Sissetulev kiri

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2

Tallinn 12618

/digitaalsel allkirjastamise kuupäeval/

Skarcon OÜ on Advokaadibüroo RASK kliendiks. Edastame käesolevaga kliendi nõudel vastuse Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 27.11.2025 lepingu täitmise nõudele nr 3-19/221 ning nõude õigusvastase

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Lugupeetud Mart Nielsen

1. 27.11.2025 edastas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) Skarcon OÜ-le

(edaspidi Klient) lepingu täitmise nõude, milles leiab, et Klient oli kohustatud 04.03.2024 lepingu nr 3-17/86

alusel tarnima SMITile 150 nõuetele vastavat dokki ning 17.07.2024 lepingu nr 3-3/3537 alusel tarnima

SMITile 121 nõuetele vastavat dokki.

2. SMIT on enda nõudekirjas viidanud veel, et on vastuvõtukontrollis eksinud kinnituse andmisel, et tarnitud

ese vastab lepingule, kuid tegelikult puuduvad sellest nõutud „dual antenna pass through“ komponendid,

millise nõude täitmise kohustusest on pooltel erimeelsused ja millises osas on SMIT avaldanud enda

tõlgendusliku seisukoha.

3. Selle kõrval on SMIT esitanud ka hulgaliselt väärväited. Näiteks olete punktis 2 viidanud järgmist: „Nimetatud

eksimust on Skarcon OÜ omalt poolt kinnitanud, asudes seisukohale, et kõnealused 271 dokki ei pidanudki

sisaldama punktis 1 nimetatud komponenti ega võimaldama väliste antennide ühendamist dokitud tahvlile“.

4. Eeltoodud asjaolusid ei ole Klient mitte kunagi väitnud. Samuti ei ole Kliendi seisukohad ajas muutunud.

Ebakohaste väidete omastamine teisele isikul on range hea usu põhimõtte rikkumine. Palume lõpetada

viivitamatult selliste valeväidete esitamine.

5. Muus osas esitame alljärgnevalt Kliendi positsiooni SMITi poolt esitatule. Selleks, et nimetatud positsiooni

esitada, ei piisa üksnes minikonkursi nr 274920 ja 280358 tingimuste tõlgendamisest, vaid tingimuste

tõlgendamisel tuleb vaadata ka raamlepingus nr 269608 sätestatut.

I. Raamlepingus kehtestatud tingimused

6. Riigihankes nr 269608 „e-Politsei ja e-Pääste operatiivsõidukite riistvara raamhange“ on SMIT sätestanud

kogu ostude alusbaasi, mida SMIT on soovinud hankida Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatele

asutustele nagu Häirekeskus, Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia jt. Nimetatud

hanke tingimustes on sätestatud alljärgnev.

7. RHAD tehnilises kirjelduses ja lisa 2 näidispakkumuse tehnilises kirjelduses on SMIT kirjeldanud tolle hetke

olukorda, sätestades punktis 1 muuhulgas, et operatiivsõidukites on kasutusel Panasonic TOUGHBOOK 10.1“

FZ-G1 tahvelarvutud, mis on kinnitatud spetsiaalse kolmepunktilist kinnitust kasutava dokkimislahendusega

sõidukite salongi jäigalt. Täiendavalt oli siin selgitatud, et vajaduspõhiselt on lisatud tahvlitele ning

dokkimislahendustele GPS/GNSS antennid. Sõidudokki osas oli nõudena kehtestatud dual antenna pass

thorugh (WWAN/dGPS) koos lisandviitega, et peab olema toetatud väliste antennide ühendamise võimalus

dokitud tahvlile.

8. Tehnilises kirjelduses oli hangitavate seadmete osas selgitatud, et tahvelarvutite dokkimislahenduse all on

mõeldud ülal toodud löögi- ja ilmastikukindlate tahvelarvutite paigalduslahendust operatiivsõidukitesse.

Dokkimislahenduse kinnitused peavad võimaldama füüsiliselt kinnitada tahvelarvutit sõidukisse selliselt, et

seade oleks sihtotstarbeliselt kasutatav. Hangitavate dokkimislahenduse detailid täpsustatakse

minikonkurssi käigus. Ka seadmete komponentide osas oli selgitatud, et seadmete komponentide all on

mõeldud ülal kirjeldatud seadmete eraldiseisvaid komponente. Sinna alla kuuluvad erinevad füüsilised

komponendid, millest kirjeldatud seadmed koosnevad. Hangitavate komponentide detailid täpsustatakse

minikonkurssi käigus.

9. Seega oli raamlepingu RHADist üheselt tuvastatav, et kõigile dokkimislahendustele antennide lahendusi vaja

ei olnud ning sellist asjaolu kinnitab ka tõik, milles viidatakse toetamise võimalusele, mitte juba

olemasolevale tootele koos korduvate viidetega sellest, et kõik edasised täiendavad vajadused sätestatakse

minikonkursi dokumentatsioonis. Oleks igati loogiline, et kui vaidlusalust toodet sooviti koheselt, siis vastav

lisandmärkus (3) ning muud seda välistavad nõuded RHAD-is puudunuks. Kui hankija sooviks oli juba

raamlepingus viidata, et vajalikud on saada koheselt ka antennide ühenduskomplektid kõikidele dokkidele,

siis jääb selgusetuks, miks on hankedokumentides sätestatud võimekuse olemasolu konkreetse kohustuse

asemel? Vastupidiselt SMITi argumentatsioonile, et tingimus ilma ühenduskomplektita muutub ainult kahe

ava olemasolule mõtetuks, on tingimusel just mõte ja sisu siis, kui ühendamise võimalus on tagatud ilma

vajaduseta konstruktsiooni ümber ehitada. Täitja lahendus ei tee tingimust isetäituvaks, vaid realiseerib selle

sihipäraselt ja tehniliselt korrektselt.

10. Vajaduspõhisust on jaatatud varasemalt ka vaidlustusmenetluses, näiteks RTK ja Tamrexi vahelises

Ballistiliste kaitsevahendite ostmise hankes, milles vaidlustuskomisjon jaatas hankijate õigust sätestada

ostetavatele esemetele tuleviku tarbeks täiendavaid lisaseadmeid vastavalt tegelikule vajadusele (VaKo

otsus nr 198-23/266344, p 13). Selline olukord esines Kliendi hinnangul ka käesolevas riigihankes.

11. Eelkirjeldatud raamlepingu käigus avaldatud tingimustest erinesid nii minikonkursil nr 274920, kui

minikonkursil nr 280358 avaldatud tingimused, kuid mitte vaidlusaluses elemendis. Muudetud oli

riistvaratingimusi, kui ka näiteks lisatud dokkide puhul valmidus ekraanipildi dubleerimiseks. Ühetaoliselt

raamhanke tingimustega oli minikonkursi raames sätestatud, et GPS/GNSS antennid on tahvlitele ja

dokkimislahenditele lisatud üksnes vajaduspõhiselt ning ka nõude kirjeldus koos lisandselgitusega oli

identne riigihankes nr 269608 avaldatule. Mitte üheski dokumendis ei olnud nõudeid, nagu „peab

sisaldama“, „peab olema komplekteeritud“, „ühendused peavad olema paigaldatud“, „peab esinema

valmisühendus“ milline oleks viidanud sellele, mida SMIT täna väidab. Seega ei olnud hankija dokkide osas

lähtunud riigihanke nr 269608 tehnilises kirjelduses sätestatust ega täpsustanud minikonkursi käigus

mistahes detaile läbiviigu ja antennide vajadustest, millest johtuvalt on SMITi hilisemad ootused

kummastavad. Nõue tarnida täiendav komponent on sisuliselt katse laiendada tingimust tagantjärele, millel

puudub igasugune õiguslik alus.

