| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/4132-1 |
| Registreeritud | 10.12.2025 |
| Sünkroonitud | 11.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 2. novembri 2023. a
käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.3 „Teabevahetuse tõhustamine ja
hõlbustamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1
Muudan siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme
1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“
(edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:
1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi
ja sõnastan selle järgmiselt:
„Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.03.2022–31.12.2029“
2. Muudan käskkirja tiitellehte ja lisan elluviijaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
(edaspidi EKEI).
3. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:
„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65
kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2
„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise ja kasutamise tingimusi
ja korda.“.
4. Täiendan käskkirja punkti 2.3.1. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt:
„SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.“.
5. Muudan käskkirja punkti 2.3.5. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.3.5. Projekti elluviija: RAB.“.
6. Muudan käskkirja punkti 2.4.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:
„Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine
avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest
andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi
ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.
Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet
koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja
süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest
kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja efektiivsemalt teavet erinevatest
keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide
genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja teksti õigele dokumendivormile,
koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud võimekuste väljaarendamisega luuakse
eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli arendamiseks, mis võimaldab märgitud
keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha.“.
7. Muudan käskkirja punkte 2.4.2. ning 2.4.3. ja sõnastan need järgmiselt:
„2.4.2. Projekti sihtrühm:
PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis,
Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud.
2.4.3. Projekti tulemus:
Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt
tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.“.
8. Muudan käskkirja punkti 2.5.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.5.2. Projekti sihtrühm:
PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad
ametnikud.“.
9. Muudan käskkirja punkti 2.9.1. viidet 8 ja sõnastan selle järgmiselt:
„8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818“.
10. Täiendan käskkirja punktidega 2.10., 2.11. ning 2.12. ja sõnastan need järgmiselt:
„2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur
2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu
Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli
infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele1 peavad
Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab
rahvusvahelist organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes
esinevad seosed või muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud:
- isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo
toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;
- isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime
Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.
Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega
valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi.
Projekti tegevustega seotud hanke viib läbi SMIT.
2.10.2. Projekti sihtrühm
Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa
Liidu politseiasutused.
2.10.3. Projekti tulemus
Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega
kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli)
korral teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et
alustada ja/ või läbi viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud
kuritegevusega seotud menetluste läbiviimisele.
2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2026– 31.08.2029
2.10.5. Projekti elluviija: PPA
2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs
2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu
Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe
(DNA-profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning
politseiregistrite andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja
uurimiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel.
Samuti võimaldada ka teadmata kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete
tuvastamist. Tagamaks tõhusamat politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud
andmete otsingut ja vahetust uuendati ning laiendati 2024. a Prüm II määruse2
kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid.
Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis
hõivekohtades, soetatakse sõrmejäljeskannerid, kaamerad ning lisavarustus ning
tagatakse nende elukaar.
Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja
asjakohastes töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on
tagada Prüm II tegevuste koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike
asutustega.
SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe.
2.11.2. Projekti sihtrühm
PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud
2.11.3. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on
tagatud Prüm tegevuste koordineerimine Eestis.
2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2026-31.12.2029
2.11.5. Projekti elluviija: PPA
2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs
2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle
ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust.
2 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust
Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel
ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite
andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja
2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL)
2019/817 ja (EL) 2019/8181.
Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi,
kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti
2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm
regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse:
1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel
2) näokujutiste vahetamise
3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise.
Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku
süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine.
RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid
tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti
raames.
Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
2.12.2. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPAs ja vanglates, EKEI
biomeetriliste valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud
Eestis ja teistes EL liikmesriikides.
2.12.3. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks
Prüm II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel.
2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.12.2025-31.08.2029.
2.12.5. Projekti elluviija: EKEI.“.
11. Täiendan käskkirja punktis 4.1. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli
infosüsteemi (EIS)
andmelaadur
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Prüm II võimekuse
tõstmine ja
tagamine PPAs
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
O.1.4 Ostetud
seadmete arv
arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on
antud inventarinumber.
See näitaja koondab IKT-süsteemide
jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka
renditud või liisitud seadmeid.
Prüm II võimekuse
väljaarendamine
EKEIs
O.1.1
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt
koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik
saab ühe projekti raames erinevat tüüpi
koolitust, tuleb temast projekti
aruandluses teatada ainult üks kord.
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
12. Täiendan käskkirja punktis 4.2. toodud tabelit järgmiste ridadega: Europoli infosüsteemi
(EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud
ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-
süsteemide arv
arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
muutmine tähendab, et süsteemid on
võimelised teavet/andmeid vahetama
ja kasutama. Näitaja hõlmab
koostalitlusvõimet riiklike info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia
süsteemide ning riiklike süsteemide ja
ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja
rahvusvaheliste andmebaaside vahel.
Selliste haldusüksuste
arv, kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi
/vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega /
kolmandate riikidega /
arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja
osa, mis on seotud teabevahetusega
õiguskaitseasutuste ja muude pädevate
asutuste ning teiste liikmesriikide,
asjaomaste liidu organite, samuti
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
rahvusvaheliste
organisatsioonidega
Prüm II võimekuse
tõstmine ja tagamine
PPAs
Selliste haldusüksuste
arv, kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi
/vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega /
kolmandate riikidega /
rahvusvaheliste
organisatsioonidega
arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja
osa, mis on seotud teabevahetusega
õiguskaitseasutuste ja muude pädevate
asutuste ning teiste liikmesriikide,
asjaomaste liidu organite, samuti
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Prüm II võimekuse
väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud
ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-
süsteemide arv
arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
muutmine tähendab, et süsteemid on
võimelised teavet/andmeid vahetama
ja kasutama. Näitaja hõlmab
koostalitlusvõimet riiklike info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia
süsteemide ning riiklike süsteemide ja
ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja
rahvusvaheliste andmebaaside vahel.
