CCI 2021EE16FFPR001

Nimetus inglise keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027, EESTI

Nimetus liikmesriigi keeles Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027

Versioon 5.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates

Rahastamiskõlblik kuni

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Selle programmiga hõlmatud NUTS piirkonnad

Estonia, EE00

Asjaomased fondid ERF

Ühtekuuluvusfond

ESF+

JTF

EMFAF

2

1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED ....... 5

1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 11

2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................29

2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI ........................................................................................................................... 29

2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti ...................................................................................................................... 29

2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................29

2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori

asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................34

2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade

loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................38

2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..........42

2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse

kasutusega võimed ................................................................................................................................................................46

2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine .................................................................................... 49

2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................50

2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti ................................................................................................................... 52

2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................53

2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles

sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................58

2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................61

2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................66

2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine .................................................................................................. 70

2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-

neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................70

2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ................................................................................................................. 73

2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise

üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................74

2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi,

piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese

liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................77

2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas

sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine ................................................................80

2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ................................................................................................................. 83

2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult

eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja

3

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ...................................................83

2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja

tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................87

2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule

vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste,

sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe

kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................90

2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele

ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni

kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist,

sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................95

2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja

ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi

tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................98

2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja

aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet .........103

2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele

teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist

tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse

teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................107

2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele

võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses

kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................112

2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate

rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu

hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................116

2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes....................................... 119

2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele

teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist

tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse

teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet .........................................119

2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine .................................................................................. 122

2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust

kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset

kaasamist 123

2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti ............................................................................................... 125

2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,

looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................125

2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri,

looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................129

2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .............................................................................................................. 135

4

2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide

saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................135

3. RAHASTAMISKAVA ......................................................................................................................................... 140

3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 140

3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 141

3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 142

3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 144

3.5. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE ............................................................................... 146

4. EELTINGIMUSED ............................................................................................................................................. 171

4.1. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED .................................................................................................................. 171

5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED ............................................................................................................. 177

6. PARTNERLUS .................................................................................................................................................. 177

7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS ....................................................................................................................... 179

8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA

RAHASTAMISE KASUTAMINE ................................................................................................................................... 181

LISA 1. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA ............................................. 182

LISA 2. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (ERALDI FAILINA) .................................................................. 182

5

1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED

LAHENDUSED

Makromajanduslik keskkond

Valitsemissektori kulud Eestis (2021.a 41,3% SKPst) on alla ELi keskmise (ELi keskmine 51,5% SKPst). Samuti on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (35,8% SKPst 2021.a) alla ELi keskmise (49,6% SKPst 2020.a).

Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim vähenev ja vananev rahvastik. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. a 3% võrra ning trend jätkub järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. a 20%, mis on 100 000 inimest vähem. Kui suundumused jätkuvad, prognoositakse Eesti majanduskasvuks järgmise 15a jooksul keskmiselt 2,4% aastas. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumist, mis jõuab 2050. a-ks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. a-ks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni.

Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, arvestades ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja olukorda Eestis. Programmi strateegia adresseerib läbivalt ÜRO säästva arengu eesmärke.

Nutikas valitsemine

Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangul on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on ebatõhus. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel tuleb keskenduda olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste (KOV) pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned ei ole veebis kättesaadavad ja on raskesti leitavad. IMD World Talent Ranking asetab Eesti 64 arenenud riigi seas 19. kohale. Vaja on lisainvesteeringuid, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid. Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks. Oluline on suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi, KOV-ide ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse jm valdkondade edendamiseks.

Nutikam Eesti

Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine

2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035 a eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtjatest investeerib T&A-sse (287 ettevõtjat 2020.a), investeeritud summad ei ole suured – 2019.a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on T&A-sse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine

6

erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega VKE-dele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine aitab toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Et soodustada erasektori T&A mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtjate võimekust arendada T&A-le tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjate investeeringuid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine on väljaspool suuremaid linnu raskem (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid. Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama, selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. a. riigipõhise soovitusega: ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi.

Erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste T&A arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust on vaja tõsta, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi, kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi, suurendada ettevõtjate teadmusmahukust ja lisandväärtust.

Analüüside kohaselt esineb puudusi T&A ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine lõimitakse riikliku T&A, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd.

Rohelisem ja ühendatum Eesti

Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine

Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda enam kasvuhoonegaase ühe euro kohta SKPst (2019.a) kui ELis keskmiselt. 2020. a oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12,8 mln tonni kt CO2 ekvivalenti koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused suurenemas.

Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, kuid keskkonnahoidlikumad hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. a on jäätmeteke Eestis suurenenud kaks korda. Kuigi jäätmete taaskasutamine tõuseb, ei ole see endiselt piisav (2000. a 13% vrd 63%ga 2020. a). Madal ringlussevõtt suurendab keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust süvendab üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 47,4% pinnaveekogumitest (2020. a) ja 26% põhjaveekogumitest (2020.a) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis. Seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, seega on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis.

Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri paigus. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste suurenemisest tingitud kulude kasvu ja u 600 varajast surma aastas.

1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka NS valdkondi.

7

Keskkonnateadliku käitumise edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleb eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi. Toetada tuleb uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel. Otsuste tegemisel tuleb arvestada ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleb teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. a riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega.

Alates 01.01.2022 on kohustuslik keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine

Kui suundumused ei muutu, on Eesti rahvaarv rahvastikuprognooside kohaselt vähenemas . Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike, 2020.a elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind ja nõudlus valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on raskendatud. Investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja KOVide vahel on puudulik. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Hoonetes tarbitav energia moodustab üle 50% energia kogutarbimisest, kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest.

Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga TEN-T on järk- järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (RRFi toel rajatakse 2026.a trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad ühendustest teiste Euroopa keskustega. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Eesti riigiteede võrk hõlmab ligikaudu 17 000 km üldkasutatavaid teid, millest 18% on 2021.a andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras.

Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot. Ühistranspordi kasutajate osakaal on vähenenud (tööl käimiseks kasutas 2020.a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus ei soodusta selle kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse.

Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil, erinevate energiaallikate kasutamine ei ole piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu seisund. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisalt kasvab nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtjatele kaugtöö tegemiseks. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. ELi 2030.a kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet vähendada 13%. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades.

Transpordiühenduste parandamine nõuab mh TEN-T väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist, jalgratta- ja jalakäijateede ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Universaalse disaini kohaldamine tagab, et teenused, ruumid ja hooned on ligipääsetavad. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud

8

piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes – tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi.

Ohutus ja turvalisus

KOVid, riigi- ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek on puudulik, kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suurt kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla keeruline. Eestis on endiselt suur sotsiaalmajanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonflikte, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia areng, digiüleminek, e-teenuste arvu kasv ja küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse, e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused) ja kaitsevõimekuse tõstmisesse. Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. Sisejulgeoleku tagamiseks on vaja paremini valmistuda välistegurite, nt ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu olulisust.

Sotsiaalsem Eesti

Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga

STATi hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035.a ligi 1,3 mln elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni, tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. 2035.a rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14- a ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2022.a 16,4%). Linnastumine mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 a jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad enim Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt majanduse konkurentsivõimet.

Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui avalikus sektoris (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on madal (2021.a vastavalt 6,2%2 ja 1,7%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2021.a 10,5%).

Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja arendada nii tööhõivesse jõudmise kui seal aktiivsena püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet, edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu.

Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleb töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja -õppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised) aidata tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida sotsiaalset tõrjutust. Eraldi tuleb tegeleda mitte-eestlaste tööturule toomise ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisega.

Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorte sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtteid. Kavandatavate sekkumiste õnnestumiseks on oluline kaasata sotsiaalpartnereid ja edendada sotsiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust.

Elanikkonna vananemise tõttu tuleb keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestev õpe). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine aitab kasu saada nende elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine), kooskõlas deinstitutsionaliseerimise (DI), desegregatsiooni ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035.a-ks saab

2 Statistika andmebaas: NH21.

9

leevendada ühelt poolt uute põlvkondade võrdse ligipääsu toetamine haridusele ning teisalt pensioniea tõstmine. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine ja Eestisse tagasipöördujate aktiivne lõimimine. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada erinevaid digilahendusi ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laiem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust, mis omakorda aitab edendada sotsiaalmajandust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid.

Ebavõrdsuse vähendamine

2020.a oli suhtelise vaesuse määr Eestis 20,6% (u 295 000 inimest), nendest 40,6% olid eakad, 43% töötud, 15,5% lapsed. Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2020.a oli Eestis 155 587 puudega inimest, kellest 42,3% elas suhtelises vaesuses. Sama näitaja puuduva ja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 27,1%. 2019.a elas 30 500 inimest absoluutses vaesuses.

Tervisenäitajad erinevad piirkonniti, sugude ja haridustasemete vahel. 2021.a pikenesid naistel, võrreldes meestega, nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud eluaastad, mistõttu erinevused suurenesid ja olid vastavalt 8,6 ja 3,1 aastat. Piirkondlikult oli pikim oodatav eluiga Hiiu (79,5) ja Tartu maakonnas (79,4) ja lühim Ida-Viru (75) ja Võru maakonnas (75,6 aastat). Algharidusega isikute keskmine oodatav eluiga on üle 10 aasta lühem kui kõrgharidusega inimestel.

Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2021.a oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 43,7pp ja naistel 13,2pp. Eestlaste töötus oli eesti keelt kõnelevatest mitte-eestlastest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,7% ja 8,6%) ja pea kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevatest mitte-eestlastest, kelle tööpuudus oli 12,5%. Elukestvas õppes osalemises (25-64-a) on sarnased erinevused: 2021.a õppis 20,8% eestlastest ja 13,3% mitte-eestlastest.

Eestis on suur sooline palgalõhe (2021.a 14,9%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad tööl jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimaste aastate jooksul vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%), sektorites suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka ealine diskrimineerimine, üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2021.a 14,7%) peaaegu kolm korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal. Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääs, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). 2021.a valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16+ aastastest elanikest 22% ehk u 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 h. Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. KOVid pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks.

Töötuse ja sellega seotud probleemide leevendamiseks tuleb stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtjate ja töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise meetmed hõlmavad rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Toetamaks eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja kaasnevatest probleemidest ning vajadusest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja KOVide poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (nt teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika, hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridus- ja tööhõiveasutuste ning tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, nt töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid.

10

Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), neid tuleks eelistatult pakkuda nii isiklikul kui kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetamine nõuab kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks neid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019.a riigipõhise soovitusega, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhise soovitusega vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust.

Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine

Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arv on märkimisväärselt Euroopa keskmisest kehvem ja tervisenäitajates on Eestis Euroopa üks suurimaid sooliseid erinevusi. Piirkondlikud erinevused on suured: Põlva maakonnas elavad inimesed tervena üle 10 aasta vähem kui Hiiu ja Harju maakonnas. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2021. a oli algharidusega meeste oodatav eluiga 9,6 a lühem kui kõrgharidusega meestel; naiste puhul oli erinevus 8,4 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse peamised põhjused on vereringeelundite haigused (37%) ja kasvajad (19%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (9%) ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Üle poole Eesti elanikkonnast, sh veerand 1. klassi õpilastest, on ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus paneb lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid nii lastel kui täiskasvanutel. Tööõnnetuste arv on viimasel viiel aastal suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Vaimset tervist ja heaolu tuleks edendada nii koolis kui tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuseid, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikka ja tervislikku elu.

Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid.

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja paremini lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitab parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. On vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja andmete kvaliteedi parandamisse, et suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka 2019.a riigipõhistes soovitustes, kus rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele.

Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine

Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid. See viitab probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Oluline on keskenduda õppijakesksele ja individuaalset paindlikkust võimaldavale haridussüsteemile ning personaliseeritud haridusele. Hea haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendab järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja konkurentsivõimet. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi paljud Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel suuri erinevusi.Polariseerumise

11

vähendamiseks on tähtis, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest.

Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on õpingute katkestamise õpingute esimesel aastal 18,4%; kutsehariduses 19,2%). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet enim ehk madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine samaaegselt jätkuva tööhõivega on hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis oluliselt suurenenud, tuleb tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele kõrg- ja kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele.Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik laiendamine aitavad vähendada töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku ja soolist ebavõrdsust.

ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad muudatusi kõigil haridustasemetel ning täiskasvanute koolituse toetamist. Seega vajavad inimesed juurdepääsu nüüdisaegsete oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pidevaid elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist.

Kõrghariduses tuleb tõsta suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu ja -suutlikkuse suurendamise on vaja parandada õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele.Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab paremat valdkondadevahelist koostööd, liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud nõukogu 2019.a riigipõhises soovituses, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele.

1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks:

Tabel 1

Poliitikaeesmärk või JTF erieesmärk

Erieesmärk või spetsiaalne prioriteet

Põhjendus

Nutikam Eesti (PO1)

(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

Sekkumised toetavad TA ning innovatsiooni tulemuste kasutamise suurendamist; teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ja „Eesti 2035“ eesmärkide elluviimist kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Probleemid:

1. Erasektori innovatsioonivõimekus ja nõudlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele

- Ettevõtjate suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on madal, sh TA-mahukus ettevõtjates väike.

- Erasektori tootlikkus ja positsioon globaalsetes väärtusahelates on madal.

2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine

- Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus pakkuda ühiskonna ja ettevõtjate vajadustele vastavaid lahendusi on väike.

12

- „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini siduda TA- ja innovatsioonisüsteemi.

- Teadus- ja arendusteenuste turg on killustunud. Teadus- ja arendustegevuse ja teadustaristu teenuste kasutamine väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud.

3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem

- Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemine madal.

- Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse on piiratud.

- Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente jm innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe.

Sekkumiste mõjul: – kasvab erasektori teadusmahukus ja teadusasutuste

võimekus teha nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt;

- avaliku sektori nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris.

Nutikam Eesti

(PO1)

(ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet endiselt puudulik. Esile on tõstetud valitsusasutuste digitaristu ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (Riigikontrolli iga-aastane ülevaade 2019).

Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad:

- Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi, sh erasektoris.

- Erasektori avaandmete kasutus, e-arvete, tehisintellekti jt uute tehnoloogiate rakendamine on vähene.

- Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne).

- Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks tuleb tõsta küberturvalisuse võimekust.

- Omavalitsuste tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele

13

omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks.

- OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Samas näitavad eGovernment Benchmarki 2022.a tulemused, et avalike teenuste osutamise edukuselt oleme Euroopas teisel kohal, kõige enam vajab järele aitamist teenuste läbipaistvuse ja piiriülese kättesaadavuse suurendamine.

Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust

digiühiskonna arengukavast aastani 20303.

Nutikam Eesti

(PO1)

(iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

Kõigist uutest ettevõtjatest on vaid vähesed uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtjate osakaalu suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile.

Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtjatel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda.

69% Eesti ettevõtjate investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses.

Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtjatest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtjatele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu.

3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf

14

Nutikam Eesti

(PO1)

(iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

Innovatsiooni leviku eelduseks on vastavate teadmiste ja oskustega inimesed. Selleks on vaja kasvatada teadmussiirde, kommertsialiseerimise ja innovatsioonialast pädevust teadmussiirde protsessidega seotud inimeste seas. Sekkumised lahendavad järgmisi probleeme:

- Eesti ettevõtjate innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus on madal ning oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud.

– Ettevõtjatel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid.

– Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, nt intellektuaalomandi, litsentseerimise alaseid oskusi.

– Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirdealane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on madal.

– Et avalik sektor saaks võtta juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Avaliku sektori juhtide oskused tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikakujundamisse on madalad. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste mõistmine on vähene.

– Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on komplekssed. Et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte vajavad nii juhid kui ka spetsialistid teadmisi.

Sekkumiste tulemus:

Nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret kui ka ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi paranemine era– ja avalikus sektoris ning teadusasutustes. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis-, koostöö- kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, digi– ja rohepööret jne.

Nutikam Eesti

(PO1)

(vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed

Eesti peab äärmiselt oluliseks, et EL eelarve panustaks senisest enam liikmesriikide kaitsevalmiduse tõstmisesse ja tugevdamisse. Kavandatavad meetmed on kooskõlas riigipõhiste soovitustega ning 2025. aasta riigiaruandega, kus rõhutatakse kasvavat vajadust edendada innovatsiooni ning suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige kaitsevaldkonnas. Kaitsekulude suurendamisel on oluline rolli Eesti majanduse elavdamisel.

 Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine. Eestis puudub taristu kõrgenergeetiliste materjalide, nagu lõhkeained ja raketikütused, testimiseks. Samuti puudub mobiilne testimiskeskkond militaar- ja kahese kasutusega tehnoloogiate teadusuuringuteks. Loodav teadustaristu toetab teadus- ja arendustööd,

15

kaitsetööstuse arengut ja tooteinnovatsiooni, pakkudes katsete, analüüside ja ekspertteadmiste tuge. Mobiilne taristu võimaldab väliuuringuid vastavalt ISO ja NATO standarditele, lihtsustades Eesti ettevõtjate toodete eksporti.

 Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine. Eestis on vaja luua riigikaitselise tehisaru arendamise taristu. Praegu puuduvad vajalikud andmeladude ja treeningmoodulite võimekused. Loodav taristu tehakse kättesaadavaks kaitsetööstusele ja teadusasutustele ning see toetab ka küberharjutusväljal testimist ja valideerimist. Arendus toimub kooskõlas EL ja NATO standarditega, et tagada koostöövõime liitlastega.

 Kaitseettevõtja tootearendusprogramm. Edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu.

 Kaitsetööstuspargi baastaristu. Praegune Eesti kaitsetööstus on keskendunud sensoorika, küberkaitse ja robootika valdkonda, kuid vajadus on ka laskemoona ja relvade tootmiseks vajaliku taristu järele. Selleks, et iga ettevõtja ei peaks ise tootmisala leidma, ehitama ja erinevatele nõuetele vastavalt kooskõlastama, rajab riik esimese kaitsetööstuspargi. Tegemist on ettevõtjatele tootmiseks vajaliku taristu ja tingimuste ettevalmistamisega.

Nutikam Eesti

(PO1)

(v) digitaalse ühenduvuse suurendamine

Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Väga suure läbilaskevõimega võrkude (VHCN) kaetus on maapiirkondades hetkel 21,1%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (48%) ja ülikiire (20%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele.

Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes.

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ning 5G leviala suurtes transpordikoridorides.

Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele

16

ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele.

Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga.

Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja

4 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf

17

põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela.

Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus.

Sekkumise tulemusena rajatakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks.

Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni.

Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit.

Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest, mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid.

18

Rohelisem Eesti

(PO2)

(vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele teemadele:

i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.

Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini.

Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu.

Rohelisem Eesti

(PO2)

(viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele

Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:

 sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev

ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine

(ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);

 transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;

 kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt

integreeritud.

Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige

19

ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t).

Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused.

Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist.

Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik.

Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035.

Ühendatum Eesti

(PO3)

(i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN- T) arendamine

Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt.

Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele.

Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele.

Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks.

Ühendatum Eesti

(PO3)

(ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku

Regionaalarengu edendamiseks on vaja leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid liikuvusvõrgustikke, toetades jalgratta- ja/või jalgteede arendamist väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos sellega

20

tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

kaasneva toetava taristuga (nt valgustus, rattaparkimiskohad, pingid) peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikele peatustele) ja töökohtadele. Sellistel paremini välja arendatud jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikel on potentsiaal märkimisväärselt suurendada ka ühistranspordi, sh raudtee, kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest, panustades sellega kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist.

Ühendatum Eesti

(PO3)

(iii) kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine

Eesti julgeoleku ja tsiviilvalmiduse tugevdamine eeldab strateegiliste taristuinvesteeringute suunamist kahesuguse kasutusega objektidesse, mis teenivad nii kaitse- kui ka tsiviilvajadusi.

Kriitilise taristu vastupanuvõime ning tsiviil- kui ka kaitsevaldkonna kestlikkuse tagamiseks tuleb nõuetekohaselt välja ehitada kahese kasutusega transporditaristu. Riigiteed on koos Rail Baltica raudteega strateegiliselt vajalikud nii riigi julgeoleku, majandusliku konkurentsivõime kui ka laiemate ühenduvuse eesmärkide saavutamiseks. Trassid on osa üleeuroopalisest põhivõrgustikust (TEN-T), mille nõuetekohane väljaehitamine tagab kiire, ohutu ja tõrgeteta ühenduse Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel.

Lisaks tsiviilkasutusele on need trassid olulised ka sõjalise liikuvuse tagamiseks, toetades NATO ja EL-i kollektiivkaitse põhimõtteid. Teede ja raudteede vastavusse viimine sõjalise liikuvuse nõuetega võimaldab liitlaste rasketehnika ning strateegiliste kaupade kiiret ja turvalist liikumist, aga vajadusel ka suuremahulist elanike evakuatsiooni, tugevdades seeläbi Eesti kaitsevõimet ja piirkondlikku julgeolekut.

Eesti investeeringud sõjaväelise liikuvuse edendamisse, sealhulgas liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristusse, on otseselt seotud NATO uute kaitseplaanide rakendamisega. Eesti peab olema valmis vastu võtma liitlasvägesid senisest oluliselt suuremas mahus, mis eeldab vastuvõtuvõimekuse ning toetavate teenuste arendamist, et tagada liitlasüksuste kiire saabumine, majutamine ja siirmine operatsioonialale.

Olulise sõjaväelist liikuvust toetava taristuarendusena rajatakse sõjaväelinnak. Linnaku asukoht vastab piirkondlikule vajadusele tugevdada sõjalist kohalolekut. Sõjaväelinnaku üksused saavad vajadusel toetada Politsei- ja Piirivalveametit ning piirkondlikku juhtimiskeskust.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu,

Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust.

Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende

21

ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. Eurostat andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 85% EL 27 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust.

Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske

Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal.

Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning töötervishoiusüsteemi kvaliteedi probleemkohad ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu.

Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel.

22

Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavandamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tööjõu ja oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on tõusuteel, ning see takistab edasist majandusarengut. 18–24-aastaste vanuserühmas on mitteõppivate noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti keskhariduseta noorte osakaal. Sidusus ja järjepidevus eri haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava hariduse põhimõtteid ei ole piisavalt rakendatud. Õpingud ei ole piisavalt seotud tulevase karjääri ja tööga. Üldine teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja - keskkonna kujundamisel on ebaühtlased. Õppijate õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise tulemuste tagasisidestamine ei ole piisav. Õpetajaskond vananeb (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%), vajalik on tagada uute õpetajate järelkasv. 60%-l noorsootöötajatel ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Eesti peab parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Selleks, et vähendada soolist palgalõhet on vaja ületada soostereotüüpe poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Oskuste tööturule vastavuse tagamiseks on vajalik piirkonnapõhine lähenemine. VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25- aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid töökohapõhises õppes on vähene.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks

Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu.

2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas 22 200 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- noored), s.o 11,2% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte osakaal Kirde-Eestis – 14%). Võrreldes 2019. aastaga on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (ehk 9,8% aastal 2021). Peame keskenduma ennetavatele sekkumistele noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning töötama välja tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega.

Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi.

23

Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust

Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste oskustega. Eesti ettevõtjate arengut takistav peamine tegur on oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule taastuda ning kohaneda muutuvas majanduskeskkonnas, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine toob kasu majanduse taastamisel kestlikule kasvule, et säilitada ja edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu.

Eurostati andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus moodustab u 85% EL 27 töötaja keskmisest töötunni tootlikkusest. Lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja oskused. Suure osa inimeste haridustase on endiselt madal. Viiendik kõigist üle 15-aastastest on põhi- või madalama haridusega ja paljudel puudub erialane haridus (2021. a 26,5%). Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2021.a 18,4%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2020. a Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%).

Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks.

Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks.

Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema tõhusamad.

Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele: ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2020.a 2,7% lastest. Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ligipääsetavaid teenuseid. Kitsaskohtadeks on abivajaduse hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, sh kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise

24

hõlbustamine, aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Rakendatakse meetmeid, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne.

Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena, viimase 10 aasta jooksul on ränne suurenenud (2020.a on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku).

Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Ida-Virumaal on kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Koostöö kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmiseks lõimumisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil on väga oluline.

Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad (sh ajutise kaitse saajad) ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud.

Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et elanikud oskaksid eesti keelt hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks vajalikul tasemel.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle 8100 inimese ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 inimest on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse vajadust.

Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste

25

võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja - koolitusega

Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad koolivõrgustiku ümberkorraldamist ning kaasavale ja kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamist. Esmatähtsad investeerimisvajadused taristusse ja innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama koostööd haridusasutuste vahel, ja vähendama piirkondlikke erinevusi kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul.

Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja Valgamaal. Kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada.

Eri haridusvormide koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid.

Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, mis võtaks arvesse konkreetse kooli eripära ja aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku

2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt

26

kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka taristusse.

Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus.

Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele.

Sotsiaalsem Eesti

(PO4)

(m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist

Vaesuse mõõtmisel kasutatakse Eestis erinevaid näitajaid. Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse (puuduse) näitajate kaudu.

Eesti Statistikaameti andmetel elas 2020. a. absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.

Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis, 41,4%. Absoluutse vaesuse määr on kõrgeim töötute hulgas, 13,9%. Eelnevate aastatega võrreldes on nii absoluutne vaesus kui vaesuse oht märgatavalt kasvanud üksikvanemate hulgas. Alla 18-aastaste laste hulgas on vaesuse riskis 15,6% ja absoluutses vaesuses 2,5% lastest, see näitaja on lähiaastatega võrreldes veidi tõusnud. „Eesti 2035“ strateegia eesmärgiks seati, et püsivalt suhtelises vaesuses elavate elanike osatähtsus ei ületa 15,6% aastal 2035 (2018.a. oli näitaja 16,7%). Vaesuse vähendamine on ka üks „Heaolu arengukava 2023–2030“ eesmärkidest.

2020. aastal oli suhtelise vaesuse piir üheliikmelisel leibkonnal 631 eurot kuus (2019. a 611 eurot kuus). Absoluutse vaesuse piiriks on Eestis arvestuslik elatusmiinimum ehk inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema peamised igapäevased vajadused. 2020. aastal oli üheliikmelise leibkonna absoluutse vaesuse piir 220,48 eurot kuus.

Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% absoluutses vaesuses.

27

Seetõttu jagatakse enim abivajavatele inimestele lihtsalt kättesaadavat toiduabi ning esmast materiaalset abi. Koos abiga pakutakse inimestele ka neile sobivaid sotsiaalse kaasatuse meetmeid.

Inimestele

lähedasem Eesti

(PO5)

(i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse arengus. See on prioriteetne valdkond, millele EK on tähelepanu juhtinud ja mille jaoks tuleb eraldada vähemalt 8% ERF vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, nt valglinnastumisega kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne maakasutus, ebapiisav teenuste taristu, suurenenud pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne.

Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud poliitikaeesmärk nr 5 SO2. Tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega on valdkonnad, millega tuleb poliitikaeesmärgi raames tegeleda. Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega.

Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Probleemide lahendamiseks tuleb arendada arukate ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärkide 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti, suurendades konkurentsivõimet ja vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja ÕÜF sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% ERF vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (SO8) ja nr 5 (SO1) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis.

Inimestele

lähedasem Eesti

(PO5)

(ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades

2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames kavandatud sekkumiste fookuses.

 Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud.

 Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka

piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu

pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise

taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi

keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%),

ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32–

56 %ni.

28

 Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtjate vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele.

 Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub intensiivne riigisisene liikumine suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade suunas.

Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. Sealjuures arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteetika.

Õiglane Üleminek

(JTF)

Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega

2019. a liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050.a-ks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a EK 2030.a kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. a vähemalt 55% võrra ja kus määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

2019. a detsembris esitas Eesti EK-le oma riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse.

Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus.

Põlevkivisektor on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtjate töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru

29

maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtjatele.

2021 a mais kiitis Riigikogu heaks Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, kus on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. a-ks kliimaneutraalsus. See eesmärk eeldab põlevkivi kasutamisest loobumist energeetikas. Et energiatootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust Ida-Virumaale põlevkivist loobumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks.

2. PRIORITEEDID

2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi

2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

2.1.1.1.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel7 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel8. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt:

1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni nõudluse suurendamine

Toetatakse TA ning innovatsiooni suurendamist ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni toetavat juhtimiskultuuri, suurendades ettevõtjate teadlikkust TA ning innovatsiooni eelistest, samuti töötajate arendamist ja (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamist. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmis lähtutakse ettevõtjate vajadustest. Toetatakse suurema lisaväärtusega investeeringuid, mis põhinevad TA ning innovatsiooni suutlikkusel, pakkudes nt teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia

7 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 8 https://pilv.rtk.ee/s/YW8z9T8w6Epn8D4?dir=undefined&openfile=34499

30

arenduskeskuste potentsiaali. Sekkumised hõlmavad ettevõtjate osalemise toetamist rahvusvahelistes TA ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning toetuste ja rahastamisvahendite pakkumist uue teenuse või tehnoloogia väljaarendamiseks ja turule viimiseks.

2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni pakkumise tagamine

2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides

Sekkumised hõlmavad paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et vastata ühiskonna ja ettevõtjate nõudlusele ning toetada teadustulemuste kiiremat kasutuselevõttu väljaspool akadeemilist sektorit. Toetatakse tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite ja/või partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtjate ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtjate koosloomeplatvorme, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, teadustulemuste ja teenuste tutvustamist jms. Panustatakse teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite jms arendamisesse. Samuti suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamisse nt eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole.

2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine

Keskendutakse kvaliteetse teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid9, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, koostööd, tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist jms. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektoriga, järgides ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid.

3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega

3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel

Toetatakse võrgustike arendamist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki TA ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide liikumise toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse, teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris, koostöö- ja

võrgustikutegevusi jne.

3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis

Toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtjate ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse. Tegevus hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Rahastamisel rakendatakse võimalusel EL raamprogrammi kvaliteedimärgist.

3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine

Sekkumised toetavad avaliku sektori nõudlust TA ja innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid sektorite ülesed rakendusuuringuid; 2) toetatakse TA-l tuginevaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite arendamist, et suurendada avaliku sektori TAI nõudlust (nt juhtumianalüüsid, erinevate koostöövormide katsetamine jne); 3) arendatakse ministeeriumide ja haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike võrgustikke ja ühistegevusi. Toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli TA kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtjatele, näidisprojektid, vajalikud taristu- ja IT-lahendused jne.

9Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena.

31

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Toetused nii ettevõtjatele kui ka teistele projektides ja tegevustes osalejatele on tõhusaim viis panustada nii nutika spetsialiseerumise kui ka TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetused panustavad ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste, kõrgharidusasutuste, avaliku sektori asutuste jt osapoolte projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. .

Peamised sihtrühmad

Uued ja olemasolevad ettevõtted, kes on a) huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) mis juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) mis praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu. Ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtjate ja erasektori ühendused, ministeeriumid jm TA ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, EIS.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega:

– temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks;

– teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne.

Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades mh osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne.

Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete rahastamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja garantiide vormis. Peamine eesmärk on leevendada innovatsioonimahukate ja uute tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem kapitali kättesaadavus.

32

2.1.1.1.2 Näitajad

Tabel 2: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)

Ettevõ tjad

580 1930

1 (i) ERF Ülemineku

RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad

Ettevõ tjad

90 440

1 (i) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahendi test toetatavad ettevõtjad

Ettevõ tjad

0 12

1 (i) ERF Ülemineku

RCO04 Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad

Ettevõ tjad

550 1755

1 (i) ERF Ülemineku

RCO07 Ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused

Teadu sasutu sed

6 18

1(i)ERFÜlemineku

RCO10 Teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad

Ettevõ tjad

70 295

1 (i) ERF Ülemineku

PSO01 Toetust saanud innovatiivsed projektid

Innova tiivsed projek tid

8 36

1 (i) ERF Ülemineku

PSO02 Mobiilsusskeemide s osalejate arv

Osalej ad

280 800

1 (i) ERF Ülemineku

PSO03 Euroopa Liidu raamprogrammide tegevustes osalevate organisatsioonide arv

Organi satsioo nid

100 350

Tabel 3: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N

ä it

a ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S

ih tv

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

A n

d m

e te

a ll

ik a

s [2

0 0

]

33

1 (i) ERF Ülemineku PSR01 Ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht

Euro 0 2020 18 000 000

Baas- finantse erimist saavate asutuste andmed

1 (i) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did)

Euro 0 2021 56 516 444

SFOS, taotluse rahulda- mise otsused

1 (i) ERF Ülemineku RCR05 Ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd

Ettevõt jad

0 2021 54 SFOS, projekti- aruanded

1 (i) ERF Ülemineku RCR08 Toetatud projektidest tulenevad publikatsioonid

Publik atsioon id

0 2020 800 SFOS, projekti- aruanded,

veebialli kad

1 (i) ERF

Ülemineku

PSR04 Uued, kasutusele võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks

Uued lahend used

0 2020 14 SFOS, projekti- aruanded

1 (i) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta

Ettevõt jad

0 2021 570 SFOS, Äriregist er

1 (i) ERF Ülemineku RCR10 2

Toetatavates üksustes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad

Täistö öaja ekvival enti aastas

0 2020 50 SFOS, projekti- aruanded

1 (i) ERF

Ülemineku PSR02 Toetatud innovatsioonipro jektide arv

Projekt 0 2020 15 SFOS, projekti- aruande d

1 (i)

ERF

Ülemineku

PSR05 Eesti osalemine Euroopa teadusruumi tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse

Eurot elaniku kohta elaniku kohta

0 2020 44 Horizon Europe andmed: e-Corda; Eurostat

34

2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku i 010 41 876 062 1 ERF Ülemineku i 011 4 443 615 1 ERF Ülemineku i 012

139 085 371

1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 48 640 000 1 ERF Ülemineku i 029

63 511 460

Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku i 01 289 524 508

1 ERF Ülemineku iii 03 4 000 000

1 ERF Ülemineku iii 04 6 000 000

Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜleminekui33 299 524 508

Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜleminekui 03 299 524 508

2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

2.1.1.2.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis. Sekkumisega toetatakse ka erasektorit, et erasektoris oleks piisav digitaalne võimekus, millega muu hulgas saab kasutusele võtta digiriigi lahendusi. Näiteks võimaldada digitaalset andmeedastust nii riigi kui koostööpartneritega, et digiriigis ehitatud võimalused kanduksid ettevõtjatesse, kes soovivad digiriigis loodud avaandmeid võimestada, olemasolevaid koode kasutada või nt digiriigi lahendustega liidestusi teha. Ettevõtted saaksid seeläbi pakkuda innovatiivsemaid teenuseid, mis oleksid digiriigi võimaluste pealt edasi arendatud. Ettevõtjatele loovad lihtsasti rakendatavad digiriigi komponendid (eesti keeles, kohalik tugi on olemas) lisamotivatsiooni võtta ette digitaliseerimise

35

teekond, eriti VKEde jaoks kaob digilahenduste rakendamise keerukuse barjäär. Ühtlasi toetatakse muid ettevõtete digitaalset mahajäämust oluliselt vähendavaid tegevusi.

Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne).

Meetmete eesmärgid:

• suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel;

• suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust;

• soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd;

• arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne);

• suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis;

• arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele;

• hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust;

• võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi läbi erasektori ning edendada ettevõtete digitaliseerumist.

• ergutada ettevõtteid oma andmeid digitaliseerima. Et riiklikud andmekogud saaksid efektiivselt toimida, on vajalik, et ka erasektori andmed oleks digitaliseeritud ning seeläbi tekitatud automatiseeritud andmeedastusvõimekus.

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, nt ettevõtete digitaliseerimise taseme hindamist koos tegevuskavaga ettevõtte digitaliseerimise taseme tõstmiseks, analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu, sh ettevõtjate hulgas, tarkvarade kasutuselevõttu ja väljatöötamist, mis on eelduseks digiriigi lahendustega liidestamisele ning andmete automatiseeritult riigile edastamiseks. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi.

Digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks erasektoris aidatakse tõsta erasektori digitaliseerituse taset, et see vastaks Eesti riigi digitaliseerituse tasemele. Toetatakse ettevõtete digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu ning seda ettevalmistavaid ja võimendavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtete digitaliseerimise taseme hetkeseisu kaardistust ning digitaliseerimise tegevuskava koostamist ja selle elluviimist.

Sekkumistega toetatakse 2017. a Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist.

Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rakendata ÜKP fondidega samaaegselt. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava vahendeid kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks.

36

Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgitakse, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisus: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis

Peamised sihtrühmad

Avalike teenuste osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning nende allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad; ettevõtjad, mis soovivad automatiseeritud andevahetust riigiga ja teiste ettevõtetega ning samuti digiriigi lahendusi ja võimalusi kasutada ettevõtluses uue väärtuse loomiseks.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik).

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil konkreetselt kavandatud ei ole. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana nimetatud Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu jne. Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.1.2.2 Näitajad

Tabel 8: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

37

1(ii)ERFÜleminekuRCO14 Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks

Avaliku sektori asutused

20 50

1 (ii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)

Ettevõtjad 15 230

1 (ii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 15 230

1 (ii) ERF Ülemineku PSO04 Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid

Arv 20 300

Tabel 9: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

1 (ii) ERF Üle- minek u

RCR11 Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja - protsesside kasutajad

Kasuta jaid/ aastas

0 2020 10 000 000

SFOS, projekti- aruanded

2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku ii 016 122 183 111 1 ERF Ülemineku ii 013 20 000 000

Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku ii 01 142 183 111

Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Üleminekuii 33 142 183 111

38

Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Üleminekuii 03 142 183 111

2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

2.1.1.3.1 Fondide sekkumine

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel11 ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel12. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtjate loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda:

1. ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades;

2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine;

3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades.

Sekkumised hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtjates tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtjate arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine).

Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiateekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõtjateni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtjad viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeeritakse väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning luuakse vahendid teadmiste ja tehnoloogia

11 https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf 12 2020 Lõpparuanne ENG (ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine).pdf - Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee)

39

tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtjatele. Toetatakse ettevõtjate olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamist ning turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde arenguprogramm, mh selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtjate digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtjate ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustike tegevustega. Toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu.Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja turustada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Pööratakse rõhku Eesti ettevõtjate rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu.

Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on suured lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas.

Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab tegevusi konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtjate vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Kagu-Eesti VKEsid toetatakse lisaks tootlike investeeringute tegemisel, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Peamised sihtrühmad

Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd, et sünkroniseerida meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nimetatud riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega

40

(nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

VKEde kapitali kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid laenude ja tagatiste vormis, teisi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) koos detailsete ettepanekutega valmib 2022 sügisel, kuid peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi.

2.1.1.3.2 Näitajad

Tabel 14: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja

[2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

1(iii)ERFÜleminekuRCO01Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)

Ettevõtjad 1950 9840

1 (iii) ERF Ülemineku RCO02Toetustega toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 80 800

1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahen ditest toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 50 300

1 (iii) ERF Ülemineku RCO04Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad

Ettevõtjad 1870 9450

1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued ettevõtjad

Ettevõtjad 210 1090

Tabel 15: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad

Ettev õtjad

0 2021 325

SFOS, Äriregister

1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta kasvanud lisandväärtusega VKEde arv

Ettev õtjad

0 2021 4300 SFOS, Äriregister

2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

41

Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku iii 010 4 991 802 1 ERF Ülemineku iii 013 11 440 700 1 ERF Ülemineku iii 021 122338084 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000

Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku iii 01 152 707 180

1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000

Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜleminekuiii28 6 490 570 1 ERF Ülemineku iii 33 163 756 610

Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜleminekuiii03 170 247 180

2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

2.1.1.4.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)13 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“14 rakendamist.

Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga.

13 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 14 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

42

Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust.

Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning kompetentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid.

1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused

Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtjate ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtejate teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtjate üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust.

2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused

Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi.

3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused

Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia.

Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike

43

arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte.

Tegevused viiakse ellu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate digi- ja roheoskuste meetmetega.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest kavandatav tegevus tulu ei too, mistõttu ei ole finantsinstrumentide kasutamine põhjendatud.

Peamised sihtrühmad

Ettevõtjad (sh VKE-d), teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused)

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms).

Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.1.4.2 Näitajad

Tabel 20: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja

[2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

1(iv)ERFÜleminekuRCO101 VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

Ettevõtjad 2250 7900

44

ja ettevõtlusega seotud oskustesse

1 (iv) ERF Ülemineku PSO05 Nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid

Organisatsioonid 35 70

Tabel 21: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused)

Osalejad 0 2021 9 480

SFOS, projekti- aruanded

1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad

Töötajad 0 2020 680 SFOS, projekti- aruanded

2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku iv 023 5 603 200 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000

45

Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1 ERF Ülemineku iv 01 10 503 200

Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜlemineku iv 3310 503 200

Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

1ERFÜleminekuiv03 10 503 200

2.1.1.5 Erieesmärk: (vii) tööstuslikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed

2.1.1.5.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine

Sekkumise eesmärk on arendada välja teadus- ja testimistaristu, mis võimaldab toetada Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahesuguse kasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendust ning katsetamist. Arendus jaguneb kaheks peamiseks suunaks:

a) kõrgenergeetiliste materjalide teaduspõhiseks uurimiseks ja arendamiseks loodav infrastruktuur, sealhulgas testimisseadmete ja sertifitseerimisvõimekuse arendamine. Taristu baasil töötatakse välja teenused ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule jt asutustele.

b) kaitsevaldkonna mobiilne testimistaristu, mis võimaldab toodete katsetamist välitingimustes lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ning toetab kaitsetööstuse suutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas.

Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine

Sekkumise raames arendatakse välja andmelao taristu, mis võimaldab tehisintellekti põhiste tehnoloogiate ja eksperimentide elluviimist riigikaitse kontekstis. Luuakse tehisaru treenimiseks vajaminev andmekogude taristu ja tehisaru genereerimise võimekus. Andmelao taristu tehakse kättesaadavaks ettevõtetele, teadus- ja arendusasutustele, Kaitseväele, Kaitseliidule, Välisluureametile jt asutustele. Taristu arendamisel lähtutakse EL ja NATO andmestandarditest, et tagada koostalitlusvõime liitlastega.

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogse tegevusena on ka planeeritav tehisaru võimekuse arendamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas.

Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine

46

Sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel15 ning perioodi 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse ja mõju hindamistel16. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist järgmiselt:

Kaitseettevõtja tootearendusprogrammis edendatakse kaitsevaldkonda, fokuseerides kaitsetööstuse suutlikkuse arendamisele teadus- ja arendustegevuse toetamise kaudu.

Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust iseloomustavad kiired tootearenduse tsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja konkurentsivõime. Turulähedase tootearenduse toetuse abil saavad kaitsetööstuse ettevõtjad arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (sh kahese kasutusega tehnoloogia) või teenuse.

Toetus on tõhusaim viis panustada kaitsevaldkonda ja TAI eesmärkidesse laiemalt. Toetus panustab ettevõtjate projektide sellistesse arenguetappidesse, mis reeglina veel tulu ei tooda ning seetõttu ei ole elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on uued kiires arengufaasis ettevõtted.

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi i „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmed on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Analoogselt on ka planeeritavad tegevused kaitseettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas.

Kaitsetööstuspargi baastaristu

Lähtudes riigikaitse arengukava eesmärgist „Arendada iseseisvat kaitsevõimet ning uuendada riigi sõjalise kaitse toetuseks kasutatava tsiviilressursi vajadust, täiendada ning kontrollida nende kasutamise protseduure ja reegleid.”, märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi reeglistikku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, hakatakse Tõstamaa lähedale Ermistusse ehitama kaitsetööstuspargi baastaristut (hõlmab nt ligipääsuteid, elektriühendusi, piirdeaeda, veevärki, katseplatsi, hävitamisplatsi ja hoidlaid jm). Tootmishooned ehitavad tööstusparki tegutsema valitud ettevõtted enda jaoks ise. Tööstuspark on suunatud nt laskemoona, lahingumoona ja lõhkeaine tootmiseks. Riik ei toeta ega korralda moona tootmist, vaid loob ettevõtjatele võimaluse kasutada nõuetele vastavat tootmiskeskkonda. Ettevõtete huvi pargi vastu on olnud suur – tootmistegevusega liitumiseks esitati pakkumisi rohkem, kui park mahutab.

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist. Projekti DNSH hinnangus järeldatakse, et tegevus on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga. Analoogselt on ka planeeritav kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas.

Kaitsetööstuse võimekuse suurendamise meetmeid rakendatakse toetuse vormis.

Peamised sihtrühmad

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine- evalveeritud teadus- ja arendusasutused, ministeerium, ministeeriumi allasutused, kaitsetööstuse ettevõtted.

Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine- ministeeriumid ja nende allasutused, teadus- ja arendusasutused.

Kaitsetööstuse innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine - uued ja olemasolevad ettevõtted, kes a) on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; b) juba tegelevad TA ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; c) praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; d) on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud TA ning innovatsiooni mahtu.

Kaitsetööstuspark- kaitsetööstusega tegelevad ettevõtted.

15 pr_estonia_-_final_report_.pdf 16 Riigi Tugiteenuste Keskus, Files - Riigi Tugiteenuste Keskus

47

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondade vahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.1.5.2 Näitajad

Tabel 26 : Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

-e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

-g o

o ri

a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja [

2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

11 (vii) ERF Ülemineku PSO47 Teadus- ja arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus

Arv 0 2

11 (vii) ERF Ülemineku PSO48 Kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused

Arv 0 5

11 (vii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)

Ettevõtjad 0 30

11 (vii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 0 25

11 (vii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad

Ettevõtjad 0 5

11 (vii) ERF Ülemineku RCO128 Toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud

Ettevõtjad 0 30

48

kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamisega

Tabel 27: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

11 (vii) ERF Ülemineku PSR46 Kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused

Arv 0 2024 12 SFOS, projektiar uanded

11 (vii) ERF Ülemineku PSR47 Kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused

Arv 0 2024 3 SFOS, projektiar uanded

11 (vii) ERF Ülemineku RCR02 Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust

Eur o

0 2024 19 674 667

SFOS, projektiar uanded

11 (vii) ERF Ülemineku RCR01 Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad

Töö koh t

0 2024 200 SFOS, projekti- aruanded, Äriregister

11 (vii) ERF Ülemineku RCR25 VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta

Töö koh t

0 2024 20 SFOS, projekti- aruanded

2.1.1.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

11 ERF Ülemineku vii 012 14 900 000 11 ERF Ülemineku vii 194 5 950 001 11 ERF Ülemineku vii 195 17 850 000 11 ERF Ülemineku vii 198 52 000 000

Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

11 ERF Ülemineku vii 01 90 700 000

Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

11ERFÜlemineku vii 3390 700 000

49

Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

11ERFÜleminekuvii03 90 700 000

2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine

2.1.2.1.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine

Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades.

Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt.

2) 5G leviala arendamine

5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G arengut toetavasse taristusse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022– 2023).

Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital).

