Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 28.10.2025 nr 7-15/25/1561-8

Meie 10.12.2025 nr 13-2/3224-46

Vastuskiri

Austatud Andres Sutt

Täname Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu kooskõlastamise eest. Vastame

Teie kirjas toodud märkustele punktide kaupa.

1. Peate vajalikuks märkida, et KSH aruandes ei ole arvestatud Kliimaministeeriumi varasemat

seiskohta välisõhu müra normide rakendamise kohta. Aruandesse on lisatud viide Teie kirjale, kuid

Te ei saa nõustuda aruandes endiselt esitatud järeldusega (ptk 7.14.1. „Õiguslik raamistik“ lk 129):

„Praktikas on müra allikale lähimad eluhooned tihti sellised, mille maa juhtotstarve on

üldplaneeringu järgi maatulundusmaa või üldse määramata ning seega seaduse mõistes seal

müranormtasemed ei kehti“. Märgite, et planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 22 alusel on müra

normtasemete kategooriate määramine üldplaneeringu ülesanne. Normtasemed kehtivad

olenemata sellest, kas tegemist on maatulundusmaaga või juhtotstarve kohaliku omavalitsuse poolt

määramata. Juhul, kui juhtotstarve on määramata, siis elamualade (sh maatulundusmaa õuealad)

puhul tuleb KSH raames juhinduda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 II

kategooria normidest. Palute lisada see selgitus samuti KSH aruandesse.

Arvestame märkusega ja täiendame KSH aruannet esitatud märkuse põhjal.

2. Te ei nõustu ptk 7.16 (lk 141) esitatuga: „Kaevandamistegevustest tuleneva müra osas kehtivas

seadusandluses ühest ja selget piirnormi ei ole.“ Kaevandustegevusele kohaldub

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 tööstusmüra normtasemed. Lisas 1 on II

mürakategooria all toodud elamumaa-alad ja ka maatulundusmaa õuealad. Lisaks on samas lõigus

toodud: „Siiski tuleb rõhutada, et inimeste tervise kaitseks on vajalik müra alase seadusandluse

korrastamine selliselt, et keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 ja

sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 toodud piirväärtused oleksid üheselt mõistetavad

ja rakendatavad ka siis, kui üldplaneeringuga on maa juhtotstarve kas maatulundusmaa või üldse

määramata.“.

Vastusena selgitame, et kuna kaevandustegevuste (st kaevandamine ja sellega tekkiv

transpordikoormus) kohta ei ole ühtset piirnormi, siis tuleb eraldi vaadata nii tööstus- kui

transpordimüra piirnorme ning kehtivate õigusaktide kohaselt need omavahel ei kumuleeru.

3. Toote välja, et KSH aruande ptk 7.21 „Võimalikud koosmõjud“ (lk 212) on kirjas: „Müra

(kumuleeruva) mõju osas on kõige olulisem leevendusmeede, et seadusandja korrastab müraalased

õigusaktid lähtuvalt piirkonna elanike huvidest. Kui müranormid kehtivad ka maatulundusmaal

2 (4)

asuvale kodule, selge on ala ja fassaadinormide rakendamine ning koosmõju arvutamisel

lähtutakse füüsikaseadustest, mitte sellest, kui suur on karjääri pindala või kas müra tekitab

transport või tööstus, siis on ka üheselt selge, kui tugev on müratase ning kus ja milliseid

leevendavaid meetmeid (nt müratõkked, ajalised piirangud, kiirusepiirangud vms) rakendada

tuleb.“ Selgitate lisaks kirja eelnevates punktides toodule, et maatulundusmaal asuvale kodule

rakenduvad õuealal II mürakategooria normtasemed. Kaevandustegevuse müra all käsitletakse

kõiki müraallikaid, mis jäävad selle müraallika territooriumile. Juhul kui uue müraallikaga

(kaevandusega) kaasneb liiklusmüra suurenemine territooriumist väljapoole, siis tuleb KSH või

keskkonnamõju hindamise (KMH) raames hinnata, kui palju suureneb liiklusmüra mõju

teadaolevate andmete alusel. Olulise mõju määratlemiseks on õigusaktides normid nii tööstus- kui

ka liiklusmürale. Lisaks sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1, et

keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või

kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Sama seaduse § 14 täpsustab, et igaüks

peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu

vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Seega on KSH/KMH protsessi raames

võimalik pakkuda välja leevendusmeetmeid, et kaevandustegevusega kaasnevad negatiivsed

mõjud oleksid võimalikult väikesed ja keskkonnahäiringute esinemine võimalikult minimaalne.

Seega, kui KSH/KMH raames leitakse, et keskkonnahäiringud võivad esineda, siis

leevendusmeetmete pakkumiseks ja rakendamiseks ei pea piirnorm või selle puudumine olema

ainsaks kriteeriumiks.

Vastusena selgitame, et kuna kaevandustegevuste (st kaevandamine ja sellega tekkiv

transpordikoormus) kohta ei ole ühtset piirnormi ja tuleb eraldi vaadata nii tööstus- kui

transpordimüra piirnorme ning kehtivate õigusaktide kohaselt need omavahel ei kumuleeru, siis

praktikas on see osutunud probleemiks müra kogumõju ammendaval hindamisel ning vajalike

leevendusmeetmete vajaduse põhjendamisel.

4. Te ei nõustu aruande ptk 8.1 „Meetmed inimeste heaolu tagamiseks“ (lk 217) esimeses punktis

toodud käsitlusega, et välisõhu müra normid ei lähtu elanike huvidest. Aruandes on kirjas:

„Peamine meede inimeste heaolu tagamiseks on, et seadusandja korrastab müraalase

seadusandluse lähtuvalt piirkonna elanike huvidest“. Märgite, et oluline mõju elanike tervisele on

määratletud müra piirväärtustega ja neid ei tohi müraallikad (sh kaevandusettevõtted) ületada.

