| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/3097-1 |
| Registreeritud | 10.12.2025 |
| Sünkroonitud | 11.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Kantsleri vastutusvaldkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1377 - kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d8f583-e720-4167-9203-1e7142b7389c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d8f583-e720-4167-9203-1e7142b7389c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/867
Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsuse.
Palume tagasisidet 30 päeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisa: Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsus
Andrus Jõgi 58851311 [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
24.11.2025
Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsus
1. Väljatöötamise kavatsuse koostamise põhjus
Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2029 punkt nr 76 näeb ette tagada otsustusõiguse
suurendamiseks hariduse valdkonnas kohaliku omavalitsuse autonoomia rahaliste ressursside
puhul ning vähendada hariduse rahastamise killustatust ja seonduvat bürokraatiat. Selleks
viiakse sihtotstarbelised haridustoetused (v.a õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast
kohalike omavalitsuste tuludesse (tähtaeg I kvartal 2027). Hariduse korraldus vajab Eestis
selgemat korrastatust: õigused, kohustused, ressursid ja vastutus peavad asuma ühes kohas
koos, sest vaid sellisel juhul saab toimida eesmärgistatud sihipärane juhtimine.1
Väljatöötamiskavatsuses esitatavad ettepanekud puudutavad kohaliku omavalitsuse üksustele
(edaspidi KOV) makstavate mitmete toetuste rahastamisallikate muudatust. KOV ülesanded,
õigused ja kohustused seejuures ei muutu.
Tulubaasi tõstmist kaalutakse põhihariduse andmise toetusega (v.a õpetaja palk), huvitegevuse
ja -hariduse toetusega ja õpilaskodu toetusega, aga lisaks ka suure hooldus- ja abivajadusega
lapsele abi osutamise toetusega ja kohalike teede hoiu toetusega. Tulubaasi tõstmise all
mõistetakse antud VTK raames nende vahendite jaotamist toetuse asemel KOV tulumaksu ja
tasandusfondi laekumise suurendamise kaudu. Tulubaasi üle tõstetavate toetuste kogumaht
moodustas 2025. aastal 118,4 mln eurot.
2. Lahendatav probleem
OECD hinnangul on Eesti KOV-ide rahandussüsteemi üks probleemsemaid elemente KOV
finantsautonoomia puudumine, mis mõjutab otseselt nende finantssuutlikkust ja seeläbi avalike
teenuste osutamist2. Kohalike teenuste jooksvate kulude sihtotstarbelisest rahastamisest
loobumist on soovitanud OECD Eestile korduvalt3.
Sihtotstarbeliste toetuste sedavõrd ulatuslik kasutamine ei ole majanduslikult ratsionaalne.
Sellised toetusskeemid oleks õigustatud vaid piiratud olukordades, näiteks ulatusliku piiriülese
teenusvõrgu korral või kui vastava teenuse pakkumiseks kohalik huvi puudub.
Sihtotstarbelistelt toetustel on ebasoovitavad kõrvalised mõjud. Ülemäärane sõltuvus riiklikest
toetustest võib märkimisväärselt nõrgendada KOV fiskaaldistsipliini - tuues kaasa liigsed
1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/uld-ja-
kutseharidus 2 Towards a Single Government Approach: Estonia. OECD 2011 3 Näiteks: Targalt kahanev Eesti, OECD 2022: Eesti peaks tõsiselt kaaluma omavalitsuste toetussüsteemi
reformimist. Praegune süsteem on keeruline, kattuvate näitajatega, sihtotstarbelised toetused ei tööta hästi koos
tasandusfondiga. Eesti peaks loobuma või vähemalt oluliselt vähendama keeruliste sihtotstarbeliste toetuste
kasutamist. Sellest vabanenud raha saaks suunata tasandusfondi tugevdamiseks. Sellest võidaksid kõik
omavalitsused, sh kahaneva elanikkonnaga, sest nad saaksid paremini suunata vahendeid lähtuvalt kohapealsetest
vajadusest ja soovidest.
kulutused, motivatsiooni vähenemise kohalikul tasandil tulude suurendamiseks, suure
eelarvepuudujäägi ja võlgade kuhjumise nii kohalikul kui riikliku tasandil. Ka hägustavad
sihtotstarbelised toetused vastustust ning vähendavad teenuse tarbijate ja selle eest maksjate
vahelist seotust.4
Mitte sihtotstarbeliselt kohalike teenuste rahastamine motiveerib KOV-e pakkuma teenuseid
efektiivsemalt, sest kasu akumuleerub kohalikul tasemel. Sihtotstarbeta lahendused
võimaldavad muuhulgas paindlikkust, integreeritud lahendusi, selget vastutust kui ka kohalike
eripäradega ja vajadustega arvestamist.
Riigikontroll jõudis 2022. aasta kontrolliaruandes „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“5
järgmisele järeldusele: „Auditeerimise käigus osapooltelt kogutud info ei sisalda
kasutuspiirangutega jätkamise toetuseks olulisi ega sisulisi argumente, kasutuspiirangute mõju
toetatavates valdkondades toimunud või soovitavale arengule on ebamäärane. Riigikontroll
leiab, et 2017. aastal Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse võetud suund – kaotada
omavalitsuslike ülesannetega seotud toetusfondi toetustelt kasutuspiirangud – pakub võimalusi
parandada avaliku raha kasutamise tõhusust“.
Arutluse all olevad toetused ei ole riigieelarves valdavalt kasvanud või on osaliselt ka
vähenenud. Õppevahendite toetus on püsinud tasemel 57 eurot õpilase kohta aastast 2011.
Täiendkoolituse toetust ja juhtimiskulude toetust vähendati 2013. aastal ja need on püsinud
tasemel vastavalt 12 eurot ja 92 eurot õpilase kohta sellest ajast peale. Kohalike teede hoiu
toetus on püsinud 29,3 mln euro tasemel aastast 2013 (ja on 30% väiksem kui aastal 2008 ning
võrdne 2007. aasta tasemega). Koolilõuna toetust on suurendatud 0,78 eurolt 1,0 eurole päevas
2018. aastal. Huvitegevuse ja -hariduse toetuse maht oli algselt 14,25 mln eurot, kuid on
tänaseks kahe kärpe tulemusena vähenenud 9,25 mln eurole. Suure hooldus- ja abivajadusega
lapsele abi osutamise toetuse maht ei ole muutunud selle toetuse tekkimisest alates 2017. aastal.
Kultuuriranitsa toetus on püsinud samal tasemel 2023. aastast peale. Üksnes tõhustatud toe või
eritoe rakendamiseks antav tegevuskulutoetuse määr on iga-aastaselt kasvanud (lähtub KOV-
ide keskmisest kulust koolidele). Kui toetuse maht on ka jäänud aastateks samaks, siis selle
reaalne ostujõud on ajas siiski kahanenud. Inflatsioon on näiteks viimasel kümnel aastal (2016–
2025) olnud 62%.
2. Eesmärgid
Eesmärk on kohalike teenuste rahastamismudeli kujundamine selliselt, et see tagaks nende
jätkusuutlikku, efektiivse ja kvaliteetse korralduse. Muudatus võimaldaks KOV-idel jaotada
ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Tulumaksu kasv võimaldaks tulude
muutust kooskõlas majandusliku arenguga, sõltumata keskvalitsuse iga-aastastest eelarve
otsustest. Lisaks väheneks ebamäärasus selles, kes mille eest vastutab.
3. Võimalikud lahendused
Võimalike lahendustena kaaluti järgmisi variante:
1) mitte midagi tegemine;
2) toetuste KOV tulubaasi tõstmine (soovitud lahendus).
4 Taxes and Grants: On the Revenue Mix of Sub-central Governments. OECD 2009. 5 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/3558/Area/18/language/et-EE/Default.aspx
Mitte midagi tegemisel toodud probleemid ei lahene. See jätaks KOV-id oma teenuse
korraldamisel endiselt sõltuma keskvalitsuse ühekordsetest otsustest ning ei tagaks selge
vastutuse ja jätkusuutlikku rahastusega teenuste korraldust. Seetõttu on käesoleva eelnõu VTK-
s analüüsitud toetuste KOV tulubaasi tõstmise mõjusid.
Muudatuse kooskõla põhiseadusega
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikkel 9 lõike 7 kohaselt ei tohiks riik
võimaluse korral seostada KOV-idele eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide
rahastamisega. Toetuste saamine ei või võta KOV-ilt ära tema põhivabadust tegutseda oma
pädevuse raames omal äranägemisel.6
Põhiseaduse (edaspidi PS) kohaselt kehtib KOV-idele enesekorraldusõiguse tagatis.
