Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Tambel Konsult OÜ

[email protected]

Teade järelevalvemenetluse

alustamata jätmise kohta

Austatud Tanel Tambla

Edastasite 24.11.2025 Rahandusministeeriumile e-kirja, mida Rahandusministeerium käsitleb

riigihangete seaduse (RHS) § 207 lg 1 mõistes järelevalveteatena (edaspidi ka teade). Teade

esitati Elering AS poolt koostatud lihthankemenetlusena korraldatud riigihanke ,,110kV

kitsapõhjalise kandemasti tüüpprojekti koostamine" (viitenumber 301503) kohta. Teates

märkisite, et AS Elering (edaspidi hankija) on jätnud vastamata mitmele Teie riigihangete

registri teabevahetuse kaudu hankijale esitatud küsimustele ning nendele küsimustele, millele

hankija on vastanud, ei ole antud sisulisi vastuseid. Teie hinnangul on hankija sellise

käitumisega rikkunud riigihangete seadust (edaspidi RHS), viies hankemenetlust läbi

ebausaldusväärselt ja läbipaistmatult.

RHS § 205 lg 1 p 1 alusel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või

mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele,

ja puuduvad § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 3 alusel järelevalvemenetlust

ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks

küllaldased või rikkumist ei esine.

Esmalt selgitame, et RHS § 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, milles on välja

toodud riigihanke korraldamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse nõue.

Läbipaistvuskohustusest tuleneb hankijale esmajoones avalikustamise nõue, mis tähendab, et

hankija peab riigihankest huvitatud ettevõtjatele hankega seotud asjaoludest eelnevalt teada

andma, et viimased teaksid riigihankes osaleda (vt RHS § 3 p 1, RHS kommenteeritud

väljaanne. Parind, M., Fels, E., Simovart, M.-A. 2025 Tallinn). Läbipaistvuskohustus nõuab

ka, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks hanketeates või

hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt

kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset

ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldamaks avaliku sektori

hankijal tõhusalt kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult

kõnealuse hankemenetluse tingimustele (vt Euroopa Kohtu 05.06.2025 otsus kohtuasjas C

82/24 p-d 31-33 ja seal viidatud kohtupraktika).

Teie 24.11.2025

Meie 10.12.2025 nr 12.2-1/5095-2

2

Läbipaistvuskohustusega on seeläbi seotud ka RHS §-s 46 lg-s 1 sätestatud hankija kohustus

hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate küsimustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase

selgitustaotluse saamisest arvates vastata. Viidatud sätte eesmärk on, et ettevõtjad mõistaksid

ühtemoodi alusdokumente, saaksid kätte pakkumuste esitamiseks vajaliku teabe ning saaksid

selle teabega pakkumuste koostamisel arvestada. RHS § 46 lg-st 2 tulenevalt ei ole hankija

kohustatud selgitustaotlusele vastama, kui riigihanke alusdokumentidega seotud

selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää

lihthankemenetluses või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kahte tööpäeva.

Riigihangete registris avaldatud teabe kontrollimisel selgus, et olete hankijale antud

hankemenetluse käigus esitanud kokku 30 küsimust. Hankija on jätnud vastamata neist viiele

küsimusele, mis on esitatud vahemikus 17.11.2025 (neli küsimust) – 18.11. 2025 (1 küsimus).

Riigihangete registri andmetel oli pakkumuste esitamise tähtajaks 21.11.2025 kl 11:00.

Majandus- ja kutsetegevuses saab e-kirja lugeda kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 12 ja otsus asjas nr 2-16-8010, p 13 nende

koosmõjus). Järgmine tööpäev pärast 17.11.2025 (s.o kõige varasema vastamata jäetud

küsimuse esitamise kuupäev) oli 18.11.2025, esimene tööpäev, mis küsimuse ja pakkumuste

esitamise tähtaja vahele jäi, oli seega 19.11.2025 ning teine tööpäev 20.11.2025. See

tähendab, et viimane päev, kui ettevõtja sai esitada hankijale küsimusi, millele hankija oli

RHS §-st 46 lg-st 1 ja 2 tulenevalt kohustatud vastama, oli 17.11.2025.

RHS § 46 lg 1 kohustab hankijat pakkuja küsimusele vastama kolme tööpäeva jooksul. Seega

oli hankijal küsimusele õigus vastata kuni 21.11.2025 kella 25:59-ni. Kuivõrd pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 21.11.2025 kell 11:00, ei oleks hankija poolt ettevõtja küsimusele

vastamine hiljem kui kell 11:00 täitnud oma eesmärki võimaldada pakkujal oma pakkumust

vastavalt hankija selgitustele koostada või muuta. Tõenäoliselt jättis hankija seetõttu ka alates

17.11.2025 laekunud küsimustele vastamata.

Ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne selgitab, et RHS § 46 lg-d 1 ja 2 on

Euroopa Liidu õigusega kõrvutades puudulikud selles osas, et kui lihthankemenetluses või

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses esitatakse selgitustaotlus lg-s 2 sätestatud tähtaja

viimasel päeval, saabub lg-s 1 sätestatud hankija vastamise tähtpäev pakkumuste esitamise

tähtpäeval. Sedavõrd hilja saadud selgitustest ei ole pakkujal enam kasu. Kuna pakkumuste

esitamise tähtpäev on määratud kellaajaliselt, võib hankija vastus laekuda RHS § 46 lg 2

kohaselt õiguspäraselt ka pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu. Isegi kui hankija vastab

selgitustaotlusele vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist, jääb ettevõtjatel

siiski tõenäoliselt liiga vähe aega, et oma pakkumust vastavalt kohandada või muuta.(vt RHS

§ 3 p 1, RHS kommenteeritud väljaanne. Parind, M., Fels, E., Simovart, M.-A. 2025 Tallinn,

kommentaar 11)

Eelnevast tuleneb, et isegi juhul, kui RHS § 46 lg 2 ei pruugi olla teatud aspektides Euroopa

Liidu õigusega kooskõlas või sõnastuse poolest Eesti seadusandjate poolt kõige paremini

õnnestunud, on hankija poolt selle järgimine ja sellele tuginemine siiski Eesti riigihangete

seaduse järgi õiguspärane ning hankija ei riku eelkirjeldatud viisil käitudes riigihangete

seadust (sh §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid).

Lisaks on pakkumuse esitamise tähtaegade reguleerimisega ja minimaalse pakkumuste

esitamise tähtaja sätestamisega RHS-is siiski tagatud, et riigihankemenetluse avaldamise ja

3

pakkumuste esitamise tähtaja vahele jääks piisav aeg, et hankes osalemisest huvitatud

ettevõtjatel oleks võimalik vajadusel hankijalt selgitusi küsida ning oma pakkumust vastavalt

sellele korrigeerida. Antud juhul nähtub riigihangete registrist, et olete seda võimalust ka

kasutanud ning hankija on Teie tähtaegselt esitatud küsimustele andunud sisulisi vastuseid,

tuginedes ja viidates hanke alusdokumentidele.

Eelnevast tulenevalt leiab Rahandusministeerium, et isegi, kui hankijal oli RHS §-st 46 lg-st

2 tulenev kohustus pakkuja 17.11.2025 laekunud küsimustele 21.11.2025 päeva jooksul (st

kuni kella 23:59-ni) vastata, ei ole hankija sellistele küsimustele vastamata jätmisega jätnud

tagamata ettevõtja õigust saada hankijalt hanke alusdokumentide kohta selgitusi, mille põhjal

kas koostada või korrigeerida oma pakkumust, kuivõrd hankija poolt pakkuja küsimustele

tähtaegne (kuid hilisem, kui pakkumuste esitamise tähtaeg) vastamine ei oleks enam täitnud

RHS § 46 lg-st 1 ja 2 tulenevat eesmärki. Lisaks on hankija sama isiku varasemale 25-le

esitatud küsimusele siiski sisulisi vastuseid andnud, mille põhjal on pakkuja saanud oma

pakkumust koostada või korrigeerida.

Lisaks märgime, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ja üksnes

hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib (vt Tallinna

Halduskohus asjas nr 3-20-1199 p-s 23). Pakkujal on sealjuures võimalik RHS § 81 lg 1 alusel

esitada hankijale riigihanke alusdokumentide kohta täpsustavaid küsimusi ja/või

muudatusettepanekuid kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumiseni. Kui hankija

hanketingimuste muutmisega ei nõustu ja pakkuja leiab, et hanketingimused on vastuolus

RHS-i sätetega, on ettevõtjal võimalik esitada sellekohane vaidlustus RHS § 185 lg 1 ja lg 2

p 1 alusel riigihangete vaidlustuskomisjonile. Selle õiguse olete antud juhul kasutamata

jätnud. Selgitame siinjuures, et selguste küsimine ei peata ega mõjuta vaidlustuse esitamise

tähtaega.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes RHS § 203 lg-tele 1 ja 3, § 205 lg 1 p-le 1 ja § 206 lg

1 p-le 3 ja lg-le 3 koostoimes, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Teie

17.11.2025 teate ajendil järelevalvemenetlust. Vaatamata järelevalvemenetluse

alustamata jätmisele täname Teid esitatud pöördumise eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Saara Selgmäe 53811142

[email protected]