R.1.7 Nende osalejate
arv, kes peavad
koolitust oma töö jaoks
kasulikuks
arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja
peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt
osalejalt küsida tema arvamust.
Osaleja arvamuse saab registreerida ja
esitada kohe pärast koolituse
toimumist.
R.1.8 Nende osalejate
arv, kes teatavad kolm
kuud pärast koolitust,
et nad kasutavad
koolituse käigus
omandatud oskusi ja
pädevust
arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist
tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida
tema arvamust ja alles siis saab tema
arvamuse registreerida ja esitada selle
näitaja all.
13. Täienda käskkirja punktis 5. toodud tabelit järgmiste ridadega ja eemaldan viimase rea:
Europoli infosüsteemi (EIS)
andmelaadur
138 213,75 46 071,25 184 285 1%
Prüm II võimekuse tõstmine ja
tagamine PPAs
590 642 196 881 787 522 (sh
kuni 522 000
eurot seadmete
soetamiseks)
2,2%
Prüm II võimekuse
väljaarendamine EKEIs
600 000 200 000 800000 0%
14. Muudan käskkirja punkti 7.6.5. ja sõnastan selle järgmiselt:
„7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel
osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud).
Kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel,
õppereisidel, konverentsidel) osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga.
Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva
enne koolituse toimumist;“.
15. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10
ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.
16. Muudan käskkirja punkti 10.2. ja sõnastan selle järgmiselt:
„10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise
edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates
tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused
lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada
30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.
17. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:
„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.“.
18. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt:
„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib
suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda
võimaldab.“.
Lisa: Seletuskiri
Lisa
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse siseministri 2. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-3/124 kinnitatud
Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“
toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja Prüm II määruse
rakendamise ja Europoli Infosüsteemi andmelaaduriga seonduvad tegevused. Eelnõule kehtib
kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav
rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.
Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Ülle Leht
([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.
II Käskkirja sisu
1. Korrigeeritakse projekti „RAB aruandlusportaal“ kirjeldust, kuna SMIT on projektis
hankijaks, kuid SMITil kulusid projekti raames ei teki ning seega ei ole SMIT projektis
partneriks.
2. Korrigeeritakse OSINT projektide kirjeldusi:
Täpsustatakse projekti „Kriminaalpolitsei OSINT ja analüüsivõimekuse suurendamine“ sisu.
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlusel1 muudetakse projekti ühe komponendi sisu,
kuna arvestades Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) juba töös
olevate loodavate võimekuste arendusprotsessi etappe, sisu mahtu, ajalist jõudlust ning rahalisi
ressursse, ei ole kraapimismooduli loomine projekti raames reaalne nii ajaliselt, mahuliselt ega
eelarveliselt.
Täpsustatakse projekti sihtrühma ja tulemuste kirjeldust - eemaldatakse sidekriips, kuna PPA analüütikud tegelevad ka muude analüütiliste tegevustega ja sellepärast ei saa suunata sihtrühma
ainult OSINT analüüsi tegevatele analüütikutele.
Samal põhjusel täpsustatakse ka projekti „Tegevustoetus – OSINT süsteemi püsikulud“ sihtrühma.
3. TATi lisatakse kolm uut tegevust:
1) „Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur“ eelarvega 184 285 eurot.
Olemasolev Europoli infosüsteemi (edaspidi EIS) andmete sisestamise lahendus ei taga
kriteeriumitele vastava kriminaalteabe sisestamist EISi ega vasta Europoli ootustele. Schengeni
viimasel hindamisel tehti Eestile soovitus võtta kasutusele automaatne andmelaadija EISiga
suhtlemisel, seega on projekt ka Euroopa Komisjoni prioriteet. Andmelaaduri
kasutuselevõtmisest saavad kasu kõik Eesti uurimisasutused, kuna EIS andmelaadur võimaldab
jagada kriminaalteavet teiste riikidega EISi kaudu nõuetekohaselt. PPA on Europoliga koostöös
vastutav keskasutus. SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames
ei teki, ei ole ta projektis partner.
2) „Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs“ eelarvega 787 522 eurot (elluviija:
PPA).
1 PPA 27. novembri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/753 Siseministeeriumile
SMIT on projektis hankijaks, kuid kuna SMITil kulusid projekti raames ei teki, ei ole ta
projektis partner.
3) „Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs“ eelarvega 800 000 eurot (elluviija: Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI)).
Eesti ühines Prüm lepinguga 2008. a. Leping võimaldab vahetada operatiivselt teavet DNA-
profiilide, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete kohta. Operatiivne andmevahetus
on oluline kiirendamaks kuritegude ennetamist, tõkestamist ja avastamist. Lepingu raames
toimub ka teabevahetus terrorikuritegude ennetamise ning ebaseadusliku rände vastase
võitlusega. Prüm raamistik on võimaldanud õiguskaitseasutustel vahetada teavet, kuid
tagamaks tõhusamat võitlust kuritegevuse ja terrorismiga on EL algatanud Prüm otsuste
läbivaatamise eesmärgiga laiendada nende kohaldamisala ning ajakohastada vajalikke tehnilisi
ja õigusnõudeid. Uued ettepanekud (Prüm II) on suunatud andmevahetuse automatiseerimisele,
asjakohasemate andmete (andmekategooriad) ja erinevate andmebaaside (andmeallikad)
paremale kättesaadavusele ning tõhusamale juurdepääsu tagamisele tabamuse leidmisel teise
liikmesriigi riiklikus andmebaasis.
