Eelnõu arvamuse avaldamine

Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/867

Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsuse.

Palume tagasisidet 30 päeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisa: Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsus

Andrus Jõgi 58851311 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

24.11.2025

Kohalike omavalitsuste toetuste tulubaasi tõstmise väljatöötamiskavatsus

1. Väljatöötamise kavatsuse koostamise põhjus

Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2029 punkt nr 76 näeb ette tagada otsustusõiguse

suurendamiseks hariduse valdkonnas kohaliku omavalitsuse autonoomia rahaliste ressursside

puhul ning vähendada hariduse rahastamise killustatust ja seonduvat bürokraatiat. Selleks

viiakse sihtotstarbelised haridustoetused (v.a õpetajate palgatoetus) alates 2027. aastast

kohalike omavalitsuste tuludesse (tähtaeg I kvartal 2027). Hariduse korraldus vajab Eestis

selgemat korrastatust: õigused, kohustused, ressursid ja vastutus peavad asuma ühes kohas

koos, sest vaid sellisel juhul saab toimida eesmärgistatud sihipärane juhtimine.1

Väljatöötamiskavatsuses esitatavad ettepanekud puudutavad kohaliku omavalitsuse üksustele

(edaspidi KOV) makstavate mitmete toetuste rahastamisallikate muudatust. KOV ülesanded,

õigused ja kohustused seejuures ei muutu.

Tulubaasi tõstmist kaalutakse põhihariduse andmise toetusega (v.a õpetaja palk), huvitegevuse

ja -hariduse toetusega ja õpilaskodu toetusega, aga lisaks ka suure hooldus- ja abivajadusega

lapsele abi osutamise toetusega ja kohalike teede hoiu toetusega. Tulubaasi tõstmise all

mõistetakse antud VTK raames nende vahendite jaotamist toetuse asemel KOV tulumaksu ja

tasandusfondi laekumise suurendamise kaudu. Tulubaasi üle tõstetavate toetuste kogumaht

moodustas 2025. aastal 118,4 mln eurot.

2. Lahendatav probleem

OECD hinnangul on Eesti KOV-ide rahandussüsteemi üks probleemsemaid elemente KOV

finantsautonoomia puudumine, mis mõjutab otseselt nende finantssuutlikkust ja seeläbi avalike

teenuste osutamist2. Kohalike teenuste jooksvate kulude sihtotstarbelisest rahastamisest

loobumist on soovitanud OECD Eestile korduvalt3.

Sihtotstarbeliste toetuste sedavõrd ulatuslik kasutamine ei ole majanduslikult ratsionaalne.

Sellised toetusskeemid oleks õigustatud vaid piiratud olukordades, näiteks ulatusliku piiriülese

teenusvõrgu korral või kui vastava teenuse pakkumiseks kohalik huvi puudub.

Sihtotstarbelistelt toetustel on ebasoovitavad kõrvalised mõjud. Ülemäärane sõltuvus riiklikest

toetustest võib märkimisväärselt nõrgendada KOV fiskaaldistsipliini - tuues kaasa liigsed

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/uld-ja-

kutseharidus 2 Towards a Single Government Approach: Estonia. OECD 2011 3 Näiteks: Targalt kahanev Eesti, OECD 2022: Eesti peaks tõsiselt kaaluma omavalitsuste toetussüsteemi

reformimist. Praegune süsteem on keeruline, kattuvate näitajatega, sihtotstarbelised toetused ei tööta hästi koos

tasandusfondiga. Eesti peaks loobuma või vähemalt oluliselt vähendama keeruliste sihtotstarbeliste toetuste

kasutamist. Sellest vabanenud raha saaks suunata tasandusfondi tugevdamiseks. Sellest võidaksid kõik

omavalitsused, sh kahaneva elanikkonnaga, sest nad saaksid paremini suunata vahendeid lähtuvalt kohapealsetest

vajadusest ja soovidest.

kulutused, motivatsiooni vähenemise kohalikul tasandil tulude suurendamiseks, suure

eelarvepuudujäägi ja võlgade kuhjumise nii kohalikul kui riikliku tasandil. Ka hägustavad

sihtotstarbelised toetused vastustust ning vähendavad teenuse tarbijate ja selle eest maksjate

vahelist seotust.4

Mitte sihtotstarbeliselt kohalike teenuste rahastamine motiveerib KOV-e pakkuma teenuseid

efektiivsemalt, sest kasu akumuleerub kohalikul tasemel. Sihtotstarbeta lahendused

võimaldavad muuhulgas paindlikkust, integreeritud lahendusi, selget vastutust kui ka kohalike

eripäradega ja vajadustega arvestamist.

Riigikontroll jõudis 2022. aasta kontrolliaruandes „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“5

järgmisele järeldusele: „Auditeerimise käigus osapooltelt kogutud info ei sisalda

kasutuspiirangutega jätkamise toetuseks olulisi ega sisulisi argumente, kasutuspiirangute mõju

toetatavates valdkondades toimunud või soovitavale arengule on ebamäärane. Riigikontroll

leiab, et 2017. aastal Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse võetud suund – kaotada

omavalitsuslike ülesannetega seotud toetusfondi toetustelt kasutuspiirangud – pakub võimalusi

parandada avaliku raha kasutamise tõhusust“.

Arutluse all olevad toetused ei ole riigieelarves valdavalt kasvanud või on osaliselt ka

vähenenud. Õppevahendite toetus on püsinud tasemel 57 eurot õpilase kohta aastast 2011.

Täiendkoolituse toetust ja juhtimiskulude toetust vähendati 2013. aastal ja need on püsinud

tasemel vastavalt 12 eurot ja 92 eurot õpilase kohta sellest ajast peale. Kohalike teede hoiu

toetus on püsinud 29,3 mln euro tasemel aastast 2013 (ja on 30% väiksem kui aastal 2008 ning

võrdne 2007. aasta tasemega). Koolilõuna toetust on suurendatud 0,78 eurolt 1,0 eurole päevas

2018. aastal. Huvitegevuse ja -hariduse toetuse maht oli algselt 14,25 mln eurot, kuid on

tänaseks kahe kärpe tulemusena vähenenud 9,25 mln eurole. Suure hooldus- ja abivajadusega

lapsele abi osutamise toetuse maht ei ole muutunud selle toetuse tekkimisest alates 2017. aastal.

Kultuuriranitsa toetus on püsinud samal tasemel 2023. aastast peale. Üksnes tõhustatud toe või

eritoe rakendamiseks antav tegevuskulutoetuse määr on iga-aastaselt kasvanud (lähtub KOV-

ide keskmisest kulust koolidele). Kui toetuse maht on ka jäänud aastateks samaks, siis selle

reaalne ostujõud on ajas siiski kahanenud. Inflatsioon on näiteks viimasel kümnel aastal (2016–

2025) olnud 62%.

2. Eesmärgid

Eesmärk on kohalike teenuste rahastamismudeli kujundamine selliselt, et see tagaks nende

jätkusuutlikku, efektiivse ja kvaliteetse korralduse. Muudatus võimaldaks KOV-idel jaotada

ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Tulumaksu kasv võimaldaks tulude

muutust kooskõlas majandusliku arenguga, sõltumata keskvalitsuse iga-aastastest eelarve

otsustest. Lisaks väheneks ebamäärasus selles, kes mille eest vastutab.

3. Võimalikud lahendused

Võimalike lahendustena kaaluti järgmisi variante:

1) mitte midagi tegemine;

2) toetuste KOV tulubaasi tõstmine (soovitud lahendus).

4 Taxes and Grants: On the Revenue Mix of Sub-central Governments. OECD 2009. 5 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/3558/Area/18/language/et-EE/Default.aspx

Mitte midagi tegemisel toodud probleemid ei lahene. See jätaks KOV-id oma teenuse

korraldamisel endiselt sõltuma keskvalitsuse ühekordsetest otsustest ning ei tagaks selge

vastutuse ja jätkusuutlikku rahastusega teenuste korraldust. Seetõttu on käesoleva eelnõu VTK-

s analüüsitud toetuste KOV tulubaasi tõstmise mõjusid.

Muudatuse kooskõla põhiseadusega

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikkel 9 lõike 7 kohaselt ei tohiks riik

võimaluse korral seostada KOV-idele eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide

rahastamisega. Toetuste saamine ei või võta KOV-ilt ära tema põhivabadust tegutseda oma

pädevuse raames omal äranägemisel.6

Põhiseaduse (edaspidi PS) kohaselt kehtib KOV-idele enesekorraldusõiguse tagatis.

Enesekorraldusõiguse tagatise (PS § 154 lg 1 ja § 160, EKOH art 4 lg-d 2 ja 4, art 6 lg 1) kui

KOV põhitagatise (RKPJKo 09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 29) eesmärk on tagada KOV

enesekorraldusõigus ehk autonoomia, mille põhisisuks on otsustus- ja valikudiskretsioon

kohaliku elu küsimuste lahendamisel (RKPJKo 16.01.2007, 3-4-1-9-06, p 22).

Finantstagatise (PS § 154 ja § 157 lg 2, EKOH art 9) alla kuuluvad õigused on suunatud

enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seondudes valdade ja

linnade majandusliku suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e

kohaliku elu küsimused (PS § 154 lg 1), riiklikud ülesanded (PS § 154 lg 2)) (RKPJKo

09.06.2009, 3-4-1-2-09, p 41; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 50).

KOV-ide rahastamine omavalitsuslike ülesannete täitmiseks peab toimuma vähemalt

minimaalses vajalikus mahus, st määral, mis võimaldaks otsustada ja korraldada minimaalselt

vajalikke omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Tähtis on, et KOV-idele

oleks tagatud mitte ainult õiguslik, vaid ka tegelik võimalus otsustada, kas ja kuidas kohaliku

elu küsimusi lahendada (RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 20). PS paragrahvi 154 lõikest 1

tuleneb, et omavalitsuslike ülesannete rahastatus ei tohi sattuda tervikuna ebaproportsionaalselt

suurde sõltuvusse riigi ühekordsetest rahaeraldistest, vaid peab peegeldama adekvaatselt üldist

majanduslikku olukorda.7

Riigieelarvest ei ole küll keelatud KOV-ide teenuste korraldust sihtotstarbeliselt rahastada, kuid

kuna sihtotstarbeline rahastamine piirab KOV-ide enesekorraldusõigust, tuleb PS ja EKOH

kohaselt eelistada sihtotstarbelisele rahastamisele mitte sihtotstarbelist rahastamist.

Sihtotstarbelist rahastamist võib kasutada üksnes juhul, kui selleks on piisavalt kaalukad

põhjendused, mis õigustavad sekkumist KOV enesekorraldusõigusesse.

4. Kaasatud osapooled

Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (edaspidi ELVL) kokkuleppel moodustati ministeeriumide

(Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja

Sotsiaalministeerium) ja ELVL määratud KOV esindajate vaheline alatöörühm, mille

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/208032011003 7 https://pohiseadus.ee/sisu/3638

ülesandeks sai välja töötada ja kokku leppida detailses lahenduses toetuste tulubaasi üle

andmiseks. Töörühmal toimus kolm koosolekut 2025. a juunist oktoobrini.

Alatöörühm töötas läbi erinevaid riigieelarve neutraalseid lahendusi ning kokkuvõttes otsustas

teha järgmise ettepaneku:

• 2027. aastast anda toetused tulubaasi selliselt, et suurendatakse KOV-idele laekuvat

tulumaksu määra 0,34 protsendipunkti ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi (sh

kompensatsioonimehhanismiks). Kompensatsioonimehhanismiga tagada, et ühelgi KOV-il ei

väheneks tulubaas reformi tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% ning muutus ei oleks

negatiivne perioodil 2028-2038.

• Kuna osadel KOV-idel vähenevad 2027. aastal tulud toetuste üle andmisel kogumahus 1,4

miljonit eurot, tegi alatöörühm ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile otsida üleandmise soodustamiseks võimalusi täiendavaks rahastuseks,

mille arvelt saaks katta tekkivat vähenemist.

ELVL taotleb oma 30. oktoober 2025. a kirjaga nr 2-2/140 üle antavate toetuste mahu

suurendamist 3,1 mln euro võrra, et saavutada riigieelarve neutraalse stsenaariumiga võrreldes

suurem tulumaksumäära tõus (0,34 asemele 0,37 portsendipunkti) ja sellega ka tulukamatele

KOV-idele vahendite tulubaasi üleandmise järgselt tulude kasvuni jõudmine varem kui kümne

aasta pärast mõningatel juhtudel. Lisaks märgib ELVL, et nende hinnangul on tegemist ühe

olulisema KOV-ide puudutava reformiga peale haldusreformi ja selle õnnestumine kirjutaks

uue lehekülje KOV ja keskvalitsuse konstruktiivsete suhte ajalukku. See samm on märgilise

tähtsusega Eesti KOV-ide rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt. Tulubaasi

tugevdamine ja finantsautonoomia suurendamine on eeldus, et KOV-id saaksid iseseisvalt ja

tõhusalt täita neile pandud ülesandeid ning tagada piirkondade tasakaalustatud arengu.