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust toetatakse maapiirkondades, mis on ühtlasi turutõrkepiirkonnad, kus puudub mõistlik tasuvusaeg investeeringute tagasi teenimiseks ning millest tulenevalt ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Transpordikoridoridel tuleb tagada

50

katkematu 5G leviala aastaks 2025 (EL eesmärgid), mis nõuab täiendavate mastide paigaldamist kindla tihedusega. Väheste kasutusjuhtude tõttu ei ole mobiilsideettevõtjad valmis kandma kogu investeeringuga seotud majanduslikku riski, mille tõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Toetusmeetme abil rajatakse sidemaste koridoride valgetesse aladesse, luues sellega valmiduse katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks.

Peamised sihtrühmad

Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõtted või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Ei kohaldu (5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga tehakse aga mitte ERF vahenditest).

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

51

2.1.2.1.2 Näitajad

Tabel 32: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r-

k o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

2 (v) ERF Ülemineku RCO41Lisandunud eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

Eluruumid 3 000 9 600

2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

Ettevõtjad 200 400

2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 40

Tabel 33: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a

ll ik

a s

2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Eluruumid, kuhu on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku

Elu- ruumid

0 2020 1 900 SFOS, projekti- aruanded

2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

Ette- võtjad

0 2020 160 SFOS, projekti- aruanded

2 (v) ERF Ülemineku PSR48 5G levialaga kaetud valged alad transpordikoridori del

Km 0 2021 160 SFO, projekti- aruanded

2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2 ERF Ülemineku v 032 9 370 001 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000

52

Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2 ERF Ülemineku v 01 54 370 001

Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2ERFÜleminekuv31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 9 370 001

Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2ERFÜleminekuv03 54 370 001

2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine

2.1.3.1.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumistele hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises.

1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks

Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni.

Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob

53

konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik.

Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste, käenduste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka Taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem) stabiilne rahastus.

3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine

Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele.

Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiaallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Kui renoveerimise tulemusena võetakse uue kütusena kasutusele biomass, peab biomass taastuvenergia allikana arvesse võtmiseks vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele direktiivi (EL) 2018/2001 mõistes. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke.

4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine

Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatakse ligikaudu 1350 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid.

5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine

Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse:

1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda;

2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest.

54

5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus

COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Peamised sihtrühmad

Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal.

Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast.

Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (nt kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse läbi teavitustegevuse tõhustamise piirkondades ning energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu suurendamise.

Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades.

Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti.

Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit.

Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Tegevuste iseloomust ja sihtrühmast tulenevalt on elluviijad eelkõige siseriiklikud organisatsioonid ja taotlejad. Selle erieesmärgi all plaanitakse teha rahvusvahelist koostööd terviseriski hinnangute süsteemi loomisel. Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021-

55

2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu). Antud erieesmärgi all panustavad eesmärki ,,Kaitsta Läänemerd’’ õhukvaliteedi parendamise meetmed.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Eluasemesektori energiatõhususe parandamiseks rakendatakse lisaks toetusele ka rahastamisvahendeid käenduste ja laenude vormis, teisi erieesmärgi meetmeid rakendatakse toetuse vormis. Rahastamisvahendeid laenude vormis kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks turutõrke piirkondades, nt piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja elamute rekonstrueerimise rahastu, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel.

2.1.3.1.2. Näitajad

Tabel 38: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja

[2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

3 i ERF Üle- mineku

RCO18 Suurema energiatõhususega eluruumid

Eluruumid 460 14 000

3 i ERF Üle- mineku

RCO22 Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)

MW 7 21

3 i ERF Üle- mineku

RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud

Km 15 55

3 i ERF Üle- mineku

PSO08 Paranenud küttesüsteemiga elamud

Elamud 750 1 350

3 i ERF Üle- mineku

PSO09 Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid

Arv 4 16

3 i ÜF - PSO44 Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu

Ruut- meetrid

0 26 935

56

Tabel 39: Tulemusnäitajad P

ri o

ri te

e t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja [

2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a

ll ik

a s

[2 0

0 ]

3 i ERF Üle- mineku

RCR26 Primaarenergia aastane tarbimine (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu)

MWh/aa stas

210 000 2023 130 000 SFOS, projekt iaruan ded

3 i ERF Üle- mineku

RCR29 Hinnangulised kasvuhoonegaasid e heitkogused

Tonni CO2 ekv/a

1 740 000 2018, 2023

1 718 730 SFOS, projekt iaruan ded

3 I ÜF - RCR26

Aastane primaarenergia tarbimine

MWh/aa stas

7 876 2020 - 2022 aasta te kesk mine tarbi mine ühe aasta kohta

5 654 Projekt ide järelar uande d, energi aauditi d

3 I ÜF - RCR29

Hinnangulised kasvuhoonegaasid e heitkogused

tonni CO2 ekvivale nt/aasta s

2 672 2020 - 2022 aasta te kesk mine tarbi mine ühe aasta kohta

1 918 Projekt iaruan nete alusel

2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Ülemineku i 041 24 851 374 3 ERF Ülemineku i 042 325 026 140 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000

57

Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Üleminekui 01 367 277 514 3 ERF Ülemineku i 03 10 000 000 3 ERF Ülemineku i 04 5 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000

Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Üleminekui 33 367 377 514 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000

Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Ülemineku i 03 382 377 514 3 ÜF - i 03 30 000 000

2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

2.1.3.2.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu. Sama näeb ette taastuvenergia uus 2023a. 18. oktoobril vastu võetud direktiiv (EL) 2023/2413, mille Eesti plaanib üle võtta 2025 a. esimeses pooles. Siseriikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Seatud eesmärgi täitmise edukust tagab valdkondade ülene dekarboniseerimine rakendades kõiki säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid lahendusi. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse. Biometaani kasutamise osas on täiendav positiivne mõju KHG heitme minimaliseerimine läbi kogu ahela.

Taastuvenergia eesmärkide täitmise taustal ei saa ära unustada energia julgeoleku aspekti. Eestis on hästi arenenud gaasitaristu, mille dekarboniseerimisel on suur mõju täiendava energia julgeoleku tekitamisel. Seetõttu on oluline tagada, et olemasolevas gaasitaristus, mida on suures osas EL toetustega rajatud, kasutatakse maksimaalselt keskkonnasõbralikke taastuvaid gaase. Eesti ei ole veel enda biometaani potentsiaali rakendanud maksimaalses mahus.

Eesti eestvedamisel uuriti regionaalse gaasitaristu (kolm Balti riiki ja Soome) võimalikke dekarboniseerimise võimalusi. Uuring valmis Euroopa Tehnilise toe instrumendi toel (TSI Instrument). Biometaani ressursi kasutamine olemasolevas gaasivõrgus on kõige kiirem võimalus ning väikseima kuluga ühiskonnale tagamaks rohegaaside kasutuse suurendamist17.

Olemasolev gaasitaristu on hästi arendatud tarbijate vaatest (näiteks tööstus), kuid potentsiaalsed uued biometaani tehased asuvad olemasolevast gaasitrassist eemal ning seal puudub vajalik tehniline lahendus

17 https://energiatalgud.ee/node/8941

58

biometaani võrku sisestamiseks. Lisanduva kodumaise biometaani jõudmine tarbijateni on oluline energiajulgeolekut parandav lähenemine.

Seni on tagatud gaasitaristu tarbijatele vajalik energia regionaalse gaasitaristu kaudu, kasutades selleks fossiilset maagaasi. Seatud ambitsioonika taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada rohegaaside mahtu olemasolevas gaasitaristus.

Toetuse kaudu on mõistlik rajada rohegaaside sisestamiseks vajalik gaasitaristu selliselt, et loodav jaam on erinevatele tootjatele avatud. Selline arendus motiveerib uute tootjate turule tulekut, kuna biometaani on võimalik kestlikult suunata tarbimisse läbi olemasoleva taristu.

Sekkumise tulemusena luuakse Eestis biometaani sisestusjaam, mis saab teenindada kõiki regioonis juba olevaid ja uusi biometaani tehaseid.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Peamised sihtrühmad

Biometaani võrku sisestavad ettevõtted

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Biometaani osakaalu suurendamine gaasitaristus saab toimuda väljaspool tiheasustuspiirkondasid ning olemasoleva gaasitaristu läheduses

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu).

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

59

2.1.3.2.2 Näitajad

Tabel 44: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

-e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

-g o

o ri

a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja

[2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

3 (ii) ERF Ülemineku PSO45 Biometaani sisestuspunktid

Arv 0 1

Tabel 45: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja [

2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A

n d

m e

te a

ll ik

a s

[2 0

0 ]

3 (ii) ERF Üle- mine ku

PSR44 Gaasivõrku sisestatud biometaan

GWh / aasta s

0 2021 33 SFOS, projekti- aruanded

2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERDF Ülemineku ii 049 2 000 000

Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERDF Üleminekuii 01 2 000 000

Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Üleminekuii 28 2000 000

Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERFÜleminekuii032000 000

60

2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

2.1.3.3.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Erieesmärgi raames toetatavad tegevused:

1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale.

2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“.

CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit.

Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad:

a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist;

b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi;

c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund.

Mitteheas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

(EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks.

3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused ja linnaökosüsteemi alad EL looduse taastamise määruse tähenduses

4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel.

5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus,

61

metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegia alleesmärgil 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2.

6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised.

Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale.

Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid.

7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku, nende tugisüsteemide ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks või muudeks uuteks digitaalteenusteks.

8) Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuseparandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamisel.

Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Meetmeid rakendatakse toetuse vormis, sest tegevused ei ole üldjuhul majanduslikult tuluteenivad või on suunatud avaliku teenuse osutamiseks ja rahastamisvahendite kasutamine pole asjakohane.

Peamised sihtrühmad

Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, avalik sektor, äriühingud, sh vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond.

Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

62

Üleujutusmeede: sihtrühmaks on võimalikud üleujutusohuga ja 2025 a kinnitatud riskipiirkonnad: Kabli küla,Treimani küla, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik (Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik, Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Maardu linn, Paide linn, Neeme ja Ihasalu küla, Kaberneeme küla, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi alevik, Kunda linn, Narva-Jõesuu linn.

Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad.

Muu tegevus: kogu Eesti

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027.Samuti toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides.

Erieesmärgi all on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): halvas seisundis veekogumite tervendamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.3.3.2. Näitajad

Tabel 50: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä k

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

3 iv ERF Üle- mineku

RCO25 Uued või tugevdatud rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel

km 0,7 7

3 iv ERF Üle- mineku

RCO24 Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

Euro 50 000 10 293 020

63

3 iv ÜF - PSO13 Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala

hektarid

500 11 400

3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu

hektarid 120 410

3 iv ÜF - PSO11 Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid.

Kohalikud oma- valitsused

7 60

3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

Euro 3 500 000 6 141 176

3 iv ÜF - PSO12 Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala

hektarid 0 300

3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks

hektarid 720 000 1 200 000

3 iv ÜF - PSO14 Sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid

Sadamad 2 4

Tabel 51: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja [

2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a

ll ik

a s

[2 0

0 ]

3 iv ERF Üle- mineku

RCR35 Üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

Isikute arv 0 2021 30 000 SFOS, rahvastiku- register

3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

Isikute arv 0 2021 73 000 SFOS, rahvastiku- register

3 iv ÜF - PSR09 Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad.

% 47 2021 67 Euro- baromeeter

64

3 iv ÜF - RCR96 Muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

Isikute arv 0 2021 200 000 SFOS, projekti- aruanded

3 iv ÜF - PSR10 Mitteheast heasse seisundisse paranenud veekogumite pindala

hektarid 0 2021 200 SFOS, projekti- aruanded

3 iv ÜF - PSR11 Alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud

Alad 0 2020 60 SFOS, projekti- aruanded

3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või maastikutule- kahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

Isikute arv 0 2020 400 000 SFOS, rahvas- tikuregister

3 iv ÜF - PSR12 Liinivedusid teenindavate sadamate pikaajaline toimekindlus

kasulik eluiga aastates

25 2020 50 SFOS, projekti- aruanded

2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Ülemineku iv 058 12 686 647 3 ÜF - iv 058 34 626 236 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 12 750 000 3 ÜF - iv 064 4 612 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 1 275 000

Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ERF Ülemineku iv 01 12 686 647 3 ÜF - iv 01 97 188 676

Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

65

3 ERF Üleminekuiv 33 12 686 647 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 87 688 676

Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3ÜF-iv397 188 676 3ERFÜleminekuiv312 686 645

2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

2.1.3.4.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Kattuvuse vältimine erinevate meetmete vahel tagatakse meetmete juhtrühmade kaudu.

Sekkumisi on viis:

1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuseks

Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada.

Eelkõige vajab tähelepanu toidujäätmete teke, toidutootmine suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus, seetõttu on tähtis leida mh lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks sh läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on pakendite kasutamine suurenevas trendis, selle pidurdamiseks ning pakendite keskkonnamõju vähendamiseks on vajalik teha investeeringuid nii pakendite disaini ja tootmisse, sh parandada pakendite ringlussevõetavust, kui ka korduskasutussüsteemidesse.

2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks

Suurem rõhuasetus seatakse tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmadeks on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine) rakendades ringmajanduse põhimõtteid (vajadusel koostatakse eelnevad analüüsid).

Ringmajanduse mudelite tõhusaks rakendamiseks on oluline läbi viia asjakohaseid riiklikke koordineerivaid ja praktilisi tegevusi, näiteks uuringuid, pilootprojekte ning juhiste loomist, investeeringuid riigi järelevalve võimekuse suurendamiseks ning suurendada teadlikkust ning edendada innovatsiooni digitaliseerimise abil. Näiteks käivitatakse reaalajal põhineva andmekogumissüsteem, mis võimaldab ettevõtetel masinliidese abil saata oma infosüsteemidest otse andmeid erinevatele andmete haldajatele. Samuti võib olla vajalik olemasolevate andmesüsteemide, näiteks pakendiregistri, arendamine või uute digitaalsete lahenduste loomine, näiteks materjalipank. Paremad andmed ja informatsiooni süsteemid jäätmete- ja materjalivoogude kohta annavad võimaluse edendada ringmajandust efektiivsemalt. Lisaks on oluline analüüsida andmeid, et saada parem ülevaade olulistest materjalivoogudest ning nende ringlussevõtu takistavate tegurite kohta.

66

Vajalik on uurida, kui palju erinevates ahelates, sh piirkonniti ja mahuliselt, tekib biolagunevaid jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, reoveesetteid ja kompostijäätmeid, ning nende käitlusviiside ja materjalivoogude ümbersuunamise potentsiaali kohta. Ringsete ärimudelite rakendamiseks on vajalik saada ülevaade kui palju kasutatakse erinevates valdkondades ühekordseid tooteid, mida on võimalik asenda korduskasutatavate toodetega.

Samuti võivad kaevandamis- ja tööstusjäätmed olla toormeteks uutele toodetele, seepärast on oluline kaardistada nende koostis, kvaliteet ja kogus ning töötada välja vastavate taasvarade ringlussevõtu mudelid, mis tagaks ringlussevõtu sujuva laiendamise. Seejuures on vaja tegeleda jäätmevoogude jäätmeksoleku lakkamise ja jäätmeprobleemide lahendamisega kogu toote tootmise väärtusahela lõikes. Lisaks on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. Ringmajanduse edendamiseks on vajalik ka asjakohaste õppematerjalide ja juhendite koostamine, et edendada oluliste materjalivoogude ringsemat majandamist. Samuti on vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades, seetõttu on vaja läbi viia ka asjakohased koolitused ekspertidele.

3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks

Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on suurenenud ettevõtjate ressursitõhususe alane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtjad on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga.

4. Toetus liigiti kogumise taristule

Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio-, pakendi- ja tekstiilijäätmed) käitluskohtade ja arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Investeeringute tõhusaks suunamiseks on vajalik jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine ja omavalitsuste suutlikkuse tõstmine. Samuti on vajalik hinnata liigiti kogumise tasemeid, sealhulgas viia läbi sortimisuuringuid ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Otstarbekas on arendada liigiti kogumise taristut sh võimaldada digitaalseid lahendusi ja korduskasutust ning ringlussevõttu.

5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks

Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine. Ohutu materjaliringluse tagamiseks tuleb edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel.

2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite eelhindamine näitab, et ettevõtetele, eriti keskkonnakaalutlustel või ringmajanduse valdkonnas investeerides, võib tekkida suurem rahastusvajadus. Eesti peab keskkonna valdkonnas tegema suurema hüppe ja toetusmeetmed aitavad ületada sellega seotud takistusi võrreldes teiste EL riikidega.

Peamised sihtrühmad

VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, riigiasutused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise

67

turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Erieesmärgi meetmed panustavad Läänemere strateegia eesmärki "Kaitsta Läänemerd", kuna nende tulemusena vähendatakse survet keskkonnale, sh väheneb jäätmeteke ja Läänemerre sattuva mereprügi osa ning ohtlike ainete sisaldus.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.3.4.2. Näitajad

Tabel 56: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r-

k o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

3 vi ÜF - PSO15 Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad

Ettevõtjad 20 150

3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse

Euro 15 500 000

34 953 846

Tabel 57: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s [2

0 0

]

68

3 vi ÜF - RCR103 Liigiti kogutud jäätmed

Tonni/ aastas

0 2021 45 000 SFOS, projekti- aruanded

3 vi ÜF - PSR13 Esmase toorme sääst projektidega

Tonni/ aastas

0 2021 80 000 SFOS, projekti- aruanded

3 vi ÜF - RCR48 Toorainena kasutatud jäätmed

Tonni/ aastas

0 2021 400 SFOS, projekti- aruanded

2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ÜF - vi 067 28 703 847 3 ÜF - vi 069 17 500 000 3 ÜF - vi 071 4 936 925 3 ÜF - vi 075 19 500 000 3 ÜF - vi 076 5 000 000

Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ÜF - vi 01 75 640 772

Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3 ÜF - vi 33 75 640 772

Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

3ÜF-vi375 640 772

2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

69

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

2.1.4.1.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik.

1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad (Tallinna

rattastrateegia 2018–202818, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204019) mida

võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse Pärnu strateegiline dokument on koostamisel. 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide

(liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi pakkuvad lahendused (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja sobilikumaks ka kasutajatele väljastpoolt keskuslinna.

3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Tondi- Järve. Pärast ettevalmistamist võib olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel.

Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203520 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike

18 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 19https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf

70

arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 203521“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203522, Tartu linna arengukava 2018–202523 ja Tartu linna üldplaneering 2030+24).

Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Erieesmärgi all kavandatud tegevused ei ole majanduslikult tuluteenivad, mistõttu pole rahastamisvahendite kasutamine asjakohane ning meetmeid rakendatakse toetuse vormis.

Peamised sihtrühmad

Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanike rühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust).

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis mitmed tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu).

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate

21 https://strateegia.tallinn.ee/ 22 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 23 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 24 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf

71

ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.4.1.2. Näitajad

Tabel 62: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja metrooliinide pikkus

Km 0 3

4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused

Mitmeliigilised ühendused

0 1

4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu

Km 0 40

4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad

Panused strateegiatesse

0 3

Tabel 63: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

) A

n d

m e

te a

ll ik

a s

[2 0

0 ]

4 viii ERF Üle- mineku

PSR14 Uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajate arv aastas

Kasutajaid /aastas

0 2020 540 000 SFOS, projekti- aruanded

4 viii ERF Üle- mineku

RCR64 Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

Kasutajaid /aastas

0 2020 720 000 SFOS, projekti- aruanded

4 viii ERF Üle- mineku

RCR63 Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

Kasutajaid /aastas

0 2020 720 000 SFOS, projekti- aruanded

2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

72

4 ERF Ülemineku viii 081 45 654 12 4 ERF Ülemineku viii 083 41 945 876

Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2 ERF Ülemineku viii 01 87 600 001

Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2 ERF Üleminekuviii 19 87 600 001

Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

2ERFÜleminekuviii0387 600 001

2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt,

mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b

alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

2.1.5.1.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on

73

nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas25.

Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine

Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva ja Tartusse. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele.

Et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist).

Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel

Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas.

Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine

Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud.

Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse26 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas27.

TEN-T maantee transpordiühenduste arendamine

TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km).

Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõiduteedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas

25 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/raudtee 26https://www.transpordiamet.ee/liiklusohutusprogramm 27 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf

74

määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis.

Peamised sihtrühmad

Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.5.1.2. Näitajad

Tabel 68: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T

km 16 17

5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T

km 20 82

5 i ÜF - PSO16 Elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T

km 50 450

Tabel 69: Tulemusnäitajad

75

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

5 i ÜF - RCR56 Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

inimpäeva / aastas

0 2021 7 680 SFOS, projekti- aruanded, Transpordi- amet

5 i ÜF - PSR15 Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel

hukkunut/ aastas

0,49 2019 0,34 SFOS, projekti- aruanded, Transpordi- amet

5 i ÜF - PSR16 Raudteede kasutajate arv aastas

mln reisijat/ aastas

6,08 2021 11,4 Statistika- amet

2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF - i 087 36 652 560

5 ÜF - i 088 25 000 000

5 ÜF - i 096 129 697 000

5 ÜF - i 097 15 774 000

5 ÜF - i 100 113 124 000

5 ÜF - i 101 12 712 500

Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF - i 01 332 960 060

Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF- i33 332 960 060

Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5ÜF-i03 332 960 060

76

2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

2.1.5.2.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi

Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis.

Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või jalgteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid).

Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või jalgteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitika eesmärgi nr 3 (ligikaudu 17,7 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja jalgteede võrgustikud.

Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor viiakse läbi varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane ligikaudu 17,7 miljoni euro suurune taotlusvoor.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Meetmeid rakendatakse toetuse vormis.

Peamised sihtrühmad

Elanikud, turistid, ettevõtjad.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa

77

Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad).

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.5.2.2. Näitajad

Tabel 74: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

5 ii ÜF - PSO17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede infrastruktuur

km 10 76

Tabel 75: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

5 ii ÜF - PSR17 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede infrastruktuuri kasutajate arv aastas

Kasutajaid aastas

0 2020 600 000 SFOS, projekti- aruanded

2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF - ii 083 17 696 733

Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF - ii 01 17 696 733

Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5 ÜF- ii3217 696 733

78

Tabel 79: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

5ÜF-ii03 17 696 733

2.1.5.3 Erieesmärk: (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine

2.1.5.3.1 Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sõjaväelise liikuvuse investeeringud

Meetme eesmärk on Eesti strateegiliste maanteede sõlmlõikude kaasajastamine, kahese kasutusega raudteetaristu liikuvuse parandamine ja sõjaväelise ning tsiviilliikluse liikuvuse ja operatiivse reageerimisvõime tõhustamine kooskõlas Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevajaduste lähtudes regulatsioonist (EL) 2021/1328. Need investeeringud hõlmavad sõjalise liikuvuse koridore ja prioriteetseid sõlmpunkte nendes koridorides.

Meetme raames kavandatakse 2+2 sõidurajaga teelõikude projekteerimist ja rajamist, sh liiklusvoo sujuvuse parandamist tiheda asustusega keskuste ümbruses ning sõjalise ja tsiviilliikluse ummikute vältimist, sildade tugevdamist ja liiklusohutuse suurendamist. Eesmärk on tagada rasketehnika läbilaskevõime ning hajutada liiklusvoog strateegilistel ristmikel, et tagada kriitilise marsruudi sõjaline valmisolek.

Raudteetaristu investeeringud hõlmavad depoo rajamist, mis toetab veeremi operatiivset valmisolekut, tehnilist kontrolli ja hooldust. Depoo võimaldab vajadusel ka sõjalisteks operatsioonideks sobivate rongide ettevalmistamist ning toetab veeremi kiiret ümberseadistamist ja teenindamist.

Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse vajalikud rahvusvahelised reisiterminalid ning kohalikud peatused. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks.

Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali. Rahvusvahelised reisiterminalid ja nende ümbrus moodustavad peamise multimodaalse transpordisõlme, ühendades erinevad transpordiliigid ning aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaamade ligipääsetavust.

Meetme rakendamisega paraneb ühenduvus EL ja NATO vägede liikumiseks Balti regioonis, suureneb logistiline valmisolek (sh kriisiolukorras tõhusam kaupade ja ressursside liikumine ja ümbertõstmine maanteelt raudteele ja vastupidi), tõhusam maanteetaristu TEN-T võrgustiku ja regionaalse arengu toetamiseks ning sujuvam liiklus ja väiksem CO₂ emissioon, aga ka ühistranspordi võimaluste paranemine läbi taristule parema juurdepääsetavuse.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)

Lähtudes märtsis 2025 koostatud Euroopa kaitsevõimet tugevdavast plaanist ReArm ja Euroopa Komisjoni soovitustest aprillis 2025, kus reeglistiku muudetakse kaitsevaldkonda toetavaks, lisaks NATO

79

kaitseplaneerimise protsessi raames kinnitatud planeerimiseesmärkidele, NATO kerksuse baasnõuetele ning NATO kollektiivkaitse tõhustamise initsiatiividele ehitatakse NATO liitlaste kohalolu suurendamiseks sõjaväelinnak, mis mahutab kuni 1000 sõjaväelast.

Sõjaväelise liikuvuse investeeringute tegevused on suunatud peamiselt avaliku teenuse osutamiseks, mistõttu rahastamisvahendeid ei kavandata ja meetmeid rakendatakse toetuse vormis.

Peamised sihtrühmad

Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid, sõjalise otstarbega transport.

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- kaitsevägi. Eestis paiknevad liitlasväed, linnakut teenindavad ettevõtted.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- kogu riik.

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)- piirkondlik taristu

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Sõjaväelise liikuvuse investeeringud- piirkondade vahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad riigiteede ümberehitamist, mis on samas ka TEN-T põhivõrgustiku maanteede osad. Samuti hõlmavad meetmed Balti riikide vahelise suurima uue raudteetrassi, Rail Baltica rajamist.

Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja

kaitseväetaristu investeeringud)- toetab meetme tegevust sõjaväelise liikuvuse investeeringud EL-i ülestel

prioriteetsetel koridoridel.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.5.3.2 Näitajad

Tabel 80: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID [

5 ]

N ä

it a

ja

[2 5

5 ]

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä r

k

(2 0

2 4

)

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

12 (iii) ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T

km 35

12 (iii) ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused

Jaamad ja peatused

13

12 (iii) ÜF - RCO129 Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu

Projektid 7

80

Tabel 81: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

1 2

iii ÜF - RCR56 Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

inimpäe va / aastas

0 2021 17 524 SFOS, proje kti- arua nded, Tran spor di- amet

1 2

iii ÜF - PSR15 Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel

hukkunu t/ aastas

0,4 2019 0,15 SFOS, proje kti- arua nded, Tran spor di- amet

2.1.5.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 82: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

12 ÜF - iii 087 177 603 604

12 ÜF - iii 097 97 930 000 12 ÜF - iii 198 19 650 000

Tabel 83: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

12 ÜF - iii 01 295 183 604

Tabel 84: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

12 ÜF iii 33295 183 604

Tabel 85: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi

number

Fond Piirkonna

kategooria

Erieesmärk Kood Summa

(eurodes)

81

12 ÜFiii03 295 183 604

2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI

See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki

See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki

2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

2.1.6.1.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele.

Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kvaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgatoetus tööandjatele ja värvatud noorte oskuste arendamiseks vajalike koolituste hüvitamine).

Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul.

Sekkumised:

 Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele).

82

 Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali.

 Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.

 Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja jätkutugi tööl püsimiseks.

 Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.

 Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi.

 Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel.

Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord, vanusest tingitud madalam konkurentsivõime). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine.

Sekkumiste raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne.

Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

Tööealine elanikkond, tööandjad, töötajad, (sh kõrge töötuse määraga piirkondade elavad töötajad), töötud, mitteaktiivsed inimesed, eakad, vähenenud töövõimega inimesed, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad- ja riskirühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, vähenenud töövõimega madala haridustaseme või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, sidusrühmad, ettevõtted (sh piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, riigiasutused, haridusasutused, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, ja vähenenud töövõimega inimestele teenuseid osutavad organisatsioonid.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi

83

paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseerumise potentsiaali

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.1.2. Näitajad

Tabel 86: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

6 a ESF+ Ülemineku PSO20 Osaluskordade arv Number 8901 20 256

Tabel 87: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te et

E ri

ee sm

är k

F o

n d

P ii

rk o

n n

a k

at eg

o o

ri a

ID

N äi

ta ja

M õ

õ tü

h ik

L äh

te ta

se v

õ i

v õ

rd lu

sv ää

rt u

s

V õ

rd lu

sa as

ta

Si h

tv ää

rt u

s (2

0 2

9 )

A n

d m

et e

al li

k as

84

6 a ESF+ Ülemineku PSR19 Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond

% 36% 2020 38% SFOS, projektide aruanded

2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 88: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku a 134 47 021 605

Tabel 89: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku a 01 47 021 605

Tabel 90: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku a 33 47 021 605

Tabel 91: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku a 05 47 021 605

Tabel 92: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku a 02 47 021 605

2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske

2.1.6.2.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Koolitatakse töökeskkonna ja -suhetega tegelevaid töötajaid, nende esindajaid, valdkonna spetsialiste ning huvigruppe ja sotsiaalpartneid. Valdkonna arendamiseks koostatakse uuringuid.

See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele.

85

Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul.

Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide pädevuse suurendamine.

Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine.

Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist.

Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh sõltuvusainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada.

Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade pädevuse tõstmist.

Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme.

Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse.

Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtjate suuremat kaasamist.

Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

– Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad;

– töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas;

– tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad;

86

– terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Eesti, piirkondlik tasand ja siseriiklik sihtrühm.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.2.2. Näitajad

Tabel 93: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te -g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

6 dESF+ÜleminekuPSO21 Töötingimuste, töötervishoiu- ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv

Nr 6 12

6 d ESF+ Ülemineku PSO22 Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine

arv 1 1

87

6 d ESF+ Ülemineku PSO23 Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv

Kasutajate arv

0 37 700

Tabel 94: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

6 dESF+ÜleminekuPSR20 Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15 – 74)

%12 2019 12 SFOS, projektide aruanded

6 d ESF+ Ülemineku PSR21 Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust

%1,12 2019 1,11 SFOS, projektide aruanded

2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 95: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku d 144 31 340 447

Tabel 96: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku d 01 31 340 447

Tabel 97: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku d 33 31 340 447

Tabel 98: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku d 05 31 340 447

Tabel 99: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku d 02 31 340 447

2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

88

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu

2.1.6.3.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele ning aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumisloogika põhineb järgmistel vajadustel:

• toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õppija õpioskuste arendamisele;

• tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut;

• luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele;

• luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia need vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi;

• tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades;

• suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nende alast teadlikkust.

1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks

Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul toetatakse võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid arendada

Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses.

Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist.

Meetmed on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja - kommunikatsiooni kaudu, populariseerides õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), toetades spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning

89

innovatsioonimahukate ettevõtjate jaoks. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi.

Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele.

Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist.

Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse töönõustamist.

2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamiseks ning õppevalikute suunamiseks kutse- ja kõrghariduses toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja parendamist. Toetatakse digiõpet, ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele.

Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, sh IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu ja toetab õpingute edukat lõpuleviimist. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel.

3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+)

Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus, sh ettevõtjate ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtjate koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

- Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus;

- teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus;

- kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud;

- õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused.

90

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused).

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti, sh arvestades regionaalseid erinevusi.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.3.2. Näitajad

Tabel 100: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

91

6 e ESF+ Ülemineku PSO24 Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv

osalemiskord 500

16 750

6 e ESF+ Ülemineku PSO25 Toetatud prioriteetsete õppesuundade arv

õppesuundade arv (ISCED 2013)

2 3

6 e ESF+ Ülemineku PSO26 Õppe kvaliteedi arendamise projektides osalenud kõrgharidusasutuste arv

õppeasutuste arv

13 15

6 e ESF+ Ülemineku PSO27 Töökohapõhises õppes osalejate arv

osalemiskord 800 3000

Tabel 101: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a

ll ik

a s

6 e ESF+ Üle- mineku

PSR22 Koolituse lõppedes kvalifikatsiooni saanud haridus- ja noortevaldkonna töötajad

osaluskord 70% 2020

75% SFOS, projektide aru- anded

6 e ESF+ Üle- mineku

PSR23 Prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate osakaal

% kõigist õppijatest

22,5% 2020 24% SFOS, projektide aru- anded

6 e ESF+ Üle- mineku

PSR24 Õppe kvaliteedi arendamise projektid lõpetanud kõrgharidusasutuste arv

õppeasutuste arv

0 2020 15 SFOS, projektide aru- anded

6 e ESF+ Üle- mineku

PSR25 Töökohapõhises õppes osalejad, kes said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni

Osaluskord

69% 2020 75% SFOS, projektide aru- anded

2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 102: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria

Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673

6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666

6 ESF+ Ülemineku e 149 60 522 672

6 ESF+ Ülemineku e 150 41 892 805

Tabel 103: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku e 01 127 734 816

92

Tabel 104: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku e 33 127 734 816

Tabel 105: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673

6 ESF+ Ülemineku e 10 112 044 143

Tabel 106: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku e 02 127 734 816

2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks

2.1.6.4.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)

 Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.

 Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.

 Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes.

Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h.

Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades:

1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga

Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist.

2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele

93

Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse.

3. Hariduse tugiteenused

Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega.

Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne).

Rakendades asjakohaseid sekkumisi:

1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette;

2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda;

3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

- 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid.

- 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtjate ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne.

94

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.4.2. Näitajad

Tabel 107: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

6 f ESF+ Ülemineku PSO30 Õppenõustamisteenuse nõustamisjuhtumite arv

Nõustamis- juhtum

7500 30 000

6 fESF+ÜleminekuPSO28 Noorsootöö teenustes osalenute arv

osalemiskord 0 84 000

6 f ESF+ Ülemineku PSO29 Noorsootöö teenustes osalenud NEET noorte arv

osalemiskord 2100 10 000

Tabel 108: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

) A

n d

m e

te a

ll ik

a s

6 fESF+Üle- mineku

PSR27 Õppenõustamist eenuse klienditagasiside

soovitusind eks (%)

75% 2019 75% SFOS, projek- tide

95

aru- anded

6 f ESF+ Üle- mineku

PSR26 Tugimeetmetes osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest

% osalejatest

68% (2016- 2020)

65% SFOS, projek- tide aru- anded

2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 109: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597

6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061

Tabel 110: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658

Tabel 111: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658

Tabel 112: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658

Tabel 113: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658

2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust

2.1.6.5.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

96

Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja

toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada

ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine

ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika

laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset

toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks.

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid

oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes

osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud.

Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi.

Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike

võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on

peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on

heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vahel suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete

õppimisvõimaluste järele.

Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid

kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja

kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna

vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele

reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja

kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam.

Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase

kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone

(mikrokraade) veel välja arendatud.

Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam

pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust.

Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas

oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased,

kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri

vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et

täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning

tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+

programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate

õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppega.. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata

viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha

plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise,

teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega

seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse

täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust.

Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Rahvastiku vananemise trend suurendab vajadust kvalifitseeritud sotsiaaltöötajate järele, kes on üks oluline sihtrühm täiskasvanute mitteformaalses õppes.

Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad.

97

Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid

mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja

õppimisvõimaluste nõuetele.

Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute

õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine).

1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe

pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja

nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega.

2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe

valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise

suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse

sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete

õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning

asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse

digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel.

3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul).

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest.

98

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.5.2. Näitajad

Tabel 114: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te -

g o

o ri

a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

6 gESF+ÜleminekuPSO31 Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv

osalemiskord 16 000 55 731

6 g ESF+ Ülemineku PSO32 Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv sotsiaalvaldkonnas

osalemiskord

500 1869

6 g ESF+ Ülemineku PSO33 Täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv

osaleja

1250 3200

Tabel 115: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

99

6 gESF+ÜleminekuPSR28 Mitteformaal- õppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni

% 93% 2020 85% SFOS, projektide aruanded

2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 116: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku g 151 68 256 453

6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000

Tabel 117: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku g 01 70 256 453

Tabel 118: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku g 33 70 256 453

Tabel 119: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku g 10 70 256 453

Tabel 120: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku g 02 70 256 453

2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet

2.1.6.6.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kulutõhusaim viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga seotud probleeme. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f.

Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike

100

kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete kujundamisel on aluseks Euroopa lastegarantii.

Meetmeid kavandatakse järgmises valdkonnas:

1) Lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad sihtrühmade vajadustel, parandades ka vastavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on olulised vaimse tervisega seotud teemad. Meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonidega jne. Noorte võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist.

2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel.

Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist:

1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes;

2) pakume noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette;

3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule;

4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmisele põlvkonnale;

5) arendame lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist.

Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks (rahaline toetus, KOV spetsialistide nõustamine, juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamine, koolitus, järelevalve, võrgustike loomine).

Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab nende heaolu, Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid.

Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust).

Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda:

1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist.

2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires teenuseid, kuid neil puudub strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida-Virumaa (Kirde- Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks.

3. Võttes arvesse sihtrühma vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist.

Tööalase eesti keele arendamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat

101

kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatelsündmustel sh keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi.

Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedades välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite säilimine põhihariduses ja seeläbi toetatakse Euroopa lastegarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti.

Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Programm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga.

Eeltoodud sekkumised parandavad tööalast konkurentsivõimet, tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele; aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele.

Tagatakse koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne.

Sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

- Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored, kasuperes noored;

- Noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad); - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kriminaalhooldusametnikud; - Eesti elanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed, kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored (sh

ajutiselt Eestis viibivad); - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse

kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; inimesed, kelle esimene keel ei ole eesti keel;

- Kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) spetsialistid, teenuste osutajad, teadlased, õpetajad, haridusasutuste liikmed ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, muud esindusorganisatsioonid, ettevõtjate esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad, lapsevanemad.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

102

Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.6.2. Näitajad

Tabel 121: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S

ih t-

v ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

6 h ESF+ Ülemineku PSO34 Keeleõppe ja lõimumisega seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv

osaluskord 2500 10000

6 h ESF+ Ülemineku PSO35 Loodavate e-keeleõppe teenuste arv

uus teenus 0 4

6 h ESF+ Ülemineku PSO37 Lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine

mudel 0 1

6 h ESF+ Ülemineku PSO38 Riskis olevatele lastele/noortele sekkumiste väljatöötamine

sekkumiste arv

2 5

6 h ESF+ Ülemineku PSO36 Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv

osaluskord 1000

10866

103

Tabel 122: Tulemusnäitajad P

ri o

ri te

e t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

M ä

rk u

se d

6 h ESF +

Ülemineku PSR29 Haridustöö- tajad, kes said koolituse lõppedes kvalifikat- siooni

osalejad 70% 2020 75% SFOS, projekti- de aru- anded

Keele- õppe ja/või integrat- siooniga seotud kooli- tused

6 h ESF +

Ülemineku PSR31 Lastekaitse korraldus- mudeli rakendamine

mudel 0 2020 1 SFOS, projekti- de aru- anded

6 h ESF +

Ülemineku PSR32 Riskis olevatele lastele/noor- tele sekkumiste rakendamine

number0 20205SFOS, projekti- de aru- anded

6 h ESF +

Ülemineku PSR30 Lõimumis- valdkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv

osalusk ord

02020 8693

SFOS, projekti- de aru- anded

2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 123: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku h 152 93 356 890

6 ESF+ Ülemineku h 154 7 845 618

6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788

Tabel 124: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku h 01 103 398 296

Tabel 125: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku h 33 103 398 296

Tabel 126: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku h 05 34 864 118

104

6 ESF+ Ülemineku h 06 24 989 112

6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848

6 ESF+ Ülemineku h 08

2 178 599

6 ESF+ Ülemineku h 09 40 035 619

Tabel 127: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku h 02 103 398 296

2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

2.1.6.7.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne). • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused

105

• Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist ning võimaldavad inimesel elada oma kodus. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist. Nende teenuste sihtrühmadeks on nii inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust (eakad, puudega inimesed) kui ka hooldajad.

 Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist, see hõlmab dementsussõbralikke koduteenuseid ning toetavad päevahoiuteenuse, nende kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tõenduspõhiste sekkumiste/töömetoodikate rakendamist.

 Teenused moodustavad ühtse terviku ERF sekkumisest tehtavate investeeringutega pikaajalise

hoolduse taristusse.

Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada

sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.

 Sekkumise raames suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.

 Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.

 Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris.

Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne. Investeeringute kaudu toetatakse teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustatakse isikukesksete teenuste osutamisse, mis suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistustöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetatakse tegevusi, mis soosivad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad;

106

sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

107

2.1.6.7.2. Näitajad

Tabel 128: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

6 kESF+ÜleminekuPSO39 Hoolekandeteenuste saajate arv

Arv 900 8770

Tabel 129: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

)

A n

d m

e te

a ll

ik a

s

6 k ESF+ Ülemineku PSR33 Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

% 70% 2020 70% SFOS, projektide aruanded

6 k ESF+ Ülemineku PSR34 Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

% 70% 2020 70% SFOS, projektide aruanded

2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 130: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku k 161 42 660 462

Tabel 131: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku k 01 42 660 462

Tabel 132: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku k 33 42 660 462

Tabel 133: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku k 10 42 660 462

Tabel 134: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ESF+ Ülemineku k 02 42 660 462

108

2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

2.1.6.8.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid.

Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta.

Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtjate vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti.

2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja arvestatakse selle kättesaadavusega kõigile õpilastele28. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele.

3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja

28 Vabariigi Valitsuses kinnitatud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on

põhihariduse korraldus, tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transporditeenuse.

109

noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.

4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju.

Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks.

Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud.

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Põhikoolide võrgustiku arendamisse ja ümberkorraldamisse investeerimisel (tegevus 2) keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele (eelkõige Ida-Virumaa), kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele.

Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad.

Ülejäänud tegevuste puhul konkreetseid sihtpiirkonnad puuduvad ning neid viiakse ellu üle-eestiliselt.

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine; kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

110

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

111

2.1.6.8.2. Näitajad

Tabel 135: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

r- k

o n

n a

k

a te

- g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

V a

h e

- e

e sm

ä rk

(2

0 2

4 )

S ih

t- v

ä ä

rt u

s (2

0 2

9 )

6 iiERFÜleminekuRCO67 Uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus

Isikud

200 1700

Tabel 136: Tulemusnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

e e

sm ä

rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID

N ä

it a

ja

M õ

õ tü

h ik

L ä

h te

ta se

v õ

i v

õ rd

lu sv

ä ä

rt u

s

V õ

rd lu

sa a

st a

S ih

tv ä

ä rt

u s

(2 0

2 9

) A

n d

m e

te a

ll ik

a s

6 iiERFÜleminekuRCR71 Uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas

kasutajaid aastas

0

2021 1530 SFOS, projektide aruanded

2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi

Tabel 137: Mõõde 1 – sekkumise valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ERF Ülemineku ii 122 65 090 519

6 ERF Üleminekud ii 149 5 000 000

Tabel 138: Mõõde 2 – rahastamise vorm

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ERF Ülemineku ii 01 70 090 519

Tabel 139: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ERF Ülemineku ii 31 50 000 000

6 ERF Ülemineku ii 33 20 090 519

Tabel 140: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ERF Ülemineku ii 09 N/A

Tabel 141: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond

Prioriteedi number

Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes)

6 ERF Ülemineku ii 03 70 090 519

112

2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

2.1.6.9.1. Fondide sekkumised

Seonduvate meetmete liigid

Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine.

Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust.

Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Kõik investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuinfrastruktuuri tehakse kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (sh üldkommentaar 5 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee kokkuvõtvad tähelepanekud, austades nõuetekohaselt võrdsuse ja valikuvabaduse põhimõtteid, õigust iseseisvale elule, ligipääsetavusele ja mis keelab igasuguse eraldamise), Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lapse õiguste konventsiooni, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskava, Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030 ja muude asjakohased strateegiatega.

Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketiks:

1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks.

Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks.

Lisaks täisealiste toetamisele, on oluline toetada ka kompleksprobleemidega ja suure abivajadusega lapsi, kes vajavad integreeritud tuge nii sotsiaal-, haridus- kui ka tervishoiuvaldkonnast. Laste toetamiseks arendame ESF+ vahendite toel sihtgrupispetsiifilise teraapiaid ja sekkumisi, mida pakutakse nii ööpäevaringselt kui ka nö ambulatoorselt. Ööpäevaringsete teenuseid soovime pakkuda perepõhiselt ja viia lapsed välja ühiselamutüüpi hoonest. Ööpäevaringseid teenuseid pakutakse lastele ajutiselt, eesmärgiga ennetada laste sattumist vanglasse.

113

Teenuse osutamise vältel toimub pidev koostöö perega, et laps saab võimalikult kiiresti tagasi oma tavapärasse keskkonda naasta.

2. Teise tegevussuuna eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks.

Maakondlikesse integreeritud heaolukeskustesse tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Kuna tegemist ei ole tulutoovate tegevustega, siis rakendatakse meetmeid toetuste vormis.

Peamised sihtrühmad

- Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud, suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lapsed

- Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse

- Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud)

Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane.

Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine

Kogu Eesti

Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed

Piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd erieesmärgi tasandil kavandatud ei ole.

Riigi tasandil toetavad sellist koostööd erinevad programmid, milles Eesti osaleb, nt Eesti-Läti programm 2021- 2027, Kesk-Läänemere programm 2021-2027, Läänemere piirkonna programm 2021-2027, Interreg Euroopa programm 2021-2027, URBACT IV 2021-2027, ESPON 2030 ja Interact IV programm 2021-2027. Läänemere strateegia on olulise märksõnana sees Eesti2035-s, kus rõhutatakse, et Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Perioodi 2014-2020 vahehindamise tulemusena selgus, et panus Läänemere strateegiasse on olemas mitmel tasandil pea kõikides prioriteetsetes suundades ning see praktika jätkub 2021+ perioodil. Rakenduskavas on plaanis tegevused, mis panustavad Läänemere strateegia eesmärkidesse (kaitsta Läänemerd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu): jäätmetekke vähendamine ja ringmajanduse toetamine; halvas seisundis veekogumite tervendamine; jääkreostusobjektide ohutustamine; keskkonnahoidlike tehnoloogiate soetamine;

114

kombineeritud sadeveelahenduste toetamine; sadamate akvatooriumide kaitse; üleujutusriskide maandamine; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine; päästevõimekuse suurendamine, sh merepäästevõimekuse tõstmine; KOVidele suunatud kliima- ja muud kohanemise meetmed; roheoskuste arendamine.

Sünergia erinevate programmide ja rakenduskava vahel tagatakse ministeeriumite koostööga, temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Läänemere strateegia rakendamisel jätkab Välisministeerium rahvusliku koordinaatori rollis ning erinevate asutuste koostöö tugevdamisega.

Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine

Ei kohaldu.

2.1.6.9.2. Näitajad

Tabel 142: Väljundnäitajad

P ri

o ri

te e

t

E ri

- e

e sm

ä rk

F o

n d

P ii

rk o

n n

a

k a

te g

o o

ri a

ID