Eesti alustas DNA ja sõrmejälgede Prüm andmevahetusega aastal 2013. Tegemist on üle
Euroopa väga edukaks osutunud tööriistaga. Näiteks Eestis saadi DNA Prüm otsingutega aastal
2024 neljakümne kuuel korral sündmuskoha seni isikustamata DNA profiili kokkulangevus
välisriigi andmebaasis oleva isiku DNA profiiliga.
Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades,
tuleb tagada sõrmejäljeskannerite, kaamerate ning lisaks mu lisavarustuse olemasolu ja elukaar.
Tänased seadmed on kasutuses aastast 2021 ja nende elukaar saab läbi Prüm II
andmevahetuskanali rakendamise alguseks. Seadmete ja muu lisavarustuse hankija on PPA
ning sõrmejäljeskännerite hankija SMIT. EKEI-le soetatakse vajalik tarkvara, mis liidestatakse
EKEI kasutuses oleva Riikliku Süüteomenetluse Biomeetriaregistri (edaspidi RSBR)
andmekoguga. Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK), kuid kuna
selle eest tasub EKEI ise, ei ole RIK projektis partneriks.
Lisanduvad tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja
- metoodikale.
Lisanduvad tegevused panustavad mh Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
eesmärkidesse ning aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6
„Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.
TATi lisatavad tegevused on kooskõlas Sisejulgeolekufondi rakenduskavaga.
Siseministri 10. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/64 alusel otsustati ISFi rakenduskva
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi
rakenduskavasse lisatavad tegevused ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Need
tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate
nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.
Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid
ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid.
Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei
diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või
seksuaalse sättumuse tõttu.
Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi lisatavad toetatavad tegevused
on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks.
PPA põhimääruse kohaselt on PPA Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mille
ülesanne on mh süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud
juhtudel ja korras, süütegude menetlemine ning ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu
õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete
täitmine. DNA ja sõrmejälgedega seotud päringuid nõustab ja koordineerib PPA
Rahvusvahelise operatiivinfo büroo rahvusvahelise ametiabi keskus. PPA on koostöös
Europoliga vastutav keskasutus.
Riikliku DNA registri ja riikliku sõrmejälgede registri vastutav töötleja on Justiits- ja
Digiministeerium, volitatud töötleja EKEI. EKEI põhimääruse kohaselt on tegu Justiits- ja
Digiministeeriumi hallatava riigiasutusega, mille tegevusvaldkonda kuulub mh riiklike
registrite, ekspertiisivaldkondade andmekogude, kollektsioonide ja võrdlusnäidiste kogude
pidamine. Vastavalt Prüm lepingule osaleb EKEI rahvusvahelises biomeetriliste andmete
vahetuses, st EKEI vahetab sündmuskoha jälgedelt saadud biomeetrilisi andmeid Prüm
lepinguga liitunud riikidega. Sõrmejälgede, DNA ja Prüm II raames ka näokujutise
andmevahetuse käigus viiakse Euroopa riikide vahel läbi biomeetrilisi otsinguid, kasutades
selleks andmeid, mis asuvad RSBRis. RSBRi volitatud töötlejana on EKEI ainus asutus Eestis,
kes teeb RSBR andmestikuga seotult nii siseriiklike kui välisriiklike otsinguid. Prüm
andmevahetuse raames on biomeetriliste andmete osas rahvuslikuks kontaktpunktiks (national
contact point) EKEI. Seda nii sõrmejälgede ja DNA andmete kui tulevikus Prüm II raames ka
näokujutiste osas.
Eeltoodust lähtuvalt saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad.
Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks
volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on
teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust
turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.
4. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste
käskkirja punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise
reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri
kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale
kohalduvate kohustuste osas.
5. Täpsustatakse toetuse suurenamise ja vähendamisega seonduvat nii, et see vastab
ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;
IV Käskkirja mõju
TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste
täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju
elanikkonna turvatundele.
V Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.12.2025.
VI Käskkirja kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Kliimaministeeriumiga.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse
Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.
KÄSKKIRI
09.12.2025 nr 1-6/3319-1
Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
"Teabevahetuse tõhustamine ja
hõlbustamine" toetuse andmise tingimused
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.03.2022–31.12.2029
Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB)
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI)
Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium
2 (22)
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 „Perioodi
2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ kinnitatud
Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse
tõhustamine ja hõlbustamine“ (edaspidi ka meede) toetuse andmise ja kasutamise
tingimusi ja korda.
1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi
poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades
terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust
ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette
Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja
kriisideks, tagades nende-vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse
artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust
pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel
ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“.
TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõime,
andmekvaliteet (välja arvatud seadmed);
- koolitus;
- seadmed.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie
inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja
töötamiseks. TATi tegevused on seotud arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise
sihiga ja alamsihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
TATi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajasse: „hea valitsemise
indeks“ ja "ligipääsetavuse näitaja".
Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“
arenguvajadusi.
TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi
ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite
kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatüki 4.3 „Kindel
sisejulgeolek“ tegevussuunda „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“.
TATi tegevused aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6
„Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane
võitlus“.
TATi tegevused aitavad täita ka Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärki „Avaliku
sektori digimuutuste võimendamine“.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse
Sisejulgeolekufond.
3 (22)
2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid
Meetmest toetatakse tegevusi, mis:
- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
- on kooskõlas ISFi seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on
mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu
14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid
põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste
põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju
ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.
TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel,
mille mõju ja ulatus on üleriigiline.
2.1. Infosüsteemi POLIS MISX4 seiremooduli arendamine
2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti raames arendatakse infosüsteemi POLIS MISX seiremoodulit ja seda toetavaid
teenuseid, mis võimaldab tagada isikute ja objektide (sh sõidukite) nõuetekohase seire.
Arendatakse uuel kujul PPA ühiste infoobjektide andmestik ning selle haldus, päringud,
vajalikud liidestused jm analüüsist selguv seiretegevuseks vajalik.
MISX seiremoodul tagab PPAle info seiretegevuse teostamiseks, sh on see liidestatud
Schengeni infosüsteemiga läbi riigisisese ESIS5i, et tagada tagaotsimiste edastamine üle-
euroopalisse seiresse. Seiremooduli aluseks on projekti käigus uus arendatav PPA ühiste
infoobjektide (isikud, ettevõtted, aadressid, sõidukid jne) andmestik. Ühises
infoobjektide andmestikus säilitatakse vajalikku infot isikute ja objektide ning nende
seoste kohta, mis on vajalikud ka seiretegevuse võimaldamiseks. Seire all mõistetakse
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikute kohta informatsiooni kogumist,
vahendamist ja meetmete rakendamist eesmärgiga tagada avalik kord, kaitsta ühiskonna
liikmete seaduslikke huvisid, ennetada ja tõkestada süütegude toimepanemist ning tagada
õigusrikkujate suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendite kohaldamist. Seiremoodulis
ning ühiste infoobjektide andmestikus olevat infot ning funktsionaalsust vajavad PPA ja
teised riigiasutused. Projekti raames kirjeldatakse ja luuakse teenused, mis on vajalikud
teistele riigiasutustele seire pärimiseks, lisamiseks ja muutmiseks.
Tänased infosüsteemid ei võimalda mõistlike kuludega ja riskideta teha vajalikke
arendusi, sh on problemaatiline riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine (SIS ehk
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17
tähenduses.
4 MISX – infosüsteemi POLIS PPA menetluse infosüsteemi kontseptsiooni nimetus 5 ESIS – Schengeni infosüsteemi riiklik register
4 (22)
Schengeni viisaruumi kuulumisega seotud nõuded, Interpol ja teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide ja süsteemide nõuded ning kohustused). MISX seiremoodul võimaldab
nii siseriiklikku kui rahvusvahelist seiramist, rahvusvahelise seire aluseks on siseriiklik
seire.
Projekt viiakse ellu, arvestades PPA liidestuvate süsteemide vajaduste/nõuetega.
2.1.2. Projekti sihtrühm: PPA
Siseriiklikud kasutajad (PPA ametnikud, teiste järelevalveasutuste ametnikud) –
seiremoodul võimaldab keskselt isikute ja objektide seiret, mida kasutatakse kogu PPA-s
(sh liidestatud infosüsteemides). Seiremoodul võimaldab PPA-l päringute kaudu vastu
võtta teiste liikmesriikide seirete infot ja ka ise rahvusvahelisse seiresse isikuid ja objekte
lisada.
Rahvusvahelised kasutajad (teiste Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide
politseiasutused, Interpol ja muud järelevalveasutused) – seiremoodul võimaldab
rahvusvahelist seiretegevust teistele EL liikmesriikidele, sest seiremoodul on ESISi
kaudu liidestatud rahvusvahelise Schengeni infosüsteemiga SIS.
2.1.3. Projekti tulemus
Toetatavate tegevuste tulemusena valmib jätkusuutlik infosüsteemi POLIS MISX
seiremoodul ning selle aluseks olevad PPA ühiste infoobjektide andmestikud.
Tänapäevastel tehnoloogiatel põhinev seiremoodul vastab siseriiklike ja rahvusvaheliste
seiramiste nõuetele ning seirega seotud teenuseid on võimalik pakkuda teistele
süsteemidele (sh Schengeni infosüsteem, Interpol ning teised rahvusvahelised
organisatsioonid ja süsteemid). MISX seiremoodulit kasutatakse üleriigiliselt ja
rahvusvaheliselt.
2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2023 – 31.08.2029
2.1.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kellel
tekivad projekti käigus personalikulud.
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.2. Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused
2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku (KAIRI) tehniline
uuendamine ning edasiarendamine politseilise tegevuse edendamiseks. Loodavad
lahendused toetavad digitaalset menetlust, tööriistade täiendused suurendavad võimekust
tuvastada süütegusid toime pannud isikuid.
2.2.2. Projekti sihtrühm:
infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku kasutajad PPAs ja partnerasutustes.
2.2.3. Projekti tulemus
loodavad arendused edendavad tõhusamat infokogumist, teabe analüüsi, jälitusmenetluse
võimekuse suurendamist ja parendamist ning koostööd partneritega. Planeeritavate
5 (22)
arendustega kaasajastatakse ja luuakse uusi jälitusmenetlusega seotud funktsionaalsusi.
Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust.
2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.08.2029
2.2.5. Projekti elluviija: PPA
2.3. RABi aruandlusportaal
2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on luua RABi teatamise ja aruandluse portaal, mis koondab kokku
teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsuse ühte keskkonda. Uus portaal pakub
turvalist, efektiivset ja kasutajasõbralikku keskkonda kohustatud isikutele andmete
edastamiseks RABile. Koos tagasisidestamise, riskihinnangute ja uute andmekontrolli
funktsionaalsustega tagatakse parem suhtlus RABi ja kohustatud isikute vahel ning
suurendatakse edastatud andmete hulka ja kvaliteeti, läbi mille tõstetakse RABi
analüüsivõimekust. RABi iseteenindusportaali arenduse käigus luuakse turvaline
veebiportaal ja kasutuskeskkond ning täiendatakse RABi infosüsteemi RABIS.