Piirnormid on sätestatud elanike huvides.

Vastusena selgitame, et müra alane seadusandlus ei sätesta ühtseid, üheselt mõistetavaid ning eri

müraallikatest tulenevate müra liikide kumuleeruvust arvestavaid norme. Seda kinnitab nii senine

kaevandustegevuste keskkonnamõju hindamise praktika kui teemaplaneeringu menetluse käigus

läbi viidud kaasamiskoosolekutelt saadud elanike ja omavalitsuste esindajate tagasiside. Inimeste

arvates on müra kaevandamise käigus tekkivatest mõjudest kõige häirivam, ning praktikas ei ole

leitud häid võimalusi seda piirata ega leevendada.

5. Märgite, et KSH aruandes ei ole õige esitada leevendusmeetmetena õigusaktide muutmise või

korrastamise ettepanekuid. Need võivad olla KSH eksperdi seisukohad, aga teemaplaneeringu

kontekstis ei saa neid esitada kui negatiivse mõju leevendusmeetmeid, st meetmeid, mida

rakendatakse planeeringu elluviimisel kaasneva negatiivse mõju leevendamiseks. Lisaks

eelnevates punktides esile toodud lausetele on aruandes esitatud näiteks järgmine ettepanek

leevendava meetmena (ptk 7.21, lk 212 ja ptk 8.1, lk 218): „Eeltoodust tulenevalt tehakse

käesolevalt ettepanek muuta KMH eelhindamist reguleerivate õigusaktide sätteid või praktikat

selliselt, et arendaja peab kaevandamisloa taotlemisel läbi viima müra modelleerimise, arvestades

seejuures ka kõigi mõjualas olevate karjääride ja väljaveoteede kumuleeruvat mõju“. Samuti on

3 (4)

ptk 8.16 (lk 228) kirjas: „Alternatiivsete ehitusmaavaradena kasutatavate jäätmete taaskasutamise

soodustamiseks tuleb täiendada ja/või lihtsustada seadusandlust ning luua teadmistebaas ja seeläbi

soodsad võimalused toodete nõuetele vastavuse tõendamiseks“.

Vastusena selgitame, et meetmete väljatöötamisel on KSH eksperdid lähtunud KeHJS § 311

sätestatud KSH eesmärgist – arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide

koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat

arengut. Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide

soovitused) või teemaplaneeringu kehtestaja poolt seatult kohustuslikud läbi planeeringu

kohustuslike tingimuste. Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine

teemaplaneeringu kehtestamise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 42 lg 11). Vastav

selgitus on toodud KSH aruande peatüki 8 sissejuhatuses.

6. Märgite, et teemaplaneeringu seletuskirjas on kõrge prioriteediga ala Väo kohta ptk 3.1.1.3

kirjas kaevandamist mõjutava tingimusena, et ala läbib olemasolev raudtee, mille kaitsevööndi

ulatuses kaevandamine ei ole võimalik. Juhite tähelepanu, et alale kavandatakse lisaks Rail Baltica

veeremi hooldusdepoole ka AS-le Eesti Liinirongid uut depood, mille käigus muutub ka AS Eesti

Raudtee ehitusbaasi asukoht. Sellest lähtuvalt on piirkonnas arengud aktuaalsed ning maavajadus

alles välja selgitamisel.

Vastusena selgitame, et planeeringu lahendusega ei määrata veel karjääride asukohti, vaid

võimalikud alad, kus sees selgitatakse eraldi kaevandamisloa taotluse menetlusega välja, kuhu

täpselt karjääri on võimalik kavandada. See tähendab, et teemaplaneeringuga määratud riigi

huviga alade piirid täpsustuvad edaspidi loamenetluse etapis, kus tuleb arvesse võtta kõiki alal

esinevad piiranguid, sh sel ajahetkel teadaolevaid Rail Baltic hooldusdepoo ja AS Eesti

Liinirongide depoo maavajadusi.

7. Toote välja, et teemaplaneeringus on märgitud keskmise prioriteediga ala Rae raba (ptk 3.1.2.1)

kohta, et sotsiaalmajanduslik hinnang andis alale kõrge prioriteedi ning ala kasutusele võtmisel

peab arvestama üldplaneeringus ette nähtud Rail Baltic nihutamisruumiga. Rail Baltic kohta kehtib

piirkonnas Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“,

viide alama astme üldplaneeringule ei ole asjakohane. Samas peatükis kaevandamist mõjutavate

tingimuste all tuleb arvestada kehtiva Rail Baltic maakonnaplaneeringuga, mitte üldplaneeringuga.

Arvestame märkusega ja korrigeerime teemaplaneeringu seletuskirja järgnevalt: "Ala kasutusele

võtmisel peab arvestama Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ette nähtud Rail Baltic nihutamisruumiga".

8. Juhite tähelepanu, et riigi huviga liiva piirkonna Männiku 5 ala ulatub u 3 ha aktiivses ehituses

oleva Rail Baltic põhitrassi alale. Maavarade kaevandamine raudtee muldkeha alt ei ole

perspektiivikas.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu tingimustes on välja toodud, et Männiku 5 ala kasutusele

võtmisel peab arvestama projekteeritud Rail Baltica raudtee trassikoridoriga. Loamenetluse etapis

selgitatakse täpselt välja raudtee aluse ehitusmaavara kaevandamise perspektiiv.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

4 (4)

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]