Otsus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtiv kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Konkurentsiamet

OTSUS

09.12.2025 nr 9-3/2025-023

AS Saku Maja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika

kooskõlastamine

Aktsiaselts Saku Maja taotlusel Konkurentsiamet hindas kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: AS Saku Maja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika“ kolmel leheküljel

2 (11)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Aktsiaselts Saku Maja (edaspidi ka Saku Maja) on Saku Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr

32 määratud vee-ettevõtjaks Saku vallas kuni 30.06.2027. Saku Maja tegevuspiirkonnaks ÜVK

teenuse osutamisel on:

 Saku reoveekogumisala Saku alevik, Juuliku küla, Üksnurme küla ja Tammemäe küla;

 Männiku reoveekogumisala Männiku küla;

 Tänassilma tehnopark ja Tänassilma küla;

 Keila jõe reoveekogumisala Kurtna küla, Kiisa alevik, Roobuka küla, Metsanurme küla,

Kasemetsa küla ja Üksnurme küla;

 Saustinõmme reoveekogumisala Nõmme tee, Risti tee ja Õie tee piirkond.

Saku Maja tegevuspiirkonnaks ühisveevärgi teenuse osutamisel on:

 Jälgimäe 1 ja Jälgimäe 2 piirkonna Jälgimäe küla;

 Kajamaa-Tõdva reoveekogumisala Tõdva ja Kajamaa küla;

 Lokuti reoveekogumisalal Lokuti küla;

 Roobuka küla Metsanurga tee piirkond.

Saku Maja soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg

3 tulenevalt esitas ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab Saku Maja metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

Aktsiaselts Saku Maja (registrikood 10344321, aadress Harju maakond, Saku vald, Saku alevik,

Tehnika tn 10, 75501) põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja

heitveekäitlus. Suurema osakaaluga lisategevusaladeks on auru ja konditsioneeritud õhuga

varustamine; veekogumine, -töötlus ja -varustus ning elektrienergia ülekanne.

3. Menetluse käik

15.07.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saku Maja taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

29.07.2025 saatis Konkurentsiamet Saku Majale e-kirja, millega soovis saada metoodikat

Word-i vormingus, et oleks lihtsam korrigeerimise ettepanekuid esitada

3 (11)

29.09.2025 esitas Saku Maja metoodika teksti Word-i vormingus.

09.10.2025 saatis Konkurentsiamet Saku Majale ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

21.10.2025 toimus Saku Maja ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine metoodika

muudatuste arutamiseks.

29.10.2025 saatis Konkurentsiamet kohtumisel arutatu alusel metoodika muudatusettepanekud.

07.11.2025 esitas Saku Maja kooskõlastamiseks korrigeeritud ja allkirjastatud metoodika.

Saku Maja kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Sissejuhatus“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

Metoodika 1. osa esimene lõik „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika (metoodika) on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Saku

Maja on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja

osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on

vee-ettevõtjaks määratud.

Metoodika 1. osa teisest kuni viienda lõigus on ettevõtja teinud väljavõtte ÜVVKS-i sätetest,

mis reguleerivad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist järgnevalt:

„Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise

tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta

tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud

liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel

koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.

ÜVVKS § 21-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise metoodika nõuded:

4 (11)

lg 1 Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4 ning käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 sätestatuga.

lg 2 Liitumistasu arvutamise metoodika sisaldab vähemalt liitumistasu arvutamise valemit

koos selgitustega ning liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust.

lg 3 Vee-ettevõtja kooskõlastab liitumistasu arvutamise metoodika Konkurentsiametiga

(edaspidi KA).

lg 4 Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastamist

oma veebilehel.

ÜVVKS § 22-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise põhimõtted:

lg 1 Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud

tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

lg 2 Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud

kulutused arvatakse liitumistasust maha.

lg 3 Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni,

arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies

ulatuses huvitatud isik.

lg 4 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti

asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni omanik.

lg 5 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku

või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei

põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid

tegelike kulutuste ulatuses.

lg 6 Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või

kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse

muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha

ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde

hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

lg 7 Kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6

alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust

taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda

tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.

ÜVVKS § 23-s on sätestatud liitumise tasu tagastamise alused:

lg 1 Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on

liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei

olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,

tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja

vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud

isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

5 (11)

lg 2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni põhivara akumuleeritud kulum.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika 1. osa teises

kuni viiendas lõigus liitumistasude arvutamist puudutavate ÜVVKS-i sätete väljatoomist, kuna

see vastab kehtivale seadusandlusele ja annab tarbijale ülevaate liitumistasusid puudutavast

seaduse regulatsioonist.

