Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

2025.12.09_kaaskiri dp edastamine kooskõlastamiseks Päästeametil.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA OTT-RÄTSEPP PNOEE-47809182730 2025-12-09 13:41:05

2025.12.04_Seletuskiri.pdf

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Töö nr: DP-06/03-2025

PlanID:

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse

ja lähiala detailplaneering

Asukoht:

Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond

Huvitatud isik:

R. R.

Planeerija:

Egle Heero

[email protected]

Tartu

2025

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _______________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed_________ 6

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse

põhjendus ________________________________________________________________ 7

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine______________________________________ 9

8. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________ 9

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________ 10

10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 10

11. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 11

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _____________________________________ 12

12.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus _____________________________________ 12

12.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž ___________________________________ 13

12.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 14

12.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 14

12.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 14

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ____________________ 15

14. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatava elluviimiseks __________________________________________________ 16

15. Radooniriski vähendamise võimalused ___________________________________ 18

16. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _______________________________ 19

17. Servituutide vajaduse määramine ________________________________________ 20

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus _________________________________________________________ 21

19. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 21

20. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 22

B LISAD (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA) ______________________________ 24

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT

ERALDI FAILIDENA) ______________________________________________________ 25

D KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KOONDTABEL (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA) 26

E MENETLUSDOKUMENDID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA) _____________ 27

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Harku Vallavolikogu 29.05.2025 otsus nr 35 „Suurupi

külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuse

jagamiseks kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks ning määrata

moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate

abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse transpordimaa sihtotstarbega

krunt Vana-Klooga maantee tarbeks perspektiiviga laiendada maanteed ja/või rajada jalgratta-

ja jalgteed. Kavandatav transpordimaa võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas 1983019 Vana-Klooga

maantee ääres. Planeeringuala hõlmab Vana-Klooga mnt 31 maaüksust (19801:001:0410,

pindala 9986 m 2

). Planeeringuala suurus on ca 1 ha. Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Harku valla

üldplaneeringule (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) ja Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringule (kehtestatud Harku Vallavolikogu

31.05.2018 otsusega nr 51) paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla

üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Detailplaneeringu koostamise alusalusplaaniks on Vana-Klooga mnt 31 kinnistu ja lähiümbruse

geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja: S&E Geodeesia OÜ (reg nr: 14668687;

MTR: EEG000463, töö nr: GA-354-2025; kuupäev: 14.04.2025). Koordinaadid on L-EST97

süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (MB 005405,

maastikuplaneerimine ja -disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015).

Planeeringu koostamise korraldaja on Harku Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Harku Vallavolikogu 29.05.2025 otsus nr 35 „Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“;

 Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud „Harku valla üldplaneering“;

 Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid

täpsustav teemaplaneering“;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

maakonnaplaneering 2030+“;

 Vana-Klooga mnt 31 haljastuse inventeerimine (koostaja Loovmaastik OÜ, töö nr 327DI25,

19.08.2025);

 Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrusega nr 15 kinnitatud „Harku valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032“;

 Harku Vallavolikogu 25.02.2025 määrus nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Harku Vallavolikogu 26.01.2017 määrus nr 2 „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri“;

 Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määruse nr 23 „Harku valla heakorra eeskiri“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (edaspidi EhS) (jõustunud 01.07.2015);

 Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Harku valla detailplaneeringu

koostamise juhendiga, Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga

„Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega,

mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala paikneb Suurupi külas 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee, 1983019

Vana-Klooga maantee ja 1982254 Kangru tee vahelisel alal, elamupiirkonnas. Planeeringuala

asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud

tugiplaanil (joonis 2).

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

Foto 1. Vaade planeeringualale (aprill 2023)

Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub Vana-Klooga mnt 31 maaüksusel

üks hoone: üksikelamu (ehr kood: 120299355, pindala: 172 m 2

). Geodeetilise alusplaanile on

lisaks kantud ka kaks abihoonet pindaladega ca 100 m 2

ja 56 m 2

. Nende kohta ehitisregistris

andmed puuduvad. Lisaks asub planeeringualal veel kasvuhoone, varikatus, kaks terrassi ja

betoonkividest plats. Piirded ning muud olulisemad rajatised puuduvad.

Juurdepääs planeeritavale maa-alale on tagatud 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt avalikult kasutatava Vana-Klooga mnt kaudu, mis Vana-Klooga mnt 30

(19801:001:2560) ja Lehtmaa (19801:001:0492) maaüksuste osas on kohaliku omavalitsuse

hooldamisel mitteavalik tee. Vana-Klooga maantee on ca 3.5 m laiune tolmuvaba kattega tee.

Olemasolevate hoonete juurde viib killustikkattega sissesõidutee.

Planeeritav ala on kõlvikuliselt peamiselt looduslik rohumaa (48 %), õuemaa (30 %), muu maa

(21 %) ja haritav maa (1 %). Planeeritav maa-ala piirneb põhjast ja läänest kraavidega ning

planeeringuala keskosas paikneb tiik. Planeeringualal on mitmesugust haljastust: lehtpuid,

okaspuid, põõsaid, hekke. Lisaks on ka viljapuid, erinevaid peenraid ja aiamaad ning mõned

suuremad üksikud kivid. Planeeringuala on tasase reljeefiga, kerge languga lõuna suunas.

Absoluutkõrgused jäävad vahemikku üldjoontes vahemikku 36.02-37.26. Ala madalaim koht

asub planeeringuala edelaosas ning kõrgeim keskosas. Tegemist on kaitsmata põhjaveega

alaga. Eesti mullastiku teemakaardi kohaselt on planeeringualal valdavaks gleistunud

koreserikas leostunud muld, koreserikas leostunud muld ja rähkmuld.

