa-Ojamaa jõe tee (tee nr 4490139) ja Kiikla-Ojamaa tee (muu tee; ETAK ID

5094336; 5117236 ja 5095147) rekonstrueeritakse. Arvila-Kiikla tee L1 (katastritunnus

49801:001:0778; ETAK ID 5095962 ja 5095933) teekate uuendatakse. Teedega piirneb

maaparandusehitise eesvooluks olev tugevasti muudetud Ratva oja (EELIS kood

VEE1069100), mis on maaparandussüsteemi riigipoolt korrashoitav ühiseesvool (kraav

1100) ja Kiikla peakraav (kraav 1200; EELIS kood VEE1069400.), kust hooldustöödel

eemaldatakse voolutakistused (vt projekti joonis 1).

Rekonstrueeritava Kiikla-Ojamaa tee ja uuendatava kattega Arvila-Kiikla tee lähedusse (vt

projekti joonis 1) jääb Kiikla metsise püsielupaiga piiranguvöönd, mis hõlmab III

kaitsekategooriasse kuuluva lehtsambla sulgjas õhiku (Necera pennata) ulatuslikku

kasvukohta (EELIS kood KLO9401794), II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise

leiukohta (EELIS kood KLO9101737), kus viimase kinnitatud vaatluse alusel, mis viidi läbi

15.04.2022, on nähtud kahte metsisekukke (EELIS-e andmed, vaadatud 14.11.2023). Kiikla

metsise püsielupaiga piiranguvöönd kattub kavandatava kaitstava loodusobjektiga Alutaguse

rahvuspark (laiendusala).

Kiikla metsise püsielupaiga piiranguvöönd paikneb Kiikla – Ojamaa tee rekonstrueeritaval

lõigul ligikaudu 1,5 km pikkuselt mõlemal pool teed. Olenevalt tee looklevusest jääb

piiranguvöönd teest ligikaudu 20 – 130 m kaugusele. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd jääb teest

lõunasuunas ligikaudu 300 m pikkusel lõigul lähimas kohas 90 m kaugusele. Sihtkaitsevöönd

jääb 300 m rekonstrueeritaval lõigul lähimas kohas ligikaudu 90 m kaugusele.

Kiikla metsise püsielupaiga piiranguvöönd jääb Arvila-Kiikla teest (L1) ligikaudu 40 – 90 m

kaugusele (vt projekti joonis 1), samasse jääb ka laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht

(EELIS kood KLO9125530).

Kiikla-Ojamaa tee lähedusse jääb nn Ürgmetsa kvartal, mis paikneb katastriüksusel

Mäetaguse metskond 5 (katastritunnus 49801:001:0348). Sellele kinnistule, ligikaudu 26 m

kaugusele teest jääb VEP nr 116001, mis kattub Natura 2000 loodusdirektiivile

kriteeriumitele vastava, inventuuride käigus määratud elupaigatüübiga vanad loodusmetsad

(9010*).

Vääriselupaik VEP nr 000138 jääb maaparandussüsteemi ühiseesvoolu Ratva oja lähedusse.

Ojast eemaldatakse voolutakistused.

Rekonstrueeritavast Rääsa-Ojamaa jõe teest ligikaudu 5 m kaugusele jääb III

kaitsekategooriasse kuuluva lehtsambla sulgjas õhiku (Necera pennata; EELIS kood

KLO9402589) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht (EELIS kood

KLO9346625). Kasvukohtadega piirneb teega ligikaudu 170 m pikkusel lõigul. Teekraavi 431

ja kasvukohta läbivat kraav 429 on kavandatud korrastada hooldustööde mahus (0,5 m3/m).

Teega piirneb ka VEP nr 207345, mis kattub III kaitsekategooriasse kuuluva seene

haavanäätsu (Junghuhnia pseudozilingiana; EELIS kood KLO9601017), helviksambla Helleri

ebatähtlehiku (Anastrophyllum hellerianum; EELIS kood KLO9402310) ja sulgjas õhiku

(Necera pennata; EELIS kood KLO9402638) kasvukohtadega. Kasvukohad jäävad teest

ligikaudu 5 m kaugusele, teekraavi sellel teepoolele ei ole, projektiga ei kavandata teekraavi

ega voolunõva ehitust.

Tegevuse mõju esialgne hinnang

• Kiikla-Ojamaa tee ja Arvila-Kiikla tee lähedusse jääb Kiikla metsise püsielupaik,

püsielupaiga piiranguvööndisse jääb ka metsise leiukoht, kus on EELIS andmetel

nähtud kahte metsisekukke, seega on eeldatavalt tegemist mängualaga. Metsise mängu

ja pesitsusperioodiks on ajavahemik 01.02 – 30.06, mil liigi pesitsusedukuse

tagamiseks ei ole soovitatav töid Kiikla-Ojamaa ja Arvila-Kiikla teedel püsielupaiga

lähedusse jäävatel lõikudel teha (vt joonis 1).

• Metsisele (sh ka teistele lindudele) on häiring töödel kasutatavast tehnikast tingitud

müra tõttu eeldatavalt vähene või välistatud sest tööd ei ole pesitsusperioodil

soovitatavad.

• Maaparandusehitisele ega projekteeritavale alale nn Ürgmetsa kvartal ei jää, seega töid

sellele alale ei ole projekteeritud ning Natura 2000 loodusdirektiivi kriteeriumitele

vastavale elupaigatüübile vanad loodusmetsad on mõju välistatud.

• Laanerähni häirimise vältimiseks pesitsusperioodil ei ole ehitustööd Arvila-Kiikla L1

teel soovitatavad 01.04-15.07. Puittaimestiku raiet metsaalal kavandatud ei ole, seega

ei mõjuta projekteeritud tööd laanerähni elupaiga seisundit.

• Teedega piirnevast maaparandussüsteemi riigi poolt korrashoitavast ühiseesvoolust

Ratva ojast (EH-11, kr 1100) ja Kiikla peakraavist (EH-12, kr 1200) eemaldatakse

hooldamise käigus voolutakistused. Setteid ei eemaldata seega veereziimi ei muudeta

kuid tagatakse eesvoolude eesmärgipärane toimimine. Kiikla metsise püsielupaiga ega

kaitstavate taimeliikide kasvukohtade seisundit projekteeritud tegevused ei mõjuta.

• Rääsa-Ojamaa jõe teega piirnev kraav 431 ja kasvukohta läbiv kraav 429 on

kavandatud hooldada.

Kokkuvõtteks

Rääsa-Ojamaa jõe tee ja Kiikla-Ojamaa tee rekonstrueerimisel ja Arvila-Kiikla tee L1

teekatte uuendamisel ei mõjutata eeldatavalt lähiala veereziimi. Töödeks vajaliku tehnika

kasutusest mingil määral ajutiselt suurenev mürahäiring ei mõjuta metsise pesitsust, kui

tööd viiakse läbi väljapool metsise sigimis- ja poegade kasvatuse perioodi 01.02-30.06.

Sellesse ajavahemikku jäävad ka valdava osa looduslikult esinevate lindude

pesitsusperioodid. Teedega piirneb maaparandusehitise eesvooluks olev Ratva oja, mis on

maaparandussüsteemi riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (kr 1100) ja Kiikla peakraav (kr

1200), kust hooldustöödel eemaldatakse voolutakistused, mis veereziimi seda ümbritseval

alal ei muuda (vt projekti joonis 1).

Projekteeritud tööd ei mõjuta ala veereziimi ega kaitstavate liikide elupaiga seisundit.

2) Arvila-Kiikla tee (muu kruusakattega tee, ETAK ID 5095961) kruusakate

uuendatakse sõidetavuse parandamiseks. Projektiga ei nähta ette teetrassi

laiendamist, uusi teekraave ega voolunõvasid. Olemasolevaid teekraave ei

rekonstrueerita ega hooldata hooldusmahus. Teekraavidelt eemaldatakse peenvõsa

ja käsitsi voolutakistused.

Tegevuse mõju esialgne hinnang:

• Tee läbib Kiikla metsise püsielupaiga piirangu- ja sihtkaitsevööndit selle idaservas ja

öösorri leiukohta (EELIS kood KLO9130049). Kiikla metsise püsielupaiga

piiranguvööndisse, Arvila-Kiikla teega piirnevale alale, jääb Linnasaare metsise

leiukoht (EELIS kood KLO9120397). Kuna teetrassi ei laiendata ega uusi teekraave

ega voolunõvasid ei rajata siis teekatte uuendamisel teega piirneva ala veereziimile

tööd mõju ei avalda. Projekteeritud tegevused ei mõjuta metsise ega teiste kaitstavate

linnuliikide elupaiga seisundit.

• Tööde tegemise ajal tekib täiendav müra kasutatava tehnika tõttu. Kuna

projekteerimisel ei ole teada millist tehnikat ehitaja kasutab ja milline on müra ulatus

siis ei ole võimalik selle mõju hetkel hinnata. Töödest tekkiv mürahäiring on ajutine,

lühiajaline, päeva peale hajutatud ja mööduv. Olulist häiringut väljaspool lindude sh

metsise ja öösorri, sigimisperioodi tehtavad tööd eeldatavalt ei põhjusta.

• Tee lähedusse jääb VEP nr 000139 ja kanakulli elupaik (EELIS kood KLO9128844).

Kanakull pesitseb nii loodusmaastikus kui metsatukkadega vahelduvas

kultuurmaastikus. Asustab erinevaid metsatüüpe, kuid eelistab pesitseda vanas okas-

või segametsas. Ohuteguriks on toitumisalade kvaliteedi langus. Kuivendamine

muudab metsade struktuuri ning tihenenud puistus on raskendatud kanakulli saagijaht

seega väheneb mitmete saaklindude arvukus. Alahinnata ei saa ka suurenenud

röövluse mõju (Kanakulli kaitse tegevuskava

(https://old.envir.ee/sites/default/files/kanakulli_ltk_kinnitatud_2015dirmuut.pdf).

Teekatte uuendamisel teekraave ega voolunõvasid ei rajata, seega veereziimi liigi

leiukohas ja VEP nr 000139 alal ei mõjutata. Tööd lähipiirkonnas ei ole soovitatavad

kanakulli pesitsusperioodil 01.03-30.06, mis välistab pesitsusaegse häiringu. Töid liigi

leiukohas (sh puittaimestiku likvideerimist) projekteeritud ei ole.

• Kanakulli leiukohta jääb Muraka loodusala üheks eesmärgiks olevat elupaigatüüpi

91D0 siirdesoo ja rabametsad. Selle elupaigatüübi kriteeriumitele vastavad vähemalt

80 aastaste puudega või erivanuselise puurindega siirdesoometsad ja rabametsad, mille

puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha või mille liituvus on üle 0,3 ja keskmine

kõrgus enam kui 4 m, turbakihi tüsedus on selles elupaigatüübis üle 30 cm

(Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Paal, J. 2007). Arvila-Kiikla teega

piirnev kr 1301 jääb samasse seisu. Kraavilt eemaldatakse ainult peenvõsa ja käsitsi

voolutakistused. Elupaigatüübi 91D0 siirdesoo ja rabametsad alale töid projekteeritud

ei ole, seega elupaigatüübi ega kanakulli elupaiga seisundit ei mõjutata.

• Uuendatava kattega tee piirneb Alutaguse rahvuspargi Arvila piiranguvööndiga ja

Arvila sihtkaitsevööndiga, mis hõlmavad ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvat

Muraka linnu- ja loodusala. Arvila sihtkaitsevööndisse, teega piirnevale alale jäävad

väike-kärbsenäpi elupaik (EELIS kood KLO9130054) ning helviksamblike hulka

kuuluvate Helleri ebatähtlehiku (Anastrophyllum hellerianum; EELIS kood

KLO9400434) ja süstja skapaania (Scapania apiculata; EELIS kood KLO9400424)

kasvukohad. Teega piirneval alal veereziim projekteeritavate tööde tõttu ei muutu.

Linnu- ja loodusala projekteeritud tööd ei killusta seega jääb ala sama terviklikuks kui

seni. Tegevusi mis võiksid põhjustada linnu- või loodusala degradeerumist või

halvendada liikide elu- või kasvutingimusi kavandatud ei ole. Töid väljapoole

uuendatavat teed jääval alal ei ole projekteeritud, seega on mõju projekteeritud töödest

Muraka linnu- ja loodusala seisundile esialgsel hinnangul välistatud.

• Arvila piiranguvööndisse, teega piirnevale alale jääb händkaku elupaik (EELIS kood

KLO9130052). Teega piirnevale alale jääb ka rukkiräägu (Crex crex) elupaik (EELIS

kood KLO9130053). Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on looduskaitseseadusest tulenevalt

keelatud (vt ptk 8.1.1).

• Arvila-Kiikla teega piirnevad elupaigatüübid soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*). Töid, mis muudaksid teega piirneva ala

veereziimi (uued kraavid, nõvad, kraavide rekonstrueerimine) ei ole projekteeritud,

seega on mõju elupaigatüüpide 9080* ja 91D0* seisundile esialgsel hinnangul

välistatud.

• Arvila-Kiikla teekate uuendatakse kuni Savala-Arvila teeni, millest ligikaudu 100 m

kaugusele jääb Arvila virgiinia võtmeheina ja kummeli-võtmeheina püsielupaik

(EELIS kood KLO3002701). Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) kuulub I

kaitsekategooriasse, kelle tüüpiline kasvukoht Eestis asub keskealises või vanas

mõõduka kuivenduse mõjuga kuuse-segametsas, kraaviga külgneval parasniiskel

metsasihil või metsarajal Leidub ka üksikuid avatumaid – niiduelupaikade laadseid

kasvukohti, mis piirnevad alati metsaga (nt osaliselt ka Arvila leiukoht). Virgiinia

võtmehein on ohustatud metsamajanduslike tööde tõttu kuid ka olemasolevate

kuivendussüsteemide intensiivsest renoveerimisest. Soovituslikult jätta

maaparandussüsteemid looduslikule arengule 50 m ulatuses liigi kasvukohaks olevast

kraavi- või metsasihist , sest need alal võivad pakkuda liigile sobivat kasvukohta

(Harulise võtmeheina, kummeli võtmeheina ja virgiinia võtmeheina kaitse

tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 13.03.2023 korraldusega nr 1-3/23/67).

Alale jääb ka III kaitsekategooriasse kuuluva laialehise neiuvaiba (Epipactis

helleborine) kasvukoht (EELIS kood KLO9340835) ja pruunika pesajuure (Neottia

nidus-avis) kasvukoht (EELIS kood KLO9340836). Uuendav teelõik jääb Arvila

virgiinia võtmeheina kasvukohast ligikaudu 100 m kaugusele, teisele poole Savala-

Arvila teed, seega ei ole selle läheduses tegevusi projekteeritud ning 50 m ulatuses

ümber püsielupaiga säilib liigi levikuks vajalik ala. Mõju liigi kasvukoha soodsale

seisundile ega liigi levikuvõimalustele projekteeritud tegevused ei avalda.

Kokkuvõtteks:

Arvila-Kiikla tee (muu kruusakattega tee, ETAK ID 5095961) kruusakate uuendatakse

sõidetavuse parandamiseks, teetrassi ei laiendata, uusi teekraave ega voolunõvasid ei ole

projekteeritud, olemasolevaid kraave ei rekonstrueerita ega hooldata, seega veereziimi

teega piirneval alal ei mõjutata. Teekraavidelt eemaldatakse peenvõsa ja käsitsi

voolutakistused.

Teekatte uuendamisel on välistatud mõju Muraka linnu- ja loodusala eesmärkidele,

Alutaguse rahvuspargi Arvila sihtkaitse- ja piiranguvööndi kaitse-eesmärkidele, Kiikla

metsise püsielupaigale, Arvila metsise püsielupaigale ja teega piirneval alale või selle

lähedusse jäävate kaitstavate liikide kasvukohtadele/elupaikadele sh metsise leiukohale

ning Virgiinia võtmeheina püsielupaigale. Kiikla metsise püsielupaika läbival ja Arvila

metsise püsielupaigaga piirneval teelõigul ei ole tööd soovitatavad metsise

sigimisperioodil 01.02-30.06 ning kanakulli pesitsusperioodil 01.03-30.06.

3) Kraavidest 609, 610, 611 ja 612, eemaldatakse peenvõsa ja voolutakistused. Töö on

vajalik tee liigeldavuse tagamiseks selleks, et hooldada tee lõpus olevat tuletõrjetiiki.

Linnasaare soo jääb Kiikla metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Kraavid 609, 610, 611 ja

612 jäävad Linnasaare soo lähedusse pinnastee äärde, mis jääb Kiikla metsise püsielupaiga

(EELIS kood KLO3000032) sihtkaitsevööndi piirist, mis on ühtlasi püsielupaiga välispiir,

ligikaudu 14 m kaugusele. Linnasaare soo vastab loodusala elupaigatüübi rabad (7110*)

kriteeriumitele. Linnasaare soos metsise ja tedre (Tetrao tetrix; EELIS kood KLO9125541)

elupaik. Ala hõlmab ka kavandatavat kaitstavat loodusobjekti Alutaguse rahvuspark.

Kiikla metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd jääb Linnasaare sooalale osaliselt. Valdav osa

püsielupaigast paikneb maaparandusehitistel, kus töid (va tee uuendamine) ei ole

projekteeritud. Ohuteguritena liigile on hinnatud elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse

mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju

(Metsise kaitse tegevuskava).

Tegevuse mõju esialgne hinnang

• Linnasaare soo, mis hõlmab Kiikla metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndit, ei jää

maaparandusehitisele ega projekteeritavale alale, seega projekteeritava tegevuse

otsene mõju elupaigatüübile rabad on välistatud.

• Kiikla metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ega piiranguvööndis töid projekteeritud

ei ole, seega olemasolevaid maaparandussüsteemi kraave ei rekonstrueerita,

puittaimestikku ei likvideerita. Mõju metsise püsielupaiga seisundile projekteeritud

tegevused ei avalda.

• Tedre kaitse tegevuskava punkt 4.1 järgi on suureks ohuteguriks elupaikade kvaliteedi

langus, hävimine ja fragmenteerumine, kuid eelkõige ulatuslikest maaparandustöödest

tingitud soode ja soometsade hävimine ning maaparandusega kaasnevat elupaikade

mosaiiksuse ja servaalade pikkuse vähenemine

(https://old.envir.ee/sites/default/files/tedre_kava.pdf). Kuna püsielupaiga

sihtkaitsevööndis ega kogu Linnasaare sooalal töid projekteeritud ei ole, siis on mõju

kaitstavate liikide elupaigale esialgsel hinnangul välistatud.

• Kiikla metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndist ligikaudu 14 m kaugusel asuva

pinnastee äärde jäävatest kraavidest 609, 610, 611 ja 612 eemaldatakse hooldustööde

käigus voolutakistused, mis kumulatiivset mõju kaitstava ala veereziimile ei avalda.

Sihtkaitsevööndi piirikraavid jäävad olemasolevasse seisu.

Kokkuvõtteks:

Projekteeritud tegevus on kooskõlas aruandega “Soode ökoloogilise funktsionaalsuse

tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks ja

leevendamiseks” (Kull, A., Tartu 2013). Linnasaare soo (näidatud Eesti põhikaardil, vt ka

projekti joonis 1) ei paikne maaparandusehitisel. Linnasaare soos, Kiikla metsise püsielupaiga

sihtkaitsevööndis ega piiranguvööndis kraavide rekonstrueerimist ega uute kraavide rajamist

projekteeritud ei ole. Kraavid sh sihtkaitse- ja piiranguvööndi piirikraavid, jäävad samasse

seisu, seega ala veereziimi täiendavalt ei mõjutata. Linnasaare soos inventuuri alusel määratud

elupaigatüübi rabad (7110*) seisundit projekteeritavad tegevused ei mõjuta.

4) Kärbu tupiktee rekonstrueeritakse. Tee liigeldavuse tagamiseks rajatakse ka

voolunõvad.

Tee lähedusse jääb hariliku ungrukolla (Huperzia selago) kasvukoht (EELIS kood

KLO9345925) ja laanepüü (Tetrastes bonasia) elupaik (EELIS kood KLO9130785), millega

osaliselt kattub kuklase Formica sp. (liiginimi määramata) leiukoht (EELIS kood

KLO9201540) (vt projekti joonis 1).

Harilik ungrukold kasvab varjukates kuuse ja segametsades. Laanepüü, kes on ka Muraka

linnuala üheks eesmärgiks, tegutseb valdavalt kuusikutes nii maapinnal kui puudel.

Metsakuklasteks nimetatakse sipelgate hulgas kuklaste (Formica sp.) perekonna seitset Eestis

elavat sipelgaliiki (aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad

taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel

(https://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased).

Tegevuse mõju esialgne hinnang

• Ungrukolla kasvukoht jääb rekonstrueeritava Kärbu tupiktee (pinnastee, muu tee

ETAK ID 5095185) ja Savala-Arvila tee (km 9,940) vahelisele alale

rekonstrueeritava teekraavi 709 ja hooldatavate (0,5 m3/m) kraavide 708 ja 710

piirkonda. Ungrukolla ulatuslikke kasvukohti on läheduses veel mitmeid (EELIS kood

KLO9345908; KLO9345906 ja KLO9345907), seega juhul, kui ühele ungrukolla

kasvukohtadest ilmneb ebasoodne mõju siis taimeliigi populatsioon selles piirkonnas

säilib (LKS § 55 lg 8).

5) Maaparandussüsteemi toimimiseks projekteeritud tööd eesvoolul 800 ja kraavil

809-1.

Projekteeritav ala piirneb Kaasiksoo metsise püsielupaigaga, mis hõlmab Natura 2000

võrgustiku Muraka linnu- ja loodusala ning kavandatavaid kaitstavaid loodusobjekte

Alutaguse rahvuspark ja Metsavajakute looduskaitseala. Kaasiksoo metsise püsielupaiga

piiranguvöönd jääb projekteeritava ala piirkonnas metsakvartalitele MA108, MA109,

MA110 ja MA111. Rekonstrueeritava maaparandusehitise välispiiriks on kraavid 803,

800 ja 801.

Tegevuse mõju esialgne hinnang

• Kaasiksoo metsise püsielupaiga piiranguvööndiga marginaalses osas piirnevast, kuid

piiranguvööndit läbivast eesvoolust (LUHA/MAIDLA, maaparandussüsteemi kood

1106870010060) kraavist 800 eemaldatakse hooldustööde käigus ainult

voolutakistused. Hooldustööd on projekteeritud kuni eesvooluni Leppoja/Moskva

Maidla (1106870010060/002; ETAK ID 4454357; vt projekti joonis 1), mis jääb

püsielupaiga piirangu- ja sihtkaitsevööndi piirile. Tööala jääb piiranguvööndisse.

Kaasiksoo metsise püsielupaiga piiranguvööndis liikumiskeeldu kaitse-eeskirja alusel

kehtestatud ei ole kuid häiringu välistamiseks on siiski soovitav vältida tööde tegemist

metsise sigimisperioodil 01.02-30.06. Eesvool piirneb ligikaudu 90 m pikkusel lõigul

Muraka loodusala üheks eesmärgiks oleva elupaigatüübiga 9010 (vanad

loodusmetsad), mille seisundit projekteeritud töödega ei mõjutata. Muraka linnuala

eesmärgiks olevaid liike eesvooluga piirnevale alale ei jää. Eesvool läbib ka III

kaitsekategooriasse kuuluva hallpea rähni (Picus canus) elupaika (EELIS kood

KLO9130024). Eesvoolu hooldamine ei ole vastuolus kaitstava ala kaitse-eesmärgiga,

säilitab linnu- ja loodusala terviklikkuse ega põhjusta ala degradeerumist. Tegevuse

mõju alale on esialgsel hinnangul välistatud.

• Voolutakistused eemaldatakse kraavist 809-1 maaparandusehitise EH-8 piirist kuni

Savala – Arvila teealuse truubini T18. Hooldatav kraavilõik läbib kaitstavat ala

ligikaudu 101 m pikkusel lõigul. Hooldamine ei mõjuta kaitstava ala veereziimi, kuid

tagab teel liigeldavuse ja maaparandussüsteemi toimimise. Häiringu välistamiseks ei

ole metsise sigimisperioodil 01.02 – 30.06 soovitatav projekteeritud tööd teha.

• Kaasiksoo metsise püsielupaiga (linnu- ja loodusala) piirikraavile lähim

rekonstrueeritav kraav 810 on alast 540 m kaugusel mis täiendavat kuivendavat mõju

alale ei tekita. Kaitstava ala piirikraavid jäävad samasse seisu.

• Rekonstrueeritavad kraavid 711, 707, 708, 710, 800, 802, 804 ja 809-2 kaitstavale alale

ei jää, kuid ulatuvad Muraka linnu- ja loodusala piirini. Eelnimetatud kraavid

hooldatakse hooldustööde mahus (0,5 m3/m), kraavidelt 800 ja 809-1 eemaldatakse

ainult voolutakistused. Kraavide hooldusel paigaldatakse sete väljaspoole kaitstavat

ala. Soo ja kraavi vahel olev vall on tekitanud paari meetri laiuse paisutusvööndi

(Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide

määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Aruanne.

TÜ Ökoloogia ja Maateaduse Instituut, 2013). Mõju Muraka loodusala kaitse-

eesmärgile on välistatud

6) Projekteeritud tööd maaparandusehitiste kraavidel 708, 701, 712, 429 ja 431.

Kraavide lähedusse jäävad kaitstavate liikide elupaigad ja kasvukohad. Kraavid 429 ja

431 hooldatakse (0,5 m3/m), kraav 701 uuendatakse (1,2 m3/m), kraavid 708 ja 712

hooldatakse (0,5m3/m).

Laanepüü leiukoht (KLO9130785) kattub osaliselt kraavil 708 paikneva ungrukolla

kasvukohaga ja metsakuklaste leiukohaga (EELIS kood KLO9201540). Kraav 708

hooldatakse (0,5m3/m)

Hariliku koobassambliku (Helotrema lepadinum;III kaitsekategooria) leiukoht (EELIS

kood KLO9701957) jääb VEP-le nr 207372 (esmane registrikanne 08.07.2019). VEP

pindala on 1,73 ha, tüübiks C2 märgalade kuusikud ja kuusesegametsad. Alale jääb

ligikaudu 100 aastane puistu (EELIS andmed 20.11.2023). Uuendatavast kraavist 701 jääb

VEP, sh liigi leiukoht, ligikaudu 65 m kaugusele. Esialgsel hinnangul mõju VEP tüübile

sh puistu seisundile ja sambliku elupaigale projekteeritavad tööd ei avalda.

Sulgjas õhiku (Necera pennata; III kaitsekategooria) kasvukoht (EELIS kood

KLO9402918) kattub VEP nr 207346 (kv MT017, er 12), mis jääb uuendatavast kraavist

701 ligikaudu 14 m kaugusele. VEP pindala on 0,22 ha, tüüp A1 kuusikud ja kuuse-

segametsad. Alal kasvab ligikaudu 180 aastane kuuse enamusega puistu (EELIS andmed

20.11.2023). Esialgse hinnangu alusel projekteeritavad tööd metsa veereziimi oluliselt ei

mõjuta.

Hariliku ungrukolla kasvukohad (EELIS kood KLO9345907 ja KLO9345906) piirnevad

Hooldatava kraaviga 712 ja kraaviga 713 piirneb musträhni (Dryocopus martius) elupaik

(EELIS kood KLO9130782). Musträhni elupaigale projekteeritavad tööd mõju ei avalda.

Esialgsel hinangul piirkonnas paiknevatele hariliku ungrukorra kasvukohtadele tervikuna

tegevus olulist mõju ei avalda. Projekteeritud töödel ei ole sellist mõju mis võiks

ungrukolla populatsiooni piirkonnas oliluselt vähendada.

Laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine; III kaitsekategooria; EELIS kood

KLO9346625) ja sulgjas õhiku (EELIS kood KLO9402589) leiukohta läbib ligikaudu 100

m pikkusel lõigul hooldatav kr 429, mis on äravoolukraaviks teekraavile. Kasvukohaga

piirneb teekraav kr 431, mis hooldatakse hooldustööde mahus.

Tegevuse mõju esialgne kokkuvõtlik hinnang Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele

aladele.

Muraka linnuala (EELIS kood RAH0000075)

Linnualad on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate

rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.

Muraka linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest jäävad projekteeritud töödega

piirnevale või lähialale järgmiste liikide elupaigad:

Metsis (Tetrao urogallus) - Euroopa suurim kanaline, kes kuulub looduskaitseseaduse alusel

kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui

80-aastased) männikud. Metsis tegutseb eelkõige maapinnal, kuhu kaabitud pesas võib olla 4–

11 muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma.

Metsise elupaik jaguneb seega mängualaks ja pesitsusalaks, kus liikumisele rakenduvad

erinevad ajalised piirangud, kuid kogu sigimisperioodi hõlmab ajavahemik 01.02-30.06.

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) - eelistab elupaigana vanu puutumatuid okas- ja

segametsi. Pesitsusperioodiks on ajavahemik 01.05-15.07.

laanepüü (Tetrastes bonasia) - Eestis kõige levinum kanaline keda võib kohata aastaringselt

ning kes tegutseb valdavalt kuusikutes nii maapinnal kui puudel. Liik on maaspesitseja. Liigi

elupaik jääb Arvila – Kiikla teest (muu tee, ETAK ID 5095961) ligikaudu 105 m kaugusele.

Liigi pesitsusperioodiks on ajavahemik 01.04-30.06.

öösorr (Caprimulgus europaeus) - Eestis üldlevinud haudelind, kes elab hõredates nõmme- ja

rabamännikutes, männi-segametsades, aru-puisniitudel. Eelistab nooremaid puistuid. Öösorr

ei ehita pesa, vaid muneb munad sambla sisse, varisenud lehtedele ja okastele või isegi paljale

maapinnale. Pesitsusperioodiks on ajavahemik 15.05-30.06.

händkakk (Strix uralensis) - hajusalt levinud haudelind kes pesitseb mitmesugustes

metsades, eelistades vanu kuuse ülekaaluga metsi. Linnu pesitusperioodiks on 15.02-30.06.

laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus) - väikesearvuline haudelind, keda võib

kohata suuremates loodusmaastikes. Pesitsuseks kasutab vanemaid ja kuivanud puid.

pesitsusperioodiks on 15.03-30.06.

teder (Tetrao tetrix) - kasutab pesitsuseks madal- ja siirdesoid, põõsastikke ja metsaservi

pesitsusperiood on 01.03-31.07.

laanepüü (Tetrastes bonsaia) - Eestis kõige levinum kanaline keda võib kohata aastaringselt.

Tegutseb valdavalt kuusikutes nii maapinnal kui puudel. Pesitsuseks kraabib väikese lohu

põõsa või puu alla. Pesitsusperiood on 15.03-15.07.

Muraka loodusala (EELIS kood RAH0000158)

Loodusalad on moodustatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või

liikide kaitseks. Projektala lähedusse ja maaparandusehitistele jäävad järgnevad Muraka

loodusala üheks kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid:

Vanad loodusmetsad (*9010) - mitmete kasvukohatüüpide metsad, näiteks okasmetsad,

kaasikud või haavikud, mida inimtegevus võib olla kunagi mõjutanud, kuid mis vastavad

põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) - soostuvad, vähemalt keskealised järjepidevad

madalsoo- ja lodulehtmetsad tasandikel, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi

on maapinna lähedal.

Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - vähemalt 80 aastaste puudega või erivanuselise

puurindega siirdesoometsad ja rabametsad, mille puistu tagavara on vähemalt 100 tm/ha, või

mille liituvus on üle 0,3 ja keskmine kõrgus enam kui 4 m, turbakihi tüsedus on üle 30 cm.

Rabad (*7110) – sademevee-toitelised toitevaesed happelise mullaga rabad, mille veetase on

tavaliselt kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Taimestus valitsevad turbasamblad ja

puhmastaimed, kidurad männid, harvem ka üksikud kased. Sellesse tüüpi arvatakse Eestis ka

vanade osaliselt kinnivajunud kraavidega piiratud rabalaamad, sest sellise piirdekraavi mõju

ei ulatu reeglina kuigi kaugele raba siseosa poole. Piirdekraavideta rabasid on Eestis säilinud

üksikuid. Projekteeritava alaga piirneb elupaigatüübile rabad (7110*) vastav Linnasaare soo.

Elupaigatüüpide kirjeldamisel on kasutatud „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat”

(Paal, J., 2007).

Esialgne hinnanguline mõju Muraka linnu- ja loodusalale:

Projekteeritud tööd ei ole vajalikud Muraka linnu- ega loodusala kaitse korraldamiseks.

Muraka linnu- ja loodusala hõlmavad kaitstavaid loodusobjekte, millele kehtestatud

kaitsekord (vt ptk 8.1.1) arvestab ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse-

eesmärkidega.

Projekteeritud tööd on kirjeldatud ja mõju esialgne hinnang Muraka linnu- ja loodusala ala

kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele toodud ptk-s 8.1.2 ning

siin enam kordama ei hakata. Projekteerimisel on arvestatud linnuala eesmärgiks olevate

liikide elupaikade ja loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpide olemasoleva seisundi

säilimisega. Projekteeritud tegevusega ei kahjustata, killustata ega mõjutata ebasoodsalt

Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ega alale

jäävate loetletud liikide elupaikasid, samuti ei ole projekteeritud töid, mis võiksid eeldatavalt

põhjustada ala degradeerumis- või hävimisohtu. Muraka linnu- ja loodusalad on kantud

projekti joonisele 1.

Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust, mille korral ei ole

objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või

koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses

(strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord

ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust (LKS § 69

(1)).

Esialgse hinnangu põhjal on projekteeritava tegevuse mõju liikidele, elupaikadele ja

elupaigatüüpidele välistatud ning ei ole tõenäoline, et see pikemas perspektiivis tekiks, kuid

lõpliku otsuse teeb siiski otsustaja ehk ehitusloa andja.

LÜHIKOKKUVÕTE

Projekteerimisel on lähtutud ala varasemast mitmekülgsest kasutusest (kaevanduspiirkond) ja

sellest tulenevast veereziimi erisusest ning välditud täiendava kuivendava mõju tekkimist

maaparandusehitiste rekonstrueerimisel eelkõige kaitstavatele loodusobjektidele. Elurikkuse

säilitamiseks ja elupaiga pakkumiseks vee-elupaiga nõudlusega liikidele rajatakse

leevendusveekogudena kraavilaiendeid ja tiik. Kraavilaiendid rajatakse kraavide

ristumiskohtadesse ja madalamatesse soisematesse kohtadesse, kuhu eeldatavalt jääb vesi

püsima ka kuivemal ajal. Madal, laugjate nõlvadega tiik rajatakse Kiikla-Ojamaa tee ja Rääsa-

Ojamaa jõe tee lähedusse.

Projektlahenduse koostamise eesmärgiks on amortiseerunud maaparandussüsteemi jätkuv

toimimine, milleks on kavandatud võimalikult minimaalsed tegevused, mis ei oma olulist

mõju piirkonnas paiknevatele kaitstavatele loodusobjektidele. Olemasolevate veejuhtmete

korrastustöödega ei tekita alale täiendavat kuivendavat mõju sest projekti koostamisel on

projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi

vajaliku toimimise säilitades ka kaitstava ala veereziimi ning liikide elupaikade soodsa

seisundi. Maaparandussüsteemi korrastustöödega tagatakse süsteemi toimimine esialgsest

ajaloolisest mahust väiksemas mahus, mis on keskkonnakaitselisest aspektist oluliselt

keskkonnasäästlikum võrreldes maaparandussüsteemi kraavivõrgu täieliku (kõikide alal

olemasolevate kraavide) rekonstrueerimise või uue maaparandussüsteemi rajamisega.

Täiendavad soovitused ja tingimused:

• Puittaimestiku eemaldamine on soovitatav lindude pesitsusperioodi välisel ajal.

Lindude valdavaks pesitsusperioodiks on üldjuhul ajavahemik 15. märtsist kuni 31.

juulini. Liigiliste erisuste korral tuleb lähtuda pesitsuse ajast, mis on toodud

projekteeritud töö asukohta arvestavalt .

• Tööde käigus ei ole lubatud metsakuklaste pesade purustamist või olulist kahjustamist.

Vajadusel tuleb pesakuhilad sobivasse kohta ümber asustada arvestades Vabariigi

Valitsuse 15.07.2004 määruse “Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord”

nõudeid.

• Säilitada tuleb lindude pesapuud, mis avastatakse tööde käigus. Suuremate pesade

korral, mis võiksid kuuluda kotkastele või must-toonekurele on soovitav ühendust

võtta Keskkonnaametiga (info@keskkonnaamet.ee) ja töö tellijaga.

8.1.3 Põllu- ja metsamajandusliku hajukoormuse leviku ohtu ja erosiooni tõkestavaid

meetmed;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

3;

Teede ehitamisel, rekonstrueerimisel ja uuendamisel tuleb arvestada tolmu tekkega.

Ehitustehnika liikumisest tekkiva tolmu intensiivsus ja leviku ulatus sõltub materjali

juurdevedavate masinate liikumistihedusest, tuule suunast jm ilmastikutingimustest. Esialgsel

hinnangul ei teki eeldatavalt tolmu sellisel määral, mis võiks ümbritsevale keskkonnale

olulisel määral hajukoormust tekitada. Oluliseks tolmutõkkeks piirnevatele aladele on

teeäärsed puistud.

Erosioon võib tekkida valdavalt tööde läbiviimisel valingvihmade ajal või mittekvaliteetse töö

tagajärjel. Mõlemad võimalikud põhjused tuleb tööde läbiviimisel välistada.

8.1.4 Maaparandussüsteemi vooluvees liikuva sette kinnipüüdmise meetmed;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

4;

Vooluvees likuva sette ja heljumi kinnipüüdmiseks kasutatakse tööde ajaks paigaldatavaid

setteekraane, mida on projekteeritud kokku 8 tk. Asukohad on näidatud projekti joonisel 1.

Settebasseinid ehitatakse enne kraavide suubumist vooluveekogudesse ja on näidatud joonisel

1 ja mahud tabelis 12. Viiest settebasseinist on üks rekonstrueeritav (EH6) ja neli on

ehitatavad. Rekonstrueeritav settebassein on ehitatud 2010 aastal. Sette püüduriteks on

projekteeritud 39 kraavilaiendit (KL), mis on kuival ajal elupaigaks ka vee-elustikule.

Kraavilaiendid on näidatud joonisel 1, joonisel 19 ja tabelis 12.

Vee-elustikule sobivaks elupaigaks on projekteeritud tiik, mis ehitatakse kvartal MT221 er 7, Kiikla-Ojamaa ja

Rääsa-Ojamaa jõe tee risti lähedusse (vt joonis 1).

8.1.5 Eesvoolu ökoloogilise seisundi parandamise meetmed;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

5;

MaaParS § 45 kohaselt on maaparandussüsteemi hooldamine maaparandussüsteemi ja selle

maa-ala korrastamine, sealhulgas taimestiku eemaldamine, samuti eesvoolust ja

kuivenduskraavist voolutakistuse, risu ning käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud mahus sette eemaldamine. Maaeluministri 19.12.2018 määruse nr 75

„Maaparandushoiutööde nõuded“ (edaspidi määrus nr 75) § 3 p 2 kohaselt on

maaparandussüsteemi uuendamine sette eemaldamine üle kümne ruutkilomeetri suuruse

valgalaga eesvoolust keskmise sette mahuga 0,5–1,2 kuupmeetrit meetri kohta või keskmise

settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit. Määruse nr 75 § 20 lg 4 kohaselt ei tohi eesvoolust ja

kuivenduskraavist sette eemaldamisel eesvoolu ja kuivenduskraavi süvendada. Määruse nr 75

§ 20 lg 6 kohaselt rakendatakse eesvoolu uuendamisel meetmeid, et vältida sette liikumist

allavoolu.

Kiikla peakraavist, mis piirneb Arvila-Kiikla teega lõik pk.60-pk.62 eemaldatakse

voolutakistused ja nõlvadelt peenvõsa, kuna antud lõiku on samuti hooldatud. Alates pk.62

suubub sinna ka Sompa kaevanduse settebasseinist ülevoolav vesi. Ratva ojast,

maaparandussüsteemi riigi poolt korrashitavast ühiseesvoolust, eemaldatakse voolutakistused.

Ojamaa peakraavi voolusäng hooldatakse (0,5m3/m) ning likvideeritakse koprapaisud.

Ojamaa pkr-ilt eemaldatakse kahelt poolt puittaimestik, kuna vall on mõlemalpool kallast

ning voolusängist voolutakistused ja kopratammid. Kaevet ei ole ette nähtud. EH-8 eesvool

800 puhastatakse hooldustööde mahus kuni Leppoja/Moskva Maidla maaparandussüsteemi

eesvooluni ning kraav 809-1 puhastatakse Savala-Arvila teeni truubini T/18 mis on juba

Transpordiameti poolt rekonstrueeritud. Kraavilt 809-1 eemaldatakse puittaimestik ja kraavist

voolutakistused.

8.1.6 Kohalike veevarude säästmise meetmed;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

6;

Ei ole käesoleval juhul asjakohane.

8.1.7 Metsapõlengust tingitud kahjude vähendamise meetmed, tuletõrjetiigid;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

7;

Metsapõlengust tingitud keskkonnakahjude vähendamiseks rekonstrueeritakse projektalal

tuletõrjetiigid TT1, paikneb kvartalil MT040 er.23, TT2 paikneb MT015 er.7 ja TT3 jääb

MT221 er 7 Kokku rekonstrueeritakse kolm tiiki. Tiigi parameetreid ei suurendata, need

jäävad endisteks.

Tuletõrjetiigid TT-4 kuni TT-12 jäävad olemasolevasse seisu ning neid ei rekonstrueerita.

Rekonstrueeritavad ja olemasolevasse seisu jäävad tuletõrjetiigid on näidatud projekti joonisel

1.

• Tuletõrjetiikidest väljatõstetavad setted tuleb paigaldada ja tasandada kaldast sellisele

kaugusele, mis välistaks ilmastikuoludest tingituna nende sattumise tagasi tiiki

(vihmavalingud jms).

8.1.8 Mullakaitse ja mikrokliima parandamise meetmed;

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

8;

Meetmete rakendamine ei ole käesoleval juhul vajalik.

8.1.9 Veejuhtmetel asuvad koprapaisud ja nende likvideerimise meetodid.

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 1 p

9;

Ojamaa peakraavi voolusängist likvideeritakse voolutakistused ning likvideeritakse

koprapaisud. Likvideeritavad koprapaisud on näidatud projekti joonisel 1. Koprapaisude

esinemine ja sellest tekkinud veejuhtmete paisutus tuvastati maaparandussüsteemil

uurimistööde läbiviimise käigus ning välistada ei saa täiendavate koprapaisude lisandumist

uurimistöödele järgneval ajal. Koprapaisud takistavad maaparandusehitiste toimimist ja

põhjustavad metsakahjustustega päädivaid üleujutusi, mistõttu tuleb koprapaisud likvideerida

ning soovitavalt samaaegselt ka koprad välja püüda. Koprad lõhuvad kaldaurgude rajamisega

ka kraavide ja eesvoolude muldeid ja nõlvu, millest liikuma pääsenud pinnas ja setted

ladestuvad voolusängi. Koprapaisud avaldavad negatiivset mõju ka vee-elustikule põhjustades

voolukiiruse aeglustumist ja setete ladestumist mille tulemusel halveneb veekogu seisund.

Koprapaisude likvideerimine tuleb läbi viia selliselt, et setete edasikandumine veejuhtmetes

oleks minimaalne. Veetaseme alandamine peab toimuma järk-järgult ning samaaegselt paisu

taha kogunenud sette eemaldamisega. Soovitatav on koprapaisud likvideerida kaevetööde

eelselt, sellisel juhul sadestub paisu likvideerimisel liikuma pääsev heljum veel

rekonstrueerimata kraavilõikudes, kust see hiljem kaevetööde käigus eemaldatakse. Välja

tõstetud koprapaisu materjal tuleb paigutada veejuhtme servast vähemalt 5 m kaugusele.

Juhul, kui materjali selline paigaldamine ei võimalda maa tavapärast kasutamist, peab selle

ära vedama.

Kobraste ohjamiseks kasutatava võimaluse valikul tuleb arvestada järgnevaga:

• Kopra küttimist kahjustatud piirkondades on asjakohane korraldada jahihooajal. Jahti

peetakse jahiseaduse alusel. Tööde protsessi tuleb kaasata ka jahimehed, kes koprad

välja püüaksid, sest vastasel korral on tegevuse mõju lühiajaline ja koprad taastavad

paisu üsna varsti.

• Väljaspool jahiaega on kopra küttimiseks võimalik nõusolek saada Keskkonnaametilt

juhul, kui maaparandussüsteemides on ilmnenud olulised kahjustused näiteks

veevoolu tõkestamine eesvooludes ja kraavides on põhjustanud kiire ulatusliku

üleujutuse/liigniiskuse, mis oluliselt takistab maaparandussüsteemi toimimist ning

paisude lammutamine ei ole andnud tulemusi.

Koprapaisude lammutamine:

• Väiksemad koprapaisud lammutatakse käsitsi, kuid suurte paisude lammutamiseks

rakendatakse ka tehnikat.

• Koprapaisu lammutamisel ei ole lubatud tekitada kahju teistele loomaliikidele

(kahepaiksed, veelinnud). Kevad- ja suveperioodil võib paisu lammutamisega kaasnev

veetaseme järsk langetamine elupaigakaaslejaid liike oluliselt mõjutada.

• Koprapaisude lammutamisel tuleks veetaset alandada järk-järgult, et setted ja muda ei

läheks korraga allavoolu. Töid teostada külmunud pinnasega või võimalikult kuival

ajal.

• Töödeks tuleb kasutada väikese massiga masinaid selleks, et välistada

pinnasekajustusi ja kalda/nõlva erosiooni.

• Koprapaisude likvideerimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja tagada inimese

turvalisus.

• Looma ei ole lubatud paisu lammutamisel vigastada või hukata (LKS § 60 lg 1).

• Paisu lammutusest tekkiv risu tuleb koristada.

8.2 ASJAKOHANE PARIM SAADAOLEV TEAVE KESKKONNAMÕJUDE

EELHINNANGU KOOSTAMISEKS

alus: maaeluministri määrus nr 14“Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded” § 15 lg 2;

Juhul kui ehitusprojektiga kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt vajadus anda keskkonnamõju eelhinnang,

antakse lõike 1 punktis 2 märgitud kirjelduses ka nimetatud seaduse § 61 lõike 1 punktide 2–6

kohane teave:

• p 2 - tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

• p 3 - tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

• p 4 - olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta,

arvestades tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane ning

loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju

looduslikule mitmekesisusele;

• p 5 - muu asjakohe teave lähtudes eelhinnangu määrusest (Eelhinnangu täpsustatud

nõuded);

• p 6 - soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda

võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi (Keskkonnaministeerium

(Kliimaministeerium), 2017) kohaselt ei ole otsustajal asjakohane KeHJS § 6(1) lg 1 (määrus

§ 14 lg 2) alusel koostatud teavet arendajale tagastada juhul, kui otsustaja hinnangul on antud

teave puudulik või ebaõige, sest KeHJS § 6(1) lg 1 alusel antav teave ei eelda otsustaja

,,kooskõlastust".

p 2. Tegevuse asukoha kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava ala ala tundlikkus

Projektiala paikneb Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Rääsa Ojamaa ja Piilse külades ja

Alutaguse vallas Kiikla ja Võrnu külades asuvate Alliku/TTP-444 Mäetaguse (MS

1106940020010/ ehitis 001), Kopli/TTP-444 Mäetaguse (MS 1106910020020/ehitis 001),

Oja/TTP-444 Mäetaguse (MS 1106870010040/ehitis 001), Kiikla/TP-531 Mäetaguse (MS

1106910020010/ehitis 001), Ratva II-1 (MS 1106910020030/ehitis 001), Konnahu (MS

1106870010030/ehitis 001), Kärbu/Maidla (MS 1106870010041/ehitis 001) ning arvele

võetav Luha/Maidla (MS 1106870010060/ehitis 006) maaparandusehitiste maa-alal. Kogu

maaparandussüsteemi ehitiste ala pindala on kokku 1231,5 ha.

Maaparandusehitiste kraavivõrgustikku täies ulatuses ei rekonstrueerita (vt projekti joonis 1).

Projekteeritud tööde läbiviimisel taastatakse kuivendatud maa-alal näidatud

rekonstrueeritavate kraavide esialgne sügavus ja ristlõige. Tegevuse eesmärk on olemasoleva

maakasutuse säilitamine. Projekteeritav maaparandussüsteem on olemasolev, kus rajatud

kuivendusvõrgu mõju veereziimile on juba ilmnenud. Uusi, kuivendamata maa-alasid

kuivendusvõrguga ei hõlmata st uusi maaparandussüsteemi kraave ei rajata.

Projekteeritava ala erisuseks on maa-alusest kaevanduset tekkinud täiendav mõju

veereziimile.

Projekteeritava alaga piirneb olulise objektina Linnassaare soo, mis jääb Kiikla metsise

püsielupaiga sihtkaitsevööndi alale ning kus töid projekteeritud ei ole. Kiikla metsise

püsielupaik jääb metsise metapopulatsiooni Alutaguse tuumalale, kus on ilmnenud põlevkivi

kaevandusmõjutest tulenevad maastikumuutused nt depressioonilehtrite mõjust põhjustatud

maastiku kvaliteedi muutus – puistute tihenemine ja alustaimestiku muutus. Piirkondliku

eripärana mõjutab ajalooline kaevandusala oluliselt ka veereziimi.

p 3. Tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Projekteeritud tegevusega on hõlmatud olemasolevate maaparandusehitised sh

maaparandussüsteemi teenindavad teed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 2 p 1

alusel on keskkonnaelementideks õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastikud ja looduslikud

alad sh märg-, ranna- ja merealade seisund.

Projekteeritud tegevus ei mõjuta maad ja maastikku, sest tegemist on olemasoleva

maaparandussüsteemiga, mille maastiku olemust ega maakasutust ei muudeta.

Õhukvaliteedile avaldab mõju tööde tegemise ajal kasutatav tehnika, kuid mõju on lokaalne,

lühiajaline, mööduv ja marginaalne. Tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, sest

projekteeritud tegevus ei põhjusta õhusaaste suurenemist.

p 4. Olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta,

arvestades tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane ning

loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule

mitmekesisusele;

Projekteeritud tööde elluviimisel ei teki jäätmeid ega heitmeid sellisel määral, mis võiksid

mõjuta oluliselt ümbritsevat keskkonda. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (amortiseerunud

truubid jms) käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmekäitluse eeskirjadele. Maavarade

ja vee kasutust projekteeritud tegevus ei hõlma.

Projekteeritud kaevetöödel (maaparandussüsteem, teed ja teede kraavid) tõstetakse setted

kraavi muldesse, seega väljavõetud materjal jääb kohapeale. Trassiraietel eemaldatav

puittaimestik kogutakse hakkepuidu tegemiseks või muuks otstarbeks ja veetakse objektilt

ära. Töö käigus eemaldatud kivid ja kännud jäävad objektile. Suuremad väljavõetud kivid

paigutatakse kraavidesse kärestikuilmeliselt tagasi.

Täiendavaid loodusressursse kasutatakse teede ja truupide ehitamiseks (killustik, kruus,

truubid, geotekstiil jms ehitusmaterjalid). Teede rekonstrueerimiseks ja teekatte uuendamiseks

kasutatakse kruusa, mis veetakse juurde. Täpsem info kasutatavate ressursside kohta on

toodud seletuskirja eelnevates peatükkides ja tabelites.

Eemaldatud puittaimestikku on võimalik kasutada puiduhakkena (nt matkateede/jooksuradade

katteks jms) või ka kütteks. Muude loodusvarade kasutamist kavandatava tegevuse käigus ei

toimu.

Projekteeritavatele maaparandusehitistele jäävad või nende läheduses paiknevad kaitstavad

loodusobjektid (Alutaguse rahvuspark, Natura 2000 võrgustiku Muraka linnu- ja loodusala,

püsielupaigad, kaitstavate liikide leiukohad ja kasvukohad) on loetletud ja toodud

õigusaktidest tulenevad looduskasutustingimused ptk-s 8.1. Projekteeritavate tööde esialgne

hinnanguline mõju projekteeritavast tegevusest on kirjeldatud tegevuste kaupa ptk-s 8.1.2.

Tõenäoliselt ei avalda projekteeritud tegevus olulist mõju looduslikule mitmekesisusele.

Töödeks on lubatud kasutada töökorras tehnikat, seega on tööd keskkonnasäästlikult

teostatavad ning pinnaveekogumite veereostuse oht ei ole tõenäoline. Põhjavee kvaliteeti

projekteeritud tööd ei mõjuta. Projekeerimisel on arvestatud keskkonda säästvaid

põhimõtteid.

p 5. Muu asjakohe teave lähtudes eelhinnangu määrusest (Eelhinnangu täpsustatud

nõuded § 2);

1) tegevuse iseloom ja maht:

Tegevuse eesmärgiks on olemasoleva maakasutuse säilitamine. Selleks on projekteeritud

olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimine maaparandusehitiste jätkuvaks

toimimiseks samuti maaparandussüsteemi teenindavate teede ehitamine (Kärbu tee, Ojamaa

peakraavi tee, Sala tee), rekonstrueerimine (Rääsa-Ojamaa tee, Kiikla-Ojamaa tee, Kärbu

tupiktee, Jõe tee) ja teekatte uuendamine (Kiikla tupiktee, Arvila-Kiikla tee). Projekteeritud

tööde mahud on toodud seletuskirja vastavates peatükkides ja mahutabelites.

2) tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega:

Projekteeritavad maaparandusehitised jäävad Ida-Viru maakonda Lüganuse ja Alutaguse

valda.

Alutaguse valla üldplaneering

Alutaguse valla üldplaneering (Kobras AS, töö nr 2018-048) on kehtestatud Alutaguse

Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 185. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 17

“Maaparandussüsteemide maa-alad” alusel tuleb maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-

alal arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt

maaparandusseaduses sätestatule. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu

maaparandussüsteemis ning ühiseesvoolu reguleerimine või ühiseesvoolu kaitselõigu

veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Kinnistul

asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada.

Veerežiimi reguleerimisel tuleb arvestada majanduslikku otstarbekust. Arvestada tuleb

prognoositud lumikatte vähenemisest tingitud praegusest väiksemate ja aasta jooksul

ühtlasemalt jaotunud maksimaalsete äravoolude ja seega ka väiksemate maksimaalsete

veetasemetega, kuna siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Tuleb arvestada, et

suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste

ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks (Alutaguse valla üldplaneering).

Lüganuse valla üldplaneering

Kuni Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib Nüri küla osas Sonda valla

üldplaneering (kehtestatud 02.02.2004) ja Sirtsi küla osas Lüganuse valla üldplaneering

(kehtestatud 28.07.2004), mis maaparanduse osas sel ajal kehtinud õigusaktidega võrreldes

täiendavaid tingimusi ei sea.

Lüganuse valla uus üldplaneering on koostamisel. Üldplaneeringu täiendav avalik väljapanek

toimus 24.07-25.08.2023. Üldplaneeringu eelnõu (versioon 6. 2023) seletuskirjas on toodud,

et maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal (ala, millel paikneb reguleeritav võrk,

vastavalt kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist ja

terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule ja

looduskaitseseadusest tulenevate veekaitsevöönditega. Maaparandusseadus toob välja

eesvoolude kaitsevööndid, samuti toob välja piirangud süsteemi muu ehitise ehitamise,

lisavee juhtimise ja maa sihtotstarbe muutmise osas. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega

takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele

maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras: need

puhastada, võsa eemaldada ja vajadusel süvendada. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk

peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ja eesvool peab olema võimalikult suure

isepuhastusvõimega. Hajureostust saab vähendada erinevate keskkonnarajatiste

kavandamisega: settebasseinid, puhverlodud, tehismärgalad jms. Rajatiste kavandamine on

eriti oluline veekogumite puhul, mille seisund on keskkonnaseire järgi kesine või halb

(Lüganuse valla üldplaneering, eelnõu (versioon 6. 2023), Hendrikson&KO).

Lüganuse valla arengukavas aastateks 2018-2028 (vastuvõetud 10.10.2018) on toodud, et

lisaks suurematele investeeringutele on keskkonna valdkonnas vajalik ellu viia muuhulgas

järgnevad arendustegevused: hea loodus- ja elukeskkonna säilitamine ja tagamine koostöös

arendajate, riigi, kogukonna jt partneritega; vooluveekogude vee kvaliteedi viimine

looduslähedaseks; olemasoleva looduse säilitamine (sood, rabad, metsad); piirkonna

ettevõtete kaasamine loodus- ja elukeskkonna taastamisse/korrastamisse.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” kohaselt on projektala rohelise võrgustiku ala, mille piire

täpsustatakse koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versioon 10.1 (17.04.2023). Põllumajanduse

majandusharu üldiseloomustuses on toodud, et 55% (522 000 ha) kasutuses oleva

põllumajandusmaa ja 698 000 ha metsamaa sihipärane kasutamine on võimalik ainult juhul,

kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine.

Projekteerimisel on arvestatud Alutaguse valla ja Lüganuse valla üldplaneeringus (eelnõu,

versioon 6, 2023) toodud tingimustega maaparandussüsteemidele. Mäetaguse

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine toimub keskkonda säästval põhimõttel ning

kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega arvestades sealhulgas alale jäävate ja piirnevate

kaitstavate loodusobjektide seisundi säilimisega.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel ala maakasutus ei muutu. Mäetaguse

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on kooskõlas eelpool nimetatud asjakohaste

strateegiliste planeerimisdokumentidega. Lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevuste

kohta projekteerijal info puudub.

3) ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest:

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel ja teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel ei teki

jäätmeid ega heitmeid sellisel määral, mis võiksid mõjuta oluliselt ümbritsevat keskkonda sh

Alutaguse rahvusparki, püsielupaiku ega Muraka linnu- ja loodusala jt kaitstavaid

loodusobjekte.

Ehitustööde läbiviimisel kasutatakse vastavat tehnikat, mistõttu õhku paisatavate heitgaaside

hulk tööde ajal piirkonnas mingil määral suureneb, kuid seda marginaalses mahus ja

lühiajaliselt, mis lõpeb tööde valmimisel. Tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

sest projekteeritud tegevusest õhusaaste ei suurene.

