OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigikantselei

[email protected]

Rahukohtu tn 3

Tallinn

15161, Harju maakond

Registrikood: 70004809

09.12.2025 nr 11.3-1/25/5471

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme 21.1.1.3

„Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori

innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja

arendustegevuse toetuseks“ raames otsuse Riigikantselei (edaspidi toetuse saaja või hankija)

toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse

tõstmiseks“ (toetuste registris nr 2021-2027.1.01.23-0001) osas.

Rakendusüksus tuvastas TAT kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole õigusalase

konsultatsiooni teenuse ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) ja oma

hankekorras sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele

2%-st finantskorrektsiooni määra ning loeb abikõlbmatuks kuluks 659,97 eurot, sh toetus

100%.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28, Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 36, § 37, Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lõige 1 ja § 228, riigisekretäri 7.12.2022 käskkiri nr 47 „Toetuse

andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (muudetud käskkirjaga

05.07.2024 nr 26, eelnevalt ja edaspidi TAT) punktid 5.7.4 ja 13, samuti antud TAT-i raames

esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja ei ole täitnud RHS § 3 üldpõhimõtteid

1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja sõlmis 14.09.2023 Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ-ga (edaspidi ka töövõtja)

käsunduslepingu nr L23172 (edaspidi käsundusleping), mille alusel sooviti osta õigusalast

konsultatsiooniteenust innovatsiooni toetavate hangete teemal kuni 100 tunni ulatuses

ajavahemikul 01.09.2023 kuni 31.08.2024. Teenuse tasu oli 145 eurot tunnis, millele lisandus

käibemaks. Lepingu kogusumma (ilma käibemaksuta) oli 14 500 eurot. Käsunduslepingut muudeti

kolmel korral: 24.07.2024 lepingu lisaga 1 pikendati lepingut kuni 31.12.2024 ja suurendati

teenuse mahtu kuni 170 tunnini; lepingu lisadega 2 ja 3 pikendati lepingut esmalt kuni 30.06.2025

ning seejärel lõplikult kuni 31.08.2025, samuti suurendati teenuse mahtu kuni 206 tunnini.

Kokkuvõttes kujunes lepingu muudatuste tulemusel käsunduslepingu kogumaksumuseks

29 870 eurot ja leping pikenes ühe aasta võrra. Kuna toetuse saaja on RHS § 5 lõikes 2 nimetatud

avaliku sektori hankija ning õigusteenus on RHS-i mõistes eriteenus, siis on tegemist alla

eriteenuste riigihanke piirmäära (60 000 eurot ilma käibemaksuta) jääva ostuga.

Vastavalt riigisekretäri 30.11.2021 käskkirja nr 44 „Riigikantselei hangete korraldamise ja

lepingute sõlmimise kord“ (muudetud 02.06.2022 käskkirjaga nr 26; edaspidi hankekord) punktile

2.8 järgitakse hanke korraldamisel ja lepingute sõlmimisel RHS-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

Hankekorra punkti 11.2 kohaselt on hankija kohustatud eriteenuste erimenetluse läbiviimisel

järgima punktis 2.8 nimetatud üldpõhimõtteid ning võimalusel tagama konkurentsi ärakasutamise

ja parima hinna-kvaliteedi suhte saavutamise. Vastavalt korra punktile 11.3, kui eriteenuste hanke

maksumus jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta, siis viiakse see läbi punktides 9.4-9.7

sätestatud korras. Hankekorra punktis 9.5 on sätestatud, et kui väikeostu korraldab Riigikantselei,

siis koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse kirjelduse pakkumuskutse, mis edastatakse

vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale. Juhul, kui ettepanek pakkumuse esitamiseks

kavandatakse esitada vähem kui kolmele potentsiaalsele pakkujale, koostatakse kolmest

pakkumusest loobumise memo põhjendustega selle kohta, miks erinevaid võrreldavaid pakkumusi

ei võetud või miks ei võetud vähemalt kolme pakkumust. Hankekorra punkt 9.7 näeb ette, et kolme

pakkumuse küsimise nõue ei kohaldu, kui väikeostu maksumus jääb alla 15 000 euro ilma

käibemaksuta.

Toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele 23.07.2024 ja 25.06.2025 kuupäevaga koostatud

memod, milles põhjendatakse loobumist kolme pakkumise küsimisest seoses käsunduslepingu

esimese ja teise muudatusega. Memos selgitas toetuse saaja, et on alates 2023. aasta kevadest olnud

avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviija, kuid varasem kogemus selliste projektide ja

nendega seotud hangete sisulise ettevalmistamise osas puudus. Samuti ei olnud sellist kogemust

Riigi Tugiteenuste Keskusel, kes muidu hangete läbiviimisel neid nõustab. Seetõttu tekkis vajadus

spetsiifilise õigusteenuse järele, mis toetaks innovatsioonihangete strateegilist ja sisulist

ettevalmistust. Lisaks on toodud, et õigusteenuse lepingu ettevalmistamise ajal ei olnud võimalik

prognoosida teenuse täpset mahtu, kuna innovatsiooniprojektide arv, hangete hulk ja sisu ei olnud

veel teada. Projektide ideekavandeid sai esitada jooksvalt ja vooruliselt. Lõpliku otsuse nende

elluviimise kohta teeb kantslerite kogu. Toetuse saaja märkis, et lepingu muutmine oli tingitud

asjaolust, et olemasoleva teenuseosutaja vahetamine oleks põhjustanud hankijale olulist

ebamugavust.

Täiendavalt tõi toetuse saaja memos välja, et Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ oli juba varasemalt

seotud mitmete projektide ja hangete ettevalmistamisega, sh riigiabi ja intellektuaalomandi

küsimustes. Büroo oli kursis projektide ideekavandite, strateegiate ja riskidega, mistõttu uue

teenuseosutaja kaasamine oleks tähendanud ajamahukat sisseelamist ja täiendavat kulutust.

Riigikantselei leidis, et selline vahetus ei oleks olnud otstarbekas ega kuluefektiivne.

Turuolukorra hindamisel viidati varasematele kogemustele, advokaadibüroode kodulehtedele ja

menetluskuludele riigihangete valdkonnas ning märgiti, et advokaadibüroo tunnihind jääb 170-

250 euro vahele, keskmine tunnihind on üle 150 euro. Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ tunnihind

(145 eurot tunnis) oli võrreldes teiste büroodega, kas turu keskmine või alla selle. Seetõttu peeti

teenuse hinda mõistlikuks ja majanduslikult põhjendatuks.

30.06.2025 e-kirjas rõhutas toetuse saaja, et Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ-ga sõlmitud lepingu

pikendamine oli kooskõlas Riigikantselei hangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korraga

ning riigihangete seaduse üldpõhimõtetega. Esialgne leping sõlmiti alla 15 000 euro piirmäära,

mistõttu kolme pakkumuse küsimise nõue ei olnud kohaldatav. Kui lepingu maht ületas hiljem 15

000 eurot, põhjendati pakkumuste mitteküsimist memos.

Lisaks selgitati, et õigusteenuse vajadus tekkis seoses uue meetme rakendamisega, mille alusel tuli

ellu viia innovaatilisi projekte. Riigikantseleil ja Riigi Tugiteenuste Keskusel puudus varasem

kogemus innovatsioonihangete sisulises ettevalmistamises, mistõttu otsustati kaasata pädev

advokaadibüroo. Lepingu pikendamine oli tingitud projektide mahu ja keerukuse kasvust ning

asjaolust, et PrioriLaw OÜ oli juba süvitsi seotud projektide sisulise ettevalmistamisega.

