Avaliku ehitise kaasrahastamise lepingu sõlmimisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Oliver Eglit

Tallinna Linnavaraamet

[email protected]

Vabaduse väljak 10

10146, Tallinn

Teie 16.09.2025 nr 3.4-1/3537 - 1

Meie 10.12.2025 nr 13-5/3275-3

Avaliku ehitise kaasrahastamise lepingu

sõlmimisest

Austatud Oliver Eglit

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole 16.09.2025 kirjaga

nr 3.4-1/3537-1, milles teete ettepaneku sõlmida avaliku ehitise kaasrahastamise leping seonduvalt

Tallinna linnas aadressil Tööstuse tn 64a ja 66b asuvate kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga.

Tegemist on Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2023 otsusega nr 88 vastu võetud

detailplaneeringuga, mille eesmärk on muu hulgas määrata ehitusõigus ka riigiomandis olevale

Tööstuse tn 66b kinnisasjale.

Oma kirjas märgite, et planeeringu realiseerimine toob kaasa täiendava lasteaiakohtade vajaduse

piirkonnas ning viitate Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult

kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“, mille kohaselt kui arendusalale või selle

lähipiirkonda planeeritakse avalik ehitis, mis teenindab nii arendusala kui ka lähipiirkonna

kinnistuid, lepivad arendaja ja linn kokku, et rajatise ehitab linn ning arendaja osaleb selle

rahastamises vastavalt kaasrahastamise määrale. Tallinna Linnavaraamet on vastavalt korrale

arvutanud välja detailplaneeringuga seotud kaasrahastamise määra, mille alusel tuleb riigil tasuda

39 600 eurot. Kirjale on lisatud kaasrahastamise lepingu projekt Tallinna Manufaktuuri lasteaia

ehitustööde kulude katmiseks ning märgitud, et lepingu sõlmimine on planeeringu kehtestamise

eelduseks.

Kuna kaasrahastamise nõue tuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ootamatult,

palusime kohtumist Tallinna Linnavaraameti esindajatega. Kohtumine toimus 31.10.2025, kus

linna esindajad selgitasid kehtivat korda, mille kohaselt peavad kõik planeeringus osalejad,

sealhulgas riik, panustama võrdselt.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on põhimõtteliselt nõus, et kui

arendusalale või selle lähipiirkonda planeeritakse avalik ehitis, mis teenindab nii arendusala kui

ka lähipiirkonna kinnistuid, võivad arendaja ja linn kokku leppida, et rajatise ehitab linn ning

arendaja osaleb rahastamises kaasrahastamise määra alusel.

Käesoleval juhul ei ole aga võimalik kaasrahastamise nõudega nõustuda, kuna rahalised

kohustused tuleb kokku leppida planeeringu koostamise käigus, mitte teha teatavaks pärast

2 (2)

planeeringu vastuvõtmist ning vahetult enne kehtestamist. Tallinna linn ei teavitanud riiki

kaasrahastamise nõudest enne planeeringu algatamist ega vastuvõtmist, mistõttu ei olnud riigil

võimalik hinnata, kas planeeringus osalemine sellisel kujul on otstarbekas. Täiendavalt ei ole

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega riik tervikuna antud planeeringu menetluses

olnud Planeerimisseaduse kohaselt huvitatud isiku rollis, vaid maaomanik, kelle maa on kaasatud

planeeringu alasse terviklahenduse loomiseks ja juurdepääsude lahendamiseks. Seega ei ole nõus,

et „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“ toodud definitsiooni järgi

oleksime antud alal arendaja rollis. § 2 punkt 1 kohaselt on arendaja isik, kelle huvides

menetletakse detailplaneeringut, projekteerimistingimusi või ehitusluba.

Hea haldustava kohaselt tuleb rahalised kohustused osapooltele teatavaks teha esimesel

võimalusel, soovitatavalt juba planeeringu algatamisel. Seetõttu ei saa riik käesoleval juhul

nõustuda avaliku ehitise kaasrahastamise lepingu sõlmimisega ega võtta endale sellega

seotud rahalisi kohustusi. Uute detailplaneeringute algatamisel, kus riik on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi või Maa- ja Ruumiameti näol huvitatud isikuks saame kehtivate

kordade alusel kaasrahastamist kaaluda ning sellest lähtuvalt teha ka otsuse planeeringumenetluse

läbiviimise osas.

Täiendavalt märgime ära, et avalikult kasutavate ehitiste rahastamise mõte on see, et arendajad

panustaksid avalikult kasutatavate ehitiste rajamisse. Riik on maaomanikuna aja jooksul oluliselt

panustanud linna arengusse avalike ülesannete täitmise kaudu, andes linnale vajalikke maid ning

kavandades ka täna täiendavate maade andmist (näiteks Pirita linnaosas asuva Lepiku tee 18

kinnisasja üleandmine lasteaia ehituseks), mis võimaldavad linnal kaasrahastusega uute avalikult

kasutatavate ehitiste ehitamist. Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda riiki samaväärselt teiste

osapooltega, kelle roll ja panus on teistsugused. Riigi senist panust tuleks selles kontekstis mõista

ning edaspidi arvestada selle eripärase rolliga linna arengu kujundamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Tea Faber

+372 5385 9554 [email protected]