Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

251-25/301064

Otsuse kuupäev 10.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus

sihtasutuse Tartu Kiirabi riigihankes „Tervishoiuteenuse

osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber

301064) Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404

kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks

tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal,

esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Hankija, sihtasutus Tartu Kiirabi, esindaja vandeadvokaat

Kaarel Berg

Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404,

esindaja Signe Soonberg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus sihtasutuse Tartu Kiirabi

riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064).

2. Mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt sihtasutuse Tartu Kiirabi kasuks välja

sihtasutuse Tartu Kiirabi menetluskulud kogusummas 6291,45 eurot (käibemaksuga).

3. Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (26)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.10.2025 avaldas sihtasutus Tartu Kiirabi (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega riigihanke „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik

vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas

Hankepass täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass) ja Vastavustingimused.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.10.2025, esitasid pakkumused kaks pakkujat - AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404.

2. 27.10.2025 otsusega tunnistas Hankija mh Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404

pakkumuse edukaks ja kvalifitseeris Hankija Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404.

3. 06.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Lloyd’s Insurance

Company S.A. PAT 5404 (edaspidi ka Kolmas isik) kvalifitseerimise ning tema pakkumuse

edukaks tunnistamise otsustele.

4. Koos vastusega vaidlustusele esitas Hankija 12.11.2025 vaidlustuskomisjonile ka taotluse

Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. 19.11.2025

otsusega nr 251-25/301064 jättis vaidlustuskomisjon selle taotluse rahuldamata.

5. Vaidlustuskomisjon teatas 14.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/251 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.11.2025 ja neile vastamiseks 24.11.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude

nimekirja Hankija. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta pärast dokumentide esitamise

tähtpäeva laekunud seisukohad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

6.1. Hankija kasutas Riigihankes nn pöördmenetlust, mis tähendab, et RHS § 52 lg 3 ja RHS §

104 lg 8 alusel viis Hankija kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimise tingimuste sisulise

kontrolli läbi ainult Kolmanda isiku (eduka pakkuja) osas.

RHS § 104 lg 8 näeb ette, et hankija ei tohi hankepassiga menetlustes teha kõiki otsuseid

(hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumust edukaks

tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus) koos,

vaid eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus tuleb teha eraldi pärast

edukaks tunnistamise otsust. Hankija on seda keeldu rikkunud.

6.2. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on õigusvastane, kuna otsusest ei nähtu,

et oleks teostatud sisuline kontroll kvalifitseerimise tingimustele vastavuse üle.

Puuduvad andmed, et Hankija oleks kontrollinud kvalifitseerimise tingimustest tulenevaid

nõudeid filiaali asutamise kohustuse, tüüptingimuste esitamise ning kahju hüvitamise

põhimõtete seadusele vastavuse osas. Hankija otsus on põhjendamata, kontrollimatu ja tehtud

menetlusnõudeid rikkudes. On alust arvata, et Kolmas isik ei vasta ka sisuliselt kvalifitseerimise

tingimustele. Seega ei ole tegemist pelgalt menetlusliku eksimusega, vaid sisulise rikkumisega,

mis muudab kvalifitseerimisotsuse tervikuna õigusvastaseks.

3 (26)

6.3. Hankepassi osa IV p-is A (sobivus) on sätestatud nõue:

Pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi

kindlustusteenust pakkuv ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas

tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Eestis tegutsevale

kindlustusandjale peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema

Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba (alus:

kindlustustegevuse seaduse § 15) tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks, millise

olemasolu ja staatust kontrollib hankija Finantsinspektsiooni poolt peetavast turuosaliste

registrist veebiaadressilt

https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad. Välisriigi

kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§id 36

jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva

vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on

tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas

kontaktpunktis. (edaspidi Tingimus).

6.4. Hankija on näinud ette Tingimuse nõuete täitmist kinnitava dokumendi kontrolli

Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) ning kui vastav info pole sealt kättesaadav, pidi

pakkuja esitama pakkumuses andmed selle osas, kust on Hankijal võimalik vajalik info ilma

Hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisama koopia dokumendist pakkumuse juurde.

6.5. Kolmas isik on välisriigi kindlustusandja. Seega vastavalt Tingimusele pidi Kolmas isik

vastama järgmistele nõuetele:

1) vastama kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) 2. peatüki 3. jao (§§ 36 jj)

nõuetele. Seejuures:

- KindlTS § 36 lg 2 sätestab nõuded, millal peab kindlustusandja tegutsemiseks asutama

filiaali, so ei tohi tegutseda volitatud esindaja (kontaktisiku) kaudu.

- KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et välismaise kindlustusandja puhul peavad olema täidetud

kõik kindlustustegevusele seatud nõuded ning muud Eesti seadustest teenuse osutamisele

tulenevad nõuded, mh kõik KindlTS-ist kindlustustegevusele tulenevad nõuded ning VÕS-ist

kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (sh VÕS §-id 428 ja 510), samuti

tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest (edaspidi TOKVS)

kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (sh TOKVS § 10);

2) omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks;

3) olema määranud kontaktisiku Eestis, kelle poole saab pöörduda eesti keeles ja Eestis

asuvas kontaktpunktis.

6.6. Kuivõrd Hankija seadis Tingimuses välisriigi kindlustusandjale konkreetsed nõuded, pidi

Hankija ka iga nõude täitmist Kolmanda isiku osas kontrollima. Seejuures ei saanud Hankija

Tingimust laiendavalt või kitsendavalt tõlgendada - Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et

hankija peab enda poolt määratud tingimustest rangelt kinni pidama (nt EK otsus asjas

C-336/12 p 40). Hankija ei saanud antud olukorras aktsepteerida ka Kolmanda isiku

paljasõnalist kinnitust Tingimusele vastamise osas, kuna Hankija oli sätestanud nõude, et kui

nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, tuleb

koos pakkumusega esitada andmed selle osas, kust on Hankijal võimalik vajalik info ilma

Hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse juurde.

6.7. Finantsinspektsiooni veebilehel puudus Kolmanda isiku kohta teave, mis võimaldaks

Hankijal Tingimuse täitmist kontrollida muus osas, kui see, et Kolmas isik on Eestis kantud

ülepiiriliste kindlustusteenuste pakkujate nimekirja ja et Kolmanda isiku puhul on teenuste

loetellu kantud ka tsiviilvastutuskindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 13). Seetõttu ei olnud võimalik

veenduda, et Kolmas isik vastab kõigile Tingimuses sisalduvatele nõuetele ning Hankija ei

4 (26)

saanud sisulise kontrolli läbiviimisel tugineda pelgalt Finantsinspektsiooni veebilehele.

6.8. Kolmas isik pidi esitama ning Hankija kontrollima Tingimuse täitmiseks andmeid, tõendeid

ja dokumente kõigile nõuetele vastavuse osas, sealhulgas andmeid, tõendeid ja dokumente

KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas (filiaali asutamise kohustus) ja KindlTS § 36 lg-le 3

vastavuse osas (sh KindlTS kindlustustegevuse nõuetele ning VÕS ja TOKVS

kindlustusteenuse pakkumise nõuetele vastavuse osas).

6.9. Hankija kontrollikohustus on seotud Kolmanda isiku hankepassis esitatud andmetega. RHS

§ 52 lg 3 ja § 104 lg-te 7 ja 8 koosmõjus kontrollib hankija edukaks tunnistatud pakkuja

vastavust kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitustele vastavate andmete ja

neid kinnitavate dokumentide alusel. Seega puudub Hankijal võimalus kontrollida Kolmanda

isiku kvalifikatsiooni mingi muu informatsiooni alusel, lähtuda saab pakkuja poolt hankepassis

esitatud andmetest ja neid kinnitavatest dokumentidest või avalikest andmetest. RHS ei näe ette,

et pakkuja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem.

6.10. RHS § 104 lg 8 alusel peab hankija kontrollima hankepassis märgitud andmeid sisuliselt.

Hankija kohustus on tagada, et hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes ei vasta

kvalifitseerimise tingimusele.

Kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab eelkõige seda, et hankija kontrollib, kas

kvalifikatsioon on vajalike dokumentidega tõendatud ja ei tohi kvalifitseerida ettevõtjat pelgalt

pakkumuses esitatud info alusel või teha otsust kvalifikatsiooni puudumise kohta, ilma selles

sisuliselt veendumata. Kohtupraktika kinnitab sisulise kontrolli nõude ulatust. Tallinna

Halduskohus on otsuses nr 3-21-721 p-s 16 leidnud: [---] Kohtu arvates tähendab hankija

kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt seda, et hankija peab veenduma pakkuja

vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus

kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. [---]. Pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele

ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline.

6.11. Hankija otsus on põhjendamata ja seetõttu kontrollimatu. Kvalifitseerimisotsuses sisaldub

Kolmanda isiku osas üldsõnaline märge Vastab tõendite alusel. Erinevalt Hankija arvamusest,

et pakkuja suhtes tehtud positiivne kvalifitseerimise otsus ei pea sisaldama põhjalikke selgitusi

selle kohta, kuidas vastab pakkuja kvalifitseerimise tingimustele, leiab Vaidlustaja, et selline

lähenemine ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele, mille kohaselt peab hankija

tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Otsuste

põhjendamise nõue tuleneb riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest. Otsuse

põhjendamatuse tõttu on see läbipaistmatu ja kontrollimatu.

6.12. Kuna eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli otsuses ei ole muud märget kui Vastab

tõendite alusel, siis tegi Vaidlustaja 31.10.2025 Hankijale päringu otsuse osas, mh paludes

selgitada, kuidas Tingimuse osas teostati kontroll ning millised konkreetsed dokumendid või

tõendid esitati nende nõuete täitmise kinnitamiseks. Hankija vastas sellele 03.11.2025: Hankija

kontrollis edukaks osutunud pakkumuse teinud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele.

Edukal pakkujal on luba osutada asjaomast teenust ning ta vastab kindlustustegevuse seaduse

2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, nagu kvalifitseerimistingimustes on

nõutud.

Hankija ei ole esitanud tõendeid sisulise kontrolli kohta, sh KindlTS § 36 lg 2 ja § 36 lg 3

nõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Hankija vastus ei kinnita, et Tingimuse täitmist oleks

sisuliselt kontrollitud, arvestades, et edukas pakkuja pidi tingimustele vastavuse tõendamiseks

esitama konkreetsed andmed, tõendid või dokumendid. Vaidlustuskomisjon on rõhutanud, et

kui hankija teeb märked kvalifitseerida tõendite alusel või mitte kvalifitseerida tõendite alusel,

siis viitab see sisulise kontrolli tegemisele ning otsust tuleb hinnata vastavalt sisulise kontrolli

5 (26)

reeglitele. Kuskilt ei nähtu, et Kolmas isik oleks esitanud andmed ja tõendid ning Hankija oleks

nende alusel kontrollinud järgmisi Tingimusest tulenevaid nõudeid:

1) vastavus KindlTS § 36 lg-le 2: kas Kolmas isik võib tegutseda filiaali asutamata või

on tegutsemiseks nõutav filiaali asutamine, sh kas Kolmanda isiku volitatud esindaja tegutseb

püsivalt kindlustusagendi tegevusega või kindlustustegevusega (sh kahjukäsitlusega);

2) vastavus KindlTS § 36 lg-le 3: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab

Eesti seadustest tulenevatele nõuetele, s.o kas Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad

tüüptingimused ning teabedokumendi (IPID);

3) vastavus KindlTS § 36 lg-le 3: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab

TOKVS § 10 ja VÕS § 510 sätestatule, mille kohaselt on kahju hüvitamise aluseks kahju

tekitamise aeg, mitte nõudest teatamise aeg.

Kuivõrd Hankija ei ole esitanud sisulisi põhjendusi ega tõendeid Kolmanda isiku

kvalifikatsiooni kontrollimise kohta, kuid Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku vastavuses

olulised puudujäägid, kinnitab ka see asjaolu, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse osas sisulist kontrolli läbi viinud.

Arvestades, et Hankija tegi kvalifitseerimisotsuse juba pakkumuste esitamise tähtpäeval

(27.10.2025), on põhjendatud kahtlus, et Hankija ei saanudki läbi viia sisulist kontrolli, sh

nõuda Kolmandalt isikult hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. Selline

ajastus viitab formaalsele, mitte sisulisele menetlusele, mis on vastuolus RHS-ist tuleneva

kontrollikohustusega.

6.13. Kui pakkuja on jätnud pakkumuse esitamise tähtpäevaks, esitamata kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses, ei saa hankija nõuda pakkujalt

hilisemat hankepassi täiendamist ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos

võimalike täiendavate selgituste ja dokumentide küsimisega (TlnRnK 08.07.2019, 3-19-631, p

15).

6.14. On alust arvata, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimist läbi viinud kooskõlas

hankepassi osa IV p-i A (sobivus) nõuetega, s.o ei ole Tingimuse täitmist sisuliselt kontrollinud

ega otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Pakkujal lasus kohustus esitada pakkumuse koosseisus

konkreetsed andmed või dokumendid, mis kinnitavad kvalifitseerimise tingimuse täitmist.