Olemasolevatest tehnovõrkudest ja –rajatistest on planeeringualal olemas liitumine

elektrivõrguga. Elektriliitumiskilp paikneb planeeringuala kirdenurgas. Lisaks on planeeringualal

olemas reovee kogumismahuti ja puurkaev (PRK0075162). Lähim alajaam paikneb Vana-

Klooga mnt 25 maaüksusel (19801:001:2917) planeeringuala keskosast ca 140 m kaugusel.

Lähiümbruses puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon ja

kaugküttevõrgustik.

Planeeringuala läbib alla 1 kV nimipingega elektriõhuliin. Vastavalt majandus- ja taristuministri

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

25.06.2015 vastu võetud määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §-le 10 on sellise õhuliini

kaitsevööndi ulatus 2 m mõlemal pool liini telge. Elektriliinide kasutamiseks ja hooldamiseks

tuleks sõlmida servituut.

Vastavalt EhS §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 1983019 Vana-Klooga maantee

kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt ulatub maaüksuse edelanurka Natura elupaik

(aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)). Planeeringualast väljaspool põhja- ja

idasuunas on III kategooria kaitsealuse liigi (rukkirääk) leiukoht (KLO9122432). Planeeringualast

kaugemal (400-500 m) paikneb Suurupi looduskaitseala, Sõrve looduskaitseala ja teised

Natura elupaigad, kuid kavandatav tegevus ega sellega kaasnevad mõjud ei ulatu antud

aladeni.

Planeeringualast ca 200 m kaugusel asub kultuurimälestis: Vana-Pääla mõisa peahoone

(kinnismälestise nr 2715).

Muid kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi

maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav

tegevus võib mõjutada planeeringualal ega lähialal ei paikne.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Harku valla põhjaosas Suurupi küla edelanurgas, Tabasalu alevikust ja

Keila-Joa alevikust ca 9-10 km kaugusel ning mererannast ca 4 km kaugusel. Olulisemad

asutused ja sotsiaalobjektid kontaktvööndis puuduvad ja asuvad ca 2-4 km kaugusel Murastes

ja Vääna-Jõesuus. Maakonnakeskus Tallinn on ca 20 km kaugusel. Kontaktvööndi

(kontaktvööndi analüüsi joonisega hõlmatud ala) olulisemateks funktsioonideks on

maatulundusmaa, elamumaa ja ärimaa juhtfunktsioon. Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud

elamumaadega (üksikelamud) ja maatulundusmaaga. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud

tabelis 1 ja planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on esitatud

kontaktvööndi analüüsi joonisel nr 3.

Juurdepääs planeeringualale on 1983019 Vana-Klooga maanteelt, millele omakorda on

juurdepääsud tihedama liiklusega 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt ja 11392

Suurupi teelt. mis on planeeringualast ca 800 m kaugusel. Lähimad ühistranspordipeatused

(Orava, Vääna-Viti, Viti tankla) asuvad ca 800 m kuni 1 km kaugusel 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maanteel, 11392 Suurupi teel ja 11410 Kiia-Vääna-Viti teel. Kergliiklusteid ja

tänavavalgustust ei ole 1983019 Vana-Klooga maanteele välja ehitatud, kuid üldplaneeringuga

on selle äärde kergliiklustee planeeritud. Sõiduteest eraldatud kergliiklusteed on olemas 11390

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel ja 11392 Suurupi teel.

Asukohast lähtuvalt on tegemist ajaloolise rannikuala külaga, millele on iseloomulik tugev seos

merega. Oma strateegilise asukoha tõttu on olnud Suurupi sõjaline tugipunkt ja oluliselt kohal

merenavigatsiooni alal. Samuti on tegemist populaarse suvituspiirkonnaga. Sisemaa pool

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

esineb ka maaparandatud alasid ja on tegeletud lisaks ka loomapidamise ja

põllumajandusega.

Kontaktvööndi kruntide struktuur on ebakorrapärane. Esindatud on maatulundusmaadele

iseloomulikud suured maaüksused ja erineva suurusega elamumaa krundid. Piirkonnas on ka

kompaktse hoonestusega alasid (Vaikuse tee suvilarajoon, aga seda pole alljärgnevasse

analüüsi kaasatud). Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste suurused jäävad valdavalt

vahemikku 2000-20000 m 2

(millest pigem enamus on 5000-6000 m 2

). Hoonestatud

maatulundusmaa krundid õuemaa kõlvikutega on aga veelgi suuremad. Piirkonnas puudub

ühtne ehitusstiil ja hooned on küllaltki eriilmelised. Üksikelamud on valdavalt ühe- kuni

kahekorruselised viilkatusega (mõned ka kelpkatusega) hooned, ehitisealuse pinnaga ca 95-

230 m 2

. Olemasolevate üksikelamute omavahelised kaugused jäävad vahemikku 55 – 140 m.

Välisviimistluses on domineerivaks puit (sh palk), kuid on ka krohvi ja tellist. Katusematerjali

osas on domineerivaks eterniit, kuid esineb ka plekki ja katusekive.

Planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud planeeringute nimetused, numbrid ja

põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on olnud elamu-

ja ärikruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja

arhitektuurinõuded kontaktvööndi elamumaa kruntide osas on üldjoontes järgnevad: krundi

suurused 2000-14036 m 2

, suurim lubatud ehitisealune pindala 300-400 m 2

, suurim lubatud

hoonete arv krundil 3, suurim lubatud korruselisus 2-3; lubatud maksimaalne kõrgus 9 (5) m,

katusekalle 0-20° ja 28-45°, piirdeaia lubatud kõrgus 1.4-1.5 m. Harjajoone suunda pole

määratud. Olulisemate arhitektuursete nõuetena on toodud välja, et kasutada võiks puitu, kivi,

(krohvi, metalli, betooni ja klaasi). Katusekatteks kivi või plekk. Keelatud on ümarpalk fassaadid

ja plastikvooder. Eelistatud on looduslähedasi värvitoone.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Vana-Klooga maantee L8 (19801:001:1827) transpordimaa 100%

Vana-Klooga maantee L11 (19801:001:4823) transpordimaa 100%

Vana-Klooga mnt 27 (19801:001:4824) elamumaa 100%

Vana-Klooga mnt 29 (19801:001:4825) elamumaa 100%

Merevaate tee 11 (19801:001:4683) elamumaa 100%

Merevaate tee 9 (19801:001:4682) elamumaa 100%

Vana-Klooga mnt 35 (19801:001:0182) elamumaa 100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades ei ole planeeringuala määratletud kui

väärtuslik maastik ega osa rohelisest võrgustikust. Maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on planeeringualal kaardistatud ajalooline

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

asustusstruktuur, kus on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng.

Planeeritaval tegevusel puudub vastuolu Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Harku valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud kui väärtuslik maastik ega

rohevõrgustiku ala. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga

tiheasustusalale, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus katastriüksuse jagamisel

ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Väikeelamumaa all mõistetakse üldplaneeringus ühepere-,

paariselamu- ja ridaelamumaad ning kuni kahe korteriga elamu maad kompaktse asustusega

aladel. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarve elamumaaks,

seega detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Väljavõte üldplaneeringust on esitatud

joonisel nr 3 oleval skeemil.

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määravas ning

tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus on planeeringuala määratletud kui

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja tiheasustusala. Maakasutuse

juhtfunktsiooniks on elamumaa.

Teemaplaneeringuga seatud olulisemad täiendavad tingimused on järgnevad:

 Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500

m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m²;

 Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad

abiehitised) on kuni 20% kuni 2000 m 2

suurusel krundil, kuni 15% üle 2000 m 2

suurustel

kurntidel ja kuni 5000 m 2

krundil, kuni 10% üle 5000 m 2

suurustel kruntidel või maaüksustel;

 2-korruseline elamu tohib olla kuni 9 m kõrgune olemasolevast maapinnast. Tagada tuleb

uute hoonete sobitumine Harku vallas kujunenud hoonestuslaadiga ja välistada hoonete

liigne domineerimine maastikus;

 Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonidest.

Puithoonetel tuleb eelistada puitmaterjalist piirdeaedu või ette näha hoonega

arhitektuurselt haakuv piirdeaed. Kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui

ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida (nt kivist sokli ja aiapostidega puitaed).

Elamumaa ümber ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid müüre. Piirdeaiad peavad asuma

teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel. Võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ei

tohi olla kõrgemad kui 1.5 m;

 Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee

omanik või valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid võib ehitada tee maaüksuse piirile

lähemale kui 5 m vaid siis, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringus;

 Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine

detailplaneeringu kohustusega aladele ehk tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel

juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering või projekteerimistingimused seda ette näeb;

 Kõrghaljastusega kaetud uue elamuala detailplaneeringu koostamisel tuleb jätta vähemalt

70% olemasoleva kõrghaljastutega ala pinnast looduslikuks haljasalaks või planeerida

parkmetsaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

detailplaneeringuga määratud hoonestusala vähemalt 70 % ulatuses, kuid sealjuures võib

läbi viia valik- ja hooldusraied ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse

asemele. Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt kehtivale korrale;

 Planeeritaval alal olemasolevate eriti väärtuslike ja väärtuslike puude olemasolu korral tuleb

detailplaneeringus ja selle alusel koostatavas projektis välja tuua juurestiku kaitsevööndi

ulatus ja anda juhised puu(de) heade kasvutingimuste säilimiseks.

Käesolev planeering järgib üldjoontes piirkonnas väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt

lähiala elamumaa kruntidele planeeritud ehitusõiguse näitajaid. Planeeringulahenduse

väljatöötamisel on eelkõige aluseks võetud Suurupi külas Kangru tee 5 maaüksuse ja lähiala

detailplaneering, millega terviku moodustamine on olulisem. Käesoleva planeeringuga

kavandatud kruntide suurused jäävad vahemikku ca 2500-7000 m 2

sobitudes olemasolevasse

olukorda. Krundid on planeeritud piisavalt suured, et võimaldada olemasolevatega sarnast

üksikelamute omavahelist kaugust (ca 40 m). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

sobitub piirkonda varem planeeritud näitajatega. Krundi hoonestamisega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist, ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud

eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas üldplaneeringu ja valla üldisemate

arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse 2 elamumaa krunti ja 1 transpordimaa krunt Vana-Klooga

maantee tarbeks perspektiiviga laiendada maanteed ja/või rajada jalgratta- ja jalgteed.

Kavandatav transpordimaa võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Planeeritud krundi

piirid, pindala, sihtotstarve ja muud näitajad on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed

kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel asuvas tabelis.

8. Krundi ehitusõigus

Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused abihooned (nt saun, aiamaja, garaaž)

kuuluvad ehitusõigusega määratud ehitisealuse pinna ja abihoonete arvu hulka ning need

peavad jääma detailplaneeringuga määratud hoonestusalale.

Ehitisealuse pinnaga rajatised (sh alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused

rajatised) kuuluvad ehitusõigusega määratud ehitisealuse pinna ja rajatiste arvu hulka ning

need peavad jääma detailplaneeringuga määratud hoonestusalale.

Krundile POS 1 võib rajada kuni 1 ja krundile POS 2 võib rajada kuni 2 alla 5 m kõrgust

ehitisealuse pinnaga rajatist (nt lahtine prügimaja, lahtine puukuur, varjualune, varikatusega

väliköök, lehtla või kaevumaja).

