Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 24.11.2025 nr 1-4/25/5170

Meie 10.12.2025 nr 2.3-5/25/3849-2

Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks energeetika- ja

keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20

„Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise

põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.

Meil on seoses esitatud eelnõuga järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu punktidega 5–8 muudetakse põhimääruse sätteid, mis loetlevad andmekogu

vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Kehtiva põhimääruse järgi on andmekogu

vastutavaks töötlejaks Keskkonnaamet ning volitatud töötlejateks Keskkonnaagentuur ja

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).

Esmalt peame vajalikuks selgitada, et andmekogudega seonduvat reguleerib avaliku teabe

seadus (AvTS), mille § 43⁴ lõike 1 järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes

korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab

andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi

lõige 2 annab andmekogu vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist

ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule

vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Põhimääruse § 3 lõikes 2 loetletud ülesannetest

nähtuvalt täidab Keskkonnaamet andmekogu vastutava töötleja (haldaja) ülesandeid ning

nagu ilmneb põhimääruse § 4 lõikest 3, on andmekogu majutamine volitatud edasi KEMIT-

le.

Olukorras, kus andmekogus töödeldakse isikuandmeid, tuleb andmekogudega seoses

eristada ka isikuandmete töötlemise vastutavat töötlejat ja selle rolliga seotud kohustusi.

Kui andmekogu vastutava töötleja (haldaja) ülesanded on seotud andmekogu pidamisega,

siis isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) näeb isikuandmete vastutavale töötlejale ette

mitmeid kohustusi just seoses isikuandmete töötlemisega.

Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises selgitanud, et kui isikuandmeid töödeldakse

andmekogus, s.t andmekogu kaudu täidetakse seaduses sätestatud ülesannet, siis vastutab

andmekogu haldaja ehk vastutav töötleja AvTS mõttes ka selles andmekogus toimuva

isikuandmete töötluse eest. Kui andmekogu kaudu täidavad oma ülesannet mitu asutust,

siis on nad koos andmekogu haldajaga kaasvastutavad töötlejad. Sellisel juhul tuleb

2 (3)

seaduse tasandil määrata kindlaks andmekogu kaasvastutavad töötlejad ning andmekogu

põhimääruses sätestada, kellel millised kohustused on.

Põhimääruse § 4 lõike 2 punktidest 1 ja 11 nähtuvalt töötleb Keskkonnaagentuur

andmekogus andmeid õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks ehk tegemist ei ole

andmete töötlemisega Keskkonnaameti kui vastutava töötleja nimel, vaid nii

Keskkonnaamet ise kui ka Keskkonnaagentuur täidavad mõlemad andmekogu kaudu neile

õigusaktides sätestatud ülesandeid, töödeldes sellega seoses ka andmekogus olevaid

isikuandmeid. Seega tegemist võib olla isikuandmete kaasvastutavate töötlejatega.

IKÜM artikli 26 lõige 1 näeb ette, et kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad

ühiselt (või on seda nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete

töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis on nad kaasvastutavad töötlejad. Kaasvastutavate

töötlejate puhul tuleb kindlaks määrata nende vastutusvaldkonnad IKÜM-st tulenevate

kohustuste täitmisel. Vastutuse määramisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide

õiguste kasutamist ja teabe andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama

muid vastutava töötleja kohustusi, näiteks seoses üldiste andmekaitsepõhimõtete, õigusliku

aluse, turvameetmete, andmetega seotud rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse

mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise, kolmandatee riikide andmete edastamise

ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega suhtlemise.

Lähtuvalt eeltoodust soovitame üle vaadata andmekogu vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded ning kaasvastutuse korral loetleda põhimääruses kaasvastutavate töötlejate

ülesanded IKÜM-st tulenevate kohustuste täitmisel. Ühtlasi soovitame kaasvastutuse

puhul edaspidi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmisel muuta seadust selliselt, et

§-st 401 nähtuks andmekogu kaasvastutavad töötlejad.

2. Eelnõu punktiga 13 sõnastatakse põhimääruse § 7 tervikuna uuesti. Sealjuures

täpsustatakse § 7 lõiget 9, mille järgi kantakse andmekogusse isiku üldandmed, milleks on

isikut tuvastada võimaldavad andmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi) ning

kontaktandmed (e-posti aadress, telefon, aadress). Seletuskirjas on selgitatud, et tegemist

on kõikide andmekogusse kantavate isikute kohta kogutavate andmetega.

Samas nähtub, et andmekogu keskkonnakaitselubade andmestikku kantakse ka

kiirgustegevusloa taotluste ja menetlusega seotud andmed. Eelnõu punktiga 14

täiendatakse põhimäärust §-ga 71, mis annab täpsema loetelu andmekogu andmetest.

Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkt 9 viitab kiirgusseaduse § 691 lõike 3 ja § 751 lõike 2

alusel kehtestatud määrustele, mis mõlemad näevad ette ka kiirgustöötajate andmete

esitamise. Mõlema määruse lisades on esitatavate andmetena loetletud kiirgustöötaja ees-

ja perekonnanimi, sugu, isikukood (või sünniaeg), ametikoht, kiirgustööle asumise aasta,

kiirgustöötaja kategooria, tervishoiutöötaja puhul registrikood, koolituse läbimise kuupäev.

Samuti näevad mõlemad määrused ette ka kiirgusohutuse spetsialisti kohta andmete

kogumise. Samas ei nähtu põhimäärusest otseselt, et eelloetletud andmeid andmekogusse

kogutakse.

Nõustume eelnõu punkti 14 osas seletuskirjas toodud põhjendusega, et keskkonnaotsuste

andmekogu puhul ei ole otstarbekas erinevates õigusaktides loetletud andmete loetelusid

uuesti andmekogu põhimääruses korrata, kuid selline lähenemine ei sobi andmekogusse

kogutavate isikuandmete osas. IKÜM-st tulenev isikuandmete töötlemise üks

aluspõhimõte on just läbipaistvuse põhimõte, mis eeldab, et isikuandmete töötlemisega

seotud teave ja sõnumid on inimese jaoks lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt

ja lihtsalt sõnastatud. Ilmselt ei saa läbipaistvuse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada

olukorda, kus inimene peab selleks, et aru saada, kas ja milliseid andmeid tema kohta

andmekogusse kogutakse, tutvuma erinevate õigusaktidega ja nende lisadega.

3 (3)

Andmekogude kontekstis on inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu

reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, milliseid andmeid

kogutakse, miks ja kuhu neid kogutakse ning kellega jagatakse. Just andmekogu põhimääruse

eesmärk ongi luua siin selgust ja läbipaistvust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144