II. Tõlgendamisreeglite kohaldamine

12. SMIT on enda seisukohas tuginenud tõlgendamise reeglite osas TsÜS § 75 lõikele 1 ning VÕS §-le 29, mis

SMITi hinnangul võimaldavad olukorda tõlgendada selliselt, nagu SMIT soovib. See ei vasta aga

tegelikkusele.

13. Pikaaegse praktika kohaselt, kui pooltel on erimeelsused tingimuste sisu osas, lähtutakse tingimuste

tõlgendamisel tingimuse sõnastusest läbi grammatilise tõlgenduse prisma ning kui ka siis jääb ülesse

mitmeti mõistetavus, lähtutakse hanke eesmärgist ning tõlgendatakse tingimust mõistliku isiku

vaatepunktist ning pakkujale soodsamal ja vähem koormavamal viisil (VAKO 05.06.2017, 73-17/183856, p

15, VAKO 14.06.2017, 81-17/187280, p-d 32–33, Tartu Ringkonnakohus 14.08.2017, 3-17-1063, p 18). Veel

enam, Riigikohus on enda pikaaegses praktikas selgitanud sedagi, et riigihanke tulemusel sõlmitud

lepingutingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes ning selliselt juhul tõlgendatakse neid nii nagu

lepingupoolega sarnane isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, kusjuures kahtluse korral tõlgendatakse

tüüptingimust alati tingimuse kasutaja kahjuks. Ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused on sealjuures ka

tühised ja jäetakse sellisel juhul kohaldamata (RKo 2-15-15662, p 21; RKo 2-18-10175/37, p 11; RKo 3-2-1-

178-12, p 17-18; RKo 11.06.2007, 3-2-1-64-07, p 13; RKo, 2-17-284/42, p 25). VÕS § 29 ja TsÜS § 75 osas on

Riigikohus sedastanud sedagi, et tüüptingimuste tõlgendamisel põhimõte, milles lähtutakse lepingu

tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest ei saa üldse kohalduda (RKo 3-2-1-64-07, p 11).

14. Eeltoodust ei oma tähtsust see, kuidas SMIT tingimust tõlgendab või soovib tõlgendada, vaid lähtuda tuleb

hanke eesmärgist, tingimust tõlgendatakse mõistliku isiku vaatepunktist ja pakkujale soodsamal ning vähem

koormavamal viisil.

15. Eeltoodud juhul ei ole väheoluline ka poolte senine käitumine.

16. Esiteks, on SMIT varasemalt Kliendi poolt müüdud seadmed 08.07.2024 ja 15.11.2024 kuupäevadel vastu

võtnud ja kinnitanud sealjuures, et lepingu ese vastab lepingus sätestatud tingimustele ning lepingu ese on

üle antud ja vastuvõetud vastavalt lepingus sätestatud tähtajale ja tingimustele. Seega on SMIT ise

kinnitanud lepingu eseme vastavust lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõttes. Arvestades, et Tellijal on

asja ülevaatamise kohustus VÕS § 219 lg 1 mõttes asja vastuvõtmise hetkel, siis pidi ta igal juhul asja

väidetavatest puudustest teada saama juba asja ülevaatamise hetkel – tegemist ei olnud varjatud

puudusega, vaid asjade üleandmisel oli näha nende koosseis koos valmidusega, kuid ilma läbiviikudeta. Nagu

öeldud, siis on SMIT kinnitanud asja vastavust lepingutingimustele, seega ainuüksi nimetatu välistab sellega,

et asjade koosseisu puhul saaks tegemist olla millegagi, millel on puudused.

17. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele vastavusest teada sai või teada saama pidi. Lõike 3

kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimusele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

18. Kuigi Klient on seisukohal, et mistahes puuduseid lepingu täitmises ei esine, millist asjaolu on SMIT ise

vastuvõtmisel kinnitanud, siis isegi juhul, kui selline puudus esines (ja mille osas Klient rõhutab veelkord, et

ta sellise väitega ei nõustu), on SMIT igal juhul enda nõuete esitamisega hilinemises ja sel põhjusel sellise

nõudeõiguse minetanud.

19. Nimelt tuleneb praktikast, et kui ostja jätab ostetud asja üle vaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega

ning asjal on puudus, mille võinuks nõuetekohase ülevaatuse käigus avastada, loetakse ostja sellistest

puudustest teadma pidanuks alates ajahetkest, mil ülevaatus pidanuks aset leidma. Seaduse kohaselt (VÕS

§ 15 lg 4) on teatud asjaolu teadma pidamine võrdsustatud vastava asjaolu mitteteadmisega raske hooletuse

tõttu. Kui ostja jätab talle § 219 lg 1 kohaselt kohustusliku ülevaatuse mõjuva põhjuseta läbi viimata või viib

ülevaatuse läbi niivõrd hooletult, et ei avasta selle käigus asjal olevaid ilmseid puudusi, saab jaatada tema

rasket hooletust. Seega loetakse majandus- või kutsetegevuse raames müügilepingu sõlminud ostja seega

välisel vaatlusel äratuntavatest müüdud asja puudustest (ilmsed puudused) teadma pidanuks alates

ajahetkest, mil asja ülevaatus pidanuks § 219 lg 1 kohaselt toimuma.

20. Viimast on kinnitanud ka Riigikohus selgitades, et ilmsest puudusest peab ostja müüjale teavitama kohe

pärast asja enda valgusesse saamist (RKo 2-17-7157/40 p 13, RKo 2-20-9824/111 p 20.2) ning

ringkonnakohtu praktikas on teatud juhtudel tuvastatud, et ülevaatamise tulemustest teavitamiseks ei

tohiks kuluda rohkem kui mõni päev või maksimaalselt nädal, mida ületades vastav puuduste esitamise

nõudeõigus minetatakse (TlnRnKo 30.06.2025, 2-22-15373/39 p 41).

21. Eeltoodust johtuvalt ja nagu selgitatud, siis oli üleantavate asjade koosseis SMITile näha koheselt selle

üleandmise hetkel. SMIT on asjad üle vaadanud ja kinnitanud nende lepingule vastavust kuupäevadel

08.07.2024 ja 15.11.2024. Seega on asjade üleandmisest möödunud käesolevaks hetkeks ühel juhul

peaaegu 17 kuud ning teisel juhul enam, kui 12 kuud.

22. VÕS § 220 lg 3 kohaselt on SMIT igal juhul ületanud mittevastavusest teavitamise mõistliku tähtaega ja

vastava nõude minetanud, kui see ka esineks. Klient rõhutab siinkohal aga veelkord, et mistahes puuduseid

tarnitud toodetes ei esine.

23. Teiseks, kinnitab SMITi seisukoha väärtõlgendust ka tõsiasi, et riigihanke nr 269608 alusel sõlmitud

raamlepingu tulemusel on tingimusi Kliendiga samalaadselt mõistnud näiteks Päästeamet, kes antud

Raamlepingu alusel on hankija ning ka SMIT ise.

24. Nii on SMIT 02.12.2024 aastal edastanud Kliendile raamlepingu alusel pakkumuse esitamise ettepaneku

antennide läbiviigu soetamiseks ning Päästeamet on 27.11.2025 küsinud minikonkursi korras

hinnapakkumisi tahvelarvuti lisaseadmete soetamiseks, milles sooviti dokke osta koos antennide

läbiviikudega.

25. Selline minikonkurss vastab riigihanke nr 269608 tehnilise kirjelduse tingimustele, mis sätestas, et

dokkimislahenduste ja lisaseadmete detailid täpsustatakse minikonkursi käigus. Ja nagu esitletud, siis on nii

SMIT ise, kui Päästeamet seda ka teinud. Nüüd ühtäkki vastupidisele seisukohale asumine ei kvalifitseeru

muuks, kui pahauskseks käitumiseks SMITi poolt ning võib sellekohaste nõuete jätkumisel realiseerida ka

Kliendi vajaduse PPA poole pöördumiseks kelmuse koosseisu tuvastamise nõudes (KarS § 209 lg 1). Oluline

ei ole siin ka SMITi viide võimalikule eksimusele tingimuse sõnastuses, sest sellise sõnastuse eksimuse

riisikot kannab nii RHS, kui VÕS § 29 lg 2 mõttes SMIT.

