Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

08.12.2025

Välismaalaste seaduse muutmise seadus

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõige 41 ja § 106 lõige 121 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse sõna „korraldusega“ sõnaga „määrusega“;

3) paragrahvi 115 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„19) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel tähtajaline elamisluba

töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal;“;

4) paragrahvi 137 lõige 23 ja § 150 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1761 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks renditööl

töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 181 lõike 8

alusel.“;

6) paragrahvi 1761 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 177 lõikes 12, § 1813 pealkirjas ja tekstis,

§ 185 lõikes 21 ja § 293 lõikes 5 asendatakse sõna „renditöötajana“ sõnaga „renditööl“;

7) paragrahv 1762 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 178 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks

käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.“;

9) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal;“;

10) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 181 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui

välismaalase tööandja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub käesoleva paragrahvi

lõike 12 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.“;

12) paragrahvi 181 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

2

13) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 10–17 järgmises sõnastuses:

„(10) Tööjõupuudusega tegevusala käesoleva seaduse tähenduses on Vabariigi Valitsuse

kehtestatud tegevusalade loetellu kantud tegevusala. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

kehtestatakse kuni viieks aastaks.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel

võetakse aluseks selle kahekohaline numbrikood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(edaspidi EMTAK-i tegevusala) järgi.

(12) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega riigi sisejulgeoleku eest vastutava ministri

ettepanekul loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja selle loetelu kehtivusaja.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

väljatöötamisel arvestatakse vähemalt:

1) Haridus- ja Teadusministeeriumi või kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud asutuse avaldatud

tööjõuvajaduse prognoosi EMTAK-i tegevusala lõikes;

2) Statistikaameti viimati avaldatud ettevõtete aastasest müügitulust müügitulu osatähtsust

mitteresidentidele EMTAK-i tegevusala lõikes;

3) Statistikaameti viimati avaldatud EMTAK-i tegevusala aasta keskmist brutokuupalka.

(14) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul

käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu igaks kalendriaastaks, arvestades, et

tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks võib anda tähtajalisi elamislube kalendriaastas:

1) majanduskasvu tingimustes kuni 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast;

2) muudes majanduse tingimustes kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

(15) Majanduskasv käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahandusministeeriumi viimati

avaldatud majandusprognoosi kohaselt jooksva aasta sisemajanduse koguprodukti aastane

reaalkasv alates kahest protsendist.

(16) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike

14 alusel kehtestatud tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse lõike 12 alusel

kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade vahel.

(17) Vabariigi Valitsus võib riigi sisejulgeoleku eest vastutava ministri põhjendatud ettepanekul

muuta või tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud loetelu

tööjõupuudusega tegevusaladest ja lõike 14 alusel tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu enne lõike 12 alusel kehtestatud tähtaja

möödumist.“;

14) paragrahvi 1841 lõige 3, § 186 lõige 5 ja § 2102 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) seadust täiendatakse §-ga 30919 järgmises sõnastuses:

„§ 30919. Käesoleva seaduse § 1762 alusel lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa erisused

(1) Käesoleva seaduse § 1762 alusel antud tähtajalised elamisload kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

3

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalisele elamisloale kohaldatakse kuni

2026. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 43 lõike 41, § 106 lõike 121, § 137

lõike 23, § 150 lõike 4, § 1841 lõike 3 ja § 186 lõike 5 redaktsiooni.

(3) Käesoleva seaduse § 2102 lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmeaastase perioodi hulka ei

arvestata aega, kui välismaalasele oli antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 1762

alusel.

(4) Kui tähtajalise elamisloa taotlus käesoleva seaduse § 1762 alusel elamisloa saamiseks on

esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari, vaadatakse taotlus läbi kuni 2026. aasta 31. detsembrini

kehtinud korras.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3–15 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

10.12.2025 nr 1-6/3321-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega

tegevusalade erisus) eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

Kärt Voor 5868 0033, [email protected]

Karen Alamets

Tagasiside edastatud Justiits- ja

Digiministeeriumile e-kirja teel 12.11.2025.

1. Täname Teid põhjalikult koostatud mõjuanalüüsi

eest. Palume võimalusel mõjuanalüüsi täiendada

üheks sihtrühmaks märgitud avalike teenuste

pakkujate arvuga.

Selgitus

Avaliku teenuse pakkujatena mõistetakse

näiteks hoolekandeteenuste pakkujaid,

haridusasutusi, kohalikke omavalitsusi,

meditsiiniteenuste pakkujaid kui ka teisi, kes

osutavad muid igapäevaeluks vajalikke avalikke

teenuseid. Seega on avaliku teenuse pakkujaid

väga palju ja nad pakuvad väga palju erinevaid

teenuseid. Seetõttu ei ole võimalik sihtrühma

suurust piisavalt täpselt ega ka hinnanguliselt

määratleda.

2. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu

normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale

lisatud eelnõu failis.

Arvestatud

Kliimaministeerium

Margus Tähepõld, 625 6490

[email protected]

Tagasiside edastatud Kliimaministeeriumile e-

kirja teel 12.11.2025.

1. Tulenevalt veondussektoris valitsevast autojuhtide

puudusest, mida kinnitab ka OSKA uuring, ja

järgnevalt esitatud põhjendustest, teeme ettepaneku

muuta eelnõu § 1 punkti 7, millega muudetakse

seaduse § 178 lõiget 13 ning palume lisada veondus-

ja laonduse valdkonna tööjõupuudusega tegevusalade

loetellu.

Selgitus

Märgime, et eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse

VMS-i § 178 lõiget 13, milles sätestatakse

tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks välja

antava tähtajalise elamisloa palgakriteeriumi

erisus. Seega ei ole asjakohane muuta viidatud

sätet tööjõupuudusega tegevusalade loeteluga.

Selgitame, et eelnõu kohaselt kehtestatakse

tööjõupuudusega tegevusalade loetelu Vabariigi

Valitsuse määrusega kuni viieks aastaks (eelnõu

§ 1 punkti 12 muudatus, millega täiendatakse

VMS-i § 181 lõikega 12). Loetelu kehtestamine

Vabariigi Valitsuse määrusega annab

paindlikumad võimalused perioodiliselt

tööjõupuudusega tegevusalade loetelu üle

vaadata, et see vastaks majanduse ja tööturu

vajadustele. Loetelu kehtestamisel lähtutakse

ennekõike andmepõhistest kriteeriumitest

(eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega

täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 13).

Selgitame, et praeguste andmete kohaselt

kuuluks eelnõus sätestatud kriteeriumite alusel

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse mh

2

veonduse ja laonduse tegevusala (EMTAK

numbrikoodi järgi tegevusalad H59-H52).

Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu on välja toodud eelnõu seletuskirjas (vt

eelnõu seletuskirja tabel 5).

2. Eelnõus nähakse ette tööjõupuudusega tegevusalal

välismaalasele palgakriteeriumi erisusena kõigile

valdkondadele Eesti keskmise palga järgi 0,8 kordse

määra rakendamine, mis aga ei võta arvesse

tegevusalade töötasude erinevusi ega taga

valdkonnasiseselt võrdset kohtlemist Eesti oma

töötajate ning võõrtööjõu vahel. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku võtta palgakriteeriumi erisuse

kehtestamisel aluseks sektori vastava

valdkonna/ametikoha keskmine töötasu, kuid

klausliga, et võõrtööjõudu värvata saaks see tööandja,

kes oma ettevõttes samal ametikohal maksab samuti

sektori keskmist töötasu ka kohalikule tööjõule. Sel

viisil oleks tagatud võrdne kohtlemine, kuna nii tänane

kord kui eelnõu ettepanek ei taga valdkonnasiseselt

võrdset kohtlemist Eesti oma töötajate ning

võõrtööjõu vahel. Samuti kinnitaks selline

lisakriteerium, et ka ametlikult sektori keskmist

töötasu makstes ei ole suudetud kohalikku töötajat

palgata ning võõrtööjõu palkamine kaasnevalt on igati

põhjendatud.

Mitte arvestatud

Vastavalt 15.05.2025 valitsuskabineti istungil

otsustatule analüüsis SiM koostöös MKM-iga

oskustööjõule loodava erisuse palgakriteeriumi

võimalikke alternatiive. Läbiviidud analüüs

näitas, et 0,8-kordne Eesti keskmise

brutokuutasu nõue pakub kaalutletud

kompromissi, võimaldades ühelt poolt

tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel

ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata

oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia

suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku

halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites

ja valdkondades, kus keskmine töötasu on

kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi

jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning

takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8-

kordse Eesti keskmise palgamäära loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutataval

mudelil (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega

tegevusala palganõude arusaadavaks ja

hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele,

välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti

toetab see õigusselgust ja välistab

tõlgendamisruumi. Ühtlasi võimaldab

ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud

kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse

riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega

väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks

palganõue mõõdukalt, vastates paremini

oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli

Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024.

aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide

keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12%

kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti

keskmine brutokuutasu. Veoautojuhi 2024. aasta

IV kvartali keskmine töötasu 2024. aastal oli

1462 eurot ehk 8,4% madalam kui seda 0,8-

kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu. Seega teatud ametite puhul on

0,8-kordne palgamäär kõrgem kui ametiala

keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Samuti

näiteks on 0,8-kordne Eesti keskmise töötasu

nõue tööstussektori peamise kolme ameti puhul

3

(keevitajad, lukksepad, laevatorude paigaldaja)

1%‒18% madalam kui seda oleks ametiala

keskmine töötasu nõue, samas kui teiste

peamiste tööstussektori ametite puhul oleks 0,8-

kordne palgamäär 16%‒23% kõrgem kui

ametiala keskmine. Märgime ka, et kuigi

ametiala keskmine töötasu võib mitme ameti

puhul tuua palganõude vähenemise, kaasneksid

ametiala palganõudega mitmed negatiivsed

mõjud. Näiteks oleks senise ühetaolise

palgamäära asemel märkimisväärne arv

erinevaid palgamäärasid. Statistikaameti

avaldatavad andmed ametite palkade kohta

nende palgarakenduses on ametite

klassifikaatori IV taseme lõikes. Eelviidatud

ametite klassifikaatoris on 436 ametirühma.

Seega suureneks oluliselt palganõude keerukus,

reeglite keerukus, bürokraatia ning kaasneks

ulatuslik halduskoormus. Samuti tekivad

õigusselguse küsimused ning väärkasutuse

riskid on arvestatavad. Võib eeldada, et

menetlustähtajad pikenevad ning vajalikud on

ulatuslikumad IT arendused. Selgitame, et ka

võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab

0,8-kordne Eesti keskmine palganõue paremini

eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa

potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade

puhul on valdkonna keskmine töötasu kõrgem

kui Eesti keskmine. Näiteks oli laondust ja

veondust abistavate tegevusalade brutokuutasu

2024. aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui

seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu määr.

Haridus- ja Teadusministeerium

Ülle Matsin, [email protected]

Pille Põiklik, [email protected]

Armani Pogosjan, [email protected]

Tagasiside edastatud Haridus- ja

Teadusministeeriumile e-kirja teel 12.11.2025.

1. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud muudatuste

rakendamisega kaasnevaid kulusid Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas. Keeleõppe

toetamisega kaasnevate kulude osas teeme ettepaneku

täiendada eelnõu seletuskirja lk-del 46-47 esitatud

välistöötajate laste keeleõppe kulude kirjeldust

järgmise täpsustusega. Ehkki paljud erisuse alusel

saabuvad töötajad ja nende pereliikmed ei asu ilmselt

tööle ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue,

võivad nad siiski nii sel kui ka muul põhjusel (nt

üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme eksam vm)

suunduda eesti keele tasemeeksamile. See võib tõsta

ressursivajadust tasemeeksamite korralduses. Kuivõrd

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja mõjude kirjeldust täiendatud

HARNO-le kaasneva täiendava töökoormuse

ning tasemeeksami korraldamise kulude osas.

4

paljud sel alusel saabunud ei jää püsivalt Eestisse, ei

ole tõenäoliselt tegemist tasemeeksamite sihtrühma

olulise suurenemisega.

Nelja taseme eksameil osales 2024. aastal kokku

10 500 eksaminandi, 2025. aastal on tõus

orienteeruvalt 10%. Selle tõusu mõju eksamite

korraldamise kulule on hinnanguliselt 85 000 eurot.

Eelnõu muudatuste ja lisatud analüüsi põhjal ei ole

alust arvata, et tasemeeksamite sooritajate arv

hüppeliselt tõuseks, kuid teatud suurenemine on

võimalik. Seega mõjutab muudatus potentsiaalselt nii

tasemeeksamite korraldamiseks vajalikku ressurssi

kui ka eksameid korraldavaid Haridus- ja Noorteameti

töötajaid (eelduslikult eelkõige madalamate tasemete

eksameid korraldavaid töötajaid).

Rahandusministeerium

Erki Lõhmuste, 5885 1334, [email protected]

Elo Piksarv, 5982 5069, [email protected]

Agnes Peterson, 5885 1301, [email protected]

Tagasiside edastatud Rahandusministeeriumile

e-kirja teel 14.11.2025.

1. Majanduskasvu tingimus (eelnõu § 1 punktiga 11

lisatav § 181 lg 8⁵) vajab põhjalikumat analüüsi ning

see peab olema seotud tööturu olukorraga. Eelnõu

kohaselt on majanduskasvu tingimuseks, mil

rakendub 0,2% sisserände kvoot,

Rahandusministeeriumi vähemalt 2%ne SKP

reaalkasvu prognoos järgnevaks aastaks.

Majandusprognooside koostamise eripära tõttu – isegi

kriisiolukorras eeldatakse järgnevaks aastaks reeglina

majanduse taastumist või kasvule pöördumist – oleks

kriteerium alati täidetud, kuid see ei kajasta majanduse

või tööturu olukorra tegelikku seisu. Viimase 15 aasta

jooksul koostatud prognooside järgi ei oleks antud

majanduskasvu tingimuse kriteerium täidetud olnud

ainult 2022. aasta suvel, kui ootasime 2023. aasta

kasvuks 0,5%. Tegemist oli Venemaa algatatud sõja

esimese aastaga, kus oli teada, et tulemas on olulised

idasuunalist väliskaubandust piiravad sanktsioonid.

Reeglina negatiivseid majandusšokke ette ei teata ning

seetõttu on järgnevaks aastaks majanduslanguse

prognoosimine väga erandlik. Pakutud tingimuste

kohaselt puudub majanduskasvu kriteeriumil seos

tööturuga, kuid see oleks vajalik. Põhjendatud vajadus

võõrtööjõu järele saab tekkida olukorras, kus

majandus on kasvufaasis ning kohalikult turult ei ole

võimalik tööjõudu palgata. Selleks peab olema

samaaegselt nii (mõõdukalt kiire) majanduskasv kui

ka keskmisest madalam tööpuuduse määr ja

suurenenud vakantside ehk vabade töökohtade arv.

Majandustsükliga sidumise positiivse näitena võib

kasutada töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi

Arvestatud osaliselt

VMS-i § 181 lõike 15 (eelnõu § 1 punkti 12

muudatus) tekst muudetud selliselt, et

majanduskasv kõnesoleva paragrahvi

tähenduses on RaM-i viimati avaldatud

majandusprognoosi kohaselt jooksva aasta

sisemajanduse koguprodukti aastane reaalkasv

alates kahest protsendist. Eelduslikult kehtestab

Vabariigi Valitsus erisuse alt välja antavate

elamislubade maksimaalse arvu järgneva aasta

vaates aasta teises pooles ehk sügisel. Selleks

ajaks on RaM avaldanud ka suvise

majanduskasvu prognoosi. Aasta teisel poolel

on määramatus antud aasta SKP prognoosi

puhul väiksem ning see peegeldab rohkem

tegelikku olukorda, mis võiks tööturul

peegelduda järgneval aastal. Nõustume, et

majandusprognoosid ei ole olnud täpsed

kehvemate majandusolukordade hindamisel,

kuid ka täpsete prognooside puhul jääks seos

konkreetse aasta majanduskasvu ning tööturu

olukorra vahel nõrgaks, kuna tööturg reageerib

üldiselt muutustele nõudluses viitajaga. Küll aga

on oluliselt tugevam korrelatsioon töötuse

määra ning eelneva aasta majanduskasvu vahel.

Seose tugevus sõltub vaadeldud perioodist,

näiteks tugev negatiivne korrelatsioon (-0,71)

on perioodi 2005–2024 andmete puhul. Seega

võiks ühe alternatiivina lubada

suuremat välistööjõu kaasamist olukorras, kus

järgmiseks aastaks piirmäära kehtestamisel

5

diferentseerimist vastavalt registreeritud töötusele

võrdluses selle pikaajalise keskmise väärtusega

(töötuskindlustuse seaduse § 8). Võib arvata, et

adekvaatsete majanduskasvu tingimuste seadmine

seadusandlikul tasandil on keerukas, mistõttu tasub

kaaluda antud tingimuse seadusest välja jätmist. Ehk

kaaluda alternatiivina kas uut (kõrgemat)

sisserände piirarvu või seada seadusesse vahemik,

mille ulatuses on valitsusel õigus poliitilisel tasandil

piirarv määrata

kasutatakse otsuse tegemise jooksva aasta kohta

käivat majanduskasvu prognoosi.

2. Seletuskirja punktis 7 on välja toodud, et vajadusel

esitab ministeerium, kelle valitsemisalas kulud

tekivad, lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis.

Kuna eelnõu jõustub 2026. aasta 22. mail, ei ole

selleks ajaks olnud riigi eelarvestrateegia protsessi,

mille käigus lisarahastust taotleda oleks võimalik.

Seletuskirjas tuleb ära märkida eelnõu rakendamisel

tekkivate kulude katteallikad. Kui neid ei ole võimalik

välja tuua, tuleb seletuskirja lisada, et tekkivad

võimalikud kulud kaetakse valitsemisala enda

eelarvest.

Arvestatud

Eelnõu jõustumise kuupäeva muudetud

01.01.2027, selleks et vajaduse korral oleks

võimalik esitada muudatustega kaasnevate

kulude katmiseks lisataotlus 2026‒2030. aasta

riigi eelarvestrateegia protsessis.

Samuti on seletuskirja täiendatud selgitusega, et

kui lisarahastust ei anta, kaetakse valitsemisala

lisakulud olemasolevast eelarvest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Erkki Miller, 5692 1173, [email protected]

Tagasiside edastatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile e-kirja teel

12.11.2025.

1. 2023. aastal avaldatud Sihtasutuse Kutsekoda

uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste

vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“ on

kirjeldatud, et nimetatud valdkondades on võõrtööjõu

kasutamine muutunud tavapäraseks praktikaks ja

põhjuseks on tööandjad välja toonud tööjõu nappuse.

Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt

tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud

leevendada välistööjõu abil. Välistööjõu olulisust

toetab asjaolu, et välistööjõu osakaal põllumajanduses

moodustab kõigist hõivatutest ligi 30 protsenti ja

toiduainetööstuses ligikaudu kümnendiku.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada

eelnõu, mille tulemusena kehtiks põllumajanduse ja

toiduainetööstuse valdkondadele tööjõupuudusega

tegevusalade erisus.

Selgitus

Eelnõuga kavandatakse kehtestada volitusnorm,

mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus sätestada

määrusega loetelu tööjõupuudusega

tegevusaladest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus,

millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12).

Selgitame, et eelnõuga tööjõupuudusega

tegevusalade täpsemat loetelu ei kehtestata, seda

tehakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu

seletuskirjas on näitena välja toodud loetelu

tegevusaladest, mis praeguste andmete põhiselt

võiksid potentsiaalselt kuuluda

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

väljatöötamisel lähtutakse ennekõike

andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib

Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte

lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt

lähtuvalt julgeoleku tagamise või

väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt.

2. Eelnõu kohaselt on plaanis tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks kehtestada palga-

kriteeriumi erisus, mille järgi peab tööandja maksma

välistöötajale vähemalt 80 protsenti Statistikaameti

Mitte arvestatud

Vastavalt 15.05.2025 valitsuskabineti istungil

otsustatule analüüsis SiM koostöös MKM-iga

oskustööjõule loodava erisuse palgakriteeriumi

6

viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest

brutokuupalgast. Antud palgakriteerium ei võta

arvesse tegevusalade brutokuupalkade erisusi. Kui

2024. aastal oli Eestis keskmine brutokuupalk 1 981

eurot, siis taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ning

neid teenindavatel tegevusaladel oli keskmine

brutokuupalk 1 525 eurot ja toiduainete tootmises

vastavalt 1 570 eurot.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada eelnõu

§ 1 punktis 7 toodud palgakriteeriumi tekstiosa

„Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmisest brutokuupalgast“ tekstiosaga

„Statistikaameti viimati avaldatud tegevusala

keskmisest brutokuupalgast“.

võimalikke alternatiive. Läbiviidud analüüs

näitas, et 0,8-kordne Eesti keskmise

brutokuutasu nõue pakub kaalutletud

kompromissi, võimaldades ühelt poolt

tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel

ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata

oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia

suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku

halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites

ja valdkondades, kus keskmine töötasu on

kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi

jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning

takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8-

kordse Eesti keskmise palgamäära loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale

mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega

tegevusala palganõude arusaadavaks ja

hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele,

välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti

toetab see õigusselgust ja välistab erinevad

tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab

ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud

kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse

riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega

väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks

palganõue mõõdukalt, vastates paremini

oskustöötajate tegelikule palgale. Võrreldes

valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8-

kordne Eesti keskmine palganõue paremini

eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa

potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade

puhul (praeguste andmete põhjal tööstuse ning

laonduse ja veonduse tegevusalad) on

valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti

keskmine. Märgime, et ka põllumajanduse,

metsamajanduse ja kalapüügi

tegevusalarühmade lõikes jääks valdkonna

keskmine töötasu kohati kõrgemaks kui seda

0,8-kordne keskmine töötasu. Näiteks oli

Statistikaameti andmetel kalapüügi ja

vesiviljeluse tegevusala keskmine brutokuutasu

2024. aastal 1975 eurot, metsamajanduse ja

metsavarumise tegevusala keskmine

brutokuutasu 1819 eurot, seega kõrgem kui seda

0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu.

Autoettevõtete Liit

Kersten Kattai, [email protected]

Tagasiside edastatud Autoettevõtete Liidule e-

kirja teel 12.11.2025.

7

1. Peame positiivseks seaduses kavandatud

muudatust, mille kohaselt tööjõupuudusega

tegevusaladel saaks anda elamisluba lihtsustatud

korras.

Samuti leiame, et veonduse ja laonduse tegevusala

tuleb kindlasti arvata tööjõupuudusega tegevusalade

loetellu, nii nagu eelnõu seletuskirjas toodud analüüs

seda ka näitab, et tagada tööjõu kättesaadavus nii

veose kui sõitjateveol.

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks, et toetate eelnõu

muudatusi, mille kohaselt on tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks võimalik taotleda

elamisluba soodsamatel tingimustel. Samuti

võtame teadmiseks, et peate vajalikuks, et

veonduse ja laonduse tegevusala kuuluks

tööjõupuudusega tegevusalade loetellu.

2. Samas ei pea me mõistlikuks, et tööjõupuudusega

tegevusaladel rakendatav palgakriteerium lähtub Eesti

keskmisest palgast. Selline lähenemine ei arvesta

erinevate tegevusalade töötasude varieeruvust ning

võib jätta muudatusega taotletava mõju

(tööjõupuuduse leevendamine) transpordisektoris

saavutamata.

Teeme ettepaneku, et palgakriteeriumi aluseks oleks

vastava ametiala (veoautojuht, bussijuht) keskmine

palk, mille andmed on kättesaadavad Statistikaameti

palgarakenduses ja mida uuendatakse regulaarselt.

Sellisena määratud palgakriteerium oleks õiglasem ja

tagaks võrdse kohtlemise nii Eesti kui ka kolmandatest

riikidest pärit töötajate vahel. Samuti võimaldab see

võtta kiiremini arvesse sektori palgataseme muutusi.

Selline lähenemine toetaks nii tööjõupuuduse

tegelikku leevendamist kui ka autoveoettevõtete

konkurentsivõimet.

Mitte arvestatud

Eelnõu väljatöötamisel analüüsis SiM koostöös

MKM-iga oskustööjõule loodava erisuse

palgakriteeriumi võimalikke alternatiive.

Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8-kordne Eesti

keskmise brutokuutasu nõue pakub kaalutletud

kompromissi, võimaldades ühelt poolt

tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel

ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata

oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia

suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku

halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites

ja valdkondades, kus keskmine töötasu on

kõrgem. Samas võimaldab palgamäära

kehtestamine tagada tööturu kaitse ning

takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8-

kordse Eesti keskmise palgamäära loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutataval

mudelil (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega

tegevusala palganõude arusaadavaks ja

hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele,

välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti

toetab see õigusselgust ja välistab

tõlgendamisruumi. Ühtlasi võimaldab

ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud

kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse

riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega

väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks

palganõue mõõdukalt, vastates paremini

oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli

Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024.

aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide

keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12%

kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti

keskmine brutokuutasu. Veoautojuhi 2024. aasta

IV kvartali keskmine töötasu 2024. aastal oli

1462 eurot ehk 8,4% madalam, kui seda 0,8-

kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu. Seega teatud ametite puhul on

0,8-kordne palgamäär kõrgem kui ametiala

8

keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Kuigi

ametiala keskmine töötasu võib teatud ameti

puhul tuua madalama palgamäära kui 80% Eesti

keskmise nõue, kaasneksid ametiala

palganõudega mitmed negatiivsed mõjud.

Näiteks oleks senise ühetaolise palgamäära

asemel märkimisväärne arv erinevaid

palgamäärasid. Statistikaameti avaldatavad

andmed ametite palkade kohta nende

palgarakenduses on ametite klassifikaatori IV

taseme lõikes. Eelviidatud ametite

klassifikaatoris on 436 ametirühma. Seega

suureneks oluliselt palganõude keerukus,

reeglite keerukus, bürokraatia ning kaasneks

ulatuslik halduskoormus. Samuti tekivad

õigusselguse küsimused ning väärkasutuse

riskid on arvestatavad. Võib eeldada, et

menetlustähtajad pikenevad ning vajalikud on

ulatuslikumad IT arendused. Selgitame, et ka

võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab

0,8-kordne Eesti keskmine palganõu paremini

eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa

potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade

puhul on valdkonna keskmine töötasu kõrgem

kui Eesti keskmine. Näiteks oli laondust ja

veondust abistavate tegevusalade brutokuutasu

2024. aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui

seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu määr.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Kaia Vask

Tagasiside edastatud Eesti Ametiühingute

Keskliidule e-kirja teel 12.11.2025.

1. Mõistame, et välistööjõu Eestisse sisse toomine on

teatud juhtudel paratamatu. Samas peaks Eestisse

välistööjõu lubamine olema läbipaistev, pikaajalise

perspektiiviga sisejulgeoleku murekohti arvestav ja

tööturu osapooli kaasav.

Euroopa Liidus on miljoneid töötajaid, kes saavad

kvoodivabalt Eestis töötada. Statistikaameti andmetel

oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis 64 200 töötut,

mis on 12 aasta suurim näitaja. Eelkõige tuleks leida

uusi võimalusi, kuidas neid inimesi tööturule suunata.

1.1. Palgakriteerium Eelnõuga soovitakse leevendada palgakriteeriumit

tööjõupuudusega tegevusalal töötavale

välismaalasele, lubades neile maksta tasu, mille

suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati

avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

Meie hinnangul võib eelnõu praegune sõnastus luua

olukorra, kus ettevõtted võivad eelistada välismaalasi

just madalama palga tõttu, mis on oht kohalike

Selgitus

Nõustume, et ennekõike on tööjõupuuduse

leevendamiseks vaja kasutada meetmeid nagu

suunatud hariduspoliitika, kohaliku tööjõu

ümberõpe kvalifikatsiooni ja oskuste

parandamiseks, täiend- ja ümberõppeteenused

ning tööhõive suurendamine mitteaktiivsete ja

töötute kaasamisega tööjõuturule. Töötukassa

pakub mitmekesist oskuste arendamise paketti,

mis hõlmab täiend- ja ümberõppeteenuseid nii

töötutele kui ka töötavatele inimestele. Vajalike

oskuste arendamiseks pakutakse kuni aastast

tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust

(kutse-, rakendus- ja kõrghariduse tasemel) ja

tööandjate koolitustoetust. Selleks et tõsta

tööjõus osalemise määra, on heaolu

arengukavas 2023–2030 seatud üheks

peamiseks tegevussuunaks tööturuga nõrgalt

seotud isikute tööhõive suurendamine.

9

töötajate sissetulekutele. Senine sisserände piirarvu

süsteem on suunatud Eesti tööturu kaitsmisele odava

tööjõu sissevoolu eest, mistõttu palgakriteeriumi

lõdvendamine on vastuolus selle eesmärgiga.

Kohustus maksta välismaalasele vähemalt keskmist

palka tagab, et välistööjõudu kaasatakse vaid juhul,

kui tööandja on valmis maksma neile

konkurentsivõimelist palka. See aitab vältida

palgadumpingut ning motiveerib tööandjaid pakkuma

paremaid tingimusi ka kohalikele.

Hoolimata majanduslangusest ja töötuse määra

tõusust (6,4%-lt 2023. aastal 7,6%-le

2024. aastal) jätkus tööturul hõive kasv (tööjõus

osalemise määr tõusis 73,9%-lt 2023. aastal

74,6%-le 2024. aastal). Eesti tööhõive määr on

EL-i liikmesriikidest üks kõrgemaid, olles 2024.

aastal kuuendal kohal. Selgitame ka, et kuigi

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta

esimeses kvartalis töötuid 64 200, siis

Töötukassa registri andmetel oli töötuse määr

Eestis viimase nelja aasta madalaim ning

registreeritud töötute arv 45 740. Kui

Töötukassa registreeritud töötuse statistikas

kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni

pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end

Töötukassas töötuna arvele võtnud, siis

Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks

15‒74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga

täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad

aktiivselt tööd ja on valmis kohe tööle asuma.

Palgakriteeriumi muudatuse osas selgitame, et

tööjõupuudusega tegevusalade erisuse laiemaks

eesmärgiks on võimaldada ettevõtjatel, kes

tegutsevad olulise tööjõupuudusega valdkonnas

ning kellel on seetõttu keeruline vajalikku

tööjõudu Eestist leida, kaasata soodsamatel

tingimustel vajalikku kvalifitseeritud

välistööjõudu. On oluline täheldada, et

oskustöötajate keskmine töötasu Eestis on Eesti

keskmisest töötasust madalam. Statistikaameti

andmetel oli 2024. aasta keskmine oskus- ja

käsitööliste brutopalk 1541 eurot kuus ning

seadmete ja masinaoperaatorite brutopalk 1572

eurot kuus, samas kui Eesti üldine keskmine

brutopalk oli 1981 eurot kuus. Seetõttu vastab

palgakriteeriumi seadmine 80% tasemele Eesti

keskmisest palgast paremini tööturu reaalsele

olukorrale oskustöötajate töötasu osas.

Palgakriteeriumi erisus tagab, et töötasu nõue

vastab paremini oskustöötajate kutseala

tegelikule palgale, kuid samas aitab tagada

tööturu kaitse ning vältida odava tööjõu

sisserännet.

1.2. Töötukassa kaasamine

Eelnõuga kavandatud meetmed annavad parema

võimaluse just kolmanda riigi kodanikele tegutseda

enda valitud tegevusalal. Samas väiksem

palgakriteerium ja õige tegevusala määramine

põhitegevusalaks võib kaasa tuua olukorra, kus Eesti

ettevõtja eelistab tööjõudu kolmandatest riikidest ja

Mitte arvestatud

Nõustume, et välistööjõu töö- ja

palgatingimused ei tohiks avaldada negatiivset

mõju Eesti tööjõuturule üldiselt, sh Eestis

töötuna registreeritud inimeste võimalustele

tööturule naasmiseks. Balti Uuringute instituudi

2024. aasta uuring tööstussektori ettevõtete seas

10

Eestis töötuna registreeritud inimeste pääs tööturule

halveneb. Välistööjõu töö- ja palgatingimused ei

tohiks negatiivselt mõjutada Eesti tööjõuturgu üldiselt

ja eriti Eestis töötuna registreeritud inimeste võimalusi

tööturule naasmiseks. Seetõttu leiame, et

kolmandatest riikidest tööjõu sissetoomisel on

mõistlik ja vajalik Töötukassa kaasamine. Töötukassa

peaks hindama, kas töökohta on võimalik täita Eesti

kodaniku, EL-i kodaniku või Eestis elamisloa alusel

elava välismaalasega ning kas töökoha täitmine

kolmandatest riikidest välismaalasega on põhjendatud

tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele

tuginedes. Töötukassa loa nõue on praktiline abinõu,

mis suunab tööandjaid esmalt lahendusi otsima

kaasates kohalikku tööjõudu - pakkudes neile

vajalikku koolitust või oskuste täiendamist.

näitas, et kuna välistööjõu kasutamine on Eesti

ettevõtetele kulukas ja kolmandate riikide

kodanike puhul ka teatud ulatuses bürokraatlik

protsess, siis kaasatakse välistööjõudu juhul, kui

Eestist ei ole võimalik vajalike oskuste ja

kogemustega kohalikku tööjõudu leida. Eelnõu

väljatöötamisel on lähtutud sellest, et

lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st

välistööjõu teadmised ja oskused täiendaksid,

mitte ei asendaks kohalike töötajate omi. Samuti

on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti

tööjõuturgu. Seetõttu on võimalik taotleda

elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel

üksnes Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks. Tööjõupuudusega tegevusala

loetelu kehtestamisel lähtutakse andmepõhistest

kriteeriumitest, mh OSKA tööjõu pakkumise

üle- või puudujäägi andmest. Seeläbi tagatakse,

et erisus oleks suunatud valdkondadele, kus

kohaliku tööjõuga ei suudeta vakantse täita ning

vaja on kaasata täiendavat tööjõudu väljast poolt

Eestit. Samuti kehtestatakse piirang kui palju

võib tööjõupuudusega tegevusalade erandi alt

tähtajalisi elamislubasid välja anda. Erisuse alt

välja antavate tähtajaliste elamislubade piirang

võimaldab kohandada välistööjõu sisserännet

vastavalt majanduskeskkonnale ja

turutrendidele ning tagada, et välistööjõu

sisseränne vastab reaalsetele

majandusvajadustele. Eelneva tõttu ei ole

põhjust eeldada, et muudatused avaldavad

kohalikule tööjõule negatiivset mõju.

Samuti nõustume, et reeglina peab kolmandatest

riikidest välistööjõu sissetoomisel taotlema

selleks Töötukassalt loa. Kehtiva VMS-i

kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks

anda juhul, kui Töötukassa on andnud loa

töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda

töökohta ei ole võimalik täita töökohale

esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele

vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega

Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega

ning töökoha täitmine välismaalasega on

põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja

töötukassa andmetele tuginedes (VMS-i § 177

lõige 1). Teatud soodustatud kategooriatele,

kelle sisserännet riik on soovinud soodustada

või kelle puhul Töötukassalt loa taotlemine ei

ole põhjendatud, on kehtestatud Töötukassa loa

11

nõudest erisused. Kuna eelnõuga kehtestatav

erisus on suunatud tööjõupuudusega

tegevusaladele, kus on Eestis tööjõu suur

puudujääk, ei ole täiendavalt Töötukassa loa

menetlus selle erisuse kohaldamisel mõistlik.

Kuivõrd tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

väljatöötamisel võetakse juba sisendina arvesse

OSKA tööjõu puudu- ja ülejääki ning võib

eeldada, et tööjõupuudusega valdkonna

ettevõtted saaksid välistöötaja värbamiseks

Töötukassalt loa, ei annaks Töötukassa loa

nõude kehtestamine lisandväärtust ning tooks

kaasa ebavajaliku halduskoormuse.