Kuna vajalik info puudus või ei ole Hankija poolt kontrollitud, ei saanud Hankija teha sisulist

kvalifitseerimisotsust, mis oleks õiguspärane.

6.15. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ka seetõttu, et on alust arvata, et

Kolmas isik ei vasta sisuliselt Tingimusele.

6.15.1. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 2 nõuetele (filiaali kaudu tegutsemise nõudele).

KindlTS § 36 lg 2 kohaselt juhul, kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik

tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud

isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse

jätkamiseks peab kindlustusandja KindlTS §-ide 37-40 kohaselt asutama filiaali. Sättest

tulenevalt ei ole püsivalt kindlustusagendi kaudu tegutsemine välisriigi kindlustusandja puhul

lubatud ning välisriigi kindlustusandja võib tegutseda vaid filiaali kaudu. Sama järeldus tuleneb

ka õiguskirjandusest. Samuti tuleneb KindlTS § 36 lg-st 2, et kindlustusandjat esindama

õigustatud isik ei tohi ilma püsivalt tegeleda kindlustustegevusega, kusjuures õiguskirjanduse

kohaselt loetakse püsivaks kindlustustegevuseks ka kahjukäsitluse läbiviimist. Ka sellisel juhul

tohib välismaine kindlustusandja tegutseda Eestis üksnes filiaali kaudu.

Kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud. Filiaali puudumist kinnitab ka Finantsinspektsiooni

koduleht, mille kohaselt puudub Kolmandal isikul Eestis filiaal. Ilma filiaali asutamiseta on

Kolmanda isiku tegevus Eestis keelatud ja KindlTS § 36 lg-ga 2 vastuolus, kuna:

1) Kolmanda isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustusagendina. Igapäevaselt toimub

6 (26)

Kolmanda isiku tegevus ravivigade kindlustuse turustamisel Vaidlustajale teadaolevalt

Northern1 International Insurance Brokers OÜ (edaspidi Northern1) kaudu. Northern1 on ka

käesolevas Riigihankes toimunud teabevahetuses Kolmanda isiku nimel tegutsenud. Kolmanda

isiku ravivigade kindlustuse turustamiseks on loodud koduleht https://medmal.ee/, mille

haldajaks on Northern1 ning millel tutvustatakse Kolmanda isiku pakutavat ravivigade

kindlustuskaitse teenust. Kodulehel avaldatud andmetest nähtub, et Northern1 tegutseb

Kolmanda isiku kui välismaise kindlustusandja huvides, pakkudes vaid ühe kindlustusandja

teenust. Seega kuigi Northern1 on ametlikult registreeritud kindlustusmaaklerina, tegutseb

Northern1 Kolmanda isiku esindamisel faktiliselt püsivalt kindlustusagendina KindlTS § 174

lg 2 tähenduses. Nimelt, kindlustusagent tegutseb kindlustusandja jaoks ja huvides (KindlTS §

174 lg 2), erinevalt kindlustusmaaklerist, kes tegutseb kindlustusvõtja heaks ja huvides

(KindlTS § 174 lg 1). Kindlustusagendina püsivalt tegutsemine ei ole aga KindlTS § 36 lg 2

kohaselt lubatud ning nõutav on filiaali asutamine. Kolmas isik ei ole filiaali asutanud, mistõttu

ei ole tema tegutsemine filiaali asutamata KindlTS § 36 lg 2 nõuetele vastav;

2) on alust arvata, et Kolmanda isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustustegevusega,

s.o kahjukäsitlusega. Kuigi Northern1 hallataval kodulehel, mille kaudu Northern1 Kolmanda

isiku pakutavat ravivigade kindlustust vahendab, on märgitud, et kahjukäsitlus toimub

Crawfordi ja Denis Europe OÜ (edaspidi Crawford) kaudu, ei ole kinnitust leidnud, et

Kolmandal isikul oleks Eestis sõlmitud nõuetekohane kokkulepe kahjukäsitlusteenuse

sisseostmiseks. Arvestades, et ilma kahjukäsitluseta ei ole võimalik kindlustusteenust osutada,

on eeldatav, et Kolmanda isiku määratud kontaktisik on volitatud ka kahjukäsitlust läbi viima.

Sellisel juhul nõuab KindlTS § 36 lg 2 samuti, et piiriüleselt tegutsev kindlustusandja võib

tegutseda üksnes filiaali kaudu, kuid Kolmas isik ei ole filiaali asutanud.

6.15.2. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste esitamise osas.

Kvalifitseerimise tingimuste kohaselt peab välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama mh

KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes

peab välisriigi kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele

kehtestatud nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste

osutamiseks. Tingimusest tuleneb seega muuhulgas, et välisriigi kindlustusandja peab Eestis

kindlustustegevusega tegeledes järgima kõiki Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis

teenuste osutamiseks. Eestis kindlustusteenuste osutamiseks toodud nõuded on muuhulgas

sätestatud VÕS-is. VÕS § 428 sätestab kindlustusandjale lepingueelse teabe avaldamise

kohustuse, kusjuures VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt tuleb kindlustuslepingut sõlmida soovivat

isikut teavitada kindlustuslepingu suhtes kehtivatest tüüptingimustest. Seejuures VÕS § 431 lg

2 kohaselt peab kindlustusandja kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused

kättesaadavaks tegema, so märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need

avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt. Samuti, VÕS § 428 lg 2⁴

kohaselt peab enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja esitama

kindlustusvõtjale lisaks KindlTS § 428 lg-s 1 sätestatule KindlTS § 1032 lg-s 6 nimetatud

teabedokumendi. Kindlustusvõtjale ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis. KindlTS § 193² lg 6 sätestab omakorda, et kui

kindlustusandja on kahjukindlustusteenuse väljatöötaja, peab ta koostama kahjukindlustuse

teabedokumendi, järgides komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1469, milles sätestatakse

kindlustustoote teabedokumendi standardvorm (ELT L 209, 12.08.2017, lk 19–23), sätestatud

nõudeid.

Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et ta ei ole esitanud

pakkumuses kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste ega teabedokumendi andmeid või

dokumente. Kolmanda isiku ravivigade kindlustuse toote vahendamiseks loodud veebilehel

(https://medmal.ee/) ei ole Kolmanda isiku tüüptingimusi toodud. Seetõttu on alust arvata, et

kindlustuslepingu osaks olevaid tüüptingimuste andmeid ega dokumenti ei ole ka Kolmanda

isiku pakkumuses. Samuti, kuivõrd eelviidatud kodulehel ei ole avalikult kättesaadav ka VÕS

§ 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 1032 lg 6 nõuetele vastav teabedokument, on alust arvata, et Kolmanda

7 (26)

isiku pakutav teenus ei vasta ka teabedokumendi andmete või dokumendi esitamise osas Eestis

kehtivatele teenuse osutamise nõuetele.

6.15.3. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele ka kindlustustingimuste sisu osas.

Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt peab välismaine kindlustusandja vastama kõigile Eestis

teenuse osutamist reguleerivatele nõuetele, peavad Eestis sätestatud nõuetele vastama ka tema

pakutava kindlustuslepingu tingimused. Seega peavad pakutava kindlustuslepingu tingimused

vastama nii VÕS-is kui ka TOKVS-is sätestatud nõuetele. TOKVS § 10 sätestab, et

kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine. VÕS vastutuskindlustuse

regulatsiooni kohaselt (VÕS § 510) peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma

kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud

kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi

tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega kuulub TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510

kohaselt vastutuskindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisele kindlustusjuhtumi toimumise aja

põhiselt, n-ö ocurrence based põhimõttel. Vastav põhimõte tähendab, et kahju hüvitamise

kohustuse aspektist ei ole tähtis mitte nõude esitamise aeg, vaid (patsiendi)kahju tekitamise aeg.

Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et tema pakutava

kindlustuslepingu kohaselt toimub kahju hüvitamine n-ö claims made põhimõttel. Vaidlustajal

on alust arvata, et Kolmanda isiku pakutav ravivigade kindlustuskaitse teenus põhineb n-ö

claims made põhimõttel. Kuigi Kolmas isik reklaamib enda pakutavat ravivigade kindlustust

Eesti õigusaktidele vastava kindlustusena, nähtub Eesti hambaarstide liidu poolt oma liikmetele

saadetud teatest (hoiatusest), et Northern1 vahendatava ravivigade kindlustus on nõudepõhine,

mitte juhtumipõhine. Sellest tulenevalt on palutud liikmetelel kindlustuslepingute sõlmimisega

oodata, kuni on selgunud, kas riik aktsepteerib ka alternatiivset lähenemist. Samuti on

Northern1 ise meedias kirjeldanud Kolmanda isiku pakutavat ravivigade kindlustust kui teistel

alustel toimivat kindlustust: Maailmas on tegelikult mitmeid ravivigade kindlustusmudeleid ja

see kindlustusmudel, mida meil õnnestub vahendada, on maailmas väga laialt kasutatav. Seal

on omad teatud aspektid, see natuke teistel alustel toimib. Vaidlustaja selgitab, et claims made

ehk nõudepõhise hüvitamispõhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise aluseks nõude esitamise

aeg kindlustuskaitse perioodil, mitte aga kahju tekitamise aeg (milline hüvitamispõhimõte on

nõutav TOKVS § 10 ja VÕS § 510 koosmõjus).

Seega Kolmanda isiku kindlustustingimused ei taga kahju hüvitamist juhul, kui kahju on küll

tekitatud kindlustusperioodil, aga sellest teavitamine toimub väljaspool kindlustuskaitse

perioodi. Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt tuleb piiriülesel kindlustusandjal täita teenuse

osutamisel Eestis kehtivaid nõudeid, ei vasta kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus, so selle

tingimused, eeltoodu tõttu KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on vastuolus TOKVS §-i 10 ja

VÕS §-i 510 nõuetega. Eesti õigusaktid ei näe ette eeltoodud nõuetele mittevastavat

„alternatiivset“ kohustusliku vastutuskindlustuse mudelit.

6.16. Kuna Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ja tuleb kehtetuks

tunnistada ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Sisulise kontrolli

tulemusena tuleks Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 kohaselt ei

ole lubatud hankelepingut sõlmida ning seega ka edukaks tunnistada pakkujat, kes ei vasta

kvalifitseerimise tingimustele.

6.17. 19.11.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.17.1. Hankija vastustest nähtub, et Hankija on Kolmanda isiku Tingimusele vastavuse

kontrolli rajanud ebaõigele eeldusele, et Finantsinspektsioon on Kolmanda isiku vastavust

Tingimuses toodud nõuetele kontrollinud ja Hankija saab kontrolli teostada üksnes

Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Finantsinspektsiooni selgitus (edaspidi Selgitus)1 ja

1 Finantsinspektsiooni töötaja 14.11.2025 e-kiri.

8 (26)

asjakohane õiguslik regulatsioon kinnitavad, et Hankija eeldus on ekslik. Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsus on seega õigusvastane, sest Hankija ei ole teostanud sisulist kontrolli.

Kuigi kvalifitseerimisotsus on õigusvastane juba ainuüksi sisulise kontrolli teostamata jätmise

tõttu, on jätkuvalt alus arvata, et Kolmas isik Tingimusele ei vasta. Hankija vastus kinnitab

ühtlasi seda, et kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed on pakkumuses esitamata,

mistõttu tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata.

6.17.2. Kolmanda isiku mittevastavust Tingimusele näitavad ka äsja teistes samasisulistes

riigihangetes tehtud otsused, kus tuvastatigi Kolmanda isiku kindlustustingimuste

mittevastavus TOKVS kohustuslikele nõuetele (sh see, et Kolmanda isiku tingimused näevad

ette, et kindlustusvõtja peab perioodi lõpus tasuma kindlustusandjale lisatasu).

6.17.3. Vaidlustaja on 18.11.2025 esitanud seisukoha hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmiseks loa andmise taotlusele ja tõendina Finantsinspektsiooni Seletuse, millest nähtub, et

Hankija ongi Kolmanda isiku kvalifitseerimise kontrolli läbiviimisel eksinud ja sisulise

kontrolli teostamata jätnud.

6.17.4. Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik esitas Tingimuse täitmiseks üksnes

Finantsinspektsiooni kodulehe viite (lingi) ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimuste

kontroll piirdus Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmetega. Hankija leidis, et kuna

Kolmas isik on teise liikmesriigi kindlustusandja, on kogu vajalik teave Finantsinspektsiooni

veebilehel ning Finantsinspektsioon on selle õigsust eelnevalt kontrollinud. Sellest järeldas

Hankija, et Kolmandal isikul ei olnud vaja esitada täiendavaid dokumente ning Hankijal ei

olnud kohustust küsida ega kontrollida täiendavat teavet.

6.17.5. Hankija on ekslikult eeldanud, et Finantsinspektsioon kontrollib vaidlusalustes

kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõuete täitmist (KindlTS 2. peatüki 3. jao sätetele, sh §

36 lg 2 ja 3 nõuetele vastavuse kohta). Tegelikult piirdub Finantsinspektsiooni kodulehel

avaldatud info kahe asjaoluga:

1) Kolmas isik on kantud piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate nimekirja;

2) Kolmanda isiku teenuste loetelus on tsiviilvastutuskindlustus. Vaidlus ei puuduta

nende asjaolude olemasolu, vaid küsimust, kas nende alusel sai Hankija sisuliselt kontrollida

enda kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmist, eeskätt: kas Kolmandal isikul on

KindlTS § 36 lg 2 alusel õigus tegutseda ilma filiaali asutamiseta, kas Kolmanda isiku tegevus

vastab KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, sh VÕS-ist ja TOKS-ist tulenevatele sisunõuetele.

6.17.6. Finantsinspektsioon ei kinnita ega kontrolli vastavust KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele

ega avalda oma kodulehel vastavaid andmeid ega kinnitusi. KindlTS asjakohastest sätetest

(§-id 36-41) ning Finantsinspektsiooni Selgitusest tulenevalt on selge, et:

1) Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel kinnitavaid seisukohti ega hinnanguid

selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele.

Selliste andmete või kinnituste avaldamist ei tule ka Hankija viidatud KindlTS §-ist 41 ega

muudest sätetest;

2) Finantsinspektsioon ei teosta KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandjate

nimekirja kandmisel sisulist kontrolli välisriigi kindlustusandjate tegevuse üle, sh KindlTS §

36 lg 2 ja 3 nõuetele vastavuse üle. Seega ei saa ka Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS §

41 alusel avaldatud registrikandest ja tegevusalade loetelust järeldada, et Finantsinspektsioon

on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust Eesti õigusaktidele.

Finantsinspektsiooni roll piirdub ainult teatise vastuvõtmise ja registreerimisega. Sama nähtub

ka KindlTS §-st 41. KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuded ei ole ühekordsed kohustused, vaid vastavaid

nõudeid tuleb välisriigi kindlustusandjatel täita järjepidevalt, so kogu oma tegevuse vältel -

seega ei oleks ka olemuslikult KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandja nimekirja

kandmisel ja tegevusalade registreerimisel võimalik anda etteulatuvaid (tuleviku) kinnitusi

9 (26)

asjakohastele sätetele vastavuse kohta.

6.17.7. Hankija järeldus, et Finantsinspektsiooni kontroll ja viimase kodulehel avaldatud

andmed katavad kõik nõuded, on ebaõige. Eelnevast nähtuvalt põhineb Kolmanda isiku

kvalifikatsiooni kontroll ebaõigetel eeldustel. Pelgalt KindlTS §-i 41 alusel tehtud ning

Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud registreeringust ja tegevusalade loetelust ei piisa, et

järeldada vastavust KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele. Kuivõrd Hankija ei saanud enda seatud

nõuete täitmist Kolmanda isiku puhul Finantsinspektsiooni lehel avaldatu alusel kontrollida

ning täiendavat kontrolli Hankija läbi ei viinud, siis on Hankija tegevus Kolmanda isiku suhtes

KindlTS 2. peatüki 3. jaost, sh KindlTS § 36 lg-test 2 ja 3 tulenevate tingimuste täitmise

kontrollimisel juba ainuüksi seetõttu puudulik ning kvalifitseerimisotsus on õigusvastane.

6.17.8. Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas

välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lg 2 nõuetele. Seejuures ei avalda

Finantsinspektsioon vähimatki teavet KindlTS § 36 lg 2 tingimustele vastamise kontrollimiseks

vajalike asjaolude kohta, so selle kohta, kas KindlTS § 41 alusel registreeritud välisriigi

kindlustusandja (sh Kolmanda isiku) volitatud esindaja (kontaktisik) tegutseb püsivalt

kindlustusagendina või kindlustustegevusega (sh kahjukäsitlusega). Kuna Kolmanda isiku

suhtes teostatud kontroll piirdus tema kinnitusel Finantsinspektsiooni lehel toodud andmetega,

ei ole Hankija seda tingimust kontrollinud, kuigi tingimus oli kvalifitseerimise tingimustes

sätestatud. Seega on kvalifitseerimisotsus õigusvastane.

6.17.9. Hankija väide, justkui ei oleks KindlTS § 36 lg 2 Kolmanda isiku osas asjakohane, on

väär. Vaidlust pole, et Kolmas isik on Eestis piiriülese kindlustusandjana registreeritud ja ei

tegutse filiaali kaudu. Vaidlus puudutab seda, kas ja kuidas Hankija kontrollis KindlTS § 36

lg-s 2 sätestatud nõuet, et välisriigi kindlustusandja peab sättes toodud tingimustel oma

tegevuse jätkamiseks asutama filiaali. Säte määrab, millal peab Eestis KindlTS §-i 41 või §-i

42 kohaselt registreeritud ja volitatud isiku kaudu tegutsev välisriigi kindlustusandja (kellest

esimese hulka kuulub ka Kolmas isik) asutama filiaali, et jätkata oma tegevust Eestis. Filiaali

asutamise kohustus tähendab lihtsustatult, et seni volitatud isiku (kontaktisiku) kaudu

tegutsenud kindlustusandja ei tohi enam edasi samal viisil tegutseda, vaid peab asutama filiaali.

Vastavat seisukohta kinnitab üheselt ka õiguskirjandus. KindlTS § 37 (mille § 37 lg 1 p-s 3¹ on

nimeliselt toodud ka Kolmas isik – Lloyds) sätestab filiaali asutamise regulatsiooni KindlTS

§-i 41 kohaselt registreeritud välisriigi kindlustusandjate puhul, mis rakendubki mh juhul, kui

KindlTS § 36 lg 2 tingimused on täidetud. Hankija vastusest nähtub, et Hankija ei ole enda

seatud tingimuse (KindlTS § 36 lg 2 nõuetele vastavuse) kontrollimist Kolmanda isiku puhul

teinud. Hankija ei saa end vabandada ka väitega, et ta ei tea, mida ta kontrollima peab, kui ta

on ise vastava kvalifitseerimise tingimuse seadnud.

6.17.10. Kolmanda isiku seisukohad KindlTS § 36 lg 2 osas on ebaõiged ja vastuolulised.

Kolmas isik kinnitab, et tema määratud kontaktisikuks on S[---] S[---] (Northern1). Samal ajal

väidab Kolmas isik, et tal ei olegi Eestis volitatud esindajat. Mõlemad asjaolud ei saa

samaaegselt tõesed olla. Õiguskirjanduses selgitatakse, et TOKVS kohase teenuse osutamiseks

peab välisriigi kindlustusandja, kellel pole filiaali, määrama kontaktisiku/kontaktpunkti ning

kontaktisikut/kontaktpunkti käsitletaksegi KindlTS § 36 lg 2 tähenduses volitatud esindajana.

Mh rõhutatakse õiguskirjanduses sõnaselgelt, et: Piiriülese kindlustuse pakkuja peab jälgima,

et Eesti kontaktpunkti ja selleks volitatud isiku tegevus ei oleks käsitatav Eestis püsivalt

kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega tegelemisena, mis juhul loetakse volitatud

isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse

jätkamiseks peab kindlustusandja asutama filiaali (KindlTS § 36 lg 2). Eelnevast tulenevalt

kehtib KindlTS § 36 lg 2 regulatsioon ka Kolmanda isiku suhtes, sh peab Kolmas isik olema

esitanud ning Hankija olema välja selgitanud kõik sätte vastavuse kontrollimiseks vajalikud

asjaolud.

10 (26)

6.17.11. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 2 nõuetele. KindlTS § 36 lg-st 2 tulenev keeld,

et välisriigi kindlustusandja volitatud esindaja ei tohi tegutseda püsivalt kindlustusagendi või

kindlustustegevusega (so sellisel juhul tuleb asutada filiaal), on sisuline keeld, mida tuleb

kontrollida tegelike faktiliste asjaolude alusel. Seega asjaolu, et Northern1 on

Finantsinspektsiooni kodulehe kohaselt kantud kindlustusmaaklerite nimekirja, ei tähenda, et

KindlTS § 36 lg-st 2 tulenevad nõuded on täidetud, kui Northern1 tegutseb faktiliselt

kindlustusagendina. Maaklerina registreeritud Northern1 tegutseb faktiliselt agendina, kuna

tegutseb vaid ühe kindlustusandja (Kolmanda isiku) huvides.

6.17.12. Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu ei kinnita vastavust KindlTS § 36 lg 3

nõuetele. Hankija sisuline kontroll on ka tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamise osas

teostamata. Hankija on ise sätestanud Tingimuses KindlTS § 36 lg 3 täitmise kohustuse, mis

eeldab koosmõjus VÕS § 428 lg 1 p-ga 3 tüüptingimuste esitamise kontrolli. Lisaks tuleneb

IPID (teabedokumendi) esitamise kohustus KindlTS § 36 lg 3 ja VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS §

1032 lg 6 koosmõjust. Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud

registrikanne ja tegevusalade nimekiri ei kinnita, et Finantsinspektsioon on kontrollinud

välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Seega ei

sisalda Finantsinspektsiooni koduleht andmeid ja avaldatu alusel ei saa kontrollida mh seda,

kas kindlustusandja on täitnud VÕS § 428 kohaselt lepingueelse teabe esitamise eeltoodud

kohustused, sh esitanud tüüptingimused ja teabedokumendi. Kui veebileht ei anna vastavat

kinnitust, pidi Hankija tegema sisulise kontrolli vastavalt kvalifitseerimise tingimustele

pakkumusega esitatud andmete põhjal. Piirdumine veebilehe üldise infoga ei täida RHS § 104

lg 8 nõuet teha eduka pakkuja osas sisuline kontroll. Seega oli Hankijal kohustus kontrollida

tingimuse täitmist dokumentide alusel, mitte tugineda üksnes Finantsinspektsiooni kodulehe

üldandmetele. Hankija kinnituse kohaselt ta seda ei teinud.

6.17.13. Kolmas isik on ise kinnitanud, et teabedokument oli esitamata. Seega ei vasta Kolmas

isik KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Kolmas isik on oma vastuse lisana esitanud teabedokumendi

(IPID) ning märkinud, et kavatses selle Hankijale esitada alles peale hankelepingu sõlmimist.

Samuti nähtub Hankija ja Kolmanda isiku seisukohtadest, et Kolmanda isiku pakkumuses ei

olnud esitatud ka nt kodulehe linki, millelt oleks teabedokument kättesaadav. Seega ei vasta

Kolmas isik KindlTS § 36 lg 3 (koosmõjus VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 103² lg 6) nõuetele.

6.17.14. Puudub veendumus VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaste tüüptingimuste esitamises. Hankija

ja Kolmanda isiku väitel on Kolmas isik tüüptingimused koos pakkumusega esitanud, kuid

Vaidlustajal puudub võimalus seda kontrollida, kuna Hankija ja Kolmas isik soovivad varjata,

mida Kolmas isik Tingimuse täitmiseks esitas ja mida Hankija kontrollis. Kindlustusandjate

tüüptingimused on avalikud dokumendid, mis on kõigil kindlustusandjatel (va Kolmandal

isikul) oma kodulehekülgedel kättesaadavaks tehtud.

6.17.15. Hankija väitel ei ole tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamine Tingimusele

vastavuse kontrollimise seisukohast asjakohane, kuna lepingu tingimuste esitamine oli

vastavustingimus. Hankija väide on ekslik. Esiteks ei räägi vastavustingimus mitte midagi

teabedokumendist (IPID), mistõttu on ilmne, et vastavustingimuse täitmiseks ei olnud vajalik

esitada VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 103² lg 6 nõuetele vastavat teabedokumenti. Teiseks ei

hõlma vastavustingimus ka VÕS § 428 lg 1 p-i 3 tähenduses tüüptingimuste esitamist, kuivõrd

nimetatud tingimuse kohaselt piisab mis tahes lepingutingimuste esitamisest (vastavustingimus

ei nõua spetsiifiliselt VÕS § 428 lg 1 p 3 kohaste tüüptingimuste esitamist). Hankija on seadnud

tüüptingimuste esitamise nõude kvalifitseerimise tingimuste kaudu, mille kohaselt peab

Kolmanda isiku tegevus vastama KindlTS § 36 lg 3 nõuetele.

6.17.16. Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu ei kinnita vastavust KindlTS § 36 lg 3

nõuetele. Sisuline kontroll kindlustustingimuste Eesti seadustele vastavuse osas on teostamata.

11 (26)

Hankija ei ole kontrollinud KindlTS § 36 lg 3 täitmist, mille kohaselt peavad kindlustuslepingu

tingimused vastama nii VÕS-is kui ka TOKVS-is sätestatud nõuetele. Finantsinspektsiooni

kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud registrikanne ja tegevusalade nimekiri ei kinnita, et

Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust

KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Seega ei sisalda Finantsinspektsiooni koduleht asjakohaseid

andmeid ja seal avaldatu alusel ei saa kontrollida mh seda, kas välisriigi kindlustusandja

tingimused vastavad Eesti seadustele. Siis kui veebileht ei anna vastavat kinnitust, pidi Hankija

tegema sisulise kontrolli pakkumusega esitatud andmete põhjal. Piirdumine

Finantsinspektsiooni veebilehe üldise infoga ei täida RHS § 104 lg 8 nõuet teha eduka pakkuja

osas sisuline kontroll. Hankija kinnituse kohaselt ta seda ei teinud, so sisuline kontroll jäi

teostamata.

