Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie 09.11.2022 nr 8-8/10474

Meie 23.11.2022 nr 9.3-4/22/9091-2

Lagedi keskuseala detailplaneeringu

algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 seisukoha saamiseks Lagedi keskuseala detailplaneeringu

koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algamata jätmise eelnõu.

Planeeringuala asub Ülejõe külas Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja raudtee vahelisel alal ning hõlmab

Raudteepõllu (5,52 ha, 100% maatulundusmaa, 65301:011:0226), Vainuääre (4,24 ha, 100%

maatulundusmaa, 65301:011:0232), Suur-Põldmaa (9,75 ha, 100% maatulundusmaa, 65301:011:0231)

ja Väike-Põldmaa (4,49 ha, 100% maatulundusmaa, 65301:001:4745) katastriüksust, planeeringuala

suurus on ligikaudu 24 ha. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine, maakasutuse

sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine elamute, abihoonete, ärihoonete, lasteaia, pansionaadi

püstitamiseks. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Rae valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on muuhulgas toodud järgmised punktid:

 „Detailplaneeringu koostamise ajal on vajalik teostada: planeeringuala geodeetiline mõõdistus;

pinnaseõhust radoonitaseme mõõtmised; dendroloogiline hindamine; mürauuring

(müramodelleering);liiklusuuring;“

 „Rae valla välisõhus leviv müra on kaardistatud 2018. aastal valminud mürakaardi abil.

Mürakaart kajastab 2016/2017. aasta olukorda, samuti on koostatud prognooskaart. Mürakaart

kajastab riigimaanteedest, raudteest, Tallinna lennujaama lennuliiklusest ja olulisematest

mürakaardi koostamisel kaardistatud tootmisettevõtetest tulenevat müra. Rae valla välisõhu

mürakaardi kohaselt on olemasolev liiklusmüra päevasel ajal planeeritaval alal 65 – 50 db,

liiklusmüra prognoos päevasel ajal on 65 – 50 dB. Olemasolev liiklusmüra öisel ajal on

planeeritaval alal 60 – 45 db, liiklusmüra prognoos öisel ajal on 60 – 45 db. Lennuliikluse müra

päevasel ajal on 40 dB. Tööstusmüra planeeritaval alal modelleeritud ei ole.“

 „Hoonete projekteerimisel peab arvestama EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest“ toodud nõudeid, et vältida ülaltoodud objektidest tulenevaid võimalike

mürahäiringuid. Täpsed tingimused tuleb esitada detailplaneeringus.“

 „Planeeritav ala külgneb raudteega. Raudteest tulenevaid andmeid vibratsiooni osas ei ole.“

 „Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate

mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Ehitustööde läbiviimisel on

mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra.

Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid.“

 „Kuna tegemist on ehitustöödega tuleb lähtuda ehitamisel kehtestatud müra piirväärtustest.

Piirkonna ehitamise mõju müratasemele on negatiivne, kuid tegu on lokaalse ja ajutise

tegevusega.“

 „Detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb liikluskoormus ning seeläbi mõjutatakse

liikluskorraldust. Liiklusmüra häiriv tegur on peamiselt seotud liikluskoormuse kasvuga

2 / 2

piirkonnas, liikluse iseloomu ja mootorsõidukite liikide ning nende tehnilise seisukorraga.

Liiklusest tulenevad müraallikad on: mootorimüra ning rehvide hõõrdumine vastu teekatet.

Samad allikad põhjustavad ka vibratsiooni.“

 „Planeerimisel tuleb ette näha meetmed müra tõkestamiseks hoonetele. Erilist tähelepanu tuleb

pöörata hoonetele, mis jäävad raudtee ja maantee äärde. Lisaks tuleb planeerida visuaalse

häiringu tõkestamiseks kõrghaljastust maantee poolsele küljele.“

 „Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon, soojuspumbad jms), seetõttu on

oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte.

Tehnoseadmetest lähtuvad müratasemed peavad nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel

müratundlike hoonetega aladel vastama keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria sihtväärtustele.“

 „Tagada tuleb, et nii ehitustegevuse kui ka hilisema kasutamisega ei ületaks ümbruskonnas ja

hoonetes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” toodud norme müra ja vibratsiooni osas.“

 „Hoonete rajamisel raudtee äärsesse piirkonda tuleb hoonestuse planeerimisel ja edasisel

ehitamisel arvestada sealt lähtuva võimaliku vibratsiooniga.“

 „Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala

kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist

EVS-EN 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes".“

 „Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetele (02.11.2022) jääb planeeringuala

kaitsmata ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei

mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee

kvaliteeti.“

 „Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal normaalse

radoonisisaldusega pinnas (100 – 150 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart on pigem

suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh

detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamise kohta. Ühtlasi

täpsustab amet järgmist:

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee