Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/898

Vabariigi Valitsuse määruse "Väikesaarte nimistu"

muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 "Väikesaarte nimistu" muutmise eelnõu.

Palume oma kooskõlastus või arvamus eelnõule anda 10 tööpäeva jooksul alates selle

avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1) Määruse eelnõu

2) Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Hiiumaa Vallavalitsus

MTÜ Eesti Saarte Kogu

Kaie Küngas 58851370 [email protected]

EELNÕU

01.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine

Määrus kehtestatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ § 1 tekst

sõnastatakse järgmiselt:

„Väikesaarte nimistus on Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli

saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar,

Prangli saar, Ruhnu saar, Saarnaki laid, Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri

saar.“.

Kristen Michal

peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muutmine

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1. jaanuaril 2018. a jõustunud püsiasustusega väikesaarte seaduse (edaspidi VSaarS)

muudatuste kohaselt kehtestati püsiasustusega väikesaarte nimistu loomine. Seaduse § 21

kohaselt kantakse väikesaarte nimistusse väikesaared, millel elas eelneval kalendriaastal

rahvastikuregistri andmetel püsivalt kokku vähemalt viis isikut. Väikesaare vastavust

käesolevas lõikes nimetatud kriteeriumile kontrollitakse iga kalendrikuu esimese kuupäeva

seisuga.

Viimane kehtiv väikesaarte nimistu jõustus 1. veebruaril 2025. a ja sinna kuulub 18 saart:

Abruka saar, Aegna saar, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja

saar (Manija saar), Mohni saar, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar,

Viirelaid, Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar. Eelnõuga tehtava muudatuse käigus

lisatakse väikesaarte nimistu loetelusse Hiiumaa vallas asuv Saarnaki laid, kuhu on

rahvastikuregistris registreeritud igakuiselt üle viie elaniku. VSaarS § 21 lõike 4 kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus nimistu muudatused hiljemalt järgneva aasta 1. veebruaril.

1.2. Määruse ettevalmistajad

Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik osakonnajuhataja

ülesannetes Kaie Küngas (tel 588 51 370, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist

kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna kohalike omavalitsuste nõunik Eliko Saks (tel 715

5832, e-post [email protected]).

2. Määruse eesmärk ja sisu

Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 ja 2 on sätestatud tingimused, millele vastavad

väikesaared arvatakse püsiasustusega väikesaarte nimistusse või nimistust välja. Väikesaar

arvatakse nimistusse kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elas rahvastikuregistri andmetel

eelmise kalendriaasta jooksul püsivalt igakuiselt vähemalt viis inimest (VSaarS § 21 lg 1). Kui

nimistus oleval väikesaarel ei ole kalendriaasta jooksul vähemalt kuue kuu jooksul täidetud

seaduses sätestatud viie elaniku kriteerium, arvatakse nimistusse kuuluv väikesaar nimistust

välja (§ 21 lg 2).

Eelnõuga tehtava muudatuse käigus lisatakse kehtivasse väikesaarte nimistusse Saarnaki laid

ning sõnastatakse nimistu loetelu järgmiselt: Väikesaarte nimistus on Abruka saar, Aegna saar,

Heinlaid, Kesselaid, Kihnu saar, Kräsuli saar, Kõinastu laid, Manõja saar (Manija saar), Mohni

saar, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli saar, Ruhnu saar, Saarnaki laid, Viirelaid,

Vilsandi saar, Vormsi saar ja Väike-Pakri saar.

Rahvastikuregistri andmetel elas nimistusse kuuluvatel väikesaartel ja lisanduval Saarnaki laiul

1. detsembri 2025 seisuga kokku 1846 elanikku.

2

Kriteeriumi täitmist kontrollib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahvastikuregistri

andmetel, pärides rahvastikuregistrilt elanike arvu väljavõtte aasta iga kalendrikuu esimese

kuupäeva seisuga ehk kriteeriumi täitmist vaadatakse kalendrikuu põhiselt. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kontrollis elanike arvu vastavust 2025. a jooksul nii nimistusse

kuuluvate kui ka nimistu väliste väikesaarte osas. 2025. a on rahvastikuregistris igakuiselt

registreeritud vähemalt viis elanikku lisaks kehtiva nimistu väikesaartele veel Saarnaki laiul,

mis arvatakse nimistusse 2026. a alguses. Vabariigi Valitsus peab VSaarS § 21 lõike 4 kohaselt

nimistu muudatused kinnitama hiljemalt 1. veebruariks 2026.

Saarnaki laid (pindala u 148 ha) asub Hiiumaa vallas, Hiiumaa kagurannikul Soonlepa lahe

suudmes. Saar on osa Salinõmme külast. Rahvastikuregistri andmetel on saarele registreeritud

seitse elanikku.

Püsiasutusega väikesaarte seaduse sätted hakkavad Saarnaki laiu osas kehtima alates nimistusse

arvamisest ning alates 2027. aastast eraldatakse Hiiumaa vallale täiendavaid vahendeid

tulenevalt saarelisest eripärast. VSaarS § 12 lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele täiendav kuluvajadus väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast

eelarveaastast.

Muudatuse järgselt kuuluvad väikesaarte nimistusse:

Saare nimi Omavalitsus

Abruka saar Saaremaa vald

Aegna saar Tallinn

Heinlaid Hiiumaa vald

Kesselaid Muhu vald

Kihnu saar Kihnu vald

Kräsuli saar Viimsi vald

Kõinastu laid Saaremaa vald

Manõja saar (Manija saar) Pärnu linn

Mohni saar Kuusalu vald

Naissaar Viimsi vald

Osmussaar Lääne-Nigula vald

Piirissaar Tartu vald

Prangli saar Viimsi vald

Ruhnu saar Ruhnu vald

Saarnaki laid Hiiumaa vald

Viirelaid Muhu vald

Vilsandi saar Saaremaa vald

Vormsi saar Vormsi vald

Väike-Pakri saar Lääne-Harju vald

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

3

4. Määruse mõjud

Nimistu mõjutab Saarnaki laiu elanikke ja Hiiumaa valda.

Hiiumaa vald saab nimetada esindaja väikesaarte arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks

ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitika küsimustes

moodustatud väikesaarte komisjoni (VSaarS § 4, Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003

määrus nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“ § 2 lõige 2). Komisjoni kuuluvad lisaks

valdkonna eest vastutavale ministrile Kliimaministeeriumi esindaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, kolm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

esindajat, üks iga väikesaarte nimekirja kantud saare esindaja, üks saarte elanike huve

esindavate ühingute esindaja ja kaks väikesaarte esindajate kutsutud Riigikogu liiget.

Komisjoni tööd korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Hiiumaa vallal on VSaarS § 5 kohaselt kohustus kokku kutsuda väikesaare üldkogu, mille

pädevuses on arvamuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse

üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega,

üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale ning teistele kohaliku omavalitsuse

üksuse põhimääruses sätestatud küsimustele. Samuti kohustus viia läbi saarevanema valimine

(VSaarS § 5 lõige 6). Eesmärk on suurendada saarelise osaga omavalitsuste elanike kaasatust

väikesaare arenguprotsessides kaasa rääkimises ning teadmist omavalitsuse planeeritavatest

tegevustest väikesaare arenguks.

VSaarS § 7 kohaselt tuleb omavalitsustel kavandada väikesaare või saarterühma arengut

omavalitsuse arengukavas.

VSaarS § 111 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustada saarevahi

ametikoha väikesaarel looduskaitseseaduse, muinsuskaitseseaduse, jäätmeseaduse ja teiste

seaduste ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide täitmise tagamiseks ja nimetatud

õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks.

VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele saareelanikele

teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Vahendid eraldatakse tasandusfondi osana. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse nimetatud täiendav kuluvajadus

väikesaare nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Tänu täiendavale

rahastamisele on kohalikul omavalitsusel võimalik toetada elanike toimetulekut väikesaarel ja

esmatähtsate teenuste kättesaadavust väikesaare elanikele ning kogukonna ja saarelise elulaadi

säilimist. Hiiumaa vallale hakatakse täiendavaid vahendeid eraldama alates 2027. aastast.

Täpne summa sõltub elanike arvust ja veetee pikkusest ning on osa tasandusfondist, mille täpne

jaotus arvutatakse iga aastaselt. 2025. a on väikesaarte arvestuslikud vahendid tasandusfondi

sees kokku 1 mln eurot.

VSaarS § 141 kohaselt saab Hiiumaa Vallavalitsus väikesaarel asuva kinnisasja ostueesõiguse.

VSaarS § 8 lõike 2 kohaselt korraldatakse transporditeenust ühistranspordiseaduses sätestatud

korras, lähtudes väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Ühistranspordiseaduse § 19 lõike 1

punkti 5 kohaselt korraldab valla- või linnasisesel liinil sõitjateveo (sh laeva-, väikelaeva- ja

parvlaevaliikluses) valla- või linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt võib

riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada

seaduse alusel muud sõitjatevedu mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja

4

Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte

vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliini. Sama seaduse § 27 kohaselt võib riigieelarvest

toetust anda mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning

Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks

vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks. Saarnaki laiu arvamisel väikesaarte

nimistusse ei looda kohustust avada nende saartega avalik liinivedu või toetada laevade

soetamist. Transpordi korraldamisel nimetatud saartele tuleb lähtuda püsielanike

liikumisvajadusest ning riigi poolt liiniveo avamiseks vajadust ei nähta.

VSaarS § 10 lõike 1 kohaselt peab väikesaarel ööpäevaringselt olema elanike avalikus

kasutuses avariiside, et telefoniühenduse katkemise korral edastada elutähtsaid teateid.

Avariiside tagamiseks mereraadioside seadme soetamise ja paigaldamise kulu on ca 1800 eurot.

Hilisem iga-aastane hoolduskulu on ca 800 eurot väikesaare kohta. Paigalduse hind sõltub

paigalduse asukohast ja keerukusest ning elektrienergia olemasolust. Seadme eluiga on ca 7–

10 aastat, s.t. pärast seda perioodi tuleb uus seade paigaldada.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab riik tagama väikesaare varustamise elektrienergiaga.

Elektrivarustus on otstarbekas tagada võrguvabade lahendustega, kuna võrguettevõtja osutatav

võrguteenus kujuneb ebamõistlikult kulukaks.

VSaarS § 14 kohaselt toetab riik väikesaarte looduskeskkonna ja maastikuilme taastamisele,

säilitamisele ja parandamisele suunatud tegevust riigieelarvest selleks ettenähtud programmide

kaudu. Kuigi VSaarS järgne kohustus nimistu muutmisel laieneb, siis ei oma see sisulist mõju

kuna looduskaitse seadus nõuab mistahes looduskeskkonna hoidmist ning erinevad

programmid, tegevuskavad ja strateegiad koostatakse valdkonnaseaduste alusel sõltumata

väikesaarte nimistust. Saarnaki laid1 kuulub Väinamere hoiualasse ja Hiiumaa laidude

maastikukaitsealasse, täpsem regulatsioon on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a

määrusega nr 57 „Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 2.

Maapõueseaduse § 100 seab püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse

maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit sellel püsiasustusega väikesaarel

asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks

selle püsiasustusega väikesaare piires, kui seadus ei sätesta teisiti maapõue kasutamiseks

(eeldab, et kinnisasi on KOV omandis või on kinnisasja omaniku kirjalik luba). Maavara ning

maavarana arvele võtmata kivimit ja setendi võtmiseks on vajalik Keskkonnaameti luba

(maapõueseadus § 101 lg 1). Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on

sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning piiranguvööndis

keelatud maavara kaevandamine. Maapõueseaduse erisuse lisandumine ei muuda sisuliselt

kehtivat olukorda.

Kalapüügiseaduses nähakse püsiasustusega väikesaarte elanikele ette erisused

harrastuskalapüügiloa taotlemisel. Nimistu väikesaarte elanikud saavad taotleda

harrastuskalapüügiks kuni 300 konksust koosnevat õngejada (kalapüügiseaduse § 23 lõige 2).

Sama seaduse § 29 lõike 6 kohaselt tohib väikesaare püsielanik ühe kalastuskaardi alusel

kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte

kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Konkreetse aasta

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu harrastuskalapüügil kehtestab

kalapüügiseaduse § 11 lõige 2 alusel regionaal- ja põllumajandusminister kui valdkonna eest

1 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/saar/-1866104430 2 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri–Riigi Teataja

5

vastutav minister määrusega. 2026. a püügivahendite piirarvud püsiasustusega väikesaarte

elanikele kinnitati 24. novembri 2025. a määrusega nr 90 „Ajutised püügikitsendused,

püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“3. Kuna väikesaarte

nimistu kinnitatakse tuleva aasta jaanuari jooksul ning püügivahendite piirarvud iga-aastaselt,

siis Saarnaki laiu elanikele laienevad võimalused 2027. aastast.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

VSaarS § 12 lõike 1 kohaselt eraldatakse nimistu saarte osas omavalitsustele tasandusfondi

osana saareelanikele teenuste tagamiseks täiendavaid vahendeid. Kuluvajaduse arvestamisel

arvestatakse lisaks baassummale täiendavad vahendid lähtuvalt elanike arvust 1. jaanuari

seisuga ning veeteede pikkusest suursaare või mandrini. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele nimetatud täiendav kuluvajadus väikesaare

nimistusse arvamise aastale järgnevast eelarveaastast. Muudatus ei mõjuta tasandusfondi

üldmahtu, vahendid jaotuvad ringi tasandusfondi sees valemi alusel. Püsiasustusega väikesaarte

nimistusse kuuluvate saarte kohta on 2025. aastal seotud kohaliku omavalitsuse üksustele

eraldatud vahendeid tasandusfondi osana kokku 1 mln eurot. Summa täpsustub iga aastaselt

vastavalt elanike arvule ja tasandusfondi valemi järgsele vahendite jaotusele.

Riigieelarve seaduse § 47 lõike 2 kohaselt on tasandusfondi eesmärk ühtlustada KOVide

ülesannete täitmise võimalusi. Seega tasandusfondi väikesaarte lisaeraldis on mõeldud KOVi

eelarve toetamiseks ning KOVil ei ole kohustust igal aastal väikesaarele kulutada täpselt sama

summa, mis tasandusfondis arvestati. Tasandusfondi toetusega ei toeta riik otse väikesaart, vaid

KOVi VSaarS § 3 eesmärkide täitmisel. Püsiasustusega väikesaar kuulub KOVi territooriumi

hulka ja selle arendamise põhivastutus on KOVil nagu iga muu mandril oleva territooriumi

puhul. KOV otsustab, kui suure summa eelarvest ta püsiasustusega väikesaare vajadustele ja

arengule kulutab, kas teeb väikesaarel ise korda avalikku taristut, annab kellelegi toetust või

midagi muud.

6. Määruse kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Hiiumaa

Vallavalitsusele ja saarte esindusorganisatsioonile MTÜ Eesti Saarte Kogu.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

3 Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal–Riigi

Teataja