Toetuse saaja viitas ka Tallinna Halduskohtu praktikale, mille kohaselt ei ole hanke uuesti

korraldamine kohustuslik, kui olemasolev teenuseosutaja on projektiga sisuliselt seotud ja

vahetamine tooks kaasa ebamõistlikke viivitusi või kulusid. Samuti rõhutati, et väikehangete puhul

ei kohaldu RHS-i formaalsed menetlusnõuded, sh RHS § 123 lepingu muutmise osas, ning et

Riigikantselei tegutses kooskõlas RHS § 3 üldpõhimõtetega ja oma hankekorraga.

Toetuse saaja selgitas 24.07.2025 e-kirjas täiendavalt, et esialgu eeldati õigusteenuse vajadust vaid

esimesteks innovatsiooniprojektideks, kuid praktika näitas, et vajadus on aja jooksul

märkimisväärselt kasvanud. See on tingitud nii projektide arvu suurenemisest kui ka nende

sisulisest keerukusest. Lisaks on TAT-i põhimõtteid muudetud ja valdkonda ümber korraldatud,

mistõttu on tekkinud vajadus õigusteenuse järele kogu abikõlblikkuse perioodi vältel kuni 2029.

aasta lõpuni. Oluliseks muudatuseks on olnud partnerite kaasamine, kes viivad projektiga seotud

hankeid iseseisvalt läbi. Kuna paljudel partneritel puuduvad süvendatud teadmised

riigihankeõigusest, vajavad nad juriidilist tuge nii projektide planeerimisel kui ka hangete

läbiviimisel. Seetõttu on õigusteenuse vajadus laienenud ka partnerite toetamisele.

Toetuse saaja märkis, et on ette valmistanud õigusteenuse raamhanke mahus 300 000 eurot, mille

tulemusel sõlmitakse kuni kolm raamlepingut ajavahemikus 01.09.2025 kuni 31.08.2029.

Raamhange kuulutatakse riigihangete registris välja lähiajal.

Lisaks teavitati, et käsunduslepingut on pikendatud kuni 31.08.2025 ning selle maksimaalne

kogumaksumus on 29 870 eurot (ilma käibemaksuta).

25.08.2025 e-kirjas täpsustas toetuse saaja nelja advokaadibüroo1 teenushindasid, mida

turuanalüüsis arvesse võeti. Toetuse saaja rõhutas, et vastavatest hindadest on näha, et isegi mitme

aasta tagused hinnad olid kõrgemad, kui töövõtja tunnihind aastal 2025. Toetuse saaja märkis

kokkuvõtvalt, et uue õigusteenuse pakkuja kaasamine oleks kaasa toonud täiendava rahalise kulu,

sest uus teenuseosutaja peab viima end kurssi nii projekti ettevalmistuse kui ka

taustadokumentidega (ideekavand, hankestrateegia, riigihankega seonduvad dokumendid).

Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja õigusalase konsultatsiooniteenuse ostmiseks

pöördunud vaid ühe isiku poole, ilma võrdlevaid pakkumusi küsimata.

1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

TAT punkti 5.7.4 kohaselt peab toetuse saaja riigihanke korraldamisel järgima riigihangete

seaduses sätestatut. RHS mõistes kehtivad hankijatele kõikide ostude puhul RHS §-is 3 toodud

üldpõhimõtted. Seega tuleb ka alla eriteenuste riigihanke piirmäära jäävate ostude puhul,

sõltumata ostu maksumusest, järgida RHS §-i 3.

RHS § 3 kohaselt tuleb riigihanke korraldamisel järgida mh järgmisi põhimõtteid:

- tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1);

- tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (p 3);

1 Bürood, kes nende teadmise kohaselt omasid suuremat kogemust ka riigihangete nõustamisel.

- kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmida hankeleping parima võimaliku

hinna ja kvaliteedi suhte alusel (p 5).