1.3. Võrdne kohtlemine ja aus konkurents

Oleme seisukohal, et välismaalastest töötajaid tuleb

kohelda Eesti töötajatega võrdselt. Eelnõud tuleks

täiendada järgmise sättega. „Tööjõupuudusega

tegevusalal töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

eelduseks on, et välismaalase tööandja on täitnud

tööõiguse ja tööohutuse nõudeid ning tagab

välismaalasele töötamisel tingimused, mis ei ole

halvemad samaväärsel ametikohal Eesti töötajatele

pakutavatest tingimustest. Politsei- ja Piirivalveamet

võib jätta elamisloa andmata või tunnistada antud loa

kehtetuks, kui tööandja on korduvalt või raskelt

rikkunud töötaja töötingimusi reguleerivaid nõudeid

või maksnud seaduses sätestatust madalamat töötasu.“

Lubades tööandjatel riiki tuua välismaalasi juhtudel,

kus kohalik töötaja ei nõustu töötama ebamõistlikult

paindliku või kehva lepinguga, luuakse olukord kus

tööandjatel võimalik hoida tööjõukulusid kunstikult

madalal. Selline ebavõrdne kohtlemine kahjustab

kohalike töötajate motivatsiooni ning kahjustab ausat

konkurentsi tööandjate vahel. Täiendav nõue tööandja

tausta kontrollimiseks (sh. veendumaks, et tal pole

raskeid tööõigusrikkumisi) kaitseb töötajaid

kuritarvituste eest. Riik peaks elamisluba andes

veenduma, et tööandja on usaldusväärne ega hakka

välistööjõudu ära kasutama. See soodustab ka ausate

tööandjate konkurentsi, sest ebaseaduslike võtetega

(nt ületunnitasu maksmata jätmine, ümbrikupalk vms)

töötajaid värbavad ettevõtted jäetakse välistööjõu

palkamise võimalusest eemale. Oleme seisukohal, et

tugevam riiklik järelevalve ja vastutuse mehhanism

ennetab sotsiaalset dumpingut ning tagab, et

välistööjõu kasutamine ei suru Eesti tööstandardeid

alla.

Mitte arvestatud

Selgitame, et juba kehtiv VMS võimaldab

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest

keelduda (VMS § 180) või elamisloa kehtetuks

tunnistada (VMS § 135 lõike 2 punkt 2), kui on

põhjust kahelda tööandja usaldusväärsuses, mh

kui tööandja on rikkunud töötingimusi

reguleerivaid nõudeid, maksnud VMS-is

sätestatud palga nõudest madalamat töötasu või

rikkunud muid töötajate rakendamist puutavaid

reegleid. Tööandja usaldusväärsuses võib olla

põhjust kahelda, kui tööandjat on karistatud

karistusseadustiku §-des 133–1333, 175

või 2601 sätestatud kuriteo eest ja tema

karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud

(VMS-i § 180 lõige 1), kui tööandja tegutseb

peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste

Eestisse saabumist (VMS-i § 180 lõige 11), kui

välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut

Eestis (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 1), kui

tööandjal on maksuvõlgnevusi (VMS-i § 180

lõike 2 punkt 2) või on algatatud likvideerimine,

tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot,

menetluses on tema pankrotiavaldus või kui

tööandjal puudub tegelik majandustegevus

(VMS-i § 180 lõike 2 punkt 41), kui tööandjat on

karistatud VMS-i §-des 300–302 sätestatud

väärteo eest (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 3) või

kui tööandja ei ole täitnud VMS-is sätestatud

teavitamiskohustust (VMS-i § 180 lõike 2 punkt

4). Samuti juhul, kui on muul põhjusel

põhjendatud alust kahelda tööandja

usaldusväärsuses (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 5).

Nagu Tartu halduskohus oma 29.11.2022. aasta

12

otsuses haldusasjas 3-20-19781 märkis, on

usaldusväärsus määratlemata õigusmõiste ning

selle hindamise aluseks võivad olla erinevad

asjaolud, sealhulgas VMS-is sätestatud

tingimuste varasem rikkumine või muu

kriteerium, mille alusel haldusorganil on

põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS-

is sätestatud nõudeid. Näiteks võib VMS-i § 180

lõike 2 punkti 5 alusel muul põhjusel kahelda

tööandja usaldusväärsuses, kui tööandja

majanduslik olukord ei võimalda tegelikkuses

välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta või

kui tööandja on esmalt välismaalase lühiajalise

töötamise alusel tööle võtnud ja sellel perioodil

VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu

maksnud. Kui seejärel taotletakse välistöötajale

elamisluba, ei pruugi tööandjat olla VMS-i

alusel vastutusele võetud töötamise tingimuse

rikkumiste eest, kuid samas on alust kahelda

tööandja usaldusväärsuses. Samuti võib olla

tööandja usaldusväärsuses muul põhjusel alust

kahelda olukorras, kus tööandja on

süstemaatiliselt võimaldanud välistöötajatel

palgata puhkusel viibimist, makstes seeläbi

VMS-is sätestatud määrast väiksemat palka.

Kuigi palgata puhkuse võimaldamine ei ole

keelatud, võib selle süstemaatiline

võimaldamine tekitada küsimusi elamisloa

eesmärgipärasuses ja tööandja

usaldusväärsuses. Praktikas on olnud ka

olukordi, kus tööandja väärkasutab EL-i-sisese

lähetamise ja teenuse vaba liikumise õigust,

vormistades välistöötajatele Eestis tööle

asumiseks vajalikud load, kuid tegelikkuses ei

asuta tööle mitte Eestis, vaid teistes EL-i

riikides, kus elamiseks ja töötamiseks vajaliku

loa saamine võib olla keerulisem. Muu hulgas

paigutuvad tööandja usaldusväärsuse alla

olukorrad, kus tööandja on rikkunud

töölepingust tulenevaid kohustusi,

töökeskkonna reegleid või muid töötajate

rakendamist puudutavaid reegleid.

1.4. Tööturu osapoolte kaasamine Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus viieks

aastaks loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest.

Leiame, et Vabariigi Valitsus peaks tegevusalade ja

täiendava tööjõu vajaduse tähtaegade ning sisse

toodava tööjõu piirarvu kokku leppimiseks kaasama

Selgitus

Selgitame, et Vabariigi Valitsuse määruse

kehtestamise protsessi raames edastatakse

määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks asjaomastele ministeeriumitele ja

sotsiaalpartneritele.

1 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, kohtuotsus 29.11.2022. aasta kohtuasjas 3-20-1978.

13

tööturu osapooled ja teised eksperdid, mis tagaks sisse

toodava tööjõu protsessi läbipaistvuse ja aitaks

leevendada tööjõu vajadust valdkondades, kus

lisatööjõudu enim vaja on.

Kuigi eelnõu näeb ette võimaluse loetelu vajadusel

varem muuta, võimaldaks selle regulaarne

(soovitatavalt iga-aastane) ülevaatus kiiremini

reageerida tööturu muutustele. Oleme seisukohal, et

tööjõupuuduse erisusi tuleb käsitleda paindlikult. Kui

majanduses toimub muutus (näiteks kasvab tööpuudus

mõnel tegevusalal), tuleb välistööjõu värbamise

erisused vastavalt ümber hinnata. Igaaastane

läbivaatamine koos ametiühingute ja tööandjatega

tagab, et otsused tuginevad värskele infole ning

arvestavad tasakaalustatult kõigi osapoolte huve.

Sotsiaalpartnerite kaasamine loetelu koostamisse

suurendab läbipaistvust ja usaldust. Nii on vähem

ohtu, et erisuste nimekiri muutub liiga laiaulatuslikuks

või kestab kauem kui tegelik vajadus.

Nõustume, et tööjõupuudusega tegevusalade

erisus peab võimaldama paindlikkust. Eelnõu

kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada

tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kuni

viieks aastaks (eelnõu § 1 punktiga 12 loodav

VMS-i § 181 lõige 12). See annab Vabariigi

Valitsusele võimaluse kehtestada loetelu

vajadusel lühemaks või pikemaks perioodiks,

olenevalt tööturu muutuste pronoosidest. Kui on

põhjust eeldada, et tööjõuvajaduse vaatest

lähiaastatel olulisi muutusi ei toimu, on

töökoormuse vaates mõistlik kehtestada loetelu

pikemaks perioodiks. Samas on Vabariigi

Valitsusel õigus kehtestada loetelu ka lühemaks

perioodiks kui viis aastat, kui eelduslikult on

majanduses ja tööturu trendides lähiaastatel

toimumas suuremaid kõikumisi. Selleks, et

vajaduse korral muutustele reageerida, nähakse

eelnõuga ette võimalus loetelu muutmiseks enne

määruse kehtivuse lõppu (eelnõu § 1 punktiga

12 loodav VMS-i § 181 lõige 17).

1.5. Riiklik järelevalve

Ettevõtja, kes täiendavat tööjõudu vajab, peab ka

tegelikult hakkama vastutama töötajate eest, kes

Eestisse saabuvad. Tööinspektsiooni info alusel 2024.

aastal kõikidest töövaidluskomisjonidesse laekunud

2411 avaldusest oli 25 % ehk 621 vaidlust seotud

võõrtööjõuga. Võõrtööjõuga seotud vaidlused on

kasvutendentsis, sest võrreldes 2023. aastaga oli 2024.

aastal vaidlusi 137 võrra rohkem. 65%

töövaidluskomisjonidele 2024. aastal esitatud

avaldustest olid töötasu nõuded ja kõikide nõuete

kogusumma oli 5,5 miljonit eurot. Kindlasti kõik

võõrtöötajad, kellel jääb raha saamata ei pöördu

töövaidlusorganitesse, sest nad ei suuda oma nõudeid

tõendada. Puudub statistika, kui paljud tööandjad on

töövaidluskomisjonide otsuse täitnud ja töötajad ka

tegelikult oma tööga teenitud raha kätte saanud.

Arvestades eelnõuga loodavat erisust kolmandatest

riikidest välistööjõu sissetoomiseks võib eeldada, et

töövaidluste arv välismaalastega jätkuvalt kasvab ja

seda eriti juba praegu probleemsetes sektorites nagu

näiteks ehitus, veondus ja laondus. Seega on

hädavajalik juba praegu riikliku järelevalve

tõhustamine ja ka abi suurendamine töötajatele.

Kahjuks eelnõust ei selgu, et nendeks tegevusteks

oleks riigil kavas eraldada täiendavaid ressursse ja

tagada näiteks Tööinspektsioonile täiendavat

lisarahastust.

Selgitus

Selgitame, et VMS-i kohaselt on tööandjal, kelle

juures välismaalase lühiajaline töötamine

registreeriti või kelle juures töötamiseks

välismaalasele tähtajaline elamisluba anti,

VMS-is sätestatud kutsuja kohustused (VMS

§ 1062, § 190 lg 1 ja § 291). Samuti on VMS-is

sätestatud karistused (7. peatükk) mh, kui

tööandja on rikkunud Eestis töötamise

tingimusi, võimaldanud ilma seadusliku aluseta

viibival välismaalasel töötada või on maksnud

VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu.

Nende kohustuste täitmine pärast välismaalasele

elamisloa andmist toimub järelkontrolli käigus.

Välismaalasel on oma õiguste kaitseks võimalik

pöörduda PPA-sse, Töövaidluskomisjoni või

kohtusse. Eelnõu muudatused toovad kaasa

teatava töökoormuse tõusu haldusorganitele.

SiM valitsemisala täiendav ressursivajadus on

kaardistatud eelnõu seletuskirja kulude peatükis.

Tööinspektsioon ei ole märkinud täiendava

ressursi vajadust eelnõu muudatuste

rakendamiseks.

1.6. Tööjõurent Mitte arvestatud

14

Alates 2026. aastast ei pea tööjõurentimise ettevõte

enam deponeerima tagatist juhuks, kui töötajale tuleb

näiteks maksta hüvitisi või korraldada kojusõit (VMS

§106 lg 8 p 3). Varasemalt kehtinud nõude kadumine

avab ukse vahendajatele, kel pole majanduslikku

võimekust ega motivatsiooni töötajate heaolu tagada.

Kuigi asendusnõudena sätestatakse, et rendiettevõtja

peab olema vähemalt 6 kuud tegutsenud on see

takistus väga väike – sisuliselt piisab, kui luuakse

pooleks aastaks mingit minimaalset tegevust näitav

firma, et siis hakata renditööjõudu sisse tooma. Risk

on, et tekivad ühepäevaliblikad, kes värbavad

välismaalasi, küsivad neilt vahendustasusid või

panevad nad töötama allpool kehtivaid standardeid ja

kaovad enne, kui järelevalve jõuab sekkuda. Kardame,

et tööjõurendi kuritarvitamine võib sageneda – näiteks

olukorrad, kus paberil on töötaja küll rendiettevõtte

palgal, kuid tegelikku tööd teeb ta kasutajaettevõttes

ilma viimase vastutuseta töötingimuste eest.

Väärkasutuste vältimiseks tuleks kehtestada

tööjõurendi firmadele litsentsinõue, et iga ettevõte,

kes soovib kolmandatest riikidest töötajaid

vahendada, peaks läbima põhjaliku taustakontrolli

ning omama piisavalt kapitali või kindlustust, mis

kataks töötajate võimalikud nõuded. See oleks

sisuliselt tagatise nõude aseaine – ilma sellise rahalise

garantiita on riskid töötaja kanda. Litsentsi tingimuste

rikkumise eest tuleks ettevõttelt luba koheselt ära

võtta.

Selgitame, et deposiidinõude peamine eesmärk

oli tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle

vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult

tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise

tingimusi. Tööandjate esindusorganisatsioonide

andmetel ei ole deposiidinõuet praktikas

reaalselt järgitud. Samuti ei ole PPA andmetel

olnud probleem see, et fiktiivsed renditöö

vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad

registreeritakse välisriigis ja töötajad

vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii

mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et

skeemitada maksude ja palgatingimustega,

näiteks renditöötajate lähetamine. Seega on

deposiidinõude asemel eesmärgipärane tagada

renditöötajate kaitse muude, vähem koormavate

nõuetega, mistõttu VMS-i nõudeid muudeti.

Deposiidinõude asendamine tegeliku

majandustegevuse nõudega võimaldab hoida ära

fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida,

kas renditöö vahendajal on tegelik

majandustegevus ja seega ka võimekus maksta

renditöötajale nõuetekohast töötasu. Juhul, kui

rendiettevõttel ei ole tegelikku

majandustegevust, on võimalik elamisloa

andmisest keelduda. Samuti on elamisloa

andmisest võimalik keelduda, kui on

põhjendatud alus kahelda tööandja

usaldusväärsuses, mh olukorras kus on alust

arvata, et tööandja ei suuda täita VMS-is

sätestatud kohustusi. Selgitame, et kehtivas

VMS-is on meetmed, mis võimaldavad

reageerida rändenõuete järgimata jätmisele ja

rikkumisele, et vältida olukorda, kus

välismaalasele, sealhulgas renditöötajale, ei

maksta nõuetekohast töötasu või rikutakse

töötamise tingimusi. Näiteks on VMS-is

sätestatud karistus välismaalase Eestis

töötamise tingimuste rikkumise, seaduses

sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu

maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata

jätmise eest. Need karistused laienevad ka

renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik

anda kuni aastase kehtivusajaga hinnang

tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning

arvestada seda tööandjaga seotud välismaalase

Eestis viibimise ja töötamise menetluses. Lisaks

jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i

muudatust, mis on aidanud korrastada renditöö

valdkonda, tagada nõuetekohase palga

15

maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu

kasutamisel:

1) renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis

töötamisena või tähtajalise elamisloa

töötamiseks võib anda, kui tööandja on Eestis

või teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis registreeritud äriühing, kes

vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö

regulatsiooni alusel enam kutsuda välismaalasi

Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad

kolmandatest riikidest ja kellega on PPA

andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel

kõige rohkem probleeme.

2) VMS-is on nähtud tööandjale, sealhulgas

renditöö vahendajale, ette kohustus maksta

nõuetekohast töötasu. Kui tööandja ei maksa

nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha

tema korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui

tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on

võimalik kohaldada sunniraha. Samuti peab

tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik

töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata

jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis

viibimise ja töötamise õigus.

1.7. Kokkuvõtteks

Leiame, et eelnõud tuleks kindlasti muuta, et

tugevdada tööturu tasakaalu, kaitsta kohalikke

töötajaid, vähendada sotsiaalse dumpingu ja

palgasurve riski ning tagada kõigile töötajatele

võrdsed töötingimused.

Teadmiseks võetud

2. Täiendavad soovitused Lisaks teeme ettepaneku rakendada meetmeid, mis ei

eelda seaduse muutmist, kuid toetaksid eelpool toodud

muudatuste eesmärke.

2.1. Tööinspektsiooni järelevalve tugevdamine

Suurendada Tööinspektsiooni ressursse ja suutlikkust

kontrollida aktiivselt välismaalastest töötajate

töötingimusi eriti nendes sektorites kuhu erisuse alusel

tööjõudu tuuakse. Regulaarne järelevalve aitab

ennetada rikkumisi ja tagada, et kõik tööandjad

täidavad nii tööohutuse kui ka töötingimuste nõudeid.

Vajadusel võiks Tööinspektsioon teha tihedamat

koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, et tuvastada

kiirelt võimalikud rikkumised (nt palga alammäära

eiramine) ja rakendada sanktsioone;

2.2. Välistöötajate teavitamine ja nõustamine

Arendada välja programmid ja teenused, mis

nõustavad Eestisse saabunud välismaalasi nende

tööõiguste ja kohustuste osas. Teadlik töötaja oskab

paremini oma õigusi kaitsta ning on vähem haavatav

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks ettepanekud

Tööinspektsiooni järelevalve tugevdamiseks

ning välistöötajate tööõiguse ja kohustuste

teavitamise ja nõustamise teenuste

arendamiseks.

Nõustume, et kvalifitseeritud tööjõu puuduse

leevendamiseks saab välistööjõu kaasamine olla

vaid üks meede ning ennekõike on vaja kasutada

meetmeid nagu suunatud hariduspoliitika,

kohaliku tööjõu ümberõpe kvalifikatsiooni ja

oskuste parandamiseks, täiend- ja

ümberõppeteenused ning tööhõive

suurendamine mitteaktiivsete ja töötute

kaasamisega tööjõuturule. Eelnimetatud

meetmed tööjõupuuduse leevendamiseks on

välja toodud ka eelnõu seletuskirjas.

Selgitame, et rändepoliitika kujundamisel ja

selle elluviimisel on teadmistepõhine

lähenemine olulisel kohal. Vastav põhimõte on

16

tööalase ärakasutamise suhtes. See aitab tagada, et

kõik töötajad – nii kohalikud kui ka välismaalased –

on võrdselt informeeritud ja julgevad probleemide

ilmnemisel abi otsida.

2.3. Kohaliku tööjõu arendamine sektorites, kus on

tööjõupuudus.

Välismaalaste kaasamine saab olla vaid üks

leevendusmeede. Pikaajaline lahendus on siiski

kohaliku tööjõu oskuste arendamine. Vajalik on

suurendada investeeringuid haridusse ja

täiendkoolitusse nendel tegevusaladel, kus on

tekkinud tööjõupuudus. See tähendab tihedamat

koostööd tööandjate, kutseõppeasutuste ja

Töötukassaga, et suunata töötuid või karjäärimuutust

soovivaid inimesi vajalikele erialadele ning pakkuda

neile vajalikku väljaõpet. Selline kahepoolne

strateegia – ühest küljest vajadusel kvalifitseeritud

välistööjõu kaasamine, teisalt kohalike inimeste

oskuste parandamine – aitab vähendada struktuurset

tööjõupuudust pikemas perspektiivis ning hoiab ära

olukorra, kus tööandjad jäävad liigselt sõltuma

odavast tööjõust, mis tuleb väljast.

2.4. Andmete kogumine ja mõju monitooring.

Soovitav on jälgida ning avalikustada regulaarselt

statistikat selle kohta, kui palju ja millistel tingimustel

välismaalased töötavad tööjõupuudusega

tegevusalade erisuse alusel. See peaks hõlmama

andmeid makstud palgatasemete kohta võrreldes

sektori keskmisega, töölepingute kestust, rikkumiste

arvu jne. Selline läbipaistev monitooring võimaldab

hinnata, kas erisus täidab oma eesmärki ilma

negatiivsete kõrvalmõjudeta tööturule. Kui andmed

viitavad palgasurvele või töötingimuste

halvenemisele, saab kiiremini rakendada

korrigeerivaid meetmeid (nt loetelu või kvoodi

muutmine, järelevalve tõhustamine vmt).

Kõik need ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et

tööturupoliitika peab ühildama majanduse vajadused

töötajate kaitsega. Tööjõupuuduse leevendamine on

oluline, kuid see peab toimuma viisil, mis ei kahjusta

kohalikke töötingimusi ega palgataset.

Seadusemuudatuste ja toetavate meetmete koosmõjul

on võimalik tuua Eestisse vajalikke oskustöölisi nii, et

säilib tööturu tasakaal, välismaalaste tööhõive on aus

ja läbipaistev ning kõik töötajad – sõltumata päritolust

– saavad panustada Eesti majandusse võrdsetel alustel.

sisse kirjutatud ka siseturvalisuse arengukavas

lähtekohana tasakaalustatud sisserändepoliitika

kujundamisel ja teenuse planeerimisel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Marko Udras, [email protected]

604 0070

Tagasiside edastatud Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale e-kirja teel 12.11.2025.

17

1. Tähtajaline elamisluba töötamiseks

tööjõupuudusega tegevusalal

Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt võib anda tähtajalise

elamisloa töötamiseks töötamiseks tööjõupuudusega

tegevusalal, kui välismaalase tööandja Eesti

äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud tööjõupuudusega

tegevusalade loetelusse. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt

tuleb sellise elamisloa puhul maksta välismaalasele

tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu § 1 punkti 2

kohaselt on selline elamisluba vabastatud sisserände

piirarvu alt.

Kaubanduskoda peab väga positiivseks

tööjõupuudusega tegevusala erisuse loomist. See aitab

tööandjaid, kes ei leia Eestist sobivate oskuste ja

kogemustega töötajaid ja on seetõttu sunnitud

palkama välistöötajaid. Samuti peame mõistlikuks, et

sellise elamisloa puhul kehtib tavapärasest madalam

palgakriteerium. See on oluline tööandja jaoks, kelle

tegevusalal on Eesti keskmisest madalam töötasu ja

kes tegutsevad väljaspool suuri keskuseid. Oleme

saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et teatud sektorites ja

äärealadel võib osutuda ka eelnõus sätestatud

palgakriteerium oluliseks takistuseks oskustöötaja

palkamisel, kuid kompromissina oleme valmis seda

siiski toetama. Kokkuvõttes leiame, et plaanitava

erisuse loomine aitab leevendada oskustöötajate

tööjõupuudust, parandada majanduse

konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ning

suurendada maksutulusid.

Kaubanduskoja seisukoht:

Toetame tööjõupuudusega tegevusala erisuse

loomist. Samas pakume järgmises kahes punktis

välja ettepanekud, et plaanitava erisusega

kaasneks veelgi suurem positiivne mõju.

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks, et peate tööjõupuudusega

tegevusala erisuse loomist positiivseks.

2. Tööjõupuudusega tegevusala erisuse kasutamise

keeld renditöö puhul

Eelnõu § 1 punkti 4 alusel ei saa tööjõupuudusega

tegevusala erisust kasutada renditöö puhul.

Seletuskirja (lk 15) kohaselt on sellise keelu eesmärk

ennetada elamislubade väärkasutust.

Oleme seisukohal, et ettevõtjatel peab olema võimalik

valida, millisel viisil pakkuda välismaalasele tööd.

Üks variant on see, et ettevõtja võtab välismaalase

tööle tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel.

Teine variant on see, et välismaalane ostab teenust

sisse ehk kasutab rendiettevõtja poolt pakutavat

renditöö teenust. Välistööjõust huvitatud ettevõtja

Mitte arvestatud

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes loovad kogu ühiskonnale suuremat

lisandväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus,

avalik kord ja riigi julgeolek. Muudatuste

väljatöötamisel arvestatakse ka eesmärgiga

kaitsta Eesti tööjõuturgu. Piirang, mille

tulemusena ei saa tööjõupuuduse tegevusala

erisust kasutada renditöö puhul, tagab selle, et

Eestis töötamise regulatsiooni järgimine ja

18

võib eelista teist varianti, sest siis ei pea ettevõtja ise

kokku puutuma välismaalase tööle võtmisega seotud

koormusega. Hetkel jääb meile arusaamatuks, miks on

eelnõu kohaselt lubatud kasutada esimest varianti,

kuid mitte teist. Meie hinnangul puuduvad mõjusad

põhjused selliseks erinevaks kohtlemiseks.

Mõistame, et tööjõupuudusega tegevusala erisuse

kehtestamisel tuleb maandada väärkasutuse riski.

Samas leiame, et tööjõupuudusega tegevusala erisust

peab saama kasutada ka renditöö puhul, sest riigil on

võimalik kontrollida kasutajaettevõtja tausta, sh seda,

milline on kasvuettevõtja põhitegevusala. Kui täna ei

ole võimalik seda registriandmete alusel automaatselt

kontrollida, siis tuleb vastav võimekus luua.

Kaubanduskoja ettepanek:

Et ka renditöö puhul oleks lubatud kasutada

tööjõupuudusega tegevusala erisust, teeme

ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punktid 4-5 ning

muuta eelnõu § 1 punkti 10 sõnastust järgmiselt:

„(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda

töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui

välismaalase tööandja või kasutajaettevõtja Eesti

äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub

käesoleva paragrahvi lõike 82 alusel Vabariigi

Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega

tegevusalade loetelusse.“

kontrollimine on lihtsam ja selgem ning

võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade

ja elamislubade väärkasutust.

Lisaks selgitame, et renditööjõu kasutamine on

suuresti nö mugavusteenus, mis võimaldab

tööandjatel kiiresti ja paindlikult reageerida

tööjõuvajaduse muutustele. Rendiettevõtte

kaudu välistööjõu värbamine võimaldab kiiresti

kaasata ja vajaduse korral ka lõpetada töösuhted

vastavalt ettevõtte ajutistele vajadustele. Sellises

olukorras on põhjendatud piirata soodustusi,

mida otse värvatud välistöötajatele

kehtestatakse. Kui tööandja soovib tuua Eestisse

välistöötajaid soodsamatel tingimustel, siis peab

ta välistöötajaid värbama otse. Otse värbamine

tähendab ka suuremat vastutust töötaja

töötingimuste ja õiguste eest ning aitab tagada

tööjõuturul õiglase konkurentsi. Selgitame, et

rendiettevõtete kaudu on jätkuvalt võimalik

välistööjõudu kaasata muudel töötamiste

alustel, näiteks üldistel alustel.

3. Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne

arv

Eelnõu § 1 punkti 11 (VMS § 181 lg 84) kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul

korraldusega tööjõupuudusega tegevusaladel

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalse arvu. Erisuse alt välja antavate

elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks

kalendriaastaks arvestades, et majanduskasvu

tingimustes võib see olla kuni 0,2% Eesti alalisest

elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes kuni

0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks ega vajalikuks

maksimaalse arvu kehtestamist järgmistel põhjustel:

1) Kuna eelnõu peamine eesmärk on tagada vajaliku

kvaliftseeritud tööjõu olemasolu kaudu Eesti

majanduse konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja

toodete pakkumine, siis maksimaalse arvu

kehtestamise näol on tegemist kunstliku piiranguga,

mis läheb vastuollu eelnõu eesmärgiga.

2) Kui kehtestada elamislubadele maksimaalne arv,

siis sellega suureneb avaliku sektori töökoormus:

Vabariigi Valitsus peab korraldusega kehtestama igaks

Mitte arvestatud

Kuivõrd loodavale erisusele kehtestatakse

olulised soodustused (palgakriteeriumi erisus,

sisserände piirarvu erisus, Eesti Töötukassa loa

erisus), on oluline, et riigile jääksid hoovad

rändepoliitikat sihipäraselt juhtida ning tagada,

et täiendav sisseränne ei tooks kaasa olulisi

negatiivseid mõjusid, mh kohalikule tööturule.

Erisuse alt välja antavate tähtajaliste

elamislubade piirang võimaldab kohandada

välistööjõu sisserännet vastavalt

majanduskeskkonnale ja turutrendidele ning

tagada, et välistööjõu sisseränne vastab

reaalsetele majandusvajadustele. Samuti on

oluline, et Eestisse saabuvate välistöötajate ja

nende pereliikmete arv on kooskõlas riigi

võimekusega toetada sisserändajate kohanemist

ja integreerumist ning pakkuda avalikke

teenuseid.

19

kalendriaastaks elamislubade maksimaalse arvu ning

Politsei- ja Piirivalveamet peab piirarvu täitumist

jooksvalt kontrollima ning keelduma elamisloa

andmisest, kui piirarv on täitunud.

3) Maksimaalse arvu kehtestamine võib tekitada ka

tööandjates ja välismaalastes segadust, kui piirarv

hakkab täituma või on juba täitunud.

4) Selline piirang puudub teiste erisuste puhul, näiteks

elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, elamisluba

töötamiseks iduettevõttes ning elamisluba töötamiseks

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel

ametikohal.

Kaubanduskoja ettepanek:

Selleks, et tööjõupuudusega tegevusaladel

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubadele ei

kehtiks maksimaalset arvu, teeme ettepaneku jätta

eelnõu § 1 punktist 11 välja välismaalaste seaduse

§ 181 lõiked 84-86 ning lõikest 87 järgmine osa: „ja

lõike 84 alusel tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalse arvu“.

4. Lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajaline

elamisluba

Välismaalaste seaduse § 1762 kohaselt võib

välismaalasele anda tähtajalise elamisloa lühiajaliseks

töötamiseks kuni kaheks aastaks, kui välismaalane on

vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis

lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt

üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise

registreerinud tööandja juures, tööandja on

usaldusväärne ning tööandja on maksnud

välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat

töötasu. Sellised elamisload on sisserände piirarvu alt

väljas. Eelnõuga kaotatakse tähtajalise elamisloa

andmise võimalus lühiajaliseks töötamiseks.

Seletuskirjas (lk 14) põhjendatakse erisuse kaotamist

sellega, et seda on töörändes väga vähe kasutatud

(alates erisuse kehtestamisest 2023. aastal kuni

01.07.2025 on lühiajalise töötamise alusel välja antud

357 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk umbes 5%

kõikidest sellel perioodil töötamiseks antud

tähtajalistest elamislubadest) ning see ei ole täitnud

oma eesmärki oskustööjõu kaasamise soodustamisel.

Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks ega vajalikuks

lühiajalise töötamise alusel välja antavate tähtajaliste

elamislubade regulatsiooni kaotamist. Meie hinnangul

on selliste elamislubade vähese kasutamise põhjuseks

see, et sisserände piirarv ei täitunud 2024. aastal ning

ei täitu suure tõenäosusega ka 2025. aastal. Seega on

viimastel aastatel puudunud suur vajadus selle erisuse

Mitte arvestatud

Lühiajalise töötamise erisuse loomise

eesmärgiks oli soodustada oskustööjõu

kaasamist. Samas ei ole see erisus praktikas oma

eesmärki täitnud, mh põhjusel, et sellele on

kehtestatud olulised piirangud. Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga 2025-2027 seati

eesmärgiks muuta VMS-i, et võimaldada

ettevõtetel kaasata vajalikku kvalifitseeritud

tööjõudu valdkondades, kus Eestis

oskustööjõudu napib. Võttes arvesse, et mitmed

uuringud (sh OSKA 2025. aastal avaldatud

välistööjõu uuring) ja eri osapooled (nii

tööandjad, välismaalased kui haldusorganid) on

märkinud, et kehtiv töörände regulatsioon on

liigsete erisustega ning killustunud, et kehtiv

lühiajalise töötamise erisus ei ole täitnud oma

eesmärki ning et uus loodav erisus saab samuti

olema suunatud oskustööjõu kaasamisele, on

otstarbekas seadusest varasem oskustööjõu

erisus kaotada, vältimaks täiendava erisuse

loomist ning mitme erineva töörände aluse

loomist, mis täidavad sama eesmärki.

20

kasutamiseks. Sisserände piirarv ei ole täitunud, sest

tööandjatel on olnud võimalik Ukraina sõjapõgenikke

võtta tööle ilma piiranguteta ning seoses

majanduslangusega on mõnevõrra vähenenud vajadus

välistööjõu järele. Kui majandus hakkab taas

kasvama, siis suureneb vajadus tööjõu järele ning

lühiajalise töötamise erisus leiab ilmselt ka rohkem

kasutust. Meie hinnangul ei kattu ega vastandu

lühiajalise töötamise erisus eelnõuga loodavale

tööjõupuudusega erisusele, vaid need kaks erisust

võivad koos eksisteerida, sest nende kasutamise

tingimused on erinevad.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja § 1 punktid 1, 3, 6, 9, 12-13, et

ka edaspidi võimaldaks välismaalaste seadus anda

välismaalasele lühiajaliseks töötamiseks mõeldud

tähtajalist elamisluba.

5. Erisus lühiajalise Eestis töötamise

registreerimiseks

Eelnõus sisalduv lahendus puudutab olukorda, kus

välismaalane soovib tähtajalist elamisluba

töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Teeme

ettepaneku sätestada välismaalaste seaduses erisus ka

selleks olukorraks, kus välismaalane tuleb lühiajalise

töötamise registreerimise alusel tööle tööandja juurde,

kelle põhitegevusala on tööjõupuusega tegevusala.

Eelkõige võiks erisus puudutada makstavale töötasule

esitatavat nõuet. Oleme saanud ettevõtjatelt

tagasisidet, et palgakriteerium on üks peamisi takistusi

välistööjõu palkamisel ja seda ka lühiajalise töötamise

registreerimise puhul. Eelkõige valmistab

palgakriteerium muret tööandjatele, kes tegutsevad

tegevusaladel, kus keskmine palgatase on madalam

Eesti keskmisest ning tööandjatele, kes tegutsevad

väljaspool suuremaid keskuseid, kus palgatase on ka

Eesti keskmisest madalam.

Sarnaselt lühiajalisele töötamisele kasvuettevõttes

võiks ka tööjõupuudusega tegevusalal töötamisele

kehtida nõue, et tasu suurus ei pea olema vähemalt

võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmise brutokuupalgaga, vaid piisab sellest, kui

tasu suurus on vähemalt 80% sellest.

Tööjõupuudusega tegevusalade määratlemine

toimuks eelnõus sätestatud viisil ehk Vabariigi

Valitsus kehtestab korraldusega loetelu

valdkondadest, kus on tööjõupuudus.

Leiame, et sellise erisuse kehtestamine lühiajalisele

Eestis töötamisele aitaks kaasa eelnõu peamisele

eesmärgile tagada vajaliku kvaliftseeritud tööjõu

olemasolu kaudu Eesti majanduse konkurentsivõime

Mitte arvestatud

Kuivõrd loodavale erisusele kehtestatakse

töötamiseks antava elamisloa taotlemisel

olulised soodustused (palgakriteeriumi erisus,

sisserände piirarvu erisus, Eesti Töötukassa loa

erisus), millega kaasnevad eelduslikult ka

olulised mõjud (vt lähemalt eelnõu

seletuskirjast), peame vajalikuks esmalt hinnata

elamisloa erisuse rakendamise tegelikku mõju,

sealhulgas kuidas mõjutab muudatus ettevõtete

tööjõu kättesaadavust, kuidas mõjutab erisus

välismaalaste sisserände trende, kuidas on

tagatud täiendavate sisserändajate kohanemine

ja integreerumine, milline on mõju järelevalve

vaates jne. Muudatuste rakendamise ja tegelike

mõjude ilmnemise järgselt on võimalik kaaluda

erisuse laiendamist ka lühiajalise töötamise

registreerimisele.

21

ning vajalike teenuste ja toodete pakkumine. Kui

välismaalane jääb lühiajalise Eestis töötamisega

rahule ning tema tööandja ka, siis on võimalik edasi

taotleda juba tähtajalist elamisluba eelnõus sätestatud

erisuse alusel või ka muudel välismaalaste seaduses

sätestatud alustel.

