Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ muutmine

1

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81

„Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 81 „Perioodi 2023–2027

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede puhul võetakse

lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 nimetatud rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks

taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed

kantud põllumajandusloomade registrisse.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui mahepõllumajanduslikku või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemet või

mahepõllumajanduslikku heterogeenset paljundusmaterjali kasutatakse põllukultuuri

allakülvina, suurendatakse põhikultuuri ühikumäära ainult siis, kui põhikultuuriks olevat

põllukultuuri ei kasvatata eelnimetatud seemnest või paljundusmaterjalist.“;

3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Veiste,“ tekstiosaga „hobuste,“;

4) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

EELNÕU

4.12.2025

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/904

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi

2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetus“ muutmine“ eelnõu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EE_MAHE_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, SK_MAHE_muutmine.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Marika Ruberg

56 818963, [email protected]

Mari-Liis Kivipõld

625 6283, [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 23. detsembri 2022. a

määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1

ning § 38 lõike 3 alusel.

Määruse muutmise eesmärk on täpsustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse

ühikumäära suurendamise otsustamist mahepõllumajandusliku või üleminekuajal toodetud

sertifitseeritud seemne või mahepõllumajandusliku heterogeense paljundusmaterjali

põllukultuuri allakülvina kasutamise korral ning ühtlustada põllumajandusloomade registrisse

kantud toetusõiguslike loomade arvestamist, viies määrus vastavusse muudetud „Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavaga aastateks 2023–2027“.

Määruse muudatusega panustatakse järgmistesse „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna eesmärkidesse:

1) väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene;

2) põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutusele ja õhukvaliteedile on vähenenud

ning positiivne mõju on suurenenud;

3) ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on

ökosüsteemi teenuste toimimine.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise

osakonna mahepõllumajanduse valdkonna juht Marika Ruberg (5681 8963,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Mari-

Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti § 3 lõige 4, mille kohaselt võetakse

mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede puhul

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks

taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud

põllumajandusloomade registrisse.

Kehtiva määruse kohaselt võetakse mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul arvesse

taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud

mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud

tegevuskohas.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada põllumajandusloomade registrisse kantud loomade

arvestamine nii mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse rohumaa loomkoormuse

arvutamiseks kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks. Tänu

2

põllumajandusloomade registri arendustele on edaspidi võimalik arvestada ka

mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste aasta keskmist arvu.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 4 lõiget 2 selliselt, et kui mahepõllumajanduslikku või

üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemet või mahepõllumajanduslikku heterogeenset

paljundusmaterjali kasutatakse põllukultuuri allakülvina, suurendatakse põhikultuuri

ühikumäära, kuid ainult siis, kui põhikultuuriks olevat põllukultuuri ennast ei kasvatata

eelnimetatud seemnest või paljundusmaterjalist.

Kehtiva § 4 lõike 2 kohaselt suurendab PRIA ühikumäära otsustamisel mahepõllumajanduslikust

või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust

heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult või

üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral ühikumäärasid

20 protsenti selle maa hektari kohta, kus vastavat põllumajanduskultuuri kasvatati. Mitmeaastase

põllumajanduskultuuri kasvatamise korral suurendatakse ühikumäära ainult sellise

põllumajanduskultuuri külvamise, istutamise või maha panemise aastal.

Paragrahvi 7 lõikes 3 on sätestatud, et põllumajanduskultuuri, mille kasvatamise eest antakse

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, peab kasvatama põhikultuurina ning allakülvi ei

loeta põhikultuuriks. Seetõttu kui tavaseemnega külvatud teraviljale on tehtud

mahepõllumajandusliku sertifitseeritud ristiku seemnega allakülv, ei ole kehtiva määruse

kohaselt võimalik toetuse ühikumäära suurendada, sest toetust antakse põhikultuuri kasvatamise

eest. Ristik on aga põhikultuur allakülvile järgneval aastal, kuid kuna tegemist on mitmeaastase

põllumajanduskultuuriga, mille kasvatamise korral suurendatakse ühikumäära ainult sellise

põllumajanduskultuuri külvamise, istutamise või maha panemise aastal, siis ei ole kehtiva

määruse kohaselt võimalik mahepõllumajandusliku sertifitseeritud ristiku seemnega allakülvi

korral suurendada toetuse ühikumäära.

Põllukultuuride, st teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, välja arvatud kartuli,

ning muu tehnilise kultuuri kasvatamisel on allakülvide kasutamine levinud mahepõllumajanduse

praktika ning aitab kaasa mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamisele ja suurendamisele. Mulla

orgaanilise aine säilitamine ja suurendamine on oluline mulla tervise ja tootlikkuse säilitamiseks,

põllumajanduse ja looduslike ökosüsteemide parandamiseks ning kliimamuutuste

leevendamiseks.

Seega soovitakse põllukultuuri põhikultuurina kasvatamist täiendavalt toetada nii sel juhul, kui

põhikultuur on külvatud mahepõllumajanduslikust või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud

seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist, kui ka olukorras,

kus põhikultuur ise on külvatud oma tarbeks toodetud maheseemnest, tavaseemnest või

paljundusmaterjalist, kuid selle allakülv on tehtud sertifitseeritud maheseemne

või -paljundusmaterjaliga.

Põhikultuuri ühikumäära suurendatakse korraga siiski ainult ühe või teise tingimuse täitmise eest,

mitte erinevate tingimuste eest mitmekordselt, st erinevad ühikumäära suurendamise alused ei

kumuleeru ning maksimaalselt saab ühikumäära põhikultuuri kasvatamise eest suurendada 20

protsenti isegi olukorras, kus samal kalendriaastal külvatakse samale maale maheseemne

või -paljundusmaterjaliga nii põhikultuur kui ka allakülv.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 5 lõiget 2 pärast sõna „Veiste“ sõnaga „hobuste“.

Kehtiva § 5 lõike 2 kohaselt võetakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse puhul

veiste, lammaste ja kitsede ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate

selliste loomade keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud

nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.

3

Muudatusega lisatakse ka hobused nende loomaliikide hulka, mille ühiku arvutamisel võetakse

arvesse nende põllumajandusloomade registrisse kantud aasta keskmine arv. Muudatuse eesmärk

on ühtlustada põllumajandusloomade registrisse kantud loomade arvestamine nii

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse rohumaa loomkoormuse arvutamiseks kui

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks. Põllumajandusloomade registri

arendused võimaldavad edaspidi arvestada ka mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste aasta

keskmist arvu.

Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõige 4, mille kohaselt võetakse hobuste puhul

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt

kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse

registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas.

Muudatus on seotud § 5 lõike 2 muudatusega, mille kohaselt lisatakse ka hobused nende

loomaliikide hulka, mille ühiku arvutamisel võetakse arvesse nende põllumajandusloomade

registrisse kantud aasta keskmine arv.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste arvestamisega seotud muudatuse tulemusel

ühtlustatakse põllumajandusloomade registrisse kantud loomade arvestamine rohumaa eest

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse saamiseks vajaliku loomkoormuse arvestamiseks

ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks. Mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetuse suurus mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste pidamise eest ning

rohumaa loomkoormus ei sõltu pärast muudatust enam PTA kontrollipäeval ettevõttes kohapeal

tuvastatud hobuste arvust, vaid põllumajandusloomade registrisse kantud hobuste aasta

keskmisest arvust. Muudatuse tulemusena muutub hobuste arvestamine lihtsamaks ja

arusaadavamaks, väheneb ettevõtjate halduskoormus ning PTA töökoormus.

Mahepõllumajanduse registrisse on kantud ligikaudu 1600 hobust ja neid peab ligikaudu 90

ettevõtjat.

Põllukultuurile allakülviks mahepõllumajandusliku või üleminekuajal toodetud sertifitseeritud

seemne või mahepõllumajandusliku heterogeense paljundusmaterjali kasutamise korral

põhikultuuri ühikumäära suurendamine aitab kaasa maheseemne kasutamise laiendamisele.

Mahepõllumajanduslik ja üleminekuajal toodetud sertifitseeritud seeme ning

mahepõllumajanduslik heterogeenne paljundusmaterjal on võrreldes tavaseemnega kallimad,

seetõttu on ka ettevõtjate kulutused seda kasutades suuremad ning põhjendatud on kõrgema

ühikumääraga toetuse maksmine. Maheseemnesektor ei ole Eestis piisavalt arenenud. Kõrgema

ühikumääraga toetuse maksmine maheseemne või üleminekuajal toodetud seemne kasutamise

korral aitab kaasa nõudluse suurendamisele maheseemne järele ning maheseemne sektori

arengule.

Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse.

4

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu tutvustatakse sotsiaalpartneritele „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava aastateks 2023–2027“ ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ seiramiseks

moodustatud ühise seirekomisjoni istungil.