6.17.17. Ebaõige on Hankija väide, et kindlustusteenuse vastavus TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i

510 nõuetele on lepingu täitmise küsimus. Tegemist on Eesti seadustes sätestatud nõuetega,

mida välisriigi kindlustusandja peab Eestis teenuse osutamisel järgima. Seejuures nö ravivigade

kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku vastutuskindlustusega, mille puhul ei või

TOKVS-is ja VÕS-is sätestatust kõrvalekalduvaid kokkuleppeid sõlmida (TOKVS § 3). Samuti

ei vasta tõele väide, et lepingu tingimuste esitamise vastavustingimus (dokumendinõue) hõlmab

ka dokumendi sisule esitatavaid nõudeid.

6.17.18. Kolmanda isiku kindlustustingimused ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on

vastuolus Eesti seadustega. TOKVS § 10 ja VÕS § 510 kehtestavad ravivigade kindlustuse

puhul imperatiivselt kahju tekitamise aja põhise hüvitamise. Erinevalt nõudepõhisest

hüvitamispõhimõttest tagab see, et kui kahju tekitamine on toimunud kindlustusperioodil, siis

sõltumata nõude esitamise ajast on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Alternatiivne

vastutuskindlustuse mudel, mis toimiks nõudepõhisel hüvitamispõhimõttel (claims made), ei

ole eeltoodud regulatsiooni kohaselt lubatud. Kolmas isik on oma vastuses kinnitanud, et tema

poliis toimib esitatud nõuete alusel. Sama nähtub selgelt ka teises riigihankes esitatud

Kolmanda isiku tüüptingimuste osaks olevast „Olulisest teatest kindlustatud isikule“, mille

kohaselt kehtib poliis „nõude esitamise põhimõttel“ (so claims made), so poliis hõlmab

nõudeid, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ja millest teatatakse kindlustusandjale

kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul. Tüüptingimuste p 8 (pikendatud

teatamisperiood) kohaselt tuleb seejuures pikendatud teatamisperioodi eest tasuda lisatasu (vt

p 8.2). Seega tuleb selleks, et hüvitisperiood ei oleks seaduses sätestatuga võrreldes piiratud,

tasuda pikendatud teatamisperioodi eest lisatasu. Vaidlustaja palub kontrollida, kas juhul, kui

Kolmas isik on Riigihankes esitanud tüüptingimused, sisaldavad need eeltooduga

samasuguseid või sarnaseid tingimusi, mis kinnitavad, et Kolmanda isiku kindlustustingimuste

kohaselt toimub kahju hüvitamine nõude esitamise põhimõttel ehk vastuolus TOKVS §-i 10 ja

VÕS §-i 510 nõuetega. Finantsinspektsioon ei valideeri kindlustusandjate poliisi tingimuste ega

muude tingimuste vastavust Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele – sellist pädevust ega

kohustust KindlTS ega muud õigusaktid Finantsinspektsioonile ei sätesta. Seega ei kinnita

Kolmanda isiku väited selle kohta, et Finantsinspektsioon ei ole kõnealust vastuolu seadusega

esile toonud, mitte kuidagi Kolmanda isiku kindlustustingimuste vastavust Eesti õigusaktides

teenuse osutamisele sätestatud nõuetele.

6.17.19. Kolmanda isiku pakkumus on hiljuti lükatud tagasi mitmes teises samasisulises

riigihankes, kuna Kolmanda isiku kindlustustingimused näevad ette claims made põhimõtte ja

on seetõttu vastuolus TOKVS-is nõutuga. Pakkumuse tagasilükkamisel põhjendati, et

pakkumuse sisuks on nõude esitamise alusel põhinev poliis, st et kindlustuskaitse kehtib

kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul esitatud nõuetele ja

kindlustusjuhtumitele, mis on tekkinud kindlustusperioodil või tagasiulatuval kuupäeval ja

peale seda, kui pakkuja tasub pikendatud teatamisperioodi rakendumiseks lisatasu 100%

aastasest kindlustusmaksest. Seega pakkumusekohane kindlustusmakse suureneb kahekordselt.

12 (26)

Kuigi kõnealuste riigihangete ja Riigihanke tingimused on mõnevõrra erinevad, kinnitab ka

eeltoodu, et Kolmanda isiku kindlustustingimused rajanevad claims made põhimõttel ning

hälbivad seega Eesti õigusaktides teenuse osutamisele sätestatud imperatiivsetest nõuetest.

6.17.20. Hankija vastus kinnitab, et kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed on

Kolmanda isiku pakkumuses esitamata, mistõttu tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata.

Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik esitas kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks ainult viite

Finantsinspektsiooni veebilehele. Finantsinspektsiooni Selgituse põhjal on selge, et KindlTS §

36 lg 2 ja 3 osas kontrolli teostada ei ole võimalik. Seega on ilmne, et Kolmas isik jättis

pakkumuse esitamise tähtajaks esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS

§ 98 lg 4 tähenduses. Hankija ei saa hiljem nõuda hankepassi täiendamist ega alustada

kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos täiendavate selgituste ja dokumentide küsimisega. Seega

tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel.

7. Hankija, Sihtasutus Tartu Kiirabi, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustus põhineb väitel, et Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kontroll

oli ebapiisav ning Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.

7.2. Vaidlustaja sisustab ebaõigesti RHAD-ist ja õigusaktidest tulenevaid Hankija kohustusi

kontrolli läbiviimisel ja kvalifitseerimise otsuse põhjendamisel.

7.3. Riigihankes on RHS § 99 lg 1 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimusena, et pakkuja

peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv

ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas (tervishoiuteenuse osutaja

kohustuslik vastutuskindlustus) tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele.

Nimetatud kvalifitseerimise tingimuse täitmisel on eristatud Eestis tegutsevaid

kindlustusandjaid ja välisriigi kindlustusandjaid järgmiselt:

1) Eestis tegutseval kindlustusandja peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks

olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba

tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks;

2) välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jaost

tulenevatele tingimustele sh olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse

osutajal võimalik eesti keeles pöörduda Eestis asuvas kontaktpunktis.

Nende nõuete täitmise kontrolli erisus oli järgmine:

1) Eesti kindlustusandja puhul kontrollib Hankija vastava tegevusloa olemasolu ja

staatust Finantsinspektsiooni veebilehel olevast registrist.

2) välisriigi kindlustusandja puhul, kui kvalifitseerimise tingimuste nõuete täitmist

kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, kohustub pakkuja

esitama andmed selle kohta, kust on Hankijal võimalik vajalik info saada või lisama koopia

vastavast dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde.

7.4. Välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi Hankija Tingimuse täitmise kontrollimisel

esmalt kontrollima, kas KindlTS 2. peatüki 3. jao tingimuste täitmise info on

Finantsinspektsiooni veebilehel kättesaadav. Kui mitte, siis kontrollima, kas pakkuja on

esitanud pakkumuse koosseisus andmed selle kohta, kust on võimalik vajalik info saada või

lisanud pakkumuse lisadokumentide juurde koopia vastavast dokumendist.

7.5. Tingimuses viidatud KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduvad §-id 36–42. Viidatud jagu ja

paragrahvid reguleerivad välisriigi kindlustusandja või selle filiaali tegevust Eestis. KindlTS §

36 lg-te 4 ja 5 järgi eristatakse piiriülese kindlustustegevuse tegelevate isikute puhul teise

13 (26)

lepinguriigi kindlustusandjat ning kolmanda riigi kindlustusandjat. Teise lepinguriigi

kindlustusandja puhul kohaldatakse KindlTS § 36 lg 4 järgi KindlTS §-ides 37 ja 41 sätestatut.

KindlTS §-id 38, 39, 40 ja 42 reguleerivad kolmanda riigi kindlustusandja või selle filiaali

tegevust ning ei puutu lepinguriigi kindlustusandja või selle filiaali puhul asjasse. KindlTS §

37 reguleerib teise lepinguriigi filiaali tegevust Eestis ning § 41 reguleerib teise lepinguriigi

piiriülest kindlustustegevust Eestis.

Seega, kui teise lepinguriigi kindlustusandja tegutseb Eestis mitte filiaali kaudu, vaid piiriülese

kindlustusandjana, peab tema tegevus vastama KindlTS §-is 41 sätestatud nõuetele. Järelikult,

kui Riigihankes esitab pakkumuse sellistele tunnustele vastav teise lepinguriigi

kindlustusandja, peab tema tegevus vastama KindlTS §-is 37 sätestatud nõuetele ning KindlTS

§ 36 lg-s 3 sätestatud üldnõudele, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes peab välisriigi

kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele kehtestatud

nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks.

Seetõttu, sellise kindlustusandja puhul omab Tingimuse täitmisel tähtsust KindlTS §-is 41

sisalduvate nõuete täitmine ning KindlTS § 36 lg-e 3 nõuetele vastav tegevus. Ülejäänud

KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduv, s.o §-id 37–40 ja 42 ei ole sellise kindlustusandja puhul

asjassepuutuv.

7.6. KindlTS § 41 lg-d 1 ja 2 sätestavad, millised andmed tuleb teise lepinguriigi

kindlustusandjal Eestis piiriülese kindlustustegevusega tegelemiseks enda lepinguriigi

finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile esitada. Sama paragrahvi 4. lõige

sätestab, et teise lepinguriigi kindlustusandja võib alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust

pärast sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist

Finantsinspektsioonile. Järelikult, kui viidatud andmed on Finantsinspektsioonile esitatud, võib

teise lepinguriigi kindlustusandja alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust.

7.7. Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatu on läbinud Finantsinspektsiooni kontrolli.

Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 53 lg-te 1 ja 2 järgi avaldatakse

Finantsinspektsiooni veebilehel andmed Eesti finantsjärelevalve subjektide, sh nende välisriigis

piiriüleste teenuste osutamise kohta ning muuhulgas KindlTS-i alusel Eestis tegutsemise õigust

omavate välisriigi isikute ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta.

Finantsjärelevalve subjektide hulgas on FIS § 2 lg-te 1 järgi muuhulgas isik, kes tegutseb

KindlTS-is sätestatud tegevuses. Järelikult avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel teave

nende kindlustusandjate kohta, kes alluvad Finantsinspektsiooni kontrollile. Sellest omakorda

järeldub, et Finantsinspektsiooni veebilehel on avaldatud teave üksnes nende teise lepinguriigi

piiriüleste kindlustusandjate kohta, kelle puhul Finantsinspektsioon on kontrollinud KindlTS §

41 lg-tes 1 ja 2 loetletud andmeid, kellel on tekkinud KindlTS § 41 lg 4 alusel õigus alustada

Eestis piiriülest kindlustustegevust ning kelle tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi

KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele.

7.8. Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete

avalikustamise ulatus ja kord“ (edaspidi Määrus) § 3 lg 1 järgi avaldatakse kindlustusandja

kohta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule muuhulgas kindlustegevuse põhiliikide, liikide

ja alaliikide loetelu.

7.9. Eelnevast järeldub, et teise lepinguriigi kindlustusandja ja tema kindlustustegevuse liikide

kohta Finantsinspektsiooni veebilehel teabe avaldamine kinnitab, et sellise kindlustusandja

tegevus, sh kindlustegevuse liigid vastavad KindlTS §-s 41 sätestatud nõuetele ning tema

tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud

nõuetele.

7.10. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku puhul ei ole vajalikud andmed

Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadavad.

14 (26)

Kolmas isik on teises lepinguriigis - Belgias - registreeritud kindlustusandja, kes omab vastavat

tegevusluba Belgias ja järelikult on tegemist teise lepinguriigi kindlustusandjaga KindlTS § 36

lg 4 mõistes. Kolmanda isiku hankepassis on Kolmas isik selgitanud, et Tingimusele vastavuse

kontrollimiseks vajalik teave on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel ning avaldas

veebilingi, mille põhjal on võimalik seda kontrollida. Selle veebilingi avamisel on näha, et

Kolmas isik on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud piiriüleste

kahjukindlustusteenust pakkuvate isikute nimekirja. Sellise info Finantsinspektsiooni

veebilehel avaldamise eelduseks, et Finantsinspektsioon on kontrollinud kindlustusandja õigust

vastavat teenust osutada ning kindlustusandja tegevus vastab KindlTS-is ning muudes Eesti

seadusest sätestatud nõuetele. Sellest omakorda järeldub, et Kolmas isik vastab

kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõudele, sh et Kolmas isik täidab KindlTS 2. peatüki 3.

jaos sätestatud nõudeid ja vastab nendele.

7.11. Kolmanda isiku kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud infost nähtub, et

muuhulgas osutab Kolmas isik KindlTS § 12 lg 1 p-is 13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustuse

teenust. Riigihanke esemeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mida

reguleerib TOKVS ja mille §-ist 1 tuleneb, et tegemist on tsiviilvastutuse kindlustusega. Sellest

järeldub, et TOKVS §-is 1 nimetatud kohustuslik kindlustus on hõlmatud KindlTS § 12 lg 1

p-is 13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustusega. Järelikult on Kolmandal isikul õigus osutada

Riigihanke esemeks olevat tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse teenust.

