Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.11.2025 nr 8-1/575-32

Meie 10.12.2025 nr 9.3-2/25/9045-2

Kiili alevis Vaska maaüksuse

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 2 lg 2 ja § 3 p 12 tulenevalt kooskõlastamiseks Kiili alevis asuva

Vaska maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Vaska katastriüksus paikneb Harjumaal Kiili vallas Kiili alevi edela alal. Detailplaneeringuala

lähipiirkond on polüfunktsionaalne ala, kus paikneb mitu ühiskondlikku objekti (Kiili

Gümnaasium, Kiili Lasteaed, Kiili park ja staadion) ja erinevaid elamuid (korterelamud,

ridaelamud, kahe korteriga elamud, üksikelamud). Edelasuunda jääb suurem metsaala ja Sausti

maardla. Detailplaneeringu algatamisel on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kiili alevis

Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse

määramine. Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska katastriüksuse osale, mis asub

Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10 ha suurune ala

Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes detailplaneering lahendust ei määra ja säilib

praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas

moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi max suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min

suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47

elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade krundid.

Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Kiili valla

üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks põhjapoolses

osas elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala. Juhtfunktsiooni järgi on lubatud planeerida

alale ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud. Lõuna poolsesse osasse on määratud

rohevõrgustiku ala ja sellele alal detailplaneeringuga hoonestamist ette ei nähta.

Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus esitatud nõuetega ja detailplaneering on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Vaska katastriüksuse detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks

võivad olla alale rajatavate hoonetega seotud tehnoseadmed, nt ventilatsioonagregaadi

välisosa vms. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid

teenindavast transpordist. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi

(sõidukite) tuledest. Ala välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse

suunamisega selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke.

2(3)

 Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpingekaabel,

madalpinge elektri õhuliin ja keskpinge õhuliin. Keskpinge õhuliin on lähiajal

likvideeritav projekti "Kiili alevi elektrivõrgu üleviimine nimipingele 20kV II etapp Kiili

alev ja Lähtse küla, Kiili vald, Harju maakond. IP5329. Tööprojekt“ alusel, mille alusel

rajatakse planeeringuala läbivad elektri keskpingekaablid. Elektrivarustus tuleb

lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele

(20.02.2023 nr 439964). Orienteeruvad planeeritud elektriliinide asukohad on näidatud

detailplaneeringu joonisel 5.

 Krundisiseste elektriliinide konkreetsed asukohad määratakse projekteerimisel.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Elektrimaakaablitele

kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole.

 Detailplaneeringu ala toiteks on planeeritud uus komplektalajaam, sh alajaamale eraldi

katastriüksust ei moodustada. Alajaama asukohaks on planeeritud Pos 30, mis on

planeeritava sõidutee läheduses ja seega selle teenindamiseks sobivas asukohas, sh

ööpäevaringne vaba juurdepääs on tagatud. Komplektalajaamale seatakse servituut

Elektrilevi OÜ kasuks. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga

sisselõikega IP5329 projekti mahus paigaldatavasse keskpinge maakaablisse KPL17818.

Planeeritavast komplektalajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi

fiidritena 0,4kV maakaabelliinides. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud krundi

piiridele ühe- ja kahekohalised 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilp peab olema alati

vabalt teenindatav.

 Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust,

olulist jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist. Lähtudes planeeringuala

ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas

mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt

suhteliselt väikesed.

 Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2020) kohaselt kuulub Kiili

vald tervikuna kõrge radooniriskiga omavalitsuste hulka, kus on vähemalt 10%

mõõtmispunktides radoonisisaldus suurem kui 75 kBq/m³. Kuivõrd radoonisisaldus

ruumide siseõhus tekitab teatavaid terviseriske (sh teatavate vähivormide sagedasem

esinemine), tehakse sellistel aladel elamute kavandamisel kas igakordselt radoonitaseme

mõõtmised, mille tulemuste põhjal määratakse vajalikud radoonikaitsemeetmed, või

rakendatakse elamute projekteerimisel radoonikaitsemeetmeid juba ennetavalt. Teine

võimalus on tellida iga eluhoone puhul radoonitaseme mõõtmised ja seejärel rakendada

radoonikaitsemeetmeid, kui see on vajalik, st eluhoonete projekteerimisele lähtuda Eesti

standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ nõuetest. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid,

tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

 Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil

lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Liikluskoormus küll suureneb detailplaneeringu realiseerumise

järgselt kuid samas luuakse uued ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel

millega suurenev liikluskoormust on võimalik hajutada.

 Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud tänavavalgustuse rajamine planeeritud

sõidu- ja jalgtee äärde. Välisvalgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse

suunamisega selliselt, et see ei häiriks elamukruntide elanikke.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab

detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1

toodud normtasemeid. Detailplaneeringu ala kõrval asub Aasu turbatootmisala. Enne

3(3)

planeeringu realiseerumist tuleks veenduda, et sealt levivad müratasemed ei ületaks

lubatud piirnorme.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi

elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri

01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Planeeritavate elektriliinide asukoha valikul arvestada kavandatavate elamualadega ning

elektriliine (sh kaitsevöönde) nendele mitte kavandada.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja

jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende

puudumisel seadmest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]