Enesekorraldusõiguse tagatise (PS § 154 lg 1 ja § 160, EKOH art 4 lg-d 2 ja 4, art 6 lg 1) kui
KOV põhitagatise (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 29) eesmärk on tagada KOV
enesekorraldusõigus ehk autonoomia, mille põhisisuks on otsustus- ja valikudiskretsioon
kohaliku elu küsimuste lahendamisel (RKPJKo 16.01.2007, 3-4-1-9-06, p 22).
Finantstagatise (PS § 154 ja § 157 lg 2, EKOH art 9) alla kuuluvad õigused on suunatud
enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seondudes valdade ja
linnade majandusliku suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e
kohaliku elu küsimused (PS § 154 lg 1), riiklikud ülesanded (PS § 154 lg 2)) (RKPJKo
09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 41; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 50).
KOV-ide rahastamine omavalitsuslike ülesannete täitmiseks peab toimuma vähemalt
minimaalses vajalikus mahus, st määral, mis võimaldaks otsustada ja korraldada minimaalselt
vajalikke omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Tähtis on, et KOV-idele
oleks tagatud mitte ainult õiguslik, vaid ka tegelik võimalus otsustada, kas ja kuidas kohaliku
elu küsimusi lahendada (RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 20). PS paragrahvi 154 lõikest 1
tuleneb, et omavalitsuslike ülesannete rahastatus ei tohi sattuda tervikuna ebaproportsionaalselt
suurde sõltuvusse riigi ühekordsetest rahaeraldistest, vaid peab peegeldama adekvaatselt üldist
majanduslikku olukorda.7
Riigieelarvest ei ole küll keelatud KOV-ide teenuste korraldust sihtotstarbeliselt rahastada, kuid
kuna sihtotstarbeline rahastamine piirab KOV-ide enesekorraldusõigust, tuleb PS ja EKOH
kohaselt eelistada sihtotstarbelisele rahastamisele mitte sihtotstarbelist rahastamist.
Sihtotstarbelist rahastamist võib kasutada üksnes juhul, kui selleks on piisavalt kaalukad
põhjendused, mis õigustavad sekkumist KOV enesekorraldusõigusesse.
4. Kaasatud osapooled
Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (edaspidi ELVL) kokkuleppel moodustati ministeeriumide
(Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja
Sotsiaalministeerium) ja ELVL määratud KOV esindajate vaheline alatöörühm, mille
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/208032011003 7 https://pohiseadus.ee/sisu/3638
ülesandeks sai välja töötada ja kokku leppida detailses lahenduses toetuste tulubaasi üle
andmiseks. Töörühmal toimus kolm koosolekut 2025. a juunist oktoobrini.
Alatöörühm töötas läbi erinevaid riigieelarve neutraalseid lahendusi ning kokkuvõttes otsustas
teha järgmise ettepaneku:
• 2027. aastast anda toetused tulubaasi selliselt, et suurendatakse KOV-idele laekuvat
tulumaksu määra 0,34 protsendipunkti ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi (sh
kompensatsioonimehhanismiks). Kompensatsioonimehhanismiga tagada, et ühelgi KOV-il ei
väheneks tulubaas reformi tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% ning muutus ei oleks
negatiivne perioodil 2028-2038.
• Kuna osadel KOV-idel vähenevad 2027. aastal tulud toetuste üle andmisel kogumahus 1,4
miljonit eurot, tegi alatöörühm ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile ja
Kliimaministeeriumile otsida üleandmise soodustamiseks võimalusi täiendavaks rahastuseks,
mille arvelt saaks katta tekkivat vähenemist.
ELVL taotleb oma 30. oktoober 2025. a kirjaga nr 2-2/140 üle antavate toetuste mahu
suurendamist 3,1 mln euro võrra, et saavutada riigieelarve neutraalse stsenaariumiga võrreldes
suurem tulumaksumäära tõus (0,34 asemele 0,37 portsendipunkti) ja sellega ka tulukamatele
KOV-idele vahendite tulubaasi üleandmise järgselt tulude kasvuni jõudmine varem kui kümne
aasta pärast mõningatel juhtudel. Lisaks märgib ELVL, et nende hinnangul on tegemist ühe
olulisema KOV-ide puudutava reformiga peale haldusreformi ja selle õnnestumine kirjutaks
uue lehekülje KOV ja keskvalitsuse konstruktiivsete suhte ajalukku. See samm on märgilise
tähtsusega Eesti KOV-ide rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt. Tulubaasi
tugevdamine ja finantsautonoomia suurendamine on eeldus, et KOV-id saaksid iseseisvalt ja
tõhusalt täita neile pandud ülesandeid ning tagada piirkondade tasakaalustatud arengu.
5. Mõju
Soovitud muudatus: KOV-idele laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi suurendamine
toetuste arvelt.
Muudatused ei avalda otsest mõju demograafiale, majandusele, julgeolekule, välissuhetele ega
elu- ja looduskeskkonnale. Muudatuse mõjud on suunatud KOV-ide teenuste rahastamisallikate
muutmisele. Selle raames ei muudeta KOV-ide ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Kuna
muudatus mõjutaks KOV-ide teenuste rahastusallikaid, on seetõttu mõjusid analüüsitud läbi
neile avalduva mõju.
5.1 Mõju valdkond: mõju KOV asutuste töökorraldusele
KOVide töökoormus väheneb, kuna rahastamisallikate hulk väheneb ning ei ole vaja pidada
eraldi arvestust toetustest ja muudest vahenditest tehtud kuludel.
Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.
Mõju ulatus on väike, sest KOV-ide ülesanded ja vastutus jääb samaks ning muutub üksnes
tulude laekumise viis.
Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab KOV-ide iga aastast eelarve ja
eelarvestrateegia planeerimist.
Ebasobivate mõjude risk on väike, sest kaob rahastamise sihtotstarve, aga seejuures KOV
ülesanded, kohustused ja õigused jäävad samaks. KOV-id jätkavad vähemalt juba välja
kujunenud mahus teenuste osutamist edasi.
Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide töökorraldusele on väike ja positiivne.
5.2 Mõju valdkond: mõju riigieelarvele ja KOV asutuste tuludele ja kuludele
Toetuste tulubaasi tõstmine ehk vahendite jaotamine läbi tulumaksu ja tasandusfondi
võimaldab luua lahenduse, kus rahastus muutub iga-aastaselt vastavalt tulumaksu muutusele ja
tasandusfondi arengutele (tasandusfond ei kasva automaatselt, kuid see aitab ühtlustada
tulumaksu laekumise ja kuluvajaduse muutust KOV-ide vahel). Sihtotstarbe kaotamine
võimaldab KOV-idel suunata vahendeid vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele.
Muudatusega kaasneb KOV-ide vaheline koolikoha arvlemise maht, kuid arvlemiste arv jääb
samaks. Kui üldharidustoetust eraldatakse õpilase koolijärgsele KOV-ile, siis tulumaksu ja
tasandusfondi laekumine kujuneb õpilase elukoha järgi. Kui õpilane käib mõne teise KOV
koolis, maksab tema koolikoha eest elukohajärgne KOV üldjuhul keskmise tegevuskulu
ulatuses.
Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.
Mõju ulatus on väike lühemas, aga keskmine pikemas perspektiivis. Kuna hetkel puudub
ELVL taotletud lisavahendite kohta otsus, on siinkohal mõjuarvestused tehtud arvestusega, et
toetused antakse tulubaasi üleandmise aastal riigieelarve neutraalselt ehk samas mahus, kui
oleks nende maht olnud toetusena. Sealt edasi muutub vahendite maht vastavalt KOV
tulumaksu ja tasandusfondi muutusele. Üle antavatest vahenditest ca 2/3 liiguks tulumaksu ja
1/3 tasandusfondi suurendamisse. Tasandusfond on vajalik tulumaksu laekumiste ja KOV-ide
kuluvajaduse erinevuste ühtlustamiseks. Tulubaasi tõstetavad vahendid moodustavad KOV-ide
kogu sissetulekutest ca 3%.
Tabel 1. Tulubaasi tõstetud summade muutus8
mln eurot 2027 2028 2029
Tulumaks (KOV määr +0,34 protsendipunkti) 66,3 75,9 79,4
Tasandusfond9 üleminekumehhanismiga 52,1 46,1 46,1
Kokku 118,4 122,0 125,5
Toetused antakse tulubaasi üle riigieelarve neutraalselt, st samas summas kui need olid
toetusena ja seega ei too üleandmise aastal kaasa mõju riigieelarve tuludega ega kuludele.
Edaspidiselt sõltub mõju sellest, kas KOV tulubaasi kasv on kiirem või aeglasem toetuste
võimalikust muutusest. Nagu peatükis 2 on märgitud, aitab vahendite KOV tulubaasi tõstmine
ära hoida üleliigseid kulusid nii KOV kui ka keskvalitsuse tasandil.
8 Aluseks on võetud Rahandusministeeriumi 2026. aasta riigieelarve raames tehtud majandusprognoos 9 KOV tulumaksumäära tõstmise mõju avaldub I aastal veebruarist. Jaanuari laekumise osa eraldatakse seetõttu I
aastal läbi tasandusfondi. Järgnevatel aastatel laekub vastav tulumaks juba jaanuaris ning tasandusfondis seda
osa vaja ei ole.
Mõju avaldumise sagedus on suur, mõjutades KOV jooksvat tulude laekumist.
Ebasobivate mõjude risk on väike. Tulumaksust ja tasandusfondist laekumise alused on
toetuste senisest jaotusest erinev. Et muudatusega ei kaasneks mõnele KOV-ile olulisi
negatiivsed mõjusid toetuste tulubaasi andmise tõttu, on aruteludes kokku lepitud
üleminekumehhanismi loomine.
Üleminekumehhanismiga tagatakse, et ühelgi KOV-il ei väheneks laekumine toetuste
üleandmise tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% tulubaasist võrreldes stsenaariumiga kui
midagi ei muutuks ning muutus ei oleks negatiivse mõjuga perioodil 2028–2038. Vahendid
planeeritakse riigieelarves tasandusfondis tulude-kulude tasandusest eraldi ning sealt aastate
jooksul vabanevad vahendid suunatakse tasandusfondi tulude-kulude tasandusse.
Üleminekumehhanismi suunatud vahendid ajas vähenevad, sest KOV-ide tulumaks iga-
aastaselt kasvab, vähendades sellega algselt tekkivaid negatiivseid tulemeid.
Kuna edaspidine rahastamine sõltuks põhiosas tulumaksu laekumisest, on olemas ka risk, et
majanduslanguse korral võib laekumine ka väheneda. Tegemist on riskiga lühiajalise vaates.
Siiski ei ole siin risk suurem kui toetustega jätkamise korral. Viimase 20. aasta jooksul on KOV-
ide tulumaksu laekumine olnud negatiivne kahel aastal – 2009-2010. Lähtudes ajaloolisest
kogemusest saab öelda, et risk tulubaasi väiksemale laekumisele on väiksem kui toetustega
jätkamisel.
Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide rahastusele on positiivne, kuna tulumaksu
laekumise kasvutempo potentsiaal on kõrgem toetustega jätkamisest.
5.3 Mõju valdkond: mõju KOV teenustele
Toetuse tulubaasi tõstmisega ei muudeta KOV ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Siiski
võimaldab toetuse asendamine tulubaasiliste laekumistega KOV-idel suunata vahendeid
vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele, tõstes kohalike teenuse efektiivsust ja
kvaliteeti. Kvaliteedi tõusu võimaldab ka majandusarenguga kaasas käiv tulude muutus.
Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.
Mõju ulatus on keskmine. Erinevalt toetustest võimaldavad tulubaasi tõstetud vahendid
edaspidiselt kohalike teenuste jätkusuutlikumat korraldamist ja pikaajalise planeerimist.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, muudatus mõjutab teenuste jooksvat pakkumist.
Ebasobivate mõjude risk on väike, sest nii Eesti kui rahvusvahelised kogemused näitavad, et
finantsautonoomia aitab tõsta nii teenuste osutamise efektiivust kui ka kvaliteeti.
Eelpool viidatud Riigikontrolli auditi kohaselt peljatakse, et valdkonda senimaani suunatud
raha läheb piirangute kaotamise järel KOV-is edaspidi mujale (nt õpetajate palgaraha teedesse
ja vastupidi). KOV-de tänane vastavate teenuste rahastus ületab oluliselt riigi toetuste mahtu.
Seega kui KOV sooviks nende teenuste rahastust vähendada, on neil selleks võimalus juba täna
ja mitmes valdkonnas oluliselt suuremates mahtudes10. Nii Eesti kui ka rahvusvaheline
kogemus näitab, et KOV-id ei ole aldid vähendama juba saavutatud teenuste tasemeid ka
sihtotstarbe kaotamise korral. Võimalik rahade ümber tõstmine on seotud olemasolevate
vahendite parema suunamisega teenuste kvaliteedi või kättesaadavuse tõstmiseks, mitte
vähendamiseks. Nagu näitab ka eelpool märgitud Riigikontrolli uuring, siis ratsionaalseid
põhjusi toetuste tulubaasi mitte tõstmiseks auditis ei selgunud ning valdkondades esinev kartus
on ennekõike tunnetuslik.
Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide teenuste korraldusele on positiivne. Seda toetab
ulatuslik rahvusvaheline kogemus ja uuringud.
5.4 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Mõju olulisus:
Sihtrühma suurus on suur, sest hõlmab 78 KOVi.
Mõju ulatus on madal. Harjumaa ja Tartu tulukamate KOV-ide tulemus jääb väiksemaks kui
tasandusfondi saajatel, vähendades sellega vähesel määral KOV-ide tulukuse vahesid.
Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab vähesel määral jooksvalt teenuste
korraldust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest regionaalsed erinevused toetuste
tulubaasi andmisest oluliselt ei muutu ning erinevusi aitab tasandada nii tasandusfond tervikuna
kui ka täiendav üleminekumehhanism.
Eelnõu kohaselt on mõju kõikides KOV gruppides üleandmise aasta teisest aastast alates
vähemalt null või positiivne. Gruppide võrdluses avaldub toetuste tulubaasi üleandmise mõju
positiivsemalt tasandusfondi saajate (väiksema tulukusega KOV-ide) jaoks. Tasandusfondi
mittesaajate madalam tulemus on tingitud kõrgemast õpilaste osakaalust, mida tulumaksu
suurendamine ei suuda algselt ära katta, mistõttu on nende jaoks oluline
kompensatsioonimehhanismiga tagatud põrand. Kompensatsioonimehhanismi lõppemisel
sõltub nende laekumine üksnes kasvavast tulumaksust (erinevalt tasandusfondi saajatest, kellel
osa laekumine sõltub ka tasandusfondist, mis ei kasva), mistõttu on seejärel nende kasvutempo
teiste gruppidega kiirem ning võimaldab neil järgi kasvada.
10 Näiteks kui kohalike teede hoiu toetus on samal tasemel kui aastal 2007 (29 mln eurot), on KOV-ide teehoiu
kogukulud kasvanud 2024. aastaks ca 90 mln euro võrra. Kui riigi koolilõuna toetus on püsinud tasemel 1 eurot
õpilase kohta aastast 2018 (toetus 2028. a 23 mln eurot, 2024. a 24 mln eurot), on KOV-id omapanuse
kahekordistanud (7 mln eurolt 14 mln eurole). Kui huvitegevuse toetus on kahe kärpe tulemusena vähenenud
aastatel 2018–2024 14,25 mln eurolt 9,25 mln eurole, on samal ajal KOV-ide kogukulud huvitegevusele,
noorsootööle ja spordile kasvanud 128 mln eurolt 208 mln eurole.
Tabel 2. Toetuste tulubaasi andmise mõju KOV gruppide lõikes osakaaluna tulubaasist11
Keskus tagamaa grupi madalam tulemus on tingitud ajaolust, et antud gruppi sattunud osad
KOV-id (nt Paide linn, Lüganuse vald, Kambja vald) liiguvad tasandusfondi saajate ringist välja
ja muutuvad oma tulemuselt seetõttu sarnaseks muu Eesti tulukate grupile.
Kokkuvõtvalt mõju regionaalsetele erinevuste vähenemisele on positiivne, aga väike.
6. Edasine väljatöötamine
VTK-le järgneb eelnõu koostamine ja menetlemine 2026. aastal. Muuta tuleb põhikooli- ja
gümnaasiumiseadust, noorsootööseadust, sotsiaalhoolekande seadust, liiklusseadust ja
tulumaksu seadust. Tasandusfondi muudatuses vormistatakse vastava aasta riigieelarve
eelnõuga (alates 2027. aasta riigieelarvest).
11 Siinkohal arvestatud osakaaluna tulumaksust, tasandusfondist ja üle antavate toetuste summast. Tabelis toodud
viimased neli gruppi on tasandusfondi saajad ja on gruppideks jaotatud vastavalt tagamaalisuse koefitsiendile.
Mõjuarvestused võtavad arvesse muutusi koolikoha arvlemises.