Kaubanduskoja ettepanek:

Täiendada VMS-i § 107 uue lõikega järgmises

sõnastuses:

„Tööandja, kelle Eesti äriregistrisse kantud

põhitegevusala kuulub käesoleva seaduse § 181

lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse, on

kohustatud maksma välismaalasele, kelle

lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu,

mille suurus on vähemalt 80 protsenti

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmisest brutokuupalgast.“

Lisaks võiks selline erisus kehtida olukorras, kus

tegemist on renditööga ning kasutajaettevõtja

põhitegevusala kuulub tööjõupuudusega

tegevusalade loetellu.

6. Sisserände piirarv ja muud tingimused

välismaalaste Eestis elamiseks ja töötamiseks

Kaubanduskoda toetab tööjõuvajadusega

tegevusalade erisuse loomist, kuid meie hinnangul

tuleb edaspidi välismaalaste seaduse muutmisel

keskenduda sellele, et väheneks erinevate erandite

hulk ja regulatsioon muutuks lihtsamini

arusaadavamaks nii tööandjate, välismaalaste kui ka

järelevalveasutuste jaoks. Praegu on välismaalaste

seaduses väga palju erandeid, mille tõttu on kõigil

keeruline seadusest aru saada ning ilmselt on ka

järelevalveasutustel keeruline teha tõhusat

järelevalvet.

Välismaalaste seaduses on ka mitmeid tänaseks

vananenud tingimusi. Näiteks on seaduses endiselt

kirjas sisserände piirarvu regulatsioon, mis pärineb

1993. aastast. Meie hinnangul puudub täna selle järele

vajadus. Sellele viitab ka asjaolu, et aastate jooksul on

lisatud sisserände piirarvu regulatsiooni palju erisusi

selle kohta, millised elamisload ei lähe piirarvu

arvestusse. Seetõttu antakse suurem osa

elamislubadest välja väljaspool piirarvu arvestust.

Näiteks 2024. aastal anti välja 6137 tähtajalist

elamisluba, millest sisserände piirarvu alt anti välja

üksnes 1177 elamisluba ehk 19% elamislubadest.

Seega välismaalaste seaduse kaasajastamise käigus on

mõistlik tänaseks vananenud tingimused kaotada.

Kaubanduskoja ettepanek:

Teadmiseks võetud

Nõustume, et kehtiv töörände regulatsioon on

killustunud ning vajab tervikuna ülevaatamist,

et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus.

Ränderegulatsiooni terviklikku ülevaatamist

analüüsitakse edaspidi.

22

Palume pärast tööjõupuudusega tegevusalade

erisuse kehtestamist analüüsida tervikuna

välismaalaste seaduses sätestatud välismaalaste

Eestis elamise ja töötamise tingimusi koostöös

erinevate osapooltega ning tulla välja

muudatusettepanekutega, mis kaotaksid

välismaalaste seadusest vananenud nõuded ning

muudaksid välismaalaste Eestis elamise ja

töötamise regulatsiooni lihtsamaks ja selgemaks nii

tööandjate, välismaalaste kui ka

järelevalveasutuste jaoks.

Eesti Laevaomanike Liit

Vahur Ausmees, [email protected]

Tagasiside edastatud Eesti Laevaomanike

Liidule e-kirja teel 12.11.2025.

Toetame veetranspordi valdkonna lisamist

tööjõupuudusega tegevusalade loetellu.

Kindlasti toetab ELL eelnõus sisalduvat ettepanekut

lisada veetranspordi valdkond H50 tööjõupuudusega

tegevusalade loetellu. Veetranspordi ettevõtted

seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega

kvalifitseeritud meretöötajate leidmisel, eriti seoses

rahvusvahelistele nõuetele vastava tehnilise personali

ja ohutusmeeskondadega. Erisuse rakendamine

võimaldaks Eesti lipu all sõitvatel laevadel säilitada

operatiivne võimekus ja toetaks sektori arengut ning

Eesti merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks, et toetate veonduse, sh

veetranspordi tegevusala lisamist

tööjõupuudusega tegevusalade loetellu.

Ettepanek lisada EMTAK A- 0311 – Merekalapüük

kaugpüügi laevadel tööjõupuudusega tegevusalade

loetellu.

ELL teeb ettepaneku lisada tööjõupuudusega

tegevusalade loetellu EMTAK A-0311 –

Merekalapüük, eelkõige kaugpüügi laevadel.

Tegemist on valdkonnaga, kus kalapüügi laevadele

vajaliku spetsiifilise merepersonali leidmine on

pikaajaliselt keeruline, kuna Eestis puudub vastav

erialane koolitus või on see väga piiratud. Kaugpüügi

laevade meeskonnad vajavad spetsiifiliste oskustega

töötajaid, kelle värbamine kolmandatest riikidest on

sageli ainus realistlik võimalus tagada laevade

operatiivne töövõime. Erisuse rakendamine aitaks

tagada Eesti meremajanduse konkurentsivõime

säilimise.

Hindame väga Siseministeeriumi püüdlusi leida

tasakaalustatud lahendusi tööjõupuuduse

leevendamiseks ning toetame eelnõu üldist suunda

suurendada paindlikkust tööjõu kaasamisel

tööjõupuudusega tegevusaladel. Samas rõhutame

vajadust arvestada merendussektori spetsiifikat ja

rahvusvahelist konkurentsikeskkonda, et tagada Eesti

lipu all sõitvate laevade jätkusuutlik mehitamine ning

sektori arengupotentsiaali rakendamine.

Selgitus

Eelnõu muudatustega kehtestatakse

volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi

Valitsus sätestada määrusega loetelu

tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 12). Selgitame, et eelnõuga

tööjõupuudusega tegevusalade täpsemat loetelu

ei kehtestata, seda tehakse Vabariigi Valitsuse

määrusega. Eelnõu seletuskirjas on näitena välja

toodud loetelu tegevusaladest, mis praeguste

andmete põhiselt võiksid potentsiaalselt

kuuluda tööjõupuudusega tegevusalade

loetelusse. Tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu väljatöötamisel lähtutakse ennekõike

andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib

Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte

lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt

julgeoleku tagamise või väärkasutamise

ennetuse vajadustest lähtuvalt.

23

Praktikas on piiratud sisserände kvootide tõttu sageli

keeruline või isegi võimatu palgata kvalifitseeritud

tööjõudu kolmandatest riikidest, eriti tehnilise

merepersonali ja kaugpüügi laevade meeskondade

osas. Seetõttu oleks nii veetranspordi kui ka

merekalapüügi lisamine tööjõupuudusega

tegevusalade loetellu oluline samm, mis aitaks

leevendada kriitilist tööjõupuudust ja toetaks Eesti

meremajanduse jätkusuutlikkust ning rahvusvahelist

konkurentsivõimet.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Meeli Lindsaar, [email protected]

Tagasiside edastatud Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale e-kirja teel 12.11.2025.

Peame oluliseks, et kavandatav muudatus loob üldise

erisuse tööjõupuudusega tegevusaladele, mis aitab

leevendada tööjõuprobleeme sektorites, kus sobiva

tööjõu leidmine Eesti tööturult on järjest keerulisem.

Põllumajandus ja toidutööstus kasutavad olulisel

määral välistööjõudu ning vajadus värvata töötajaid

väljaspoolt Eestit ja Euroopa Liitu on jätkuvalt kõrge.

OSKA 2024. aasta raport põllumajanduse ja

toiduainetööstuse kohta toob selgelt välja, et sektor

seisab silmitsi kasvava tööjõupuudusega:

 Tööjõu vananemine ja järelkasvu puudus. Suur osa valdkonna töötajaid on pensionieas

või sellele lähedal; uute töötajate pealevool on

ebapiisav. Järgmise kümne aasta jooksul

lahkub sektorist märkimisväärne osa kogenud

töötajatest.

 Noorte vähene huvi valdkonna vastu. Põllumajandus ja toidutööstus ei ole noorte

jaoks piisavalt atraktiivsed madala

palgataseme, keeruliste töötingimuste ja

vähese paindlikkuse tõttu.

 Suur tunnetatud tööjõupuudus. OSKA

hinnangul on põllumajanduse aastane

tööjõupuudus ligikaudu 3200 töötaja võrra ja

toidutööstuses ligi 2500 töötaja võrra.

 Välistööjõu roll. 2021. aastal moodustasid

põllumajanduse lihttöölistest ligikaudu 30%

välistöötajad. Raportis rõhutatakse, et

välistööjõu kasutamine on muutunud

tavapäraseks ja hädavajalikuks praktikaks

tööjõupuuduse leevendamisel.

 Piirkondlik ebavõrdsus. Maapiirkondades ja

keskustest eemal on tööjõupuudus eriti terav,

samas kui põllumajandusharidust andvad

koolid paiknevad valdavalt väljaspool

suuremaid linnu.

Raporti üldine järeldus on, et põllumajandus ja

toidutööstus vajavad tööjõupuuduse leevendamiseks

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks, et toetate kavandatava

muudatusega loodavat üldist erisust

tööjõupuudusega tegevusaladele. Samuti

võtame teadmiseks, et toetate erisusele

kehtestatavaid soodustusi.

Selgitus

Eelnõuga kavandatakse kehtestada volitusnorm,

mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus sätestada

määrusega loetelu tööjõupuudusega

tegevusaladest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus,

millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12).

Selgitame, et eelnõuga tööjõupuudusega

tegevusalade täpsemat loetelu ei kehtestata, seda

tehakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu

seletuskirjas on näitena välja toodud loetelu

tegevusaladest, mis praeguste andmete põhiselt

võiksid potentsiaalselt kuuluda

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

väljatöötamisel lähtutakse ennekõike

andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib

Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte

lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt

lähtuvalt julgeoleku tagamise või

väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt.

24

mitmekesiseid lahendusi, sealhulgas paindlikumat

välistööjõu kaasamist. Seetõttu teeme ettepaneku

lisada nii põllumajandus kui ka toidutööstus

valitsuse määrusega kehtestatava

tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Lisaks soovime avaldada toetust eelnõuga sätestatud

muudatustele, mille puhul kehtestatakse erisus

sisserände piirarvule, kaotatakse ära töötukassa loa

nõue, tehakse erisus palgakriteeriumile ning

muudetakse elamisloa arvu reguleerimine

paindlikumaks. Need muudatused loovad

paindlikuma ja konkurentsivõimelisema

tööhõivekeskkonna, mis on ülioluline just

põllumajanduse ja toidutööstuse ettevõtetele, kus

hooajalisus, piirkondlik tööjõu nappus ja füüsiliselt

nõudlik töö iseloom on saanud oluliseks piiranguks

tööjõu leidmisel.

Palgakriteeriumi erisus on põllumajanduse ja

toidutööstuse jaoks samuti oluline paindlikkust

suurendav meede. Eelnõus on ette nähtud, et

välistöötajale makstav tasu peab olema vähemalt 80%

Eesti keskmisest brutopalgast. Kuna sektori struktuur

ja tegevusvaldkonnad on väga mitmekesised, on ka

palgatasemed erinevad.

OSKA raportist selgub muuhulgas, et kui keskmine

brutokuupalk oli Eestis 2021. aastal 1548 eurot, siis

enamikul põllumajanduse valdkonna põhikutsealadel

oli keskmine palk sellest madalam2, vaid loomaarstide

ja kalurite puhul ületas palk keskmist.

Toiduainetööstuse põhikutsealade võrdluses eristusid

palgataseme suhtes teistest tootearendusjuhid,

tootmisjuhid ja kvaliteedijuhid, kelle kuupalk palk

ületas 2000 eurot. Nende keskmine palk oli üle kahe

korra kõrgem kui pagaritel ja kondiitritel,

toiduainetööstuse operaatoritel, töötlejatel ning

tootevalmistajatel ja lihttöölistel.

Kuna tööjõuvajadus on erinevatel ametikohtadel ja

valdkondades varieeruv, ning ettevõtted vajavad

erineva kvalifikatsiooni ja palgatasemega

välistööjõudu, teeme ettepaneku sõnastada eelnõu

punkt 7 ümber järgmiselt: „(13) Tööandja on

kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud

elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181

lõike 8 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt 80

protsenti Statistikaameti viimati avaldatud vastava

tegevusala aasta keskmisest brutokuupalgast.“

Mitte arvestatud

Eelnõu väljatöötamisel analüüsis SiM koostöös

MKM-iga oskustööjõule loodava erisuse

palgakriteeriumi võimalikke alternatiive.

Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8-kordne Eesti

keskmise brutokuutasu nõue pakub kaalutletud

kompromissi, võimaldades ühelt poolt

tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel

ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata

oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia

suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku

halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites

ja valdkondades, kus keskmine töötasu on

kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi

jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning

takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8-

kordse Eesti keskmise palgamäära loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale

mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega

tegevusala palganõude arusaadavaks ja

hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele,

välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti

toetab see õigusselgust ja välistab erinevad

tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab

ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud

kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse

riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega

väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks

palganõue mõõdukalt, vastates paremini

2 Statistikaameti andmed näitavad, et käesoleva aasta juunis oli keskmine brutokuupalk ca 2200 eurot, samal ajal

põllumajanduses oli ca 1800 eurot.

25

Kokkuvõtlikult saame Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja poolt avaldada toetust välismaalaste

seaduse muutmise eelnõule, kuna see vähendab

halduskoormust ja loob ettevõtetele võimaluse

reageerida tööjõupuudusele kiiremini ja tõhusamalt.

oskustöötajate tegelikule palgale. Võrreldes

valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8-

kordne Eesti keskmine palganõue paremini

eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa

potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade

puhul (praeguste andmete põhjal tööstuse ning

laonduse ja veonduse tegevusalad) on

valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti

keskmine. Märgime, et ka põllumajanduse,

metsamajanduse ja kalapüügi

tegevusalarühmade lõikes jääks valdkonna

keskmine töötasu kohati kõrgemaks kui seda

0,8-kordne keskmine töötasu. Näiteks oli

Statistikaameti andmetel kalapüügi ja

vesiviljeluse tegevusala keskmine brutokuutasu

2024. aastal 1975 eurot, metsamajanduse ja

metsavarumise tegevusala keskmine

brutokuutasu 1819 eurot.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Ermo Perolainen, [email protected]

Tagasiside edastatud Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioonile e-kirja teel

12.11.2025.

1. Seaduse muutmise algatus on autoveosektori

vaatest äärmiselt vajalik kuna tööjõu (autojuhtide)

puudus on peamine ettevõtjate tegevust takistav ning

konkurentsis mahajäämust põhjustav asjaolu, seda

eriti rahvusvahelistel vedudel. Sellest tulenevalt

eeldame, et autojuhid kuuluvad seaduseelnõuga

loodava erisuse alla ehk tööjõupuudusega

tegevusalade nimekirja.

Seaduse muutmisega plaanitav palgakriteeriumi erisus

tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks on meie

hinnangul põhjendatud ning mõistlik lähenemine,

kuid kõigile valdkondadele sama Eesti keskmise palga

järgi koefitsiendiga 0.8 miinimumi määramine ei võta

arvesse tegevusalade töötasude erinevusi ega taga

valdkonnasiseselt võrdset kohtlemist Eesti oma

töötajate ning võõrtööjõu vahel. Sellest tulenevalt

teeme ettepaneku võtta palgakriteeriumi erisuse

kehtestamisel aluseks sektori vastava ametikoha

keskmine töötasu. Statistikaameti palgarakenduses

on nimetatud ametlikud andmed olemas ning neid

uuendatakse regulaarselt. Selline sektorite spetsiifikat

arvestav lähenemine oleks õiglane /võrdne kohtlemine

kõigi töötajate suhtes ning vähendaks Eesti ettevõtjate

mahajäämust rahvusvahelises konkurentsis.

Selgitus

Eelnõu muudatustega kehtestatakse

volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi

Valitsus sätestada määrusega loetelu

tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 12). Tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu väljatöötamisel lähtutakse

ennekõike andmepõhistest kriteeriumitest

(eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega

täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 13). Loetelu

kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus arvesse

võtta ka muid aspekte lisaks andmepõhistele

kriteeriumitele, nt julgeoleku tagamise või

väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt.

Eelnõu seletuskirjas on näitena välja toodud

loetelu tegevusaladest, mis praeguste andmete

kohaselt võiksid potentsiaalselt kuuluda

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse ning

veonduse ja laonduse valdkond kuulub

potentsiaalsete tegevusalade loetelusse.

Mitte arvestatud

Palgakriteeriumi ettepaneku osas selgitame, et

muudatuste väljatöötamisel analüüsis SiM

koostöös MKM-iga oskustööjõule loodava

erisuse palgakriteeriumi erinevaid võimalikke

variante. Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8-

kordne Eesti keskmise brutokuutasu nõue pakub

26

kaalutletud kompromissi, võimaldades ühelt

poolt tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel

ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata

oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia

suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku

halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites

ja valdkondades, kus keskmine töötasu on

kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi

jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning

takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8-

kordse Eesti keskmise palgamäära loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale

mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega

tegevusala palganõude arusaadavaks ja

hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele,

välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti

toetab see õigusselgust ja välistab erinevad

tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab

ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud

kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse

riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega

väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks

palganõue mõõdukalt, vastates paremini

oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli

Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024.

aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide

keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12%

kõrgem kui 80% 2024. aasta Eesti aasta

keskmisest. Veoautojuhi 2024. aasta IV kvartali

keskmine töötasu 2024. aastal oli 1462 eurot ehk

8,4% madalam, kui 80% 2024. aasta Eesti aasta

keskmisest. Seega teatud ametite puhul on 0,8-

kordne palgamäär kõrgem kui ametiala

keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Kuigi

ametiala keskmine töötasu võib mitme ameti

puhul tuua palganõude vähenemise, kaasneksid

ametiala palganõudega mitmed negatiivsed

mõjud. Märgime, et Statistikaameti avaldatavad

andmed nende palgarakenduses ametite palkade

kohta on ametite klassifikaatori IV taseme

lõikes. Eelviidatud ametite klassifikaatoris on

436 ametirühma. Kui ametialade palkasid

vaadelda veel tegevusalade lõikes, oleks

erinevate kohaldatavate palgamäärade hulk

väga ulatuslik. Seega suureneks oluliselt

palganõude keerukus, reeglite keerukus,

bürokraatia ning kaasneks ulatuslik

halduskoormus. Samuti tekivad õigusselguse

küsimused ning väärkasutuse riskid on

27

arvestatavad. Võib eeldada, et menetlustähtajad

pikenevad ning vajalikud on ulatuslikumad IT

arendused. Märgime, et ka võrreldes valdkonna

keskmise töötasuga täidab 0,8-kordne Eesti

keskmine palganõue paremini eelnõu eesmärki,

kuivõrd valdava osa potentsiaalsete

tööjõupuudusega tegevusalade puhul on

valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti

keskmine. Näiteks oli laondust ja veondust

abistavate tegevusalade brutokuutasu 2024.

aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui seda

0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine

brutokuutasu määr.

2. Lisaks teeme veelkord ettepaneku üle vaadata

keelenõude rakendamise vajadus rahvusvaheliste

vedude autojuhtidele. Oleme varem vähemalt kaks

korda sama ettepanekuga pöördunud ning põhjalikult

selgitanud miks keelenõue ei ole rahvusvaheliste

vedude autojuhtide puhul asjakohane.

Rahvusvaheliste vedude autojuhid viibivad valdava

osa ajast väljaspool Eestit. Mingi osa juhtidest ei käi

üldse Eestis, sest nad teostavad vedusid teiste riikide

vahel. Ka puhkamas ei käi nad Eestis, vaid oma

koduriigis. Neid seob Eestiga ainult töötamine Eesti

ettevõttes ning maksude maksmine Eesti riigile.

Euroopa Liidu riikide vahel, kuid väljaspool Eestit

töötamine on võimalus transpordisektori teenuste

eksport kasvule pöörata, kuid ettevõtjad vajavad

selleks võrdväärseid konkurentsitingimusi teiste EL

riikide vedajatega.Tööjõu küsimus sh kolmandate

riikide tööjõu kasutamise tingimused on siinkohal

määrava tähtsusega.

Toetame ja tervitame kõiki ettepanekuid, mis

muudavad kolmandate riikide päritolu tööjõu

värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja

paindlikumaks. Dokumentide taotluste menetlemise

kiirus ehk aeg on probleem, mis täna võõrtööjõu

kasutamist märkimisväärselt pidurdab. See puudutab

nii elamislubasid, viisasid kui lühiajalise töötamise

registreeringuid (LTR). Mitu kuud töötamiseks

vajalikke dokumente oodata tähendab, et Eesti

ettevõtted jäävad võõrtööjõu turul konkurentsist

sisuliselt kõrvale. Kehtivad seadused peaksid olema

paindlikud ning võimaldama arvesse võtta muuhulgas

erinevate valdkondade spetsiifikat.

Rahvusvaheliste vedude autojuhtidele seadustes

erisuste loomine peaks olema nende töö iseloomu

arvestades igati põhjendatud. Nad ei tööta Eestis, nad

ei puhka Eestis, nad ei too oma lähedasi Eestisse ega

jää siia elama. Nad ei kasuta Eesti riigi teenuseid, ei

Selgitus

Märgime, et eelnõu eesmärgiks on muuta VMS-

i, et soodustada tööjõupuudusega tegevusalades

tegutsevatel ettevõtetel paindlikumalt kaasata

vajalikku välistööjõudu. Keelenõude

muudatused väljuvad eelnõu skoobist.

Sarnaselt varasemale tagasisidele selgitame, et

VMS-i § 179 lõikes 3 sätestatud A2-tasemel

keeleoskuse nõue laieneb välismaalasele, kes

taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes

on Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti keele

oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda

sulanduda ja selles toimuvat mõista.

Välismaalasele on riigikeele oskus vahend, et

saavutada näiteks parem haridus ja töökoht.

Keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada

silmas lõimumist ja eesti keele säilimist.

Seadusandja on A2-tasemel keelenõudele

loonud üksnes erisused, mis tulenevad Euroopa

Liidu õigusaktidest: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist 2014/36/EL

(hooajatöötajate direktiiv), 2014/66/EL

(ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv),

2016/801/EL (õpi- ja teadusrände direktiiv),

2021/1883 (Euroopa Liidu sinise kaardi

direktiiv). Muude täiendavate erisuste loomist ei

ole seadusandja pidanud põhjendatuks.

Selgitame, et rahvusvaheliste autoveojuhtide

puhul oleme nende töö iseloomu tähtajalise

elamisloa menetluste puhul arvesse võtnud.

Siiski peab silmas pidama, et tähtajaline

elamisluba on välismaalasele antav luba

Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks.

Seadusandja soov on olnud toetada Eestisse

elama asuvate välistöötajate ühiskonda

sulandumist, mille puhul eesti keele oskus on

28

koorma haldus-, sotsiaal-, tervishoiusüsteemi, nad ei

ole nn. migratsioonioht. Seetõttu ei põhjendatud ka

varemmainitud keelenõue, samuti ei ole mõistlik Eesti

riigil endale võtta ka nendele pensionikogumise ja -

maksmise kohustust. Arvestades kriitilist olukorda

tööjõuturul, kus Eestis ei ole piisavalt rahvusvahelisi

vedusid teostavaid autojuhte, siis Eesti ettevõtjate

toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline,

et võõrtööjõu kaasamine ei oleks takistatud.

olulise tähtsusega. Eesti keele oskuse nõuet peab

välismaalane tõendama, kui ta soovib pärast viit

aastat oma elamisluba pikendada. Koos viisa ja

lühiajalise töötamise registreerimise alusel

töötamisega on seega välismaalasel kuus ja pool

aastat, et omandada A2-tasemel eesti keel.

Usume, et need rahvusvaheliste vedude

autojuhid, kes taotlevad endale tähtajalist

elamisluba töötamiseks ning kes kavatsevad

seeläbi jääda Eestisse pikemaajaliselt elama ja

tööle, leiavad ka võimaluse, et õppida selle

perioodi jooksul vajalikul tasemel eesti keelt.

Samuti märgime, et lühiajalise iseloomuga töö

puhul on võimalik taotleda lühiajalise töötamise

registreerimist ja viisat. Sellisel juhul ei kohaldu

A2-tasemel keelenõue.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon

Leho Verk, [email protected]

Tagasiside edastatud Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile e-kirja teel

12.11.2025.

Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

(EVEA) toetab eelnõus valitud suunda võimaldada

väiksema halduskoormuse ja rahalise kuluga Eestis

vajalike välismaalaste tööle asumist.

Teadmiseks võetud

Võtame teadmiseks, et toetate üldiselt eelnõu

muudatuste eesmärki.

1. Tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamine Eelnõus on sätestatud, et Vabariigi Valitsus võib

kehtestada määrusega valdkonna eest vastutava

ministri ettepanekul kuni viieks aastaks loetelu

tööjõupuudusega tegevusaladest. EVEA hinnangul ei

peaks nimetatud loetelu kehtestamine olema valitsuse

õigus, vaid kohustus. Rohkem välismaa spetsialiste on

Eesti majanduses vaja praegu ja lähiaegadel. Kui

Riigikogu eelnõus toodud suuna heaks kiidab ja näeb

ette loetelu kehtestamise tööjõupuudusega

tegevusaladest, siis oleks siseministril koheselt vaja

esitada vastav ettepanek, et valitsus saaks täita talle

seadusega antud ülesande.

Omaette teema on valitsuse kaalutlusõiguse piiramine

kriteeriumitega, mille alusel tööjõupuudusega

tegevusalasid sinna loetellu nimetatakse. Eelnõu

kohaselt arvestatakse tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu väljatöötamisel vähemalt:

1) kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud asutuse

avaldatud tööjõuvajaduse prognoosi EMTAK-i

tegevusala lõikes;

2) Statistikaameti viimati avaldatud ettevõtete

aastasest müügitulust müügitulu osatähtsust

mitteresidentidele EMTAK-i tegevusala lõikes;

3) Statistikaameti viimati avaldatud EMTAK-i

tegevusala aasta keskmist brutokuupalka.

Selgitus

Eelnõu muudatustega kehtestatakse

volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi

Valitsus sätestada määrusega loetelu

tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 12). Võimalus tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu kehtestada annab riigile

paindlikkuse sihipäraselt töörännet suunata,

vastavalt majanduse, tööturu ja ühiskonna

laiematele vajadustele.

Selgitame, et tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu väljatöötamisel lähtutakse ennekõike

andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1

punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-

i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib

Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte

lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt

julgeoleku tagamise või väärkasutamise

ennetuse vajadustest lähtuvalt. See annab riigile

hoovad ja paindlikkuse loetelu kehtestamisel

arvestada ka muude riigi kui terviku seisukohast

oluliste aspektidega.

Palgakriteeriumi nõude osas selgitame, et

eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest, et

lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st

välistööjõu teadmised-oskused täiendaksid,

29

Siin on probleemiks, et kui juba need kriteeriumid

kehtestada, siis need tuleks loetleda ammendavalt ja

valitsusel ei tohiks olla võimalik kasutada täiendavaid

kriteeriume. See suurendaks õigusselgust. Kui on veel

mõni oluline kriteerium, mida peaks arvesse võtma,

siis tuleks see eelnõus sätestada. Kaaluda võiks

näiteks tingimust, et tegevusala töökohti ei ole

võimalik tehniliselt või mõistlike kuludega

automatiseerida ega robotiseerida.

Samuti on problemaatiline keskmise brutokuupalga

kriteerium. Kui tegemist on tööjõupuudusega

tegevusalade määratlemisega, siis on vaja silmas

pidada, et kõrgem palgatase suurendab Eesti

spetsialistide huvi selles valdkonnas töötada ja see

vähendab tööjõupuudust sellistel tegevusaladel.

Kõrgem tööjõupuudus tekib pigem valdkondades, kus

Eesti haridussüsteem ei valmista piisavalt ette

vastavaid spetsialiste või palgatase on nii madal, et

Eesti töötajatel puudub huvi oma oskusi seal

rakendada. Eesti hariduspoliitika peaks eelkõige

olema suunatud sellele, et valmistada ette kohalikke

kõrge lisandväärtuse loomise võimega spetsialiste kas

Eesti või välismaa haridusasutustes. Ei ole mõistlik

loota kõrgepalgaliste töökohtade täitmisele valdavalt

välismaa spetsialistide poolt, kui väiksema töötasuga

töö tegemine jääb kohalike võimaluseks. Just

vastupidi, kõrge lisandväärtusega töö tegemist

abistavad madalama palgaga töökohad oleks kohaliku

tööjõu huvi puuduse korral vaja täita vastavate

välismaa oskustöötajatega, kelle ootused palga osas on

kohalikega võrreldes väiksemad. Hetkel takistab seda

kehtestatud palgakriteerium.

Probleemina saab ka esile tuua selle, et sisuliselt on

kehtivas välismaalaste seaduses eelnõus tooduga

võrreldes samasisuline volitusnorm olemas. Seaduses

on sätestatud, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib

anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata

töötamiseks valdkonnas, milles on Eestis vaja

vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle

vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või

kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on

tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus

korraldusega kuni kaheks aastaks. Seega oleks eelnõus

toodud mudeli asemel võinud koostada valitsuse

korralduse eelnõu, kus valitsusel on lai kaalutlusõigus

tööjõupuudusega valdkondade kehtestamiseks.

Seaduse muutmist oleks ainult vaja selleks, et nõuda

tasu maksmist, mille suurus oleks vähemalt 80% Eesti

keskmisest palgast.

mitte ei asendaks kohalike töötajate omi. Samuti

on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti

tööjõuturgu. Palgakriteeriumi nõue aitab tagada

tööturu kaitse ning takistada majanduslikku

dumpingut. Selgitame, et selleks et soodustada

oskustööjõu kaasamist kehtestatakse samas

eelnõuga tööjõupuudusega tegevusaladel

töötamiseks soodsam palgakriteerium, kui seda

tavapärase töörände puhul: tööandja on

kohustatud välismaalasele maksma vähemalt

80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

aasta keskmisest brutokuupalgast (Eesti

keskmise brutokuupalga asemel).

Kehtivas VMS-is sätestatud tööjõupuudusega

valdkondade erisuse osas selgitame, et see erisus

näeb ette küll ette palgakriteeriumi soodustuse

(valdkonna keskmine töötasu) ja erisuse

Töötukassa loa nõudest, kuid mitte sisserände

piirarvu kohaldamisest. Eelneva tõttu ei toeta

kehtiv tööjõupuudusega valdkondade

eriregulatsioon piisavalt vajaliku välistööjõu

kaasamist, kuna sisserände piirarvu täitumisel ei

ole ka tööjõupuudusega valdkondadesse

võimalik välistööjõudu tuua. Samuti ei toeta

kehtiv valdkonna keskmise töötasu nõue selle

eriregulatsiooni eesmärgi saavutamist. Kuigi

valdkonna keskmise palga maksmise nõue

kehtestati eesmärgiga soodustada

tööjõupuudusega valdkondades välistööjõu

värbamist, võib see tegelikkuses oskustööjõu

värbamist pärssida. Mitme potentsiaalse

tööjõupuudusega tegevusala puhul on

valdkonna keskmine palk oluliselt kõrgem kui

Eesti keskmine palk. Näiteks elektrienergia

valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli

2697 eurot ehk 36% kõrgem kui Eesti keskmine

palk. Masinate ja seadmete tootmise valdkonna

keskmine palk 2024. aastal oli 2322 eurot ehk

17% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Seega,

kuigi tegemist on tegevusaladega, kus on

tööjõupuudus, tuleks valdkonna keskmise palga

nõude puhul teatud valdkondades oskustööjõu

värbamiseks maksta välismaalasele keskmisest

palju kõrgemat palka, samas kui oskustöötajate

keskmised palgad on sageli Eesti keskmisest

madalamad. Näiteks oli Statistikaameti

andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste

keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot,

seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk

1572 eurot. Eelnevast tulenevalt on vajalik ka

30

palgakriteeriumi põhimõtte muutmine

tööjõupuudustega tegevusaladele. Märgime, et

lisaks piirarvu erisusele ja palgakriteeriumi

muutmisele on eelnõus ka mitmeid muid

muudatusi võrreldes kehtiva tööjõupuudusega

valdkonna erisusega.

2. Välismaalaste seaduse terviklikum muutmine Välismaalaste seadus tervikuna on ühiskonnas

toimunud muutuste tõttu jäänud ajale jalgu ning

seaduses järjepidevate muudatuste tegemise tulemusel

muutunud raskesti arusaadavaks. Seetõttu oleks vaja

seadust olulisel määral kohendada.

EVEA hinnangul oleks välismaalaste seaduses

tervikuna vaja vähendada palgakriteeriumi suurust ja

kaotada täielikult Eesti Töötukassa loa nõue.

Viimastel aastatel toimunud järsk keskmise palga kasv

omab olulist mõju välismaalastest töötajatele, kelle

peamine eesmärk Eestis töötamisel on teenida raha

oma kodumaal elamise või tarbimise jaoks. Sealset

elukallidust silmas pidades on näiteks 80% Eesti

keskmisest palgast üldjuhul nende jaoks hea teenistus.

Välismaalaste seaduses on samuti probleemiks, et seal

on liiga palju erisusi välismaalaste töötamise puhul. Ei

ole vaja erinevaid reegleid tippspetsialistele,

iduettevõtte ega kasvuettevõtte töötajatele. Seaduse

reeglite ühtlustamise tulemusel kaob vajadus erisuste

kehtestamiseks tööjõupuudusega valdkondadele või

tegevusaladele. Samuti ei oleks vaja erinevaid

regulatsioone Eestis lühiajalise töötamise

registreerimiseks ega tähtajalise elamisloaga

lühiajaliseks töötamiseks. Erinevatel aegadel

välismaalaste seaduse muudatustega kehtestatud

reeglid tuleks nüüd põhjalikult üle vaadata ja analüüsi

tulemusel neid võimalikult palju ühtlustada.

Ka kehtestatud sisserände piirarvu regulatsioon ei

täida enam oma eesmärki. Eelnõu seletuskirja kohaselt

moodustasid erisuste tõttu 2024. aastal sisserände

piirarvu alt välja antud elamisload 19% kõikidest

VMS-i alusel välja antavatest tähtajalistest

elamislubadest erinevate reisi eesmärkide lõikes

(2024. a anti VMS-i alusel välja 6137 tähtajalist

elamisluba, millest 1177 sisserände piirarvu

arvestusega). Lisaks ei arvestata sisserände piirarvu

alla elamislube, mis on antud rahvusvahelise kaitse

seaduse alusel (st sõjapõgenikud) ja Euroopa Liidu

kodaniku seaduse alusel (EL-i kodanikud ja nende

pereliikmed). Siit saab järeldada, et sisserände piirarv

on tegelikult oma reguleeriva rolli minetanud

praktiliselt kõigi elamisloa taotlemise põhjuste lõikes

(töötamine, ettevõtlus, kaalukas riiklik huvi,

Teadmiseks võetud

Nõustume, et kehtiv töörände regulatsioon on

killustunud ning vajab tervikuna ülevaatamist,

et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus.

Ränderegulatsiooni terviklikku ülevaatamist

analüüsitakse edaspidi.

31

välisleping) ja seda on vaja kas kordades suurendada

või hoopis ära kaotada. Muudatuse tulemusel kaoks

vajadus keeruka erandite mudeli järele, mille kohaselt

on võimalik välismaalastel Eestis elada ja töötada

väljaspool piirarvu ulatust. Piirarvu eesmärk ei peaks

olema kaitsta Eesti tööjõuturgu odava välistööjõu eest

ning seda ei ole vaja kohaldada eelkõige liht- ja

oskustöötajate Eestisse toomisel. Odava välistööjõu

eest kaitseb välismaalaste seaduses kehtestatud

palgamäär.

Sotsiaalkindlustusamet Tagasiside edastatud Sotsiaalkindlustusametile

e-kirja teel 14.11.2025.

Nõustume eelnõu seletuskirjas tooduga, et kavandatud

muudatusel on teatav mõju ka SKA töökoormusele.