Toetuse saaja hankekorra punkt 2.8 sätestab, et hanke korraldamisel ja lepingute sõlmimisel

järgitakse RHS § 3 üldpõhimõtteid. Kuivõrd käsunduslepingu esemeks on õigusteenus ja lepingu

maksumuseks kujunes 29 870 eurot, siis tuleb lähtuda teenuse ostul hankekorra peatüki 11

nõuetest, mis reguleerivad eriteenuste (sh õigusteenuste) ostmist. Hankekorra punktide 11.2 ja

11.3 kohaselt tuleb eriteenuste ostmisel alla riigihanke piirmäära tagada RHS § 3 üldpõhimõtete

järgimine ning kui maksumus ületab 15 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb hankekorra kohaselt

küsida võimalusel vähemalt kolm pakkumust või põhjendada, miks seda ei tehtud (kohalduvad

hankekorra väikeostude korraldamisele sätestatud punktid 9.4-9.7).

Käesoleval juhul on toetuse saaja sõlminud õigusalase konsultatsiooni (innovatsiooni toetatavate

hangete teemal) teenuse ostmiseks Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ-ga käsunduslepingu ning

suurendanud selle mahtu (100-lt tunnilt 206-tunnini) ja kestust (aastalt kahele aastale) mitme

muudatusega ca kaks korda, ilma et oleks läbi viinud RHS-i ja hankekorra kohast väikeostu ega

küsinud võrdlevaid pakkumusi, kuigi lepingu kogumaksumus ületas 15 000 euro piirmäära.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja esitatud selgitused ega memodes toodud

põhjendused piisavad, mis oleks lubanud loobuda väikeostu läbiviimisest ja osta teenust otse

Advokaadibüroo PrioriLaw OÜ-lt. Lihtsalt memo koostamine ei anna piisavat alust, et

õigusteenuse ostu saaks lugeda väikeostu üldpõhimõtetega kooskõlas olevaks. Isegi, kui

advokaadibüroo oli kursis toetuse andmise tingimuste ja projektidega, ei tähenda see, et teised

turuosalised poleks olnud võimelised samalaadset õigusteenust osutama või et võrdlevaid

pakkumusi ei oleks saanud küsida. Toetuse saaja selgitustest nähtub, et neil oli olemas teadmine,

millised advokaadibürood omavad suuremat kogemust, sh riigihangete valdkonna nõustamisel,

mistõttu ei saa asuda seisukohale, et konkurents üldse puudus. Hankija peab looma võimaluse, et

võimalikult palju sobivaid pakkujaid saaksid konkureerida soovitud hankeobjekti nimel, tagades

seeläbi võrreldavad pakkumused ning läbipaistva ja objektiivse valikuprotsessi. Avatud ja

konkurentsipõhine pakkumismenetlus on oluline avalike vahendite säästliku kasutamise

tagamiseks.

Rakendusüksus on seisukohal, et käsunduslepingut ei oleks tohtinud sellisel viisil pikendada ja

mahtu suurendada – niivõrd ulatusliku muudatuse korral oleks tulnud läbi viia uus väikeost,

andmaks potentsiaalsetele pakkujatele informatsiooni ja võimaluse osaleda. Isegi hankemenetluse

korral ei oleks selline lepingu muutmine RHS § 123 alusel olnud lubatud2.

Rakendusüksus rõhutab, et kui toetuse saaja oleks kohe algul soovinud sõlmida lepingu sellistel

tingimustel, siis oleks tulnud hankekorra kohaselt pöörduda vähemalt kolme potentsiaalse pakkuja

poole ja võrrelda pakkumisi. Kuigi pöördutud on pakkuja poole, kes on teinud turuhinnale vastava

või sellest veidi soodsamagi pakkumise, ei saa siiski välistada, et pakkumine võinuks veelgi

soodsam olla, kuna turu konkurentsi ei kasutatud täielikult ära. Samuti ei ole alust eeldada, et

tegemist oleks olnud ainsa isikuga, kes oleks suutnud õigusalast teenust osutada.

Kuigi Tallinna Halduskohtu praktikas on tõesti leitud, et teatud juhtudel pole olemasoleva

teenuseosutaja vahetamine mõistlik, ei tähenda see automaatselt, et igas olukorras võib

konkurentsi põhimõttest loobuda. Riigihangete seaduse § 3 kohaselt tuleb alati tagada konkurentsi

efektiivne ärakasutamine ning hankija peab suutma põhjendada, miks konkreetse juhtumi asjaolud

välistavad alternatiivsete pakkumuste küsimise. Kui lepingu mahtu ja kestust oluliselt 2 Kuigi RHS § 123 väikehangete puhul otseselt ei kohaldu, annab see säte siiski olulise juhise ja standardi, milliseid muudatusi hankelepingus peetakse seadusandja poolt lubatavaks ja aktsepteeritavaks. Rakendusüksuse hinnangul on vastav säte õiguskindluse tagamise orientiiriks, mis aitab hinnata, kas tehtud lepingumuudatused on põhjendatud ega kahjusta riigihanke eesmärke või teiste turuosaliste huve. Selline lähenemine toetab ka õiguspärase ootuse põhimõtet ning aitab tõendada, et lepingumuudatused ei ole suunatud lepingupartneri põhjendamatu eelise loomisele ega konkurentsi moonutamisele, vaid lähtuvad objektiivsetest vajadustest, mis on sarnased § 123 loetletud juhtudele (nt ettenägematud asjaolud).

suurendatakse, võib muutuda ka teenuse olemus ja turuolukord, mistõttu oleks asjakohane hinnata

turul saadaolevaid alternatiive. Vastasel juhul võib tekkida põhjendamatu eelis olemasolevale

teenuseosutajale ning ohustada läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist.

Toetuse saaja on korduvalt märkinud, et uue õigusteenuse pakkuja kaasamine oleks kaasa toonud

täiendava rahalise kulu, sest uus teenuseosutaja oleks pidanud end kurssi viima projektide

ettevalmistuse kui ka taustadokumentidega ning turuanalüüsi põhjal oli teiste advokaadibüroode

hinnad töövõtja tunnihinnast kõrgemad. Rakendusüksuse hinnangul ei ole see siiski piisav põhjus

konkurentsi välistamiseks ja pakkumuste küsimata jätmiseks. RHS § 3 järgi tuleb kõigi hangete

puhul tagada läbipaistvus, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning parima hinna ja kvaliteedi

suhe. Ainuüksi varasem kogemus või projektidega kursis olemine ei välista teiste turuosaliste

võimalust pakkuda samaväärset teenust soodsama hinna või parema kvaliteediga. Kuigi

turuanalüüs viitas, et töövõtja tunnihind on eelduslikult madalam, välistab pakkumuste küsimata

jätmine võimaluse, et mõni muu teenuseosutaja oleks võinud pakkuda veelgi soodsamat või

paremat lahendust. Samuti ei saa eelnevaid hinnakirju pidada lõplikuks, kuna konkurentsipõhine

pakkumismenetlus võib tuua kaasa ka ajutisi hinnasoodustusi või eripakkumisi. Väikeostu

läbiviimisel oleks toetuse saajal olnud endiselt võimalus mh pöörduda Advokaadibüroo PrioriLaw

poole.

Lisaks on oluline märkida, et RHS-i ja hankekorra üldpõhimõtted nõuavad hankijalt objektiivset

ja läbipaistvat tegutsemist, sh võimaluse loomist võimalikult paljudele pakkujatele osaleda. Isegi

kui olemasoleva teenuseosutaja vahetamine tooks kaasa mõningase ajakulu, kaalub see üles

avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtte, eriti olukorras, kus lepingu maht

ületas 15 000 euro piirmäära ning võrreldavate pakkumuste küsimine oli hankekorra järgi

kohustuslik.