7.12. Kolmanda isiku tegevuse lubatavust on Finantsinspektsioon kontrollinud. Ülaltoodust

tulenevalt on põhjendamatu Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku kohta ei olnud seal teavet,

mille põhjal kvalifitseerimise tingimustele täitmist kontrollida ega veenduda, et Kolmas isik

vastab Tingimuses sätestatud nõuetele. Finantsinspektsioon kontrollib, kas teise liikmesriigi

kindlustusandja ja tema tegevus vastab KindlTS §-i 41 ja § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes

Eesti seadustes sätestatud nõuetele ning avaldab seejärel vastava teabe enda veebilehel.

Finantsinspektsiooni tegevust reguleerivate õigusaktide asjaomased sätted tagavadki selle, et

Finantsinspektsioon kontrolliks, et pakutav kindlustusteenus vastaks Eesti seaduse nõuetele.

7.13. Hankija ei teosta Finantsinspektsiooni pädevuses olevat järelevalvet. Vaidlustuses on

esitatud üldsõnalised väited selle kohta, et Kolmas isik pidanuks esitama täiendavaid andmeid,

tõendeid ja dokumente Tingimuse täitmise ning KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas, kuid

Vaidlustaja ei ole selgitanud, mida konkreetselt ja millisel õiguslikul alusel pidanuks Kolmas

isik veel esitama. Selline vajadus oleks esinenud üksnes juhul kui Kolmanda isiku kohta ei oleks

avaldatud piisavat teavet Finantsinspektsiooni veebilehel, aga kõik selline info seal avaldatud

ning selle avaldamise eelduseks on, et Finantsinspektsioon on seda eelnevalt kontrollinud.

Arusaamatuks jääb, mida peab Vaidlustaja silmas KindlTS § 36 lg-le 3 vastavuse kontrollimise

osas. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et välisriigi kindlustusandja tegevus peab vastama

KindlTS-is ja Eesti seadustes sätestatud nõuetele. Kui Vaidlustaja leiab, et Hankija pidanuks

kvalifikatsiooni kontrollimisel mingil viisil läbi viima Kolmanda isiku kui kindlustusandja

tegevuse täiendava ning igakülge kontrolli, siis selline väide on põhjendamatu.

Kindlustusteenust osutavate teenuseosutajate üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Meelevaldne on väita, et Hankijaks olev tervishoiuteenuse osutaja peaks kvalifitseerimise

tingimuste kontrollimiseks läbi viima mingi kõikehõlmava Kolmanda isiku tegevuse kontrolli.

Selline tegevus on üksnes Finantsinspektsiooni pädevuses.

7.14. Kvalifitseerimise tingimustest tuleneb, et välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi

kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendama täiendavate andmete või dokumentide üksnes

juhul, kui see ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav. Kolmanda isiku puhul, kes

on teise liikmesriigi kindlustusandja, on kõik vajalik teave Finantsinspektsiooni veebilehel

avaldatud ning Finantsinspektsioon on eelnevalt selle õigsust kontrollinud. Järelikult ei olnudki

Kolmandal isikul vajalik midagi täiendavat esitada ega Hankijal kohustus midagi täiendavat

15 (26)

küsida ega kontrollida.

7.15. Hankija kontrollis Kolmanda isiku hankepassis avaldatud andmeid Finantsinspektsiooni

veebilehe kaudu. Sellega haakub ka RHS § 99 lg-ga 2, mis sätestab, et hankija võib nõuda

pakkujalt tegevusloa esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete

põhjal tasuta kättesaadav. Käesoleval juhul oli vastav teave avaldatud Finantsinspektsiooni

veebilehel, kusjuures Finantsinspektsioon oli selle õigsust eelnevalt kontrollinud, mistõttu ei

olnud ka RHS § 99 lg 2 järgi täiendav kontroll nõutav. Seetõttu on põhjendamatud ka

vaidlustuse väited, et Hankija pidanuks läbi viima täiendava kontrolli ja nõudma mingeid

andmeid või dokumente, et veenduda hankepassis märgitud andmete õigsuses. Seda tuleb teha

üksnes juhul, kui kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavaid andmeid ei ole võimalik muul

viisil kontrollida. Käesoleval juhul oli seda võimalik teha Finantsinspektsiooni veebilehel

avaldatud andmete põhjal, nagu kvalifitseerimise tingimustes oli ette nähtud.

7.16. Vaidlustaja leiab, et vaidlustatud otsust ei ole piisavalt põhjendatud, kuna see on

üldsõnaline ega sisalda põhjendusi selle kohta, millisel viisil Kolmanda isiku puhul kontrolli

sisuliselt läbi viidi. Vaidlustaja leiab, et see ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele,

mille kohaselt peab hankija tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku

otsuse.

Vaidlustaja sellised väited ei ole põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni praktikas on korduvalt

selgitatud, et kui ühtegi pakkujat kvalifitseerimata ei jäeta, piisab positiivse kvalifitseerimise

otsuse põhjendamisel sellest, et ei esine vastuolu kvalifitseerimise tingimustega (vt nt

vaidlustuskomisjoni 30.06.2017 otsus nr 9517/184994, p 18).

7.17. Asjakohatu on ka Vaidlustaja väide seoses Hankija otsuses sisalduva märkega Vastab

tõendite alusel. Märke Vastab tõendite alusel rakendamine õige, arvestades Tingimuses

sätestatut ning Kolmanda isiku hankepassis avaldatud infot ja selle kontrolli. Kolmas isik oli

hankepassis märkinud, et tema kohta leiab kvalifitseerimise tingimustes nõutud info

Finantsinspektsiooni veebilehelt. Hankija kontrolliski hankepassis avaldatud infot

Finantsinspektsiooni veebilehelt ning veendus, et Kolmas isik vastab Tingimusele. Seega on

Hankija Kolmanda isiku kinnituste õigsust täiendavalt kontrollinud ning märge Vastab tõendite

alusel on asjakohane. Hankija on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja osas Tingimusele

vastavuse kontrolli ammendavalt läbi viinud (ühes sellega ka kõrvaldamisaluste puudumise

kontrolli). Samuti ei ole positiivse otsuse tegemiseks täiendavad põhjendused

vaidlustuskomisjoni praktika järgi vajalikud, mistõttu piisabki kvalifitseerimise otsuse

põhjendamiseks sellisest põhjendusest.

7.18. Tähelepanuta tuleb jätta küsimus, kas Kolmas isik on pakkumuses esitanud VÕS § 428 lg

1 p-i 3 kohase lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ning teabedokumendi.

Kohustus esitada poliisi ja lepingu tingimused on kehtestatud Vastavustingimuse p-is 9.

Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas,

mistõttu tuleb Vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta. Kolmas isik on siiski enda

pakkumuses nimetatud dokumendid (poliisi ja lepingu tingimused) esitanud.

7.19. Asjassepuutumatu on ka Vaidlustaja väide, et ei ole kontrollitud Kolmanda isiku pakutava

kindlustusteenuse vastavust TOKVS §-is 10 ja VÕS §-is 510 sätestatule. Tegemist on lepingu

täitmise küsimusega, mis ei oma tähtsust kvalifitseerimise tingimuste täitmisel. Kui Vaidlustaja

peab silmas, et Kolmanda isiku pakkumuses olnud poliis ja lepingu tingimused on Vaidlustaja

hinnangul nende sätetega vastuolus, siis on tegemist pakkumuse vastavuse küsimusega, mille

osas vaidlustust ei ole esitatud.

7.20. Vaidlustaja esitab asjakohatuid väiteid seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 ning filiaali kaudu

tegutsemise nõuetega.

16 (26)

7.20.1. Vaidlustaja väide seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 on asjakohatu ja põhjendamatu.

Vaidlustuses on väidetud, et kuna Tingimuse järgi peab pakkuja vastama KindlTS 2. peatüki 3.

jao nõuetele, siis Vaidlustaja arvates järelikult ka KindlTS § 36 lg 2 nõuetele, mis reguleerib

välisriigi kindlustusandja tegevus Eesti filiaali kaudu. Vaidlustaja toob välja, et Kolmas isik ei

ole Eestis filiaali asutanud ning kindlustusmaakleri Northern1 kaudu tegutsemine ei ole

kooskõlas KindlS § 36 lg-ga 2.

Teise lepinguriigi kindlustusandja ei pea tegutsema vaid filiaali kaudu. KindlTS § 2. peatüki 3.

jagu reguleerib erinevaid küsimusi, sh §-is 37 teise lepinguriigi kindlustusandja filiaali tegevust

Eestis. Samas, Kolmas isik ei ole asutanud Eestis filiaali ega tegutse Eestis filiaali kaudu ning

see ei ole teise lepinguriigi kindlustusandja puhul ka kohustuslik. Kolmas isik tegutseb Eestis

teise lepinguriigi kindlustusandjana piiriülese kindlustustegevusega KindlTS § 41 alusel. Sellel

alusel tegutsemine ei nõua filiaali asutamist.

7.20.2. Northern1 on kindlustusmaakler, mitte kindlustusagent. Vaidlustaja arutluskäigust võib

aru saada ka selliselt, et Kolmandal isikul on kohustus filiaal asutada KindlTS § 36 lg 2 järgi,

kuna Northern1 on Vaidlustaja arvates Kolmanda isiku kindlustusagent KindTS § 174 lg 2

mõistes, mitte kindlustusmaakler KindlTS § 174 lg 1 mõistes. Ka selline väide on alusetu.

KindlTS § 174 lg 2 järgi erineb kindlustusagendi tegevus kindlustusmaakleri tegevus

kindlustusagendi tegevust sellega, et agent sõlmib ka kindlustuslepinguid kindlustusandja

nimel ja arvelt. Northern1 sellega ei tegele, vaid tema tegevus piirdub üksnes KindlTS § 174

lg-s 1 nimetatud tegevustega, mis piirdub üksnes kindlustuse vahendamisega ja milline tegevus

on omane kindlustusmaaklerile.

7.20.3. Seda kinnitab ka asjaolu, et Northern1 on KindlTS §-te 187 ja 188 alusel kantud

Finantsinspektsiooni vahendajate nimekirja kindlustusmaaklerina. Antud nimekirja kandmine

ei ole formaalsus, vaid selleks peab esitama kirjaliku avalduse ühes mahukate dokumentidega

(vt KindlTS § 187 lg 1) ning Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja üksnes

juhul kui kõik esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning nende põhjal saab

veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus

ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. Juhul kui need kriteeriumid ei ole täidetud, jätab

Finantsinspektsioon kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmata (vt KindlTS § 189).

Seega, Northern1 kandmine vahendajate nimekirja kinnitab, et Finantsinspektsioon on

kontrollinud, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaaklerile esitatud nõuetele.

Kui Northern1 tegevus ei oleks kooskõlas kindlustusmaakleri tegevusele sätestatud nõuetega,

oleks Finantsinspektsioon võinud KindlTS § 190 lg 3 p-ide 1 või 3 alusel Northern1

kindlustusmaaklerite vahendajate nimekirjast kustutada. Seda ei toimunud ja selleks pole ka

ühtegi põhjust, mis kinnitab, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaakleri nõuetele ning

tegemist ei ole kindlustusagendiga. See kinnitab, et Vaidlustaja väide, et tegelikult tegeleb

Northern1 kindlustusagendina, on paljasõnaline ja tõendamata.

7.21.Vaidlustaja on esitanud asjakohatud väited, et Kolmanda isiku tegevus ei vasta

Tingimusele seetõttu, et Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste

esitamise ning kindlustustingimuste sisu osas.

7.21.1. Vaidlustaja seab kahtluse alla selle, kas Kolmas isik on esitanud pakkumuses

kindlustuslepingu osaks olevad tüüptingimused ja vastavad dokumendid. Kohustus esitada

poliisi ja lepingu tingimused on Riigihankes kehtestatud Vastavustingimuse p-is 9. Vaidlustaja

ei ole esitanud vaidlustust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu

tuleb Vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta.

7.21.2. Asjakohatud on Vaidlustaja väited, et Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus peab

toimuma mitte toimumise aja ehk nö occurrence based põhiselt, vaid nö claims-made

põhimõttel ega vasta seetõttu TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 nõuetele. Vaidlustaja antud väide

17 (26)

on tõendamata ning põhineb vaid Vaidlustaja enda käsitlusel ja arusaamisel. Mis peamine,

tegemist on lepingu täitmise küsimusega, mitte kvalifitseerimise tingimuste kontrollimisega.

7.21.3. Vaidlustaja väited ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kolmas isik on kantud

Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teiste liikmesriikide kindlustusandjate nimekirja,

kellel on õigus Eestis teenust osutada. Antud nimekirja kandmise eelduseks on, et

Finantsinspektsioon on kontrollinud, et Kolmanda isiku tegevus vastab Eesti õigusaktides

sätestatud nõuetele, sh KindlTS § 36 lg 3 nõuetele.

7.21.4. KindlTS § 237 lg 2 alusel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi

kindlustusandjalt, kes tegutseb Eestis kindlustustegevusega, andmeid ja dokumente, mille

esitamise kohustus on ka Eesti kindlustusandjal ning nõuda KindlTS § 237 lg 4 alusel teise

lepinguriigi kindlustusandjalt seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete

rikkumist. Veelgi enam, KindlTS § 228 lg 2 p-i 9 järgi on Finantsinspektsioonil õigus

ettekirjutusega keelata teise lepinguriigi kindlustusandjal Eesti kindlustustegevusega

tegelemine. Järelikult, kui Kolmanda isiku tegevus ei vastaks KindlTS § 36 lg-le 3 ning muudes

Eesti seadustes sätestatud nõuetele, oleks Finantsinspektsioon võtnud tarvitusele vastavad

meetmed. Midagi sellist ei ole Finantsinspektsioon teinud, mis kinnitab, et Kolmanda isiku kui

teise lepinguriigi kindlustusandja tegevus Eestis vastab KindlTS § 36 lg-le 3 ja muudele Eesti

seadustes sätestatud nõuetele.

7.22. Vaidlustaja taotlus dokumentide väljanõudmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

7.23. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on õiguspärane. Ühes sellega on

õiguspärane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine.

7.24. 24.11.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

7.24.1. Vaidlustaja püüab tõstatada vaidlust teemal, et Hankija peaks läbi viima Eestis tegutseva

teise lepinguriigi kindlustusandja tegevuse õiguspärasuse üldise ja kõikehõlmava kontrolli,

kusjuures Vaidlustaja püstitab hüpoteesi, et seaduse järgi selle kindlustustegevuse üle kontrolli

tegev Finantsinspektsioon ei tegelegi sellega. Samas on Finantsinspektsioon Hankijale

selgitanud2, et Kolmandal isikul on õigus Eestis tegutseda ning informeerinud, et puuduvad

asjaolud, mille põhjal võiks eeldada, et Kolmanda isiku tegevus ei vastaks Eesti seaduse

nõuetele.

Vaidlustaja eksitab väitega, et Kolmanda isiku mittevastavust kvalifitseerimise tingimusele

näitavad teiste hankijate otsused, kuid tegelikult käsitlevad need otsused hoopis Kolmanda isiku

pakkumuse vastavust, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all.

7.24.2. Vaidlustaja tugineb Vaidlustaja ja Finantsinspektsiooni vahel peetud e-kirjavahetusele,

(Selgitus) mille põhjal väidab Vaidlustaja, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud teabel

puudub sisuline tähendus, kuna Finantsinspektsioon ei teosta KindlTS §-i 41 alusel teise

lepinguriigi kindlustusandjate nimekirja kandmisel sisulist kontrolli kindlustusandjate tegevuse

üle.

Vaidlustaja esitatud Selgitusel puudub tõenduslik väärtus. Vaidlustaja on küsinud

Finantsinspektsioonilt kaks küsimust, kuid puudub igasugune selgitus, et teavet küsitakse

riigihankemenetluse või konkreetse kindlustusandjaga seonduvalt. Ei ole ka selgitatud, millise

kliendi huvides küsimusi küsitakse. E-kirja sisu ja selle küsimused on esitatud anonüümses

stiilis ning püstitatud selliselt, et jätta mulje, nagu küsitakse küsimusi kindlustustegevusega

seonduvalt. Esitatud küsimused jätavad kirja adressaadile mulje, et üritatakse saada

2 Finantsinspektsiooni töötaja 21.11.2025 e-kiri.

18 (26)

Finantsinspektsiooni kinnitusi iga suvalise kindlustusandja tegevuse nõuetele vastavuse kohta.

On ilmne, et Finantsinspektsiooni ametnikud ei taha sellist anonüümses stiilis esitatud kinnitust

anda, kuna ei saa olla kindel, kuidas e-kirja saatja seda vastust hiljem kasutama hakkab. Seetõttu

ongi Finantsinspektsiooni Selgitus üsna formaalses stiilis ning valdavas osas on selles

tsiteeritud seadust, kusjuures ka selgitatud, et antud vastus ei kujuta endast Finantsinspektsiooni

ametlikku seisukohta ega nõuannet. Seetõttu puudub Selgitusel oluline tõenduslik väärtus, et

kinnitada Vaidlustaja väited.

7.24.3. Hankija pöördus samuti Finantsinspektsiooni poole ning küsis konkreetselt Kolmanda

isiku kohta. Finantsinspektsioon selgitas Hankijale:

1) Lloyd`s Insurance Company SA on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel olevasse

kindlustusandjate nimekirja ja kindlustusandjal on õigus Eestis teenuse osutamise vabaduse

alusel kindlustusteenust pakkuda;

2) Finantsinspektsioonile ei ole hetkel teada asjaolusid, mis piiraks Lloyd`s Insurance

Company SA õigust Eestis teenuse osutamise vabaduse alusel piiriüleselt teenust osutada.

Seega on Finantsinspektsioon kinnitanud, et Kolmandal isikul on õigus Eestis kindlustusteenust

pakkuda ning ei ole teada asjaolusid, mis sellise teenuse osutamise õigust piiraks. Järelikult, kui

Kolmanda isiku puhul esineksid sellised asjaolud, oleks see Finantsinspektsioonile teada ning

ta oleks seda selgitanud. Juba ainuüksi seetõttu on kõik Vaidlustaja argumendid ainetud.

7.24.4. Ei ole mõistlik eeldada, et Hankija saaks või võiks hakata läbi viima Kolmanda isiku

kui kindlustusteenust pakkuva isiku tegevuse kõikehõlmavat kontrolli, et veenduda sellise

tegevuse õiguspärasuses ja Eesti seaduse nõuetele vastavuses. Ei ole mõeldav, et olukorras, kus

Eesti riigis kindlustusvaldkonna üle järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni hinnangul

puuduvad Kolmanda isiku tegevuseks Eestis igasugused takistused, leiab Hankija, et Kolmanda

isiku tegevus kindlustusandjana on vastuolus Eestis kehtestatud õigusaktidega.

7.24.5. Tingimuse sisu ja eesmärk on kontrollida tegutsemise õiguse lubatavust, mitte tegevust

sisuliselt. Vaidlustaja üritab kanda vaidlust üle kindlustusvaldkonna materiaalõiguse teemasse.

Vaidlusküsimus seondub aga RHS §-i 99 alusel kehtestatud Tingimusega, mille eesmärk on

tagada, et kui riigihanke objektiks olevas valdkonnas tegutsemiseks on õigusaktide järgi vajalik

registreering või tegevusluba või organisatsiooni kuulumine, oleks riigihankes osalemine

lubatud vaid nendel ettevõtjatel, kes sellistele tunnustele vastavad. Teisisõnu, RHS § 99 lg 1

alusel kehtestatava kvalifitseerimise tingimuse eesmärk on tagada, et hankeleping sõlmitakse

vaid selle isikuga, kes tohib hankelepingu esemeks olevaga tegevusega tegeleda, kuna vastasel

juhul võib hankelepingu täitmine osutuda võimatuks.

RHS § 99 lg 1 alusel saab kehtestada kvalifitseerimise tingimuse vaid selliste riigihangete

puhul, mille objektiks olev tegevus nõuab õigusaktide järgi registreeringut, tegevusluba või

organisatsiooni kuulumist. Sealjuures, erialakirjanduses on ka selgitatud, et erinevalt

majanduslikule ja finantsseisundile (RHS § 100) ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele

(RHS § 101) kehtestatavatest kvalifitseerimise tingimustest saab hankija § 99 alusel kontrollida

üksnes õigusaktidega vastavaks tegevuseks ettenähtud nõuete täitmist, mistõttu on hankija

kaalutlusruum selliste kvalifitseerimise tingimuste seadmisel oluliselt piiratum3.

Seega, kui hankija kehtestab RHS § 99 lg 1 alusel kvalifitseerimise tingimuse, ei ole hankijal

erilist kaalutlusruumi selle seadmisel, vaid kvalifitseerimise tingimus saab piirduda kontrolli

läbiviimisega selle kohta, kas pakkujal on olemas asjaomane tegevusluba, registreering või

organisatsiooni kuuluvus või mitte. RHS § 99 lg 1 alusel ei saa kehtestada kvalifitseerimise

tingimust selliselt, et isegi kui pakkujal on nõutav tegevusluba või registreering olemas, on

hankija omakorda võimalus ja pädevus hinnata küsimust, kas pakkuja tegevus vastab antud

valdkonda reguleeriva materiaalõiguse nõuetele.

3 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2025. § 99, komm 3.

19 (26)

7.24.6. Vaidlustajal leiab, et kuigi Riigihankes on kehtestatud Tingimus RHS § 99 lg-te 1 ja 2

alusel, pidanuks Hankija kontrollima Kolmanda isiku kindlustusteenuse vastavust Eesti seaduse

nõuetele. Seda vaatamata asjaolule, et Kolmanda isiku õigust osutada Eestis kindlustusteenust

kinnitab kindlustusteenuse osutamise üle järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni veebilehel

avaldatud teave. Võttes arvesse, et seal avaldatakse teave vaid nende kindlustusandjate kohta,

kellel on õigus Eestis teenust osutada, jääb arusaamatuks, mida pidi Hankija RHS § 99 lg-te 1

ja 2 sisu ja eesmärke arvesse võttes veel kontrollima sellise pakkuja puhul, kelle kohta on teave

Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud.

7.24.7. Vaidlustaja väidete ebaloogilisust näitab ka tõdemus, et Vaidlustaja ise on Leedu

kindlustusandja, kes tegutseb Eestis asutatud filiaali kaudu, mis tähendab, et Vaidlustaja enda

õigus tegutseda Eestis põhineb KindlTS §-il 37. Vaidlustaja ei vaja selleks eraldi tegevusluba.

Kui võrrelda KindlTS §-i 37, mille alusel tegutseb Eestis Vaidlustaja ja §-i 41, mille alusel

tegutseb Eesti teise lepinguriigi kindlustusandjana Kolmas isik, ei ole kahel nende tegutsemise

alustel ja tegutsemise õiguse tekkimisel olulist erinevust. Mõlemat liiki kindlustusandja puhul

avaldatakse nende tegevuse kohta teave Määruse § 3 lg-tes 1 ja 3 loetletud ulatuses, s.o

muuhulgas kindlustustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu.

Seetõttu on Vaidlustaja kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teave samuti

kindlustusandjate sektsioonis, kuid alajaotises „Välismaiste kahjukindlustusandjate filiaalid“,

kus on toodud teave Vaidlustaja kohta. Kui võrrelda seda Kolmanda isiku kohta

Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teabega, on näha, et avaldatud teave on praktiliselt

sama (vaid pakutavate kindlustustoodete liigid on erinevad). Seega, nii Vaidlustaja kui ka

Kolmas isik on samaväärsed Eestis teenust osutavad teise lepinguriigi kindlustusandjad ning

nende kohta on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud samas ulatuses teavet. Järelikult,

Vaidlustaja üritab täita Tingimuse nõuet samal alusel ja viisil, nagu Kolmas isik.

7.24.8. Lähtudes Vaidlustaja väidetest, ei oleks ka Vaidlustaja enda puhul olema võimalik

veenduda, et ta vastab Eesti seaduste nõuetele, kuna ka Vaidlustaja kohta on avaldatud

Finantsinspektsiooni veebilehel samas ulatuses teavet, nagu Kolmanda isiku kohta, mis

Vaidlustaja arvates ei ole usaldusväärne ega piisav. Seega Vaidlustaja tõendas pakkumuses

Tingimuse täitmist samal viisil ja samade andmete alusel, nagu Kolmas isik, kuid leiab nüüd,

et erinevalt temast endast tulnuks Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. Sellest järeldub, et kui

Hankija peaks asuma kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollima ka Vaidlustaja puhul, siis

peaks ka Vaidlustaja jätma kvalifitseerimata.

7.24.9. Vaidlustaja väidab, et Kolmas isik rikub Eesti seaduse nõudeid sellega, et pidanuks

asutama filiaali, kuna Vaidlustaja arvates on Northern1 Kolmanda isiku kindlustusagent

KindlTS § 174 lg 2 mõistes, mitte kindlustusmaakler KindlTS § 174 lg 1 mõistes. Teisisõnu,

Vaidlustaja sisuliselt väidab, et Northern1 rikub seadust, tegutsedes kindlustusmaakleri

tegevuse kattevarjus hoopis kindlustusagendina. Nende kahe erinevus seisneb selles, et

kindlustusmaakler turustab ja vahendab kindlustusteenust, kuid kindlustusagent sõlmib

kindlustusandja nimel ka lepinguid.

7.24.10. Vaidlustaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Northern1 tegutseb

kindlustusagendina, kes mitte ei vahenda kindlustusteenust, vaid sõlmib Kolmanda isiku nimel

lepinguid. Seetõttu on põhjendamatu ka Vaidlustaja väide, et Kolmas isik peaks KindlTS § 36

lg 2 järgi tegutsema Eestis üksnes filiaali kaudu. Finantsinspektsioon on Hankijale kinnitanud,

on Kolmandal isikul õigus Eestis kindlustusandjana tegutseda ning Finantsinspektsioonile ei

ole teada asjaolusid, et sellist õigust piiraks. Seega, Kolmas isik ei pea selleks asutama filiaali,

nagu Vaidlustaja leiab.

