Kiri

ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2025-150

Üürileping on sõlmitud

üürileandja Riigi Kinnisvara AS

Registrikood: 10788733

Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115

Telefon: (372) 606 3400

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: haldusteenuste direktor Priit Valk, volikirja alusel

Kontaktisik: lääne piirkonna kinnisvarahaldur Ann Meriste-White

Kontaktisiku telefon: (372) 5781 2311

Kontaktisiku e-post: [email protected]

ja

üürniku Eesti Vabariik Tallinna Vangla kaudu

Registrikood: 70001113

Juriidiline aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa 75322

Telefon: (372) 612 7539

E-post: [email protected]

Esindaja lepingu sõlmimisel: vanglateenistuse haldusosakonna juhataja Risto Lindeberg,

põhimääruse alusel

Kontaktisik: vanglateenistuse haldusteenistuse peaspetsialist Tõnu Idavain

Kontaktisiku telefon: (372) 5982 2678

Kontaktisiku e-post: [email protected]

vahel, kes võttes arvesse, et:

1) üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Ehte

tn 9 Haapsalu asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 1572532, katastritunnus

18301:003:0980, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1º292,0 m2) koos oluliste

osade ja päraldistega;

2) kinnistu suhtes kehtib Riigi Kinnisvara ASi ja Tallinna Vangla vahel 05.05.2021 sõlmitud

üürileping nr KPJ-4/2021-39 tähtajaga 31.12.2025,

on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.

2

ERITINGIMUSED

1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis

1.1. Aadressil Haapsalu linn, Ehte tn 9 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 1572532,

katastritunnus 18301:003:0980, pindala 1 292,0 m².

1.2. Kinnistu oluliseks osaks on:

1.2.1. Asutusehoone (ehitisregistri kood 105000735, ehitise kasutamise otstarve büroohoone,

mälestise number puudub), üüritav pind 715,3 m², millest 478,6 m² on üürnike

ainukasutuses ja 236,7 m² on üürnike ühiskasutuses;

1.2.2. Garaaž (ehitisregistri kood 105000736, ehitise kasutamise otstarve muu

terminalihoone) üüritav pind kokku 149,4 m², millest üürniku üüritav pind

puudub.

1.3. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate

tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse

koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini

ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis

EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine

kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab

ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.

1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat, eristatakse üüritaval pinnal

ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik

kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb

korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja

kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone

üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida

kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid).

2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis

2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 98,2 m², millest:

2.1.1. 72,4 m² on üürniku ainukasutuses;

2.1.2. 25,8 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast.

2.2. Üüripind paikneb Asutusehoone 0. – 2. korrusel.

2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: territooriumil määratlemata.

2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on üürnike

ühiskasutuses.

2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.

2.6. Üürniku kasutuses olev kohtkindel tavasisustus, mille remondikohustus on üürileandjal:

puuduvad.

2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil.

Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind.

Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses.

3. Üüripinna sihtotstarve

3

Üüripinna sihtotstarve on büroohoone.

4. Üüripinna nõutav seisund

Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üüripinna seisundit fikseerivas aktis märgitud

seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine

Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses tulenevalt asjaolust, et üürnik valdas üüripinda

varasema üürilepingu alusel enne käesoleva lepingu sõlmimist.

6. Üüriteenused ja üür

6.1. Üüri liik on kulupõhine.

6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.

6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.

6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v.a kapitalikomponent ja remonttööde komponent)

muudetakse indeksi alusel.

6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2027.

6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse

muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.

6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1.

aprilliks.

6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate

kättesaamisest arvates.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.

7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks.

7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile

3.15.2.

7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest:

7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu

muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega.

7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate

kättesaamisest arvates.

7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe

hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Tasu arvestamine algab 01.01.2026.

8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu

eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu. Üürileandja esitab

üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg

4

9.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

9.2. Leping lõpeb 31.12.2028.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3.4 või 8.4 alusel, juhul kui tegemist

on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi

summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu üüri korrutamisel 6

(kuuega). Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4.3 alusel, juhul kui

tegemist on üürniku poolt lepingu rikkumisega, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kaasneva

kahju hüvitamist.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

11.1. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6

alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast

igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 3 (kolme) kalendrikuu

jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud

kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud parendustööde tegeliku

maksumuse), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt

lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes.

11.2. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole

kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja

kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud:

a) parendustööde kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus

(lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise

kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus;

b) sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis

arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud kapitali

lõppväärtus;

c) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali

kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud.

11.3. Pooled on kokku leppinud lisada käesolevale lepingule 31.08.2023 sõlmitud üürilepingu nr KPJ-

4/2021-39 lisa nr 6.1 „Parendustööde teostamise kokkulepe“, mis loetakse käesoleva lepingu

lisaks 6.1 ning lisada käesoleva lepingu lisasse 3 sama kokkuleppe alusel arvutatud

kapitalikomponendi annuiteetmaksegraafik.

11.4. Üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute (koristajad, remonttööde

teostajad, mehitatud valve jne) suhtes kehtestatavad nõuded:

11.4.1. Üürileandja kohustub esitama üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate

muude isikute nimed ja isikukoodid üürnikule üüripinnale lubamise kooskõlastamiseks

vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne nimetatud isikute esmakordset üüripinnale

sisenemist, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kokku leppinud teisiti.

11.4.2. Üürnik kohustub teatama üürileandjale vähemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast punktis

11.4.1 nimetatud isikuandmete saamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

otsusest kooskõlastada või mitte kooskõlastada isiku lubamine üüripinnale, kui poolte

kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti.

11.4.3. Üürileandja kohustub tagama, et üüripinnal täidavad üürileandja kohustusi ainult üürniku

poolt punkti 11.4.2 kohaselt kooskõlastatud isikud, kes üüripinnal viibides on kohustatud

kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Juhul, kui mehitatud valve

tagamine on üürileandja kohustuseks, kohustub üürileandja korraldama üürileandja

kohustusi täitvate isikute isikusamasuse igakordse tuvastamise isikut tõendava

dokumendi alusel lähtudes üürniku poolt kooskõlastatud isikute nimekirjast.

5

11.4.4. Juhul kui üürnik ei teavita üürileandjat ette üüripinnale lubatavate isikute suhtes

kehtivatest piirangutest punktis 11.4.2 nimetatud tähtaja jooksul ja üürnik keeldub

üürileandja kohustusi täitvate isikute lubamisest üürpinnale, kohustub üürnik andma

mõistliku aja uute isikute leidmiseks või määrama isikutele omapoolse saatja.

11.4.5. Üürnikul on õigus kontrollida üüripinnal viibivate üürileandja töötajate või üürileandja

kohustusi täitvate muude isikute isikusamasust ning vastavust üürniku poolt punkti 11.4.2

kohaselt kooskõlastatud isikute nimekirjale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti.

11.4.6. Üürileandja kindlustab, et nii üürileandja töötajad kui üürileandja kohustusi täitvad muud

isikud hoiavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis saab neile teatavaks tööülesannete

täitmisel üürniku tööruumides.

11.5. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub,

siis lähtuvad pooled alljärgnevast:

a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast

vähemalt 4 (neli) kuud ette;

b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud

kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke.

11.6. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist on üürnik kohustatud andma nõusoleku

kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.5) kustutamiseks 30

(kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud

vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt.

11.7. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel esitab

üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega,

võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate

kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri

muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei

sõlmita.

11.8. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid

ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte

õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel

õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest.

11.9. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium

ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates

mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled

lepingu tingimused üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi

lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja

lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta).

12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16

„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1

esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata.

Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid

muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse

dokumentidest järgmises järjekorras:

1) eritingimused;

2) lisad;

3) tüüptingimused.

Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem

allkirjastatud dokumendist.

6

12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana

kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti

standardi EVS 807:2024 „Kinnisvarakeskkonna korraldus ja korrashoid“.

12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule

ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute

tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse

lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu

muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon

2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Üüripinna seisundit fikseeriv akt (koostatakse üüripinna tasu arvestamise alguse kuupäeva

seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna tasu arvestamise alguse

kuupäevast)

5. Hoone sisekorraeeskiri

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Üürileandja Üürnik

7

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib

tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes

täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida

üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei

sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt

õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos

muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;

1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide

uuendamine;

1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;

1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt

kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või

kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju

tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks

lepingu tähenduses;

1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide

ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt

või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega

ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes

täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;

8

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja

rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi

põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt

õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone

ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb

üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik

kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida

üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud.

2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise

akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral

võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis

nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole

kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu

vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes

arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:

3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-,

kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral vastavalt üüripinna tarbimist

mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude

mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1

nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja

tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud

tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu,

arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast,

see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu

protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava

teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja

üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või

3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või

riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:

3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;

9

3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul,

kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku

lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus

vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku

kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad

pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse

hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja

üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise

hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud,

tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele

või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid

vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel

kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid

haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha

vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud,

alljärgnevatel tingimustel:

3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste

teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste

teenuste kvaliteedi kohta.

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste

teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega,

sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid

tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise

alljärgnevatel tingimustel:

3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja

kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse

lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud

üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja

pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste

lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste

punktile 3.10;

3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste

teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste

teenuste kvaliteedi kohta;

3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste

teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või

põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu

kehtivuse ajal või pärast seda:

3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;

3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

10

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale või

teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku

andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste

mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad

kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises

üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures

esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste

saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate

riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,

kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest:

3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava

teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust

või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik

lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses.

Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat

üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-,

kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu

10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja

selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles

kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid

tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse

tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades

kokkulepitule järgmiselt:

3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse

tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud

kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu

muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise

kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta,

muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib

kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui

kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste

kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja

fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise

ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole

nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet

tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning

üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled

kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku

lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles

kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2

sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku

poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise

tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib

rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

11

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt:

3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis

3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva

aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki

regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või

kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud

kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti

tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.

3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule

teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada

teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür

muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei

sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle

vähemalt iga viie aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule,

sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning

hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku

poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest

tulenevate kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas

seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud

eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt

lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu

reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi

või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse

sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja

spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone

seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid,

sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides

kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada

üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus-

aktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud

nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on

üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja

eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada

üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda

nõusoleku andmisest juhul, kui:

4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või

muul viisil vähendab selle väärtust;

4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja

kulutusi üüripinnale;

4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;

4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri

või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või

muude tingimustega.

12

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust

üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja

tagajärgede likvideerimiseks.

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks,

samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või

reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul

lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud

üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole

otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega

teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu

suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:

4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab

tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;

4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud

eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;

4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on

seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni

riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi

iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik

üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48

tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud

hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone

sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku

energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida

üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab

informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia

CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe

kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.

Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid

dokumente.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna

hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja

eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi

ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on

kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud

kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse

alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel

kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada

saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

13

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest

teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul

avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72

tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate

hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide

ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud

tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise

tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud

tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja

nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii

kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal,

lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes

kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil.

Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt.

Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui

üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka

kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide

muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna

sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja

maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele

mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad

üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist

ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus

eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga

ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus

kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul

kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti

üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja

tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest

põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik

üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik

üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub

üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste

äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute

kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse,

vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja

pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.

14

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda

kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat

kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse

andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või

kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades

lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud

tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste

või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik

või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate

üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused

(sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti

osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade

saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või

takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes

käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.

8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;

8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud

alustel;

8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel;

8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette,

järgnevatel juhtudel:

8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu

alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele

kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või

muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt

kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul

üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus

eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui

kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel

põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik

ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude

saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades

ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,

järgnevatel juhtudel:

8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada

või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille

eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka

üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled

15

muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete

menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu

täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud

lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise

päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel

põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva

jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille

täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu

lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu

ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades

lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning

poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne

tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-

vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu

lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule,

fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui

üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga

vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste

hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus,

on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab

puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja

tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud

võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki

pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides.

Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe

sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on

kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku

allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud

isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on

piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli

vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu

jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu

jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel

juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu

ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

16

10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on

lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises

või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus

sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui

lepingust ei tulene teisiti.

10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata,

et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole

vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool

kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega

viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu

ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda

rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda

üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe

päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on

lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud

kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda

üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt

või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis

üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda

üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada)

ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või

viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja

mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt

kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna

sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja

kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale

puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse

kõrvaldamiseni.

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste

osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga

ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni

kasutada ühte varianti alljärgnevatest:

10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris

või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata.

10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni

rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu

jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem.

17

10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste

tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid

õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus

kokkulepituga vastuolus.

10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või

mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde

maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui

eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe

kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe

kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon

loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt

allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke

tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled

võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest

ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik

vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või

kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel,

lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul

hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid.

Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad

lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel,

sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses

lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise

vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole

eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene

informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni

ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni

avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise

eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,

lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel

kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus

18

sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda

nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse

teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse

eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis.

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete

kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse

tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte

kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see

oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte

esialgsele kavatsusele.

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta

mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad

ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus

vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses

elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte

nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.

Pakendite liigiti kogumine

PLAST- JA METALLPAKEND, JOOGIKARTONG

PAPP- JA PABERPAKEND

KLAASPAKEND

Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti. Jäta korgid-kaaned peale.

Voldi suured papist pakendid kokku või rebi tükkideks, nii võtavad nad vähem ruumi. Veendu, et materjal on puhas ja kuiv.

Loputa vajadusel kergelt, et ei määriks teisi pakendeid ja kotti. Eemadada korgid ja kaaned, sildid võivad jääda.

▪ Kilekotid, pakkekile ▪ Toote ümber olnud penoplast ▪ Kosmeetika- ja tarbekaupade

pakendid ▪ Leiva-saia kotid, singi-juustu pakendid ▪ Salatikarbid ▪ Konservikarbid ▪ Alumiiniumpurgid ▪ Metallkorgid ja -kaaned ▪ Piimatoodete, mahla- ja veinipakendid

▪ Pappkastid ja -karbid ▪ Paberkotid ▪ Pakkepaber ▪ Kleeplintidega pappkastid

▪ Karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid

▪ Moosipurgid ▪ Toiduainete purgid

- Akna- leht- ja peegelklaas - Valguslambid ja elektripirnid - Keraamika, kristall ja portselan

(nt toidunõud, vaasid jne) - Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad

toidunõud)

- Küpsetuspaber - Toodet sisaldav pakend - Plastist mänguasjad - Kodukeemia, liimi-, värvi- ja teisi ohtlikke

aineid sisaldavaid pakendid - Mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid - Pandimärgisega pudelid - Plastist ja kummist tooted,

mis ei ole pakendid - Ehitusmaterjalid

- Määrdunud/vettinud paber ja papp (nt pitsakarp)

- Pehmepaber (nt tualettpaber) - Ajalehed, ajakirjad, raamatud - Koopia- või joonistuspaber - Fooliumi või kilet sisaldav - paber, papp, kartong (nt mahlapakid,

raamatukaaned) - Munakarbid - Tapeet

SO BI

B EI

S O

BI

https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

VANAPABER SEGA- OLMEJÄÄTMED

BIOJÄÄTMED

Kogu paber ja kartong muudest jäätmetest eraldi ka siis, kui teie majal pole selleks konteinerit. Vanapaber pane konteinerisse lahtiselt.

Kogu pakendi- ja toidujäätmed eraldi ja segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt!

Biojäätmed pane konteinerisse lahtiselt, paberkotis või täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga.

▪ Ajalehed, ajakirjad ▪ Kataloogid ja reklaammaterjalid ▪ Töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud ▪ Trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber ▪ Kontoripaber ▪ Papp ▪ Jõupaber ▪ Kileaknata ümbrikud ▪ Vanad raamatud (kõvade kaanteta)

▪ Jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud

▪ Kassiliiv, rasvane ja raskesti puhastatav pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed

▪ Hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, tühjad-katkised pastakad, tühjad vildikad

▪ Katkised kruusid-taldrikud ▪ Katkised jalanõud, riided, mänguasjad

▪ Riknenud toit ja toidujäätmed ▪ Tahked riknenud puu- ja köögiviljad,

nende koored ▪ Liha-, kalajäätmed, kalaluud ▪ Muna- ja pähklikoored ▪ Pabermassist munarestid ▪ Majapidamispaber ▪ Pabersalvrätid ▪ Kohvipaks, paberfiltrid ▪ Lõikelilled-toataimed ilma potita

- Tavalised kilekotid, toidupakendid - Kassiliiv, tuhk, suitsukonid - Vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid - Kiletatud või vahatatud pinnaga või

kileaknaga paberkotid - Küpsetuspaber - Vanad ravimid - Mähkmed, hügieenisidemed - Tolmuimejakotid - Kunstlilled, küünlad - Lille- ja salatipotid

- Määrdunud või vettinud paber ja papp - Majapidamispaber - Kasutatud pabernõud - Kopeerpaber - Kleepsildid, teibid - Foolium, võipaber - Kommipaberid, jäätisepaberid - Tapeet, lamineeritud või kiletatud paber - Tetrapakid, munakarbid - Kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja

kartongi

- Toidujäätmed, puhtad pakendid - Värvijäägid, ravimid, tule- ja

plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika

- Ehitusjäätmed, aiajäätmed - Vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli) - Suuremõõtmelised jäätmed, mööbel,

peegel, vaibad, madratsid - Ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete

või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat

SO BI

B EI

S O

BI Jäätmete liigiti kogumine

https://kliimaministeerium.ee/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Tallinna vangla [email protected] Linnaaru tee 5 Soodevahe küla, Rae vald, 75322, Harjumaa Tallinna Vangla üürileping Kooskõlastan kirjale lisatud Tallinna Vangla ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) vahel sõlmitava üürilepingu. Palun kokkulepe allkirjastada (ilma selle kaaskirjata) ning saata RKASile allkirjastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Regina Vällik juhataja Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Alar Pihl [email protected]

Meie 11.12.2025 nr 5-1/9929