Samas tuleb arvestada, et reeglina on inimesed erineva

tausta ja vajadustega, mistõttu on tänaste andmete

pinnalt keeruline täpset mõju prognoosida. Võttes

arvesse, et inimeste vajadused võivad ajas muutuda,

siis ei pruugi sisserändajate ja nende pereliikmete

vajadused piirduda ainult mõne universaalse toetuse ja

hüvitistega, vaid võivad laieneda ka teiste avalike

teenuste tarbimisele.

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja mõjude kirjeldust vastavalt

täiendatud.

Tervisekassa

Engli Smitt, [email protected]

Tagasiside edastatud Tervisekassale e-kirja teel

04.11.2025 ja 14.11.2025.

Eelnõus ei ole hinnatud muudatustega kaasnevat mõju

Tervisekassale. Tervisekassa kuulub

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Hindamata

on, kuidas mõjutavad eelnõus toodud sihtgruppide

ravikulud Tervisekassa eelarvet. Jätame eelnõu

eelnevalt nimetatud põhjusel kooskõlastamata.

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja kulude kirjeldust täiendatud

Tervisekassale kaasneva mõju osas.

1

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse

(tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2026. a nr

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 12 alusel.

§ 1. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

Tööjõupuudusega tegevusalad, millel töötamiseks võib anda välismaalasele tähtajalise

elamisloa töötamiseks välismaalaste seaduse § 181 lõike 8 alusel, on:

1) …;

2) …;

3) …;

4) jne.

§ 2. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtivus

Paragrahvis 1 nimetatud loetelu kehtib viis aastat.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

2

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2026. a nr

202X. aastaks kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalse arvu jagunemine tööjõupuudusega tegevusalade vahel

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 16 alusel.

§ 1. 202X. aastaks kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate

tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jagunemine tööjõupuudusega tegevusalade

vahel

202X. aastal jaguneb tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste

elamislubade maksimaalne arv tööjõupuudusega tegevusalade vahel järgmiselt:

1) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …;

2) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …;

3) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …;

4) jne.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

3

Rakendusakti kavand nr 3

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2026. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise seadusega (tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 1 ja § 228 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ § 16 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või § 1762“;

2) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub … . … … . aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega

tegevusalade erisus) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu

(edaspidi eelnõu) on koostatud eesmärgiga kehtestada erisus tööjõupuudusega tegevusaladel

töötamiseks. Uue erisuse abil saavad Eestis suure tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad

ettevõtted paindlikumalt kaasata vajalikku välistööjõudu.

Eelnõuga asendatakse välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) sätestatud lühiajalise töötamise

tähtajalise elamisloa erisus, mis loodi 2023. aastal oskustööjõu kaasamiseks, tööjõupuudusega

tegevusalade erisusega. Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv lühiajalise töötamise tähtajalise

elamisloa eriregulatsioon ei ole täitnud oma eesmärki oskustööjõu puuduse leevendamisel.

Muudatustega kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumisel soodsamad

tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:  kehtiva lühiajalise töötamise erisuse asemel kehtestatakse tööjõupuudusega

tegevusalade erisus, mille alusel võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

anda tähtajalise elamisloa töötamiseks sisserände piirarvu väliselt ja ilma Eesti

Töötukassa loa nõudeta;

 tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks kehtestatakse palgakriteeriumi

erisus, mille järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80% Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

Loodavate erisustega võimaldatakse konkreetsete kriteeriumide alusel ja

kindlaksmääratud mahus anda kolmandatest riikidest pärit välismaalastele tähtajalisi

elamislubasid töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal.

Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne majanduslik mõju. Mõju demograafilisele

olukorrale on pikas perspektiivis ebaoluline. Eelnõu rakendamisega kaasneb töökoormuse

kasv riigiasutustele, ettevõtete halduskoormus kahaneb vähesel määral ja välistöötajate

halduskoormus ei muutu. Seega halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu

puhul vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunikud Killu Paal

([email protected]) ja Eva Lillemäe ([email protected]) ning

õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu koostamise metoodika on välja töötanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) strateegiosakonna peaanalüütik Mario

Lambing ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud SiM-i õigusosakonna õigusnõunikud Jaanus Põldmaa (tel 612 5041,

[email protected]) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:

 Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);

 Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);

 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);

 ministeeriumid, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM),

Kultuuriministeerium (edaspidi KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM), Rahandusministeerium (edaspidi RaM), Sotsiaalministeerium (edaspidi

SoM) ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);

 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA);

 Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse VMS-i avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 33.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20271 järgmiste punktidega:

 eesmärgiga leevendada majanduskasvuks vajalikku tööjõupuudust, samas aga maandades

rändega seotud julgeolekuriske, muudame välismaalaste seaduses oskustöötajatesse

puutuvaid reegleid;

 muudame välismaalaste seadust võimaldamaks ettevõtetel kaasata vajalikku

kvalifitseeritud tööjõudu valdkondades, kus kodumaal oskustööjõudu napib.

Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut

toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud

rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja

Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi-

kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks;

 võtta kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks

ning selliste juhtude menetlemiseks“.2

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eelnõuga leevendatakse kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis takistab Eesti ettevõtete

tegevust ja pärsib majandusarengut.

Sarnaselt teistele EL-i liikmesriikidele seisab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime vaates

silmitsi tööjõu ja oskuste nappusega, mis tuleneb eelkõige demograafilistest trendidest, aga ka

majanduse rohe- ja digiülemineku proovikividest. Euroopa Komisjoni 2025. aasta

1 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud „Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36.

3

riigipõhistes soovitustes3 on rõhutatud, et Eesti konkurentsivõimet vähendab juba praegu

eri sektorites nähtuv oskuste puudujääk ja ebakõla, mistõttu tuleks lisaks meetmetele nagu

haridus- ja koolitussüsteemi vastavusse viimine tööturu vajadustele ning ümber- ja täiendõppe

juurdepääsu parendamisele lihtsustada ka välismaa oskustööliste kaasamise reegleid.

Tuleviku vaates süveneb tööjõupuudus veelgi. Prognooside kohaselt jääb töötlevas tööstuses

järgnevatel aastatel puudu umbes kaks kolmandikku inseneridest (490 tootmise ja töötlemise

kõrgharidusega spetsialisti aastas), tervishoiusektoris on kuni 2033. aastani prognoositav

puudujääk umbes 1300 tervishoiutöötajat4 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

(edaspidi IKT) sektoris umbes 1550 inimest aastas5. OSKA üldprognoosi 2022–20316

kohaselt tekib 2031. aastani enim töökohti juurde IKT, finants- ja kindlustustegevuse ning

tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkondades. Töötlevas tööstuses kasvab hõive enim

tööstusjuhtide, inseneride ja tööstuse töödejuhatajate seas, kuid vajadus kasvab ka

mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade järele.7

Riik saab tööjõupuudust leevendada mitmesuguste meetmetega, nagu suunatud

hariduspoliitika, kohaliku tööjõu ümberõpe kvalifikatsiooni ja oskuste parandamiseks, täiend-

ja ümberõppeteenused ning tööhõive suurendamine mitteaktiivsete ja töötute kaasamisega

tööjõuturule. Tööjõupuuduse kontekstis on olulised meetmed ka tootlikkuse suurendamine,

protsesside automatiseerimine ja digiteerimine ja töökorralduse optimeerimine.

Ühiskonna ja tööjõuturu vajadustele vastamisel on esmatähtis hariduspoliitika. Seejuures on

üks oluline meede julgustada õppesse ja tööturule siirdujaid spetsialiseeruma nutikatele

kasvuvaldkondadele. Selleks et suunata noori õppima tööstuse ja IT-valdkonna erialadele, on

riik algatanud mitmeid programme, nagu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia. Lisaks on

käivitatud kutsehariduse reform eesmärgiga ajakohastada kutseõppe sisu ja siduda kutseõppe

pakkumine OSKA raportites prognoositud tööjõuvajadusega. Reformi tulemusena valib

senisest enam noori rakendusliku hariduse, omandades erihariduse valdkondades, mis

toetavad majanduskasvu. Haridusvaldkonna arengukava 2021–20358 üks peamisi sihte on

laiendada täiend- ja ümberõppevõimalusi, sealhulgas töökohapõhist õpet, et reageerida

paremini kiiresti muutuvatele töömaailma arenguvajadustele.

Kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni parandamisel ning tööturu vajadustele vastavuse

suurendamisel on olulisel kohal ka tööturumeetmed. Töötukassa pakub mitmekesist oskuste

arendamise paketti, mis hõlmab täiend- ja ümberõppeteenuseid nii töötutele kui ka töötavatele

inimestele. Vajalike oskuste arendamiseks pakutakse kuni aastast tööturukoolitust,

tasemeõppes osalemise toetust (kutse-, rakendus-, kõrghariduse tasemel) ja tööandjate

koolitustoetust. Selleks et tõsta tööjõus osalemise määra, on heaolu arengukavas 2023–20309

seatud üheks peamiseks tegevussuunaks tööturuga nõrgalt seotud isikute tööhõive

suurendamine. Hoolimata majanduslangusest ja töötuse määra tõusust (6,4%-lt 2023. aastal

7,6%-le 2024. aastal) jätkus tööturul hõive kasv (tööjõus osalemise määr tõusis 73,9%-lt

3 Euroopa Komisjon 2025. Nõukogu 8. juuli 2025 soovitus, mis käitleb Eesti majandus, sotsiaal, tööhõive,

struktuuri ja eelarvepoliitikat (C(2025/3980), põhjenduspunkt 30. 4 Sihtasutus Kutsekoda 2024. Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid. 5 Sihtasutus Kutsekoda 2022. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkond, lk 94. 6 Sihtasutus Kutsekoda 2023. OSKA üldprognoos 2022–2031: ülevaade Eesti tööturu olukorrast,

tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest, lk 2. 7 Sihtasutus Kutsekoda 2020. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus. 8 Haridus- ja Teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, lk 12. 9 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 14.

4

2023. aastal 74,6%-le 2024. aastal)10. Eesti tööhõive määr on EL-i liikmesriikidest üks

kõrgemaid, olles 2024. aastal kuuendal kohal.

Eelkõige negatiivsete demograafiliste trendide tõttu kohaliku elanikkonna oskustesse

investeerimisest, töötuse vähendamisest või (töö)protsesside tõhustamisest ei piisa. Kuna

Eesti rahvastik vananeb ja loomulik iive on olnud pikka aega negatiivne, on tööturule

sisenevaid noori vähem kui tööturult vanuse tõttu lahkujaid. Eurostati baasprognoosi11

andmetel kahaneb 20–64-aastaste inimeste arv Eestis 2023.–2028. aastani 13 000 inimese

võrra, suure rände korral 3500 inimese võrra ja ilma rändeta 28 000 inimese võrra. Rahvastiku

vähenemine ja vananemine koos majanduskeskkonna muutustega on viinud olukorrani, kus

välistööjõu kaasamine on teatud ulatuses möödapääsmatu, et vajalike oskustega

töötajaid tööturule juurde tuua.

OSKA 2025. aasta uuringust „Välistööjõu vajadus aastani 2035“ (edaspidi OSKA välistööjõu

uuring) nähtub, et Eesti tööturul on igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti.

Oskustöötajatest jääb puudu 700 inimest aastas12. Seega on Eesti tööturule vaja juurde

umbes 2100 töötajat aastas, kui senised trendid jätkuvad.

Joonis 1. Ajutise välistööjõu vajadus aastas OSKA üldprognoosi alusel

Allikas: OSKA välistööjõu uuring

Kuigi kvalifitseeritud tööjõu puudus toob kaasa suureneva vajaduse välistööjõu järele, piirab

kehtiv ränderegulatsioon oskustööjõu sisserännet. Töötamiseks antavatele elamislubadele

kohaldatakse reeglina sisserände piirarvu. Sisserände piirarv loodi 1991. aastal eesmärgiga

piirata igasugust välismaalaste sisserännet Eestisse ja selle maht on VMS-i § 113 lõike 2 järgi

kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. See tähendab, et igal aastal saab sisserände piirarvu

arvestusega anda välja maksimaalselt ligi 1300 tähtajalist elamisluba. Regulatsiooni loomisel

kohaldati sisserände piirarvu kõikidele välismaalastele, lähtudes eeldusest, et 0,1% alalisest

elanikkonnast on maksimaalne arv välismaalasi, keda Eesti ühiskond suudab edukalt vastu

võtta ja lõimida.

10 Statistikaamet. Tööturg, vaadatud 16.07.2025. 11 Eurostat. Statistics | Eurostat, vaadatud 19.08.2025. 12 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Välistööjõu vajadus aastani 2035, lk 3.

5

Aastate jooksul on sisserände piirarvule kehtestatud mitmeid erisusi (vt joonis 2). Kehtivas

sisserände piirarvu regulatsioonis nähakse ette 22 erandit (sätestatud VMS-i §-s 115) –

näiteks on sisserände piirarvust välja arvatud õpi- ja pereränne, EL-i kodanikud ja nende

pereliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud, rahvusvahelise

kaitse saajad, aga ka kvalifitseeritud välistöötajad.

Joonis 2. Sisserände piirarvu erisused

Allikas: SiM

Erisuste tõttu moodustasid 2024. aastal sisserände piirarvu alt välja antud elamisload 19%

kõikidest VMS-i alusel välja antavatest tähtajalistest elamislubadest erinevate reisi

eesmärkide lõikes (2024. a anti VMS-i alusel välja 6137 tähtajalist elamisluba, millest 1177

sisserände piirarvu arvestusega). Lisaks ei arvestata sisserände piirarvu alla elamislube, mis

on antud rahvusvahelise kaitse seaduse alusel (st sõjapõgenikud) ja Euroopa Liidu kodaniku

seaduse alusel (EL-i kodanikud ja nende pereliikmed).

6

Tabel 1. Aastas VMS-i alusel antud tähtajalised elamisload taotlemise põhjuse lõikes

Taotlemise põhjus 2021 2022 2023 2024

2025

(seisuga

04.12)

Ettevõtlus 115 89 91 81 47

Kriminaalmenetluses

osalemine 0 0 2 0 1

Pereränne 2893 3206 2173 1771 1483

Püsivalt Eestisse elama

asumine 1473 1398 1490 1207 3304

Töötamine 3599 3913 3409 2576 2061

Välisleping 7 15 6 14 7

Õppimine 1225 632 520 488 425

Kokku 9312 9253 7691 6137 7328

Sisserände piirarvu alt

välja antud load 1286 1283 1261 1177 928

Sisserände piirarvu alt

antud lubade osakaal

VMS-i alusel antud

tähtajalistest

elamislubadest

14% 14% 16% 19% 13%

Allikas: SiM, PPA

Kehtivat sisserände piirarvu kohaldataksegi peamiselt töötamiseks antavatele

elamislubadele, kuid seejuures on ka töörände puhul teatud kategooriad sisserände

piirarvu alt välja arvatud. Muu hulgas ei kohaldata sisserände piirarvu tippspetsialistele

(VMS-i § 115 punkt 18), IKT töötajatele (VMS-i § 115 punkt 14), idu- ja kasvuettevõtte

töötajatele (VMS-i § 115 punktid 15 ja 20) ning välismaalastele, kellele on antud tähtajaline

elamisluba lühiajaliseks töötamiseks (VMS-i § 115 punkt 19). Kõikidest töötamiseks

antavatest elamislubadest väljastati 2024. aastal umbes 54% sisserände piirarvu väliselt.

Seega on suurem osa pikaajalisest töörändest Eestisse väljaspool sisserände piirarvu arvestust.

Eelnevast tulenevalt asjaolust, et valdav osa töörändest on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud,

kellele sisserände piirarv ei kohaldu. Ilma piirarvu arvestuseta antud elamislubadest

töötamiseks 2024. aastal oli 35% tippspetsialistina töötamiseks, 16% töötamiseks idu- või

kasvuettevõttes, 13% Eestis kõrgkooli lõpetanutele ning 7% töötamiseks õpetajana või

teaduslikuks tegevuseks.

Eelkõige kohaldatakse sisserände piirarvu liht- ja oskustöötajate Eestisse toomisel.

Piirarvu arvestusega taotleti elamislube enim töötamiseks töötlevas tööstuses, ehituses,

teenindavates tegevustes, veonduses ja laonduses ning majutuses ja toitlustuses.

Tabel 2. Sisserände piirarvu arvestusega töötamiseks taotletud tähtajalise elamisloa

taotlused tööandja tegevusala lõikes

Tööandja tegevusala 2021 2022 2023 2024 2025 (04.12)

Töötlev tööstus 663 712 526 351 178

Ehitus 361 370 246 229 76

Muud teenindavad

tegevused 272 269 153 141 93

7

Veondus ja laondus 157 176 156 172 74

Majutus ja toitlustus 84 117 105 118 94

Hulgi- ja jaekaubandus 49 35 40 47 11

Põllumajandus,

metsamajandus ja kalapüük 40 27 38 36 28

Kunst, meelelahutus ja

vaba aeg 24 37 33 43 28

Elektroonilise side teenus,

programmeerimine,

konsultatsioonid,

andmetöötlustaristu ja muu

infoalane tegevus 32 42 22 35 33

Haldus- ja abitegevused 28 32 35 36 11

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus 11 20 19 13 12

Haridus 8 10 9 18 7

Elektrienergia, gaasi, auru

ja konditsioneeritud õhuga

varustamine 21 13 7 2 0

Finants- ja

kindlustustegevus 3 9 13 8 6

Kinnisvaraalane tegevus 10 9 4 8 2

Tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne 10 6 3 8 6

Veevarustus;

kanalisatsioon; jäätme- ja

saastekäitlus 5 1 3 2 1

Mäetööstus 3 0 1 1 0

Kirjastamine, ringhääling

ning sisu tootmine ja

levitamine 0 0 0 0 2

Muu 143 149 96 101 110

Kokku 1 924 2 034 1 509 1 369 772

Vabaks jaotamiseks mõeldud sisserände piirarv täitus aastatel 2016–2023 täiel määral,

kusjuures aastatel 2020–2023 juba aasta esimestel päevadel. See tähendab, et sisserände

piirarvu täitumisel ei olnud sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatel välismaalastel

võimalik Eestisse saabumiseks ja siin töötamiseks elamisluba taotleda.

8

Tabel 3. Sisserände piirarv ning piirarvu arvestusega antud ja andmata tähtajalised

elamisload aastatel 2021–2025

Taotlemise põhjus 2021 2022 2023 2024 2025 (04.12)

Kehtestatud sisserände

piirarv 1315 1315 1307 1303 1298

Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk

Vabalt jaotamiseks 1261 0 650 0 313 0 983 31 7928 370

Töötamiseks konkreetses

valdkonnas 25 24 624 23 944 40 190 94

loominguline töötaja 1 24 4 23 6 13 9 6

sportlane, treener,

spordikohtunik 24 0 10 0 26 4 16 18

Töötamiseks töötleva tööstuse

valdkonnas 300 0 600 0

Töötamiseks ehituse valdkonnas 200 0 200 0

Töötamiseks veonduse ja

laonduse valdkonnas 100 0 100 0 162 38

Töötamiseks ajakirjanikuna 10 0 12 23 3 32

Ettevõtlus 6 0 0 5

Välisleping 0 5 3 9 4 1 4 1

Kokku 1286 29 1283 32 1261 46 1177 126 928 370

Allikas: PPA

Viimastel aastatel on rändetrendid mõnevõrra muutunud ning 2024. aastal sisserände piirarv

ei täitunud. Ka 2025. aastal ei ole oodata sisserände piirarvu täitumist. Selle peamised

põhjused on majanduslangusest tingitud konservatiivsem palkamine, Venemaa sõja mõjud,

Venemaa ja Valgevene kodanike suhtes 2022. aastal kehtestatud sanktsioonid13, aga ka

asjaolu, et Ukraina sõjapõgenikud osalevad Eesti tööturul ilma piiranguteta.

Hiljutisest majanduse madalseisust taastumine võtab küll aega, kuid alates eelmise aasta

teisest poolest on Eesti majanduses olnud elavnemise märke.14 Ettevõtja kindlustunne on

paranenud ja saab eeldada, et vajadus välistööjõu järele lähiajal taas märgatavalt kasvab.

Swedbanki 2025. aasta tööstusuuringus nenditakse, et tööhõive on taas kasvule pöördumas.

Uuringu kohaselt leiab 38% ettevõtjatest, et aasta jooksul tööjõu vajadus suureneb15. Balti

Uuringute Instituudi 2024. aastal tehtud „Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide

värbamise ja vajaduse uuringust“16 selgus, et pea pooled ettevõtjad (49%) plaanivad

välismaalt värvata spetsialiste ning enam kui pooled ettevõtjad (59%) oskustöötajaid. Enim

vajatakse välismaalt insenere, aga ka mehhatroonikuid, tehnikuid, keevitajaid ja

pingioperaatoreid.

13 Politsei- ja Piirivalveamet, Venemaa ja Valgevene kodanike töötamise ja ettevõtluse piirangud, vaadatud

16.08.2025; Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määrus nr 42 Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine

seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas – RT I 20.05.2023, 4. 14 Rahandusministeerium 2025. Faktileht_kevadprognoos 2025, lk 1. 15 Swedbank 2025. Tööstusuuring, lk 12. 16 Balti Uuringute Instituut 2024. Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring,

lk 23.

9

Kehtivad sisserände piirarvu erisused oskustööjõu värbamist vajalikus ulatuses ei toeta.

Töörändele kehtestatud sisserände piirarvu erisused on kas liiga suure palganõudega, liigsete

piirangutega või suunatud muule spetsiifilisele kategooriale:

 tippspetsialistide erandi (VMS-i § 115 punkt 18) alusel tuleb välismaalasele maksta

vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist brutokuupalka (2024. a Eesti keskmine

brutokuupalk oli 1981 eurot, seega on 1,5-kordne palgamäär 2972 eurot). Paljudele

Eesti ettevõtetele pole selline palganõue oskustöötajate värbamiseks jõukohane.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine oskus- ja käsitööliste brutopalk

1541 eurot kuus ning seadmete ja masinaoperaatorite brutopalk 1572 eurot kuus.

Seetõttu värvatakse tippspetsialisti erisuse alusel ennekõike juhte ja tippspetsialiste.

Perioodil 2020–2024 tippspetsialisti erisuse alusel saabunutest 91% olid kõrgharitud

välistöötajad;

 lühiajalise töötamise erandit (VMS-i § 115 punkt 19) ei kasutata, kuna selle elamisloa

andmise ja omamise tingimused on liiga piiravad:

o maksimaalselt kolme aasta pikkune Eestis lubatud viibimise aeg on

demotiveeriv välistöötajale, kellel puudub kindlustunne pikaajaliseks

kolimiseks. Samuti on see demotiveeriv tööandjale, kes peab katma töötaja siia

toomise ja väljaõpetamise kulud;

o lähipereliikmete kaasa toomise piirang on demotiveeriv välistöötajale ning

raskendab tööandjatel välistöötajate Eestisse värbamist;

 teised erandid on suunatud spetsiifilistele sihtrühmadele ja sektoritele: IKT (VMS-i

§ 115 punkt 14), idu- ja kasvuettevõtte töötajad (VMS-i § 115 punktid 15 ja 20),

teadlased (VMS-i § 115 punkt 5).

Kehtivas VMS-is on tööjõupuudusega valdkondadele ette nähtud eriregulatsioon. VMS-i

§ 181 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega loetelu valdkondadest,

milles on tööjõupuudus. Vastav erisus jõustus VMS-is 2016. aasta jaanuaris ning selle

eesmärk oli võimaldada anda elamisluba töötamiseks ilma töötukassa loa nõuet täitmata

valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning tuua Eestisse vajalike

teadmiste ja oskustega välismaalasi. Seni ei ole Vabariigi Valitsus praktikas vastavate

valdkondade loetelu korraldusega kehtestanud. Kehtiv tööjõupuudusega valdkondade erisus

näeb ette küll palgakriteeriumi erisuse (valdkonna keskmine töötasu) ja erisuse töötukassa loa

nõudest, kuid mitte sisserände piirarvu kohaldamisest. Seega ei toeta kehtiv tööjõupuudusega

valdkondade eriregulatsioon piisavalt vajaliku välistööjõu kaasamist, kuna sisserände piirarvu

täitumisel ei ole ka tööjõupuudusega valdkondadesse võimalik välistööjõudu tuua.

Lähiaastatel on tööturu vaates küsimuskohaks ka Vene-Ukraina konflikti mõjud ja

sõjapõgenike osalemine tööturul17. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud saavad

osaleda tööturul ilma piiranguteta18, mistõttu suur osa neist on asunud hõivesse. 2023. aastal

töötas Eestis kokku 66 400 ajutist välistöötajat, kellest pea pooled olid Ukraina

sõjapõgenikud. Suurem osa Ukraina sõjapõgenikest oli hõivatud lihttööga (41%) või

oskustööga (55%). Seejuures 62% neist töötas ametites, mis ei vastanud nende haridusele.

OSKA välistööjõu uuringu kohaselt võib arvata, et pikemaks ajaks Eestisse jäädes ning siinset

keelt omandades ja ühiskonnaga kohanedes liigub suur osa sõjapõgenikest kõrgemat

kvalifikatsiooni eeldavatele töökohtadele. Eelneva tõttu on põhjust arvata, et Ukraina

17 Kehtivat elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel omab Eestis 01.07.2025. a seisuga 40 764 ukrainlast, kellest

umbes 66% on tööealised vanuses 20–64 aastat. 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 45 kohaselt võib nimetatud seaduse alusel elamisloa

saanud välismaalane Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti alaline elanik. Seega ei

kohaldata rahvusvahelise kaitse saanud välismaalastele näiteks töötukassa loa nõuet, palgakriteeriumi ega muud

VMS-is sätestatud nõuet, mida kohaldatakse töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale.

10

sõjapõgenike seas oskustöötajate ja tippspetsialistide osakaal mõnevõrra kasvab, samas kui

lihttööliste osakaal väheneb.19

Joonis 3. Ajutise kaitse saajate ametite struktuur 2023. aastal ja prognoos aastaks 2035

Allikas: OSKA välistööjõu uuring

Samas peab arvestama, et Ukraina sõjapõgenikud ei pruugi Eesti tööturule jääda praeguses

mahus, kui ajutise kaitse meetmeid muudetakse. Sel juhul võib tekkida suurem vajadus

oskustööjõu järele, kuna suur osa Ukraina sõjapõgenikest on hõivatud just

oskustöödega.

Isegi kui Ukraina sõjapõgenikud jäävad Eestisse pikemaks ajaks, aitab Arenguseire Keskuse

2022. aasta raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ kohaselt Ukraina

sõjapõgenike sisseränne tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada kuni 2060. aastateni,

seejärel mõju taandub.20

Seega on vaja luua tööjõupuudusega tegevusaladele erisus, mis võimaldab ettevõtetel

soodsamatel tingimustel kaasata välismaist kvalifitseeritud oskustööjõudu, et leevendada

süvenevat tööjõupuudust ning paindlikumalt reageerida tööturu ja majanduse muutuvatele

vajadustele.

2.2. Eelnõu eesmärk

Muudatustega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade

erisusega. Eelnõu peamised muudatused:

1) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa

andmisel erisus sisserände piirarvu arvutamisest ja töötukassa loa nõudest;

2) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa

andmisel palgakriteeriumi erisus, nähes ette tööandjale kohustuse maksta

välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud

Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast;

3) sätestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamise kriteeriumid ja

seatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

tähtajalisi elamislube anda.

Eelnõu eesmärk on luua erisus, mis võimaldab tööjõupuudusega tegevusalal konkreetsete

kriteeriumide alusel soodsamatel tingimustel välistööjõudu kaasata. Eelnõu laiem

eesmärk on tagada vajaliku kvaliftseeritud tööjõu olemasolu kaudu Eesti majanduse

konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja toodete pakkumine.

19 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Välistööjõu vajadus aastani 2035, lk 59. 20 Arenguseire Keskus 2022. Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile, lk 5.

11

Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest, et lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st

välistööjõu teadmised-oskused täiendaksid, mitte ei asendaks kohalike töötajate omi21,

ning püsiränne arvestaks lõimumisvõimega22, nagu on viidatud ka konkurentsivõime

eksperdikogu raportis Riigikogule. Samuti on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu.

Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud ka Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt

poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale

suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Majanduse

konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline soodustada välistöötajate

kaasamist tööturule. Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on aga ka tõhusad meetmed

elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku

sisserände ennetamine ja tõkestamine.

Eelnevast tulenevalt kehtestatakse kavandatava erisuse alt välja antavate tähtajaliste

elamislubade puhul palgakriteeriumi nõue ning selle piirang, kui palju võib

tööjõupuudusega tegevusalade erandi alt tähtajalisi elamislubasid välja anda.

Palgakriteeriumi erisus tagab, et töötasu nõue vastab paremini oskustöötajate kutseala

tegelikule palgale, kuid samas aitab tagada tööturu kaitse ning vältida odava tööjõu

sisserännet. Erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade piirang võimaldab kohandada

välistööjõu sisserännet vastavalt majanduskeskkonnale ja turutrendidele ning tagada, et

välistööjõu sisseränne vastab reaalsetele majandusvajadustele. Oluline on arvestada, et

töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga välismaalased moodustavad vaid osa tööturul

osalevatest välismaalastest. Hõives osalevad ka EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed23

ning kõik teised kolmanda riigi kodanikud, kes elavad Eestis tähtajalise või pikaajalise

elaniku elamisloa24 alusel.

2.3. Eelnõu kooskõla EL-i ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele,

mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist,

riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus

saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt

kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites.

VMS-is ei ole reguleeritud EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi

Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda

on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses (edaspidi ELKS). Samuti ei ole VMS-is

reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja

Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduses.

21 Ülo Kaasik, Kadri Männasoo, Priit Vahter, Uku Varblane 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated.

Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei, lk 6. 22 Sealsamas, lk 64. 23 EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikke, kelle elukoht on 01.07.2025. a seisuga registreeritud

Eestis, on 31 427. EL-i kodaniku pereliikmena omab kehtivat elamisõigust 01.07.2025. a seisuga 575

välismaalast. 24 Seisuga 01.07.2025 omab kehtivat pikaajalise elaniku elamisluba 139 097 välismaalast ja tähtajalist

elamisluba 80 535 välismaalast (kõik rändeliigid, hõlmatud ka Ukraina kodanikud).

12

2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei

tohi diskrimineerida muu hulgas elu- või asukoha alusel. Seega sisaldab PS üldist

võrdsuspõhiõigust. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki

eluvaldkondi25. Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab kõiki isikuid, sealhulgas

laieneb võrdsuspõhiõigus PS-i § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibivatele välisriikide

kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ning PS-i § 9 lõike 2 kohaselt võib laieneda ka

juriidilistele isikutele26.

Siiski ei ole igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu

kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda

koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on

ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud27.

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtlusvabadus on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigus. Seega võib ettevõtlusvabadust piirata igal põhjusel, mis ei

ole põhiseadusega keelatud. Riigikohtu hinnangul piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast

mõistlikust põhjusest. See põhjus peab lähtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja

vabaduste kaitse vajadusest28.

PS-i § 29 lõikes 1 on sätestatud inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja

töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ning teenida elatist enda valitud valdkonnas ja

viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Seega on PS-i

§ 29 lõike 1 kaitse all iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema

äraelamine sõltub. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida seadusandja võib põhjendatud juhtudel piirata.

Selline põhjus võib olla teiste isikute õiguste ja vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise

vajadus. Üks piirangute grupp on kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded

teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku

puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

eesmärk on võimaldada tööjõupuudusega sektorite tööandjatel konkreetsete kriteeriumide

alusel soodsamatel tingimustel välistööjõudu värvata ja vajaliku kvalifitseeritud tööjõu

olemasolu kaudu tagada Eesti majanduse konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja toodete

pakkumine. Eesmärgi saavutamiseks sisaldab eelnõu järgmisi meetmeid:

1) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel

erisus sisserände piirarvu täitumise arvestamisest ja töötukassa loa nõudest;

2) sätestatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

tähtajalisi elamislube anda;

25 RKPJKo, 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 26 RKPJKo 11.03.2015, 3-4-1-51-14, p 60. 27 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26. 28 RKPJKo, 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 81.

13

3) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel

palgakriteeriumi erisus.

Eelnõu meetmed aitavad kaasa välistööjõu värbamisele soodsamatel tingimustel ja on seega

sobilikud eesmärgi saavutamiseks.

Meetmete vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama

hästi saavutada.

1) VMS-i § 113 lõike 1 kohaselt on Eestisse elama asuvate välismaalaste arv piiratud

sisserände piirarvuga. Lõike 2 kohaselt on aastane sisserände piirarv Eestisse

sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest

elanikkonnast. VMS-i § 177 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks

anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille

täitmiseks välismaalasega on töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita

töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i

kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine

välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning töötukassa andmetele

tuginedes. Eelnõuga luuakse eespool nimetatud kahest nõudest soodsamad tingimused

tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevatele tööandjatele, et neil oleks edaspidi

konkreetsete kriteeriumide esinemisel võimalik värvata välistööjõudu soodsamatel

tingimustel.

2) Sätestatakse, kui palju võib kohaldatava erisuse korral piirarvu arvestamata

maksimaalselt tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube

aastas anda.

3) VMS-i § 178 lõike 1 kohaselt on tööandjal kohustus maksta välismaalasele vähemalt

Eesti keskmist brutokuupalka. Kehtiv minimaalne töötasu nõue on 1981 eurot kuus

(2024. aasta Eesti keskmine brutokuupalk). Eelnõuga sätestatakse kehtivast töötasu

nõudest erisus, mis näeb tööandjale ette kohustuse maksta tööjõupuudusega

tegevusalal töötavale välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt 80%

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

Eelnõu meetmed on kõik soodustavat laadi ja aitavad Eesti ettevõtjatel paindlikumalt palgata

välismaalt oskustööjõudu. Eesmärgi saavutamiseks ei ole eelnõu meetmetele võrreldavaid ja

sama tulemuslikke variante ning seega on eelnõu meetmed vajalikud. Lisaks annavad

meetmed parema võimaluse kolmanda riigi kodanikele tegutseda enda valitud tegevusalal, kus

valitseb tööjõupuudus.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk tagada kõigile Eesti

ettevõtjatele teatud tingimuste esinemisel võimalus välismaalt oskustööjõudu palgata, kaalub

üles võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.

Kuna eelnõuga ei kehtestata piiravaid tingimusi, vaid luuakse tööjõupuudusega sektorite

ettevõtjatele võimalus soodsamatel tingimustel välistööjõudu värvata ja laiendatakse

välistööjõu võimalusi Eestisse tööle tulla, ei sekkuta eelnõu meetmetega isikute

põhiõigustesse. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed.

14

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kavandatavate muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK).

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea VTK-d tegema, kui eelnõu menetlus

on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2025. aasta

kabinetinõupidamise otsusega anti SiM-ile ülesanne koostöös MKM-iga valmistada ette

välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab kehtestada sisserände

piirarvu arvutamise erisuse tööjõupuudusega valdkondadele, ning saata eelnõu

kooskõlastusringile hiljemalt 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Muudatuste kiireloomulist jõustamist nõuab asjaolu, et Eesti majandus on sisenemas

taastumis- ja kasvufaasi, mida kinnitavad nii ettevõtjate kindlustunne kui ka viimased

majandusprognoosid. RaM-i 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt küündib

sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) aastane reaalkasv 2026. aastal 2,5%-ni29.

Prognoos toob ühtlasi esile, et enamikul tegevusaladel plaanivad ettevõtjad lähikuudel

suurendada töötajate arvu, mis viitab tööjõuvajaduse kasvule. Ettevõtjate kasvuvõimaluste

realiseerimine eeldab tööjõu kättesaadavuse tagamist, kuid tööandjad on juba praegu OSKA

uuringute põhjal silmitsi kroonilise tööjõupuudusega mitmes võtmesektoris. Selline

tööjõupuudus pidurdab tootlikkust, suurendab tööjõukulusid ning pärsib investeerimisjulgust.