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

Krundil POS 2 säilivad olemasolevad hooned. Lubatud on olemasolevate hoonete ja

väikeehitiste laiendamine, rekonstrueerimine või lammutamine ning uute rajamine

ehitusõiguses näidatud mahus ning eelnimetatud tingimustel.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

 12744 – abihoone

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitiste püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest. Hoonestusala minimaalne kaugus naaberkruntide piiridest on üldiselt 5

m, välja arvatud krundil POS 2, kus Vana-Klooga mnt 35 (19801:001:0182) maaüksusel asuva

kasvuhoone juures on hoonestusala kaugus krundi piirist 7 m, et tagada ehitistevaheline

tuleohutuskuja. Madalpinge õhuliini kaitsevööndi juures on krundi POS 2 hoonestusala

kavandatud 2 m kaugusele elektriliinist ning väljapoole Natura elupaiga ala. Krundi POS 1

hoonestusala suurus on 1565 m 2

ja krundi POS 2 hoonestusala suurus on 4024 m 2

.

Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik

hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne

ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga määratud põhilised arhitektuurinõuded on esitatud tabelis 2. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning

üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud

linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

tingimusest, et nende arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale

eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja moodustama

oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned, abihooned, piirdeaed

ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse arhitektuurse keelega. Alla 20

m 2

ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguste väikeehitiste puhul tuleb samuti lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse

lahendus. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta

liikumise põhimõtetel.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitistele

Tunnus Kirjeldus

Lubatud korruselisus Põhihoonel kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus.

Soovituslik katusekalde

vahemik ja katusetüüp

Ühe- või kahepoolne katusekalle 28-45 O

, kald-, viil-, kelpkatus.

Ühekorruselise mahu (sh abihoone ja katusega rajatise) puhul on

lubatud ka lamekatus.

Katusekatte materjalid Bituumenkatuseplaadid, katuseplekk, katusekivid, eterniit, sindel.

Ehitusjoon Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

Katuseharja kulgemise suund Vaba.

Välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, tellis, betoon, klaas. Keelatud on välisvooderduseta

ümarpalkmajad ja plastikvooder. Värvilahenduses eelistada

ümbruskonda sobivaid looduslikke värvitoone.

11. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala on põhjast piiritletud Vana-Klooga maanteega, millelt on planeeritud ühine

juurdepääs planeeritud kruntidele. Krundil POS 2 säilib olemasolev juurdepääs. Krundile POS 1

on planeeritud juurdepääs läbi krundil POS 2 olemasoleva mahasõidu kaudu. Tee kasutamise

õigus tagatakse servituudilepinguga. Juurdepääsutee laius peab olema vähemalt 3.5 m.

Harku valla üldplaneeringus on märgitud Vana-Klooga maantee äär kui kergliiklustee

vajadusega suund. Seetõttu eraldatakse planeeringualast transpordimaa krunt POS 3

olemasoleva transpordimaa laienduse tarvis selliselt, et transpordimaa koridori laius oleks

minimaalselt 14 m. Moodustatav transpordimaa krunt antakse tasuta üle Harku vallale.

Planeeringualale ulatub 1983019 Vana-Klooga maantee kaitsevöönd, mille laius on mõlemal

pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Ehitusseadustiku § 71 lg 2 kohaselt võib

maantee omanik kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Käesolevas

detailplaneeringus tehakse ettepanek Vana-Klooga maantee kaitsevööndi vähendamiseks

planeeringuala osas. Tee kaitsevööndi vähendamine on põhjendatud asjaoluga, et varasemalt

on sarnaselt tee kaitsevööndit vähendatud kontaktvööndis paikneva Suurupi külas Kangru tee

5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga. Kuna käsitletava piirkonna puhul on tegemist

kompaktse hoonestusega alaga, kus liiklussagedus on väike ja tee on kitsas ning liikumiskiirus

väiksem, siis on asjakohane vähendada tee kaitsevööndilt ja määrata kaitsevööndi uueks

ulatuseks kuni 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Võttes aluseks kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ on

joonisele 4 kantud nähtavuskolmnurgad projektkiirusel 70 km/h, kus ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurgas kõrghaljastust ega

muid nähtavust takistavaid objekte.

Orienteeruvad juurdepääsude asukohad ja põhimõtteline sissesõidutee lahendus koos

parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Parkimine lahendatakse krundisiseselt

vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Tabelis 3 on näidatud minimaalne

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

parkimiskohtade vajadus. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu.

Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus

POS nr

Ehitise

otstarve

Normatiivsete

parkimiskohtade

arvutus

Normatiivsete

parkimiskohtade

arv

Detailplaneeringus

ettenähtud

parkimiskohtade arv

1 Üksikelamu 1x3 3 3

2 Üksikelamu 1x3 3 3

Planeeritud

parkimiskohtade arv

maa-alal kokku

6 6

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad

liitumised tehnovõrkudega on olemas krundil POS 2. Veevarustus ja kanalisatsioon on

planeeringus lahendatud lokaalselt, kuid perspektiivselt on kohustus liituda ÜVK kohase

ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi valdaja poolt seatavatel

tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

12.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi ei ole planeeringuala

lähedusse Vana-Klooga maanteele ühisveevärgi torustikke planeeritud, kuid Harku valla

üldplaneeringu järgi perspektiivselt on.

Kruntide veevarustus on planeeritud lahendada ühe ühise (aitab vältida põhjavee reostusohtu)

puurkaevu baasil. Krundil POS 2 paikneb olemasolev puurkaev. Krundi POS 1 veevarustus

tagatakse krundil POS 2 olemasolevat puurkaevust. Planeeringus on ära näidatud ka

perspektiivne ühendus ühisveevärgiga. Juhul kui piirkonda rajatakse ühisveevärk, siis on

tiheasustusalas kohustus sellega liituda ja puurkaev likvideerida. Veetorustikud tuleb

projekteerida nii, et arvestataks tulevikus ka ühisveevärgiga liitumise võimalust. Vastavalt

Veeseaduse §-le 154 on puurkaevu hooldusala ulatuseks 10 m, kui vett võetakse puurkaevust

alla 10 m 3

ööpäevas. Orienteeruv olmevee vajadus on 0.3 m 3

/d elamu kohta. Planeeringuala

veetarbimine on kokku seega orienteeruvalt 0.6 m 3

/d. Puurkaevu hooldusalal on sademevee

immutamine keelatud. Samuti ei ole lubatud puurkaevu hooldusalas sõidukite parkimine.

