Vastuskiri

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Teie 20.11.2025 nr 6-4/5115

Meie 08.12.2025 nr 2.1-3/44646-2

Vastuskiri Jõelähtme valla üldplaneeringu

ja Jõelähtme valla üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalikustamisele

Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris on 24.11.2025 registreeritud Jõelähtme valla

üldplaneeringu ja Jõelähtme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalikustamine.

Politsei on tutvunud Teie poolt avalikul väljapanekul materjalidega ja nende lisadega. 2025

aasta esimese 10 kuu jooksul on Jõelähtme vallas pandud kokku toime 869 väärtegu, millest

799 on liiklusseaduse rikkumist, millest omakorda 599 on mootorsõidukijuhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamist. Kiiruseületamised pannakse peamiselt toime Tallinn-Narva maanteel,

Saha-Loo teel ja Kivisilla teel. Mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimist lubatud alkoholi

piirmäära ületades on olnud 20 korral. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise

õiguse vastu on toime pandud 34 korral, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata

jätmine on toimunud ühel korral ning avaliku korra rikkumist on menetletud neljal korral.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetusi on toimunud üks. Mootorsõiduk liikus mööda Nuudi teed

Maardu suunas, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri

sündmuskohal kaasreisijana juhi kõrval istunud meesterahvas, juhil olid alkoholi tarvitamise

tunnused. Mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis on olnud 14 korral. Peamine kuriteguliik,

mida on pandud toime esimese kümne kuu jooksul 2025-ndal aastal Jõelähtme vallas, on

vargused.

Planeeringuga ei tuleks soodustata sarnase taustaga inimeste koondumist samasse piirkonda.

Elurajoone kujundada nii, et see oleks piirav gruppidele ja nende ebaseaduslikule tegevusele,

aga sellega ei segaks politsei sekkumist ja teenuseid, kui neid on vaja. Uusarenduste

planeerimisel arvestada operatiivsõiduki ligipääsudega. Tuleb luua keskkond, mis on kutsuv

erineva sotsiaalmajandusliku tausta, vanuse ja liikumisaegadega inimgruppidele.

Avalikes ruumides tuleks tagada nähtavus, kuna see võimaldab ruumis ohutult liigelda ja

võimaldab loomuliku järelevalvet ja on eelduseks muude valvemeetmete rakendamiseks.

Haljastuse puhul peab kontrollima, et need ei looks varjatud tegutsemise võimalusi. Pimedate

nurkade puhul tuleb arvestada, et halb valgustus suurendab kuritegevuse ohtu, sest pakub katet

kriminaalsetele tegevustele ja kogunemistele. Öösel võivad pimedad nurga heiduta inimesi

kõndimast või jalgrattaga sõitmast, sest nad ei tunne ennast turvaliselt. See võib omakorda

2 (3)

muuta tänavad tühjaks ning soodustada kriminaalset tegevust. Tänavavalgustus peaks olema

pidev ja ühetaoline, tuleks vältida eredaid lampe, mis võivad mõjuda pimestavalt.

Ülekäigurajad tuleks valgustada LED-tuledega, kuna mootorsõidukijuhi tähelepanu võib

hajuda, mis ohustab jalakäijat, kes ületab sõidurada.

Suur avatud ala (sh hästi valgustatud ala), millel ei ole pidevat aktiivset kasutust soodustab

kuritegevust ja ebalegitiimsete tegevuste kogunemist. Vähese kasutusega ruum vähendab ka

turvatunnet. Parkide puhul vältida puude ja kõrgete põõsaste kasutamist viisil, mis loob

pimedaid ja varjatud alasid ja peidukohti. Olulised liikumisteed ja viibimiskohad tuleb

valgustada, võimalusel kasutada pargi kasutajate liikumise poolt juhitavat valgustust. Tuleks

luua võimalusi keskkonna pidevaks kasutamiseks. Pargid võivad olla küll atraktiivsed, kuid kui

inimesed ei tunne end seal ohutuna, väldivad nad vabal ajal parkidest läbi kõndimist.

Bussipeatused peaksid olema hea nähtavusega disainitud. Peatused tuleks paigutada hea

nähtavusega ja ümbruskonnast eristatavasse asukohta. Bussipeatused mõlemas sõidusuunas

peaksid paiknema üksteise vastas, et võimaldada peatuses viibijatel üksteist jälgida.

Ootepaviljonid ja varjualused peaksid olema läbipaistvast materjalist. Parklate loomise puhul

tuleks eelistada väiksemaid parkimisalasid suurtele, kuna suured parklad vähendavad

loomuliku järelevalvet. Parkimiskohad peaksid olema jälgitavad ümbritsevatest hoonetest.

Anonüümne omand vähendab omaniku vastutust ja suurendab süütegevust ja vandalismi.

Mahajäetud hooned soodustad varjatud tegutsemist. Seetõttu on oluline nende tekkimist

ennetada ja kui ennetus ei ole piisav siis piirata ligipääsu ja otsida võimakusi uue

kasutusotstarbe leidmiseks. Hooldamata piirkonnad tekitavad ärevust ja vähendavad ruumi

kasutajate turvatunnet. Ruumis, mis on hooldamata on rohkem vandalismi. Hooldustöötajad,

prügi koristajad, aednikud ja remondimehed panustavad oma kohaloluga loomuliku

järelevalvesse.

Piirkondades, mida iseloomustab suur jalakäijate hulk, tuleks piirkiirust langetada 30 km/h.

Surmaga lõppeva õnnetuse risk on 50 km/h sõitva auto puhul kaks korda kõrgem kui 40 km/h

sõitva auto puhul ja 5 korda kõrgem kui 30 km/h sõitva auto puhul. Võimalusel kõnniteede ja

kergliiklusteede loomine mõlemale poole tänavat ja piirata autotee laiust. Kitsamad autoteed

lühendavad distantsi, mida jalakäiad ja ratturid peavad teed ületades läbima. Kitsamad tänavad

muudavad autojuhtide kiirusetaju ja soodustavad aeglasemat sõidukiirust. Ülekäiguradadel

võiks kasutada pollareid või kõrgeid äärekivisid, et kaitsta jalakäijaid juhitavuse kaotanud

sõidukite eest.

Ehitistesse sissemurdmiste vähendamiseks tuleks kasutada liikumisanduritega valgustust,

kvaliteetseid lukkusid ja lamineeritud klaase. Hoonete sissepääsud peaksid olema hästi

valgustatud ning olema paigutatud peatänavale- vältida varjatud sissepääse. Asukohtades, kus

turvalisuse tagamine muude meetmetega on raskendatud, tuleks kaaluda piirdeaedade

kasutamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmo Kaasik

3 (3)

komissar

Põhja prefektuur, Ida-Harju politseijaoskond,

Ida-Harju piirkonnagrupp

piirkonnapolitseinik

Karmo Kaasik, 6124640, [email protected]