26. Kolmandaks, tuleb eelkirjeldatud punktides nimetatut ja ka SMITi varasemat praktikat arvesse võttes asuda

seisukohale, et SMITi tõlgendus ei vasta tegelikkusele. Ka varasemalt on läbiviigud ja antennid hangitud

eraldi vastavalt reaalvajadusele. Seda on tehtud ka käesoleva raamlepingu raames. Seega tuleb kogu välja

kujunenud käitumine kvalifitseerida kui lepingupoolte väljakujunenud praktikat VÕS § 23 lg 1 p 2 ning VÕS

§ 25 lg 1 mõttes. Seda tuleb alati tõlgendada VÕS § 29 lg-ga 3 kooskõlas. Lepingu tingimused ega ka SMITi

käitumine ei andnud oma tervikust alust mõista tingimusi teistsuguselt.

27. Kõike eeltoodut ei muuda teistsuguseks ka SMITi ironiseerimine aukude puurimisest. Klient viitab siinkohal,

et sellist võimalust hanketingimused endas ei sätestanud, s.o hankija oli juba sätestanud funktsiooni

toetamise vajaduse. Valmisühenduse olemasolu nõutud ei olnud, vaid oli sätestatud eritingimustega

vastavalt reaalvajadusele. Praktika, et lisaseadmete vajaduse tekkimisel need ostetakse lisaks, on poolte

vahelises suhtes väldanud aastaid ning vastava praktika muutmine saab tulla siiski väga konkreetselt

sätestatud tingimusest, mitte aga kellegi ühekordsest meelemuutusest.

28. Nimetatust johtuvalt ei oma tähtsust ka SMITi soov teostada tagantjärele küsitlusi riigihankes osalenud

pakkujate seas. Vastupidiselt, sellise seisukohaga tunnistab SMIT aga faktiliselt ka ise, et vaidlusalune

tingimus ei ole selge ega üheselt tõlgendatav, mis omakorda tähendab, et selle kohaldamine SMITi kasuks

on vastuolus seaduse imperatiivse normiga (VÕS § 35 lg 5). Seetõttu ei oma ka kolmandate isikute

subjektiivsed ja tagantjärele kujundatud arvamused selles küsimuses vähimatki tähendust. Ja seda eriti

olukorras, milles ka teised pakkujad Supervivent OÜ ja AS Atea on samuti isikuteks, kellele on

minikonkursside kutsed esitatud ka antenni läbiviikude soetamiseks.

29. SMITi küsitluse soovi realiseerimisel avaneks õigusriigiga täiesti kokkusobimatu Pandoora laegas, kus

lepingulisi kohustusi hakatakse kujundama mitte seaduse, lepingudokumentide või tava kohaselt, vaid

küsitletud turuosaliste hiljem konstrueeritud arvamuste järgi, kes saaksid neid asuda modifitseerima

vastavalt nii nagu konkurendile kahjulik. Veelgi tõsisemalt tuleks sellisel juhul hinnata asjaolu, et selline

lähenemine õõnestab otseselt riigihangete läbipaistvuse, õiguskindluse ja kontrollitavuse põhimõtteid. Kui

Tellija hakkab lepingu sisustamist sõltuvusse seadma sellest, mida keegi kolmas isik hiljem arvab, siis ei ole

enam tegemist õigusnormidega kooskõlas oleva hankelepingu täitmisega, vaid meelevaldselt juhitud

subjektiivse menetlusega, kus normatiivne selgus asendub äranägemispõhise tunnetusega. See on

ühemõtteliselt vastuolus riigihangete seaduse, kehtiva kohtupraktika ja lepinguõiguse fundamentaalsete

põhimõtetega.