Puurkaevu toimimise tagamiseks on vajalik sõlmida ka vastavad servituudilepingud.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Planeeringuala tuletõrjeveevarustus on planeeritud lahendada uue tehisliku

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

veevõtukoha baasil. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks

tulekahju kestvuseks 3 tundi. Uute tuletõrje veevõtukohtade projekteerimisel ja ehitamisel, mis

on ette nähtud lahendada kinniste anumatega, võib arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada

ühe tunnini. Soojuskiirguse leviku mõju leevendamiseks peab vahemaa tuletõrje veevõtukoha

luugist ehitiseni võrduma ehitise kahekordse kõrgusega, kuid olema vähemalt 10 m. Tuletõrje

veevõtukohale peab olema tagatud hea ligipääs. Võimalik mahuti (mahuga 10 m 3

) asukoht on

näidatud põhijoonisel (joonis 4), selle täpsem asukoht pannakse paika edasise projekteerimise

käigus. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust kuni 150 m kaugusel.

Mahuti täitmine on võimalik veetorustikuga ühendades või paakautoga täites. Lähim teadaolev

veevõtukoht on u 530 m kaugusel Vaikuse teel ning lisaks on planeeritud üks veevõtukoht

Suurupi külas Kangru tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga u 120 m kaugusele.

12.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž

Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgi ei ole planeeringuala

reoveekogumisala piirkonnas, kuid Harku valla üldplaneeringus on ala märgitud kui

perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala. Lisaks asub planeeringuala kaitsmata

põhjaveega alal.

Krundi POS 2 reovesi on juhitud olemasolevasse kogumismahutisse, mis on planeeringus

kavandatud ümber tõsta olemasoleva puurkaevu hooldusalast väljapoole. Krundile POS 1

rajatakse uus kogumismahuti. Kogumismahutite kasutamisel peab järgima Harku valla reovee

kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. Reovee kogumismahuti valimisel tuleb arvestada planeeritud

elanike arvuga ja vee kasutamise hulgaga (mahutavus peaks olema vähemalt 8 m 3

). Mahutitele

peab olema tagatud pidev ligipääs purgimissõidukiga. Kogumismahutid peavad olema

lekkekindlad. Kogumismahuti kuja on 5 m. Mahutite võimalikud asukohad on näidatud

põhijoonisel (joonis 4). Planeeringus on ära näidatud ka perspektiivne ühendus

ühiskanalisatsiooniga. Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on kokku ca 0.6

m 3

/d ehk 0.3 m 3

/d üksikelamu kohta. Täpsem lahendus ja mahud ühiskanalisatsiooniga

liitumise realiseerimisel selguvad hilisemas etapis eraldi projektiga. Peale ühiskanalisatsiooni

väljaehitamist on kohustus sellega liituda.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad

võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole kavandatud.

Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse pärastise võimaliku

äravooluga planeeringualal paiknevatesse kraavidesse ja tiiki. Sademeveed tuleks suunata

vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale, et tagada ehitiste säilimine.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee

pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud sademevee

juhtimine naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi kollektoritesse ja

riigimaantee alusele maaüksusele. Sademevee vooluhulga minimeerimiseks ja ühtlustamiseks

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

rajada soovituslikult krundisisesed platsid osaliselt vett läbilaskvatest materjalidest (vältida

asfaltkatte kasutamist) ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate pindade osakaalu.

Lisaks sademevee immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada

(kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleb sademevett katustelt kokku koguda ja

juhtida mahutisse (täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada. Sademevee

kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb

täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

12.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 05.06.2025 väljastatud

tehnilised tingimused nr 498581. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud Vaikuse:

(Tabasalu) alajaamast, mis paikneb Vana-Klooga mnt 25 maaüksusel (19801:001:2917). Toide

on toodud sealt mööda 0.4 kV maakaableid olemasoleva neljakohalise liitumiskilbini

(79972LK), mille kaudu on tagatud krundi POS 2 elektrivarustus. Planeeringuga on kavandatud

olemasoleva liitumiskilbi ümbertõstmine kruntide POS 1 ja POS 2 piirile teealasse. Liitumiskilp

peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette samuti

maakaabliga. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele ja tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Tänavavalgustust ei ole planeeritud. Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi

olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid.

Juhul kui tulevikus peaks maaomanikel tekkima soov elamumaa krunte läbiva madalpinge

õhuliini teisaldamiseks maa alla, siis on see võimalik puudutatud maaomanike ja elektrivõrgu

valdaja vastastikusel kokkuleppel ja nõusolekul.

12.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused (maaküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega

kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

Detailplaneeringu lahenduses maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole

keelatud. Arvestades ümbritsevat keskkonda ja piirkonna looduslikku miljööd on

päikesepaneelide paigaldamine lubatud hoone konstruktsiooni osana, mitte eraldiseisvana

maapinnal. Päikesepaneelid peab paigutama katusega võimalikult samasse tasapinda hoone

arhitektuurse lahendusega sobivalt, et need ei eristuks palju katusepinnast välisilmelt ning on

katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud. Päikesepaneelide

kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega naabreid.

12.5. Sidevarustus

Sidevarustus on planeeringus lahendatud perspektiivsena. Sidevarustuse planeerimisel on

aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 19.09.2025 väljastatud telekommunikatsioonialased

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

tehnilised tingimused nr 39885326 ja Enefit AS poolt 26.09.2025 väljastatud kiire interneti võrgu

tehnilised tingimused nr TT-E-20250925-124. Lähipiirkonnas puuduvad Telia valguskaablid.

Planeeritud ühenduskohaks olemasoleva Enefit AS sidevõrguga on olemasolev sidekaev

(C1138b-M1), mis paikneb Kalda (19801:001:2044) maaüksusel Vaikuse teel, planeeringualast

ca 700 m kaugusel. Sideühenduse tagamiseks tuleb olemasolevast sidekaevust kuni uue

planeeritava liitumispunktini rajada uus maasisene multitoru. Planeeritud liitumispunkti teha

multitorust väljavõte 1x7/3,5 mikrotoruga. Sidevõrk projekteerida elektrivõrguga samasse trassi

ja side liitumispunktid projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Tehnorajatiste

maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Terviklik sidevarustuse lahendus on esitatud

põhijoonisel paikneval skeemil nr 1.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Alal oleva kõrghaljastuse moodustavad igihaljad ja heitlehised puittaimed, millest viimased on

ülekaalus. Lehtpuude seas on nii ilupuid kui ka viljapuid. Peale puude esineb kinnistul okas- ja

lehtpõõsaid. Valdav osa puittaimestikust on noored ja keskealised puud. Olemasoleva

kõrghaljastuse seisukord on hea. I väärtussklassi puid planeeringualal ei esine. Elamukruntidel

tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool detailplaneeringuga määratud

hoonestusala vähemalt 70 % ulatuses. Tagada tuleb II väärtusklassi ning võimalusel III

väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Ehitustööde ajal tuleb vajadusel kasutusele võtta

olemasolevate säilitatavate puude kaitsemeetmed. Planeeringulahendusega pole planeeritud II

väärtusklassi puude likvideerimist, mis tooks kaasa asendusistutuse vajaduse. Lubatud on

viljapuude, põõsaste, võsa ja ebatervete isendite likvideerimine (vt lisa „Vana-Klooga mnt 31

haljastuse inventeerimine“). Likvideeritavana on märgitud üks kõrgekasvuline lehtpuu, mis on

kuivanud (surnud puu). Kuna põhijoonisel on esitatud hoone võimalik paiknemine illustratiivse

asukohana, siis hoone alla jäävaid puid ja põõsaid likvideeritavana märgitud pole. Läbi võib viia

hooldusraiet ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse asemele, kuid sealjuures

peab tagama maaomanik vastavalt kehtivale korrale asendusistutuse. Harku Vallavolikogu

29.03.2018 määruse nr 8 "Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“ järgi tehakse

likvideeritavatele puudele asendusistutus üldjuhul põhimõttel, et iga raiutava puu asemel

istutatakse üks uus samaväärne puu. Väärtuslike puude (II väärtusklass) korral istutatakse iga

raiutava puu kohta kaks uut puud. Kui siiski edasise projekteerimise käigus soovitakse

likvideerida puittaimi, millel on asendusistutuse kohustus (v.a viljapuud, V klassi puud,

põõsad), siis saab raiutavate puude asemele istutatavate puude juures võtta arvesse ka seda,

et kinnistule on aastate jooksul istutatud piisavalt noori puid.

Uushaljastust võib planeerida kogu alale, näiteks ala liigirikkamaks muutmiseks ning ka

teeäärsele alale, et vähendada liiklusmüra ja saastet, takistamata seejuures teede

ristumiskohas nähtavust. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite

ulatusega (õhuliini kaitsevööndis ei ole lubatud ilma loata istutada ja langetada puid) ning

taimede istutusvahedega. Soovitavalt uut kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui

5 m. Kruntide haljastuse täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Põhjendatud

juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad

lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning

kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide

sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide

koostamise käigus.

Piirdeid on lubatud rajada krundi piirile. Krunt võib olla piiratud kuni 1.5 m kõrguse piirdeaiaga

või vaba kõrgusega hekkidega. Piirdeid võib kombineerida hekkidega. Piirdeheki rajamisel

kavandada see piirdeaia sisemisele küljele. Soovituslik on piirdena kasutada osaliselt

läbipaistvat puitaeda, võrkaeda või metallvarbaeda. Keelatud on läbipaistmatute plankaedade

rajamine. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga ning järgima

ümbruses juba väljakujunenud tavasid. Piirded peavad asuma teekatte servast minimaalselt 2

m kaugusel, et tagada lume koristamise võimalused. Piirdeaedade orienteeruv lahendus on

esitatud põhijoonisel (joonis 4).

Planeeringualal paiknevaid kraave tuleb regulaarselt hooldada. Kraavide hooldamine on

krundivaldaja kohustus. Kraavi puhastamise tööde käigus tuleb eemalda kraavis ja kraavi

servas kasvav võsa ning välja juurida kännud. Kraavist tuleb eemaldada sinna kogunenud

settekiht ning muud vee äravoolu takistavad jäätmed. Kraavi põhjale tuleb anda ühtlane kalle.

Peale tööde lõppu peavad kraaviservad jääma siledad. Tööde käigus leitud olmeprügi ja

ehitusjäätmed tuleb kokku koguda ja utiliseerida. Kraavi puhastamist teostada vähemalt 1 kord

aastas või vastavalt vajadusele.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale

jäätmeseadusele ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt

keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise

nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Harku valla heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Asjakohaste mõjude hindamine ja keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

Arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise

arengusuuna kohta, kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringulahenduse koostamisel on kaalutud järgmisi võimalikke planeeringuga seotud

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid:

 Majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud – Suurupi küla rahvaarv on kasvutrendis,

mis viitab kasvavale huvile piirkonnas elamise vastu ning vajadusele uute elamukruntide

järele. Uute elamute rajamine atraktiivsesse mereäärsesse puhkepiirkonda aitab tuua

juurde inimesi ning püsielanikke, mis mõjub hästi piirkonna majandusele, ettevõtlusele ja

ka kultuurile toetades kogukondlikku elu. Ala väljaarendamine ei mõjuta negatiivselt

inimeste olulisi väljakujunenud harjumusi (nt ei muudeta ega likvideerita juba

väljakujunenud olemasolevat teed). Planeeringuala on eraomandis, ei ole kasutusel

puhkealana ja sellel ei ole muid kultuurilisi ega sotsiaalseid objekte, mis oleks kohalikele

elanikele olulised. Lisaks on arendus väiksemahuline ja see seotakse olemasoleva taristu

ja infrastruktuuriga ning arvestatakse võimalikult palju väljakujunenud asustusstruktuuriga.

Negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ega kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu

elluviimine ei avalda.;

 Looduskeskkonnale avalduvad mõjud: Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga

kaasa keskkonna- ja maastikumuutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Lähipiirkond

on juba varasemalt osaliselt hoonestatud, seega laiemas plaanis on tegemist pigem

keskkonda sobiva muutusega. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab väga vähesel

määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades

kavandatava tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Planeeritud tegevusega kaasneb teatav

valguse emissioon. Eelistada tuleks valgust alla suunavaid ja krundi äärest sissepoole

suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse

korral ei ole oodata valgusreostuse teket. Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega ala

piirkonnas, mis tähendab, et tegemist on kõrge reostusohtlikkusega alaga. Seetõttu on

reovesi kavandatud juhtida lekkekindlatesse kogumismahutitesse, et saasteained ei jõuaks

põhjavette. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka ehitustegevuse käigus (nt

mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed jms).

Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja kõikidest kehtestatud

keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et

ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja

tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida

reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed ja ka olmejäätmed tuleb nõuetekohaselt

teisaldada. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse nõuetekohaselt vastavalt kohaliku

omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat negatiivset

keskkonnamõju.;

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

 Mõjud Natura elupaikadele ja kaitsealustele liikidele: Planeeringuala lõunaosasse ulatub

Natura elupaik (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud) ja planeeringualast põhja- ja

idasuunas on III kategooria kaitsealuse liigi (rukkirääk) leiukoht. Planeeringu elluviimine ja

ehitusõiguse realiseerimine ei tohi kaitsealuseid objekte kahjustada. Et vähendada

planeeringu elluviimisest tingitud võimalikke mõjusid on hoonestusalad planeeritud

väljapoole tundlikke alasid. Krundi POS 2 lõunanurk tuleb hoida võimalikult looduslikuna.

Ehituse jms inimtegevuste puhul tuleb vajadusel rakendada kaitsealuste liikide jaoks

soovitatud meetmeid. Soovituslik on tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele

suunatud meetmete rakendamisele. Elurikkuse suurendamisele võib kaasa aidata ka

näiteks teatud alade vähesem niitmine, okste koristamata jätmine, pesakastide

paigaldamine, hekkide rajamine, muruplatside asemele lillemuru külvamine jne.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; uute hoonete ehitamisel ja

rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine ja säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh

sademevee korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

15. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2023) on planeeringualal kõrge või väga kõrge

radoonisisaldusega pinnas (150-250 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleks

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta

keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase

mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

Skeem 1. Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

16. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tuleohutusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

Planeeringuala

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

17. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid on esitatud tabelis 4 ning on näidatud joonistel 2 ja 4.

Tabel 4. Kehtivad servituudid

Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu

Vana-Klooga mnt 31

(19801:001:0410)

Elektrilevi OÜ

Isiklik kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks

kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi

ulatuses.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 5). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema

loetavuse huvides pole servituutide vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 2 Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid

õhuliine ja rajatisi.

POS 3 Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid

elektrikaableid ja -rajatisi.

POS 3

Vana-Klooga maantee L8

(19801:001:1827)

Vana-Klooga maantee L9

(19801:001:2046)

Kalda

(19801:001:2044)

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on õigus rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid

sidekaableid ja -rajatisi.

POS 3

Vana-Klooga maantee L8

(19801:001:1827)

Ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni

valdaja

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevaid vee- ja

kanalisatsioonitorustikke ja -rajatisi.

POS 2 POS 1 Reaalservituut (teeservituut) juurdepääsu

võimaldamiseks.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 2 POS 1

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus liituda

puurkaevuga ning rajada, hooldada ja

kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat

veetrassi.

POS 2 POS 1

Kinnistu igakordsel omanikul on õigus

rajada, hooldada ja kasutada teenival kinnisasjal

asuvat tuletõrje veemahutit ja veetrassi.

18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektripaigaldiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ehitusseadustikus ja

määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas

määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ ja ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud veehaarde hooldusalas, mis on kooskõlas veeseaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud kogumismahuti kujas, mis on kooskõlas määruses

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud Natura 2000 elupaigas, mis on kooskõlas looduskaitseseaduses

sätestatuga.

19. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Huvitatud isiku kohustus on teostada esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud. Huvitatud isik tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks

vajalike tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise

detailplaneeringus ja vastavasisulises lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses.

Vastavasisuline leping sõlmitakse Harku valla ja huvitatud isiku vahel enne detailplaneeringu

kehtestamist. Rajatiste välja ehitamine on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise

tingimuseks. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldajate

kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse huvitatud isiku, võrguvaldajate ja

kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee,

parkimisalade ja haljastuse rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu

elluviimisega ei kaasne Harku vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu realiseerimise

ehk elluviimise kava:

1. katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2. planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3. transpordimaa sihtotstarbega krundi POS 3 suurusega 502 m² tasuta võõrandamine

vallale;

4. detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –

rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi

kavandatud liitumispunktideni;

5. alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud

hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel (kinnistu omanikul on kohustus mitte

alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja ‑rajatised ning neile

on väljastatud kasutusload);

6. kohustus liituda ÜVK kohase ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta

jooksul trassi valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva

hinnakirja alusel.

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

24

B LISAD (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

1. Eesti Energia AS võrgu- ja elektrileping_________________________________(19.07.2006)

2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 498581___________________________(05.06.2025)

3. Vana-Klooga mnt 31 haljastuse inventeerimine___________________________(19.08.2025)

4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

39885326_______________________________________________________(19.09.2025)

5. Enefit AS kiire interneti võrgu tehnilised tingimused TT-E_20250925-

124_____________________________________________________________(26.09.2025)

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

25

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem_______________________________________________M 1:20000

Joonis 2. Tugiplaan_______________________________________________________M 1:500

Joonis 3. Kontaktvööndi plaan______________________________________________M 1:4000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega_________________________________________M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon________________________________________________skeem

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

26

D KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KOONDTABEL

(DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Tabel 5. Koostöö ja kaasamise koondtabel

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

27

E MENETLUSDOKUMENDID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA)

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus___________________________________ (12.03.2025)

2. Detailplaneeringu algatamise taotluse teade planeeringute meililistis________(19.03.2025)

3. Detailplaneeringu algatamise taotluse teade Harku Valla Teatajas___________(27.03.2025)

4. Vastuskiri detailplaneeringu algatamise taotlusele________________________(31.03.2025)

5. Detailplaneeringu algatamise korrigeeritud taotlus________________________(01.04.2025)

6. Leping nr 5-9/151/25 „Detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja

detailplaneeringu koostamise rahastamiseks“____________________________(25.04.2025)

7. Harku Vallavolikogu otsus nr 35 „Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine“_________________________________________(29.05.2025)

8. Detailplaneeringu algatamise teade Maa- ja Ruumiametile_________________(05.06.2025)

9. Detailplaneeringu algatamise teade planeerijale ja huvitatud isikule__________(05.06.2025)

10. Detailplaneeringu algatamise teade planeeringute meililistis________________(06.06.2025)

11. Detailplaneeringu algatamise teade Harku Vallavalitsuse veebilehel_________(06.06.2025)

12. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes_______________(09.06.2025)

13. Detailplaneeringu algatamise teade piirinaabritele________________________(10.06.2025)

14. Harku Vallavalitsuse kiri nr 12-1/332-6 „Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamise teade“ _____________________________(10.06.2025)

15. Detailplaneeringu algatamise teade Harku Valla Teatajas__________________(12.06.2025)

16. Detailplaneeringu algatamise teade Harju Elus___________________________(13.06.2025)

17. Eskiislahenduse arutelu teade planeerijale ja huvitatud isikule______________(03.07.2025)

18. Eskiislahenduse arutelu teade planeeringute meililistis____________________(03.07.2025)

19. Harku Vallavalitsuse kiri nr 12-1/332-8 „Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise arutelu teade“

_________________________________________________________________(03.07.2025)

20. Eskiislahenduse arutelu teade Harku Vallavalitsuse veebilehel______________ (03.07.2025)

21. Eskiislahenduse arutelu teade Harju Elus_______________________________ (04.07.2025)

22. Eskiislahenduse arutelu teade Harku Valla Teatajas______________________ (10.07.2025)

23. Naaberkinnistu vastuväide__________________________________________ (22.07.2025)

24. Eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll_______________________________ (24.07.2025)

Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

28

25. Harku Vallavalitsuse vastuskiri naaberkinnistu vastuväitele_________________ (04.08.2025)

26. Naaberkinnistu vastus Harku Vallavalitsuse kirjale________________________ (04.08.2025)

2025.12.09_Kooskõlastamiseks_Vana-Klooga mnt 31.pdf

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/332-15

Harku vallas Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 35 algatati Suurupi külas Vana-Klooga mnt 31

(katastritunnus 19801:001:0410) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav ala, suurusega u 1 ha, paikneb Suurupi külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee, Vana-Klooga maantee ja Kangru tee vahelisel alal, piirnedes põhjast Vana-Klooga

maantee L8 (katastritunnus 19801:001:1827), Vana-Klooga maantee L11 (katastritunnus

19801:001:4823) transpordimaadega, idast Vana-Klooga mnt 27 (katastritunnus 19801:001:4824),

Vana-Klooga mnt 29 (katastritunnus 19801:001:4825) elamumaadega, lõunast Merevaate tee 11

(katastritunnus 19801:001:4683), Merevaate tee 9 (katastritunnus 19801:001:4682)

elamumaadega ning läänest Vana-Klooga mnt 35 (katastritunnus 19801:001:0182) elamumaaga.

Vana-Klooga mnt 31 maaüksus, suurusega 9986 m², on maatulundusmaa sihtotstarbega ja

hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel 172 m2 suurune üksikelamu

(ehitisregistri kood 120299355). Juurdepääs maaüksusele on Vana-Klooga maanteelt.

Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ja elektripaigaldiste

kaitsevööndid. Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt ulatub maaüksuse lõuna-edela

nurka Natura elupaik (aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)).

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb Vana-Klooga mnt 31 maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu koostamise eesmärgid kooskõlas Harku valla

üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuse jagamiseks

kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa

kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt Vana-Klooga maantee

tarbeks perspektiiviga laiendada maanteed ja/või rajada jalgratta- ja jalgteed. Kavandatav

transpordimaa võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 elamumaa ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt.

Detailplaneeringuga määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse elamumaa kruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni 2

abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 375 m2 kuni 450 m².

Üksikelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2

maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m

ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle kahekorruselise hoone püstitamisel on määratud

vahemikus 28-45° ning ühekorruselise hoone püstitamisel on lubatud ka lamekatus.

Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Vana-Klooga maanteelt.

Veevarustus on lahendatud olemasolevast puurkaevust, registrikoodiga PRK0075162.

Planeeringuala reovee kanaliseerimine on planeeritud kogumismahuti baasil.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks

Ruumi Grupp OÜ (rg-kood 12042771) poolt koostatud Harku vallas Suurupi külas Vana-Klooga

mnt 31 (katastritunnus 19801:001:0410) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr DP-06/03-

2025.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis ja tehnovõrgud

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

4_2025.12.04_Põhijoonis tehnovõrkudega.pdf

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee