Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

EELNÕU

05.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse

nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse

kehtestamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 46 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 „Ajateenistuse ja

asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruses nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse

kestuse kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ajateenistuse kestus on 12 kuud.“;

2) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

21.11.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a

määruse nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse

kehtestamine“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõuga ühtlustatakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 46 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel kehtestab Vabariigi

Valitsus ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse. KVTS § 46 lõike 1 järgi sõltub ajateenistuse

kestus väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja

sõjaväelise väljaõppe iseloomust.

KVTSi kohaselt ei või ajateenistuse kestus olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud.

Ajateenistuse kestuse täpsem regulatsioon on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a

määrusega nr 31 „Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ (edaspidi määrus).

Määruse kohaselt on ajateenistuse üldiseks kestuseks sätestatud kaheksa kuud ning erandina 11–12

kuud erialadel, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet, praktikat või määramist alalise

valmidusega üksuste sõjaaja ametikohtadele.

Eelnõu eesmärk on ühtlustada ajateenistuse kestus kõikidel erialadel ja kehtestada ajateenistuse

kestuseks 12 kuud. Muudatus on vaja teha, kuna ajateenistuses antava väljaõppe maht ja tehniline

keerukus on kasvanud, kasutusele on võetud tänapäevased relvastussüsteemid ja Kaitseväe sõjaaja

struktuurile on vaja tagada piisava ettevalmistusega reserv. Kehtiv kaheksakuuline üldine

teenistusaeg ning erandina kehtivad 11–12-kuulised tsüklid ei võimalda enam tagada väljaõppe

vajalikku kvaliteeti ega koormuse ja pädevuse ühtlast jaotust kõikidel erialadel.

Kui eelnõukohane määrus jõustub, kasvab halduskoormus minimaalselt, kuid see on vajalik riigi

sõjaliseks kaitsmiseks.

Määruse eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Ameti kaitseväeteenistuse

nõunik Gerli Morell (e-post [email protected]). Eelnõu on normitehniliselt üle vaadanud

Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson (e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse ajateenistuse kestust reguleerivaid sätteid. Määruse § 1

kohaselt on ajateenistuse kestus kaheksa kuud ja ajateenistuse kestuse erandid on sätestatud §-s 2.

Ajateenistuse kestuse eranditena nähti ette 11-kuuline ajateenistus ajateenijatele, kes omandavad

ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat, ning 11–12-kuuline

ajateenistus ajateenijatele, kes määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse

sõjaaja ametikohale.

Senine ajateenijate väljaõppe läbiviimise kord ja väljaõppemudel toimis selliselt, et 5. ja 29. nädalal

algav ajateenistus kestis 11 kuud ning 42. nädalal algav ajateenistus kaheksa kuud. 11-kuulise

ajateenistuse läbisid ajateenijad, kes olid suunatud soomusjalaväe, mootorsõidukijuhi, sõjaväepolitsei

ning side- ja infotehnoloogia erialale, ning ajateenijad, kes olid suunatud allohvitseri või ohvitseri

ametikohale. Samuti läbisid 11-kuulise ajateenistuse kõik mereväes kaitseväeteenistuskohustust

täitvad ajateenijad. Ülejäänud erialadel, mida ajateenistuse jooksul õpetatakse (näiteks laskurid,

relvaspetsialistid, pioneerid, õhutõrjespetsialistid), kestis ajateenistus kaheksa kuud.

2

Määruse muudatusega kaotatakse senine ajateenistuse kestuse määratlus, mis sõltus väljaõppe sisust,

ning kehtestatakse üks, 12 kuud kestev ajateenistus.

Viimaste aastate jooksul on väljaõppe sisu ja tehniline keerukus kasvanud kõigil erialadel määral,

mis ei võimalda senise ajaraamiga enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust. Erialade erinev

käsitlemine teenistuse pikkuse alusel ei ole enam põhjendatud, kuna mahukat ja põhjalikumat

väljaõpet nõuavad nüüdseks kõik väljaõppekategooriad ehk nii lahingu-, lahingutoetus- kui ka

tagalavaldkonnas peab ajateenija valdama nii põhi- kui ka eriteadmisi märksa laiemalt kui varem.

Pikem ajateenistus võimaldab oskusi sügavamalt ja püsivamalt kinnistada ning aitab saavutada

parema lahinguvalmiduse.

Peale muutunud väljaõppe sisu, mis tuleneb uue tehnika ja lahingumasinate kasutuselevõtust, on

ajakohastatud väljaõppeplaanides üha suuremat rõhku pandud ajateenijate lahinguvalmiduse

tõhustamisele, et valmistada ajateenijad ette ja harjutada sellisel tasemel, et nad oleksid igal hetkel

valmis täitma neile määratud sõjalisi ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal. See hõlmab individuaalseid

sõdurioskusi, tehniliste süsteemide käsitsemise võimet, samuti meeskonna- ja jaotasandi

koostegutsemist. Taktika ja koostegutsemise harjutamiseks kulub rohkem aega ning seda ei ole

võimalik lühemas teenistuses tagada.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse muudatuse jõustumise aeg. Kooskõlas Kaitseväe juhataja ettepanekuga

ajakohastada ja uuendada 2027. aastaks ajateenistuse väljaõppeplaane hakatakse 12-kuulist

ajateenistuse mudelit rakendama kutsealuste puhul, kes asuvad ajateenistusse alates 2027. aasta

1. jaanuarist.

Tulenevalt KVTS § 37 lõikest 4 tuleb kutsealusele ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise

aja otsus teha teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, mistõttu 2027.

aastal ajateenistusse kutsutavatele isikutele tuleb ajateenistuse kutseid hakata kätte toimetama juba

2026. aasta alguses. See tähendab, et ajateenistuse kestust käsitlev regulatsioon peab olema muudetud

enne kutsete vormistamise ja kättetoimetamise algust.

Ajateenistusse kutsutava isiku jaoks on oluline teada juba ajateenistuse kutse saamisel, kui pikk saab

olema tema teenistus, et varakult lahendada oma õppe-, töö- ning muud elukorralduslikud küsimused.

Määruse heakskiitmisel tekib Kaitseressursside Ametil võimalus alustada kutsealuste teavitamist

uuendatud ajateenistuse kestusest ja väljaõppeplaanidest. Varajane kommunikatsioon on oluline nii

kutsealuste teadlikkuse tõstmiseks kui ka süsteemi üldise ettevalmistuse tagamiseks.

12-kuuline ajateenistus laieneb isikutele, kelle väljaõpe algab 2027. aastal. 2026. aastal teenistust

alustavate, kuid 2027. aastasse ulatuva teenistusega kutsealuste ajateenistuse kestuseks on 11 kuud,

mis tagab uuele väljaõppemudelile sujuva ülemineku ning väldib vahepealseid vastuolusid

väljaõppekorralduses.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Tänu 12-kuulisele ajateenistusele omandavad ajateenijad keeruka tehnika käsitsemiseks vajalikud

süvendatud oskused ning harjutavad allüksuste koostööd tasemeni, mis tagab riigikaitse valmisoleku

ja usaldusväärsuse kriisiolukorras.

Väljaõppe maht, intensiivsus ja tehniline keerukus on kasvanud kõikidel erialadel ning senine 8–11-

kuuline ajateenistus ei võimalda enam tagada vajalikku kompetentsi ega Kaitseväe sõjaaja üksuste

lahinguvõimet. Üksuste tegelik koostöö- ja lahinguvõime saavutatakse vaid siis, kui kogu tsükkel –

individuaalne väljaõpe, erialaõpe ja üksuse tasandi väljaõpe – on piisavalt pikk ja sama kestusega.

Halduskoormuse kasv on minimaalne, kuna väljaõppetsüklid muutuvad ühtsemaks ja ajateenistuse

väljaõppe planeerimine muutub stabiilsemaks.

Kokkuvõttes loob 12-kuuline ajateenistus ühtlase ja piisava väljaõppetsükli, toetab reservi kvaliteeti

ning tagab Eesti riigikaitse vajadustele vastava ettevalmistuse.

3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Arvestuslikult on ajateenistuse kestuse pikendamisega seotud otsesed kulud (ajateenija toetus,

toitlustus) 2027. aastal 31 miljonit eurot. Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Määruse rakendamine ei too kaasa tulu riigieelarvesse.

5. Määruse jõustumine

Määruses jõustub 1. jaanuaril 2027, mis on kooskõlas Kaitseväe uuendatud väljaõppeplaanidega (vt

ka eelnõu § 2 selgitus).

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 09.12.2025 nr 5-3/25/12

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31 muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastuse esitada hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20251121_AK_VV_EE

20251121_AK_VV_SK Gerli Morell [email protected]