7.24.11. Vaidlustaja väited Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse koha on asjassepuutumatud.

Vaidlustaja on ekslikul seisukohal, et Kolmas isik ei ole täitnud tüüptingimuste,

20 (26)

teabedokumendi ja kindlustustingimuste esitamise kohustust, mis Vaidlustaja arvates on

Tingimuse täitmata jätmine.

7.24.11.1. Vaidlustaja heidab ette, et Kolmas isik pidanuks ühes pakkumusega esitama ka

teabedokumendi, milline kohustust tuleneb KindlTS § 36 lg-st 3 ja VÕS § 428 lg-st 2 ning

KindlTS § 1032 lg 6 koosmõjust. Nendest sätetest võib tuleneda siiski üksnes kohustus esitada

see teave kindlustuslepingu teiseks pooleks olevale kindlustusvõtjale, kuid mitte kohustust

esitada see dokument või teave Riigihankes, kus selle eraldi esitamist ei nõuta. Samuti, kui

lähtuda Vaidlustaja käsitlusest, pidanuks ta ise samuti esitama Tingimuse täitmiseks kõnealuse

teabedokumendi, kuid Vaidlustaja pakkumus seda ei sisalda.

7.24.11.2. Riigihankes esitatavate dokumentide nõue tuleneb kvalifitseerimis- või

vastavustingimustest. RHAD ei sätesta kohustust Vaidlustaja nimetatud teabedokumendi

esitamiseks. Riigihankes oli vastavustingimuste täitmiseks esitada muuhulgas p-ides 7–9

nimetatud järgmised dokumendid: Kindlustusandja kontaktpunktide info Eestis; Info

eestikeelse asjaajamise tagamise kohta; Poliisi ja lepingutingimused.

Nende dokumentide kontroll toimub pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Kui Vaidlustaja

leidis, et Kolmanda isiku esitatu ei vasta pakkumuse vastavustingimustele, tulnuks vaidlustada

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine, mida Vaidlustaja ei teinud.

7.24.12. Vaidlustaja viited teiste hankijate otsustele on asjassepuutumatud. Vaidlustaja väidab,

et tema väiteid toetavad teistes riigihanges tehtud Viljandi Haigla ja Põlva Haigla otsused.

Vaidlustaja viidatud otsustega lükati Kolmanda isiku pakkumused tagasi põhjusel, et Kolmanda

isiku poliisi tingimused ei vasta nõuetele. Sellega lükkab Vaidlustaja sisuliselt ise ümber enda

väite, et poliisi sisu omab tähtsust kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustaja kinnitab sellega,

et poliisi ja lepingutingimuste sisu kontroll on pakkumuse vastavuse kontrolli küsimus.

7.24.13. Teiste hankijate otsused ei ole Riigihankes Hankijale ega vaidlustuskomisjonile

siduvad.

8. Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404, vaidleb vaidlustusele vastu ja

palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

8.1. Kolmas isik leiab, et asjakohased punktid, millele Kolmas isik peab vastama, on järgmised:

1) Kolmanda isiku tegevusluba, mis lubab tegutseda kindlustusandjana Eestis;

2) kohustus asutada Eestis filiaal;

3) tüüptingimuste esitamine;

4) vastavus seadusest tulenevatele hüvitamise põhimõtetele.

8.2. Kolmas isik tegeleb piiriülese kindlustustegevusega ja tal on õigus osaleda Riigihankes

KindlTS § 36 lg 1 kohaselt, mis sätestab: Eestis võib kindlustustegevusega tegelemiseks asutada

filiaali või tegeleda piiriülese kindlustustegevusega üksnes isik, kellel on selleks õigus

tulenevalt selle riigi õigusaktidest, kus ta on asutatud ning kus talle on antud õigus tegeleda

kindlustustegevusega (edaspidi päritoluriik).

Kolmanda isiku peakontor asub Belgias. See on saanud tegevusloa Belgia riigipangalt (NBB)

ja Belgia finantsteenuste ja -turgude ametilt (FSMA), kes ka selle tegevust reguleerivad. Sellel

on õigus osutada kahjukindlustust Belgias, mis on Euroopa Liitu kuuluv riik. Eestis on

Kolmandal isikul õigus pakkuda kahjukindlustust teenuste osutamise vabaduse alusel, mis on

Riigihanke objektiks. Enne pakkumuse esitamist oli Kolmandal isikul (ja on endiselt) kehtiv

kindlustusandja tegevusluba, mille on välja andnud NBB, ja tal on õigus pakkuda

tsiviilvastutuskindlustuse teenuseid. Seda teavet saab kontrollida vastavalt kvalifitseerimise

tingimusele lingi kaudu: https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-

0/kindlustusandjad.

21 (26)

8.3. Kolmandal isikul on õigus sõlmida Eestis ettevõtete vastutuse kahjukindlustuslepinguid.

Nõue asutada Eestis filiaal on sätestatud KindlTS § 36 lg-s 2, mis sätestab: Kui välisriigi

kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi

tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja

Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja käesoleva

seaduse §-de 37–40 kohaselt asutama filiaali.

Seega tekib KindlTS § 36 lg-s 2 sätestatud kohustus siis, kui välisriigi kindlustusandja tegutseb

Eestis volitatud esindaja kaudu, kes alaliselt tegeleb Eestis kindlustustegevusega (alaline

volitatud esindaja). Viimati nimetatud tegevused hõlmavad järgmist: a) riskide hindamine, b)

kindlustuslepingute sõlmimine ja/või c) kahjude arveldamine või hüvitamine kindlustusjuhtumi

korral (kindlustustegevused).

Kolmandal isikul ei ole Eestis alalist volitatud esindajat. Ükski füüsiline või juriidiline isik

Eestis ei ole volitatud hindama riske, sõlmima kindlustuslepinguid ega menetlema ja arveldama

nõudeid kindlustusandja nimel. Kolmanda isiku suhet ettevõtjaga Northern1 International

Insurance Brokers OÜ (Northern1) on kirjeldatud allpool, kuid kokkuvõttes võib öelda, et

Northern1 osutab kindlustusvahenduse teenuseid ainult kindlustusvõtjate huvides, ta ei tegele

kindlustustegevusega ning tema tegevust ei saa pidada võrdseks kindlustusandja või alalise

volitatud esindaja tegevusega.

8.4. Riigihanke nõuete täitmiseks on Kolmanda isiku määratud kontaktisik Eestis,

Northern1-st – S.S.. Riigihanke raames piirdub kontaktisiku roll rangelt suhtluse

hõlbustamisega ja selle tagamisega, et Hankija (kindlustusvõtja) ja nõude esitaja (õigustatud

isikud) saaksid suhelda eesti keeles.

Northern1-l ei ole mingeid volitusi riskide hindamiseks, kindlustuslepingute sõlmimiseks ega

nõuete käsitlemiseks ja hüvitamiseks Kolmanda isiku nimel.

Northern1 tagab, et kindlustusvõtjatel ja õigustatud isikutel on mugav juurdepääs teabele ja

Kolmandale isikule nõuete esitamise korrale, mis on kõik kättesaadavad ühes kohas veebilehel

www.medmal.ee. Northern1 tegutseb sõltumatu kindlustusmaaklerina üksnes kindlustusvõtjate

huvides ja on kantud Finantsinspektsiooni juures peetavasse kindlustusvahendajate registrisse.

Northern1 ei ole kindlustustegevusega tegelev alaline volitatud esindaja KindlTS § 36 lg 2

alusel. Northern1 ei tegutse ka kindlustusagendina KindlTS § 174 lg 2 tähenduses, kuna

Northern1 ei sõlmi kindlustuslepinguid Kolmanda isiku nimel ja arvel.

8.5. Kolmas isik on seotud Crawfordiga. Crawfordil ei ole õigust tegutseda Kolmanda isiku

nimel ja ta tegutseb üksnes nõuete esmase teatamise kontaktpunktina, kelle kohustused on

järgmised:

- nõuete vastuvõtmine (esitatud veebilehel www.medmal.ee/kahjuteated);

- nõude kättesaamise kinnitamine õigustatud isikule e-posti teel eesti, vene või inglise

keeles;

- telefonikõnedele vastamine eesti või inglise keeles (telefonil + 372 602 8559);

- e-kirjadele vastamine eesti, vene või inglise keeles (e-posti aadressil

[email protected]);

- kirjalike nõuete vastuvõtmine eesti, vene või inglise keeles posti teel (aadressil Sakala 7-

2, Tallinn, Harjumaa);

- kindlustusandja taotlusel ja vajaduse korral kohalike õigus- ja meditsiiniekspertidega

tehtava koostöö koordineerimine.

Kolmas isik on määranud Crawfordi delegeeritud nõuete menetlejaks ning tema kohustuste

hulka kuulub nõuete käsitlemine ja nõuete lahendamise kinnitamine Kolmanda isiku volituste

alusel. Sellest tulenevalt ei vasta Crawford püsivalt volitatud esindaja määratlusele ning nad ei

ole ka kindlustusagendid vastavalt KindlTS § 174 lg 4 p-ile 1 ja § 174 lg 2.

Kolmanda isiku suhted Northern1 ja Crawfordiga ei kuulu KindlTS § 36 lg 2 kohaldamisalasse.

8.6. Kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas KindlTS § 36 lg-ga 3 ja VÕS §-iga 428.

22 (26)

VÕS § 428 sätestab teatud miinimumteabe, mida kindlustusandja peab esitama isikule, kes

soovib kindlustuslepingut sõlmida, mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist.

VÕS § 431 lg 2 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustuslepingu suhtes kehtivad

tüüptingimused märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse

esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt.

Kindlustusvõtja ehk isik kes soovib sõlmida kindlustuslepingu, on Riigihankes Hankija.

Sõnastus ja sellega seotud dokumendid esitati Hankijale Kolmanda isiku pakkumuse osana. See

vastab VÕS § 428 ja § 431 lg 2 nõuetele, mille kohaselt tuleb see teave esitada enne lepingu

sõlmimist. Lisas C on esitatud kindlustustoote teabedokument („IPID“, mis on standardvormis

ja vastab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1469 sätestatud nõuetele). Kolmas isik

kavatseb esitada IPID-i Hankijale, kui hankelepingu sõlmimine on lõpule viidud.

Ei ole mingit põhjust, miks see sõnastus peaks olema kättesaadav Northern1 veebilehel

(www.medmal.ee). Kõik kindlustuspoliisi dokumendid väljastatakse Hankijale hankemenetluse

raames või üldjuhul kindlustusvõtjale hinnapakkumuste esitamise käigus.

8.7. Kolmanda isiku poliisi sõnastus on täielikult kooskõlas KindlTS § 36 lg-ga 3 ja VÕS

§-dega 510–519.

VÕS §-is 510 on sätestatud: Vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma

kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud

kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi

tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud.

Kolmanda isiku poliis toimib esitatud nõuete alusel. See tähendab, et:

1) kui kindlustusjuhtum leiab aset poliisi kehtivusaja jooksul või pärast mis tahes

tagasiulatuvat kuupäeva, maksab kindlustusandja õigustatud isikule hüvitist. See on täielikult

kooskõlas VÕS §-s 510 sätestatud nõuetega; ja

2) nõue peab olema esitatud poliisi kehtivusaja või pikendatud aruandlusaja jooksul.

VÕS-is ei ole midagi, mis sätestaks, kuidas peab olema struktureeritud suhe kindlustusjuhtumi

toimumise ja nõude esitamise vahel; see on jäetud poolte lepingulisse otsustusõigusse.

Poliisi sõnastus sisaldab ka mehhanismi, mis tagab seaduse järgimise juhul, kui kindlustatud

isik lõpetab tegevuse või pöördub tagasi juhtumi poliisile.

Kolmas isik kohtus Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et arutada kavandatavat nõuete

esitamise pakkumist, võttes arvesse vajadust hoolitseda selle eest, et õigustatud isikutel oleks

võimalik esitada juhtumist tuleneva kahju hüvitamise nõue kuni kümme aastat pärast juhtumit.

Sotsiaalministeeriumi esindajad ei esitanud vastuväiteid.

Kolmas isik avalikustas ka poliisi sõnastuse ja selgitas poliisi toimimist Finantsinspektsioonile,

kes nõudis väiksemaid muudatusi, kuid muidu ei esitanud vastuväiteid.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

9. Hankepassi osa IV p A (Sobivus) on kehtestatud järgmiselt:

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: VAJA ON TEATAVAT LUBA

Kas ettevõtjal on vaja teatavat luba, et osutada asjaomast teenust oma tegevusjärgses riigis?

Viide seadusele:

RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt on teenuste hankelepingu

alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõuded“.

RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda tegevusluba tõendava asjakohase tõendi esitamist“.

Tingimuse selgitus:

Pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi

kindlustusteenust pakkuv https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9393104/general-

info ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas tegutsemise õigus

23 (26)

vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Eestis tegutsevale kindlustusandjale peab hiljemalt

pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv

kindlustusandja tegevusluba (alus: kindlustustegevuse seaduse § 15)

tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks, millise olemasolu ja staatust kontrollib hankija

Finantsinspektsiooni poolt peetavast turuosaliste registrist veebiaadressilt

https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad. Välisriigi

kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id

36 jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva

vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on

tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas

kontaktpunktis. Juhul kui käesolevast tingimusest tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument

ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) kättesaadav, kohustub pakkuja esitama

pakkumuse koosseisus andmed selle osas, kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale

kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide

juurde.

Tingimuse kirjeldus:

Registri nimi: Turuosaliste register

Veebiaadress (URL): https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-

0/kindlustusandjad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“)

5. URL (Url)

6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki).

10. Tingimus on kehtestatud RHS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel, mis tervikuna on kehtestatud järgmises

sõnastuses:

(1) Kui pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda kutseala-

või äriregistrisse või kui teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on pakkuja

või taotleja asukohariigi õigusaktides kehtestatud tegevusloa või organisatsiooni kuulumise

nõue, võib hankija nimetada hanketeates, mis registreeringu või tegevusloa olemasolu või mis

organisatsiooni kuulumine on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastavuse kontrollimiseks võib hankija

nõuda pakkujalt või taotlejalt registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise

tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta

kättesaadav.

Nagu RHS § 99 lg-test 1 ja 2 nähtub, võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt sama paragrahvi

lõikele 1 vastavuse tõendamiseks registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise

tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta

kättesaadav. Kuigi Tingimuses ei ole Hankija täpsustanud, milliste dokumentidega (andmetega)

saab pakkuja tõendada Tingimusest tulenevate nõuete täitmist, juhul, kui seda kinnitav

dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) kättesaadav, leiab

vaidlustuskomisjon, et RHS § 99 lg 2 üheselt mõistetavast sõnastusest lähtuvalt saab selliseks

olla üksnes registreering, tegevusluba või organisatsiooni kuulumise tõend.

RHS § 99 lg 3 sätestab omakorda tagajärje, mis kaasneb sellega, kui pakkujal või taotlejal

puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni –

hankija jätab ta kvalifitseerimata.

Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa pakkujat RHS §-i 99 alusel jätta kvalifitseerimata mingi muu

dokumendi või andmete esitamata jätmise eest või puudumise eest, kui on RHS §-i 99 kõigis

kolmes lõikes konkreetselt nimetatud registreering või tegevusluba või organisatsiooni

24 (26)

kuulumise tõend.

11. Hankija on kehtestanud välisriigi kindlustusandjatele Tingimuses nõuded: peab täitma ja

vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele,

sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks

ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud

isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. Juhul kui käesolevast

tingimusest tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt

(www.fi.ee) kättesaadav, kohustub pakkuja esitama pakkumuse koosseisus andmed selle osas,

kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada

koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde.

12. Lloyd`s Insurance Company SA on esitanud oma pakkumuses edastatud hankepassis

vastavuse kohta Tingimusele lingi Finantsinspektsiooni veebilehele

https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusandjad/ulepiirilised-

kahjukindlustusteenuste-pakkujad/lloyds-insurance-company-sa, millest nähtub, et Kolmas

isik on Eestis kantud ülepiiriliste kindlustusteenuste pakkujate nimekirja ja et Kolmanda isiku

puhul on teenuste loetellu kantud ka tsiviilvastutuskindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 13).

13. Vaidlustaja on seisukohal, et tulenevalt Tingimuse sõnastusest peab Kolmas isik, kui

välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj)

tulenevatele tingimustele, sh:

1) nõuded, millal peab kindlustusandja tegutsemiseks asutama filiaali ega tegutseda

volitatud esindaja (kontaktisik) kaudu (KindlTS § 36 lg 2);

2) olema täitnud kõik Eesti seadustest (eelkõige KindlTS ja VÕS) tulenevad nõuded

kindlustustegevusele, sh pidi esitama pakkumuses VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt lepingueelse

teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ja teabedokumendi (IPID);

3) omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks;

4) olema määranud kontaktisiku Eestis, kelle poole saab pöörduda eesti keeles ja Eestis

asuvas kontaktpunktis.

Kuna Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmetest ei nähtu vajalikku teavet eeltoodud

nõuete täitmise kohta, leiab Vaidlustaja, et Hankija pidi kontrollima seda iseseisvalt, lähtudes

hankepassist avaldatud andmetest ja pakkumusele lisatud dokumentidest. Vaidlustaja leiab, et

Hankija seda teinud pole ning on jätnud oma otsuses Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ka

täielikult põhjendamata.

14. Hankija vastuses vaidlustusele selgitas Hankija, et lähtus Kolmanda isiku kvalifikatsiooni

kontrollimisel Finantsinspektsiooni veebilehel Turuosaliste registris avaldatud infost.

15. Vaidlustuskomisjon märgib, et Tingimuse sõnastamisel on Hankija ilmselt kasutanud

RHS-i teksti ja KindlTS-i teksti. Esitatut kokku võttes vastab nõuetele pakkuja, mis on

kindlustusandja, see tähendab omab selleks tegevusluba ja omab õigust pakkuda Eestis

vastutuskindlustust. Muud lisatingimused (nõuded ülepiirise kindlustusandja tegevusele Eestis)

on kopeeritud seadusest ja kehtivad vaatamata sellele, kas need on Tingimuses kopeeritud või

mitte.

16. Vaidlustaja lähtub sellest, et Hankija peaks kontrollima mitte üksnes seda, kas pakkuja on

kindlustusandja, kellel on õigus pakkuda teenust Eestis, vaid Hankija peaks asuma sisuliselt

kontrollima seda, kas pakkuja kindlustusandjana vastab kindlustusandjale esitatavatele

nõuetele. Seega peaks Hankija Vaidlustaja seisukohtade kohaselt hakkama kontrollima seda,

kas pakkuja on kindlustusandja ja kas talle antud tegevusluba on antud õigesti ja ülepiirise

kindlustusandja puhul, kas Finantsinspektsioon on pakkuja õigesti kandnud vastavasse

www.fi.ee peetavasse nimistusse.

25 (26)

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

Esiteks ei ole kvalifitseerimise tingimusena esitatud nõuet, mis Kolmanda isiku (kelle

kvalifitseerimist vaidlustatakse) vastavuse kontrollimiseks ei ole kättesaadav veebilehelt

www.fi.ee.

Teiseks on KindlTS õigusakt, mis reguleerib seda, missugusel alusel on kindlustusandjal õigus

pakkuda teenust Eestis ja kes ja kuidas seda kontrollib. Vaidlusaluste tingimustega ei ole

Hankija sätestanud muud tingimust pakkujale peale selle, et tegemist peab olema

kindlustusandjaga, millel on õigus tegutseda Eestis ja mis pakub vastutuskindlustust (koos

seadusest tulenevate lisatingimustega). Seega ei saa ega pea Hankija kontrollima, kas pakkujale

antud õigus tegutseda kindlustusandjana on pädeva asutuse poolt õigesti antud. Arvestades

KindlTS-i regulatsiooni ja mõistlikkuse põhimõtet ei ole see Hankijal võimalik, sellise

kontrolli tegemiseks on vajalikud vastavad teadmised ja õigusaktist tulenev pädevus, mis

Hankijal, kui kiirabiteenust osutaval asutusel ilmselgelt puuduvad.

Kolmandaks on esitatud kõik vajalikud tõendid selle kohta, et vaidlustatud pakkuja on

kindlustusandja, millel on õigus tegutseda Eestis. Arvestades Vaidlustaja väiteid ja seda, et

Vaidlustaja on samuti kindlustusandja ning seejuures olnud asjakohasel kaubaturul

monopoolses seisundis, ei tundu Vaidlustuse väited siirad ega eluliselt usutavad. Hankija ei ole

sätestanud ühtegi tingimust, mille täitmiseks oleks vajalik nõuda RHS §-is 99 sätestatud

täiendavate dokumentide esitamist, piisab selle kontrollimisest, kas vastaval pakkujal on õigus

pakkuda vastutuskindlustust Eestis. Hankija ei saa ega pea kontrollima, kas kindlustusandaja

tegevusluba ja ülepiiriste kindlustusandjate nimistusse kandmine on õige. Kolmas isik, kelle

kvalifitseerimist on vaidlustatud on kindlustusandja, on ilmselt üks enamtuntud ja võimalik, et

vanim maailmas praegu tegutsevatest kindlustusandjatest. Esitatu põhjal on see pakkuja

vastutuskindlustust pakkuv kindlustusandja. Ta on registreeritud EL-i liikmesriigis (Belgias),

ja tal on tegevusluba ja talle on Finantsinspektsiooni toiminguga antud õigus pakkuda

kindlustust Eestis, sealhulgas vastutuskindlustust.

17. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija kasutas Riigihankes pöördmenetlust, viies RHS §

52 lg 3 ja RHS § 104 lg 8 alusel Hankija kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimise tingimuste

sisulise kontrolli läbi ainult Kolmanda isiku (eduka pakkuja) osas.

Kvalifitseerimisotsuses on Kolmanda isiku kohta märgitud üksnes Kvalifitseerida tõendite

alusel.

Kvalifitseerimisotsuse Lisas on Kolmanda isiku kohta märgitud: Teenuslepingute puhul: vaja

on teatavat luba. Vastavus tingimusele: vastab tõendite alusel.

Nagu juba eespool märgitud, lähtus Hankija Kolmanda isiku kvalifitseerimisel, et Tingimusest

tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument on Kolmanda isiku kohta avaldatud

Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee). Hankija leiab, et kuna Hankija kontrollis

Kolmanda isiku poolt hankepassis avaldatud andmeid Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu

ega pidanud teostama täiendavat kontrolli Kolmanda isiku vastavuse üle Tingimusele mingite

andmete või dokumentida alusel, võiski Hankija piirduda kvalifitseerimisotsuses üksnes viitega

Vastab tõendite alusel.

Vaidlustuskomisjon möönab, et vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et kui ühtegi pakkujat

kvalifitseerimata ei jäeta, on pakkuja suhtes positiivse otsuse tegemisel piisav, kui

kvalifitseerimist põhjendatakse sellega, et pakkumus vastab kõigile kvalifitseerimise

tingimustele. Siiski leiab vaidlustuskomisjon, et hankijate tegevus oleks oluliselt läbipaistvam

ja kontrollitavam, kui hankijad, kes kasutavad otsuste tegemiseks riigihangete registris

avaldatud vorme kasutaksid ka lahtrit Põhjendused. Siiski ei saa Hankija lakoonilisus oma

otsuste põhjendamisel käesoleval juhul kaasa tuua vaidlustatud otsuse õigusvastasust, kuna

Hankija on oma otsust piisavalt põhjendanud vaidlustusmenetluses ning vaidlustuskomisjonil

puudub käesoleval juhul kahtlus, et Hankija on neist põhjendustest lähtunud ka otsuse

tegemisel.

26 (26)

18. Vaidlustaja on oma menetlusdokumentides asunud põhjendama seda, miks Kolmas isik ei

vasta tema arvates Tingimusest tuletatavatele erinevatele nõuete (KindlTS § 36 lg-s 2 sätestatud

filiaali kaudu tegutsemise nõue, KindlTS § 36 lg 3 nõue tüüptingimuste esitamise osas jt).

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja püüab viia vaidlust kindlustusjärelevalve

materiaalõiguse keskseks, mis käesoleval juhul ei ole võimalik ega vajalik, sest Hankija ei pea

teostama kontrolli nende nõuete täitmise üle.

19. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija on kehtestanud nõuded kindlustusandja

kontaktpunktide kohta Eestis, Eesti keelse asjaajamise tagamisele ning tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse poliisi ja lepingutingimuste esitamisele

Vastavustingimustes (Vastavalt tingimused: Kindlustusandja kontaktpunktid Eestis,

Eestikeelne asjaajamine ja Poliisi tingimused). Seega on tegemist pakkumuse

vastavustingimustega, mida Hankija pidi kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

kontrollimise raames. Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks

Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et

Hankija oleks pidanud hakkama kontrollima nende dokumentide vastavust õigusaktidele

Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimise raames.

Eelpool loendatud vastavustingimuste kohaselt on Kolmas isik esitanud oma pakkumuses

dokumendid Kolmanda isiku kontaktpunktide kohta Eestis, poliisi ja lepingutingimused ning

kinnituse eestikeelse asjaajamise tagamise kohta (Vastavustingimustes).

20. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku

kvalifitseerimiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

Hankija otsuse, tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamist taotleb

Vaidlustaja üksnes põhjusel, et tema hinnangul on õigusvastane nn pöördmenetluses (RHS § 52

lg 3) tehtud otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal,

et Kolmanda isiku kvalifitseerimine on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

21. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

21.1. Hankija on tähtaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 6291,45 eurot (käibemaksuga), 22,55 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasu

määraga 225 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidluse mahtu ning

keerukuse astet on Hankija lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud

ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

Kuna Hankija ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada, tuleb kulud

välja mõista koos käibemaksuga.

21.2. Kolmas isik kes osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, ei ole taotlenud kulude

väljamõistmist.

21.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik