Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

MTÜ Kassi tee

[email protected]

Teie 12.10.2025

Meie 10.12.2025 nr 13-2/3224-42

Vastuskiri

Austatud MTÜ Kassi tee liikmed

Täname Teid põhjaliku seisukoha esitamise eest Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringu eelnõu kohta, mis puudutab riigi huviga alade Jägala 3 ja Jägala 4 kavandamist.

1. Toote oma kirjas välja, et kuna teemaplaneering on strateegiline dokument, mis kujundab

hilisemate loamenetluste lähtekohti (sh „ülekaalukas riigi huvi“ kaalumine), siis just seetõttu tuleb

juba planeeringu tasandil välistada lahendused, mille puhul objektiivsed riskid elamupiirkondade

müra/õhusaaste ja põhjavee osas on teadmata või jäetakse tulevikus lahenduda (vaid

loamenetluses). Planeeringu enda metoodika kinnitab, et 360 m on maksimaalne üldistus, mitte

garantiiga kaitsejoon ning 500 m on mitte-siduv kokkulepe. Märgite, et KSH järgi on PM10 ning

võimalike ülipeente osakeste (PM2.5) hajumine episooditi ja sõltuv oludest ning kaebused

viitavad, et tegelik mõjupiirkond võib osaliselt olla laiem kui varasemates KMH-des

modelleeritud. Leiate, et see tugevdab ettevaatuspõhimõtte kohaldamise vajadust Jägala 4 elamute

vahetus läheduses.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringu strateegilise olemuse tõttu ei ole mõistlik välistada

lahendusi ehk antud juhul alasid, kus teemaplaneeringu metoodika järgi kaevandamist välistavad

piirangud puuduvad (nt õigusaktidest tulenevad piirangud) või piirangute täpsed mõjualad saab

välja selgitada alles kaevandamisloa taotlemisel, kui on teada taotletava karjääri täpne asukoht ja

ulatus ning võimalikud mõjualad. Maakonnaplaneeringu tasandil on oma üldistusaste, mistõttu ei

ole võimalik teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamisel minna liiga täpseks, mida eeldab näiteks

kaevandamisloa taotlemise menetlus.

Kaevandamistegevusega kaasnevate häiringute: müra, õhusaaste ja maavõngete võimalike

mõjualade leidmiseks viidi teemaplaneeringu KSH raames läbi olemasolevate keskkonnalubade

KMH-de analüüs. Selleks, et tagada mõjualasse jäävatele inimestele müra ja vibratsiooni

seisukohalt soodsam lahendus, otsustati teemaplaneeringus arvestada maksimaalsete müra ja

õhusaaste võimalike mõjualade ulatustega, mis lubja- ja dolokivi kaevandamisel on 360 meetrit

ning liiva ja kruusa kaevandamisel 250 meetrit.

Teemaplaneeringuga määratud riigi huviga alade määramisel kasutati välistamise metoodikat, ehk

kaardistati kõik sel ajahetkel teadaolevad piirangud ja anti neile hinnang, kas piirang vajab

täpsustamist loamenetluse etapis, kas piirangu osas on võimalik hilisemas etapis kokkuleppeid

leida ja leevendavaid meetmeid rakendada või on need ka selles etapis hoolimata täiendavatest

hindamistest kaevandamist välistava olemusega. Rõhutame siinkohal, et kaevandamisloa

2 (4)

menetluses tuleb arvestada kehtiva õigusruumiga sh kehtivate müra- õhusaaste ja vibratsiooni

normtasemetega. See tähendab, et hoolimata teemaplaneeringuga määratud alade ulatusest tuleb

igakordselt kaevandamisloa taotlemisel hinnata, kas kavandatava karjääri puhul on tagatud

seadusega kehtestatud müra, õhusaaste ja vibratsiooni normtasemete täitmine ning selgitada välja

võimalikud leevendusmeetmed. Kui eelpool nimetatud häiringute seadusest tulenevaid

normtasemeid ei suudeta täita, on see ka alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks.

2. Väidate oma kirjas, et arvestades KSH metoodikat (PM10 maksimaalne ülenormatiivne levik

kuni 360 m, tööstusmüra ~150–200 m), ei taga 360 m reaalset kaitset elamupiirkonna kvaliteedile,

eriti Jägala 4 puhul, kus eluhooned paiknevad vahetus läheduses. Sellest tulenevalt taotlete oma

kirjas Jägala 3 ja Jägala 4 alade välja jätmist teemaplaneeringu lahendusest või vähemalt ruumilist

ümberpiiritlemist nii, et ükski elamu (sh Kassi tee 1–6) ei jääks lubjakivi/dolokivi 360 m

maksimaalse mõjuala sisse ning et kehtestataks õiguslikult siduv miinimumkaugus ≥ 500 m

elamutest (mitte pelgalt sotsiaalne kokkulepe).

Vastusena selgitame, et Jägala 3 ja Jägala 4 riigi huviga alade mõjualas asub ainult üks elamu ja

Kassi tee elamute suhtes on tagatud 500 m kaugus.

3. Taotlete müra ja tolmu ohjamist kohustusliku tolmutõrje kavaga (niisutus, sidusainete kasutus

põuaperioodidel), järjepideva PM-seirega ja müra kontrollmõõtmistega koos avaliku

aruandlusega, arvestades KSH-s tuvastatud PM10-riske ja episoode.

Vastusena selgitame, et õhusaaste mõjusid on üldisemal tasandil hinnatud KSH aruande

peatükkides 8.1, 8.10, 8.14. Täpsemad meetmed õhusaaste mõjude leevendamiseks määratakse

kaevandamisloa menetluse etapis.

4. Taotlete kumulatiivse mõju vältimist (samaaegse tegevuse ja etapiviisilise kasutuse piirang).

Palute seada loatingimus, et Jägala 3 ja Jägala 4 samaaegne aktiivne kaevandustegevus on keelatud

või on lubatud vaid siduvate koormuspiirangutega – sh korraga aktiivse pindala/mahu ülempiir,

toodang/ööpäev, tööaeg ja samaaegselt töötavate purustite arv – ning nõuda elamupiirkonna (Kassi

tee 1–6) suunal loodusliku taimestikuga servavööndi pidevat säilitamist kogu tegevuse vältel.

Koormuspiirangud ja servavööndi nõue peavad tagama, et modelleeritud müra- ja tahkete osakeste

(PM10/PM2.5) tasemed ei ületa kehtivaid piirväärtusi Kassi tee 1–6 elamutel.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringus on suunisena välja toodud, et tehnoloogilise võimaluse

korral tuleb kasutada etapiviisilist kaevandamist mäeeraldise piires. Samuti toob teemaplaneering

välja, et kaevandamislubade taotlemisel tuleb arvestada, et sotsiaalse aktsepteeritavuse

suurendamiseks ühiskonnas ei ole soovitatav väljastada samaaegselt rohkem kaevandamislube,

kui vastava ehitusmaavara liigi varustuskindluse tagamiseks vajadus on. Elamumaal peavad olema

tagatud õigusaktidega kehtestatud müratasemenormid ning kaevandamisloa menetluses tuleb

vajalikud leevendusmeetmed ette näha. Kui selliseid meetmeid ei ole võimalik ette näha või ei

anna need vajalikku tulemust, siis kaevandamisluba ei väljastata ning kaevandamine vastaval alal

või soovitud tehnoloogiaga ei ole võimalik.

5. Väidate, et kuna 500 m on vaid ühiskondlik kokkulepe, mitte õiguslik piirang, jääb elanike

kaitse õiguslikult ebakindlaks ning nihkub alles loamenetlusse. Selline raamistik ei ole kooskõlas

prognoosikohustuse ja ettevaatuspõhimõtte eesmärgiga. Lisaks märgite, et KSH nõuab kohapõhist

hüdrogeoloogilist eeltööd (sh pumpamiskatsed), baas-seiret ning vajadusel hüdrotõkkeid/veealust

kaevandamist. Ilma nendeta on mõju erakaevudele ebakindel ja potentsiaalselt oluline, arvestades

Põhja-Eesti karsti heterogeensust. Eelnevast tulenevalt taotlete ettevaatuspõhimõtte rakendamist

põhjavee osas, et enne mis tahes menetlusetappi nõutaks kohapõhiseid hüdrogeoloogilisi

uuringuid (sh pumpamiskatseid), baas-seiret (veetase ja kvaliteet), leevendusmeetmete

3 (4)

eelplaneerimist (nt hüdrotõkked, veealune kaevandamine) ning siduvaid läviväärtusi, mille

ületamisel tuleks tegevus ajutiselt peatada ja kahjud hüvitada.

Vastusena selgitame, et teemaplaneeringul puudub õiguslik alus kehtestada 500 m puhver

kaevandamise keelualana. Maakonnaplaneering ei anna kaevandamiseks luba, mistõttu tuleb

igakordselt tulenevalt maapõueseadusest selgitada välja kaevandamise mõjualad ja leevendavad

meetmed kaevandamisloa menetluses. Kaevandamisluba eeldab oluliselt täpsemaid hinnanguid,

kui maakonnatasandi teemaplaneering seda võimaldab. Nõustume, et ettevaatuspõhimõte on

Eestis haldusorganitele, sh Vabariigi Valitsusele siduv. Samas ei tähenda ettevaatuspõhimõte, et

keskkonnariske peab täielikult vältima, vaid peab rakendama meetmeid, et neid oleks võimalik

vähendada. Seetõttu on ka teemaplaneeringus ette nähtud meetmed, kuidas on võimalik negatiivset

mõju vältida või vähendada aktsepteeritava riskitasemeni. Enne, kui ei ole teada kaevandamise

täpsed tingimused (st kui pole teada millal, mis alal ning mis tehnoloogiaga soovitakse

kaevandama asuda), ei ole ka võimalik täpsemalt kindlaks määrata, mis tingimustel seda teha võib.

Täiendavalt selgitame, et KSH-s on toodud välja üldised meetmed veekeskkonna ja

joogiveevarudele avalduva ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks, millega

arvestada kaevandamisloa menetluses. Teemaplaneeringu lahenduse põhjal ei ole võimalik

täpsemalt hinnata asukohapõhiselt, millised mõjud võivad hüdrogeoloogiliselt kaevandamisega

kaasneda. Täpsemad hindamised viiakse läbi ja meetmed töötatakse välja konkreetse loa

menetluse raames. Teemaplaneering on üldise tingimusena välja toonud, et kui kaevandamise tõttu

halveneb piirkonna veevarustus, on kaevandajal kohustus tagada mõjutatud inimestele ja

asutustele ligipääs alternatiivsele joogi- ja tarbeveele (planeeringu ptk 3.4).

6. Väidate, et elanike varalise kahju risk (müra, tolm, maastikumuutus, mainekujunduslik mõju)

on sisuliselt hindamata. KSH järelduste kohaselt võivad elamute juures kaevandamisega

kaasnevad häiringud kahandada väärtust ja vähendada piirkonna atraktiivsust uutele arendustele

mõjutusalas. KSH käsitleb küll uusarenduste mõjutusala, ent ei käsitle eraldi olemasolevate

elamute (sh Kassi tee 1–6) turuväärtusele avalduvat mõju ega võimaliku hinnalanguse

ulatust/tõenäosust. Seetõttu on Teie hinnangul see risk Jägala 4 puhul reaalne, arvestades ala

vahetut lähedust elamutele. Sellest tulenevalt taotlete eraldiseisva analüüsi teostamist

olemasolevate elamute turuväärtuse mõjude kohta (sh hinnalanguse ulatus ja tõenäosus eri

kaugusvööndites) ning siduva hüvitusmehhanismi sätestamist, kui mõõdetavad häiringud või

negatiivne turumõju ületavad etteantud läviväärtused.

Vastusena selgitame, et kinnisvaramõju on üldisel tasemel hinnatud. Konkreetse kinnisasja

väärtusele avalduvat mõju ei saa täna teada oleva info põhjal anda, sest teadmata on kaevandamise

täpsemad tingimused. Uuringutele tuginedes võib üldiselt öelda, et kinnisvara väärtus pigem

langeb, mis on ka selgelt mõjude hindamise aruandes välja toodud. Eestis ei ole kehtestatud

piirväärtusi, millest alates loetakse väärtuse vähenemine mitteaktsepteeritavaks. Seega ei saa ka

kehtestada kohustuslikku hüvitusmehhanismi, sest piirnormid puuduvad. Mõjude hindamises ei

ole eristatud uusarendusi ega olemasolevaid hooneid. On antud ülevaade avalikest allikatest

kättesaadavatest uuringutest sel teemal, olenemata sellest, kas tegemist on uusarendusega või

olemasolevate elamutega.

7. Toote välja, et Jägala 3 ja Jägala 4 paiknevad rohevõrgustiku tugialal, kuid planeering ei

kvantifitseeri, kui suur osa metsast peab säilima, ning jätab selle loamenetlusse. Samas tuleb

tagada rohevõrgustiku sidusus ja jätta vääriselupaigad (VEP-id) mäeeraldisest välja. Vastasel juhul

suureneb killustumine ning püsivad metsakooslused ja liikumisteed võivad katkeda.

Siinkohal selgitame, et teemaplaneeringuga ei kavandata karjääride täpseid asukohti, vaid

võimalikud alad, mille piires hakatakse hilisemas etapis alles täpseid kaevandamisvõimalusi välja

4 (4)

selgitama. Teemaplaneeringu raames läbi viidud rohevõrgustiku uuring tõi välja, et Jägala tugiala

on maakondliku tähtsusega suur tugiala, mida kasutavad loomad aktiivselt põhja-lõunasuunaliseks

liikumiseks. Jägala 3 ja 4 alad jäävad kogu ulatuses tugiala sisse, kuid arvestades tugiala piisavat

laiust, siis on tugiala sees võimalik leida karjääri asukohad nii, et tagatakse ka tugiala sidusus.

Oluline on siinkohal, et ala sees toimuks kaevandamine etapiti ehk uue karjääri avamisel tuleb

teises karjääris alustada juba korrastamisega, et see ala anda tagasi rohevõrgustikule. Igakordselt

tuleb kaevandamisloa taotluse menetluses hinnata, kas kavandatav karjääri asukoht tagab

rohevõrgustiku toimivuse ja mis on võimalikud täiendavad leevendavad meetmed ja milliseid

korrastamistingimusi tuleb rakendada, et karjääri korrastamise järgselt toimiks ala taas

rohevõrgustiku elemendina.

8. Taotlete, et loatingimustes nähtaks ette min. veemahu/sügavuse nõuded ja asenduslahendus, et

tagada elamutele püsiv tulekustutusvee kättesaadavus. Kassi tee piirkonna elamute

tulekustutusvesi on lahendatud tiigiga. Pinnase- või põhjavee alanemisel ligikaudu 1 m kaob tiigi

kasutuskõlblikkus tulekustutuseks. Seetõttu tuleb kehtestada kohustus tagada elamutele

alternatiivne tulekustutusvee võimalus.

Vastusena selgitame, et Teie poolt esitatud ettepanek on liiga detailne teemaplaneeringu lahenduse

jaoks. Vastavad meetmed ja tingimused tulekustutusvee tagamiseks saab välja selgitada

kaevandamisloa menetluses. Antud tingimusega saab arvestada kaevandamisloa tingimuste kokku

leppimisel. Teemaplaneering on üldise tingimusena välja toonud, et kui kaevandamise tõttu

halveneb piirkonna veevarustus, on kaevandajal kohustus tagada mõjutatud inimestele ja

asutustele ligipääs alternatiivsele joogi- ja tarbeveele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]