Portaal on ligipääsetav puuetega inimestele.
Portaali arendamisel on planeeritud järgmised tegevused:
- eelanalüüs, millest selgub lahenduse täpne funktsionaalsus, funktsionaalsed ja
mittefunktsionaalsed nõuded, portaali visuaalne lahendus ja tarkvaraline platvorm
ning liidestused;
- tarkvara arendamine, hankimine, juurutamine, sh vajadusel tarkvara komponentide
kasutuslitsentsid projekti eluajal;
- riistvara soetamine lahenduse käitamiseks.
SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile.
2.3.2. Projekti sihtrühm: RAB
2.3.3. Projekti tulemus
loodud on RABi teatamise ja aruandluse portaal, kus ühes keskkonnas on teadete ja
aruannete edastamise funktsionaalsus.
2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.11.2023–31.12.2025
2.3.5. Projekti elluviija: RAB
6 (22)
2.4 Kriminaalpolitsei OSINT6 ja analüüsivõimekuse suurendamine
2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk
Hetkel puudub süsteemne ning terviklik OSINT teabe kogumise ja töötlemise platvorm,
mis vastaks PPAs süütegude menetlemisega seotud vajadustele. Andmemahud on
aastatega kasvanud selliselt, et kasutusel olevad tarkvarad ning muu kasutusel olevad
vahendid ei suuda tagada ressursisäästlikku ja õigeaegset analüüsi läbiviimist.
Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine
avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest
andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi
ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine.
Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet
koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja
süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest
kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja efektiivsemalt teavet erinevatest
keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide
genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja teksti õigele dokumendivormile,
koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud võimekuste väljaarendamisega luuakse
eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli arendamiseks, mis võimaldab märgitud
keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha.
Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo on mitme aasta jooksul arendanud tarkvara,
mis pakub erinevaid andmetöötlus- ja analüüsi lahendusi ning on peaasjalikult
konfigureeritud ja arendatud spetsiifiliselt küberkuritegude uurimiseks vajaliku
informatsiooni töötlemiseks. Teatud modifikatsioonidega on võimalik seda süsteemi
kohandada kasutatavaks ka kriminaalteabe taktikalise analüüsi jaoks. Projekti raames
kohandatakse edasiste arenduste käigus juba loodud lahendused üldisemate
analüüsiülesannete jaoks, st kõikide kuriteoliikide taktikalise analüüsi läbiviimiseks.
Enne tööriista arendamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või
rahvusvaheliselt.
2.4.2. Projekti sihtrühm:
PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis,
Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud.
2.4.3. Projekti tulemus
Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt
tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.
2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2022 – 31.08.2029
2.4.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: SMIT
6 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest
7 (22)
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
2.5 Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud
2.5.1 Projekti sisu ja eesmärk
Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks
vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus. Samuti tõhustatakse rahvusvahelist
koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning vahetamist.
2.5.2. Projekti sihtrühm:
PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad
ametnikud.
2.5.3. Projekti tulemus
Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara
toimimine ning hooldus. OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne
rahvusvaheline koostöö, teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.
2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.5.5. Projekti elluviija: PPA
2.6. Tegevustoetus - küberüksuse tarkvaralitsentside ülalpidamiskulud
2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk
küberüksuste tarkvaralised uuendused (litsentsid).
2.6.2. Projekti sihtrühm:
PPA küberüksused
2.6.3. Projekti tulemus
soetatud on tööks vajalikud litsentsid.
2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.6.5. Projekti elluviija: PPA
2.7. Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)
2.7.1. Projekti sisu ja eesmärk
Projekti eesmärk on tõsta PPA-s tehnilist võimekust tulla toime digitaalvaldkonnas ja
süüteomenetluses kiire, kvaliteetse ja ajasäästliku tõendite tuvastamise, kogumise,
käitlemise ja säilitamisega. Lisaks tagatakse valmisolek täisdigitaalsele
süüteomenetlusele üleminekuks.
Tõendite tuvastamiseks on oluline krüpteeritud IT-seadmetes olevatele andmetele
ligipääsu saamine. Samuti võimaldavad spetsiaalsed kopeerimisseadmed efektiivsemalt,
ajasäästlikumalt ja kvaliteetsemalt andmete kogumist.
8 (22)
Tõendite käitlemisel on vajalik analüüsida ja läbi töötada suur maht eriliigilist
andmestikku (koopiafailid, digitaalsed dokumendid, pangakontod, kõneeristused jne), et
leida nende omavahelisi seoseid ning kokku panna süüteomenetluses vajalik
tõendusmaterjal.
Analüüsi teostamiseks on vajalik töös rakendada piisava jõudlusega servereid, mis
annavad digikriminalistidele võimaluse tarkvara abil andmed uurijatele ette valmistada
sisuvaatluse teostamiseks läbi ajakohaste arendatud süsteemide. Asjakohase tarkvara abil
saab luua kogutud tõendite ja muude andmete põhjal tõendamiseks vajalikke seoseid
(näiteks organiseeritud kuritegevuses erinevate grupeeringute vahel). Läbi töötatud
materjali on võimalik visualiseerida graafiliselt, tuvastamaks seoseid erinevatest
andmeallikatest.