III. Nõudeõiguse, s.h leppetrahvi esitamise õiguse minetus

30. SMIT on enda esitanud enda kirjas nõude tarnida dokid konfiguratsioonis, mis võimaldab dokitud tahvlile

ühendada väliseid antenne ning määranud nõude täitmise tähtajaks 31.03.2026. Lisaks on SMIT esitanud

leppetrahvinõude 1% ulatuses lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest kuni nõuetekohase tarne

lõpliku teostamiseni koos hoiatusega muude õiguskaitsevahendite kasutamisest, lepingu ülesütlemisest,

kahjunõude esitamisest ja tasaarvelduse rakendamisest mõne tuleviku hankega.

31. Klient on käesoleva vastuskirja II osas selgitanud SMITi nõudeõiguse puudumist lepingu täitmiseks nii

rikkumise sisulise puudumise, kui ka mõistliku tähtaja ületamise tõttu. Samadel põhjustel puudub SMITil

õigus nõuda ka leppetrahvi. Muuhulgas ei ole SMITi leppetrahvi nõue ka selge.

32. Esiteks, on SMIT enda nõudes ületanud lepingutingimusi nõudes lepingu eset konfiguratsioonis, mis

võimaldab dokitud tahvlile ühendada antenne. Nõutud oli toetamine („peab olema toetatud“), ehk

toodetesse oli selleks otstarbeks konfigureeritud kaks spetsiaalset ava, mille kaudu on Tellijal võimalik

vajadusel komponent lisada ning ühendus luua. Nende olemasolu koos seadme sisemise arhitektuurilise

valmidusega moodustabki täieliku tehnilise valmisoleku, ehk toetamise, mida riigihanke tingimus nõuab.

Vaidlust ei ole, et see võimalus on SMITile tagatud.

33. Teiseks, sätestab müügilepingu üldtingimuste punkt 5.3, et lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast

mittekinnipidamise korral on ostjal nõude müüjalt leppetrahvi 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

Klient on aga SMITile nõuetekohaste toodete tarne teostanud, millist asjaolu on SMIT kinnitanud

kuupäevadel 08.07.2024 ja 15.11.2024. Seega ei ole täidetud lepingus sätestatud kohustuse rikkumist.

34. Kolmandaks, on SMIT igal juhul ka leppetrahvi esitamise õiguse minetanud ajalises raamis. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõude, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesoleval juhul on väär SMITi

arusaam, justkui saaks SMIT tugineda kuupäevale 29.09.2025, kui rikkumise avastamise kuupäevale.

Käesoleva vastuse II peatükis on Klient selgitanud, et selline väidetav puudus (mida tegelikkuses ei

eksisteeri), pidi tuvastatama koheselt ning nimetatud ajast tuleb alustada ka arvestust leppetrahvinõude

esitamise mõistliku aja arvestuse mõttes. Olukorras, kus leppetrahvi nõudmise kavatsusest ja seda selge

manipuleerimise eesmärgil, teavitatakse 17 kuud ja 12 kuud peale toodete vastuvõtmist ja kinnitust, et

tooted on nõuetekohased, on mõistlik aeg igal juhul ületatud.

35. Seadus keelab üheselt lepingupooltel käituda hea usu põhimõtte vastaselt. Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaandes on lisaks selgitatud, et lepingupoolel on keelatud kasutada leppetrahvinõuet,

seda eriti ebamõistlikult pikka aja möödumisel, et mõjutada teise lepingupoole otsustusi ja manipuleerida

leppetrahvi nõudega, kui majandusliku surve avaldamise vahendiga. Käesoleval juhul on nimetatud

põhimõtete vastu SMIT aga tugevas eksimuses.

36. Neljandaks, isegi juhul, kui SMITil leppetrahvinõue esineks (millise asjaoluga Klient ei nõustu), siis kohalduks

igal juhul ka VÕS § 162 lg 1 sätestatud alus leppetrahvi vähendamiseks. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui

tasumisele kuulub leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib nõude leppetrahvi suuruse vähendamist mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoole majanduslikku seisundit. Võttes arvesse SMITi tegevust toodete vastuvõtmiselt ja

nõuetekohasuse kinnitamisel, kui ka nõuetekohaste toodete tarnimise kuupäeva ja käesolevaks hetkeks

möödunud aega, esinevad igal juhul alused leppetrahvi vähendamiseks.

37. Eeltoodust tulenevalt ei esine SMITil mistahes nõudeõigust Kliendi suunal, ei lepingu täitmise, kahjunõude

esitamise, lepingu ülesütlemise ega mõne muu õiguskaitsevahendi rakendamise läbi. Viitame siinkohal ka

lepingu ülesütlemise piirangutele, mis VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt sätestavad, et lepingupool kaotab õiguse

lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kuigi ka siinkohal toonitab Klient, et lepingu rikkumist

aset ei leia, siis sellele vaatamata on SMIT minetanud õiguse lepingust taganemiseks, sest nagu eelnevalt

selgitatud on väidetavast lepingurikkumisest (mida tegelikkuses ei esine) teada saamise või teada saamise

pidamise hetk igal juhul see hetk, millal SMIT pidi asjas üle vaatama.

38. Klient esitab Teile käesolevaga aga vastuhoiatuse, et mistahes õiguskaitsevahendite rakendamise, lepingu

ülesütlemise, kahjunõude esitamise või tasaarvestuse rakendamise korral pöördub Klient viivitamatult enda

õiguste kaitseks kohtusse, taotledes vajadusel ka hagi tagamisena TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel SMITi

õigusvastase tegevuse keelamist.

IV. Kliendi kahju hüvitamise nõue

39. Riigikohus on selgitanud, et nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg

1 järgi hüvitatavaks kahjuks (RKTKo 2-16-12587/69, p 12). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Samuti on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb

pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks

(RKTKo 3-2-1-19-13, p 11).

40. Käesoleval juhul on Kliendile tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol summas 2172,40 eurot (ilma

käibemaksuta). Klientide kantud õigusabikulud on otseses põhjuslikus seoses Teie poolse kohustuse

rikkumisega. Kui Te ei oleks Kliendile esitanud 27.11.2025 kuupäeval lepingu täitmise nõuet nr 3-19/221

koos selles esitatud hoiatuste ja ähvardustega, millised oma sisult on põhjendamatud ja õigusvastased, ei

oleks Kliendil olnud vajadust õigusnõustajat kaasata ja käesolevat vastuskirja koostada. Teile oli või pidi

olema ettenähtav, et kui Te jätkate samade või veel põhjendamatute nõuete esitamisega, millises osas on

Klient juba varasemalt Teile seisukohad kirjalikult ja suuliselt avaldanud, siis võivad Kliendid pöörduda

kvalifitseeritud õigusnõustaja poole ning kanda kulusid seoses vastuskirja koostamisega.

41. Sellest tulenevalt nõuab Klient käesolevaga SMITilt tekkinud õigusabikulude hüvitamist summas 2172,40

eurot VÕS § 115 alusel. Palume kahju hüvitada Kliendi arveldusarvele nr EE792200221046352892

Swedbankis hiljemalt 12.12.2025. Kui SMITil on vajalik kahju hüvitise tasumiseks pikemat tähtaega, palume

sellest eelviidatud tähtaja raamides teada anda. Hüvitise tähtajaks tasumata jätmise korral pöördub Klient

nõude sissenõudmiseks kohtu poole.

42. Küsimuste või ettepanekute korral palume pöörduda Kliendi lepingulise esindaja poole e-posti aadressi teel

[email protected].

/allkirjastatud digitaalselt/

Keidi Kõiv

Vandeadvokaat

Skarcon OÜ lepinguline esindaja