5. Mõju

Soovitud muudatus: KOV-idele laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi suurendamine

toetuste arvelt.

Muudatused ei avalda otsest mõju demograafiale, majandusele, julgeolekule, välissuhetele ega

elu- ja looduskeskkonnale. Muudatuse mõjud on suunatud KOV-ide teenuste rahastamisallikate

muutmisele. Selle raames ei muudeta KOV-ide ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Kuna

muudatus mõjutaks KOV-ide teenuste rahastusallikaid, on seetõttu mõjusid analüüsitud läbi

neile avalduva mõju.

5.1 Mõju valdkond: mõju KOV asutuste töökorraldusele

KOVide töökoormus väheneb, kuna rahastamisallikate hulk väheneb ning ei ole vaja pidada

eraldi arvestust toetustest ja muudest vahenditest tehtud kuludel.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.

Mõju ulatus on väike, sest KOV-ide ülesanded ja vastutus jääb samaks ning muutub üksnes

tulude laekumise viis.

Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab KOV-ide iga aastast eelarve ja

eelarvestrateegia planeerimist.

Ebasobivate mõjude risk on väike, sest kaob rahastamise sihtotstarve, aga seejuures KOV

ülesanded, kohustused ja õigused jäävad samaks. KOV-id jätkavad vähemalt juba välja

kujunenud mahus teenuste osutamist edasi.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide töökorraldusele on väike ja positiivne.

5.2 Mõju valdkond: mõju riigieelarvele ja KOV asutuste tuludele ja kuludele

Toetuste tulubaasi tõstmine ehk vahendite jaotamine läbi tulumaksu ja tasandusfondi

võimaldab luua lahenduse, kus rahastus muutub iga-aastaselt vastavalt tulumaksu muutusele ja

tasandusfondi arengutele (tasandusfond ei kasva automaatselt, kuid see aitab ühtlustada

tulumaksu laekumise ja kuluvajaduse muutust KOV-ide vahel). Sihtotstarbe kaotamine

võimaldab KOV-idel suunata vahendeid vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele.

Muudatusega kaasneb KOV-ide vaheline koolikoha arvlemise maht, kuid arvlemiste arv jääb

samaks. Kui üldharidustoetust eraldatakse õpilase koolijärgsele KOV-ile, siis tulumaksu ja

tasandusfondi laekumine kujuneb õpilase elukoha järgi. Kui õpilane käib mõne teise KOV

koolis, maksab tema koolikoha eest elukohajärgne KOV üldjuhul keskmise tegevuskulu

ulatuses.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.

Mõju ulatus on väike lühemas, aga keskmine pikemas perspektiivis. Kuna hetkel puudub

ELVL taotletud lisavahendite kohta otsus, on siinkohal mõjuarvestused tehtud arvestusega, et

toetused antakse tulubaasi üleandmise aastal riigieelarve neutraalselt ehk samas mahus, kui

oleks nende maht olnud toetusena. Sealt edasi muutub vahendite maht vastavalt KOV

tulumaksu ja tasandusfondi muutusele. Üle antavatest vahenditest ca 2/3 liiguks tulumaksu ja

1/3 tasandusfondi suurendamisse. Tasandusfond on vajalik tulumaksu laekumiste ja KOV-ide

kuluvajaduse erinevuste ühtlustamiseks. Tulubaasi tõstetavad vahendid moodustavad KOV-ide

kogu sissetulekutest ca 3%.

Tabel 1. Tulubaasi tõstetud summade muutus8

mln eurot 2027 2028 2029

Tulumaks (KOV määr +0,34 protsendipunkti) 66,3 75,9 79,4

Tasandusfond9 üleminekumehhanismiga 52,1 46,1 46,1

Kokku 118,4 122,0 125,5

Toetused antakse tulubaasi üle riigieelarve neutraalselt, st samas summas kui need olid

toetusena ja seega ei too üleandmise aastal kaasa mõju riigieelarve tuludega ega kuludele.

Edaspidiselt sõltub mõju sellest, kas KOV tulubaasi kasv on kiirem või aeglasem toetuste

võimalikust muutusest. Nagu peatükis 2 on märgitud, aitab vahendite KOV tulubaasi tõstmine

ära hoida üleliigseid kulusid nii KOV kui ka keskvalitsuse tasandil.

8 Aluseks on võetud Rahandusministeeriumi 2026. aasta riigieelarve raames tehtud majandusprognoos 9 KOV tulumaksumäära tõstmise mõju avaldub I aastal veebruarist. Jaanuari laekumise osa eraldatakse seetõttu I

aastal läbi tasandusfondi. Järgnevatel aastatel laekub vastav tulumaks juba jaanuaris ning tasandusfondis seda

osa vaja ei ole.

Mõju avaldumise sagedus on suur, mõjutades KOV jooksvat tulude laekumist.

Ebasobivate mõjude risk on väike. Tulumaksust ja tasandusfondist laekumise alused on

toetuste senisest jaotusest erinev. Et muudatusega ei kaasneks mõnele KOV-ile olulisi

negatiivsed mõjusid toetuste tulubaasi andmise tõttu, on aruteludes kokku lepitud

üleminekumehhanismi loomine.

Üleminekumehhanismiga tagatakse, et ühelgi KOV-il ei väheneks laekumine toetuste

üleandmise tulemusena 2027. aastal rohkem kui 0,1% tulubaasist võrreldes stsenaariumiga kui

midagi ei muutuks ning muutus ei oleks negatiivse mõjuga perioodil 2028–2038. Vahendid

planeeritakse riigieelarves tasandusfondis tulude-kulude tasandusest eraldi ning sealt aastate

jooksul vabanevad vahendid suunatakse tasandusfondi tulude-kulude tasandusse.

Üleminekumehhanismi suunatud vahendid ajas vähenevad, sest KOV-ide tulumaks iga-

aastaselt kasvab, vähendades sellega algselt tekkivaid negatiivseid tulemeid.

Kuna edaspidine rahastamine sõltuks põhiosas tulumaksu laekumisest, on olemas ka risk, et

majanduslanguse korral võib laekumine ka väheneda. Tegemist on riskiga lühiajalise vaates.

Siiski ei ole siin risk suurem kui toetustega jätkamise korral. Viimase 20. aasta jooksul on KOV-

ide tulumaksu laekumine olnud negatiivne kahel aastal – 2009-2010. Lähtudes ajaloolisest

kogemusest saab öelda, et risk tulubaasi väiksemale laekumisele on väiksem kui toetustega

jätkamisel.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide rahastusele on positiivne, kuna tulumaksu

laekumise kasvutempo potentsiaal on kõrgem toetustega jätkamisest.

5.3 Mõju valdkond: mõju KOV teenustele

Toetuse tulubaasi tõstmisega ei muudeta KOV ülesandeid, õigusi ega kohustusi. Siiski

võimaldab toetuse asendamine tulubaasiliste laekumistega KOV-idel suunata vahendeid

vastavalt kohapealsetele eripäradele ja vajadustele, tõstes kohalike teenuse efektiivsust ja

kvaliteeti. Kvaliteedi tõusu võimaldab ka majandusarenguga kaasas käiv tulude muutus.

Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 78-le KOV-ile.

Mõju ulatus on keskmine. Erinevalt toetustest võimaldavad tulubaasi tõstetud vahendid

edaspidiselt kohalike teenuste jätkusuutlikumat korraldamist ja pikaajalise planeerimist.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, muudatus mõjutab teenuste jooksvat pakkumist.

Ebasobivate mõjude risk on väike, sest nii Eesti kui rahvusvahelised kogemused näitavad, et

finantsautonoomia aitab tõsta nii teenuste osutamise efektiivust kui ka kvaliteeti.

Eelpool viidatud Riigikontrolli auditi kohaselt peljatakse, et valdkonda senimaani suunatud

raha läheb piirangute kaotamise järel KOV-is edaspidi mujale (nt õpetajate palgaraha teedesse

ja vastupidi). KOV-de tänane vastavate teenuste rahastus ületab oluliselt riigi toetuste mahtu.

Seega kui KOV sooviks nende teenuste rahastust vähendada, on neil selleks võimalus juba täna

ja mitmes valdkonnas oluliselt suuremates mahtudes10. Nii Eesti kui ka rahvusvaheline

kogemus näitab, et KOV-id ei ole aldid vähendama juba saavutatud teenuste tasemeid ka

sihtotstarbe kaotamise korral. Võimalik rahade ümber tõstmine on seotud olemasolevate

vahendite parema suunamisega teenuste kvaliteedi või kättesaadavuse tõstmiseks, mitte

vähendamiseks. Nagu näitab ka eelpool märgitud Riigikontrolli uuring, siis ratsionaalseid

põhjusi toetuste tulubaasi mitte tõstmiseks auditis ei selgunud ning valdkondades esinev kartus

on ennekõike tunnetuslik.

Koondhinnang mõju olulisusele. Mõju KOVide teenuste korraldusele on positiivne. Seda toetab

ulatuslik rahvusvaheline kogemus ja uuringud.

5.4 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule

Mõju olulisus:

Sihtrühma suurus on suur, sest hõlmab 78 KOVi.

Mõju ulatus on madal. Harjumaa ja Tartu tulukamate KOV-ide tulemus jääb väiksemaks kui

tasandusfondi saajatel, vähendades sellega vähesel määral KOV-ide tulukuse vahesid.

Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatus mõjutab vähesel määral jooksvalt teenuste

korraldust.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest regionaalsed erinevused toetuste

tulubaasi andmisest oluliselt ei muutu ning erinevusi aitab tasandada nii tasandusfond tervikuna

kui ka täiendav üleminekumehhanism.

Eelnõu kohaselt on mõju kõikides KOV gruppides üleandmise aasta teisest aastast alates

vähemalt null või positiivne. Gruppide võrdluses avaldub toetuste tulubaasi üleandmise mõju

positiivsemalt tasandusfondi saajate (väiksema tulukusega KOV-ide) jaoks. Tasandusfondi

mittesaajate madalam tulemus on tingitud kõrgemast õpilaste osakaalust, mida tulumaksu

suurendamine ei suuda algselt ära katta, mistõttu on nende jaoks oluline

kompensatsioonimehhanismiga tagatud põrand. Kompensatsioonimehhanismi lõppemisel

sõltub nende laekumine üksnes kasvavast tulumaksust (erinevalt tasandusfondi saajatest, kellel

osa laekumine sõltub ka tasandusfondist, mis ei kasva), mistõttu on seejärel nende kasvutempo

teiste gruppidega kiirem ning võimaldab neil järgi kasvada.

10 Näiteks kui kohalike teede hoiu toetus on samal tasemel kui aastal 2007 (29 mln eurot), on KOV-ide teehoiu

kogukulud kasvanud 2024. aastaks ca 90 mln euro võrra. Kui riigi koolilõuna toetus on püsinud tasemel 1 eurot

õpilase kohta aastast 2018 (toetus 2028. a 23 mln eurot, 2024. a 24 mln eurot), on KOV-id omapanuse

kahekordistanud (7 mln eurolt 14 mln eurole). Kui huvitegevuse toetus on kahe kärpe tulemusena vähenenud

aastatel 2018–2024 14,25 mln eurolt 9,25 mln eurole, on samal ajal KOV-ide kogukulud huvitegevusele,

noorsootööle ja spordile kasvanud 128 mln eurolt 208 mln eurole.

Tabel 2. Toetuste tulubaasi andmise mõju KOV gruppide lõikes osakaaluna tulubaasist11

Keskus tagamaa grupi madalam tulemus on tingitud ajaolust, et antud gruppi sattunud osad

KOV-id (nt Paide linn, Lüganuse vald, Kambja vald) liiguvad tasandusfondi saajate ringist välja

ja muutuvad oma tulemuselt seetõttu sarnaseks muu Eesti tulukate grupile.

Kokkuvõtvalt mõju regionaalsetele erinevuste vähenemisele on positiivne, aga väike.

6. Edasine väljatöötamine

VTK-le järgneb eelnõu koostamine ja menetlemine 2026. aastal. Muuta tuleb põhikooli- ja

gümnaasiumiseadust, noorsootööseadust, sotsiaalhoolekande seadust, liiklusseadust ja

tulumaksu seadust. Tasandusfondi muudatuses vormistatakse vastava aasta riigieelarve

eelnõuga (alates 2027. aasta riigieelarvest).

11 Siinkohal arvestatud osakaaluna tulumaksust, tasandusfondist ja üle antavate toetuste summast. Tabelis toodud

viimased neli gruppi on tasandusfondi saajad ja on gruppideks jaotatud vastavalt tagamaalisuse koefitsiendile.

Mõjuarvestused võtavad arvesse muutusi koolikoha arvlemises.