Tõendite säilitamisel on oluline, et kogutud ja analüüsitud digitõendid ja muu vajalik
digitaalne materjal (originaalfailid, töödeldud andmestik ja välja valitud tõendid) säiliksid
terve süüteomenetluse protsessi jooksul. Selleks, et tulla toime järjest kasvava
andmemahuga on vaja kasutusele võtta turvaline andmehoidla.
Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad
ja serverid. Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive,
mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt.
Samuti koolitatakse PPA ametnikke digikriminalistika ja digitõendite käitlemise
valdkonnas ning tehakse koostööd erinevate välispartneritega. Koolitustel osalemine ja
koolituse kohta käiv info ja kommunikatsioon tehakse nii füüsiliselt kui ka digitaalselt
ligipääsetavaks, kui koolitustel osalejad seda vajavad.
2.7.2. Projekti sihtrühm:
PPA, prokuratuur, kohtud, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut
2.7.3. Projekti tulemus
Soetatud on süsteemide toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. PPA ametnikud on
koolitatud ja rahvusvaheline koostöö toimib.
2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.03.2023–31.08.2029
2.7.5. Projekti elluviija: PPA
2.8. Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuendused,
litsentsid)
2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk
Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine.
2.8.2. Projekti sihtrühm:
PPA
2.8.3. Projekti tulemus
Soetatud on tööks vajalikud riist- ja tarkvarad.
9 (22)
2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2024 – 31.08.2029
2.8.5. Projekti elluviija:
PPA
2.9. SIRENE töövoosüsteemi (ehk iSPOCi7) arendamine
2.9.1. Projekti sisu ja eesmärk
Eesmärk on viia SIRENE töövoosüsteem (uuele tehnoloogilisele platvormile ehk
sisuliselt arendada uus SIRENE töövoosüsteem, tagamaks võimekus realiseerida Euroopa
Liidu õigusaktidest (sh koostalitusvõime määrustest8, õiguskaitseasutuste teabevahetuse
direktiivist9) tulenevaid uusi nõudeid, mida olemasolev platvorm ei võimalda ning et
jätkuvalt tagada infosüsteemi turvaklassi ja andmekaitse nõuetele vastavus. Projekti
eelarvest rahastatakse arendusressurssi, st arendatakse uus SIRENE töövoosüsteem
osaliselt.
SIRENE töövoosüsteemi üleviimine uuele platvormile/tehnoloogilise baasi uuendamine
aitab muuta tööprotsesse automaatsemaks ehk vähendada käsitsi tehtavat tööd. Lisaks
võimaldab uus SIRENE töövoosüsteem arendada välja uued ja/või parendatud
funktsionaalsused (mh Schengeni hindamistel saadud soovitused kasutusmugavuse ja
automatiseerimise osas, statistikamoodul, piirangute määramine teabele, kasutajale
andmete kuvamise vorm ja sisu, seoste leidmine ja loomine) aga samuti täiendada
kasutajaprofiile ning luua teenused tabamuste kohta teabe edastamiseks turvalises kanalis
lõppkasutaja rakendusest. SIRENE töövoosüsteemi uuele platvormile üleviimine on
eelduseks õigusaktides nõutud andmekogude liidestuste ja/või funktsionaalsuste
arendamiseks.
2.9.2. Projekti sihtrühm:
PPA Rahvusvahelise ametiabi keskus (Interpol10, BRIIS11, SIRENE12, NCC10, Europol11)
2.9.3. Projekti tulemus
ISFi eesmärkidega kooskõlas olevad uue SIRENE töövoosüsteemi arendused on osaliselt
realiseeritud.
2.9.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2024–31.08.2029
2.9.5. Projekti elluviija: PPA
Partner: SMIT
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused
ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.
7 iSPOC on PPA Rahvusvahelise ametiabikeskuse töövoo infosüsteem 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/977 10 Interpol on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon 11 BRIIS on broneeringuifo andmekogu (PNR) 12 SIRENE tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. SIRENE büroo vastutab teabe vahetamise ja
SISi hoiatusteadetega seotud tegevuse koordineerimise eest 10 NCC on riiklik koordinatsioonikeskus 11 Europol on Euroopa Politseiamet
10 (22)
2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur
2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu
Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli
infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele13 peavad Euroopa
Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab rahvusvahelist
organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes esinevad seosed või
muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud:
- isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või
selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;
- isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime
Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.
Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega
valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi.
Projekti tegevusega seotud hanke viib läbi SMIT.
2.10.2. Projekti sihtrühm
Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa Liidu
politseiasutused.
2.10.3. Projekti tulemus
Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega
kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste korral
teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et alustada ja/ või läbi
viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud kuritegevusega seotud
menetluste läbiviimisele.
2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2026 – 31.08.2029
2.10.5. Projekti elluviija: PPA
2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs
2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu
Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe (DNA-
profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning politseiregistrite
andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks liikmesriikide
pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel. Samuti võimaldada ka teadmata
kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete tuvastamist. Tagamaks tõhusamat
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli)
11 (22)
politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust uuendati ning
laiendati 2024. a Prüm II määruse14 kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid.
Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades,
soetatakse sõrmejäljeskannerid, kaamerad ning lisavarustus ning tagatakse nende elukaar.
Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja asjakohastes
töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on tagada Prüm II tegevuste
koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike asutustega.
SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe.
2.11.2. Projekti sihtrühm
PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud
2.11.3. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on tagatud
Prüm tegevuste koordineerimine Eestis.
2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.01.2026-31.12.2029
2.11.5. Projekti elluviija: PPA
2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs
2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle
ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust.
Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel
ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite
andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja
2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL)
2019/817 ja (EL) 2019/8181.
Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi,
kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti
2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm
regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse:
1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel
2) näokujutiste vahetamise
3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise.
Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku
süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine.
RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid
tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti
raames.
Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
14 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse
politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust
12 (22)
2.12.2. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPA-s ja vanglates, EKEI biomeetriliste
valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud Eestis ja teistes EL
liikmesriikides.
2.12.3. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks Prüm
II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel.
2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood
01.12.2025-31.08.2029.
2.12.5. Projekti elluviija: EKEI.
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad
4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõt-
ühik
Siht-
tase
2024
Siht-
tase
2029
Selgitav teave
Infosüsteemi POLIS
MISX seiremooduli
arendamine
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Infosüsteemi POLIS
KAIRI arendused
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
13 (22)
RABi
aruandlusportaal
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Kriminaalpolitsei
OSINT ja
analüüsivõimekuse
suurendamine
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Tegevustoetus -
OSINT süsteemi
püsikulud
Tegevustoetus -
Küberüksuse IKT
ülalpidamiskulud
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Digikriminalistika
võimekuse
suurendamine
(riistvara, tarkvara,
koolitused)
O.1.1
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 12 32 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt
koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab
ühe projekti raames erinevat tüüpi
koolitust, tuleb temast projekti aruandluses
teatada ainult üks kord.
O.1.4 Ostetud
seadmete arv
arv 6 6 Seadmed on materiaalne vara, millele on
antud inventarinumber.
See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks
ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud
või liisitud seadmeid.
14 (22)
Tegevustoetus -
Digikriminalistika
ülalpidamiskulud
(riist- ja tarkvara,
uuendused,
litsentsid)
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
SIRENE
töövoosüsteemi (ehk
iSPOCi) arendamine
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Europoli
infosüsteemi (EIS)
andmelaadur
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
Prüm II võimekuse
tõstmine ja tagamine
PPAs
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
O.1.4 Ostetud
seadmete arv
arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on
antud inventarinumber.
See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks
ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud
või liisitud seadmeid.
15 (22)
Prüm II võimekuse
väljaarendamine
EKEIs
O.1.1
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt
koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab
ühe projekti raames erinevat tüüpi
koolitust, tuleb temast projekti aruandluses
teatada ainult üks kord.
O.1.3 Välja
töötatud/
kohandatud/
hooldatud IKT-
süsteemide arv
arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja
andmeid.
See näitaja hõlmab hiljuti loodud/
kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme.
IKT-süsteemide loomine tähendab uue
IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/
hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki
muudatusi pärast IKT-süsteemi
kasutuselevõttu, et parandada vigu,
parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada
olemasolevale IKT-süsteemile uusi
funktsioone või uuendada riistvara
4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.
Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõt-
ühik
Siht-tase
2029
Selgitav teave
Infosüsteemi POLIS
MISX seiremooduli
arendamine
R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud
ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-
süsteemide arv
arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
muutmine tähendab, et süsteemid on
võimelised teavet/andmeid vahetama ja
kasutama. Näitaja hõlmab
koostalitlusvõimet riiklike info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia
süsteemide ning riiklike süsteemide ja
ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja
rahvusvaheliste andmebaaside vahel.
Digikriminalistika
võimekuse
suurendamine (riistvara,
tarkvara, koolitused)
R.1.7 Nende osalejate
arv, kes peavad
koolitust oma töö jaoks
kasulikuks
arv 22 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja
peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt
osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja
arvamuse saab registreerida ja esitada
kohe pärast koolituse toimumist.
R.1.8 Nende osalejate
arv, kes teatavad kolm
kuud pärast koolitust, et
nad kasutavad koolituse
käigus omandatud
oskusi ja pädevust
arv 22 3-6 kuud pärast koolituse toimumist
tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida
tema arvamust ja alles siis saab tema
arvamuse registreerida ja esitada selle
näitaja all.
Europoli infosüsteemi
(EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud
ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
muutmine tähendab, et süsteemid on
võimelised teavet/andmeid vahetama ja
kasutama. Näitaja hõlmab
koostalitlusvõimet riiklike info- ja
16 (22)
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-
süsteemide arv
kommunikatsioonitehnoloogia
süsteemide ning riiklike süsteemide ja
ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja
rahvusvaheliste andmebaaside vahel.
Selliste haldusüksuste
arv, kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi/
vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
riikidega /
rahvusvaheliste
organisatsioonidega
arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja
osa, mis on seotud teabevahetusega
õiguskaitseasutuste ja muude pädevate
asutuste ning teiste liikmesriikide,
asjaomaste liidu organite, samuti
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Prüm II võimekuse
tõstmine ja tagamine
PPAs
Selliste haldusüksuste
arv, kes on hiljuti välja
töötanud / kohandanud
olemasolevaid
mehhanisme/menetlusi/
vahendeid/juhiseid
koostööks teiste
liikmesriikidega / liidu
organite, ametite või
asutustega / kolmandate
riikidega /
rahvusvaheliste
organisatsioonidega
arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja
osa, mis on seotud teabevahetusega
õiguskaitseasutuste ja muude pädevate
asutuste ning teiste liikmesriikide,
asjaomaste liidu organite, samuti
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Prüm II võimekuse
väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides /
julgeolekuga seotud
ELi ja
detsentraliseeritud
infosüsteemidega /
rahvusvaheliste
andmebaasidega
koostalitlusvõimeliseks
muudetud IKT-
süsteemide arv
arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks
muutmine tähendab, et süsteemid on
võimelised teavet/andmeid vahetama ja
kasutama. Näitaja hõlmab
koostalitlusvõimet riiklike info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia
süsteemide ning riiklike süsteemide ja
ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja
rahvusvaheliste andmebaaside vahel.
R.1.7 Nende osalejate
arv, kes peavad
koolitust oma töö jaoks
kasulikuks
arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja
peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt
osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja
arvamuse saab registreerida ja esitada
kohe pärast koolituse toimumist.
17 (22)
R.1.8 Nende osalejate
arv, kes teatavad kolm
kuud pärast koolitust, et
nad kasutavad koolituse
käigus omandatud
oskusi ja pädevust
arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist
tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida
tema arvamust ja alles siis saab tema
arvamuse registreerida ja esitada selle
näitaja all.
5. Projektide eelarved
Projekt ISF toetus (75%
abikõlblikest
kuludest) EUR
Riiklik
kaasfinantseering
(25%
abikõlblikest
kuludest) EUR
Kokku
EUR
Kaudsete
kulude
määr (%
otsestest
kuludest)
Infosüsteemi POLIS MISX
seiremooduli arendamine 1 741 959 580 653 2 322 612
1,1%
Infosüsteemi POLIS KAIRI
arendused 1 080 000 360 000 1 440 000
3,1%
RABi aruandlusportaal
150 000 50 000
200 000 (sh kuni
70 000 eurot
seadmete
soetamiseks)
2,5%
Kriminaalpolitsei OSINT ja
analüüsivõimekuse
suurendamine
997 500 332 500 1 330 000 4,4%
Tegevustoetus - OSINT
süsteemi püsikulud
750 000 250 000 1 000 000 0%
Tegevustoetus - Küberüksuse
IKT ülalpidamiskulud
750 000 250 000 1 000 000 0%
Digikriminalistika võimekuse
suurendamine (riistvara,
tarkvara, koolitused)
924 750 308 250 1 233 000 (sh
kuni 521 135 eurot
seadmete
soetamiseks)
0%
Tegevustoetus -
Digikriminalistika
ülalpidamiskulud (riist- ja
tarkvara, uuendused, litsentsid)
1 295 291 431 764 1 727 055 0%
SIRENE töövoosüsteemi (ehk
iSPOCi) arendamine
1 125 000 375 000 1 500 000 4,41%
Europoli infosüsteemi (EIS)
andmelaadur
138 213,75 46 071,25 184 285 1%
Prüm II võimekuse tõstmine ja
tagamine PPAs
590 642 196 881 787 522 (sh kuni
522 000 eurot
seadmete
soetamiseks)
2,2%
Prüm II võimekuse
väljaarendamine EKEIs
600 000 200 000 800 000 0%
KOKKU
18 (22)
6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.
SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info
struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.
7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb
lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust.
7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6
nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid
hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest
otsestest kuludest.
7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.
7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh
7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud
võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
7.6.2. koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu (sh ruumide ja tehnika rent,
toitlustus, reisikulud, lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-
ja reisikulud), jmt);
7.6.3. koolitusmaterjalide kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine,
trükkimine, paljundamine ja tootmine);
7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge);
7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel
osalemise kulud
(sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides
toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel) osalemine
tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse
keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist;
7.6.6. ligipääsetavusega seotud kulud, kui sihtrühmas olijad vajavad erilahendusi;
7.6.7. tarkvaralahenduse eelanalüüs;
7.6.8. tarkvara/infosüsteemi arendamine;
7.6.9. tarkvara juurutus ja paigaldus;
7.6.10. tarkvara testimise kulud (sh läbivustesti kulu);
7.6.11. litsentside kulu;
7.6.12. seadmete soetamise ja rentimise kulu punktis 5 toodud piirmäära ulatuses;
7.6.13. tegevustoetuse projektides infosüsteemi töös hoidmise kulu;
7.6.14. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine);
7.6.15. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.
19 (22)
7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja
transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.6.2, 7.6.11 ja
7.6.12 nimetatud juhul.
7.8. Rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu hõlmatud täiendavates valdkondades. Seadmete kasutamine
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30% nende
seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude
ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes
ja tõendada.
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on
tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija
kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;
8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on
varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist
muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord
poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis.
8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide
saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või
kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada
nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,
teavitades sellest elluviijat.
8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on
sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste
maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.
8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud
lõpparuande kinnitamist.
9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
20 (22)
9.2.
Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse
§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks
ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi
väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja
eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile
15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda
järgmistel juhtudel:
- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi
väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates;
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt
14 päeva enne ürituse toimumist;
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel
osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete
osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise
ajaks;
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest;
9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse
saavutamist.
9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,
auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 82
lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.
9.4. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku
õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra,
kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas Euroopa
parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679[1].
10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta
15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse
elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande
[1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.
21 (22)
esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks
tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse
perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi
lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt
e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande
tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale
vea kõrvaldamist.
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti
lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.
10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste
kohta.
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise
taotlus).
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest
ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval
nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
22 (22)
11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui
see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab..
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37
lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.
13. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse
lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud
või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad
ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide
esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse
Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise
kontroll-leht
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
09.12.2025 nr 1-6/3319-1
Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
"Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine"
toetuse andmise tingimused
Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2
„Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu
Lisa 2. Seletuskiri
Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega
Ülle Leht 6125078
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1383 - Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f604ea8-65ea-4570-90a2-f9d7a0a738e7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f604ea8-65ea-4570-90a2-f9d7a0a738e7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main