Seetõttu on majandusarengu toetamiseks vaja tagada välistööjõu kaasamine nendel

tegevusaladel, kus on suur tööjõupuudus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse VMS-i ja teisega

sätestatakse eelnõu jõustumine seadusena.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 43 lõige 41 ja § 106 lõige 121.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega kaotatakse seadusest sisserände piirarvu

erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1 punktiga 7,

millega kaotatakse tähtajalise elamisloa andmise võimalus lühiajaliseks töötamiseks. VMS-i

§ 43 lõikes 41 on sätestatud lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale erisus,

mille kohaselt ei või elamisloa kehtivuse lõppemise järel Eestis täiendavalt 90 päeva viibida.

VMS-i § 106 lõikes 121 on sätestatud piirang, mille kohaselt võib tööandja registreerida uuesti

välismaalase lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel elamisloa kehtivusaja lõppemisest,

kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Kuna lühiajalise

töötamise erisus seadusest kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted,

millega olid kehtestatud lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale

täiendavad tingimused ja piirangud. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762 alusel välja

antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või

kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale kehtestatud

piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 15 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse VMS-i § 114 lõikes 1 sõna „korraldusega“ sõnaga

„määrusega“. VMS-i § 114 lõike 1 kohaselt kehtestab sisserände piirarvu Vabariigi Valitsus

korraldusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse

29 Rahandusministeerium 2025. Rahandusministeeriumi 2025. a. suvine majandusprognoos, lk 54.

15

korraldus üksikakt. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse

määrus õigustloov akt.

Haldusmenetluse käsiraamatu kohaselt on üksikaktideks:

• konkreetsele isikule või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud keelavad, kohustavad või

lubavad haldusaktid (ettekirjutused ja load)30;

• konkreetse asja õiguslikku staatust või kasutusrežiimi reguleerivad aktid (nt loodusobjekti

kaitse alla võtmine, detailplaneeringu kehtestamine);

• konkreetse üksikjuhtumi puhul vastu võetud, kuid määratlemata hulka isikuid puudutav

keeld, korraldus või luba (nt keeld vedada riiki sisse teatud päritoluga ohtlikku kaupa)31.

Haldusmenetluse seaduse § 88 kohaselt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab

piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.

Kuivõrd tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu kehtestamine omab mõju nii ettevõtjatele

kui ka välismaalastele ehk tegemist on piiritlemata arvu juhtude reguleerimisega, siis peaks

aastane sisserände piirarv olema kehtestatud üldakti ehk Vabariigi Valitsuse määrusega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse VMS-i § 115 punktis 19 sätestatud sisserände piirarvu

arvutamise erisust. Kehtiva VMS-i § 115 punkti 19 kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu

täitumise arvutamisel välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks

töötamiseks. Muudatuste tulemusena ei arvestata edaspidi sisserände piirarvu täitumise

arvutamisel välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega

tegevusalal.

Lühiajalise töötamise erisus jõustus VMS-is 2023. aastal ning selle erisusega võimaldati kuni

kolmeks aastaks värvata sisserände piirarvu väliselt oskustöölisi Eesti keskmise palgaga:

esmalt aasta viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning seejärel kuni kaheks

aastaks töötamiseks antava tähtajalise elamisloa alusel. Loodud erisust on seni väga vähe

kasutatud sellele kehtestatud oluliste piirangute tõttu: maksimaalselt võib selle erisuse alusel

Eestis töötada kolm aastat, misjärel peab välistöötaja Eestist lahkuma. Samuti ei ole lubatud

pereliikmete Eestisse kaasa toomine. Oskustöötajate puhul on töökohapõhine väljaõpe

tavaliselt arvestatav ning tööandjad investeerivad töötaja väljaõppesse, mistõttu pärsib

piirang, mille kohaselt peab töötaja kolme aasta möödudes Eestist lahkuma, oskustööjõu

värbamist oluliselt. Samuti on välistöötaja Eestisse värbamine raskendatud, kui töötaja ei või

selleks perioodiks pereliikmeid (abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed) kaasa tuua.

Alates erisuse kehtestamisest 2023. aastal kuni 04.12.2025 on lühiajalise töötamise alusel

välja antud 366 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk umbes 5% kõikidest sellel perioodil

töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest (01.01.2023–04.12.2025 on välja antud 8046

tähtajalist elamisluba töötamiseks). Seega on loodud erisust töörändes väga vähe kasutatud.

Kuna lühiajalise töötamise erisus ei ole täitnud oma eesmärki oskustööjõu kaasamise

soodustamisel, kaotatakse eelnõuga lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloa sisserände

piirarvu täitumise arvutamise erisus ning luuakse selle asemele sisserände piirarvu arvutamise

erisus nendele välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks

tööjõupuudusega tegevusalal.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 137 lõige 23 ja § 150 lõige 4.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise

30 RKHK 3-3-1-38-96. 31 RKHK 3-3-1-31-03, p 10–22.

16

arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1

punktiga 7, millega kaotatakse seadusest võimalus anda tähtajaline elamisluba lühiajaliseks

töötamiseks. VMS-i § 137 lõikes 23 on sätestatud erisus, mille kohaselt ei anta tähtajalist

elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kui välismaalasel

on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. VMS-i § 150 lõike 4 kohaselt ei anta

tähtajalist elamisluba vanemale või vanavanemale ega eestkostetavale, kui välismaalasel on

tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Kuna lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise

elamisloa andmise võimalus ja vastav sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus

seadusest eelnõu § 1 punktidega 3 ja 7 kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i

sätted, millega olid kehtestatud täiendavad tingimused ja piirangud lühiajaliseks töötamiseks

antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762 alusel välja

antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või

kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale kehtestatud

piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 15 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse VMS-i § 1761. VMS-i § 1761 lõikes 1

täpsustatakse, et tööjõupuudusega tegevusala erisust ei saa kasutada renditöö puhul. Muudatus

tehakse väärkasutuse ennetamise eesmärgil. Samuti tehakse VMS-i § 1761 lõike 2

sissejuhatavas lauseosas sõnastuslik parandus, asendades sõna „renditöötaja“ sõnaga

„renditööl“.

Kehtiva VMS-i § 1761 lõike 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa

töötamiseks ka juhul, kui välismaalane töötab renditöötajana kasutajaettevõtja juures

töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses. Eelnõuga luuakse tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks olulised soodustused: erisus sisserände piirarvu täitumise arvutamisest,

töötukassa loa nõudest ja palgakriteeriumist. Soodustuste eesmärk on võimaldada

tööjõupuudusega tegevusalal tegutsevatel ettevõtetel kaasata vajalikku välistööjõudu

soodsamatel tingimustel. Vältimaks seda, et renditöö ettevõtete abil kuritarvitatakse erisust,

ilma et kasutajaettevõtja ise tegutseks tööjõupuudusega tegevusalal, kehtestatakse piirang,

mille kohaselt ei saa renditöö puhul vastavat erisust kasutada. Jätkuvalt on võimalik renditöö

puhul taotleda elamisluba töötamiseks näiteks üldistel alustel.

VMS-i § 1761 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 177 lõikes 12, §-s 1813, § 185 lõikes 21 ja

§ 293 lõikes 5 tehakse sõnastuslikud parandused, asendades sõna „renditöötaja“ sõnaga

„renditööl“. Muudatus on seotud VMS-i § 1761 lõikes 1 tehtavate muudatustega ja see tehakse

õigusselguse eesmärgil. Kuna lõikes 1 sätestatakse alus töötamiseks antavale tähtajalisele

elamisloale renditööl, mitte renditöötajana, siis tuleb ka eelnevalt viidatud sätetes sõnastust

vastavalt muuta.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1762. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punktiga 3, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks

töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kehtivas VMS-i §-s 1762 on sätestatud

tingimused lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna lühiajalise

töötamise tähtajalise elamisloa sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest

eelnõu § 1 punktiga 3 kaotatakse, kaob ka selle erisuse kasutamise vajadus. Eelnõuga

tunnistatakse kehtetuks kõik lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloaga seonduvad muud

sätted.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse VMS-i § 178 lõiget 13, sätestades tööjõupuudusega

tegevusalal töötamiseks välja antava tähtajalise elamisloa puhul palgakriteeriumi erisuse.

17

Reeglina on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt

võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata

kokkulepitud tööajast (VMS § 178 lõige 1). Palgakriteeriumi määra puhul lähtutakse

Statistikaameti viimati avaldatud andmetest. Statistikaamet avaldab aastaseid palgaandmeid

korra aastas, orienteeruvalt märtsis Statistikaameti andmebaasis. Uute andmete avaldamise

järgselt ajakohastatakse välismaalastele kohaldatavat palgamäära ehk võetakse aluseks

Statistikaameti viimati avaldatud andmed. Seega näiteks 2025. aasta alguses, kui

Statistikaameti aastased brutokuupalga andmed on 2023. aasta kohta ning 2024. aasta

andmeid ei ole veel avaldatud, kohaldatakse 2023. aasta Eesti keskmise brutokuupalga määra.

Orienteeruvalt märtsis, kui Statistikaamet avaldab andmed 2024. aasta Eesti keskmise

brutokuutasu kohta, kohaldatakse 2024. aasta Eesti keskmise brutokuupalga määra. Tööandja

on kohustatud maksma välismaalasele kogu elamisloa kehtivusaja jooksul vähemalt seda

töötasu, mida elamisloa andmise ajal kohaldatav palgamäär ette nägi. Elamisloa pikendamise

korral palgamäära uuendatakse, võttes aluseks sellel ajal Statistikaameti viimati avaldatud

andmed. Vastavad põhimõtted tulenevad kehtiva VMS § 178 lõikest 2, mis näeb ette, et

välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse

võtmise ajal Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse

tähtajalise elamisloa pikendamise või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemise korral.

Kehtiva VMS-i § 178 lõikes 13 on sätestatud palgakriteeriumi erisus nendele välismaalastele,

kellele antakse elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega valdkonnas. Sätte kohaselt tuleb

tööjõupuudusega valdkonnas töötamiseks maksta välismaalasele vähemalt valdkonna

keskmist brutokuupalka Eesti keskmise palga asemel. Kuigi valdkonna keskmise palga

maksmise nõue kehtestati eesmärgiga soodustada tööjõupuudusega valdkondades välistööjõu

värbamist, võib see tegelikkuses oskustööjõu värbamist pigem pärssida. Mitme potentsiaalse

tööjõupuudusega tegevusala puhul (vt tabel 5) on valdkonna keskmine palk oluliselt kõrgem

kui Eesti keskmine palk. Näiteks elektrienergia valdkonna keskmine palk 2024. aastal oli

2697 eurot ehk 36% kõrgem kui Eesti keskmine palk (2024. aasta Eesti keskmine

brutokuupalk oli 1981 eurot). Masinate ja seadmete tootmise valdkonna keskmine palk 2024.

aastal oli 2322 eurot ehk 17% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Seega, kuigi tegemist on

tegevusaladega, kus on tööjõupuudus, tuleks valdkonna keskmise palga nõude puhul

oskustööjõu värbamiseks maksta teatud valdkondades välismaalasele keskmisest palju

kõrgemat palka, samas kui oskustöötajate keskmised palgad on sageli Eesti keskmisest

madalamad. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste keskmine

brutokuupalk Eestis 1541 eurot, seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk 1572 eurot (vt

tabel 4). Eelnevast tulenevalt ei toeta kehtiv tööjõupuuduse palganõue selle eriregulatsiooni

eesmärgi saavutamist.

18

Tabel 4. 2024. a keskmine töötasu ametite klassifikaatori 1. taseme lõikes

Ametiala pearühm Keskmine töötasu

Juhid 2982

Tippspetsialistid 2846

Tehnikud ja keskastme spetsialistid 2165

Kontoritöötajad ja klienditeenindajad 1752

Teenindus- ja müügitöötajad 1268

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse

oskustöölised 1503

Oskus- ja käsitöölised 1541

Seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad 1572

Lihttöölised 1123 Allikas: Statistikaamet

Eelnõuga nähakse tööandjale ette kohustus maksta tööjõupuudusega tegevusalal töötamise

korral välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud

Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Täpset aega, millal Statistikaamet aastaseid andmeid

peab avaldama, seaduses sätestatud ei ole. Seetõttu on sättes kasutatud analoogiana VMS-i

§ 178 lõikes 1 sätestatule sõnastust „viimati avaldatud“. Statistikaameti avaldatud Eesti aasta

keskmise brutokuupalga põhjal on võimalik arvutada 0,8-kordne Eesti keskmine palk. 2024.

aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mille 0,8-kordne väärtus on 1585 eurot

kuus. Võttes arvesse, et 2024. aastal oli oskustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite

keskmine palk samas suurusjärgus, vastab vähemalt 0,8-kordne Eesti keskmine palk paremini

oskustöötajate tegelikule palgale. Samas oleks jätkuvalt piiratud madalama palga maksmine ja

seeläbi tagatud tööturu kaitse. Kuna 0,8-kordse Eesti keskmise palga maksmise nõude loogika

tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne

palganõue), muudab see oskustööjõu palganõue reeglid arusaadavaks ja hõlpsasti

rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see

õigusselgust ja vähendab erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Ühetaoline palgakriteerium

võimaldab standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades ühtlasi väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse VMS-i § 181 lõike 2 punkti 4, sätestades töötukassa loa

nõude erisuse nendele välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks

tööjõupuudusega tegevusalal. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna ka kehtiva VMS-i

§ 181 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa

loa nõuet täitmata, kui tähtajaline elamisluba on antud töötamiseks tööjõupuudusega

valdkonnas.

Reeglina võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui töötukassa on andnud loa

töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale

esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega

Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on

põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele tuginedes (VMS-i § 177

lõige 1). Teatud soodustatud kategooriatele, kelle sisserännet riik on soovinud soodustada või

kelle puhul töötukassalt loa taotlemine ei ole põhjendatud, on kehtestatud töötukassa loa

nõudest erisused. Vastavad erisused on sätestatud VMS-i § 181 lõigetes 1 ja 2. Kehtiva VMS-i

§ 181 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa loa

nõuet täitmata anda juhul, kui tähtajaline elamisluba antakse VMS-i § 181 lõike 8 alusel

Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud tööjõupuudusega valdkonnas töötamiseks. Kuna

eelnõuga luuakse tööjõupuudusega tegevusalade eriregulatsioon, muudetakse VMS-i § 181

lõike 2 punkti 4 sõnastust. Ka edaspidi ei ole eesmärgipärane nõuda töötukassalt luba

19

välismaalase tööle võtmiseks, kui välismaalane soovib Eestisse tööle asuda ja taotleb selleks

tähtajalist elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Seda põhjusel, et eelnõuga

kehtestatav erisus on suunatud tööjõupuudusega tegevusaladele, kus on tööjõu suur puudujääk

ja seetõttu ei ole täiendavalt töötukassa loa menetlus mõistlik. Tööjõupuudusega loetelu

kehtestamisel võetakse ühe kriteeriumina arvesse selle tegevusala tööjõu üle- või puudujääki.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181 lõike 2 punkt 7. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamise

erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1 punktiga 7,

millega kaotatakse lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise võimalus.

Kehtiv VMS-i § 181 lõike 2 punkt 7 näeb ette töötukassa loa nõude erisuse lühiajaliseks

töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna lühiajaliseks töötamiseks antav

tähtajaline elamisluba ja vastav sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest

eelnõu § 1 punktidega 3 ja 7 kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted,

mis on seotud lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VMS-i § 181 lõiget 8, sätestades, et tähtajalise elamisloa

töötamiseks võib anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja

Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. Kehtivas VMS-i § 181 lõikes 8 on sätestatud alus,

mille kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa loa nõuet täitmata

tööjõupuudusega valdkonnas, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Sättes

tehakse sõnastuslikud muudatused, võttes tööjõupuudusega valdkondade asemel kasutusele

mõiste tööjõupuudusega tegevusalad. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 13, milles

sätestatakse, milliseid tegevusalasid käsitatakse tööjõupuudusega tegevusalana VMS-i

tähenduses. Samuti sätestatakse eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega VMS-i § 181 lõikes 12

Vabariigi Valitsusele volitusnorm tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamiseks määrusega.

Kehtima jääb põhimõte, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui

tegemist on töötamisega tegevusalal, mis on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega

tegevusalade loetelus. Kuna töötukassa loa nõude erisus sätestatakse eelnõu § 1 punkti 9

muudatusega, puudub vajadus korrata seda VMS-i § 181 lõikes 8.

Samuti täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, kuidas määratletakse, kas töötamine toimub

tööjõupuudusega tegevusalal – tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, Eesti

äriregistrisse kantud ettevõtte põhitegevusala peab kuuluma tööjõupuudusega tegevusalade

loetelusse. Kui tööandja Eesti äriregistris registreeritud põhitegevusala ei kuulu

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse, ei ole võimalik loodava erisuse alusel tähtajalist

elamisluba töötamiseks välja anda. Äriühingut registreerides saab ettevõtja määrata ühe

põhilise tegevusala, millelt plaanitakse kõige enam müügitulu saada, kuid ettevõte võib

tegutseda ka teistel tegevusaladel. Samuti saab ettevõtte põhitegevusala Eesti äriregistris

majandusaasta aruande esitamisega muuta.

Kehtiva VMS-i § 181 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega

tööjõupuudusega valdkondade loetelu kuni kaheks aastaks. Edaspidi kehtestatakse loetelu

kuni viieks aastaks. Loetelu maksimaalne kehtivusaeg sätestatakse eelnõu § 1 punkti 13

muudatustega VMS-i § 181 lõikes 10.

Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 14 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181 lõige 9, § 1841 lõige 3,

§ 186 lõige 5 ja § 2102 lõige 4. Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega

kaotatakse seadusest sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks

antud tähtajalisele elamisloale ja eelnõu § 1 punkti 7 muudatusega, millega kaotatakse

20

seadusest lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise võimalus. Kehtiva VMS-i

§ 181 lõike 9 kohaselt võib lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa anda üks aasta

pärast eelmise samal alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist. VMS-i § 186 lõike 5

kohaselt antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks

aastat ja seda ei pikendata. Kuna lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

võimalus ja vastav piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest eelnõu § 1 punktidega 3 ja 7

kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted, mis on seotud lühiajaliseks

töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762

alusel välja antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale

kehtestatud piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 15 selgitusi).

Lisaks tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 14 kehtetuks VMS-i § 1841 lõige 3. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/123332 ülevõtmisega Eesti

õigusesse kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise tingimused ning muuhulgas

sätestatakse VMS § 1841 lõikes 3 erisus olukorras, kus välismaalasel on tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel33. Direktiivi

2024/1233 muudatused on kavandatud jõustada 22. mail 2026. aastal. Kuna kõnesoleva

eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VMS-i sätted, mis on seotud lühiajaliseks töötamiseks

antava tähtajalise elamisloaga, tuleb kehtetuks tunnistada ka direktiivi 2024/1233 siseriiklikku

õigusesse ülevõtmisega kehtestatav erisus.

Samuti tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2102 lõige 4, mille kohaselt ei arvestata püsivalt

Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa saamiseks nõutava Eestis elamise

perioodi hulka aega, millal välismaalasel oli tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks.

Sama põhimõte viiakse aga eelnõu § 1 punkti 15 muudatusega rakendussätetesse ja seega jääb

vastav piirang ka edaspidi kehtima.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VMS-i § 181 lõigetega 10–17, millega sätestatakse

tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamise regulatsioon.

Lõikega 10 defineeritakse tööjõupuuduse tegevusala käsitlus. VMS-i tähenduses on

tööjõupuudusega tegevusalade puhul tegemist tegevusaladega, mis on loetletud Vabariigi

Valitsuse määruses. Loetelu väljatöötamisel lähtutakse VMS-is sätestatud kriteeriumitest ja

loetelu kehtestatakse maksimaalselt viieks aastaks.

Lõikega 11 sätestatakse tööjõupuudusega tegevusala määratlemine VMS-i tähenduses. Sätte

kohaselt lähtutakse tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel selle kahekohalisest

numbrikoodist Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) järgi.

EMTAK on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatori Eesti kohanduste

versioon, mis jaotab tegevusalad hierarhiliselt viiele tasemele34. VMS-is loodava erisuse

puhul lähtutakse EMTAK-i teisest tasemest ehk kahekohalise numbrikoodi tasemest. Vastava

taseme järgi on EMTAK 2025 struktuuri kohaselt tegevusalad jaotatud 87 osaks. Vajaduse

korral võib lähtuda tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel ka EMTAK-i varasema

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi

kodanikele1 liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis

seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühtetaolisi õigusi, OJ L, 2024/1233, 30.04.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj. 33 Eelnõu toimiku number EIS-is: 25-0809. 34 Registrite ja Infosüsteemide Keskus, EMTAK-i tegevusalad.

21

versiooni samaväärsest tasemest. EMTAK-i 2025. aasta versioonile mindi üle alates

01.01.2025, kuid kõik ettevõtted ei pruugi olla äriregistris registreerinud oma tegevusala

lähtudes uuest EMTAK-i struktuurist.

Joonis 4. EMTAK 2025 struktuur

Allikas: SiM, Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Lõikega 12 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada

määrusega loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja selle loetelu kehtivusaja. Määruse

kehtestamise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele riigi sisejulgeoleku eest vastutav minister

ehk siseminister, võttes arvesse MKM-i poolt lõikes 13 sätestatud metoodika alusel koostatud

analüüsi. Vabariigi Valitsusel on võimalus loetelu kehtestada, kuid mitte kohustus seda teha.

Seeläbi jäetakse riigile paindlikkus tööjõu sisserännet sihipäraselt juhtida. Kui näiteks riigi

majandusolukord on keeruline ning tööturul on töötute arv tõusnud, ei pruugi täiendava

välistööjõu sissetoomine soodsamatel tingimustel olla põhjendatud ning Vabariigi Valitsus

võib otsustada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu mitte kehtestada. Tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu võib Vabariigi Valitsus tulenevalt sama paragrahvi lõikest 10 kehtestada

maksimaalselt viieks aastaks.

Võrreldes kehtiva VMS-iga võib Vabariigi Valitsus kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu senise kahe aasta asemel kuni viieks aastaks. See annab võimaluse kehtestada loetelu

pikemaks perioodiks, kui on põhjust eeldada, et tööjõuvajaduse vaatest lähiaastatel olulisi

muutusi ei toimu. Samas on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada loetelu ka lühemaks

perioodiks kui viis aastat, kui eelduslikult on majanduses ja tööturu trendides lähiaastatel

toimumas suuremaid kõikumisi.

Lõikega 13 sätestatakse kriteeriumid, millest tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

väljatöötamisel lähtutakse. Ennekõike võetakse loetelu väljatöötamisel arvesse järgnevaid

andmepõhiseid kriteeriume:

1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos;

2) tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust;

3) tegevusala aasta keskmine brutopalk.

Vajaduse korral võib aga loetelu kehtestamisel arvesse võtta ka muid andmeid ja aspekte,

mida võimaldab sätte sissejuhatavas lauseosas sõna „vähemalt“.

OSKA prognoosid35 kriteeriumina on asjakohased, kuna need võimaldavad hinnata, kas

valdkonnas on oodata tööhõive üle- või puudujääki. OSKA prognoosid kajastavad, kuidas

35 Sihtasutus Kutsekoda. OSKA uuringud.

22

muutub lähiaastate jooksul valdkonna põhikutsealadel hõive ning kas tasemehariduse

lõpetajaid piisavalt, ehk annavad hinnangu tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule36.

Kui lähiaastate tööjõuvajadus ületab oluliselt pakkumist, siis on põhjendatud välistööjõu

kasutamine tööjõu puudujäägi katmiseks. Kui aga konkreetsel tegevusalal tööjõu puudujääki

ei ole, pole välistööjõu kaasamise suurendamine põhjendatud. Seega, mida suurem on tööjõu

puudujääk, seda tõenäolisemalt kuulub tegevusala tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.

OSKA täiendab tööjõu prognoosi/mudelit vastavalt uuringute valmimisele. Praegu on

avaldatud andmed seisuga 20. mai 202537. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel

on mõistlik võtta aluseks OSKA kõige viimatisemad prognoosid tööhõive üle- või puudujäägi

kohta, sest värskeimad andmed kajastavad kõige paremini tööturu ajakohastatud olukorda,

võimaldavad teha informeeritumaid otsuseid ning aitavad tagada, et välistööjõu kaasamise

soodustamine on suunatud tegevusaladele, kus on tegelik tööjõupuudus.

Ekspordi osatähtsus müügitulus näitab seda, kui suur osa ettevõtte müügitulust teenitakse

ekspordi kaudu. Ekspordi osatähtsus müügitulus on kriteeriumina asjakohane, kuna riigi

seisukohast on oluline toetada tegevusalasid, mis on (välis)konkurentsile avatud. Ekspordil on

Eesti kui väikese avatud majandusega riigi mudelis tulu teenimisel väga tähtis roll. Seega,

mida suurem on ekspordi osatähtsus saadud müügitulust, seda paremad kohapunktid see

tegevusala võrdluses teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on võimalus saada

tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Ekspordi osakaalu müügitulust näitab ettevõtte müük

mitteresidentidele. Andmeid ettevõtte müügitulu ja mitteresidentidele müügi kohta

tegevusalade lõikes avaldab Statistikaamet oma andmebaasis (tabel EM00138). Andmeid

ekspordi osatähtsuse kohta müügitulus avaldab Statistikaamet samuti oma andmebaasis.

Tegevusala keskmine palk kriteeriumina on asjakohane, kuna kajastab tegevusala

lisandväärtuse loomise võimet – mida suurem on tegevusala lisandväärtus hõivatu kohta, seda

suuremat palka saab maksta. Samuti kajastab see tööjõuvajadust, töö keerukust jms. Seega,

mida suurem on tegevusala keskmine palk, seda kõrgemad kohapunktid see tegevusala

võrduses teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on võimalus saada tööjõupuudusega

tegevusalade loetellu. Andmeid tegevusala keskmise palga kohta avaldab Statistikaamet oma

andmebaasis (tabelid PA101 ja PA10339).

Kui näitena vaadata, millised tegevusalad nende kolme andmekriteeriumi puhul võiksid

praegu kuuluda tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse40, siis jääksid loetelu esiotsa

järgmised tegevusalad:

Tabel 5. Potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad

Tegevusala

(osaliselt

grupeeritud)

EMTAK-i

numbrikood

Tegevusala (EMTAK-i kahekohalise

numbrikoodi tasandil)

1

Masinate ja

seadmete tootmine C28 Masinate ja seadmete tootmine

2 Elektroonika- ja C26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete

36 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Prognooside koondvaade. 37 OSKA 2025. Prognooside koondvaade. 38 Statistikaamet. EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute järgi. 39 Statistikaamet. PA101: keskmine brutokuupalk, mediaan, detsiilid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi.

PA103: keskmine bruotokuupalk ja mediaan tegevusala järgi. 40 Analüüsi aluseks on võetud EMTAK 2008 tegevusalade jaotus. Seoses EMTAK 2025 kasutuselevõtuga olulisi

muutusi EMTAK kahekohalise numbrikoodi tasemel tegevusalade pingerea eesotsas olevate tegevusalade osas ei

ole toimunud.

23

elektriseadmete

tootmine tootmine

C27 Elektriseadmete tootmine

3

Transpordivahendite

tootmine

C29 Mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste

tootmine

C30 Muude transpordivahendite tootmine

4

Keemiatoodete

tootmine

C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

C21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide

tootmine

5

Pabertoodete

tootmine C17 Paberi ja pabertoodete tootmine

6 Puidutööstus C16 Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine

7 Energeetika

D35 Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine

E37 Kanalisatsioon

E38 Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus

E39 Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused

E36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus

8 Veondus ja laondus

H49 Maismaaveondus ja torutransport

H50 Veetransport

H51 Õhutransport

H52 Laondus ja veondust abistavad tegevused

9

Ehitusmaterjalide

tootmine C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete

tootmine (ehitusmaterjalide tootmine) Allikas: MKM

Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on lähtutud järgnevast

metoodikast: aluseks on võetud kolm eelnõuga loodava VMS § 181 lõikes 13 loetletud

andmepõhist kriteeriumi, mille põhjal on tegevusaladest moodustatud kolm pingerida.

Sarnased tegevusalad, eelkõige väiksema hõivatute arvuga tegevusalad, on grupeeritud, et ei

oleks eraldi väga väikeseid valdkondi. Kuna mitmed näitajad põhinevad valimiuuringul, siis

mida väiksem on tegevusala, seda suuremad on suhtelised usalduspiirid ehk tulemused on

ebatäpsemad. Samuti võivad väiksemate tegevusalade andmed puududa

konfidentsiaalsuspiirangute tõttu. Lisaks andmetest tulenevatele põhjustele (väike tegevusala,

väike valim, laiad usalduspiirid, konfidentsiaalsuspiirangute tõttu andmete puudumine) on

mitmed tegevusalad grupeeritud analüüsis ühte rühma lähtudes sisulistest kaalutlustest.

Kasutatud on kas grupeerimist tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkoodi tasemele või

siis eelkõige töötleva tööstuse harude puhul lähtuvalt tegevusalade sarnasusest (sarnaseid

tegevusalasid mõjutavad sarnased tegurid, sh tööjõupuudus). Tegevusalade sarnasuse

võrdlemisel lähtuti nende ametialade struktuuri sarnasusest (ametialade klassifikaatori ISCO

kahekohalise koodi tasandil), mida hinnati koosinussarnasuse indeksi (cosine similarity index)

abil, mis jääb vahemikku –1…+1 (+1 korral on ametialade struktuur täiesti sarnane, –1 korral

täiesti vastupidine ning 0 tähistab mittesarnaseid voogusid). Tööstussektori grupeeritud

tegevusalad on ametialade struktuurilt omavahel tugevalt või väga tugevalt sarnased

(sarnasuse indeks 0,62–0,94). Ka teistes valdkondades on tegevusalade vahel väga tugevaid

seoseid, kuid need sisaldavad ka mõningaid tegevusalasid, mis on ametialadelt üksjagu

erinevad. Analüüsi tulemuste osas ei ole see siiski probleem, sest valdavalt on edetabeli

alumises otsas grupeeritud tegevusalade taustandmed, mida analüüsis kasutati, grupeeritud

24

tegevusaladel üsna sarnased (pigem keskmisest madalam palk ja ekspordi osatähtsus) ning

detailsema taseme analüüs ei muudaks oluliselt järeldusi.

Andmepõhiseid kriteeriume võeti tegevusalade pingerea koostamisel arvesse järgmiselt:

1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos: mida kõrgem on tööjõu puudujäägi hinnang, seda

kõrgema koha või suuremad kohapunktid tegevusala sai. Tööjõu nõudluse ja

pakkumise tasakaalu näitaja puhul varieerus hinnang vahemikus –1,5%-st (suurima

puudujäägiga) kuni 1,1%-ni (suurima ülejäägiga). Mida negatiivsem on näitaja, seda

kõrgemal kohal on tegevusala pingereas, sest seda suurem on seal tööjõupuudus.

Näiteks on selle pingerea esikohal veondus ja laondus, mille näitaja oli –1,5%.

2) Ekspordi osatähtsus müügitulust: mida suurem on ekspordi osatähtsus müügitulust,

seda kõrgemal kohal on tegevusala pingereas. Ekspordi osatähtsus oli olenevalt

tegevusalast vahemikus 4‒90%. Näiteks veonduses ja laonduses oli ekspordi

osatähtsus müügitulust 45,9% ehk kui tegevusalad tulemuse põhjal järjestada

(suurema ekspordi osatähtsusega tegevusalad eespool), jääb veondus ja laondus

pingereas pigem keskele. Kõrgeima tulemusega oli elektroonika ja elektriseadmete

tootmine (88,8% müügitulust tuleb ekspordist). Kui tegevusala näitaja oli puudu,

kasutati sellele lähimat valdkonda. Andmed puuduvad finants- ja kindlustustegevuse

ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas.

3) Tegevusala keskmine palk: indikaatorina kasutati tegevusala keskmise palga suhet

kõigi tegevusalade keskmisse palka. Mida suurem on näitaja, seda kõrgemal kohal on

tegevusala pingereas. Olenevalt tegevusalast varieerus näitaja vahemikus 0,5–2 Eesti

keskmist. Näiteks veonduse ja laonduse tegevusala palk oli 91,1% Eesti keskmisest,

puidutööstusel 93,3% ja IKT-valdkonnas 140,3%.

Loetelu väljatöötamisel võeti kolme andmepõhist kriteeriumit arvesse võrdse kaaluga. Lisaks

arvväärtuste kokkukaalumisele leiti tegevusalade järjestus ka tegevusala kolme indikaatori

kohapunktide põhjal. Seeläbi vähendati suuri erinevusi näitajate arvväärtustes41. Kahe erineva

järjestuse põhjal moodustus tegevusalade pingerida (tabel 6).

41 Tööjõu puudujäägi hinnang varieerus vahemikus –1,5–1,1%. Keskmine palk oli vahemikus 0,5–2 Eesti

keskmist, ekspordi osatähtsus 4–90% tegevusala müügitulust (kahel valdkonnal puudus näitaja). Kuna näitajad

on väga erinevas mõõtkavas, siis tuleks vastavalt sellele kaalusid korrigeerida või näitajaid ümber skaleerida,

antud juhul täidab seda eesmärki arvnäitajate asemel järjestuse kasutamine.

25

Tabel 6. Tegevusalade loetelu kriteeriumide alusel

Allikas: OSKA, Statistikaamet, MKM

Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade analüüsist nähtub, et praeguste andmete põhjal

kuuluksid loetellu ennekõike töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Kuigi

andmepõhiste kriteeriumide kohaselt oleks esikümnes ka programmeerimine, ei ole

eesmärgipärane seda tööjõupuudusega tegevusalade loetelus kehtestada. Seda põhjusel, et

IKT erialasel ametikohal tööle asuvatele välismaalastele on juba VMS-i § 115 punkti 14

alusel kehtestatud sisserände piirarvu täitumise arvutamisel erisus. Samuti võivad muud

tegurid (sh võimalikud rände- ja julgeolekuriskid) tingida vajaduse tegevusalade loetelu

kohandada, seetõttu nähakse eelnõuga loodava VMS § 181 lõikega 13 ette, et ennekõike

lähtutakse kolmest andmepõhisest kriteeriumist, kuid vajadusel võib loetelu kehtestamisel

arvesse võtta ka muid aspekte ja andmeid.

Muudatuste tulemusel võib suurusjärgus 30% töötamiseks antavatest elamislubadest loodava

erisust kasutada, eeldusel et selle mahuga ei ületata erisuse alt antavate elamislubade

maksimaalset arvu, mis kehtestatakse eelnõuga loodava VMS § 181 lõikega 14. Perioodil

2020‒2021 töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest keskmiselt 23% anti töötamiseks

töötlevas tööstuses ning 16% töötamiseks veonduses ja laonduses. 2024. aastal anti töötlevas

tööstuses töötamiseks 504 tähtajalist elamisluba (20% kõikidest töötamiseks antud

tähtajalistest elamislubadest) ning veonduses ja laonduses töötamiseks 227 tähtajalist

elamisluba (9% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest).

Grupp

Tegevusalad (osaliselt

grupeeritud) EMTAK

Hinnang

(arv-

näitajate

põhjal)

Hinnang

(koha-

punktide

põhjal)

Keskmine

koht

Mõlema

järjestuse

põhjal

esikümnes

(10% hõivest)

Programmeerimine J62 1 1 1

Masinate ja seadmete

tootmine C28 2 3 2,5

Elektroonika- ja

elektriseadmete tootmine C26-27 4 2 3

Mootorsõidukite, haagiste,

poolhaagiste ja muude

transpordivahendite

tootmine C29-30 3 4 3,5

Kemikaalide ja

keemiatoodete ning

ravimite tootmine C19-21 5 7 6

Paberi ja pabertoodete

tootmine C17 6 7 6,5

Puidutöötlemine ja

puittoodete tootmine C16 10 9 9,5

Kohapunktide

järgi

esikümnes

(7% hõivest)

Elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus, jäätmekäitlus

D35-

E39=D+E 18 6 12

Veondus, laondus ja

abistavad tegevusalad H49-52 21 5 13

Ehitusmaterjalide tootmine C23 16 10 13

26

Tabel 7. Aastas välja antud elamisload töötamiseks tööandja juures, kes tegutseb

töötlevas tööstuses või veonduses ja laonduses

Tööandja põhitegevusala 2020 2021 2022 2023 2024

2025

(04.12)

Kokku tähtajalisi elamislube

töötamiseks 3024 3599 3913 3409 2576 2061

Töötlevas tööstuses töötamiseks välja

antud elamisload 796 745 828 877 504 413

Veonduses ja laonduses töötamiseks

välja antud elamisload 155 220 185 195 227 121 Allikas: PPA

Kuigi erisus oleks praegu suunatud peamiselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse

ettevõtetele, võib keskkond ajas muutuda ning andmepõhiste kriteeriumide, sealhulgas OSKA

tööjõu pakkumise üle- või puudujäägi andmete alusel, võib erisus tulevikus hõlmata teisi

tegevusalasid.

Lõike 14 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul määrusega

tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse

arvu. Erisuse alt välja antavate elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks

kalendriaastaks arvestades, et majanduskasvu tingimustes võib see olla kuni 0,2% Eesti

alalisest elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes kuni 0,1% Eesti alalisest

elanikkonnast. Määruse kehtestamine eeldab, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud

tööjõupuudusega tegevusalade loetelu. Muudatus on seotud eelnõuga loodava VMS § 181

lõikega 15, milles on sätestatud majanduskasvu mõiste määratlus.

Lõike 15 kohaselt on majanduskasv tööjõupuuduse tegevusalade regulatsiooni tähenduses

SKP aastane reaalkasv alates kahest protsendist.

SKP on mõõt, mida kasutatakse sageli riigi majanduskasvu väljaselgitamiseks, ja kõige

levinum majandusaktiivsuse näitaja. Mida suurem on SKP, seda parem on riigi ja selle elanike

heaolu.42 SKP-ga on seotud riigi erinevad otsused, näiteks kaitsekulude või teadus- ja

arendustegevuse kulude suurus. Kuigi ka kogurahvatulu (KRT) peegeldab sisuliselt sama

(näitajate ja nende kasvu vahel on väga tugev korrelatsioon), on probleem on see, et KRT-d ei

hinnata püsivhindades ehk see kajastab ka hinnatõusu mõju. Näiteks 2022. aastal kasvasid nii

SKP kui ka RKP jooksevhindades üle 15%, samas kui SKP reaalselt püsis sisuliselt paigal.

Seetõttu on SKP reaalkasvust lähtumine majanduskasvu hindamisel kõige otstarbekam.

Eelnõu kohaselt käsitatakse majanduskasvuna SKP reaalkasvu alates kahest protsendist.

Vastava määr viitab üldiselt stabiilsele majandusele ja majanduskasvule. Viimasel kümnel

aastal on pooltel juhtudel ületanud SKP reaalkasv 2% piiri ning tinglikult võib öelda, et see

tähistab perioode, kui Eesti majandus on üldiselt kasvanud.

42 Statistikaamet. Rahvamajanduse arvepidamine.

27

Joonis 5. SKP aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet (tabel RAA0012)

Kui majandus kasvab vähemalt 2% ehk on kasvufaasis, on tõenäoline, et tekib tööjõupuudus,

eriti teatud sektorites, mille puhul välistööjõud võib olla vajalik majanduse jätkusuutlikkuse

tagamiseks. Kui aga SKP reaalkasv jääb alla 2%, võib see viidata majanduse stagneerumisele

või majanduslangusele, mistõttu ei pruugi olla sobiv periood täiendavaks välistööjõu

kaasamiseks.

SKP aastase reaalkasvu arvutamisel tuginetakse eelnõu kohaselt RaM-i andmetele, võttes

aluseks RaM-i SKP reaalkasvu prognoosi jooksva aasta kohta. Kuna Vabariigi Valitsus

tugineb ka (eelarve)otsuste langetamisel RaM-i majandusprognoosile, on põhjendatud

kasutada tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamisel sama allikat. RaM koostab

majandusprognoosi, sealhulgas SKP reaalkasvu prognoosi, kaks korda aastas– kevadel ja

suvel43. Majanduskasvu prognoosi puhul võetakse aluseks RaM-i viimati avaldatud

majandusprognoos. Seadusest ei tulene täpselt, millal RaM prognoosi avaldab, seetõttu on

eelnõu sättes kasutatud sõnastust „viimati avaldatud“. Näiteks RaM-i 2025. aasta suvise

majandusprognoosi kohaselt, mis avaldati augustis 2025. aastal, on 2025. aasta SKP reaalkasv

0,8%. Kuna jooksva aasta prognoositav SKP reaalkasv jääb alla 2%, võib tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arv 2026. aastal olla kuni 0,1%

Eesti alalisest elanikkonnast.

43 Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi majandusprognoos.

28

Joonis 6. SKP reaalkasv 2024 ja prognoos aastateks 2025‒2029, %

Allikas: RaM (2025. aasta suvine majandusprognoos)

Lõike 16 kohaselt võib siseminister kehtestada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

välja antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse tegevusalade lõikes. See

annab riigile võimaluse suunata, millistesse tegevusaladesse on otstarbekam rohkem

välistööjõudu kaasata, ning tagab õiglasema lähenemise, vältides olukorda, kus ühel

tegevusalal kasutatakse ära kogu lubatud elamislubade arv. Siseminister kui valdkonna eest

vastutav minister saab seeläbi korraldada, et muudatused ühtiks Eesti majanduse arengu ja

ühiskonna vajadustega ning oleks tagatud sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine.

Samamoodi on sisserände piirarvu jaotuse puhul VMS-i § 114 lõike 2 kohaselt siseministril

õigus kehtestada piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse

järgi. Siseminister võib tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse tegevusalade

lõikes kehtestada, kuid ei pea seda tegema, kui selleks vajadus puudub.

Lõike 17 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riigi sisejulgeoleku eest vastutava ministri ehk

siseministri põhjendatud ettepanekul nii tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kui ka

tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks välja antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalset arvu muuta. Lõike 10 kohaselt kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu kuni viieks aastaks ning lõike 14 kohaselt kehtestatakse erisuse alt välja antavate

tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv igaks kalendriaastaks. Majandustsüklis toimunud

oluliste muudatuste või muude väliskeskkonna muudatuste korral (nt julgeoleku olukord,

rändetrendide muutumine) võib olla vajadus muuta varem kehtestatud tegevusalade loetelu.

Samuti võib tekkida vajadus muuta piirmäära selles osas, kui palju lube võib kehtestatava

erisuse alt välja anda (nt rändekriisi olukorras või kohaliku tööturu oluliste muudatuste korral

võib tegevusala tööjõuvajadus kiirelt muutuda). Samuti võib sätte järgi Vabariigi Valitsus

valdkonna eest vastutava ministri põhjendatud ettepanekul tunnistada tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu määruse või erisuse alt välja antavate elamislubade arvu korralduse enne

sätestatud tähtaja möödumist kehtetuks. Muudatus tehakse riskide maandamise eesmärgil.

Näiteks kui majanduse ja tööturu või riigi julgeoleku olukord märkimisväärselt muutub, võib

olla põhjendatud erisuse alt tähtajalisi elamislube mitte välja anda.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VMS-i §-ga 30919, millega kehtestatakse tähtajalise

elamisloa lühiajaliseks töötamiseks regulatsiooni kaotamisega seotud rakendussätted.

29

Lõikega 1 nähakse ette, et kuigi VMS-ist lühiajalise töötamise elamisloaga seonduv

regulatsioon kaotatakse, jäävad lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalised elamisload

kehtima nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

Lõikega 2 nähakse ette, et kuigi VMS-ist lühiajalise töötamise elamisloaga seonduv

regulatsioon kaotatakse, kohaldatakse nimetatud tähtajalisele elamisloale 2026. aasta

31. detsembrini kehtinud VMS-i § 43 lõike 41, § 106 lõike 121, § 137 lõike 23, § 150 lõike 4,

§ 1841 lõike 3 ja § 186 lõike 5 redaktsiooni. Eelnõu muudatuste jõustumise järel tähtajalisi

elamislube lühiajaliseks töötamiseks enam välja ei anta ning seega tunnistatakse kõik

tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks sätted VMS-is kehtetuks. Rakendussäte on

vajalik, et tagada õigusselgus olukorras, kui uusi tähtajalisi elamislube lühiajaliseks

töötamiseks enam ei anta, kuid juba välja antud elamisload kehtivad edasi. Sellisel juhul

kehtivad edasi ka kõik vastava elamisloaga seotud tingimused ja piirangud. Näiteks kui

välismaalasele on antud lühiajaliseks töötamiseks tähtajaline elamisluba ja see on eelnõu

muudatuste jõustumise järel kehtiv, ei teki välismaalasel ka pärast muudatuste jõustumist

õigus tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenevale viibimisõigusele. Kuni

muudatuste jõustumiseni kehtinud VMS-i § 43 lõike 41 erisust kohaldatakse nendele

elamislubadele ka edaspidi.

Lõikega 3 kehtestatakse piirang, mille kohaselt ei arvestata püsivalt Eestisse elama asumiseks

antava tähtajalise elamisloa andmisel kolmeaastase Eestis viibimise perioodi hulka aega, mil

välismaalasel oli antud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel.

Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtivas VMS-is on sama piirang sätestatud VMS-i

§ 2102 lõikes 4, kuid kuna eelnõu muudatuste jõustumise järel tähtajalisi elamislube

lühiajaliseks töötamiseks enam välja ei anta ja samuti tunnistatakse kehtetuks VMS-is kõik

sätted, mis reguleerivad tähtajalist elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, viiakse see piirang

üle rakendussätetesse. Ka edaspidi jääb kehtima Eestis elatud perioodi arvestamisel piirang,

mida kohaldatakse neile välismaalastele, kellel on varem olnud tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et kui tähtajalise elamisloa lühiajaliseks

töötamiseks taotlus on esitatud enne eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumist,

vaadatakse taotlus läbi enne muudatuste jõustumist kehtinud korra kohaselt.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seaduse § 1 punktid 1 ja 3–15 jõustuvad

2027. aasta 1. jaanuaril, et läbi viia muudatuste rakendamiseks vajalikud tegevused, seal

hulgas eelnõu muudatuste rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks vajaduse korral

lisataotluse esitamine 2026‒2030. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis.

Seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril, sest sügisel alustatakse

ettevalmistavate tegevustega järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseks. Sisserände

piirarvu järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus tavaliselt sügisel, seetõttu on

vaja, et vastav volitusnormi muudatus oleks selleks ajaks jõustunud.

4. Eelnõu terminoloogia

 VMS-is võetakse kasutusele termin „majanduskasv“. Majanduskasvuna käsitatakse

VMS-i vastavas regulatsioonis RaM-i viimati avaldatud majandusprognoosi kohaselt

järgneva aasta SKP aastast reaalkasvu alates 2%-st.

30

 VMS-is võetakse kasutusele termin „tööjõupuudusega tegevusala“. Tööjõupuudusega

tegevusalana käsitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tegevusalasid, mille

väljatöötamisel lähtutakse VMS-is sätestatud kriteeriumitest. Tööjõupuudusega tegevusala

määratlemisel lähtutakse EMTAK-i klassifikaatori tegevusala kahekohalisest

numbrikoodist.

5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõuga ei võeta siseriiklikusse õigusesse üle EL-i

õigust, kuid selle koostamisel on arvestatud järgmisi EL-i õigusakte:

1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL44;

2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL45;

3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/80146;

4) direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta47;

5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ48;

6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ49;

7) EL-i sinise kaardi direktiiv (EL) 2021/188350;

8) ühtse loa direktiiv 2011/98/EL51 ja 2024/1233.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega52.

6. Seaduse mõjud

6.1. Tähtajalise elamisloa andmine tööjõupuudusega tegevusalal ja selle erisused

Eelnõuga kaotatakse tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus ning:

 luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel

erisus sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ja töötukassa loa nõudest;

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.3.2014, lk 375–390. 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike

liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157,

27.5.2014, lk 1–22. 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti

sõnastatud). – ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 47 Euroopa nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta. –

ELT L 251, 03.10.2003, lk 12–18. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta

seoses teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1‒6. 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EP, millega sätestatakse

ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete

miinimumnõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, lk 24‒32. 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. – ELT L

382, 28.10.2021, lk 1–38. 51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele

liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult

elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. – ELT L 343, 23.12.2011, lk 1. 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679, 27 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 188.

31

 sätestatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

tähtajalisi elamislube anda;

 luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel

palgakriteeriumi erisus, mille kohaselt tuleb välistöötajale maksta vähemalt 0,8-

kordset Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmist brutokuupalka.

6.1.2. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm:

1) kolmanda riigi kodanik, kes saabub Eestisse elama ja tööle tööjõupuudusega

tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga.

Arvestades seda, et eelnõuga nähakse ette piirang, kui palju võib loodava erisuse alt

maksimaalselt igas kalendriaastas tähtajalisi elamislube välja anda (majanduskasvu

tingimustes kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes

kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast), siis on võimalik aastas sellel alusel välja anda

- majanduskasvu tingimustes kuni ligi 2600 tähtajalist elamisluba või muudes

majanduse tingimustes kuni ligi 1300 tähtajalist elamisluba.

2) koos kolmanda riigi kodanikuga Eestisse elama asuv välistöötaja pereliige, st

abikaasa, registreeritud elukaaslane või lähedane sugulane.

Kaasnevat pererännet on keeruline prognoosida, kuid hinnanguliselt võib see olla 760

(1300 välistöötaja puhul) kuni 1520 (2600 välistöötaja puhul) inimest aastas.

Sihtrühma määratlemisel on aluseks võetud PPA varasemad sisserände andmed, mille

kohaselt oli 27% töötamiseks elamisloa saanutest abielus ja 21%-l oli alaealine laps53.

Seejuures keskmiselt oli ühel lastega tööle tulijal 1,5 last. Pereränne on täiel määral

piirarvu alt välja arvatud ning neil on lubatud töötada piiranguteta54.

3) Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.55

2024. aastal anti VMS-i alusel kokku 2868 esmakordset tähtajalist elamisluba, neist 71

ettevõtluseks, 1154 pererände eesmärgil, 389 õppimiseks ja 1235 töötamiseks. Samuti

registreeris esimest korda oma elukoha Eestis 3085 EL-i kodanikku ning esmane elamisluba

rahvusvahelise kaitse alusel anti 8184 välismaalasele.

53 PPA statistika on Eestis töötamiseks elamisloa saanud välismaalase pereliikmete kohta, aga ei peegelda seda,

kas pereliikmed välistöötajaga koos Eestisse elama asusid. 54 Sihtasutus Kutsekoda 2025. aasta välistööjõu uuringu kohaselt on suur osa pereliikme viibimise alusega

inimestest samuti tööturul hõivatud (42%), kusjuures 20% neist töötavad tippspetsialisti ametikohtadel, 16% on

lihttöölised ja ülejäänud on hõivatud oskustöötajatena. 55 Statistikaamet 2025. Rahvaarv.

32

Tabel 8. Esmakordsed tähtajalised elamisload taotlemise aluse lõikes

Aasta 2021 2022 2023 2024

2025

(04.12

seisuga)

VMS alusel antud esmased

tähtajalised elamisload 6086 5988 4261 2868 2397

Ettevõtlus 106 85 85 71 60

Kriminaalmenetluses osalemine 0 0 2 0 0

Püsivalt Eestisse elama asumine 8 14 8 7 13

Töötamine 2249 2463 2054 1235 1075

Välisleping 4 9 2 12 11

Pereränne 2641 2866 1686 1154 880

Õppimine 1078 551 424 389 358

VRKS alusel antud esmased

tähtajalised elamisload 110 40234 11908 8184 8270

Rahvusvaheline kaitse (esmane) 110 2175 4017 1 537 934

Ajutine kaitse (esmane) - 38059 7891 6 647 7336

EL kodanikud, kes on

esmakordselt Eestis elukoha

registreerisid

4021 3481 2994 3085 2838

Allikas: PPA, SiM

Lisaks registreeris PPA-s 2024. aastal 5378 välismaalaste lühiajalist Eestis töötamist ning

välja anti 2598 viisat lühiajalise töötamise eesmärgil.

Loodava erisusega võib Eestisse saabuda kuni ligi 1300 või kuni ligi 2600 välistöötajat ning

hinnanguliselt 760 kuni 1520 pereliiget aastas. Seejuures võib tegelikkuses täiendav

välistöötajate sisseränne olla mahult väiksem, kuna eeltoodu on maksimaalne võimalik arv

elamislube, mida loodava erisuse alt on võimalik välja anda. Lisaks võib loodava erisuse tõttu

väheneda muudel alustel töötamise eesmärgil elamislubade taotlemine, kui tööandjad ja

välistöötajad eelistavad loodavat erisust elamisloa taotlemise alusena.

Seega on sihtrühma suurus keskmine.

Mõju ulatus on keskmine.

Mõju välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Kehtiva korra kohaselt, kui sisserände piirarv

on täitunud, on oskustöötaja võimalused tulla Eestisse tööle tööjõupuudusega tegevusalal

tegutseva ettevõtte juurde, piiratud. Kehtivad sisserände piirarvu erisused töörände puhul

eeldavad kas keskmisest kõrgemat töötasu (tippspetsialisti töötasu 1,5-kordne keskmine palk),

on oluliste piirangutega (tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus) või suunatud

spetsiifilistele kategooriatele (nt idu- ja kasvuettevõtte töötajad). Kui ka sisserände piirarv ei

ole täitunud, võib VMS-is sätestatud Eesti keskmise töötasu nõue takistada vajaliku

välistööjõu tööturule kaasumist, kuna oskustöötajate keskmine palgatase on üldjuhul Eesti

keskmisest madalam (näiteks oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste

keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot, samas kui Eesti keskmine palk oli 1981 eurot).

Eelnõus kavandatud muudatustega võimaldatakse tööjõupuudusega tegevusaladel

välistööjõudu kaasata soodsamatel tingimustel. Kuna erandi puhul ei ole edaspidi sisserände

piirarvu täitumine enam takistuseks välistööjõu kaasamisel ning samuti on madalam

palgakriteeriumi nõue tööandjale kuluefektiivsem, avardab see välistöötajate võimalusi

33

tööjõupuudusega tegevusaladel Eestis tööle asuda ja siin sissetulekut teenida. Soodsama

palgakriteeriumi kaudu parendatakse oskustöötajate võimalusi siseneda tööturule, kuna erisus

keskmise palga nõudest suurendab ettevõtete võimalusi välistööjõu kaasamiseks. See

omakorda soodustab välismaalaste sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust. Samuti ei ole

loodava erisusega enam piiratud pereliikmete Eestisse toomine. Eelduslikult toob see kaasa

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade ja ka pererände eesmärgil antavate tähtajaliste

elamislubade arvu suurenemise.

Võttes arvesse, et potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5) on valdavalt

töötleva tööstuse ning laonduse ja veonduse valdkonnas ning eeldades, et töörändes jätkub

kodakondsuste vaates sama tendents, võib prognoosida, et välistöötajate sisseränne suureneb

ennekõike Ukrainast, Indiast ja Usbekistanist. Nimetatud riikide kodanikele anti 2024. aastal

enim elamislubasid töötamiseks tööandjate juures, kelle põhitegevusala oli töötlev tööstus või

laondus ja veondus.

Tabel 9. Töötlevas tööstuses ning laonduses ja veonduses tegutsevate tööandjate juures

tööle asumiseks antud elamisload 2020‒2024, esikümnesse kuuluvate taotlejate

kodakondsus

2020 2021 2022 2023 2024

Ukraina 706 727 684 714 422

Usbekistan 12 4 22 74 70

India 6 1 18 35 43

Filipiinid 3 1 2 16 12

Moldova 7 13 8 34 25

Aserbaidžaan 3 3 13 22 17

Pakistan 2 1 4 12 12

Gruusia 3 2 3 21 14

Kasahstan 2 3 9 22 12

Nigeeria 2 2 6 22 5 Allikas: SiM

Mõju Eesti elanikele. Täiendav sisseränne avaldab mõju rahvastiku struktuurile ja

koosseisule. Statistikaameti 2024.‒2085. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt kahaneb Eesti

rahvaarv praegusega võrreldes väikse sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu56. Suurenev

sisseränne, eeldusel et siia saabuvad nooremad inimesed, võib aidata tasakaalustada

vananevat elanikkonda. 2020.‒2024. aastal tööstussektoris töötamiseks välja antud

elamislubade saajatest 81% olid vanuses 20‒44 aastat ning veonduses ja laonduses

töötamiseks välja antud elamislubade saajatest 63% olid vanuses 20‒44 aastat. Eelduslikult on

välistöötajate abikaasad samas vanuserühmas kui välistöötajad ning kui eeldada, et 21%

välistöötajatest võtab Eestisse kaasa ka oma alaealised lapsed, saabuvad loodava erisuse tõttu

Eestisse pigem nooremad ja keskealised inimesed. Samas peab arvestama, et siia saabuvate

välistöötajate Eestis oleku aeg võib jääda piiratuks, kuna nendele antud elamisluba on

tähtajaline ning seotud konkreetse töökoha olemasoluga. Samuti peab 2024. aasta

konkurentsivõime eksperdikogu raporti57 kohaselt silmas pidama, et sisseränne ei ravi

demograafilisi probleeme, sest saabujad vananevad täpselt samamoodi kui kohalikud

elanikud.

56 Statistikaamet 2024. Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist. 57 Ülo Kaasik, Kadri Männasoo, Priit Vahter, Uku Varblane 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated.

Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei, lk 64, 74.

34

Samuti peab arvestama, et välismaalaste osakaalu suurenemine toob kaasa muudatusi

rahvastiku koosseisus. Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal kõrge – sisserändajad ja

nende lapsed moodustavad praegu 33% Eesti alalisest elanikkonnast. Täiendava sisserändega

väheneb eestlaste osakaal rahvastikust veelgi.

Loodava erisusega võib küll aastas Eestisse tulla kuni 1300‒2600 välistöötajat ja

hinnanguliselt 760‒1300 pereliiget, kuid kõik sisserännanud inimesed ei jää püsivalt siia

elama. Kuigi aastas antakse VMS-i alusel välja umbes 3400 elamisluba töötamiseks, suureneb

kumulatiivselt töötamise eesmärgil Eestis elavate välismaalaste osakaal umbes 700 inimese

võrra aastas. Seejuures on alates 2023. aastast tõus peatunud.

Tabel 10. Kehtivad töötamiseks antud elamisload aastate lõikes (seisuga 01.01)

2020 2021 2022 2023 2024 2025

Kehtivad töötamiseks antud elamisload 6715 7921 9344 10715 10844 10306

Kumulatiivne kasv (inimeste arv) 1206 1423 1371 131 ‒538

Kumulatiivne kasv % 18% 18% 15% 1% ‒5% Allikas: PPA, SiM

PPA analüüsi kohaselt 2012-2022. aastal töötamiseks tähtajalise elamisloa alusel Eesti

saabunud välistöötajatest omas 66% jätkuvalt kehtivat elamisluba ka 2023. aastal. Seejuures

79%-l neist oli jätkuvalt elamisluba töötamiseks, 21% olid taotlenud elamisluba muul alusel.

Seega arvestatav osakaal välistöötajatest töötab Eestis tähtajaliselt ning lahkub seejärel.

Võttes arvesse, et loodava erisusega saabujate arv on piiratud ning et arvestatav osakaal

saabujatest ei jää eelduslikult Eestisse püsivalt elama, ei avalda eelnõuga planeeritavad

muudatused eelduslikult olulist mõju Eesti rahvastikule.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi ja nende

pereliikmeid, vaid üksnes neid, kes soovivad Eestisse elama asuda sisserände piirarvu väliselt

tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga. Samuti peavad

välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle nimetatud elamisloa alusel, viima end

muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad vastavat elamisluba taotlema.

Eesti elanikega võrreldes on täiendavate sisserändajate arv väike ja kõik sisserändajad ei jää

Eestisse püsivalt elama.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine.

Mõju välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Ebasoovitavat mõju võib avaldada töörände

reeglite keerukus, mis uue loodava erisusega suureneb veelgi. Töötamise eriregulatsioonid,

sealhulgas erinevad palgakriteeriumid, võivad põhjustada segadust õigusaktide tõlgendamisel

ja reeglite järgimisel. Samuti võivad välistöötaja eelistused Eestis töötamiseks vajaliku aluse

valimisel olla erinevad. Seetõttu on oluline, et välistöötajad oleksid teadlikud Eestis viibimise

ja töötamise õiguslikest alustest, tegemaks teadlikke valikuid tööle asumisel ja tööandja

valimisel. Selleks et tööandjaid ja välistöötajaid töörände reeglite asjus nõustada, on PPA

juurde loodud migratsiooninõustajate teenus, mis aitab kaasnevat negatiivset mõju vähendada.

Samuti võib erisusele kehtestatav madalam palgakriteeriumi nõue tingida tööandja ja

välistöötaja erinevaid eelistusi tähtajalise elamisloa aluse valikul. Tööandjale on

majanduslikult tõhusam eelistada (esmalt) loodava erandi alusel töötaja värbamist, kuna selle

35

aluse palgakriteerium on madalam. Välistöötaja võib aga eelistada VMS-i üldkorra alusel

tähtajalise elamisloa taotlemist58, kuna see tagab kõrgema töötasu ja seeläbi parema sotsiaalse

kindlustatuse. Samuti võivad muudatused kaasa tuua välistööjõu ebavõrdset kohtlemist

olenevalt Eestis viibimise alusest. Eeldades, et tööandjad eelistavad võimalikult väikese

halduskoormusega ja nende jaoks madalama palgakriteeriumiga töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alust, võib arvata, et tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad tööandjad esitavad

taotluse esmalt erandi alusel. Alles siis, kui erandi alusel väljastatavate elamislubade lubatud

määr on täitunud, valivad tööandjad tõenäoliselt taotluse esitamise üldkorras või muul (nt

tippspetsialisti) alusel. Välistöötaja vaatest tähendab see seda, et praktikas võib samas

valdkonnas (ka sama tööandja juures) erandi alusel saabujate töötasu olla madalam võrreldes

üldkorras saabujatega, mis omakorda tähendab, et nende sotsiaalne ja majanduslik toimetulek

on samuti kehvem. Samas peab arvestama, et kuna erandile kehtestatav palgamäär sätestab

minimaalse töötasu nõude, on välistöötajal ja tööandjal võimalik kokku leppida kõrgemas

palgas, mis vastab tegelikule turuolukorrale. Samuti ei ole lubatud maksta sätestatavast

palgamäärast väiksemat töötasu, mistõttu on takistatud majanduslik ja sotsiaalne dumping.

Mõju Eesti elanikele. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib täiendava sisserändega

kaasneda ühiskonna sidususele, aitavad ennetada ja vähendada sisserändajatele mõeldud

kohanemis- ja integratsioonitegevused. RITA-RÄNNE projekti raportis59 tuuakse negatiivsete

rände mõjude seas välja sotsiaalsed ja kultuurilised pinged, mis tekivad juhul, kui

rändepoliitika korraldus ei ole piisavalt tõhus. Eesti elanike suhtumine kolmandatest riikidest

pärit sisserändajatesse on üldiselt ettevaatlik või skeptiline, eriti juhul, kui tegu on erineva

kultuuri või nahavärviga inimeste rändega.60 Kui kohanemisteenused on ebapiisavad ning

sisserändajad ei suuda ühiskonnas kohaneda, võib suureneda võõraviha ja ksenofoobia, mis

omakorda võib süvendada ühiskondlikku lõhet ja kahjustada ühiskonna sidusust. Seetõttu on

vaja teha lisainvesteeringuid keeleõppesse, integreerimistegevustesse ja välistöötaja

pereliikmete tööturule sisenemise toetamiseks. Pikemaks ajaks Eestisse tööle tulevate

välismaalaste tööandjad on üldjuhul motiveeritud välismaalase kohanemisega tegelema.

Lisaks suunatakse välismaalane peale elamisloa andmist osalema kohanemisprogrammis, mis

aitab tal Eesti ühiskonnas toime tulla. Keeleõppe toetamiseks on välistöötajad kohustatud

omandama eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel, kui nad soovivad viie aasta möödudes

oma elamisluba pikendada.

Samuti peab arvestama, et täiendava sisserändega suureneb nõudlus avalike teenuste järele,

ennekõike tervishoiu, hariduse ja sotsiaalhoolekande teenuste puhul, mis võib kaasa tuua

negatiivsed mõjud kohalikule elanikkonnale. Muuhulgas kasvab esmatasandi arstiabi ja

erakorralise meditsiini vajadus ning tekib suurem surve perearstidele ja muudele

spetsialistidele. Kuna perearstide puudus on juba praegu kohalikule elanikonnale probleem,

süvendab sisseränne seda muret veelgi. 784 perearstinimistust on vabu kohti 673 nimistus61.

Samas peab arvestama, et kuna eelnõu muudatustega suureneb ennekõike sisseränne

välistöötajate näol, kes panustavad maksudesse ja riigi majandusse, on võimalik vajadusel

avalike teenuste kättesaadavust laiendada ilma kohalikke elanikke koormamata. Põhikoolides

ja lasteaedades võib tekkida täituvuse küsimus, kuna välistöötajate lastele tuleb samuti tagada

kohad. Võttes arvesse, et sündide arv on Eestis aastaid langenud ja Statistikaameti

58 Üldkorras töötamiseks antava elamisloa kohta kehtib Eesti keskmise töötasu nõue. 59 Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus, CentAR OÜ, OÜ Positium LBS, SA

Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2021. Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele,

kogukondadele ja haridusele, lk 8. 60 Kantar Emor 2023, Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023. 61 Tervishoiutöötajate register, vaadatud 22.08.2025.

36

rahvastikuprognoosi62 järgi see trend ka jätkub, peab samas silmas pidama, et eeldada on

lasteaiarühmade ja klassirühmade täituvuse langemist. Eelneva tõttu ei oma eelnõuga

planeeritavad muudatused eelduslikult olulist negatiivset mõju kohaliku elanikkonna hariduse

kättesaadavusele.

Suureneb ka eluasemete nõudlus, mis võib (eriti suuremates linnades) kaasa tuua üürihindade

tõusu, mis mõjutab negatiivselt kohalikku elanikkonda, kes üüripindasid rendib. See võib

tekitada elamiskulude suurenemise ja elukalliduse tõusu, eriti madalama sissetulekuga elanike

jaoks, ning suurendada majanduslikku survet ja ebavõrdsust. Samas võivad üüriturul

tegutsevad kohalikud inimesed ja ettevõtted nõudluse suurenemisest kasu saada, kuna neil on

võimalus küsida kõrgemat hinda ning seeläbi tõsta oma sissetulekuid. Lisaks võib tugevam

nõudlus eluasemele motiveerida kinnisvaraarendajaid ja investorid uusi elamuprojekte ellu

viima, mis omakorda võib pikemas perspektiivis eluasemepakkumist suurendada ja aidata

kaasa turu tasakaalustamisele.

Võttes arvesse, et erisuse alusel ei või Eestisse aastas saabuda rohkem kui 1300 või kuni 2600

välistöötajat ja nende pereliikmed, ning lähtudes eeldusest, et kõik need inimesed ei jää

Eestisse püsivalt elama, ei ole need negatiivsed mõjud Eesti elanikkonnale siiski ulatuslikud.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad välistöötajatele ja nende pereliikmetele

positiivset sotsiaalset mõju. Eesti elanikele võib muudatus avaldada negatiivset sotsiaalset

mõju, kuna see võib negatiivselt mõjutada ühiskonna sidusust ning suurendada survet avalike

teenuste nõudlusele. Samas ei ole mõju Eesti elanikele ulatuslik. Demograafilisele olukorrale

võib muudatus rahvastiku vähenemise ja vananemise vaates olla positiivne, kuid pikas

perspektiivis on mõju ebaoluline.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.63

Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist, kuid võib

kahjustada riigi julgeolekut. Eelnõuga ei muudeta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

andmise üldtingimusi. Ka edaspidi veendutakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei ohusta

riigi avalikku korda ega julgeolekut. Kuna aga muudatustega suureneb Eestisse saabuvate

välismaalaste arv, võivad kaasneda riskid riigi julgeolekule.

Kuna erisus laieneb kõikidele riikidele, kaasnevad suureneva sisserändega nn nõrkadest

riikidest64 tulenevad ohud, mis seisnevad eelkõige nende riikide kaudu ja vahendusel

tehtavates tegevustes, nagu salakaubavedu, sidemed kuritegevusega, isiku identiteedi

varjamine/muutmine, rahapesu, terrorismi rahastamine jne. Nõrkade riikidega ei tee Euroopa

riigid, sealhulgas Eesti, reeglina koostööd ning see välistab justiits- ja julgeolekualase

koostöö, aga ka Eestist väljasaatmisele kuuluvate isikute tagasisaatmise.

Peab arvestama, et täiendava sisserändega võivad teatud kogukonnad suureneda, mis kasvatab

välise mõjutustegevuse võimalusi. Kogukonna kasutamine oma riiklike või vaenulike huvide

täideviimiseks on teatud kolmandate riikide puhul väga levinud. Kui kogukond toetab

päritoluriigi tegevust, võidakse seda kogukonda kasutada efektiivselt näiteks vägivalla

õhutamise, valeinformatsiooni levitamise või rahutuste korraldamiseks. Kogukonna kaudu või

62 Statistikaamet 2024. Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist. 63 Statistikaamet 2025. Rahvaarv. 64 Nõrgad riigid on peamiselt mõeldud kui failed states, kuid laiemas tähenduses.

37

seda ettekäändena kasutades on võimalik suurendada ka päritoluriigi nähtavust ja poliitilist

mõjuvõimu, näiteks päritoluriigis õppimise rahastamine, oma õpetajate lähetamine kogukonna

laste harimiseks, ülikoolides riigi õppekeskuste rajamine, usuõpetuse ja palvekohtade

rajamine jne. Samuti võib kogukond poliitiliste või ideoloogiliste põhjuste ajendil asuda

vastutegevusele Eesti riigikorra vastu. Kogukonna meelsust saab mõjutada raha ja

kihutustegevusega. Peab ka arvestama, et teatud kogukondade toetamine sularaha toetuste,

maksekeskkondade või humanitaarabi saadetiste kaudu võib soodustada terrorismi. Euroopas

on levinud näiteks Hamasi ja Hezbollah’ toetamine, Daeshi radikaliseerunud leskede

toetamine kinnipidamislaagrites. Jätkuvalt on aktuaalne ka radikaliseerunud isikute rändamine

konfliktitsooni.

Kui sisserändajad ei suuda lõimuda, võib see soodustada marginaliseerumist ja

radikaliseerumist. Radikaliseerumine muutub aktuaalsemaks sisserändajate teise ja eriti

kolmanda põlvkonna puhul. Elus ja eneseteostusvõimalustes pettumine, kultuuridevaheline

konflikt ning vaesus põhjustavad vaenu elukohariigi ühiskonna vastu. Julgeolekuohuks võib

muutuda ka võõraviha laialdane levik.

Samuti peab arvestama, et Venemaa-Ukraina sõda on muutnud julgeolekukeskkonda. See

omakorda on mõjutanud rändetrende. Välistööjõu päritoluriigid on mitmekesistunud.

Suurenenud on ränne riikidest, kus on suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht ning

millel ei ole Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealast koostöösuhet. Rahvusvaheline

kogemus näitab, et selliste riikide kodanike ja elanike sisserändega kaasnevad suured

lõimumisprobleemid ning selle tagajärjed on nähtavad nii tänavapildis kui ka kuritegevuse

statistikas.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.

Samas, mida enam on saabuvate välistöötajate seas eelnimetatud riikide kodanikke, seda

suuremaks võib kujuneda tajutav mõju.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

kaasneda julgeolekuriskide suurenemisega, kui välistöötajate seas on enam eelnimetatud

riikidest pärit sisserändajaid, aitavad vältida VMS-is sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus

elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka

järelkontrolli menetluste käigus on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud

võimalikud julgeolekuriskid. Siiski peab arvestama, et riigi võimalused välismaal elanud

inimeste kohta teabe kontrollimiseks võivad olla piiratud.

Muudatuste vaates on oluline, et tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestamisel

konsulteeritakse julgeolekuasutustega. Samuti aitab võimalikke riske maandada võimalus

vajaduse korral tööjõupuudusega loetelu muuta või selle erisuse kasutamine peatada. Lisaks

tõhusale eel- ja järelkontrolli menetlusele aitab võimalikke riske maandada välismaalase

kohanemist ja lõimumist soodustavate teenuste pakkumine.

Ebasoovitavat mõju võib avaldada ka eelnõu muudatustega kehtestatav soodsam

palgakriteerium (vähemalt 0,8-kordne Eesti aasta brutokuupalga keskmine), mida võidakse

tajuda negatiivse mõjuna kohalikule tööturule ja palgatasemele. See võib põhjustada

ühiskonnas rahulolematust ning tuua kaasa täiendava sisserändevastase radikaliseerumise ja

sellest tuleneva mõju poliitikale. Seetõttu on vaja suurendada teadlikkust palgakriteeriumi

põhjustest ning asjaolust, et kehtestatav palgakriteerium vastab paremini oskustööjõu

tegelikule palgatasemele Eestis.

38

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb negatiivne mõju riigi julgeolekule, kuid

see mõju ei ole oluline.

6.1.3. Mõju majandusele

Sihtrühm:

1) tööandjad, kes võtavad tööle sisserände piirarvu väliselt erisuse alusel tähtajalise

elamisloa saanud välismaalasi. Ajavahemikul 2019–2025 (seisuga 01.07) on VMS-i

alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud umbes 9000 tööandjat ja

välismaalased on taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks umbes 4000 tööandja

juures. Statistikaameti andmetel65 on 2024. aasta seisuga Eestis 158 378

majanduslikult aktiivset ettevõtet;

2) kohalik tööjõud (tööealine rahvastik). Statistikaameti andmetel on tööjõus osalemise

määr 2024. aasta seisuga 74,6%66 ja tööealine rahvastik vanuses 15–74 aastat oli

kokku 755 700. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest67;

3) avalike teenuste pakkujad. Avaliku teenuse pakkujatena mõistetakse näiteks

hoolekandeteenuste pakkujaid, haridusasutusi, kohalikke omavalitsusi,

meditsiiniteenuste pakkujaid kui ka teisi, kes osutavad muid igapäevaeluks vajalikke

avalikke teenuseid.

Mõju ulatus on keskmine.

Kogu lisandväärtusest moodustab tööjõukulu hinnanguliselt poole ehk siis majanduses loodav

täiendav väärtus on umbes kaks korda suurem kui välistööjõuga seotud tööjõukulu.

Lisandväärtus töötaja kohta oli 2023. aastal Eestis keskmiselt umbes 50 000 eurot.

Välistööjõudu rohkem kasutavatel tegevusaladel, nagu töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus,

on lisandväärtus töötaja kohta suurusjärgus 40 000 eurot, majutuses ja toitlustuses 25 000

eurot ning infos ja sides ligi 70 000 eurot hõivatu kohta. 1300 töötaja pealt tähendab see

aastas lisandväärtust 50‒60 miljonit eurot (eelmainitud tegevusalade keskmine lisandväärtus

töötaja kohta × 1300 inimest) ja 2600 töötaja pealt 100‒120 miljonit eurot. Seejuures on

lisandväärtus töötaja kohta pigem stabiilne pikema perioodi jooksul, sest tegu on valdkonna

keskmise töötaja kohta loodud lisandväärtusega. Samas tuleb arvestada, et tööjõupuudusega

erisuse puhul võidakse jätta kasutamata muud elamisloa alused, mille tingimused pole nii

soodsad või palganõue on kõrgem, ehk tegemist ei ole täies ulatuses lisanduva mõjuga, vaid

osaliselt asendatakse teisi välistööjõu kaasamise viise.

Kui arvestada ainult tulusid, ulatub 1300‒2600 välistöötaja kaasamisega seotud mõju

valitsussektori positsioonile aastatel 2026‒2029 keskmiselt 11‒22 miljoni euroni aastas (vt ka

tabelid 20 ja 21). Peale selle tarbivad välistöötajad kohapeal teenuseid ja ostavad toitu, mis

samuti avaldab majandusele positiivset mõju.

Mõju tööandjatele. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks

kasvada. Muudatusega võimaldatakse ettevõtetel, kes tegutsevad suure tööjõupuudusega

tegevusaladel, kus vabu töökohti ei ole võimalik kohaliku tööjõuturu raames operatiivselt ja

vajaduspõhiselt täita, tuua väljastpoolt EL-i tööjõudu sisserände piirarvu väliselt. Muudatus

toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis omakorda soodustab Eesti

majanduse arengut. Erisuse alla kuuluvatel tegevusaladel tööjõupuudus väheneb, kuna

soodsamad elamisloa andmise tingimused võimaldavad tööandjatel lihtsamalt välistööjõudu

65 Statistikaamet. Majandusüksused 09.07.2025. a seisuga. – Eesti avaandmed. 66 Statistikaamet. Tööturg, vaadatud 16.07.2025. 67 Statistikaamet 2025. Rahvaarv.

39

värvata. Samuti soodustab erandile kohaldatav madalam palgakriteerium võrreldes üldise

palgakriteeriumiga välistöötajate värbamist väljaspool suuremaid keskusi ja nendel

tööjõupuudusega tegevusaladel, kus palgatase on Eesti keskmisest madalam. Seega on mõju

tööandjatele ja majandusele laiemalt positiivne.

Suurem välistööjõu kaasamine tähendab üldiselt täiendavate töökohtade loomist ja seda

otseselt lisanduvate välistöötajate arvel, kuid lisaks võib eeldada, et osaliselt aitab välistööjõu

kaasamine luua või täita täiendavaid töökohti ka kohalike töötajatega (näiteks saab algatada

projekte, mille puhul varem puudus mõni spetsiifiline oskuste komponent). Erioskusi

vajavatel tegevusaladel võimaldab välistööjõuga saadav oskusteave luua suuremat väärtust,

viia ellu keerulisemaid projekte ning seeläbi parandada ettevõtete konkurentsivõimet.

Kokkuvõttes tähendab see suuremat majandusaktiivsust. Samuti on vajaliku tööjõu olemasolu

paremini tagatud.

Mõju kohalikule tööjõule. Juhul kui majanduses on suur tööjõureserv, võib sisseränne kaasa

tuua tihedama konkurentsi nappide töökohtade pärast ja sellega kahjustada võrreldava

kvalifikatsiooniga kohalike töötajate tööturuperspektiivi. Samas on Eesti sisserände

regulatsioon rajatud põhimõttele, et tööle tulemiseks on vaja tööandja olemasolu. Kuna

välistööjõu kasutamine on Eesti ettevõtetele kulukas ja kolmandate riikide kodanike puhul ka

teatud ulatuses bürokraatlik protsess, siis kaasatakse välistööjõudu juhul, kui Eestist ei ole

võimalik vajalike oskuste ja kogemustega kohalikku tööjõudu leida68. Eeldades, et Eesti

tööandja eelistab kultuurilistel põhjustel ning välistööjõu värbamisega seonduva bürokraatia

ja kulukuse tõttu Eestis olemasolevat tööjõudu, on vähetõenäoline, et välistööjõudu

kasutatakse olukorras, kus sama kvalifikatsiooniga inimesi leiab ka kohapealt. Samuti peab

arvestama, et muudatus on suunatud tööjõupuudusega tegevusaladele, mille puhul kohalik

tööjõud ei suuda täita tööjõuvajadust. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused

avaldavad kohalikule tööjõule negatiivset mõju.

Vajaliku välistööjõu kaasamise soodustamine võib avaldada positiivset mõju ka kohalike

inimeste võimalusele tööd saada. Teatud juhtudel võib välistöötaja palkamine mõnda ettevõtte

tegevuse seisukohast olulisse rolli võimaldada tööandjal luua lisatöökohti, millele saab

palgata ka kohalikke töötajaid. Samuti võivad välistöötajad aidata kohalikke töökohti säilitada

tegevusaladel, kus muidu tootmine tööjõupuudusel lõpetataks või mujale viidaks.

Mõju avalike teenuste pakkujatele. Suureneb avalike teenuste pakkujate töökoormus, kuna

avalikud teenused tuleb tagada ka välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Samuti peavad

avalike teenuste pakkujad arvestama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, mis võib

tähendada lisakoolitusi personalile, et arendada lõimumise ja kultuuridevahelise suhtlemisega

seotud oskusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid

üksnes neid, kes tegutsevad tööjõupuudusega tegevusaladel ja soovivad värvata

välistööjõudu. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski ei too see kaasa

olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu.

Kohaliku tööjõu kokkupuude muudatustega on pigem vähene. Muudatused puudutavad vaid

nende töökohtade täitmist, mida ei suudeta täita kohaliku tööjõuga. Arvestades, et

välistööjõudu kasutab umbes 4000 tööandjat, siis puutub kohalik tööjõud muudatustega

kokku pigem harva, kui üldse.

68 Balti Uuringute Instituut 2024. Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring.

40

Avalike teenuste pakkujad puutuvad muudatustega kokku pigem harva. Üldised

teenuseosutamise põhimõtted ei muutu, kuid avalike teenuste pakkujad peavad arvestama

kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitavat mõju võib avaldada töörände

reeglite keerukus, mis uue loodava erisusega suureneb veelgi. Töötamise eriregulatsioonid,

sealhulgas erinevad palgakriteeriumid, võivad põhjustada segadust õigusaktide tõlgendamisel

ning reeglite järgimisel. Samuti võivad tööandja eelistused Eestis töötamiseks vajaliku aluse

valimisel olla erinevad. Seetõttu on oluline, et tööandjad oleksid teadlikud Eestis viibimise ja

töötamise õiguslikest alustest, et töötajad saaksid teha teadlikke valikuid tööle asumisel ja

tööandja valimisel. Selleks et tööandjaid töörände reeglite osas nõustada, on PPA juurde

loodud migratsiooninõustamise teenus, mis aitab kaasnevat negatiivset mõju vähendada.

Samuti korraldab PPA perioodiliselt tööandjatele koolitusi, et välistöötajatele kohaldatavaid

reegleid selgitada.

Erisusele kohaldatav soodsam palgakriteerium võib mõjutada tööjõupuudusega tegevusaladel

makstavat keskmist töötasu, tuues keskmist palgamäära alla, mis omakorda avaldab mõju nii

Eesti tööandjatele kui ka kohalikule tööjõule. Andmepõhiste kriteeriumite alusel välja

töötatud potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade (vt tabel 5) seas leidub nii neid, kus

tegevusala keskmine brutokuupalk ületab Eesti keskmist, kui ka neid, kus see jääb alla.

Enamikul tegevusaladel ületab siiski 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast.

Joonis 7. 2024. aasta keskmine brutokuupalk andmepõhise kriteeriumi alusel tuvastatud

EMTAK-i koodiga tegevusaladel

Allikas: Statistikaamet, MKM

Samas oli 2024. aastal Statistikaameti andmetel oskus- ja käsitööliste keskmine brutokuupalk

Eestis 1541 eurot ning seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk 1572 eurot. Seega vastab

vähemalt 0,8-kordne Eesti keskmine palk paremini oskustöötajate tegelikule palgale, kuid

41

jätkuvalt on tagatud tööturu kaitse ning takistatud majanduslik ja sotsiaalne dumping. Võttes

arvesse tööturule kaasatavate välismaalaste arvu, on mõju Eesti tööandjale ja kohalikule

tööjõule ning seeläbi tegevusala keskmisele palgamäärale siiski väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on sihtrühmale oluline ja avaldab positiivset

majanduslikku mõju.

6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Sihtrühm:

1) PPA teenistujad, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;

2) julgeolekuasutuse teenistujad, kes viivad elamisloa menetluses läbi

julgeolekukontrolle;

3) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise

elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;

4) töötukassa teenistujad, kes tegelevad töötukassa loa taotlustega. s.o. 1 peaspetsialist,

ning tööturuteenuste pakkumise ja töötute registreerimisega;

5) KuM-i haldusala teenistujad, kes puutuvad kokku kohanemisprogrammi

rakendamisega, s.o umbes 7 inimest;

6) Sotsiaalkindlustusameti teenistujad, kes määravad toetusi ja hüvitisi, s.o umbes 46

inimest, ning teenistuja, kes tegeleb sotsiaalteenuste nõustamisega, s.o 1 inimene;

7) kohalike omavalitsuste teenistujad, kes korraldavad teenuseid ja toetusi ning

puutuvad kokku välismaalastega;

8) lasteaiad ja koolid, kus välistöötajate lapsed (409–818 last) õppima hakkavad;

9) Haridus- ja Noorteameti (edaspidi HARNO) teenistujad, kes viivad läbi eesti keele

tasemeeksameid, s.o. umbes 3 inimest.

Valitsussektoris töötab 123 974 inimest, millest kohalikes omavalitsustes töötab 65 221

inimest69.

2022/23. õppeaastal oli Eestis 526 valitsussektorisse kuuluvat lasteaeda ja muud alusharidust

pakkuvat asutust, milles käis kokku 65 556 last. 2022/23. õppeaastal oli Eestis 514

üldhariduskooli, milles õppis 169 111 õpilast, neist 138 306 põhihariduse ja 30 805

gümnaasiumihariduse tasemel.

Seega võib öelda, et sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on keskmine. Sisserände suurenemine mõjutab riigiasutuste töökorraldust ja toob

kaasa lisavajadusi.

1) Eesti välisesinduste töökoormus suureneb, kuna sisserände suurenemisega kasvab

eelduslikult ka viisataotlejate hulk. Eelmisel aastal esitati Eesti 19-le viisataotlusi

menetlevale välisesindusele 14 748 viisataotlust, neist 1080 lühiajalise töötamise

eesmärgil ja 4132 sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Muudatusega võib

viisataotlejate arv kasvada umbes 4120 inimese võrra aastas (kuni 2600 välistöötajat ja

hinnanguliselt 1520 pereliiget), kuna esmane riiki sisenemise teekond on

välismaalastele reeglina ajutise viibimisalusega (nt viisa või viisavaba viibimisõigus).

Seega võib potentsiaalsete viisataotlejate hulk välisesindustes võrreldes eelmise

aastaga muudatuste mõjul suureneda kuni 28%. Kui jaotus on ebaühtlane, võib osas

69 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika.

42

välisesindustes viisataotluste arv kasvada üle 50%. Lisaks kasvab viisataotluste arvuga

nii välisesinduste nõustamisalane tegevus kui ka VÄM-ile esitatavate vaiete arv.

Samas on välisesinduste ressurss, sealhulgas võimekus viisasid menetleda, piiratud.

Alates 01.08.2025 on mitmes välisesinduses vähenenud diplomaatide arv (nt Kiiev,

Astana). Ilma lisaressursita kasvab risk, et menetlustähtajad pikenevad

märkimisväärselt, eriti tipp-perioodidel.

2) PPA ja julgeolekuasutuste töökoormus suureneb, kuna elamisloa ja viisataotlejate hulk

kasvab. PPA ja julgeolekuasutuste vaatest toob see kaasa menetluskoormuse

suurenemise.

2024. aastal esitati PPA-le 12 912 elamisloa taotlust, neist 3405 töötamise eesmärgil ja

4092 pererände eesmärgil. Muudatusega võib elamisloa taotlejate arv kasvada umbes

4120 inimese võrra aastas (kuni 2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 1520 pereliiget).

Seega võib potentsiaalsete taotlejate hulk võrreldes eelmise aastaga suureneda

muudatuste mõjul kuni 32%.

Samuti võib sisserände suurenemisega kasvada viisataotlejate hulk. PPA-le esitati

2024. aastal 3958 viisataotlust, neist 1929 lühiajalise töötamise eesmärgil ja 626

sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Viisanõudest vabastatud riikide70

kodanikud või juba kehtivat lühiajalist Schengeni viisat omavad välismaalased võivad

Eestisse siseneda lühiajalise viibimisalusega, et Eestisse saabumise järel taotleda

elamisluba tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel. Kuna elamisloa menetlus võib

kesta kuni kolm kuud (2026. aasta jaanuaris jõustuvate muudatuste kohaselt) ja

taotluse esitamine PPA teeninduses võib aega võtta, võib välistöötajal või tema

pereliikmel olla vaja taotleda pikaajalist viisat, et nad saaksid riigis edasi viibida, kuni

elamisloa taotluse kohta on otsus tehtud.

Seejuures tuleb tagada ka elamisloa ja viisa saanud isikute järelkontroll. 2024. ja

2025. aastal anti enim tähtajalisi elamislube tööle asumiseks töötlevasse tööstusesse

ning veondusse ja laondusesse (potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad) Ukraina

(54%), Usbekistani (9%) ja India (6%) kodanikele. 2024. aastal VMS-i alusel

tuvastatud rikkumistest, mis olid seotud välismaalase Eestis töötamise tingimuste

rikkumise või Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamisega (VMS §

303 ja §304 alusel), moodustasid süüteo toime pannud Ukraina kodanikud 29%, India

kodanikud 12,8% ja Usbekistani kodanikud 7,4%. Võrreldes 2023. aastaga on Ukraina

kodanike töötamisega seotud väärtegude arv kasvanud 35% ja India kodanike

rikkumiste arv kasvanud 600% (Eestis töötamise tingimuste rikkumised). Samas on

võrreldes 2023. aastaga vähenenud Usbekistani kodanike toimepandud rikkumiste

arv 87%. Seega võiks eeldada, et erisusega kaasneb teatav rikkumiste arvu

suurenemine ja sellest tulenevalt täiendav halduskoormus PPA-le. VMS-i nõuete

rikkumisi on võimalik maandada ennetusmeetmete (infopäevad tööandjatele,

välistöötajate nõustamine, kampaaniad kolmandates riikides jne) järjepideval

rakendamisel. Väljasaatmise vaates ei too muudatused eelduslikult kaasa olulist

negatiivset mõju. 2024. aastal tehti lahkumisettekirjutusi Usbekistani kodanikele (9%),

Ukraina kodanikele (4%) ja India kodanikele (3%). Juhul kui sama tendents

kodakondsuse vaates töörändes jätkub ja tööjõupuudusega tegevusaladele soovivad

tööle asuda enamasti eespool loetletud kolmandate riikide kodanikud, võib eeldada, et

70 Viisanõudest vabastatud riigid on loetletud nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 539/2001, milles

loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,

kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. – EÜT L 81. 21.3.2001, lk 1.

43

vajaduse korral on erisuse alusel saabunud välismaalasi võimalik Eestist välja saata

kiiresti ja efektiivselt. Eestil on kahepoolne tagasivõtuleping Usbekistaniga ning

isikute tagasisaatmine Ukrainasse toimub EL-i ja Ukraina tagasivõtulepingu raames.

Hoolimata sellest, et Indiaga tagasivõtuleping puudub, on isikute tagasisaatmine

Indiasse siiani toiminud, kuid koostöö sõltub täielikult India koostöövalmidusest. Seni

võib kõnealuste riikide kodanike tagasisaatmise alast koostööd hinnata hästi

toimivaks, seega ei kaasne märkimisväärset lisakulu ka isikute

kinnipidamiskeskusesse paigutamise ega väljasaatmisega.

3) Töötukassa töökoormus töötukassa loa menetluse vaates mõnevõrra väheneb, samas

kui töötute registreerimise ja tööturumeetmete pakkumise osas mõnevõrra suureneb.

Kehtiva VMS-i kohaselt peab tööandja reeglina taotlema töötukassalt luba

välismaalase tööle võtmiseks. Kavandatava muudatusega täiendavat koormust selliste

lubade menetluseks töötukassale ei lisandu, kuna tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks kehtestatakse eelnõuga töötukassa loa nõudest erisus. Muudatused ei

mõjuta töötukassa töökoormust majanduskasvu tingimustes, kui tööturul on suur

tööjõupuudus ning maksimaalselt lubatud elamisloa taotluste arv välistööjõu

palkamiseks täidetakse (suure taotluste arvu korral ei vähene üldkorras esitatavate

taotluste ja seega ka töötukassa menetluste arv). Muudes majanduse tingimustes võib

eeldada, et muudatused vähendavad töötukassa töökoormust, kuna osa praegu

üldkorras esitatavatest elamisloa taotlustest liigitub tõenäoliselt tulevikus

kehtestatavate erandite alla, mistõttu jääb üldkorras esitatavate taotluste arv

väiksemaks ja seega väheneb ka töötukassa koormus. See tähendab, et

tööjõupuudusega tegevusalade erandi alusel taotletavad load asendavad osaliselt

praegu üldkorras esitatavaid taotlusi. Elamisloa taotlusel saavad tööandjad edaspidi

märkida, kas taotlus liigitub erandi alla või mitte. Samuti rakendub erandi alusel

esitatavatele taotlustele palgakriteerium (vähemalt 80% aasta keskmisest

brutokuupalgast), mis on tööandjale soodsam kui üldkorras esitatavate taotluste

palgakriteerium (100% aasta keskmisest brutokuupalgast). Eeldades, et tööandjad

eelistavad võimalikult väikese halduskoormusega ja soodsama palgakriteeriumiga

menetlust, võib arvata, et tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad tööandjad

esitavad taotluse esmalt erandi alusel. Alles siis, kui erandi alusel väljastatavate

elamislubade lubatud määr on täitunud, võivad tööandjad valida taotluse esitamise

üldkorras menetluse alusel. Ka riiklike ressursside kasutamise seisukohast on mõistlik,

et taotlused, mis sobivad erandi alla ja nõuavad vähem menetluskoormust,

menetletakse esmajärjekorras väikseimat võimalikku halduskoormust arvestavalt.

2024. aastal menetles töötukassa 1466 tööloa avaldust, millest 1222 kohta väljastati

positiivne otsus. Väljastatud lubadel oli 2819 töökohta. Võttes aluseks andmepõhise

kriteeriumi alusel tuvastatud tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5), saaks 2024.

aastal menetletud taotlustest edaspidi erandi alusel käsitleda (ja mis seega ei vajaks

töötukassa menetlust) 265 avaldust (18% kõigist avaldustest), sealhulgas teha 236

positiivset otsust (19% kõikidest positiivsetest otsustest). Nendes valdkondades

väljastatud lubadel oli 766 töökohta (27% kõigist loa saanud töökohtadest).

Teisalt võib töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneda töötute registreerimise ja

tööturumeetmete pakkumise vaates. Erandi rakendamisel lisanduks võrreldes kehtiva

olukorraga aastas maksimaalselt ligi 1300‒2600 elamisluba töötamiseks. Sellele

lisandub kaasnev pereränne. Kehtiv kord reeglina ei luba töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alusel tööta olla, kuid direktiivi 2024/1233 muudatustega tekib välistöötajal

õigus ajutiselt tööta olla. Võttes aluseks nende välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat

tähtajalist elamisluba töötamiseks (1. jaanuari 2025. a seisuga 10 306 välismaalast) ja

44

taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, võib eelduslikult

lühiajaliselt tööta jäävaid välismaalasi aastas olla umbes 8% kõikidest töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa saajatest. Samas ei ole tööta jäävatel välismaalastel

kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida ka iseseisvalt.

Töötukassa hinnangul võib muudatuse järel lähtuvalt senisest praktikast end töötuna

arvele võtta umbes 10% tähtajalise elamisloaga töökoha vahetajatest. Statistikaameti

Eesti tööjõu-uuringu andmetel otsis 2024. aastal 16-aastastest kuni pensioniealistest

töötutest kolmanda riigi kodanikest (v.a Venemaa kodanikud) töötukassa vahendusel

tööd 68% (uuringus on eristatud ainult kodakondsust, mitte Eestis viibimise alust).

Lähtudes senisest trendist, et töökohta vahetab aastas umbes 8% tähtajalise

elamisloaga välismaalastest, teeks see aastas 104‒208 töötajat. Nendest tuleks

muudatuse järel vahepealsel perioodil töötuna arvele 10‒68% ehk umbes 10‒141

inimest aastas (s.o kuni 12 inimest kuus), mis moodustab kõikidest töötuna

registreeritud inimestest (2024. aastal keskmiselt 50 300 kuu lõpu seisuga)

marginaalse osa, mistõttu ei ole uute töötute lisandumisega seotud koormus olulise

mõjuga.

4) KuM-i haldusala (ennekõike Integratsiooni Sihtasutuse) töökoormus mõnevõrra

kasvab. Sisserände hoogustumisega suureneb etniline ja kultuuriline mitmekesisus,

mis võib rikastada ühiskonda, aga vajab ka kohanemise ja lõimumise toetamist.

Seejuures on tähtsal kohal eesti keele õpe. RITA-RÄNNE projektis tuuakse esile, et

ühiskonnas edukaks toimetulekuks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud valdavad

vabalt eesti keelt, ja seega tuleks arvestada keeleõppega kaasnevate kuludega.

Muudatusega võib elamisloa saajate arv kasvada umbes 4120 inimese võrra aastas

(kuni 2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 1520 pereliiget). Nii välistöötajatele kui ka

nende pereliikmetele tuleb tagada kohanemisprogrammis osalemise võimalus.

Tuginedes viimaste aastate kohanemisprogrammi teenuste kasutuse andmetele, jõuab

tavarändajatest71 eesti keele õppesse umbes 25–30% ja kohanemisprogrammi

moodulitesse (sh baasmoodul ja teemamoodulid) umbes 45–50%. Ilma lisarahastuseta

ei saa sellises suuruses täiendavale sihtrühmale kohanemisprogrammi teenust

pakkuda.

5) Sotsiaalkindlustusameti töökoormus suureneb peaasjalikult peretoetuste, puuetega

inimeste toetuste ning väiksemal määral ja pigem sisserändele järgnevatel aastatel ka

vanemahüvitiste määramisel. Samas võttes arvesse, et inimeste vajadused võivad ajas

muutuda, siis ei pruugi sisserändajate ja nende pereliikmete vajadused piirduda ainult

mõne universaalse toetuse ja hüvitistega, vaid võivad laieneda ka teiste avalike

teenuste tarbimisele.

6) Kohalike omavalitsuste töökoormus võib kasvada seoses sisserände suurenemisega

ning teenuste (hoolekandeteenused, sh eluruumi tagamise teenus) ja toetuste

pakkumisega.

2024. aastal välja antud tähtajalisest elamisloast anti 76% välismaalastele, kelle

taotlusel märgitud kontaktaadress asus Harju maakonnas, 8% Tartu maakonnas ning

6% Ida-Viru maakonnas. Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtete juurde tööle

71Tavarändaja all mõistetakse käesolevas seletuskirjas vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud

välismaalast, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba VMS-is sätestatud alusel ning EL kodanikku, kes on

omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse ELKS-i alusel ning EL kodaniku perekonnaliiget, kellele on antud

Eestis tähtajaline elamisõigus ELKS-is sätestatud alusel.

45

asumiseks antud elamislubadest oli 2024. aastal 69% taotlejate kontaktaadress Harju

maakonnas, 11% Ida-Viru maakonnas, 8% Tartu maakonnas ning 4% Pärnu

maakonnas. Veonduses ja laonduses tegutsevate ettevõtete juurde tööle asumiseks

antud elamislubadest 2024. aastal oli 56% taotlejate kontaktaadress Harju maakonnas,

16% Tartu maakonnas, 15% Pärnu maakonnas ja 5% Ida-Viru maakonnas. Võttes

arvesse, et potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5) on valdavalt

töötleva tööstuse ning laonduse ja veonduse valdkonnas, võib eeldatavalt enim

suureneda Harju maakonna omavalitsuste töökoormus, samuti kasvab töökoormus

Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonna omavalitsustes.

7) HARNO töökoormus võib kasvada seoses eesti keele tasemeeksamite läbiviimisega.

Ehkki paljud erisuse alusel saabuvad töötajad ja nende pereliikmed ei asu ilmselt tööle

ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue, võivad nad siiski nii sel kui ka muul

põhjusel (nt üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme eksam vm) suunduda eesti keele

tasemeeksamile. Samas ei ole põhjust arvate, et tasemeeksamite sooritajate arv

hüppeliselt tõuseks, seega mõju ulatus on väike.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja

neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus.

Muudatuste rakendamiseks tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja

veebikeskkondade infot. Vaja on täiendada menetlusjuhendeid ning koolitada ametnikke, kes

viivad läbi elamisloa taotluste eel- ja järelkontrolli menetlusi.

Täiendavad viisa- ja elamisloa taotlused avaldavad survet välisesinduste, PPA ja

julgeolekuasutuste töökoormusele, mistõttu võivad pikeneda menetlustähtajad ning seetõttu

kasvada rahulolematute taotlejate ja Eesti tööandjate kaebuste arv. Samuti võib PPA-le

kaasneda täiendav halduskoormus ja ressursikulu juhul, kui tööjõupuudusega tegevusaladele

soovivad tööle asuda välismaalased kolmandatest riikidest, kellega tagasivõtualane koostöö

puudub või on raskendatud.

Töötukassa kaudu tööd otsivate töötute arv võib olla prognoositust suurem, kui ka pererände

alusel Eestisse tulnud inimesed pöörduvad töö leidmiseks töötukassa poole. Prognoosis ei ole

pererände alusel lisanduvate tööotsijate arvu arvestatud, kuna osa pererändega lisanduvast

sihtrühmast on alaealised ning puudub ülevaade, kui paljud täiskasvanutest asuksid tööle ja

kui paljud neist vajaksid selleks töötukassa tuge. Kuivõrd sihtrühma töötuna arvele võtmine ei

ole seni olnud lubatud (v.a koondamise korral), võib sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu

töötuna arvele tulevate inimeste arv olla praktikas minimaalselt prognoositud määrast suurem.

Siiski ei ole ka kõrgema töötukassasse pöördumise määra korral lisanduvate töötute arv ja

sellest tulenevalt töötukassa koormus suur, arvestades kõigi töötute hulka.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju, kuna

riigiasutuste töökoormus suureneb. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ja asjaolu, et

riigiasutuste põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju.

46

6.2. Mõju isikuandmete töötlemisele

Eelnõuga ei muutu elamisloa taotlemisel nõutavate andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst

ega eesmärk. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel. Eelnõuga

muutub tööandjalt kogutavate andmete koosseis.

Sihtrühm:

1) kolmanda riigi kodanik, kes taotleb ja kellele antakse Eestisse elama ja tööle

asumiseks tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusala erisuse

alusel;

2) kolmanda riigi kodanik, kes saabub Eestisse elama ja tööle tööjõupuudusega

tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga;

3) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes

250 ametnikku;

4) julgeolekuasutuse ametnikud, kes viivad elamisloa menetluses läbi julgeolekukontrolle;

5) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40

konsulaarametnikku.

Mõju ulatus on väike, kuna isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel, st

isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete

töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike

1 tähenduses. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka kavandatavate muudatuste

jõustumise järel ainult välismaalase taotluse alusel, seega on andmetöötlus inimesele teada ja

ta esitab ise haldusorganile selleks vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas

andmekogus, kus töödeldakse elamisloa taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on

reguleeritud VMS-i §-s 228 ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku

andmekoguna kehtivad selle kohta kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded

ja kohustused. Eelnõuga muutub vähesel määral tööandjalt kogutavate andmete koosseis,

kuna muudatuste tulemusena kaotatakse tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus

ja luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks elamisloa andmise võimalus.

Tööandjalt kogutavate andmete koosseis väheneb, kuna tööandja kutselt, mille tööandja esitab

tähtajalise elamisloa taotluse juurde, kaotatakse lühiajaliseks töötamiseks elamisloa taotlemise

alus.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid

üksnes neid, kes saabuvad Eestisse elama sisserände piirarvu väliselt tööjõupuudusega

tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga. Riigiasutuste põhiülesandeid ei

muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Samuti peavad

välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle nimetatud elamisloa alusel, viima end

muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad vastavat elamisluba taotlema.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju.

6.3. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele

Muudatused ei avalda olulist mõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele: Eesti

ettevõtete halduskoormus väheneb veidi, kuna tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad

ettevõtted ei pea välistööjõu kaasamiseks edaspidi enam töötukassa luba taotlema. Muu osas

47

tööandjate jaoks elamisloa taotluse protsess ei muutu ja nad peavad jätkuvalt esitama

elamisloa taotluse juurde tööandja kutse. Välismaalaste jaoks halduskoormus ei muutu. Nii

kehtiva korra kohaselt kui ka muudatuste järel peavad välismaalased esitama Eestisse elama

ja tööle asumiseks elamisloa taotluse. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus.

Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei

muutu.

6.4. Mõju muudele valdkondadele

Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega

regionaalarengule.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

7.1. Muudatuste rakendamisega seotud tegevused ja eeldatavad kaasnevad kulud

valitsemisalade lõikes

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) koolitus- ja teavitustegevuste kulud;

2) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

3) täiendavate töökohtade loomisega kaasnevad kulud.

 SiM-i valitsemisalale kaasnevad kulud

Muudatuste rakendamiseks on vaja koolitada elamisloa taotluse menetlejaid, samuti

järelevalveametnikke. Vaja on täiendada menetlusjuhiseid, infomaterjale ja

veebikeskkondades olevat teavet. Nende tegevuste kulud kaetakse asutuste olemasoleva

eelarve piires.

Samuti eeldab muudatuste rakendamine infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada

elamislubade ja töölubade registrit (edaspidi ETR), mida PPA-l on kavas teha rändmenetluse

infosüsteemi (edaspidi RIS) projekti raames. RIS-i arendustööde tellija on PPA, arendustööd

tehakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigieelarvest ja

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi

struktuurifond). Valminud on RIS-i I etapi ja II etapi I osa tööd, mille käigus loodi uus PPA

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste iseteeninduskeskkond ning

menetluskeskkond. Praegu on töös:

 RIS-i II etapi II osa, mille tulemusena valmivad lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmevahetuslahendused Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja

Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud

töötajate andmete edastamiseks TI-le kui ka MTA-le vajalike andmete edastus

töötamise registreerimiseks MTA töötamise registris;

 RIS-i III etapi I osa, mille tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond ja

elamisloa taotluse menetleja töölaud.

RIS-i III etapi II osa ja RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2026–2029. Nende

tulemusena valmib ajakohastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i

andmevahetuslahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega ning IKT-lahendus

tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks. Tulevikuarendustööde täpne maksumus

selgub arendusetapi elluviimise eel. Praegu on SiM-i valitsemisala tulevikuarendustööde

maksumuseks prognoositud umbes 3,65 miljonit eurot. Arendustööde teostamine sõltub

48

SiM-i valitsemisala rahaliste vahendite ja struktuurivahendite olemasolust. SiM-i

valitsemisala teenuste osutamine ei ole selle pärast takistatud, kuid arendustööde

mitteteostamine toob kaasa ulatusliku süsteemiväliste käsitöölahenduste vajaduse. Eelnõus

kavandatud muudatuste rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arendustööde teostamine

eeldab täiendavate rahaliste vahendite eraldamist.

Suurema sisserändega kaasneb täiendav arv viisa- ja elamisloa taotlusi, mida SiM-i

valitsemisala asutustel tuleb läbi vaadata. Seega on vaja lisaressurssi taotluste menetlemiseks.

SiM-i valitsemisala asutustel kaasneb muudatustega iga-aastane täiendav personali- ja

majandamiskulude vajadus kuni 1,13 miljonit eurot. Arvestades, et 2025. aastal lõppeb

PPA-l ära rahastus, mis oli talle aastatel 2023‒2025 eraldatud rändemenetlusvõimekuse

suurendamiseks, on SiM-i valitsemisala iga-aastane täiendav personali- ja majandamiskulu

vajadus 500 000 eurot aastas.

Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud SiM

valitsemisalale 1,63 miljonit eurot ning ühekordsed investeerimiskulud 3,66 miljonit eurot

(tabel 17). Eelnõu muudatustega kaasnevate kulude katmiseks esitab SiM lisataotluse riigi

eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud

valitsemisala enda eelarvest.