Metoodika 1. osa kuues lõik „Vee-ettevõtja lähtub optimaalseimast, kuid perspektiivselt

süsteemi laiendamist arvestavast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist

ja heast inseneritavast eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Samuti

lähtub vee-ettevõtja süsteemi konfiguratsiooni puhul kehtivates kohaliku omavalitsuse

arengukavades arvestatud tehniliste lahenduste ja tarbimise mahtudega ning toimepidevuse

tagamisega seotud nõuetega. Kui piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel on

vajadus kasutada seadmeid, materjale, tehnoloogiaid, , programme, süsteeme jne, mis

ühtiksid/ühilduksid olemasolevatega, siis sellele viidatakse pakkumiste võtmisel. Tarbimiskoha

liitumiseks vajalike tööde teostamisel peab vee-ettevõtja kasutama rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse

kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika 1. osa

kuuendas lõigus kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel

vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes ja lähtub seejuures

kohaliku omavalitsuse arengukavades sätestatust.

Liitumiseks vajalike tööde teostamisel lähtub ettevõtja põhimõttest, mis langeb kokku

riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha

liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on

tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud

õiglastel ja läbipaistvatel alustel.

Lisaks järgib ettevõtja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes

kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on

nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka

liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Metoodika punkt 2.1 „Ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete

süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning

puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme

kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka

ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on

ÜVK kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. ÜVK-na käsitatakse

ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na ei käsitata

tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme

6 (11)

tootmise vajadusteks või ettevõtte joogiveega varustamiseks või reo- või sademevee

kogumiseks või puhastamiseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.1 põhjendatuks,

kuna mõiste „ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning

kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele.

5.2. Metoodika punkt 2.2 „Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku

omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.2 põhjendatuks,

kuna mõiste „vee-ettevõtja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab

ÜVVKS § 6 lg 1 sõnastusele.

5.3. Metoodika punkt 2.3 „Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon

ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või

sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks,

kuna mõiste „tarbimiskoht“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb

ÜVVKS-i §-l 8.

5.4. Metoodika punkt 2.4 „Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha

veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu

arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset

vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.4 põhjendatuks,

kuna mõiste „tarbimiskoha omanik“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus

tugineb ÜVVKS-ile.

5.5. Metoodika punkt 2.5 „Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt

makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks, mis

koosneb ühendustasust ja arendamistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul,

on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest

põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis

(ÜVVKS § 20 lg 3).

Mõiste „Liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20. Seega peab

Konkurentsiamet seda definitsiooni põhjendatuks.

5.6. Metoodika punkt 2.6 „Ühendustasu – liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on

seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte

piirkonna ühendamise ÜVK-ga.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on

ka täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga

7 (11)

liitmisega. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste

„Ühendustasu“ sõnastust.

5.7. Metoodika punkt 2.7 „Peatorustik – torustik koos selle juurde kuuluva armatuuri ja

muude torustiku toimimiseks vajalike osadega, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe

tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.“

Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see

võimaldab paremini mõista metoodika punktis 2.8 kajastatut. Lisaks selgitab see mõiste, et

peatorustikule tehtavaid kulutusi ei ole põhjendatud kajastada ühendustasu all, sest tegemist ei

ole ainult ühe konkreetse tarbimiskoha liitmise tarbeks rajatud torustikuga.

5.8. Metoodika punkt 2.8 „Ühendustorustik – torustiku haru peatorustikust kuni

liitumispunktini, koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks

vajalike osadega.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustorustik“ definitsiooni

põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut.

Ühendustorustik mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis jääb liitumispunkti ning

metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Metoodika punkt 2.9 „Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja

selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool

tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud

tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku

kokkuleppel“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.9 ehk mõistet

liitumispunkt põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste

sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 5.

5.10. Metoodika punkt 2.10 „Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu

arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponendiga kaetakse selgelt

kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud.

Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad

kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas piirkonnas on

arendamiskomponent kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.“

Konkurentsiameti seisukoht: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise

valemis. Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (ÜVVKS § 20

lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on

vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1).

ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist

kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida

vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud

tuleb katta kõigil selle piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade

liitumistasu arvutamiseks ühesugune arendamiskomponent.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

8 (11)

5.11. Metoodika punkt 2.11 „Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse

arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning

saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega

(vt punkt 3.3 valemit).“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus

sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste kirjeldab

sõnadega arendamistasu arvutamist, mis sisaldub liitumistasu arvutamise valemis.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab

ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.12. Metoodika punkt 2.12 „Liitumistasu arvestusalus –

2.12.1 liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalne vooluhulk

m³/d (kuupmeetrit ööpäevas), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.

Liitumistasu arvestusalust ühikuga m³/d rakendatakse kogu vee-ettevõtja

teeninduspiirkonnas, välja arvatud Tänassilma tehnopargi piirkonna

veevarustuse puhul;

2.12.2 Tänassilma tehnopargi piirkonna veevarustuse puhul rakendatakse liitumistasu

arvestusaluseks maksimaalset vooluhulka ühikuga m³/h (kuupmeetrit tunnis).

Tänassilma tehnopargi piirkonnana käsitletakse piirkonda, mida varustatakse

veega Tänassilma tehnopargi veetöötlusjaamast asukohaga Jälgimäe tee 13,

Tänassilma küla, Saku vald, Harjumaa.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud

vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi

tarbimiskohtade vahel jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse) määratlemine. Viimane

tagab, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa arendusmeetmete

kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga. Arendamiskomponent on summaarne kulu,

mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on ettevõtja arendamiskomponendi jagamiseks üldjuhul (välja arvatud Tänassilma

tehnopargi piirkonna ühisveevärgiga liitumisel) näinud ette liitumistasu arvestusalusena

maksimaalse vooluhulga ühikuga kuupmeetrit ööpäevas ehk m³/d (metoodika p 2.12.1).

Ettevõtja selgitusel on maksimaalne vooluhulk ühikuga m³/d tarbimiskoha omanikele sisu

poolest paremini mõistetav ning sama ühikut kasutatakse ka liitumistingimustes ja

liitumislepingutes maksimaalse vooluhulga kohta. Ettevõtja hinnangul kajastab see ühik

korrektselt taristu tegelikku koormust ning investeeringuvajadust. Samad põhjendused kehtivad

ettevõtja selgitusel ka Tänassilma Tehnopargi piirkonnas ühiskanalisatsiooniga liitumise

maksimaalse vooluhulga ühiku m³/d kohta.

Tänassilma tehnopargi piirkonna ühisveevärgiga liitumisel soovib ettevõtja arendustasu

arvestusaluse ühikuna kasutada kuupmeetrit tunnis ehk m3/h (metoodika p 2.12.2). Sellist

maksimaalse vooluhulga ühiku m3/h valikut on ettevõtja põhjendanud järgmiselt:

Tänassilma Tehnopargi piirkonnas soovime veevarustuse osas liitumistasu arvestamise aluseks

m³/h seetõttu, et piirkonnas on välja arendatud tööstus- ja ärimaa krundid, kus veetarbimise

profiil erineb oluliselt teiste piirkondade tavapärasest ööpäevasest jaotuvusest. Tänassilma

tehnopargi veevarustuse piirkond on selgelt eristuv piirkond (omaette veevõrk). Olulised

erisused:

9 (11)

 tarbimine koondub tööpäevadele ja tööajal (nt E–R kell 8:00–18:00), mistõttu on päevane

tarbimine kontsentreeritud lühikesele perioodile;

 hetkeline veevajadus (piikkoormus) on väga kõrge, kuna mitmed ettevõtted kasutavad vett

protsessides või suuremates kogustes tootmises;

 taristu (torustiku ja pumbajaamade) dimensioneerimine peab lähtuma mitte keskmisest

päevatarbimisest (m³/d), vaid maksimaalsest hetkelisest vajadusest (m³/h).

Kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK

teenust liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. Konkurentsiamet

hinnangul on ettevõtja esitatud selgitused asjakohased ja metoodikas esitatud liitumistasu

arvestusalused põhjendatud.

5.13. Metoodika punkt 2.13 „Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i

mõisteid“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas

defineeritud mõistetele kasutatakse metoodikas ÜVVKS-i mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Metoodika punkt 3.1 „Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks

võivad olla kulutused, mis on otseselt seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni

ÜVK-ga liitmisega ja/või ÜVK arendamisega seotud kulutused liitmiseks vajalike

eelduste loomiseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste

ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Tarbimiskoha liitmiseks vajalikud kulutused on nii

konkreetse tarbimiskoha ühendamiseks tehtavad kulutused kui ka sellised ÜVK arendamise

kulutused, millega luuakse vajalikud eeldused tarbimiskohale ÜVK-teenuse osutamiseks

(näiteks pumplad, vee ja reovee töötlemise süsteemid jms). Eelneva põhjal peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Metoodika punkt 3.2 „Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu

abi korras saadud rahalistest vahenditest (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa

Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt), siis tagastamatu abi eest tehtud kulutused

liitumistasus sisalduda ei tohi.“

Konkurentsiameti seisukoht: Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused

arvatakse liitumistasust maha (ÜVVKS § 22 lg 2). Ettevõtja on esitanud mittetäieliku loetelu

võimalikest tagastamatu abi andjatest. See suurendab metoodika mõistetavust. Eelneva põhjal

peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Metoodika punkt 3.3 „Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = ( AK / X ) × Xl + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AT – arendamistasu;

ÜT – ühendustasu;

AK – arendamiskomponent;

10 (11)

X – summaarne liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskohtade maksimaalsete

vooluhulkade summa;

X1 – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne

vooluhulk.

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu

arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise

valem metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 2.5 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda

väljendab ka punktis 3.3 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega. Vt ka metoodika punkt 2.11.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on

tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud.

Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel

lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus

kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste

summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille

kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha

ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.3.

6.4. Metoodika punkt 3.4 „Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi

tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib

kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu

väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks ja kulukaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.4 põhjendatuks,

kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt

rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele

ühes arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha

personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Metoodika punkt 4.1 „Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik

on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-

ettevõtjal ei olnud teada piirkonna täiendavaid võimalikke liituvaid tarbimiskohtasid,

ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-

ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu

tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.“

11 (11)

Konkurentsiameti seisukoht: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika

kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada

metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS

§ 23 lg 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti

4.1.

7.2. Metoodika punkt 4.2 „Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel

lähtutakse tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse

arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa

leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara

kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2 esitatu

põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka

selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise

arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Metoodika punkt 4.3 „Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud

kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-

ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu

tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on

vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Konkurentsiamet peab

metoodika punktis 4.3 põhjendatuks, kuna liitumistasu võib võtta tegelikult kantud kulutuste

eest.

7.4. Metoodika punkt 4.4 „Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks,

siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa kattis

liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.4

esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on

tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid,

ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

AS SAKU MAJA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus AS Saku Maja on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:

lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.

lg 3 Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;

2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis.

ÜVVKS § 21-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise metoodika nõuded:

lg 1 Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 ning käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 sätestatuga.

lg 2 Liitumistasu arvutamise metoodika sisaldab vähemalt liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega ning liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust.

lg 3 Vee-ettevõtja kooskõlastab liitumistasu arvutamise metoodika Konkurentsiametiga (edaspidi KA).

lg 4 Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastamist oma veebilehel.

ÜVVKS § 22-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise põhimõtted:

lg 1 Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

lg 2 Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.

lg 3 Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.

lg 4 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik.

lg 5 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.

lg 6 Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.

lg 7 Kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.

ÜVVKS § 23-s on sätestatud liitumise tasu tagastamise alused:

lg 1 Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

lg 2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhivara akumuleeritud kulum.

Vee-ettevõtja lähtub optimaalseimast, kuid perspektiivselt süsteemi laiendamist arvestavast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Samuti lähtub vee-ettevõtja süsteemi konfiguratsiooni puhul kehtivates kohaliku omavalitsuse arengukavades arvestatud tehniliste lahenduste ja tarbimise mahtudega ning toimepidevuse tagamisega seotud nõuetega. Kui piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel on vajadus kasutada seadmeid, materjale, tehnoloogiaid, , programme, süsteeme jne, mis ühtiksid/ühilduksid olemasolevatega, siis sellele viidatakse pakkumiste võtmisel. Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel peab vee-ettevõtja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted 2.1 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na ei käsitata tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme tootmise vajadusteks või ettevõtte joogiveega varustamiseks või reo- või sademevee kogumiseks või puhastamiseks. 2.2 Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks. 2.3 Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. 2.4 Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja. 2.5 Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks, mis koosneb ühendustasust ja arendamistasust. 2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis.. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. 2.7 Peatorustik – torustik koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osadega, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine. 2.8 Ühendustorustik – torustiku haru peatorustikust kuni liitumispunktini, koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osadega. 2.9 Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel. 2.10 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponendiga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud. Liitumise hetkeks peavad olema

arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskomponent kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune. 2.11 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.3 valemit). 2.12 Liitumistasu arvestusalus –

2.12.1 liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalne vooluhulk m³/d (kuupmeetrit ööpäevas), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu. Liitumistasu arvestusalust ühikuga m³/d rakendatakse kogu vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas, välja arvatud Tänassilma tehnopargi piirkonna veevarustuse puhul;

2.12.2 Tänassilma tehnopargi piirkonna veevarustuse puhul rakendatakse liitumistasu arvestusaluseks maksimaalset vooluhulka ühikuga m³/h (kuupmeetrit tunnis). Tänassilma tehnopargi piirkonnana käsitletakse piirkonda, mida varustatakse veega Tänassilma tehnopargi veetöötlusjaamast asukohaga Jälgimäe tee 13a, Tänassilma küla, Saku vald, Harjumaa.

2.13 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted. 3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla kulutused, mis on otseselt seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega ja/või ÜVK arendamisega seotud kulutused liitmiseks vajalike eelduste loomiseks. 3.2 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt), siis tagastamatu abi eest tehtud kulutused liitumistasus sisalduda ei tohi. 3.3 Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = (AK / X) × Xl + ÜT

kus: LT – liitumistasu; AT – arendamistasu. ÜT – ühendustasu; AK – arendamiskomponent; X – summaarne liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskohtade maksimaalsete

vooluhulkade summa; Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne

vooluhulk; 3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks ja kulukaks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud teada piirkonna täiendavaid võimalikke liituvaid tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse. 4.2 Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile. 4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee- ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust. 4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle tasutud liitumistasude summa kattis liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.