Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU
28.11.2025

Töölepingu seaduse muutmise seadus

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata.“;

3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui:
1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg;
2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal;
3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“;

4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „kahe“;

5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“;

6) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel.

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;“;

2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“;

3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“.



(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo Ahti Kuningas
Majandus- ja tööstusminister Kantsler

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Märkuse või ettepaneku esitaja
Märkuse või ettepaneku sisu
Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
Sotsiaalministeerium
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu seaduse (TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et edaspidi loetakse alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingu sõlmimise erandi hulka ka lõikes 41 sätestatud tingimustel töötamine.











Viidatud lõike sõnastus vajab üle vaatamist, kuna kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13-aastaste alaealiste töötamist, mis ilmselt pole olnud sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane sõnastada sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13-aastase alaealisega võib tööandja töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:“.







Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei ole selgelt aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või milline on nende omavaheline seos.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42 järgmiselt (lisatud tekst on allajoonitud): „(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse järgi keelatud.“ Ilma selle täienduseta pole meie hinnangul üheselt selge, et ka pereettevõttes töötamisel kehtivad alaealisele alkoholiseaduse § 47 lg-s 5, tubakaseaduse § 28 lg-s 6 jms õigusaktides sätestatud keelud.







Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2a sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt võivad liikmesriigid lubada alaealisel pereettevõttes töötada juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks. TLS § 9 lg 1 järgi võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks, mida eriti alaealise kontekstis ei saa ilmselt lugeda lühiajaliseks. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda vastavasse sättesse konkreetse ajalise piirangu lisamist, seades piirangu kestuse vajadusel sõltuma alaealise vanusest.

Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet „pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas õigusaktis kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is, et säte oleks üheselt mõistetav nii selle rakendajatele kui ka järelevalve teostajatele.




















Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu vaid juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse, on pereettevõtte enamusosaluse omanike pereliige (alaneja või külgjoones sugulane), nagu seletuskirjas on selgitatud. Palume eelnõu selles osas täiendada.









3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1 („(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas välja toodud, et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab õppimiskohustuslik alaealine saama suvevaheajal puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28 kalendripäeva. Eelnõuga välja pakutav sõnastus seda aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem kui 3 kuud (2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu tuleks § 8 lg 2 punkti 1 sõnastust vastavalt muuta.

4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus lubada 7–12-aastane alaealine tööle ühe tööpäeva möödumisel alaealise registreerimisest töötamise registris. Sõltumata seletuskirjas toodud selgitustest ei pruugi see tagada Tööinspektsioonile võimalust ennetavalt reageerida juhtudel, kui alaealise õigused ei ole tema töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et praegune 10-tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent teeme ettepaneku kaaluda selle lühendamist pigem 3 tööpäevani või nt sätestada, et alaealise tohib tööle lubada ülejärgmisel tööpäeval peale registreerimist (mis kindlustaks Tööinspektsioonile vähemalt ühe täistööpäeva reageerimiseks), mitte muuta seda peaaegu olematuks.







5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut alkoholiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks edaspidi alaealistel (16-17. aastastel) valmistada, müüa ja müügiks pakkuda alkohoolseid jooke. Kuigi eesmärk lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda on tervitatav, tuleb siiski seada esikohale alaealiste tervis, turvalisus ja heaolu. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab lapse viibimine alkoholi tarvitamist normaliseerivates keskkondades (näiteks baarides) oluliselt riski alustada varem alkoholi tarvitamisega ning teha seda sagedaminini. Uuringud näitavad, et alaealiste risk alkoholi kahjuliku mõju tekkeks suureneb, kui nad puutuvad rohkem kokku alkoholiga seotud keskkondadega, müügikohtades oleva reklaami ja teiste inimeste alkoholi tarbimisega. See võib normaliseerida alkoholi tarvitamist ja kujundada positiivseid ootusi alkoholi tarvitamise suhtes.

Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise õigust ei ole. Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on alkoholiga seotud piirangud noorte teatud valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja toodud, sellist lahendusettepanekut probleemi lahendamiseks ei tehtud.

Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning keelduma alkoholi müügist joobetunnustega inimesele. On kaheldav, et need ülesanded (eriti viimane) oleksid lapsele jõukohased.
Selgitatud. Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. Kehtivas TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 eesmärk ongi üksnes esitada 13-aastaste alaealiste lubatud tööliikide näitlik loetelu. Selle sätte aluseks on direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd direktiivi 94/33 kohaselt tuleb lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka üle 13-aastastele piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks.

Selgitatud. Selgitame, et TLS-i § 7 tuleb lugeda selliselt, et lõikes 1 on üldreegel ja erandid sellele tulevad järgmistest lõigetest, st lõigetest 4, 41 ja eelnõuga kavandatavast lõikest 42.

Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatavale muudatusele ei ole vajalik lisada „välja arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse järgi keelatud“. Selgitame, et TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 eesmärk ei ole teha erisusi tubakaseadusest, alkoholiseadusest ega muudest õigusaktidest, milles on sätestatud keelud alaealistele teatud tegevusvaldkondades töötamiseks. Kui mõni muu seadus keelab alaealisel töötada konkreetses valdkonnas, kohalduvad need piirangud automaatselt ning nende rakendumine ei sõltu sellest, kas TLS neile otsesõnu viitab. Välja pakutud täienduse lisamisel tekiks hoopis küsimus, miks analoogset viidet ei ole TLS-i § 7 lõigetes 4 ja 41, mis samuti reguleerivad töölepingu sõlmimist alaealisega. TLS-i § 7 oma ülesehituselt ei sisalda viiteid teiste seaduste keeldudele ning üksikule lõikele sellise lisandi tegemine ei oleks kooskõlas TLS-i senise stiili ega loogikaga. Kõik muud õigusaktid kohalduvad alaealistele nii või teisiti ning neid piiranguid ei ole vaja eraldi TLS-i § 7 uues lõikes üle korrata. Seetõttu ei pea me viidatud täiendust vajalikuks.

Mittearvestatud. Reeglina töötavad alaealised lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil. Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni 18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui alaealine seda soovib. Leiame, et tehtud ettepanek, mille kohaselt võiks TLS-i § 7 lõikesse 42 lisada konkreetse ajalise piiri töölepingu tähtaja kohta, oleks liiga piirav. Tähtajalise töölepingu sõlmimine eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ja mõjuvaks põhjuseks on nt töö hooajalisus. Alaealised valdavalt töötavadki hooajaliselt ehk lühiajaliselt.

Mittearvestatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus.

Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda. Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud.














Arvestatud selles osas, et 7–12-aastase alaealise tohib eelnõukohase seadusmuudatuse järel tööle lubada ülejärgmisel tööpäeval pärast tema töötamise registreerimist, kui kahetööpäevane loamenetluse tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud (vt ka TLS-i § 8 lõiget 6). Oleme teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.
Haridus- ja Teadusministeerium
1. Eelnõuga täiendatakse töölepingu seadust (TLS) sättega (§ 7 lg 42), mis võimaldab töötamist pereettevõttes igas valdkonnas. Antud laiendus pereettevõttes töötamiseks on igati tervitatav, kuid samas võib olla piirav. Pereettevõte ei ole reguleeritud termin, nagu on toodud välja ka seletuskirjas, mistõttu kasutatakse seda mõistet erinevalt. Arvestades mitmekesist perekonna mudelit, siis pereettevõttena võib käsitleda ka nt kasuvanem, kes ei ole lapsendanud või vanema elukaaslast, kes omab ettevõtet. Samas seletuskirjas toodud definitsioon sellist võimalust ette ei näe, mistõttu on pereettevõttena käsitletud üsna kitsast ringi, mis võib olla ebamõistlikult piirav.








2. Eelnõuga kavandatakse uut alkoholi käitlemise erandit alaealistele, lubades neil alkoholi sisaldavate kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes (alkoholiseaduse § 47 lg 5). Meie hinnangul on vaja paremat õiguslikku selgitust, kuidas ei lähe see muudatus vastuollu EL direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punktiga b, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

3. Lisaks teeme ettepaneku muuta TLS-is alaealiste tööaega reguleerivaid sätteid. TLS § 43 lõikes 4 on õppimiskohustusliku alaealise õppeveerandi kestel töötamisele seatud ajaline ülempiir 2 tundi (teatud juhtudel 3) päevas ning kuni 12 tundi nädalas. Meie hinnangul on taoline piirang liigselt jäik ning võib avaldada olulist negatiivset mõju tööandjate valmisolekule alaealisi tööle värvata.

4. Teeme ettepaneku muuta TLS § 43 lõike 4 punkti 3 ning lõiget 42 selliselt, et õppeveerandi kestel oleks vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal lubatud väljaspool kooliaega töötada kuni 8 tundi päevas.
































5. Samuti peame vajalikuks tõsta õppeveerandi kestel lubatavate töötundide arvu.
Selgitatud. Selgitame, et seletuskiri ei anna mõistele „pereettevõte“ definitsiooni ja see ei olegi olnud eesmärk. Seletuskirjas on selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping pereettevõttes töötamiseks: Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses.

Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi, sh Teie pakutud näidet, et kasuvanem sõlmib vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu pereettevõttes töötamiseks. Leiame, et liialt detailne seaduse sätte sõnastus piiraks taotletavat paindlikkust ega võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust.

Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud. Seega ei ole vajalik esitada eelnõu seletuskirjas Teie palutud õiguslikku selgitust.






Mittearvestatud. TLS § 43 lõike 4 aluseks on direktiivi 94/33 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis sätestab järgmist: Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et piirata laste tööaega: b) kahe tunnini koolipäevas ja 12 tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud õigusaktid ja/või tava seda ei keela.

Mittearvestatud. MKM ei arvesta ettepanekuga muuta TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 ja sama sätte lõiget 42, selliselt, et vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku töötaja lubatud tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega oleks kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (eelnevalt märkisite, et 12 töötundi nädalas on piirav).

Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 602 SE, sh muudatused TLS-i
§ 43 lõike 4 punkti 3 kohta, mille kohaselt:

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):

3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal – 2 tundi koolipäevas, 8 tundi koolivälisel päeval, kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.“
Kui Eesti Vabariigi president kuulutab välja selle seaduse, siis see tähendab, et vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal on lubatud teha tööd 2 tundi koolipäevas (nagu ka varem), 8 tundi koolivälisel päeval (nädalavahetusel, pühadel), kuid eeldusel, et töötundide arv nädala jooksul ei ületa 12 tundi (nagu ka varem).

Seega nüüd on eraldi välja toodud lubatud töötundide arv koolipäevas ja koolivälisel päeval. Koolivälise päeva töötundide arvu lisamise aluseks on direktiivi 94/33 artikli 8 lõike 1 punkti b teine tekstiosa, mis lubab vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada koolivälisel päeval kuni 8 tundi.

Mittearvestatud. Selgitame, et alaealiste lubatud töötundide arvu õppeveerandi kestel ei ole Eestil võimalik tõsta, kuna alaealiste töötundide arvu, sh õppeveerandi kestel, reguleerib rangelt direktiiv 94/33, millest peame kinni pidama ja mis on TLS-i üle võetud miinimummahus.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Ettepanek 1: Tahaksime lisada järgmise punkti, mis oli arutluse all kevadel, kui see teema MKM-i poolt tõstatati, seda võiks MKM kaaluda, tagasi panna:

Raha käitlemise vanusepiiri ülevaatamine: 
Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv (kõrge pinge, vastutus, riskid jne). Arvestades, et tänapäeval enamasti ei arveldata enam sularahas, siis võiks selle vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani.

Ettepanek 2: Alkoholiseaduse muutmisega nähakse ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga (eelnõu § 2 ja seletuskirja lk 7-8). Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu tootmist. Muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks teenindusettevõttes klienditeenindajana töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi sisaldavate jookide valmistamist ning sellega motiveerida tööandjad alaealisi klienditeenindajatena tööle võtma. Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes

Teeme ettepaneku, et alates 16. aastast võiks olla alkoholi käitlemise õigus noortel (st võib serveerida alkoholi avatuna ja võib ka koristada alkoholi klaase jms), kuid alates 13-aastaselt võiks olla võimalus rakendada noort laudade koristamisse, sh alkoholi sisaldanud klaaside koristamisse.
Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada seaduses raha käitlemisele vanusepiir, sest TLS ei näe ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei ole plaanis muuta selle põhjal seadust, kuid jätkame arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku leevendamise üle.



Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud klaaside koristamisel.

See tähendab, et jätkuvalt jääb kehtima üksnes üks erand alaealiste puhul, mis puudutab alkoholi käitlemist ja on sätestatud AS-i § 47 lõikes 5: „Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.“
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Ettepanek 1: Alkoholiseaduse muutmine – Leiame, et tuleks kaaluda võimalust lubada 13–15-aastastel noortel täita abistavaid koristusülesandeid toitlustusasutustes, sh alkoholiklaaside koristamine, kui on tagatud, et nad ei osale alkoholi serveerimises ega müügis. Selline lahendus looks tööandjatele vajaliku paindlikkuse.
Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt võib 13–15-aastast alaealist rakendada toitlustusasutustes abistavates töödes, mis hõlmavad laudade, nõude ja klaaside koristamist, sealhulgas alkohoolseid jooke sisaldanud nõude koristamist, tingimusel, et alaealine ei osale alkohoolse joogi serveerimises ega müügis.

Ettepanek 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium kaalus kevadiste seadusemuudatuste raames võimalust lubada juba 12-aastastel teha teatud raha käitlemisega seotud töid. Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv. Kuna tänapäeval enamasti ei arveldata sularahas, siis oli kaalumisel võimalus see vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani.

Kaubanduskoda palub eelnõusse vastav muudatus lisada, kuna selline muudatus suurendab tööandjate paindlikust. Leiame, et kuigi seadus näeb ette teatud miinimumnõuded, siis on igal ettevõtjal võimalus seada see alampiir oma ettevõttesiseselt seaduses sätestatust kõrgemaks. Lisaks on jätkuvalt vaja vanema nõusolekut alaealise tööle asumisel ning kui alaealine ei ole valmis teatud vanuses sularaha kätlema, siis on vanemal õigus keelduda last sellisele tööle laskmast.
Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt võib vähemalt 12-aastane teha raha käitlemisega seotud töid.
Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud klaaside koristamisel.



Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada seaduses raha käitlemisel vanusepiir, sest TLS ei näe ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei ole plaanis muuta selle järgi seadust, kuid jätkame arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku leevendamise üle.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku teeb ettepaneku töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus muuta töölepingu seaduse §-i 43, et võimaldada üle 15-aastastel alaealistel töötada seadusest tulenevate piirangutega.

Seoses koolikohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani on oluliselt vähenenud noorte võimalused töötada. Kehtiva töölepingu seaduse § 43 lg 3 p 3 järgi loetakse vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku töötaja täistööajaks vaid 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel ning 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas koolivaheajal. Lisaks ei tohi alaealine töötada koolivaheajal rohkem kui poole vaheaja kestusest.

EPKK liikmete tagasiside põhjal ei ole ettevõtjatel võimalik ega mõistlik sellistel tingimustel noori tööle võtta – näiteks loomakasvatusettevõtetes kulub juba farmi sisenemiseks vajalikele hügieeniprotseduuridele ligi pool tundi, mis arvestatakse tööajaks. Kahe tunni pikkune tööaeg ei kata töö korraldamise ega väljaõppeks kuluvat aega ning seetõttu jäävad noored tööturult kõrvale.

Muudatus mõjutab oluliselt ka kutseõppes osalevaid noori, kelle võimalused omandada praktilist töökogemust on piiratud. Ettevõtjad on väljendanud ebakindlust, kuidas tõlgendada tasustatud praktikat – kas seda käsitletakse töölepingu seaduse tähenduses töötamisena. Kuigi töölepingu seaduse § 43 lg 4¹ võimaldab kutseõppeasutuse õppijal olla tööpraktikal 14-aastase puhul 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning vähemalt 15-aastasel 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, ei ole selge, kas praktika käigus makstava töötasu puhul kehtivad samad piirangud.

Samuti juhime tähelepanu, et paljud gümnaasiumid on suunatud kindlatele erialadele – näiteks Tallinna Laagna Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi IT- ja tervishoiusuunad, kus praktiline töökogemus on õppimise jätkamisel kõrgkoolis oluliseks eeliseks.

Seetõttu teeb EPKK ettepaneku taastada töölepingu seaduse varasem redaktsioon (RT I, 02.05.2024, 28) ning tunnistada kehtetuks § 43 lg 3 p 3, mis piirab õppimiskohustuslike noorte tööaega.

Lisaks juhime tähelepanu töölepingu seaduse § 7 lg 4¹ sõnastusele, mille järgi võib tööandja sõlmida 13-aastase alaealisega töölepingu järgmiste tööde tegemiseks nagu põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd või muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. Praegune sõnastus võib jätta eksliku mulje, et samasid töid ei tohi teha 14-aastane alaealine. Soovitame normi sõnastust täpsustada, et see kajastaks üheselt vanusepiiranguid ja lubatud tööliike.
Selgitatud. Selgitame, et Teie välja pakutud muudatust ei tehta käesoleva eelnõuga ja ei muudeta mitte TLS-i § 43, vaid muudatus on tehtud TLS-i §-s 7, et taastada endine olukord, kus põhikooli lõpetanud või 17-aastaseks saanud alaealisel oli võimalik töötada täistööajaga. Nimelt Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse muudatuse, millega täiendatakse TLS-i § 7 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Õppimiskohustus on käesoleva seaduse tähenduses alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.“

Selle sätte eesmärk on võimaldada põhikooli lõpetanud 15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Muudatus on tingitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest, millega muudeti koolikohustus õppimiskohustuseks ning tõsteti õppimiskohustuse iga, mille tulemusena hakkasid ka põhikooli lõpetanud 15–17-aastastele alaealistele kehtima õppimiskohustuslikele alaealistele kohalduvad tööaja piirangud. Nii tööandjad kui ka mitmed keskkooliõpilased pöördusid MKM-i poole sooviga taastada endine olukord, mida tänaseks ongi tehtud.
























Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 aluseks on direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Selgitame, et eelviidatud direktiivi sätte kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd vastavalt direktiivile 94/33 tuleb lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine üle 13-aastaste alaealiste puhul piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks.
Eesti Ametiühingute Keskliit
1. Eelnõu § 1 punkt 2 (TLS § 7 lõige 42): Paragrahvi 7 täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru saama, millist ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on selgitus ainult eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja järgi tuleb tööandjana mõista töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat, samuti alaealise lapse eestkostjat. Leiame, et pereettevõttesse kuuluvate isikute ring on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes ka tegelikult võivad ühise pere moodustada (näiteks kärgpere).
Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks, mille alusel Tööinspektsioon hindab, kas tegemist on pereettevõttega. Direktiivi 94/33 järgi vähemalt 13-aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha kergeid töid igas tegevusvaldkonnas. Saab järeldada, et eelnõu ei ole direktiiviga kooskõlas.









































Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks ei peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise registris. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on piiratud teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku esindajana peaks kaitsma alaealise huve lepingu sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja pöörduda töövaidlusorganisse.

Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) sõlmiks lapsega osalise ajaga töölepingu. Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel kokku leppima lapsele makstava töötasu, tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms. Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama ohutud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, pidama tööajaarvestust, töökohustuste rikkumisel juhtima tähelepanu rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse, tegema kandeid töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse – nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu tema eest on sõlminud sama isik, kes omab pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused kaitsmata. Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma peres.

2. Eelnõu § 1 punkt 3 (TLS § 8 lõige 2): Koolis käiva alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada kaks kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade korral peaks saama ka puhata ja seega, kui töötada sisuliselt koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis muudeks tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, et õigus töötada ei tohiks olla pikem kui pool koolivaheaja kestusest.
3. Eelnõu § 1 punkt 4 (TLS § 8 lõige 3): Alaealine ei peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab jääma aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. EAKL ei ole vastu 10-päevase tähtaja lühendamisele, kuid üks päev on meie hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et konkreetne töö on lapsele ohutu. Ühepäevane tähtaeg võib praktikas vähendada tegeliku järelevalve tõhusust ja muuta nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast tähtaega võiks vähendada 5 päevani.






4. Eelnõu § 1 punkt 5 (TLS § 56 kehtetuks tunnistamine): Väga paljud 16–17-aastased alaealised töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele pikema põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse nende arengulisi eripärasid ja piiranguid töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse näol on tegemist täiendava kaitsemeetmega noore töötaja taastumisaja pikendamiseks. Koolis käivatele alaealistele on oluline, et töö ja õppimine oleks tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik.

5. Eelnõu § 2: Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada alkoholi valmistavas ettevõttes või alkoholi müüvas toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi töötamine töökohas, kus alaealine peaks lisaks muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda tarbivatele klientidele. Seega eelnõu ei hoia ära alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus klientide teenindamine.

Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla seotud üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu kehtiv alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel ainult juhul, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga, näiteks ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil. Leiame, et eeltoodud alkoholiseaduse säte annab piisavad piirid alaealistele tööülesannete täitmise käigus alkoholiga kokku puutumiseks ning ei ole vajadust kehtiva alkoholiseaduse § 47 lõike 5 muutmiseks.
Selgitatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus ega seletuskirjas.

Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda, kuna kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 94/33. Veelgi enam, direktiiv näebki ette sellise võimaluse kehtestamise riigisiseses õiguses. Siinkohal tuleb vaadata kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, millest tuleneb liikmesriigile õigus reguleerida riigisiseses õiguses pereettevõttes töötamist. Nimelt on üldreegel see, et alates 7. eluaastast on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Sellest üldreeglist võimaldab teha erandi direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b, mis sätestab järgmist:
Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuuluvad:

b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

Seega ei saa kuidagi väita, et eelnõu oleks direktiiviga 94/33 vastuolus.

Mittearvestatud. Kordame seletuskirjas selgitatut. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2 kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus lubatud, mis võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel konkreetse pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja määrata karistuse. Mõistame, et pereettevõttes töötamine ja oma vanemate abistamine on igati normaalne tegevus. Sel juhul toimub tavaliselt alaealise töötamine pereettevõttes kirjaliku töölepinguta, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise suhtega. Alaealisega alates 7. eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus-valdkonda töölepingu sõlmimise võimaluse seaduses sätestamine võimaldaks noorel töötada seaduslikult ja alustada varakult pensionistaaži kogumist. Rõhutame, et tegemist on lisavõimalusega, mitte kohustusega.

Kui alaealise tööle võtnud pereliige rikub alaealisega sõlmitud töölepingut, siis teda kaitseb Tööinspektsioon, kelle poole on võimalik pöörduda kaebusega. Seega ei jää lapse õigused kaitseta.





Mittearvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel pikemalt töötamine on võimalus alaealistele, mitte kohustus. Alaealine ise peab olema nõus töötama koolivaheajal pikemalt, samuti tuleb alaealise seaduslikul esindajal anda nõusolek oma lapse koolivaheajal töötamisele.

Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest. Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine üldjuhul kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.

Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.







Eesti Tööandjate Keskliit
Toetame töölepingu seaduse muudatusi, mille eesmärk on muuta alaealiste töötamist paindlikumaks. See loob noortele paremad võimalused varakult töökogemust saada ja tööharjumust kujundada. Pooldame ka alkoholiseaduse muudatust, mis võimaldaks alaealistel alates 16. eluaastast töötada alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud töödel.

Ettepanek: Samas teeme ettepaneku täpsustada regulatsiooni nii, et noortel oleks alates 16. eluaastast lubatud alkoholi käitlemine – näiteks serveerimine ja avatuna alkoholi sisaldavate klaaside koristamine. Lisaks võiks alates 13. eluaastast olla lubatud noorte rakendamine laudade koristamisele, sealhulgas samuti alkoholi sisaldanud klaaside koristamisele. Selline muudatus annaks võimaluse kaasata alaealisi senisest enam erinevatesse tööülesannetesse toitlustus-, majutus- ja teistes teenindusettevõtetes.
Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.




Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud klaaside koristamisel.
Tööinspektsioon
Tööinspektsioon ei saa nõustuda töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise eelnõus toodud järgmiste ettepanekutega:

1. Alaealiste loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt ühele: Seletuskirja kohaselt on jõutud järeldusele, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest ja töötamise registris ei registreerita 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära palju, siis peaks 1 tööpäeva pikkune tähtaeg olema loa menetlemiseks piisav. Selgitame, et nimetatud muudatusega kaasneb koormus Tööinspektsioonile, kes peab taotlused 10 korda lühema ajaga läbi vaatama. Alaealiste töötamisel peab arvestama, et loamenetluse eesmärk on ennekõike ennetada alaealiste kui tööturu kõige nõrgema osapoole kokkupuuteid talle ebasobiva tööga. Uues olukorras me suure tõenäosusega tuvastame ikkagi tagantjärgi, et töö polnud alaealisele sobiv ja tegelikkuses on need lühiajalised töö tegemised selleks hetkeks juba lõppenud, kui Tööinspektsioon suudab kontrolligi alustada. Valdav enamus noortest, kelle osas meile täna loataotlus esitatakse, on suvevaheajal toimuvad malevad ja nende raames pakutavad töökohad täituvad kiirelt ning nimekirjad kinnitatakse ette juba varakult. Seega nende osas teate esitamine Tööinspektsioonile ei ole sedavõrd aeganõudev, et kaaluks üle muudatusvajaduse. Ka ei ole Tööinspektsioon pidanud üldjuhul probleemiks kui nimekirjades on toimunud üksikuid muudatusi ootamatult (nt haigestumised) ka seni on koostöö maleva esindajate ja Tööinspektsiooni vahel olnud sujuv.

Kui MKM siiski näeb eelnevast hoolimata reaalset vajadust lühendada loamenetluse pikkust, siis jääme siinjuures varasemalt korduvalt väljendatud ettepaneku juurde, et see ei peaks olema lühem kui 5 tööpäeva. Arvestama peab, et Tööinspektsiooni ressursid on täna niigi piiratud ning mitte iga tööinspektor ei tegele täna alaealiste loamenetluse raames nõusoleku andmisega. Lisaks esineb olukordi, kus tööinspektor, kes tavapäraselt nõusolekumenetlustega tegeleb, haigestub ootamatult, osaleb terve tööpäeva kestvas kontrollimenetluses, kohustub osalema Tööinspektsiooni korraldataval koolitusel jne ehk see tähendaks pidevat ressursside väga kiiret ümberjaotamist, mis eesmärki arvestades ei ole mõistlik.

2. Eelnõu § 2: Näeme, et kavandatava alkoholiseaduse § 47 lg 5 p 2 puhul tekiks vastuolu lõikega üks ning lisaks ei lähe see kokku ei ILO konventsioonides toodu ega ka Eesti Vabariigis kehtiva alkoholipoliitikaga.

ILO töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138) artikkel 1 kohaselt, liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“ artikkel 3 punkti d kohaselt, mõistel sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus on tähenduses, töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik.

Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, artikkel 1 lg 3 kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.

Tööinspektsioon leiab, et ka 16–17-aastane on liiga noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega üldiselt. Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma täiskasvanu ülesandeks.

Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik. Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse. Seetõttu on eelnev ettepanek vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga ja ei tohiks lastel alkoholi serveerimist lubada.

Alkohoolsete jookide müümisel tulevad alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta, näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord – alaealine, kes enne 18. eluaastat ei tohi alkoholi tarbida, seda osta, peaks kontrollima mh täisealise ostja puhul, kas viimasel on olemas õigus alkoholi osta. Lisaks võib tekkida ka probleem nt olukorras, kus kohvikus või restoranis alkoholi serveerivalt alaealiselt klienditeenindajalt küsitakse joogisoovitusi (nt milline vein või kokteil vms sobiks x toidu juurde). Alkoholiseaduse § 45 keelab müüa alkoholi joobetunnustega isikutele. On kaheldav, et alaealiste jaoks oleks eelkirjeldatud nõuete ja ülesannete järgimine jõukohane. Laste turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada, et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja füüsilisele turvalisusele.




Arvestatud osaliselt. Selgitame, et Tööinspektsioon ise andis MKM-i analüütikule eelnõu koostamisel teavet, mille kohaselt keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte lubada alaealist tööle. Tööinspektsiooni aastaraamatus 2023. aasta kohta on samuti toodud välja, et 2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei olnud vaja teha. Lisaks taotluste arv on valdavalt väike (115 taotlust nt 2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), mis on üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud suvemalevatega).

Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest.





























Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.

























Tervise Arengu Instituut
1. Me ei toeta alkoholi serveerimise õiguse vanusepiiri toomist 16 eluaastale, ilma, et oleks maandatud selle muudatusega kaasnevad riskid. Ilma kogemuseta ja koolituseta on alkoholi serveerimisega seotud töökohal noore jaoks mitmeid riske:

• Teismelise aju arengulised iseärasused mõjutavad tema enesejuhtimise- ja otsustusvõimet, mistõttu ta võib riske alahinnata ja teha otsuseid, mis mõjutavad teda negatiivselt.
• Alaealised töötajad võivad tunda survet müügieesmärkide täitmiseks ja pakkuda seetõttu alkoholi vastuolus seaduse või oma väärtustega.
• Alkoholi serveerimine toob kaasa suurema riski kokkupuuteks joobes ja agressiivsete klientidega ning ahistamise juhtumitega. Nende olukordadega toimetulemine ületab noorukite füüsilist ja psühholoogilist võimekust.
• Samuti võib alkoholi serveerimise vanusepiiri alandamine anda noortele signaali, et ka alkoholi tarvitamine on alaealistele aktsepteeritav ning mõjutada nende hoiakuid ja arvamusi alkoholist.
2. Juhul kui siiski seadusandja otsustab alkoholi serveerimise vanusepiiri langetada 16 eluaastale, tuleks sätestada ka sellega seotud ettevõtja kohustused:

• Tagada noorele kohapeal täiskasvanu järelevalve töö ajal.
• Tagada koolitus enne töö alustamist.
• Tagada, et alaealine ei degusteeri ega tarvita alkoholi töö käigus.

3. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse juhtumid, kui alaealine eksib seaduse vastu, müüb või serveerib alkoholi isikule, kellele ta seda müüa ei tohiks? Oleme seisukohal, et seaduses peavad olema selgelt sätestatud järelevalve teostamisega seotud aspektid, tööandja vastutus ja võimalikud karistused.
Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust välja jäetud.
Lastekaitse Liit
Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas. Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõus sisalduvate muudatuste kohta.

1. Alkoholi käitlemise muudatus: Lubades alates 16. eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, vastab valitsusliidu eesmärgile leevendada tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et see ei tooks kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule. Muuhulgas juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus on vastuolus riikliku strateegiadokumendiga „Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035“, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust, nähtavust ja noorte kokkupuudet alkoholiga. Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste varajane kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu alkoholiga seotud keskkondades, suurendab normaliseerumist ning võib nõrgendada ennetustegevuse mõju.

Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et alkohol on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised uuringud12 näitavad, et alkoholiga seotud töökeskkondades on riskid eriti kõrgendatud, sh seksuaalse ahistamise, agressiivse käitumise ja eakaaslaste surve osas. Eesti kontekstis kinnitab noorte töötajate haavatavust ka Statistikaameti suhteuuring (2023), mille kohaselt on 53% noori naisi vanuses 18–29 kogenud tööl seksuaalset ahistamist. See näitab, et just nooremad töötajad, sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on selles valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline, et töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused, mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi käitlemisega seotud töödel, ei suurendaks kokkupuudet ega riski veelgi.

Konsulteerides muudatusettepanekuid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutega (noored vanuses 15–18,) tõid nad välja järgmised riskid:

• kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu käitumine;
• alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik suurem kättesaadavus;
• ebaturvaline keskkond;
• vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida.
• „Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes kaitseb teda selle eest, kui näiteks teenindussektoris (kohvikud ja baarid) tulevad mingid inimesed ja küsivad, et mida see noor soovitaks ja täiskasvanut pole kõrval? Mida see noor tegema peaks, kui tegu on juba purjus inimestega või inimesega, kes on ka natuke ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole see sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel on raske tööd leida, aga selline töö võib reaalselt olla kahjulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Minu hinnang on sellele see, et pigem ei tohiks lasta 16-aastast alkoholiga tööle, sest ta ei tohi seda tarbida, aga ta peab seda pakkuma.” (15-aastane)

Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi käitlemise töökohtades võib alaealine sattuda olukorda, kus ta peab hindama kliendi joobetunnuseid või keelduma alkoholi müügist. Kehtiva õiguse järgi on joobes isikule alkoholi müümine keelatud, kuid selliste olukordade lahendamine nõuab kogemust, enesekindlust ja suhtlemisoskust. Joobes kliendiga suhtlemine võib olla ebameeldiv, hirmutav ja potentsiaalselt ohtlik, mis võib alaealisele põhjustada tugevat stressi ja ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid, et sobiva töö leidmine on sageli keeruline ja nad on huvitatud töödest teenindus- ja toitlustussektoris, leidsid nad, et selline muudatus seaks ohtu noorte turvatunde ja heaolu töökohtadel. Noored pidasid lahendusena mõistlikuks, et töö piirdub suletud pudelite kandmise või letitööga, mis annab esimesi töökogemusi teeninduses.

Nõustume eelnõu koostajatega, et muudatusettepanek loob paremad võimalused noortele saada ametlik töökogemus teenindusvaldkonnas, kus hooajaline tööjõuvajadus on suur, võib vähendada ebaseadusliku töötamise ja ümbrikupalga riski, ja tugevdab tööõiguste kaitset ja järelevalvet ning suurendab tööandjate valmisolekut noori tööle võtta. Samas tuleb tööjõupoliitika kujundamisel vältida olukorda, kus tööjõupuudust lahendatakse alkoholimüügi piirangute leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kui ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega. Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava meetme mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev analüüs teiste riikide praktikast alaealiste kaasamisel alkoholi käitlemisele ja selle mõjust.

2. Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine: Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob paindlikuma võimaluse alaealistel töötada pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud lapsed juba praegu peredes täidavad. Muudatused vastavad ka noorte endi ootusele, et töö oleks lubatud, kuid selgelt piiritletud ning jätaks aega ka puhkuseks. Lastekaitse Liit toetab muudatusi, mis soodustavad noorte tööelu alustamist ja ametlike töösuhete kujunemist, kuid peab oluliseks, et eelnõu rakendamisel tagatakse lapse puhkeõiguse ja mänguaja säilimine ning välditakse olukorda, kus töö muutub lapse jaoks kohustuseks või liialt koormavaks.

3. Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7–12-aastaste tööle lubamisel: Kuigi muudatus vähendab bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist hooajatöödel, on tegemist väga noore vanusegrupiga, kelle puhul iga töö peab olema eelnevalt kontrollitud. Soovitame hinnata menetlusaja lühendamise mõju ja kaaluda kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada, kuidas Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii lühikese tähtaja puhul.






4. Põhipuhkuse kestus: Lastekaitse Liit ei nõustu eelnõu ettepanekuga lühendada alaealiste põhipuhkust 35 päevalt 28-le, kuna selle muudatusega ei ole prioriteediks seatud lapse parima huvi printsiipi, vaid selle eesmärk on vähendada tööandjate ja ka SKA halduskoormust ning riigieelarve kulusid hüvitiste maksmisel. Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning on vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad lapse õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku ekspluateerimise eest.

Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma, kuid taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel viisil väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise Lugna kõneka kommentaari: „Minu arvates peaks noortel siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam – võiks hoopis rohkem rõhutada, et töö ei ole elu keskpunkt ja et puhkamine, loovus ja eneseareng on sama olulised kui töö tegemine. On tähtis, et noored ei kasvaks üles ainult mõttega „õpin - töötan - teenin raha“, vaid saaksid kaasa ka arusaamise, et inimene on loodud looma, unistama, katsetama ja avastama.“






Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.







































































































Selgitatud. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealise tööajale, lisaks peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist. Mis puudutab koolivaheaegadel pikemalt töötamist, siis see on noorele võimalus, mitte kohustus. Lisaks peab alaealise seaduslik esindaja andma nõusoleku oma alaealise lapse töötamiseks koolivaheajal. Nõustume, et oluline on lapse õigus puhata ja mängida. Eelnõu eesmärk on võimaldada nendel alaealistel, kes seda soovivad, töötada koolivaheagadel pikemalt.



Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.

Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.








Eesti Õpilasesinduste Liit
Eelnõus sisalduvad sätted, mis tekitavad probleemkohti seoses noorte hoiakute kujundamisega alkoholi käsitluse kontekstis. Eelkõige tekitab küsimusi alkoholiseaduse lõike 5 muudatuse teine punkt, mis lubab vähemalt 16-aastasel isikul tööülesannete täitmisel alkohoolseid jooke valmistada, müügiks pakkuda ja müüa.

Peame mõistlikuks, et 16-aastane noor võib töö käigus käsitleda alkoholi ladustamisel või avamata pakendis, kuid erineva kangusega jookide, näiteks kokteilide, valmistamine ei ole selle vanuse puhul sobiv. Noore inimese regulaarne kokkupuude alkoholi valmistamise ja serveerimisega võib normaliseerida alkoholitarbimist ning vähendada tema enda kriitilist suhtumist alkoholi tarvitamisse.

Noore inimese arenguline ja sotsiaalne küpsus ei pruugi veel võimaldada tulla toime olukordadega, mis kaasnevad alkoholi serveerimise ja müügiga – näiteks purjus või flirtivate klientidega suhtlemine, konfliktide lahendamine või eetiliste piiride hoidmine. Osa uuringuid viitavad, et varane kokkupuude alkoholiga, isegi mitte tarbimise vaid tööalase kokkupuute kaudu, suurendab tõenäosust, et noor hakkab tulevikus alkoholi tarvitama sagedamini ja riskantsemalt.

Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarvitamise normaliseerumist ning hoida noori alkoholikultuurist eemal vähemalt täisealiseks saamiseni. Kui noored ise valmistavad ja serveerivad alkoholi, õõnestab see ennetuspoliitika põhimõtteid ja saadab ühiskonnale vastuolulise sõnumi. Alkoholimüügi olukordades võib tekkida ka ebaturvaline või ebamugav töökeskkond, kus tööandjal on keeruline tagada alaealise töötaja kaitse. Euroopa tööohutusega seotud raamdokumendid näevad ette, et noori ei tohi panna tööle, mis nõuab kõrget sotsiaalset küpsust või võib mõjutada nende väärtushoiakuid – alkoholi valmistamine ja serveerimine on selgelt selline töö.

Samuti on muudatus vastuolus alkoholiseaduse üldise eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust ja tarvitamise sotsiaalset aktsepteeritavust. Riiklikud strateegiad on korduvalt rõhutanud vajadust kaitsta noori alkoholiga seotud mõjude eest, mitte neid suurendada.

Kokkuvõttes ei ole 16-aastasele noorele alkohoolsete jookide valmistamise ja müümise lubamine kooskõlas noorte kaitse, rahvatervise ega alkoholipoliitika eesmärkidega. Mõistlik kompromiss oleks võimaldada alaealisel tööalaselt käsitleda ainult avamata või ladustatavat alkoholi, vältides olukordi, kus ta peab seda valmistama, serveerima või müüma täisealistele klientidele.
Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
1. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu seaduse § 56, mis lühendaks alaealise põhipuhkuse 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel moodustavad noorte töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab ületöötamise ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas puudub vastav mõjuanalüüs. Teen ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust vähemalt kuni 16. eluaastani.

2. Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamine kümnelt tööpäevalt ühele. Aja lühendamine kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile suurema töökoormuse võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist ahistamist või väärkohtlemist tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus, sealhulgas diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele reageerimisest.

3. Alkohoolse joogi valmistamine ja müügi lubamine alates 16. eluaastast: Tegemist on käesoleva sügise jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada.

Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen ettepaneku lisada seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta.

Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7–17-aastaste laste ja noorte kohta välja toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat paindlikkust tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega piirkondlikule ebavõrdsusele.

4. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid võimalusi.

5. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse kasvavates tulevikusektorites.
Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust.


Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav.




Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud.



























Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu olev mõjuanalüüs on piisavalt põhjalik.




Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajalik Teie palvel hinnata AS-i § 47 lõike 5 proportsionaalsust ega täiendada mõjuanalüüsi. Kõnealuse eelnõu menetlemine toimub kiireloomulisena, kuna selle koostamine on seotud koalitsioonileppe eesmärgiga leevendada alaealiste töötamise tingimusi, et võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal, st käesolev eelnõu peab jõudma Vabariigi Valitsusse veel selle aasta lõpuks. Eelnevast tulenevalt ei asu me käesoleva eelnõu raames välja töötama täiendavaid riiklikke mehhanisme.

28.11.2025

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). TLS-is tehtavad muudatused on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise, koolivaheaegadel töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega.

Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat riskirühma tööturul. Selleks, et tõsta noorte tööjõus osalemise määra, tuleb tegeleda nende tööturule toomise ja seal püsimise toetamisega1. Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub kõrge tööhõive saavutamisele, sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese töökogemuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu oma õigustest ning tööandja kohustustest keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega. Eelkõige on murekoht 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr2, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra3. 2024. aastal ulatus 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Eeltoodud näitajad tõstavad esile vajadust tegeleda alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete rakendamisega, et toetada noorte võimalikult varast kaasamist tööturule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Varase töökogemuse saamine on noorele oluline, kuna see pakub hariduse kõrval tööellu sisenemiseks ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi, erinevaid praktilisi oskusi, samuti üldisemaid eluks vajalikke oskusi4.

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukalt neid, kel on huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus.

Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere ettevõttes kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid. Samuti võimaldab eelnõukohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani. Samuti ühtlustatakse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post [email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e-post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20275 (edaspidi koalitsioonilepe), mille kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (edaspidi direktiiv 94/33) artikli 2 lõike 2 punktiga b. Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte nõuetega. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõukohase seadusega on kavas muuta TLS-i 01.09.2025 jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.12.2024, 6).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2).

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263 näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Alaealised on riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, mistõttu on oluline toetada nende võimalusi siseneda tööturule varases eas.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, kuivõrd muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulist menetlust põhjendab ka see, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba järgmise aasta suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle tegevuse täitmise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42.

TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7 lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. Seejuures vanusevahemikus 7–17 on ka 17-aastased kaasa arvatud.

Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS § 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega. Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 6 puhul tuleb tööandjana mõista eelkõige töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat. Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse kasuvanem või eestkostja. PKS-i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.

Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet erinevates tähendustes. EL-is oli 2015. aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni8. Samas ollakse kahes põhitunnuses enam-vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa Komisjoni eksperttöörühm püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis „Overview of Family Business Relevant Issues“ pakuti välja käsitlus9, mille kohaselt ettevõte on pereettevõte, kui:

1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste pärijate käes;
2) häälteenamus on otsene või kaudne;
3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.10

Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b, et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu sõlmimisele ja alaealise töötamisele, muu hulgas peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist.

Kuivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b), ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel. EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus.

Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes, väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab pereettevõttes töötamise erisust just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral.

Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris. Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda lühiajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine, mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. TLS-i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (näiteks kui vaheaeg kestab 14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva). Muudatusega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel.

Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 22.12.2025 kuni 04.01.2026, saab seaduslik esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval. Seejuures on oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat, s.o 28 kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järeldustest11.

Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „kahe“. Seega on TLS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kahe tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §‑s 251 sätestatud töötamise registris.“

Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS‑i § 8 lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist taotleda selleks luba Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ning et alaealine soovib tööd teha.

Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani. See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida kahe tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja alaealine soovib tööd teha. Seega ei saa ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud või kui Tööinspektori nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud kahe tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt.

Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab tegema kontrolli ja andma nõusoleku ka edaspidi enne 7–12-aastase tööle lubamist.

Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis. Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise registris 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet muudetavale § 8 lõikele 3:

• TLS-i § 8 lõige 5: „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõige 5 osutab lõikele 3, milles on praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.
• TLS-i § 8 lõige 6: „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna see ei sisalda konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemiseks, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.

Eelnõu punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“. Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötajale 35 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealistele kohalduma TLS-i § 55 järgne 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54 lõikest 3 jätta välja viide §-le 56.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Samas on TLS-i § 55 kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse reegel. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette seaduses kehtestatud alammäärast pikema põhipuhkuse.

Alaealiste töötajate suhtes kehtivate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes12.

TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet kehtetuks tunnistatavale §-le 56:

• TLS-i § 54 lõige 3: „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 5, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.
• TLS-i § 66 lõige 1: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 7, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jättes sellest välja viite §-le 56, kuna eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõukohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuivõrd see on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada seda mõistet riigisiseses õiguses, siis ei määratleta mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduv üks seadusemuudatus on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl13, mille artikli 2 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele võimaluse lubada noori alates seitsmendast eluaastast pereettevõttesse tööle ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega tähtajaline tööleping kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas. See muudatus lähtub otseselt Euroopa Liidu õigusest.

6. Seaduse mõjud

Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
6.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

Muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate paindlikkus ja paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja paraneb tööjõu kättesaadavus, eriti hooajatöödeks. See omakorda loob lastele ja noortele võrdsed võimalused olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks osapoolt: tööandjad ja alaealised.

Sihtrühm 1: tööandjad

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi14 palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270015. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi16 kohaselt oli 2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%).

Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjatele on suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte värbamisel. Seega aitab koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalist tööjõuvajadust, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus ettevõtte püsivaks tööjõuks saada.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat töölevõtmist (eriti hooajatöödel) ning vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. 7–12-aastasi tööle võtnud tööandjate arv kogu tööandjate sihtrüma võrdluses on marginaalne (alla 50 ettevõtte aastas).

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise tööandjale mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppedes väheneb tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral (ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–31.03.2026. Töötajale kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppedes hüvitama 8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). Muudatuse jõustumise järel peab tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9).

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus.

Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane. Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama, kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks.

Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17

Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses 7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. Seega mõjutab muudatus keskmise suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. 13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena.

Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt.

7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures. Seega soosib muudatus juba levinud praktikat.

Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda. Tööinspektsiooni andmetel on nende noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte lubada alaealist tööle.

Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid ei ole tööle võetud.
Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noortele lühemat aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise riski, vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. 2024. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) puhkusetasu hüvitist 302 ettevõttele 2180 alaealise eest. Risk on siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega. Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu võib laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur) ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise tõenäosus minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu, võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal 18 ehk kuni 0,5% kõikidest tööõnnetustest17) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei vähene tööandja kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata.

Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei olnud vaja teha18. Tööinspektsiooni antava loa menetlemine on praegu ühe tööinspektori vastutusalas. 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele vähendab alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust 2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab teenuse kasutajate rahulolu.

Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas. Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase põhipuhkuse (seitsme lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2024. aastal oli SKA andmetel hüvitise saajate arv 2180 alaealist 302 ettevõttest. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid.

Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu.

Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja põhipuhkuse tasu hüvitamine)19

2026*
2027
2028
2029
43 000
77 000
81 000
85 000
* Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte.

Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4 selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28-kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale, lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust, kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad, kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle. Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, toimik 25-1105, Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate Keskliidul, Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti Õpilasesinduste Liidul, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.


Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a



Justiits- ja Digiministeerium




08.12.2025 nr 2-2/3506-13
Töölepingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame tagasisidet hiljemalt 02.01.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
majandus- ja tööstusministri ülesannetes
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) rakendusakti kavand;
4) seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel).

Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Tööinspektsioon
Tervise Arengu Instituut
MTÜ Lastekaitse Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Haridus- ja Teadusministeerium
Stella Vogt
+372 5886 4172, [email protected]