 KuM-i valitsemisalale kaasnevad kulud

Muudatuste rakendamine ei nõua kohanemisprogrammi vaatest infotehnoloogilisi

arendustöid. Küll võib teenuste mahu suurenemine tingida infosüsteemide

ülalpidamiskulude kasvu, mida tuleb rahastada riigieelarvelistest vahenditest. Teenuse mahu

kasv (suurem hulk sihtrühma liikmeid ja kohanemisprogrammi osalejaid) suurendab

infosüsteemi kasutuskoormust, andmetöötluse mahtu ning kasutajatoe ja haldustegevuste

vajadust. Selle tulemusena võivad kasvada serveriressursside, tarkvaralitsentside ja

hooldusteenuste kulud. Hinnanguline lisakulu ülalpidamiskuludele on ligikaudu 20 000–

30 000 eurot aastas, sõltuvalt IT süsteemi tegelikust kasutusmahust.

Lisaks kaasneb suurema sisserändega täiendav vajadus kohanemisprogrammi ja

keeleõppe pakkumiseks. Tuginedes viimaste aastate kohanemisprogrammi teenuste kasutuse

andmetele, jõuab tavarändajatest eesti keele õppesse umbes 25–30% ning

kohanemisprogrammi moodulitesse (sh baasmoodul ja teemamoodulid) umbes 45–50%.

Kohanemisprogrammi teenuseid rahastatakse praegu peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi

vahenditest. Välisvahendite kasutamisel on arvestatud olemasolevate rändevoogudega, mille

kohaselt ei saa oluliselt suurendada teenuste sihtrühma ilma lisarahastuseta. Arvestades

viimaste aastate kohenemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalejate arvu, teemamooduli

eeldatavat maksumust (80 eurot inimese kohta), digimooduli eeldatavat maksumust (120

eurot inimese kohta) ja A2-tasemel keeleõppe eeldatavat maksumust (1500 eurot inimese

kohta), on täiendavale sihtrühmale teenuse pakkumiseks vaja täiendavaid riigieelarvelisi

vahendeid majanduskasvu tingimustes kuni 1,56 miljonit eurot ja muudes majanduse

tingimustes kuni 777 621 eurot.

49

Tabel 11. Kohanemisprogrammi teemamooduli, digimooduli ja keeleõppe eeldatav

maksumus eurodes aastas

Töörändajate

arv

Täiskasvanud

abikaasade

arv72

Teemamoodulite

eeldatav

maksumus

eurodes

Digimooduli

eeldatav

maksumus

eurodes

Keeleõppe

eeldatav

maksumus

eurodes Kokku

I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused

1300 351 59 436 99 060 619 125 777 621

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

2600 702 118 872 198 120 1 238 250 1 555 242 Allikas: KuM

Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud

KuM valitsemisalale 0,8 miljonit kuni 1,59 miljonit eurot (tabel 17). Vajaduse korral esitab

KuM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad

võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.

 SoM-i valitsemisalale kaasnevad kulud

Muudatuste tulemusena võib tekkida vajadus maksta pereliikmetele sotsiaaltoetusi. Samas on

RITA-RÄNNE projekti uuringu kohaselt lastega pered riigile lühiajalises plaanis küll

kulukad, kuid kulude ja tulude vahe muutub ajas kiiresti juhul, kui sisserännanute laps jääb

Eestisse pikaajaliselt elama. Põhjus seisneb selles, et lapsena riiki tulnud inimesed õpivad

suurema tõenäosusega selgeks eesti keele. Lisaks omandab laps vähemalt osa oma haridusest

Eestis ja tema sotsiaalvõrgustik on täiskasvanud sisserännanutega võrreldes laiem, mis tuleb

kasuks ka töökoha otsimisel.

Eeldades, et muudatuste jõustudes kasvab sisserändavate laste arv umbes 400–800 võrra,

suureneb näiteks lapsetoetuste eelarve maht aastas (ilma kolmanda ja järgmiste laste või

suurperede toetuseta) vähemalt 384 000 euro võrra. Viimaste aastate rändestatistika põhjal

võib Eestisse saabuda umbes 550 sünnitusealist inimest (tööränne koos pererändega).

Sõltumata staatusest (töötav/mittetöötav) kaasneb iga sündiva lapsega riigieelarvele

vanemahüvitise lisakulu vähemalt 9840 eurot aastas, millele lisandub arvestuslik

sotsiaalmaks. Vanemahüvitisele lisaks on iga lapse eest ette nähtud ühekordne sünnitoetus

vähemalt 320 eurot ja igakuine lapsetoetus vähemalt 80 eurot (aastas 960 eurot). Kokku

kaasneb iga sündiva lapsega riigieelarvele lisakulu vähemalt 11 120 eurot aastas.

Täiendavalt tekivad kulud 100 eurot kolmandale ja järgmisele lapsele (kuus), üksikvanema

toetust 80 eurot (kuus) ning võimalik, et ka 1000 eurot kuni lapse 18-kuuseks saamiseni

kolmikute või enamaarvuliste mitmikute korral (kuus) ning lasterikka pere toetust, mis jääb

vahemikku 450‒650 eurot.

Kuna pereliikmete seas võivad olla täiskasvanud vähenenud töövõime ja puuetega inimesed,

võib muudatuste jõustumisega kaasneda täiendav kulu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

ja abivahenditeenuse tõttu. Hinnanguliselt või iga 21 välistöötaja kohta Eesti saabuda üks

puudega inimene, seega kuni 1300 välistöötaja sisserände korral võib Eestisse saabuda kuni

61 puudega inimest ning kuni 2600 välistöötaja korral kuni 123 puudega inimest. Keskmine

puudetoetuse kulu ühe puudega inimese kohta aastas on 448 eurot, seega oleks eelnõu

muudatuse lisakulu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste osas 27 328–55 104 eurot aastas.

Samuti võib pereliikmete hulgas olla abivahenditeenuse kasutajaid. Abivahenditeenuse

72 PPA varasema statistika kohaselt oli 27% välistöötajatest abielus.

50

keskmine kulu 2025. aasta prognoosi järgi on 343 eurot inimese kohta, kasvades 2026.

aastaks 353 euroni ja 2027. aastaks 364 euroni. Kui lähtuda eeldusest, et välistöötajatega koos

võib Eesti saabuda hinnanguliselt 760–1520 pereliiget, kelle seas on erivajadustega lapsi ja

terviseprobleemidega täiskasvanuid samas määras kui rahvastikus keskmiselt ehk

abivahenditeenuse kasutajate osakaal on 5–6% (vastavalt rahvastiku ja teenusekasutuse

prognoosile), on eeldatav lisakulu aastas ligikaudu 13 000–32 000 eurot. Seejuures on

tegemist konservatiivse hinnanguga, mis eeldab rände ühtlast mahtu ja ei arvesta

erivajadustega laste või terviseriskidega sisserändajate võimalikku suuremat teenusekasutust.

Muudatuste jõustumisega kaasneb ka täiendav kulu Tervisekassa eelarvele. Ühe tööealise

isiku aastane kogukulu (tervishoiuteenused, ravimisoodustused, ajutise töövõimetuse

hüvitised) Tervisekassale on 1274 eurot. 1300 välistöötaja puhul on kaasnev mõju

Tervisekassa eelarvele seega 1 656 200 eurot aastas ning 2600 välistöötaja puhul 3 312 400

eurot aastas. Kui arvestada nii puudega inimeste (60–120) kui sisserändavate laste (400–800)

arvu suurenemise prognoose, siis nende ravikuludega kaasnev mõju Tervisekassa eelarvele

võib ulatuda aastas 1 100 000 – 2 200 000 euroni. Seejuures on arvesse võetud nii

tarbijahinnaindeksi mõju teenuste hindade kasvule kui ka tervishoiutöötajate töötasu muutust

teenuste hindades. Kaasnev kogukulu Tervisekassa eelarvele võib hinnanguliselt seega olla

2,76–5,51 miljonit eurot aastas. Samas kaasneb muudatusega positiivne mõju sotsiaalmaksu

laekumisele, mis suurendab Tervisekassa tulubaasi. 1300‒2600 välistöötaja lisandumisel on

prognoositav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suurenemine perioodil 2026‒2029

keskmiselt 1,18–2,35 miljonit eurot aastas.

Tabel 12. Prognoositav sotsiaalmaks ning mõju Tervisekassa tulubaasile

2025 2026 2027 2028 2029

I stsenaarium - muud tingimused

Sotsiaalmaks 1300

välistöötaja

lisandumisel, eurodes

8 156 491 8 618 138 9 066 281 9 492 397 9 919 554

Mõju Tervisekassa

tulubaasile (13%

ravikindlustuse osa),

eurodes 1 060 344 1 120 358 1 178 617 1 234 012 1 289 542

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

Sotsiaalmaks 2 600

välistöötaja

lisandumisel, eurodes

16 312 982 17 236 276 18 132 563 18 984 793 19 839 109

Mõju Tervisekassa

tulubaasile (13%

ravikindlustuse osa),

eurodes 2 120 688 2 240 716 2 357 233 2 468 023 2 579 084 Allikas: RaM, SoM

Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud SoM

valitsemisalale 3,2 miljonit kuni 7,74 miljonit eurot (tabel 17). Vajaduse korral esitab SoM

täiendavate kulude katmiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei

anta, katavad lisakulud Tervisekassa oma teenuste ja SoM valitsemisala asutused arvestuslike

vahendite osas eelarvest (nt perehüvitised ja puuetega inimeste toetused). SoM valitsemisala

asutuste teenuseid, mida ei rahastata arvestuslikest vahenditest, teostatakse vastavalt eelarve

mahtudele, selle ületamisel teostatakse teenust järgneval või järgnevatel aastatel.

51

 HTM-i valitsemisalale kaasnevad kulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa hariduskulud, kuna välistöötajate lastele tuleb tagada

lasteaia- ja koolikohad, toetada nende (ja vajaduse korral kogu pere) keeleõpet ning tegeleda

laste õppesse integreerimisega.

Hariduskulu lisandumist mõjutab asjaolu, kuhu piirkonda välistöötaja koos pereliikmetega

elama asub. Hõredama asustusega piirkondades on koolikoha maksumus kõrgem kui

suuremates linnades. Tõmbekeskuste ümber rõngasvaldades on suur koormus lasteaia- ja

koolikohtade lisavajaduse näol. KOV-ide erinevus Tallinnast Tartuni ja Kihnust Ruhnuni ning

kahaneva rahvastikuga valdadest nn kuldse ringi kasvava õpilaste arvuga omavalitsusteni

kajastub hariduskulude tasemes ja struktuuris.

Hariduskulud jagunevad KOV-i eelarve ja riigi haridustoetuse vahel. Vastavalt 2022. aasta

andmete pealt tehtud hariduskulude analüüsile73 algavad jooksvad hariduskulud õpilase kohta

tasemelt 3500 eurot aastas suuremates linnades ning ulatuvad 6000−8000 euroni hõredama

asustusega valdades. Keskmine kulu üldhariduskooli õpilase kohta on 4200‒4400 eurot

aastas. Hariduslike erivajadustega õppijate kulu õpilase kohta koos tugiteenustega ulatub 20

000 euroni aastas. Eestis on alushariduse kulud lapse kohta suuremad kui üld- ja

kutsehariduse kulud õpilase kohta. Keskmiselt on jooksevkulud lapse kohta aastas ligikaudu

6000‒7000 eurot. Alushariduses osalemine on Eestis vabatahtlik, kuid välisriigist saabuva

pere laste jaoks on haridussüsteemi integreerimisel oluline alushariduses osalemine.

Alushariduse kulud on 99,8% ulatuses KOV-ide kanda. KOV-il on õigus kehtestada ka

lastevanemate omaosaluse määr alushariduse kulude osaliseks katmiseks. Eestis moodustab

lastevanemate makstav osa (kohatasu) ligikaudu 10% alushariduse kuludest. Riigi toetusfond

KOV-idele eraldatakse alushariduse jaoks KOV-i laste arvu põhjal ja juhul, kui KOV maksab

alushariduse õpetajale keskmist palka vähemalt 90%, magistrikraadiga õpetajale vähemalt

100% üldhariduse õpetaja töötasu alammäärast. Riigi toetusfond sisaldab alushariduse

õpetajate palgatoetust (2019.− 2023. aastal eraldati 15 mln eurot, 2024. a 16 mln eurot). KOV-

id tasuvad teiste omavalitsuste lasteasutuses käivate laste eest arvestuslikku kohatasu lapse

kohta, mille kogumaht 2022. a oli 14 mln eurot. Kohatasu arveldamise lepivad KOV-id

omavahel kokku. KOV-ide alushariduskuludest moodustavad seejuures jooksevkulud 85,8%

ja investeeringud koos käibemaksuga 14,2%. Jooksevkuludest moodustavad tööjõukulud

73,8% (ca 5% vähem kui üldhariduses), majandamiskulud 21,3% (enam kui üldhariduses) ja

muud kulud 5%. Õpetajate palgad moodustavad vaid 40,9% jooksev- ja 35,1% kogukuludest.

Kui eeldada, et 1300 välistöötajaga saabub Eestisse kuni 409 last74 ja 2600 välistöötajaga kuni

818 last ning nendest ⅓ osaleb alushariduses ja ⅔ üldhariduses ning ükski lastest ei vaja

tugiteenuseid (võttes aluseks, et keskmine kulu üldhariduskooli õpilase kohta on 4200‒4400

eurot ja alushariduses on jooksevkulu lapse kohta aastas 6000‒7000 eurot), oleksid

muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud välistöötajate laste hariduses osalemisel

1 684 800‒4 306 400 eurot aastas.

73 Haridus- ja Teadusministeerium 2024. Eesti hariduskulud 2022, lk 30. 74 PPA varasema statistika kohaselt olid 21%-l välistöötajatest alaealised lapsed ja ühel välistöötajal oli

keskmiselt 1,5 last.

52

Tabel 13. Välistöötajate laste hariduses osalemise eeldatav maksumus eurodes aastas

Välistöötajate

arv

Alushariduses

osalevate

laste arv

Alushariduses

osalemise

kogumaksumus,

eurodes

Üldhariduses

osalevate

laste arv

Üldhariduses

osalemise

kogumaksumus,

eurodes

Kokku

eurodes

I stsenaarium - muud tingimused

1300 117 702 000 –

234 982 800 ‒ 1 684 800

‒

1 848 600 819 000 1 029 600

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

2600 272 1 632 000 –

546 2 293 200

‒2 402 400

3 925 200

‒

4 306 400 1 904 000

Allikas: HTM

Samuti kaasnevad kulud seoses keeleõppega. Keeleõppe kulu inimese kohta on praegu 1000

eurot. Laste keeleõppe vajadus arvestatakse üldtoe alla üld- või alushariduses ning see jääb

KOV-i kanda. Seega oleksid muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud välistöötajate laste

keeleõppega seonduvalt 409 000‒818 000 eurot aastas. Seejuures peab arvestama, et

toetamaks sisserändajate lõimumist, on vaja vajaduse korral toetada ka täiskasvanud

pereliikmete keeleõpet.

Tabel 14. Välistöötajate laste keeleõppe kulud eurodes

Välistöötajate

arv Laste arv

Keeleõppe kulu

inimese kohta,

eurodes

Keeleõppe kogukulu laste

kohta, eurodes

I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused

1300 409 1000 409 000

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

2600 818 1000 818 000 Allikas: HTM

Kulud kaasnevad ka keeleeksami korraldusega. Ehkki paljud erisuse alusel saabuvad töötajad

ja nende pereliikmed ei asu ilmselt tööle ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue,

võivad nad siiski nii sel kui ka muul põhjusel (nt üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme

eksam vm) suunduda eesti keele tasemeeksamile. Samuti peab arvestama, et töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa pikendamisel on välismaalasel kohustus tõenda A2 tasemel eesti

keele oskust. See võib tõsta ressursivajadust tasemeeksamite korralduses. Nelja taseme

eksameil osales 2024. aastal kokku 10 500 eksaminandi, 2025. aastal on tõus orienteeruvalt

10%. Selle tõusu mõju eksamite korraldamise kulule on hinnanguliselt 85 000 eurot. Ühe

inimese osalemine tasemeeksamil maksab riigile orienteeruvalt 100 eurot. Eeldades, et umbes

66% välistöötajatest jäävad Eestisse pikaajaliselt ja peavad seega elamisloa pikendamiseks

tegema keeleeksami, oleksid muudatusega kaasnevad kulud tasemeeksami korraldusele

85 800‒171 600 eurot aastas.

53

Tabel 15. Keeleeksami korraldamisega seonduvad kulud

Välistöötajate

arv

Keeleeksamile

suunduvate

välistöötajate arv

Keeleõppe kulu

inimese kohta,

eurodes

Keeleõppe kogukulu laste

kohta, eurodes

I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused

1300 858 100 85 800

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

2600 1716 100 171 600 Allikas: HTM

Kuna välistöötajate lapsed ei oska Eestisse saabudes reeglina eesti keelt, tuleb tegeleda ka

nende õppesse integreerimisega. Näiteks Ukraina sõjapõgenike haridusse integreerimisel

andis Vabariigi Valitsus erakorralise eelarveotsusega toetust iga lasteaias või -hoius oleva

lapse kohta 465 eurot ja üldhariduskoolis õppiva õpilase kohta 506 eurot kuus. Raha kanti

kooli- või lasteaiapidajale. Analoogne toetusmehhanism (summad on praeguseks kindlasti

suuremad) on vajalik suurema tööjõu sisserände korral, et toetada individuaalõpet,

tugitegevusi ja õpetajate koolitusi. Juhul, kui riik otsustab sellist toetust eraldada, ulatuvad

integreerimise toetamise kulud 172 809–402 752 euroni aastas. Riigieelarves sarnase

meetme jaoks vahendeid praegu ei ole.

Tabel 16. Välistöötajate laste haridusse integreerimise kulud

Töörändajate

arv

Alushariduses

osalevate laste

arv

Alushariduses

osalevate laste

integratsiooni

kogutoetus

eurodes

Üldhariduses

osalevate laste

arv

Üldhariduses

osalevate laste

integratsiooni

kogutoetus

eurodes

Integrat-

siooni-

toetus

kokku

eurodes

I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused

1300 117 54 405 234 118 404 172 809

II stsenaarium – majanduskasvu tingimused

2600 272 126 480 546 276 276 402 756 Allikas: HTM

Kokku on rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud HTM

valitsemisalale 2,52 miljonit kuni 5,7 miljonit eurot (vt tabel 17). Vajaduse korral esitab HTM

kulude katmiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta,

kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.

 VÄM-i valitsemisalale kaasnevad kulud

Muudatuste rakendamiseks on vaja koolitada konsulaarametnikke ja uuendada

menetlusjuhiseid. Samuti tuleb täiendada infomaterjale ja veebikeskkondades olevat teavet.

Koolituste läbiviimisega kaasnevad lisakulud suurusjärgus 10 000 eurot.

Suurema sisserändega kaasneb täiendav arv viisataotlusi, mida välisesindustel tuleb vastu

võtta ja läbi vaadata ning täiendav arv elamisloa taotlusi, mida välisesindustel tuleb vastu

võtta ja edastada menetlemiseks PPA-le. Seega on VÄM-ile vaja lisaressurssi viisa ja

elamisloa taotluste menetlemiseks. VÄM-i hinnangul kaasneb muudatustega iga-aastane

täiendav personali- ja majandamiskulude vajadus 2600 välistöötaja ning nende pereliikmete

puhul kuni 392 000 eurot aastas.

54

Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud

VÄM valitsemisalale 0,39 miljonit eurot ning ühekordsed investeerimiskulud 0,01 miljonit

eurot (vt tabel 17). Vajaduse korral esitab VÄM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis.

Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.

7.2. Muudatustega kaasnevad eeldatavad koondkulud

Iga-aastased kulud kõikide valitsemisalade lõikes

Tabel 17. Muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased

kogukulud valitsemisalade lõikes

Valitsemisala I stsenaarium –

muud tingimused,

kogukulu miljonites

eurodes75

II stsenaarium –

majanduskasvu

tingimused, kogukulu

miljonites eurodes

SiM-i valitsemisala 1,63 1,63

KuM-i valitsemisala 0,8 1,59

SoM-i valitsemisala 3,2 7,74

HTM-i valitsemisala 2,52 5,7

VÄM-i valitsemisala 0,39 0,39

Kokku 8,54 17,05 Allikas: SiM, KuM, SoM, HTM, VäM

Investeeringute kulud kõikide valitsemisalade lõikes

Tabel 18. Muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad ühekordsed kulud76

kokku valitsemisalade lõikes

Valitsemisala I stsenaarium –

muud tingimused,

kogukulu miljonites

eurodes

II stsenaarium –

majanduskasvu tingimused,

kogukulu miljonites eurodes

SiM-i valitsemisala 3,65 3,65

VäM-i valitsemisala 0,01 0,01

Kokku 3,66 3,66 Allikas: SiM, KuM, SoM, HTM, VäM

Muudatustega kaasnevate eeldatavate kulude arvutus põhineb prognoosil, mis arvestab aastas

kuni 1300 või 2600 välistöötaja ja nende pereliikmete Eestisse saabumisega. Kulude

arvestuses ei ole aga võetud arvesse, et teatud kulud on osaliselt kumulatiivsed ning ajas

summeeruvad. Näiteks, kui 2027. aastal saabub Eestisse 1300 välistöötajat koos 760

pereliikmega, kaasnevad lastega seotud hariduskulud ning lastetoetused ka 2028. aastal, 2029.

aastal ja järgnevatel aastatel. Seevastu viisade ja elamislubade taotluste menetluse,

kohanemisprogrammis ja keeleõppes osalemise ning laste haridusse integreerimise kulud on

ühekordsed.

75 SiM-i ja VäM-i kulud ei erine stsenaariumite lõikes, kuna valmidus tuleb tagada maksimaalse hulga viisa- ja

elamisloa taotluste menetlemiseks.

76 Ühekordsete kuludena on käsitletud investeeringute kulusid ja koolituskulusid. PPA vaates on vaja arendada

ETR-it, mida PPA-l on kavas teha RIS projekti raames. Eraldi mahuhinnangut antud eelnõu muudatuste

rakendamiseks vajalike arendustööde teostamiseks ei ole koostatud.

55

7.3. Muudatustega kaasnevad eeldatavad tulud

Üldiselt hinnatakse rände mõju riikide rahandusele pigem positiivseks. Näiteks OECD

riikides on sisserändajate netomaksud (mõõdetuna migrantidelt kogutud maksutulus ja

sotsiaalkindlustusmaksetes, millest on maha arvatud nende saadavad sotsiaaltoetused) sageli

isegi suuremad kui kodanike omad77. Sarnasele järeldusele jõudsid ka RITA-RÄNNE projekti

eestvedajad. Selles projektis analüüsiti sisserändajate kaudu saadavat tulu ja tekkivat kulu

Eesti ühiskonnale ning leiti, et kuigi riiki tulnud inimestega seotud tulud ja kulud olenevad

peale rändepõhjuse ka nende haridusest, soost, vanusest ja riigis veedetavast ajast, toob

tööränne üldiselt Eesti riigieelarvesse rohkem tulu kui kulu. Tulu on seda suurem, mida

kõrgema haridusega on töörändaja.

Muudatuste rakendamisega laekub riigieelarvesse vahendeid viisa ja elamisloa taotluse

läbivaatamise eest tasutavast riigilõivust78. Viisa ja elamisloa taotlemisel tuleb

välismaalasel taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Kuna esmane Eestisse sisenemise

teekond on välismaalastele reeglina ajutise viibimisalusega, võib eeldada, et tööjõupuudusega

valdkonnas tööle asuvad välistöötajad ja nendega kaasa tulevad pereliikmed taotlevad esmalt

viisa ning Eestisse saabumise järgselt esitavad PPA-s elamisloa taotluse. 2024. aastal esitatud

viisataotlustest lühiajalise töötamise eesmärgil olid kõik esitatud taotlused pikaajalise viisa

saamiseks. Võib eeldada, et kui välistöötaja taotles riiki saabumiseks pikaajalise viisa,

taotlesid Eestisse saabumiseks sama viibimisaluse ka tema pereliikmed. Riigilõivuseaduse

kohaselt on pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 120 eurot, 6‒11 aasta vanuse

lapse puhul 60 eurot ning alla 6-aasta vanused lapsed on riigilõivust vabastatud. Elamisloa

taotluse läbivaatamise eest PPA-s tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot, töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest 250 eurot.

 Eeldusel, et koos 1300 välistöötajaga reisib Eestisse 351 välistöötajate abikaasat ja

409 last79 (kellest ⅓ on alla 6-aastased, ⅓ 6‒11-aastased ning ⅓ 12‒18-aastased),

ulatuksid riigilõivu aasta tasud viisataotluste puhul 222 660 euroni ning elamisloa

puhul 496 000 euroni. Kokku oleks riigilõivust saadav aastane tulu kuni 718 660

eurot.

 2600 välistöötaja ja nendega Eestisse kaasa tulevate pereliikmete puhul ulatuksid

riigilõivu aasta tasud viisataotluste puhul 445 320 euroni ja elamisloa puhul 992 000

euroni. Kokku oleks aasta riigilõivu tulu 1,44 miljonit eurot.

Tabel 19. Viisa ja elamisloa taotluste läbivaatamise riigilõivu aasta maksete prognoos

Taotlejate

arv

D-viisa

riigilõivu

prognoos

eurodes

Elamisloa

riigilõivu

prognoos

eurodes

Taotlejate

arv

D-viisa

riigilõivu

prognoos

eurodes

Elamisloa

riigilõivu

prognoos

eurodes

1300

välistöötajat 156 000 325 000 2600

välistöötajat 312 000 650 000

351 abikaasat 42 120 78 975 702 abikaasat 84 240 157 950

409 last 24 540 92 025 818 last 49 080 184 050

77 Damas de Matos, Ana. 2021. „The Fiscal Impact of Immigration in OECD Countries since the Mid-2000s“.

In International Migration Outlook 2021, 111–62. Paris: Organisation for Economic Co-operation and

Development. 78 Riigilõiv ei lähe otse valitsemisalade eelarvesse. 79 PPA varasema statistika kohaselt olid 27% välistöötajatest abielus ja 21%-l olid alaealised lapsed, kusjuures

keskmiselt oli ühel välistöötajal 1,5 last.

56

Kokku aastas

makstud

riigilõiv 222 660 496 000

Kokku aastas

makstud

riigilõiv 445 320 992 000 Allikas: SiM

Välistöötajate panus riigieelarvesse tekib ka tööjõumaksudest (sotsiaal-, töötuskindlustus-

ja tulumaks) kui ka tarbimisega (sh käibemaks, aktsiisid ja tollimaksud) seotud

maksulaekumistest.

Kui tööandja palkab VMS-i alusel välismaalase, makstes talle palka, mille suurus on vähemalt

80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast, võidab riik

maksutulu perioodil 2026‒2029 keskmiselt 10 700 eurot aastas välismaalase kohta.

Kui muudatuse tulemusena lisandub aastas arvestuslikult 1300 välismaalast, kes on saanud

tähtajalise elamisloa töötamiseks ja kellele makstakse vähemalt 80% Statistikaameti viimati

avaldatud (ehk eelneva aasta) Eesti aasta keskmist brutokuupalka, siis arvestuslikult toob see

perioodil 2026‒2029 lisamaksutulu keskmiselt umbes 14 miljonit eurot aastas. Arvestades,

et elamisluba töötamiseks kehtib kuni viis aastat, on arvestuslik lisanduv kogumaksutulu viie

aasta jooksul (5 × 14 miljonit) ligi 70 miljonit eurot.

Tabel 20. Mõju valitsussektori positsioonile 1300 välistöötaja korral

2025 2026 2027 2028 2029

Töökohtade arv 1 300 1 300 1 300 1 300 1 300

Keskmine brutopalk kuus ×

80% eurodes 1 584,40 1 674,08 1 761,13 1 843,90 1 926,88

Brutopalk aastas kokku

eurodes 24 716 640 26 115 570 27 473 580 28 764 838 30 059 256

Sotsiaalmaks eurodes 8 156 491 8 618 138 9 066 281 9 492 397 9 919 554

Tööandja

töötuskindlustusmakse

eurodes

197 733 208 925 219 789 230 119 240 474

Tööandja maksud kokku eurodes

8 354 224 8 827 063 9 286 070 9 722 515 10 160 028

Töötaja

töötuskindlustusmakse

eurodes

395 466 417 849 439 577 460 237 480 948

Tulumaks eurodes 4 064 793 3 546 653 3 867 361 4 172 304 4 477 994

Töötaja maksud kokku

eurodes 4 460 259 3 964 502 4 306 938 4 632 542 4 958 942

Tööjõumaksud kokku

eurodes 12 814 484 12 791 565 13 593 008 14 355 057 15 118 970

Maksud inimese kohta

eurodes 9 857 9 840 10 456 11 042 11 630

KOV-i eraldatav

tulumaks eurodes 2 790 509 2 778 697 2 810 547 2 942 643 3 075 062

Mõju valitsussektori

positsioonile eurodes 10 023 975 10 012 868 10 782 461 11 412 414 12 043 908

Allikas: RaM

Kui muudatuse tulemusena lisandub aastas arvestuslikult 2600 välismaalast, kes on saanud

tähtajalise elamisloa töötamiseks, siis toob see arvestuslikult lisanduvat maksutulu perioodil

2026‒2029 keskmiselt 27 miljonit eurot aastas. Arvestades, et elamisluba töötamiseks kehtib

57

kuni viis aastat, on arvestuslik lisanduv kogumaksutulu viie aasta jooksul (5 × 27 miljonit)

137 miljonit eurot.

Tabel 21. Mõju valitsussektori positsioonile 2600 välistöötaja korral

2025 2026 2027 2028 2029

Töökohtade arv 2 600 2 600 2 600 2 600 2 600

Keskmine brutopalk kuus

× 80% eurodes 1 584,40 1 674,08 1 761,13 1 843,90 1 926,88

Brutopalk aastas kokku

eurodes 49 433 280 52 231 140 54 947 159 57 529 676 60 118 511

Sotsiaalmaks eurodes 16 312 982 17 236 276 18 132 563 18 984 793 19 839 109

Tööandja

töötuskindlustusmakse

eurodes

395 466 417 849 439 577 460 237 480 948

Tööandja maksud

kokku eurodes 16 708 449 17 654 125 18 572 140 19 445 030 20 320 057

Töötaja

töötuskindlustusmakse

eurodes

790 932 835 698 879 155 920 475 961 896

Tulumaks eurodes 8 129 586 7 093 306 7 734 721 8 344 608 8 955 988

Töötaja maksud kokku,

eurodes 8 920 519 7 929 004 8 613 876 9 265 083 9 917 884

Tööjõumaksud kokku

eurodes 25 628 967 25 583 130 27 186 016 28 710 113 30 237 941

Maksud inimese kohta

eurodes 9 857 9 840 10 456 11 042 11 630

KOV-i eraldatav

tulumaks eurodes 5 581 017 5 557 393 5 621 094 5 885 286 6 150 124

Mõju valitsussektori

positsioonile eurodes 20 047 950 20 025 736 21 564 921 22 824 828 24 087 817

Allikas: RaM

Arvestades ainult tulusid, ulatub mõju valitsussektori positsioonile aastatel 2026‒2029

keskmiselt 11‒22 miljoni euroni aastas, eeldades, et KOV-i füüsilise isiku tulumaks ei

paranda valitsussektori positsiooni.80

Muudatustega kaasnevate eeldatavate tulude arvutus põhineb prognoosil, mis arvestab 1300

või 2600 välistöötaja tööjõukuludelt laekuvaid makse aastas. Tulude arvestuses ei ole aga

võetud arvesse, et tulud on osaliselt kumulatiivsed ning ajas summeeruvad. Elamisloa alusel

Eestis elavad välistöötajad jäävad Eesti tööjõuturule tavaliselt kauemaks kui aastaks, mistõttu

2027. aastal saabunud välistöötajad toovad maksutulu ka näiteks 2028. ja 2029. aastal.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja välja töötada:

1) Vabariigi Valitsuse määrus, millega võib kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu;

2) Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalal

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv igaks kalendriaastaks ning

80 Tulude arvestused (tabel 20 ja tabel 21) kajastavad välistöötajate tööjõukuludelt laekuvate maksude prognoosi

ega hõlma täiendavaid tulusid, mis võivad kaasneda pereliikmete Eestisse elama ja tööle asumisega.

58

3) siseministri määrus, millega võib jaotada kehtestatud tähtajaliste elamislubade

maksimaalse arvu kehtestatud tegevusalade vahel.

Lisaks on vaja muuta järgnevaid siseministri määruseid:

1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“;

2) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“.

Määruste kavandid on seletuskirja lisas. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö käigus.

Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1 ja 3–15 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, et läbi viia muudatuste

rakendamiseks vajalikud tegevused, seal hulgas eelnõu muudatuste rakendamisega kaasnevate

kulude katmiseks vajaduse korral lisataotluse esitamine 2026‒2030. aasta riigi

eelarvestrateegia protsessis.

Seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. septembril, sest sügisel alustatakse

ettevalmistavate tegevustega järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseks. Sisserände

piirarvu järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus tavaliselt sügisel, seetõttu on

vaja, et vastav volitusnormi muudatus oleks selleks ajaks jõustunud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti

Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele,

töötukassale, KAPO-le, Maksu- ja Tolliametile, PPA-le, Sotsiaalkindlustusametile,

Tervisekassale, Tööinspektsioonile ning SMIT-ile.

Eelnõu oli kooskõlastamisel 18.09.–10.10.2025. Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu

märkusteta. Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud.

Andmekaitse Inspektsioonil, Eesti Linnade ja Valdade Liidul, Maksu- ja Tolliametil,

Sotsiaalkindlustusametil ning Tööinspektsioonil eelnõule märkusi ei olnud. Eesti Tööandjate

Keskliit toetab eelnõu.

Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium Autoettevõtete Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda,

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tervisekassa. Teised arvamust ei avaldanud.

Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

59

Eelnõu oli täiendaval kooskõlastamisel Justiits- ja Digiministeeriumis 18.11.–03.12.2025.

Eelnõule esitatud normitehniliste märkustega on arvestatud.

________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2026

VV istungile esitatavate dokumentide andmed

Eelnõu nimetus: välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade

erisus) eelnõu

Soovitav istungi või nõupidamise kuupäev: esimene võimalik

Eelmenetletud Riigikantseleis: Jah, eelnõu saadeti eelmenetlusse. Kontakt: Andres Kruus.

Sisukokkuvõte: Eelnõu on koostatud eesmärgiga kehtestada erisus tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks. Uue erisuse abil saavad Eestis suure tööjõupuudusega tegevusaladel

tegutsevad ettevõtted paindlikumalt kaasata vajalikku välistööjõudu.

Eelnõuga asendatakse välismaalaste seaduses sätestatud lühiajalise töötamise tähtajalise

elamisloa erisus, mis loodi 2023. aastal oskustööjõu kaasamiseks, tööjõupuudusega

tegevusalade erisusega. Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv lühiajalise töötamise tähtajalise

elamisloa eriregulatsioon ei ole täitnud oma eesmärki oskustööjõu puuduse leevendamisel.

Muudatustega kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumise korral soodsamad

tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:  kehtiva lühiajalise töötamise erisuse asemel kehtestatakse tööjõupuudusega

tegevusalade erisus, mille alusel võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks anda

tähtajalise elamisloa töötamiseks sisserände piirarvu väliselt ja ilma Eesti Töötukassa

loa nõudeta;

 tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks kehtestatakse palgakriteeriumi erisus, mille

järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80% Statistikaameti viimati

avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

Loodavate erisustega võimaldatakse konkreetsete kriteeriumide alusel ja kindlaksmääratud

mahus anda kolmandatest riikidest pärit välismaalastele tähtajalisi elamislubasid töötamiseks

tööjõupuudusega tegevusalal.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. Pikem jõustumisaeg on vajalik, et tagada muudatuste

rakendamiseks vajalikud tegevused, sh arendustööd ja vajaduse korral lisataotluse esitamine

2026‒2030. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis.

Otsuse eelnõu: Algatada seaduseelnõu vastavalt siseministri esitatud eelnõule.