| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-2/9928 |
| Registreeritud | 11.12.2025 |
| Sünkroonitud | 12.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-2 Kirjavahetus õiguskantsleriga (teabe nõuded, selgitustaotlused, märgukirjad) (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 10-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Margreth Adamson (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Hr Andres Sutt
Kliimaministeerium
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Teie nr
Meie 10.12.2025 nr 16-1/252155/2508937
Koosluste taastamist puudutavad otsused
Austatud ministrid
Õiguskantsleri poole pöördusid Saarde Vallavolikogu ja -valitsus, kes tunnevad muret, kuidas
mõjutab kavandatav Reiu jõe hüdroloogilise režiimi ja Kikepera looduskaitseala taastamine
piirkonna veetaset ja inimeste elupaika. Vald selgitas, et ka praegu esineb Surju piirkonnas
üleujutusi, vahel isegi mitu korda aastas. Üleujutused seavad aga ohtu hooldekodu ja inimeste
kodud.
Tavaliselt on ümbritsevat keskkonda oluliselt muutvate tegevuste otsustamiseks selge kord ning
muudatused kavandatakse avatud menetluses. Ärakuulamise ja arutelude tulemus vormistatakse
planeeringus või muus haldusaktis.
Praegusel juhul sellist akti ei ole ja seega on nii neil, kes pelgavad hüdroloogilise režiimi muutmise
tagajärjel kodu väärtuse vähenemist kui neil, kes sooviksid metsa olemasoleval kujul säilimist
peaaegu võimatu oma õigusi kaitsta. Kui üldse, saab halduskohtus vaidlustada üksnes koosluste
taastamiseks tehtavaid toiminguid. Segane on seegi, kes vastutab, kui soo taastamise tulemusel
tekivad kahjud või jäävad saavutamata oodatavad eesmärgid. Taoline olukord ei pruugi olla
kooskõlas hea halduse tavaga ega õigusriigi põhimõtetega.
Õiguskantsler ei sekku sellesse, kuidas sisuliselt lahendada erimeelsused Reiu jõe hüdroloogilise
režiimi ja Kikepera looduskaitseala taastamisel. Koosluste taastamise eesmärgi saavutamiseks on
ilmselt rohkem kui üks võimalus.
Valla pöördumist tuleb õiguslikult käsitada nii valla ruumilise planeerimise autonoomia
rikkumisele osutava kui ka üleujutusest potentsiaalselt ohustatud või mõjutatud inimeste õiguste
kaitse avaldusena. Mõistagi on inimestel võimalik ka otse õiguskantsleri poole pöörduda, kuid
sedavõrd põhimõttelises küsimuses ja võimalikus vastasseisus riigiga tuleb pidada valla
pöördumist enda elanike huvide ja õiguste esindamiseks.
2
Muret teeb asjaolu, et enne ulatusliku taastamisprojekti rakendamist ei ole ühelgi ametiasutusel
kohustust eelnevalt hinnata projekti kui terviku mõju ja anda selle kohta haldusakt, kuhu saaks
vajaduse korral kirja panna taastamisprojekti rakendamise kõrvaltingimused, mis tagaks, et
hooldekodu ja kohalikud elanikud ei kannaks üleujutuse tõttu kahju. Samuti on oluline, et otsuse
õiguspärasuse kontrollimiseks ja enda õiguste kaitseks saaksid inimesed kohtusse pöörduda.
Õiguskantsleri nõuniku järelepärimistele antud vastustest nähtub, et kaitseala valitseja annab
taastamisprojektile kooskõlastuse (see on praegusel juhul olemas). Kui vajalik on metsaraie, siis
selle kohta esitatakse metsateatised (need on registreeritud, seega on antud luba raiuda).
Kliimaministeerium selgitas: „taastamistööde puhul ei ole tegemist ehitustegevusega
ehitusseaduse mõistes. Tegemist on looduskaitselise tööga kaitseala väärtuste
säilitamiseks. Samas, kui tööd puudutavad maaparandussüsteemide registris olevaid eesvoole ja
infrastruktuuriga seotud kraave, siis küsitakse täiendavad load MaRu-st ja Transpordiametist“.
Järelikult piirdutakse tuhandeid hektareid hõlmavate soode taastamise tööde kavandamisel pelgalt
projekti kooskõlastusega1 või üksikküsimusi reguleerivate haldusaktidega ning ükski
asjassepuutuv haldusorgan justkui ei saa ega peagi praegu otsustama tegevuse üle selle kogumõju
silmas pidades. Näiteks kui peaks tõesti juhtuma, et üleujutused sagenevad või muutuvad
ulatuslikumaks, siis pole selge, kas ja millised kohustused kaasnevad sellega projektiga
tegelevatele isikutele ja organisatsioonidele. Kelle ülesanne on sellisel juhul ümber ehitada
hooldekodu või kes hüvitab inimestele üleujutustega tekitatud kahju? Õigupoolest pole praegu
dokumenti, millesse saaks need kohustused kirja panna.
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsis „Reiu jõe hüdroloogilise režiimi ja Kikepera
looduskaitseala taastamise mõju Surju piirkonna üleujutusriskidele“ ei välistata tulevasi
üleujutusi. Selles analüüsis märgitakse: „Lisaks üldisele sademete hulga suurenemisele
projitseerivad mudelid ekstreemsete sademete juhtumite hulga suurenemist, seetõttu võib suviste
paduvihmade tulemusena suureneda üleujutusoht ka suvisel madalveeperioodil. Kriitilist veetaset
ületavate väga kõrgete veetasemete esinemissagedus Surju külas on pigem vähenemas, kuid
kriitilist veetaset ületavate veetasemete kogusagedus on suurenemas.“ Samuti antakse soovitus:
„Märgalade taastamise edasisel kavandamisel koostada kliimastsenaariumite põhine analüüs,
kuidas paduvihmade sagenemine või intensiivistumine ning muutused kevadises suurvees ja
talvistes tulvades võiksid mõjutada taastamisala vee puhverdamisvõimet.“
Tavapäraselt märgalad seovad vett ning pigem võiks üleujutusohtu vähendada. Samas nähtub
Keskkonnaagentuuri analüüsist, et üleujutusoht on piirkonnas praegu ja säilib ka pärast kraavide
sulgemist. Üleujutustest ohustatud inimesed kardavad, et tekivad veel suuremad või sagedasemad
üleujutused, kui suletud kraavidega märgalad lisavett enam vastu ei võta.
Sellele murele tuleb otsida praktilised lahendused: kes kannab kulud, kui hooldekodu ja
vallaelanike kodud üle ujutatakse ning kas ja kuidas tuvastatakse vajadusel põhjuslik seos kraavide
sulgemise ning üleujutuse vahel. Pole selge, millises haldusaktis ja milline haldusorgan peab
1 Kaitseala valitseja saab kooskõlastuse anda, kui tegevus sobib kaitse-eesmärkidega. Kaitse-eeskirjas on kirjas, et
üheks kaitse-eesmärgiks on teatud koosluste taastamine ning vajaliku tegevusena märgitud kraavide sulgemine.
Kaitse-eeskirjas on sellisel kujul need kaitse-eesmärgid väga üldised ning nendest ei saanud ega pidanudki vald ega
ükski inimene aru saama nii, et kaitse-eeskirjast tuleb mistahes konkreetse kraavi sulgemise otsus. Seetõttu ei saa
pidada kaitse-eeskirja haldusaktiks, mis lubab sulgeda konkreetsed kraavid ning millega otsustati koosluste taastamine
projektis kirjeldatud ulatuses.
3
tegema otsused, kui metsa sooks muutmisega kaasneb kardetav kahjulik mõju inimeste
elukohtadele ja hooldekodule.
Palun andke hiljemalt 23. detsembriks teada, milline on teie seisukoht selles asjas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Saarde Vallavolikogu
Evelin Lopman 693 8431, [email protected]