Seega pole toetuse saaja poolt esitatud põhjendused piisavad, et loobuda avatud konkurentsist ja

pakkumiste küsimisest. Rakendusüksuse hinnangul oleks tulnud korraldada väikeost –

konkurentsipõhine pakkumismenetlus – ning alles sel juhul oleks saanud veenduda, et hangitav

teenus on parima hinna ja kvaliteedi suhtega ning vastab nii RHS-i kui ka hankekorra nõuetele.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja ei järginud õigusteenuse ostmisel RHS §

3 üldpõhimõtteid ega hankekorra punktide 2.8, 11.2 ja 11.3 nõudeid, kuna ei viidud läbi

nõutavat väikeostu ega küsitud võrdlevaid pakkumusi olukorras, kus lepingu maksumus

ületas 15 000 euro piirmäära.

1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 2%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust ning § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 §-e

22–229.

Käesoleva rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla

riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi piirmäära

korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja

ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni

määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. ÜM2014 § 21 lõige 1 kohaselt

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju,

kuid mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad,

pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks küsinud võrdlevaid

pakkumusi. Seetõttu ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, vaid esineb põhjendatud oht,

et rikkumine tõi kaasa rahalise kahju.

Rakendusüksus analüüsis rikkumise raskust ja ulatust ning hindas, milline määr on antud

rikkumise puhul proportsionaalne. Kõige rangem, 25% määr, on põhjendatud juhul, kui

rikkumisega kaasneb oluline kahju Euroopa Liidu eelarvele või turu konkurentsile. Kuigi toetuse

saaja on jätnud võrdlevad hinnapakkumused küsimata, on ta siiski analüüsinud turuolukorda ja

arvestanud varasemate sarnaste teenuste hindadega. Rakendusüksus arvestab siinkohal asjaolu, et

kuna Teenuse hind jäi pigem alla turu keskmise ning hankijal oli oma hankekorra reeglitest

tulenevalt võimalik pöörduda omal valikul kolme pakkuja poole hinnapäringu tegemiseks, siis ei

ole oluliselt kahjustatud konkurentsi ja sellest tulenevalt ka EL eelarvet. Seetõttu ei ole

põhjendatud rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Samuti ei ole põhjendatud kohaldada 10% või 5% määra, kuna rikkumise mõju oli piiratud:

-hankija on erinevate ettevõtete pakutavaid tunnihindu omavahel võrrelnud ning on

pöördunud pakkumuse saamiseks ettevõtte poole, kelle pakutav hind jääb alla keskmise

turuhinna. Rakendusüksus ei pea väga tõenäoliseks võimalust, et kui pakkuja oleks lisaks

töövõtjale pöördunud veel kahe ettevõtte poole, oleks ta võinud saada vähemalt 5%-i

soodsama pakkumuse;

-tegemist on eriteenusega, millele kohalduvad võrreldes tavateenuste hangetega leebemad

menetlusreeglid. Seetõttu ei ole tegemist sama raske rikkumisega kui tavateenuse sarnase

rikkumise puhul;

-toetuse saaja on võtnud lisaks kasutusele parandavad meetmed, algatades raamlepingu

hanke, mis tagab edaspidi sama teenuse tellimisel suurema konkurentsi ja läbipaistvuse.

Rikkumist ei saa siiski pidada pelgalt formaalseks, kuna turu konkurentsi ei kasutatud täielikult

ära ja puudub täielik kindlus, et mõni teine pakkuja poleks suutnud pakkuda soodsamat või

paremat lahendust. Kuigi tegelik kahju võimalus on hinnanguliselt minimaalne, ei saa seda siiski

välistada. Samuti ei ole alust eeldada, et tegemist oleks olnud ainsa isikuga, kes oleks suutnud

õigusalast teenust osutada.