Töödeks on lubatud kasutada töökorras tehnikat, seega on tööd keskkonnasäästlikult

teostatavad ning pinnaveekogumite veereostuse oht ei ole tõenäoline. Põhjavee kvaliteeti

projekteeritud tööd ei mõjuta.

Maavaradest kasutatakse täiendavalt teede ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks

vajalikku looduslikku materjali (kruus, liiv jms), mis tuuakse kohale lähimast karjäärist.

Kasutatavad materjalid ja kogused on toodud täpsemalt töömahtude tabelites.

4) tegevuse energiakasutus:

Tööde tegemisel kasutatakse üldjuhul masinate kasutuseks vajalikku kütust ja õli koguses,

mis ei ole märkimisväärne. Elektrienergiat tööde tegemisel eeldatavalt ei kasutata.

5) tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn:

Tegevusega pole ette näha olulist heidet vette, pinnasesse või õhku. Kraavidest sette

eemaldamisega võib kaasneda heljumi kandumine allavoolu juhul, kui tööde ajal ei kasutata

selle tõkestamiseks setteekraani. Setteekraani kasutamise asukohad on märgitud projekti

joonisele 1.

Pinnasereostust võivad põhjustada tehniliselt mittekorras masinad või tankimine veekogude

läheduses ebatasasel (kaldega veekogu poole) pinnasel. Reostuse välistamiseks tuleb kasutada

tehniliselt korras masinaid. Juhul, kui osutub vajalikuks töödeks kasutatava masina tankimine

tööobjektil siis tuleb seda teha veejuhtmetest (kraavid, eesvoolud jms) eemal (vähemalt 10 m)

ja tasasel pinnal.

Müra tekib ehitustööde ajal kasutatavast tehnikast. Müra võib põhjustada häiringut

pesitsevatele lindudele, kuid tööd toimuvad päevasel ajal, lühiajaliselt ja hajutatult.

Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole kavandatava tegevusega ette

näha, samuti ei ole tõenäoline, et seda võiks tööde käigus tekkida.

6) tekkivad jäätmed ning nende käitlemine:

Tööde läbiviimisel tekivad ehitusjäätmed, näiteks amortiseerunud truupide vahetusel. Pole

põhjust eeldada, et töödega kaasnevad jäätmed on saastunud. Ehitusjäätmed eemaldatakse

objektilt ning käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja koheliku omavalitsuse jäätmekäitluse

eeskirjale.

7) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus:

Ehituse ajal võib avariiolukord tekkida näiteks tugeva valingvihma ja sellest tekkiva ootamatu

tulvavee tõttu. See võib kaasa tuua suurenenud sette ja heljumi liikumapääsemise ja pinnase

ärakande ehitusalalt. Avariiolukord võib tekkida ka ehitusel kasutatavast tehnikast kütuse või

õli lekkimise tõttu, mis põhjustab reostuse. Tekkida võiv reostus on lokaalne ja maht kuni ühe

paagi kütuse suurune (oletatavalt 100 liitrit). Avariiolukordade tekkimine ei ole eeldatav ega

tõenäoline.

8) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel:

Projekteeritud tööde tegemisel ei ole põhjust prognoosida kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetusi ega ohtu katastroofide tekkimiseks.

p 6 - soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete

kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist

ebasoodsat keskkonnamõju.

Tegevused toimuvad olemasoleva maaparandusehitiste jätkuva toimimise eesmärgil, milleks

projekteeritud vaid äärmiselt vajalikud tööd selleks, et olemasolev kraavivõrgustik oleks

toimiv ja töökorras. Projekteerimisel on lähtutud ettevaatusprintsiibist hinnates tööde mõju

keskkonnale.

Projekteerijale saadaolevate ja kasutatud andmete alusel ei ole tõenäoline, et projekteeritud

tegevuse tõttu ilmnevad olulised ebasoodsad keskkonnamõjud, mistõttu oleks vajalik

täiendavate keskkonnameetmete kavandamine.

Kokkuvõtteks

Tööd on projekteeritud olemasoleva maaparandusehitiste jätkuva toimimise eesmärgil,

milleks on kavandatud vaid äärmiselt vajalikud tööd. Projekteerimisel on lähtutud

ettevaatusprintsiibist minimeerides selleks vajalike tööde mõju ümbritsevale

keskkonnale.Projekteerijale saadaolevate ja kasutatud andmete alusel ei ole tõenäoline, et

projekteeritud tegevus mõjutab ebasoodsalt ümbritsevat keskkonda.

Projekteerimisel on arvestatud kaitstavate alade ja objektidega ning töid nendele

projekteeritud ei ole välja arvatud eesvoolu 800 ja kraavi 809-1 hooldus, mis on vajalik

süsteemi toimimiseks (vt ptk 8.1.2). Rekonstrueerimisprojekt on koostatud viisil, mis arvestab

alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate objektide ja -alade, püsielupaikade, liikide

elupaikade ja kasvukohtadega, samuti Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse-

eesmärgi saavutamisega ja olemasoleva seisundi säilimisega (vt ptk 8.1.1 ja 8.1.2).

Projekteeritud tööd on kooskõlas Alutaguse valla kehtiva üldplaneeringuga ja Lüganuse valla

üldplaneeringu eelnõuga ning Eesti maaelu arengukava 2014–2020, versiooniga 10.1

(17.04.2023).

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi (Keskkonnaministeerium

(Kliimaministeerium) 2017) alusel puudub eelhinnangu andmiseks vajadus juhul, kui tegevus

ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KEHJS)

§ 6 lg 1, § 6 lg 2 ega § 6 lg 21 nimetatud tegevuste loetelusse. Käesoleval juhul ei jää

projekteeritud tegevus nimetatud loetelusse.

Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (redakts jõustunud

08.07.2023) § 15 lg 8 alusel tuleb otsustajal, tegevusloa andmisel, anda eelhinnang sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Projekteerija on rakendanud maaparandusehitiste rekonstrueerimisprojekti koostamisel

ettevaatusprintsiipi ning ei ole kavandanud tegevusi, mis üksi või koostoimes teiste

tegevustega võiks mõjutada kaitstavate loodusobjektide seisundit ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate alade kaitse-eesmärke. Projekteeritud tööde elluviimisel alasid ei killustata, ei

põhjusta Natura 2000 alade alade degradeerumist või hävimist.

9.EHITUSTÖÖDELE SEATUD PIIRANGUD

9.1 TEHNOVÕRGUD JA KOMMUNIKATSIOONID

Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvad järgmised kommunikatsioonid:

1)Elektrilevi OÜ-le kuuluvad maakaabelliinid 1) AHXAMK-W.3x120+35Cu 12kV 2)

KLUBI:MT0

3)VKG Kaevandustele kuuluv elektrimaakaabelliin, mis kulgeb uuendatava Arvila-

Kiikla tee ääres alates pk.79, mis ristub Kiikla peakraaviga, kr.104, kr.103 ja

eesvooluga 100.

Teave teiste kitsendusi põhjustavate kommunikatsioonide esinemise kohta objektil puudub,

kuid enne ehitustööde algust tuleb ehitajal selles täiendavalt veenduda.

10. KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA JUHENDID

1. Maaparandusseadus, vastu võetud 21.05.2018

2. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004

3. Metsaseadus, vastu võetud 07.08.2006

4. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019

5. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019

6. maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 “Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid”

7. maaeluministri 20.12.2019 määrus nr 77 “Maaparanduse uurimistöö nõuded”

8. maaeluministri 25.02.2019 määrus nr.14 “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti

nõuded”

9. maaeluministri 25.02.2019 määrus nr. 82 “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu ja

vorminõuded”

10. keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34. „Metsatee seisundi kohta esitatavad

nõuded“

11. „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ Põllumajandusministeerium (Tallinn, 2019)

12. „Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused

meetme 3.4 rakendamisel“ Maaparanduse Ehitusjärelvalve -ja Ekspertiisibüroo,

(Tallinn, 2005)

13. „Metsakuivenduse ja – teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“, RMK (Tallinn,

2020)

14. „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend“,

Versioon 2.1 (Tallinn, 2022)

15. keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla

võtmine“

16. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 06.09.2021 korraldusega nr 1-3/21/504

kinnitatud „Kopra kaitse ja ohjamise tegevuskava”

17. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus “Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise

kord”

18. Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 “I ja II kaitsekategooriana kaitse alla

võetavate liikide loetelu”

19. keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla

võtmine”

20. keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku

juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja

kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“

21. Maa-ameti x-gis kaardirakendus

22. EELIS (Eesti looduse Infosüsteem – Keskonnaagentuur)

Koostas Ove Mengel