Kiri

Kultuuriministeerium

Suur-Karja 23, 15076 Tallinn

[email protected]

Nr 2025-13, 9.12.2025

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu märkused Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu osas 9.12.2025: Koostatud ERÜ liikmete ettepanekute põhjal.

1. Seaduses on küll kirjas, et igas paikkonnas peab olema raamatukogu ja selle

olemasolul peab lähtuma kolmest kriteeriumist: § 4. 3)

Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur; 3)

kohalike elanike vajadused,

aga need kriteeriumid ei ole sisustatud numbritega.

§ 5 on lause, mis nagu suunab eelmisest numbreid otsima: (1) Kohaliku omavalitsuse

üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja

vajadusel haruraamatukogudest. Haruraamatukogude loomise

otsustamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajatest.

Näitajad on, kuid ei ole esitletud piirmäärasid.

§ 13. 2) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes

rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;

Siin nimetatakse teeninduspiirkonda ja elanike arvu rahvaraamatukogu kohta -

jällegi, mis on numbrid, mitu elanikku võiks/peaks teeninduspiirkonnas olema, et

KOV looks raamatukogu, kataks töötaja ja ruumide ja kogude hankimise kulud?

Paragrahvis 8 reguleeritakse raamatukogu juhi haridustaset ja piirmääraks on

inimeste arv, selliselt jääb arusaamatuks, miks ei saa raamatukogu jaoks piirmäärasid

kehtestada, aga juhi haridus sõltub elanike arvust?

Kui omavalitsus peab arvestama elanike asustustihedust km² kohta, siis võiks ju

seaduses selle alusel mingid piirmäärad kehtestada?

2. Seaduses ei pea välja tooma väikevaldade erandeid, vt § 8 (7) Käesoleva

paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab

kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema

vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase.

Miks devalveerida raamatukogu juhi haridustaset, kui vald on väike? Seaduse üks

eesmärk on teenuse kvaliteedi tõstmine, aga samal ajal tehakse järeleandmisi juhi

haridustasemes. Juht on kvaliteedi tagamise üks võtmeisikuid, vallaraamatukogu juhi

roll suureneb uue seadusega märgatavalt. Elanike arv ei peaks olema kriteeriumiks

juhi haridustasemele. Lisaks soovime, et raamatukoguhoidjad oleksid oma eriala

kõrgharitud spetsialistid, ja seepärast ei soovi, et seadusesse kirjutataks sisse

järeleandmisi.

3. Paragrahvis 9 on piisav ja vajalik defineerimata. Mida sellised määratlused

sisuliselt tähendavad? Mis on kellegi jaoks piisav ja vajalik? Kes seda töötaja

värbamisel ütleb ja teab, mis on piisav?

§ 9. (1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja

kutse. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid

raamatukoguhoidjaid ei leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid täita töötaja, kellel on valmisolek omandada vajalik haridus või kutse

nominaalse õppeaja jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul

sõlmitakse raamatukoguhoidjaga tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.

Rõhutame raamatukoguhoidjate hariduse olulisust. § 9 lg 1 „piisava“ hariduse

sõnastus jätab liigselt tõlgendusruumi ja näeme selles ohtu juba praegu

olemasolevate probleemide süvenemiseks. „Piisav“ tähendab tööjõu ja seeläbi

raamatukoguteenuse kvaliteedi ebaühtluse jätkumist ja suurenemist, seda olukorras,

kus juhendamine ja nõustamine viiakse raamatukogudest kaugemale

(maakonnaraamatukogudest piirkondlikesse üksustesse). Keskharidusega töötajatel

ei ole motivatsiooni kutset omandada, kuna see ei pruugi neile anda mingeid

eeliseid. KOVil ei pruugi olla motivatsiooni võtta tööle kõrgema haridustasemega (ja

kõrgema palgasooviga) töötajaid. Problemaatiline on ka § 9 lg 2 – ei täpsustata,

milline haridus on vajalik ja millal inimene peab reaalselt õppima minema. Nii võib

pidevalt täita ametikohti inimestega, kes „plaanivad õppida“. Meie varasemale

selleteemalisele märkusele vastuseks on välja toodud, et kõrghariduse nõue ei

pruugi olla põhjendatud kõigi raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on

erineva iseloomuga - raamatukogudes on ametikohti, mille tööülesanded on

tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi. Tegelikult on § 2 lg 2 ülesandeid üldjuhul

väga keerukas täita ainult keskharidusega ja raamatukogude arenedes ja

tööprotsesside automatiseerimisega on selliste madalamat haridust võimaldavate

ametikohtade osakaal järjest marginaalsem. Soovitame nii selle kui ka väikesaarte

probleemi lahendada mingi erisuse sõnastamisega.

Seaduses ei ole nimetatud kutse taset numbrina (6, 7, 8), mis tegelikult lihtsustaks

arusaamist võimalike teadmiste ja oskuste tasemest.

ERÜ on ka eelmises seaduse tagasisides teinud sama ettepaneku, kuid vastus ütleb, et: „Kutsestandardid võivad aja jooksul muutuda, sealhulgas raamatukoguhoidja kutse tasemed. Kutse tasemete nimetamine seaduses tekitab vajaduse seaduse muutmiseks iga kord kui kutsesüsteemis tehakse muudatusi.“, siis tegelikult raamatukogu juhi kutsetase jääb endiselt 7, st madalam ei olegi võimalik. Kutsesüsteem on Euroopa süsteemil põhinev ja ei muutu liiga tihti ja liiga suurelt.

4. § 17. 4 Väljaannete tellimine kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu

piires on tasuta

Kui jääb see sõnastus, mis praegu on, tähendab see lugejatele tellimisteenuse

avamist ja KOV-idele reaalselt olulist lisakulu. On vaja täpsustada, et raamatukogu ei

pea looma tellimisteenust ja väljaanne tuuakse ühest haruraamatukogust teise

raamatukogu sätestatud tingimustel.

5. § 21 (7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud

tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise

õiguse ära kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks

aastaks. (8) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub

rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt

rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste

lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara,

võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse

külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks.

Siin on karistusajad ebaproportsionaalsed - raamatute tagastamata jätmine on

pikema karistusega kui laamendamine ja ründamine.

Ja § 21 lg 7 ja 8: Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes jääb võlgu või

kes rikub reegleid…

Siin juures peab olema täpsustus, et valla- või linnavalitsus võib delegeerida

laenamis- ja külastusõiguse äravõtmise raamatukogule.

Lugupidamisega

Tuuliki Tõiste

ERÜ juhatuse esimees

allkirjastatud digitaalselt