Antud rikkumine riivab Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi ühisturu toimimisest, kaupade

ja teenuste vabast liikumisest ning ettevõtlusvabadusest. Olukorras, kus teenuse osas on

teoreetiliselt vaba turg olemas, piirab vaid ühelt ettevõtjalt pakkumuse küsimine ja sellest lähtuvalt

temalt teenuse ostmine teiste ettevõtjate võimalust selle teenuse pakkumisele konkureerida. Sellest

tulenevalt on Euroopa Liidu toetusfondidest tegevuste rahastamisel seatud oluliseks, et tegevuste

tegemisel järgitaks riigihangete seadust, sooritatakse oste läbipaistvalt ning korraldataks

ettevõtjate ligipääsu soosivaid hankeid. Kui ostu tegemisel on riivatud Euroopa Liidu

üldpõhimõtteid ja väärtuseid, siis ei saa rikkumisest tingitud rahalist kahju välistada.

Võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 2% finantskorrektsiooni määra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete

määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel

muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu on rakendusüksus analüüsinud ka

seda, et kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka

mõnda muud finantskorrektsiooni määra kui ÜM2014 § 21 lõikes 1 toodud. Rakendusüksus on

hinnanud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumiste asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal,

et ei esine selliseid asjaolusid.

Rakendusüksus selgitab, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014 sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on esitanud antud käsunduslepinguga seotud kulusid tegevuse „Projekte toetavad ja

arendavad tegevused“ (toetuste registris tunnusega 5) raames summas 32 998,41 eurot (ilma

käibemaksuta 27 078,75 eurot).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.3 loeb rakendusüksus antud lepinguga seotud esitatud kuludest

abikõlbmatuks kokku 2% ehk 659,97 eurot (32 998,41 × 2%, vt täpsemalt koondtabelist),

millest toetus moodustab 100%.

Koondtabel:

KD tunnus

Abikõlblik

summa

Abikõlbmatu

summa (2%) KD tunnus

Abikõlblik

summa

Abikõlbmatu

summa (2%)

46 1 783,50 35,67 175 1 017,18 20,34

67 1 218,00 24,36 196 751,83 15,04

72 957,00 19,14 216 1 415,20 28,30

77 739,50 14,79 250 1 282,53 25,65

96 530,70 10,61 254 1 415,20 28,30

101 1 238,30 24,77 294 5 351,23 107,02

108 176,90 3,54 338 884,50 17,69

152 2 078,58 41,57 389 3 449,55 68,99

128 1 636,33 32,73 448 1 326,75 26,54

133 2 520,83 50,42 474 1 123,75 22,48

173 707,60 14,15 492 1 393,45 27,87

KOKKU 32 998,41 659,97

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Sama

paragrahvi lõige 4 sätestab, et finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni

otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas

14.11.2025 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne

seisukoht antud otsuse kohta.

01.12.2025 saadetud vastuskirjas teavitas toetuse saaja, et Riigikantselei ei ole oma seisukohti

antud küsimuses muutnud ega esitanud täiendavaid kommentaare.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori

innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ raames abikõlbmatuks kuluks 659,97 eurot,

millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada KD-de tunnustega 46, 67, 72, 77, 96, 101, 108, 152, 128, 133, 173, 175, 196,

216, 250, 254, 294, 338, 389, 448, 474, 492 seotud abikõlblikke kulusid tegevuses

„Projekte toetavad ja arendavad tegevused“ tunnusega 5 2% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de tunnustega 46, 67, 72, 77, 96, 101, 108, 152, 128,

133, 173, 175, 196, 216, 250, 254 alusel TAT-st väljamakstud toetus summas 389,38

eurot;

4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima

hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 389,38 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011

(SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT:

HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või

LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga

2800082970. Selgituseks märkida TAT-i number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1

nimetatud summa ulatuses.

Otsuse peale on õigus esitada rakendusüksusele ÜSS2021-2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja

haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või

oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kersti Metsalo

5917 9768

[email protected]