Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Urve Kaur

Tallinna 21.Kool

[email protected]

Teie 28.11.2025 Meie 10.12.2025 nr 2.2-9/25/3944-3

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole seoses küsimusega, mis puudutab

koolipsühholoogi õigust saada ligipääs õpilaste andmetele. Vastan küsimustele nende esitamise

järjekorras.

Selgitustaotlusele vastates saan anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate

õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi

andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse

seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga

on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang.

Õigusaktid

Esmalt, isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) on otsekohalduv Euroopa Liidu õigusakt. See

tähendab, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad seda järgima ning sellest tulenevate

põhimõtete ja nõuete kohaldamiseks ei ole vajalik eraldi vastu võtta siseriiklikku õigusakti. Siiski

annab IKÜM võimaluse liikmesriikidel määruses sätestatud reegleid täpsustada siseriiklikult.

Näiteks on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4-s täpsustatud ajakirjanduslikul eesmärgil

isikuandmete töötlemist, IKS § 10-s maksehäire andmete avalikustamist, IKS § 6 teadus- ja

ajaloouuringute ning riikliku statistika tegemise nõudeid. Isikuandmete töötlemise erialused ja

muud juhud on toodud IKS-i 2. ja 3. peatükis. Teie poolt viidatud redaktsiooni muutusega

täpsustati juba varasemalt kehtinud IKS § 6. Muudatustega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.

Oluline on märkida, et IKS-s ei ole täpsustatud eraldi õiguslikke aluseid, mis puudutavad õpilaste

isikuandmete töötlemist. See tähendab, et kui siseriiklikult on täpsustatud õpilaste isikuandmete

töötlemise õiguslikke aluseid, siis need võivad tuleneda muudest õigusaktidest. Näiteks on

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lõikes 5 täpsustatud, et kooli territooriumil on

lubatud kasutada videovalvet. Videovalve on oma olemuselt isikuandmete töötlemine ehk selle

normi puhul on koolile antud seaduses õiguslik alus selliseks isikuandmete töötlemiseks.

Mis puudutab direktiivi 2016/860, siis see on võetud üle IKS 4. peatükis. Direktiivi ja määruse

erinevus seisnebki selles, et määruse kohaldamiseks ei ole vaja eraldi siseriiklikku õigusakti, kuid

direktiivi rakendamiseks on vaja sealsed reeglid üle võtta ja reguleerida siseriiklikus õigusaktis.

Juhin ka tähelepanu, et direktiiv 2016/860 kohaldub üksnes õiguskaitseasutustele, seega IKS-i 4.

peatükk ei ole antud juhul asjakohane.

2 (3)

Õiguslik alus õpilaste isikuandmete töötlemiseks

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Õigusliku aluse leidmiseks tuleb

minna IKÜM artikli 6 juurde ning analüüsida, kas mõni artiklis lõikes 1 toodud alustest võiks olla

sobiv isikuandmete töötlemiseks. Vajadusel tuleb uurida ka siseriikliku regulatsiooni, et

kontrollida üle õiguslik aluse olemasolu ja reeglid. Näiteks IKÜM artiklile 6 lõikele 1 punktile e

saab tugineda üksnes juhul, kui lisaks on ka siseriiklikult antud konkreetsele asutusele mingi avalik

ülesanne või pädevus teostada avalikku võimu. AKI puhul on selleks siseriiklikuks õigusnormiks

IKS § 56, millele tuginedes on õigus algatada järelevalvemenetlus. Selle kohta on küsimus-vastus

ka AKI veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis.

Andmekaitse Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa ette öelda, milline PGS-s või muudes

õigusaktidest sisalduvatest õigusnormidest on Teie olukorra jaoks sobiv õiguslik alus. See on

vastutava töötleja ülesanne ja vastutus. Vastutavaks töötlejaks on isik, kes määrab kindlaks

isikuandmete töötlemise õigusliku aluse, eesmärgid ja vahendid.

PGS § 37 lõike 2 kohaselt on koolile pandud kohustus vajaduse korral tagada õpilastele tasuta

tugispetsialistide teenuseid, sh psühholoogi teenust. See tähendab, et koolile on seadusega antud

ülesanne määrata kindlaks, kuidas ja mis viisil seda teenust pakutakse. Teisisõnu, kool on vastutav

töötleja, mis hõlmab ka ülesannet hinnata, millistel eesmärkidel ja kellele koolitöötajatest on

vajalik anda ligipääs õpilaste isikuandmetele. Eelnev tähendab, et tugispetsialistid, sh

koolipsühholoogid, ei ole eraldi vastutavad töötlejad, kui nad töötlevad õpilaste isikuandmeid enda

töökohustuste raames. Vastasel juhul tekiks olukord, kus iga töötaja peab leidma endale ise

õigusliku aluse, kui tema tööülesannete täitmine eeldab isikuandmete töötlemist.

Kuigi kool määrab kindlaks õigusliku aluse, vahendid ja eesmärgi, on ka koolipsühholoogil

kohustus järgida andmekaitse põhimõtteid. Nii kooli kui ka töötajate ülesanne on tagada, et

õpilaste isikuandmete töötlemine toimuks seaduslikult, läbipaistvalt ja turvaliselt, st kooskõlas

IKÜM-i nõuetega. Oluline on, et kõik töötajad oleksid teadlikud andmekaitse reeglitest ja

rakendaksid neid oma töös. Kõige olulisemad andmetöötluse põhimõtted tulenevad IKÜM artiklist

5, sh eesmärgipärasuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtted.

Eesmärgipärasuse põhimõtte kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema seotud kindla,

konkreetse ja õiguspärase eesmärgiga. Kõigi õpilaste isikuandmetele (hinded, puudumised jms)

ligipääsu saamiseks ehk töötlemiseks peab olema selge ja õiguspärane eesmärk. AKI ei saa ette

öelda, kas koolipsühholoogile kõigi õpilaste isikuandmetele ligipääsu andmine on eesmärgipärane

ja põhjendatud. Kooli ülesanne on otsustada, kellele ja mis ulatuses on vaja ligipääs anda.

Konfidentsiaalsuse põhimõte tähendab seda, et isikuandmete töötleja peab tagama, et andmed

hoitakse kättesaamatult kolmandate isikute eest, et ei oleks volitamata ligipääse, juhuslikku

kaotamist, hävimist või kahjustumist. Konfidentsiaalsuse põhimõtte kohaselt ei ole lubatud anda

ligipääsusid isikutele, kellel tegelikkuses selleks vajadus puudub. Kooli kohustus ongi hinnata,

kellele ligipääs anda. Töötajad, kellele ligipääs on antud, ei tohi tööülesannete käigus teada saadud

või kogutud andmeid edastada kolmandatele isikutele, kellel selleks õigus puudub. Samuti tuleks

vältida ka kõrvaliste isikute ligipääsu ja andmete omavolilist lugemist või kopeerimist.

Õigusaktide tõlgendus

Teise ja kolmanda küsimusega soovite hinnangut, kas Teie poolt kirjeldatud ja paljudes koolides

kasutusel olev IKS-i tõlgendus on mõistlik, tarvilik ja piisav tõlgendus IKS-i redaktsioonist ning

kas on olemas muu tõlgendus, mis lubaks ligipääsu õpilaste andmetele. Andmekaitse

Inspektsioonile ei ole teada, millisele õigusnormile täpsemalt Teie või teised koolid oma praktikas

viitavad keelates koolipsühholoogidele ligipääsu õpilaste isikuandmetele. Nii nagu eelnevalt

selgitasin, siis IKS üksnes täpsustab menetlusreegleid ja üksikuid juhtumeid isikuandmete

töötlemiseks. Õpilaste isikuandmete töötlemise puhul tuleb lähtuda eelkõige IKÜM-st ja selles

3 (3)

sätestatud põhimõtetest (sh õigusliku aluse olemasolust) ning vajadusel haridusasutuste

spetsiifilistest õigusaktidest, näiteks PGS-st.

Samuti soovite teada, kas on olemas mittelineaarne tõlgendus uuele IKS-i redaktsioonile. Selgitan

taaskord, et 01.10.2025 jõustunud IKS-i redaktsioon ei mõjuta antud olukorda. Reeglid

isikuandmete töötlemiseks ja põhimõtted tulenevad IKÜM-st, mis jõustus 2018. a maikuus. See

tähendab, et isikuandmete töötlemisel peab lisaks õiguslikule alusele järgima ka isikuandmete

töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad IKÜM artiklist 5.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult, õigusliku aluse ja ligipääsu ulatuse peab määrama kool, kes on õpilaste

isikuandmete vastutav töötleja. AKI ei saa ette öelda, millises ulatuses ja mis õiguslikul alusel Teil

kui koolipsühholoogil võiks see ligipääs olla. Kui Teil on küsimusi, mis õigusaktid kohalduvad

haridusasutustele isikuandmete töötlemisele ning mis on Teie koolis õpilaste isikuandmetele

ligipääsu andmise keeldumise alus, siis esmajoones tuleb pöörduda kooli juhtkonna ja kooli

andmekaitsespetsialisti poole. Tallinna 21. kooli andmekaitsespetsialist on E-Äriregistri andmetel

Merit Valgjärv.

Loodan, et vastusest on abi.

Lugupidamisega

Geili Keppi

jurist

peadirektori volitusel