Eesti seisukoht Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta

1

SELETUSKIRI 

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde 

„Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta“ 

1. Sissejuhatus ja lühikokkuvõte 

Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) on algatanud tolliliidu reformimise, et parandada

tollitoimingute lihtsustamise ja kiirendamise abil Euroopa Liidu

(edaspidi EL või liit) ettevõtjate konkurentsikeskkonda. Eesmärk on sealjuures halduskoormust

põhjendamatult mitte suurendada. Samaaegselt tugevdatakse liikmesriikide tolliasutuste ühtset

riskijuhtimise raamistikku, et tagada liidu kodanike ja ühise turu parem kaitse.  

Ühine kaubanduspoliitika ja tolliliit on valdkonnad, mis on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu

kohaselt ELi ainupädevuses. Vaatamata liidu tasandil vastu võetud otsekohalduvatele

regulatsioonidele, mida kohaldavad kõigi liikmesriikide tolliasutused ning mis peaksid tagama

ühesuguse praktika 27 liikmesriigis, on nii Euroopa Kontrollikoda kui väliskaubanduses

osalevad ettevõtjad teinud korduvalt tolliliidule etteheiteid tollikontrolli ebaühtlase kvaliteedi

ja tollireeglite kohaldamise lahknevuse pärast liikmesriikides. Komisjoni algatatud tollireformi

üks eesmärke on nimetatud probleemi lahendamine. Tollireformi pakett on ambitsioonikas,

sellega soovitakse viia tolliliidu juhtimine uuele tasemele. Eesti toetab tolliliidu reformi ning

algatuse eesmärke: lihtsustada tolliprotsesse usaldusväärse ettevõtja jaoks,  tagada

kaubavahetuse kiirus ja turvalisus tolliandmete digitaliseerimise kaudu ning viia tolliriskide

juhtimine ELi ülesel tasemele.  

2020. aastate alguses toimunud geopoliitilised muutused on põhjustanud häireid üleilmsetes

tarneahelates, mille mõju kestab tänaseni. Eelkõige mõjutab tarneahelat sõda Ukrainas ning

Venemaa vastu kehtestatud kaubanduspiirangud. Seda kõike arvestades ei saa rahvusvahelises

konkurentsis eeliste leidmiseks aktsepteerida kaubandusparterite vahel ebaausate võtete

kasutamist või kokkulepitud eeskirjade eiramist. Tolli kohustus on tagada, et ELi siseneksid

ainult nõuetele vastavad kaubad. ELis on viimastel aastatel kokku lepitud märkimisväärses

arvus ambitsioonikates õigusaktides, millega kehtestatakse keskkonna-, ohutus-, tervise-,

sotsiaal- ja digistandardid, ning mis kujundavad ettevõtjate tegevust ühtsel turul ja ka väljaspool

seda. Kokku on selliseid ELi erinevates poliitikavaldkondades kehtestatud  õigusakte üle 370,

milles sisalduvate keeldude ja kaubanduspiirangute üle toll järelevalvet teeb. Riskijuhtimise ja

andmevahetuse parandamise ning teiste järelevalveasutustega koostöö tõhustamise abil

püütakse tolliliidu reformipaketiga tagada efektiivsem kauba nõuetele vastavuse kontroll.

Laiemas plaanis tähendab see ELi ühise turu paremat kaitset. 

Lisaks viidatud valdkondlike standardite kontrollikohustusele on tolliasutuste

järelevalvekoormust kordades suurendanud e-kaubanduse kiire areng ja väikesaadetiste mahu

jätkuv kasv. Erinevused käibemaksu- ja tollireeglites annavad võimaluse nõuetest kõrvale

hiilimiseks ning maksu- ja aruandlusnõuete mittetäitmiseks. Tollireformiga kavandatakse

2

internetipõhise kauplemiskeskkonna aruandluskohustuse ühtlustamist maksu- ja tollireeglites,

mille tulemusel paraneb liidu ettevõtjate konkurentsikeskkond. Tarbijate poolt kolmandate

riikide e-poodidest tellitud kaubad ei tohi saada ebaseaduslikku maksueelist ELi

ettevõtjate kaupade ees.  

Tollireformi elluviimine on kavandatud järgneva 2–12 aasta pikkusele perioodile. Esimesed

muudatused peaksid jõustuma 2026. aasta 1. novembril (sh käitlustasu) ning reformi täismahus

rakendumise aastaks on kavandatud aastal 2038. 

Vabariigi Valitsus võttis 2023. aasta 30. novembril vastu Eesti seisukohad1 ELi tolliliidu

reformipaketi eelnõule. 2023. aasta 15. detsembril kiitis positsiooni heaks Riigikogu2.

Kehtiv liidu tolliseadustik ega reformipaketi osaks olev esialgne uue tolliseadustiku eelnõu ei

sisaldanud käitlustasu kehtestamise ettepanekut. 2025. aasta 5. veebruaril avaldas Euroopa

komisjon kommunikatsiooni3 Euroopa Liidu parlamendile ja Nõukogule, milles

pakkus välja kehtestada ELis otse tarbijatele imporditud toodetele mittediskrimineeriv

käitlustasu. Eelduste kohaselt on tegemist ELi omavahendiga, millest 75% kantakse ELi

omavahenditesse ning 25% jääb liikmesriigile halduskulude katteks. Uus omavahendite

ettepanek COM/2025/574 final4 muudab kogutud traditsiooniliste omavahendite osa, mille

liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks, 25 %-lt 10 %-le, et viia tolliseadmete,

töötajate, digitaliseerimise ja teabe jaoks antav rahaline toetus paremini vastavusse tegelike

kulude ja vajadustega.

Vabariigi Valitsuse seisukoht kujundatakse järgmise ELi algatuse kohta: 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega  kehtestatakse liidu tolliseadustik

ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

952/2013, artikkel 18.

Määruse vastuvõtmiseks on EL nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kaire Taar (telefon 5885 1372, e-post [email protected]). 

Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn

Liivamägi (e-post [email protected]).  

2. Algatuse sisu 

Kuna tolliliit on ELi ainupädevuses, siis reguleeritakse liidu ja kolmandate riikide vahelises

kaubavahetuses tolliformaalsusi ja -protsesse otsekohalduvate ELi määruste abil.

Tollivaldkonnas on liikmesriikidel võimalik  täiendavaid meetmeid võtta ja riigisiseseid

1 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D2182?open 2 https://www.riigikogu.ee/download/207b6d7d-a77f-4e69-8c0f-5017b474e079 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025DC0037 4 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:176f6907-626d-11f0-bf4e-

01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF

3

regulatsioone kehtestada vaid piiratud valdkondades, nagu näiteks tollikontrolli meetmed

riikliku järelevalve valdkonnas ja tolliasutuste tegevuse halduslikud küsimused vm.

Kõnesolevas ELi algatuses sätestatakse, et toll ei tohi kehtestada tasusid tollikontrolli

teostamise või muu tollialaste õigusaktide kohaldamise eest oma ametlikel

lahtiolekuaegadel. Erandina sellest reeglist koguvad tolliasutused kaugmüügi teel müüdud

kauba vabasse ringlusse lubamisega seotud teenuste eest kindla summa iga kaubaühiku kohta

liidu käitlustasuna. Kaubaühik on algatuse kohaselt sama tariifse klassifikatsiooni ja

kirjeldusega kaup. Näiteks viiest t-särgist ja kolmest paarist sokkidest koosnev saadetis Hiinast

sisaldab kahte „eset“ – t-särgid ja sokid.

Kõnesoleva ELi algatuses ei ole välja toodud käitlustasu summasid, kuid idee kohaselt peaks

liidu käitlustasu summa vastama teenuste ligikaudsetele kuludele. Algatuse väljatöötamise

jooksul on töögrupis arutusel olnud 2 eurot igalt esemelt saadetises või 0,5 eurot saadetiselt,

mille vabasse ringlusesse lubamine toimub spetsiaalses

„tollilaos kaugmüügi jaoks hulgikogustes“ (sama algatuse artiklis 122a pakutav uus

laoliik – kaugmüügi tolliladu (Customs warehouse for distance sales). 

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda kasutavateks

importijateks peetavatel isikutel või nende kaudsetel esindajatel, kellel on usalduskaupleja

staatus (Trust and Check traders), võib olla luba kaupa enne kaugmüüki eratollilaos ladustada

ja käitada. Kaugmüügiks mõeldud kaupa võib tollilaos tolliladustamisprotseduurile suunata

ainult siis, kui selle kauba puhul on täidetud järgmised tingimused:

a) kaup vastab tolliasutuste kohaldatavatele muudele asjakohastele õigusaktidele, mida

kohaldataks vabasse ringlusse lubamisel;

b) see on pakitud koondpakenditesse, mis sisaldavad sarnaseid kaupu;

c) see on toodud liidu tolliterritooriumile kogustes, mis hõlbustavad tõhusa tollikontrolli

teostamist.

Hetkel tegutseb Eesti turul 25 volitatud ettevõtjat4. Kui mitmed nendest võiks soovida

usalduskaupleja staatust ja tegutsemist kaugmüügi laos, ei ole võimalik prognoosida. Teada

on, et tingimuste täitmine, näiteks oma IT-süsteemide integreerimine tolli omadega, on

kulukas.

Liidu käitlustasu hakatakse koguma kohe, kui Komisjon pakub liidu käitlustasu jaoks ELi

tasandil sobiva IT-lahenduse ja see on tööle hakanud. Hiljemalt 1. november 2026 on

liikmesriikidel kohustus alustada liidu käitlustasu kogumist.

2025. aasta 25. septembril avaldas Komisjon Mitmeaastase Finantsraamistiku aastateks 2028–

2034 teabelehe nr 5, kus prognoosid on tehtud eeldusel, et liidu tolliseadustiku reformi

raames kaugmüügis (e-kaubanduses) müüdud kaupade käitlustasu on 4 eurot

iga kaugmüügis müüdud kauba kohta ja 1 euro iga tollilaost kaugmüügis müüdud kauba kohta.

Käesolevas seletuskirjas on kaugmüügi korral liidu käitlustasu mõjude hindamise aluseks

võetud 4 eurot kaubaühiku kohta või 1 euro spetsiaalsest tollilaost kaugmüügi kohta.

4

3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele  

Õiguslik alus 

Uus liidu tolliseadustik antakse ELi toimimise lepingu artikli 33 (tollikoostöö), 114

(õigusaktide ühtlustamine) ja 207 (ühine kaubanduspoliitika) alusel. Kõik viidatud artiklites

sätestatud valdkonnad kuuluvad ELi ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1

punktis a on sätestatud, et tolliliit on valdkond, kus liidul on ainupädevus. Seetõttu saab vaid

liit vastu võtta tollialaseid õigusakte. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus võtta vastu

meetmeid tollikoostöö tugevdamiseks. Meetmete võtmise eesmärgiks on kaupade vaba

liikumise tagamine ja siseturu nõuetekohane toimimine. 

ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma

liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on

siseturu rajamine ja selle toimimine. 

ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel

põhimõtetel. Kuna liidu tolliseadustik ei reguleeri pelgalt tolliasutuste vahelist koostööd, vaid

hõlmab kaubanduse lihtsustamist ja kaitset ebaseadusliku kauplemise eest kui

kaubanduspoliitika olulist aspekti, on algatus ka ühise kaubanduspoliitikat alusnorm.  

Kehtiv liidu tolliseadustik (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 952/2013), mis uue

määruse jõustumisel kehtetuks tunnistatakse,  on vastu võetud samal õiguslikul alusel. 

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus 

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu

ei kohaldata.  Nõustume ettepanekus esile tooduga, et määruse eesmärkide saavutamiseks on

oluline ELi ühtne lähenemine. 

Kehtiva liidu tolliseadustikuga on kehtestatud ühised tollieeskirjad, mida rakendavad 27

liikmeriigi tolliasutused. Kuna kehtivas õigusraamistikus on esinenud ühetaolise rakendamise

ja ühtlustamisega seotud probleeme, mille tulemuseks on tolliprotsesside killustumine, siis on

tolliliidu ühetaoliseks toimimiseks ainuvõimalik võtta ühised meetmeid. Käesolev algatus ei

lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.  

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 

Otseselt on sihtrühmaks tarbijad, kes kaupu kolmandate riikide e-poodidest tellivad ning posti-

ja kullerteenust pakkuvad ettevõtjad; kaudne sihtrühm on Eesti jaekaubandusettevõtted ja e-

poed, kes konkureerivad kolmandate riikide e-poodidega.  

Tollireformiga e-kaubanduses tollimaksuvabastuse kaotamine ning kolmanda riigi

müügiplatvormidele ELis registreerimise ning maksude kogumise kohustuse panemine peab

eesmärgi kohaselt parandama Eestis tegutsevate jaemüügiettevõtjate ning e-poodide

5

konkurentsikeskkonda, sest kolmanda riigi kaubad ei saa enam maksueelist. Kolmanda riigi e-

poest tellitud toodete hinnale lisanduv liidu käitlustasu pakub selle eesmärgi saavutamiseks

täiendavat tuge.

Alltoodud tabel annab ülevaate posti- ja kullersaadetiste mahust aastatel 2022–2024 ning 2025

I poolaastal. 2025 I poolaasta erineb varasemast kolmest aastast oluliselt

kasvanud deklaratsioonide ja kaupade arvu poolest. Üheks muutuse põhjustajaks

on Temu müügiplatvormi jõudmine Euroopa ja Eesti kasutajateni. Temu platvormil müüakse

väga odavaid tooteid, mis enamasti tarnitakse klientidele otse Hiinast.

2022. a 2023. a 2024. a 2025.a I poolaasta

posti- ja

kullersaadetiste

deklaratsioonide arv

311 042 513 027 439 100 650 496

„eseme“ põhiselt,

so sama tariifse

klassifikatsiooniga

kaup

430 359             619 936 549157            1 173 066

keskmine kaupade

arv deklaratsioonil

1,51               

1,37 1,68 9,65

Tabel 1. Postipakkide statistika. Maksu- ja Tolliameti andmed

Posti- ja kullersaadetiste deklaratsioonide maht ei näita siiski tarbijate poolt kolmandatest

riikidest Eestisse tellitud kaupade koguarvu, vaid saadetiste arvu, mille tollivormistus tehti

Eestis, kuid mille hulgas on lisaks Eesti tarbijate poolt tellitud saadetistele ka teiste

liikmesriikide saajate saadetised.

Kui sarnast tarneahelat kasutatakse ka pärast e-kaubanduse reformi  jõustumist, siis Eesti tarbija

jaoks, kes kolmanda riigi e-poest kaupu tellib, muutuvad kaubad küll käitlustasu võrra

kallimaks, kuid raha laekub sellesse ELi liikmesriiki, kus tehakse tollivormistus.  

Eestis kogutava käitlustasu prognoos ja arvutamise metoodika

Mõjuhinnang tugineb Maksu- ja Tolliameti tegelikele pakimahu andmetele eseme lõikes. 2025.

aasta prognoosis on eeldatud, et II poolaasta eseme maht on võrdne I poolaasta mahuga (vt tabel

1). Edasiste aastate mahu suurenemise prognoos tugineb eratarbimiskulutuste prognoositud

kasvule vastavalt Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisele makromajandusprognoosile.

2028. aastaks prognoositakse esemete kogumahuks 2,7 miljonit. Käitlustasu arvestuses on

rakendatud 4 euro suurune tasu iga eraldi määratletud eseme kohta.

Stsenaariumid

6

 Baasstsenaarium: kui esemete maht ei vähene võrreldes eelneva aastaga, kujuneb

potentsiaalseks tuluks 2028. aastal ligikaudu 10,8 miljonit eurot, millest 2028. aastani

jääb Eestile 25% ehk 2,7 miljonit eurot ning alates 2028. aastast 10% ehk 1,08 miljonit

eurot.

 Tundlikkusanalüüs: juhul kui käitlustasu rakendamine toob kaasa esemete mahu

vähenemise, kujuneks potentsiaalne tulu:

o 30% mahu vähenemise korral 7,2 miljonit eurot;

o 50% mahu vähenemise korral 5,2 miljonit eurot.

Spetsiaalsete tolliladude mõju

Eestis ei ole hetkel spetsiaalseid tolliladusid, mille kaudu liiguks e-kaubanduse kaup. Sellest

tulenevalt ei rakendu 1-eurone käitlustasu, mis on ette nähtud iga tollilaost vabasse ringlusesse

lubatud eseme kohta (kaugmüügi hulgikoguste puhul). Ei ole teada, kas selliseid tolliladusid

rajatakse enne või pärast 2028. aastat. Juhul kui kogu kaugmüügi kaup liiguks 2028. aastal

üksnes tollilao kaudu, väheneks potentsiaalne mõju ligikaudu 2,7 miljoni euroni, mis on umbes

neli korda väiksem võrreldes olukorraga, kus kogu kaup deklareeritakse otse vabasse ringlusse.

Kokkuvõte

Käitlustasu potentsiaalne mõju 2028. aastal jääb vahemikku 2,7–10,8 miljonit eurot, sõltuvalt

kaubavoo struktuurist ja mahust ning sellest, kas ja kuidas rakendatakse spetsiaalseid

tolliladusid. Kõrgeim mõju eeldab olukorda, kus kogu kaugmüügi kaup deklareeritakse otse

vabasse ringlusse ja rakendub 4-eurone tasu eseme kohta.

 4.1. Mõju majandusele 

Algatusega kavandatavate muudatuste peamine ja esmane eesmärk on ELis tegutsevate

ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamine ning ELi kodanike poolt tarbitavate kaupade

nõuetele vastavuse parem jälgimine, sh keelatud kaupade sisseveo tõkestamine. Muudatused

tolliprotsesside lihtsustamisel, e-kaubanduse tolliformaalsuste korrastamisel, käitlustasu

kehtestamisel ning tollivaldkonna andmehalduse täielik digitaliseerimine on tegevused, millel

on otsene mõju majandusele. Mõju ulatuse hindamine jääb pigem üldiseks, kuna algatusega

kavandatakse kehtestada õigusraamistik, milles tegutsemise täpsemad normid kehtestab

Komisjon mitme rakendusmäärusega järgnevatel aastatel pärast uue liidu tolliseadustiku

vastuvõtmist. 

Posti- ja kullerfirmadel ning tolliagentuuridele, kes soovivad kaudse esindajana hakata

kolmanda riigi e-poode ELis esindama, kaasnevad IT-süsteemide arendamise kulud. Alates

01.01.2028 peaks tööle rakenduma ELi Tolliandmekeskus, mille kaudu e-kaubanduses

tollitoimingute andmeid edastatakse. Kuna andmenõuded ning süsteemi tehnilise lahenduse

töötab Komisjon välja järgnevatel aastatel, siis ei ole võimalik käesoleva algatuse raames

täpsemalt välja tuua ettevõtjatele kaasnevaid IT-kulusid.  

Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua riski, et mõned kolmanda riigi e-poed võivad jätkata

kaupade müümist ELi tarbijatele, kuid ei hakka täitma nõuet registreerida majandustegevus

7

ELis. Reeglite kohaselt peaks e-pood hakkama tegutsema eeldatava importijana ning vastutama

tolli ees nii kauba ELi tootenõuetele vastavuse kui tollimaksu tasumise eest. Tollimaks kaubalt

ja ka saatmiskuludelt tuleb e-poel arvestada kauba hinna sisse kauba müümisel tarbijale. 

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 

Käitlustasu rakendamisel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

 4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele 

Algatuse kohaselt peaksid liikmesriikide tolliasutuste IT-kulud vähenema, kuna oluline osa

nendest kaetakse tollireformi käigus loodava EL Tolliagentuuri ja tolliandmekeskuse eelarvest.

Üksikasjad ja täpsem tehniline teave on alles Komisjoni poolt väljatöötamisel.

Maksu- ja Tolliameti praegune personalikulu ja IT-süsteemide tööshoidmine tollimaksu

kogumiseks on 5,6 miljonit aastas. Lisaks tuleb teha arendustööd, et süsteemides rakenduks

tollikäitluskulu arvestamine. Arendustööde summa selgub, kui EList on

saabunud protsessikirjeldused.

E-kaubanduse mahud on kasvanud 10-kordselt alates 2025. aasta suvest ja oluline vähenemine

või mahtude langemine 2024. aasta tasemele on ebatõenäoline, seetõttu vajab Maksu- ja

Tolliamet lisaressurssi e-kaubanduse kaupade järelevalvega seotud kulude katteks.

Postisaadetiste järjekorrad on pikad ja täiendavate ametnikega on võimalik paki kontrolli viia

pärast paki saabumist 2–3 päevani (hetkel järjekorrad vahemikus 1–2

nädalat). Käitlustasu kogumisest laekunud vahendid saab suunata tollikontrollimeeskonna

suurendamisse.

E-kaubanduses käitlustasu kehtestamine võiks suurendada omavahendite laekumist

riigieelarvesse. Siiski tuleb arvestada sellega, et 75% tollimaksust kantakse ELi

omavahenditesse ning 25% jääb liikmesriigile, kus tehakse kaupade tollivormistus. Valdav osa

kolmanda riigi e-poodidest Eestisse tellitud väikesaadetiste tollivormistusest tehakse täna

mõnes teises ELi liikmesriigis, milleks kasutatakse IOSS skeemi.

5. Eesti seisukohad ja põhjendused  

5.1. Eesti toetab algatuse eesmärki kehtestada Euroopa Liidu välise kaubaga, mis on

mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks

liidu tolliterritooriumil, seotud kasvavate kulude (näiteks suureneva hulga esitatud

andmete kontrollimine) katmiseks Euroopa Liidu käitlustasu.

Tolliliidu reformipaketis pakutud algatused on ambitsioonikad ja laiaulatuslikud. Reform

keskendub tollivaldkonnas esinevatele probleemidele, mida ei ole suudetud kehtiva õiguskorra

raames lahendada. Need on tolliadministratsioonide töökoormus ja kasvavad lisaülesanded

seoses ühise turu kaitseks kehtestatud ja üha lisanduvate nõuetega, rahvusvaheliste

sanktsioonide rakendamine, tolliriskide hindamine ja riskihaldus, üldine tolliprotsesside

keerukus, andmehaldus ning tolli infosüsteemide arendus, puudused tolliliidu

juhtimisstruktuuris, mida näitab madal kriisihaldusvõimekus. Reformiga võetud suunda tuleb

8

toetada. Ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamiseks on oluline kirjeldatud probleemid

adresseerida õiguslike lahenduste abil.

Eesti toetab nõuetele vastava kaugmüügi teel müüdud kauba vabasse ringlusse lubamisega

seotud kasvavate kulude katmiseks liidu käitlustasu kehtestamist. Kasvavad kulud on seotud

esitatud andmete kontrollimisega, riskianalüüsi tegemisega ning vajadusel dokumentide ja

füüsilise kontrolli tegemisega.

2025. aasta 27. juuni Coreperis toimunud Uue tolliseadustiku eelnõu hääletusel seadis Eesti

parlamentaarse reservatsiooni, kuna Vabariigi Valitsuse 2023. aasta 30. novembril vastu

võetud Eesti seisukohad5 ELi tolliliidu reformipaketi eelnõule ei sisaldanud käitlustasu artiklit.

5.2. Eesti toetab käitlustasu kogumise alustamist alates 2026. aasta 1. novembrist. Peame

sealjuures oluliseks, et käitlustasu kogumine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid

rakenduskulusid ja halduskoormuse kasvu.

Eesti jaoks on oluline, et liidu käitlustasu kehtestamisega ei kaasneks tegelikult

halduskoormuse kasv ja selle rakendamine ei tooks Eestile ebamõistlikke kulusid. EL ei ole

veel välja andnud üksikasjalikke juhiseid ja protsessikirjeldusi, mille põhjal saaks hinnata

kuidas jagunevad rakenduskulud liikmesriigi ja EL vahel ning millises mahus on vajalik IT-

rakenduste arendus. Maksu- ja Tolliameti esialgsete hinnangute kohaselt ei too käitlustasu

rakendamine Eestile kaasa ebamõistlikke kulusid.

6. Arvamuse avaldamine ning seisukohtade kooskõlastamine.

Ettepaneku kohta on arvamuse esitanud Eesti E-Kaubanduse Liit, kes toetab käitlustasu

kehtestamist.

5 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D2182?open

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

tollireformi ettepaneku artikkel 18

kohta

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa

Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 artikkel 18, kohta“

kinnitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Protokollilise otsuse eelnõu;

2) EE seisukohtade seletuskiri.

Kaire Taar 5885 1372

[email protected]/

Meie 10.12.2025 nr 1.1-27/5327-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 12.2025 nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

ettepaneku, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 artikkel 18, kohta:

1.1. Eesti toetab algatuse eesmärki kehtestada Euroopa Liidu välise kaubaga, mis on mõeldud

Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu

tolliterritooriumil, seotud kasvavate kulude (näiteks suureneva hulga esitatud andmete

kontrollimine) katmiseks Euroopa Liidu käitlustasu.

1.2. Eesti toetab käitlustasu kogumise alustamist alates 2026. aasta 1. novembrist. Peame

sealjuures oluliseks, et käitlustasu kogumine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid

rakenduskulusid ja halduskoormuse kasvu.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohta.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukoht teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu

ja seisukoht Riigikogu juhatusele ja teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michael Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär