"Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE)"

Vabariigi Valitsus

.12.2025 nr 1-1/15-776/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Mario Kadastiku k.a 9. detsembril

algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri seitsmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, millesse lisatakse:

1) tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15 kW netovõimsusega

tootmisseadmetele;

2) tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamise tasu vabastus saartalitlusvõime

tagamise teenuse osutamise korral;

3) energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine;

4) jaotus- ja ülekandevõrgus tagatise nõude kadumisega seotud täpsustavad sätted.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise

võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord

aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses

kasutada ning seeläbi maksta alakasutustasu.

Samuti kaasneb positiivne mõju saartalitlusvõime tagamise teenusepakkujatele

tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust vabastuse rakendamisega, kuna selle tasu

vältimiseks tehtavad kulutused lisaks teenusepakkuja oma saartalitlusvõime tagamise teenuse

kulusse, mille tõttu tõuseks sellisel juhul vastavalt ka tarbijatelt kogutav saartalitlusvõime

tagamise tasu. Niisiis on tarbijatele konkurentsivõimelise elektrienergia lõpphinna tagamiseks

põhjendatud nimetatud tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamise tasust vastavetele

teenusepakkujatele vabastuse rakendamine.

Edendamaks energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitamaks

elektritootjatega samaväärset konkurentsi, kaotatakse topeltmaksustamine ja seeläbi

vähendatakse energiasalvestusüksuste käitamiskulusid.

Kuna tagada tuleb võrdses olukorras olevate isikute võrdne kohtlemine, siis on tagatise

kontekstis oluline eristada jaotusvõrguettevõtjaga ja põhivõrguettevõtjaga sõlmitud

liitumislepinguid. Jaotusvõrguettevõtjale peab säilima võimalus juba esitatud tagatist hoida ja

seda vajadusel realiseerida, kuid põhivõrgu mõistes ei anna pärast uue nn. fikseeritud

liitumistasu kontseptsiooni jõustumisest tagatise meede enam täiendavat kasu, vaid on

tootjatele oluliseks finantskuluks olukorras, kus sellel meetmel tegelik mõju puudub.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (KLM) energeetikaosakonna

energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected], 6256493).

1.3. Märkused

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ja 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole

nõutav, kui eelnõu menetlus on kiireloomuline ja käsitleb ELi õiguse rakendamist, ei ole tehtud

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu sisaldab muudatusi, millele on pööranud

tähelepanu õiguskantsler ning mille jõustumine aitaks tagada mikrotootjate eripäradest

lähtuvalt seaduse proportsionaalsuse ja soodustada mikrotootjate võimalusi oma

elektritarbimist katta taastuvenergia tootmisega.

2

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Kavandatud seaduseelnõuga lahendatakse energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti.

Mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes

enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus-

ega kutsetegevusena. Selliste taastuvenergia mikrotootjate (s.o alla 15 kW tootmissuunalise

võimsusega tootmisseadmete), kes on enamasti kas kodumajapidamised või väikeettevõtted,

koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid, oleks ebaproportsionaalne.

Senisest suurem paindlikkus tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise

suhtes on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100% lepingulise võimsuse

saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski oma lepingulise

tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks ainult jäiga 100%

võimsuse tootmisnõude tõttu. Samuti täpsustatakse, et nn. alakasutustasu vabastus rakendub

hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse salvestusüksuste

laiemat kasutuselevõttu neile saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamise kuluga seotud

arveldamises topeltmaksustamise kaotamise läbi.

Seoses ülekandevõrgus kehtima hakanud uue liitumistasude kontseptsiooniga kaotatakse

tagatise nõue ja põhivõrguettevõtja tagastab seni realiseerimata tagatised, kuid jaotusvõrgus

küll kaob uute tagatiste nõue, ent seadusega täpsustatakse seni kehtivate, realiseerimata

tagatistega seotud nõudeid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse ja täiendatakse elektrituruseadust.

3.1. Elektrituruseaduse muutmine

Punktiga 1 (§ 427 lg 8) täiendatakse elektrituruseadust § 427 lõikega 8, mille eesmärk on

edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitada

elektritootjatega samaväärset konkurentsi topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi

energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu.

Punktiga 2 (§ 871 lg 64) täiendatakse seadust § 871 lõikega 64, millega nähakse ette

tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise erisus kuni 15 kW (kaasa

arvatud) netovõimsusega tootmisseadmetele (s.o mikrotootjatele) ehk kui ülejäänud tootjad

peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel vähemalt ühe

kauplemisperioodi jooksul mõõdetult kasutama oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust

(s.o võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõimet) vähemalt 95 protsendi ulatuses,

siis kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmed on tootmissuunalise võimsuse

mittekasutamise tasust täielikult vabastatud. Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu

ehk alakasutustasu norm kehtestati 17. märtsil 2023 ning erisus mikrotootjatele kehtestatakse

tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast. Seega edaspidi rakendatakse tootmissuunalise

võimsuse mittekasutamise tasu üle 15 kW tootmisseadmetele, kuid mitte enam

tootmisseadmetele võimsusega kuni 15 kW (kaasa arvatud).

Eesti Vabariigi õiguskantsler oma Kliimaministeeriumile saadetud kirjas (09.10.2025 nr 7-

4/251945/2507317) toetab mikrotootjatele tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu

erisuse rakendamist ja on palunud eelnõu menetlusega võimalikult kiiresti edasi liikuda.

Punkti 3 (§ 871 lg 7) eesmärk on laiendada tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega

seonduva alakasutustasu vabastamise aluseid saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise

3

juhul. Kuna iga-aastaselt tootmissuunalise võimsuse 95 protsendi ulatuses kasutamise

tõendamisega seotud kulu lisaks teenusepakkuja oma saartalitlusvõime tagamise teenuse

kulusse, mille tõttu tõuseks sellisel juhul vastavalt ka tarbijatelt kogutav saartalitlusvõime

tagamise tasu, on tarbijatele konkurentsivõimelise elektrienergia lõpphinna tagamiseks

põhjendatud nimetatud tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamise tasust vabastuse

rakendamine. Samuti nähakse seadusemuudatusega ette võrgulepingujärgse tootmissuunalise

võimsuse (s.o võrgulepingus sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime) kasutamise kohustus

95 protsendi ulatuses (sarnaselt juba kehtivale liitumislepingujärgse tootmissuunalise võimsuse

95 protsendi ulatuses kasutamise kohustusele). Kui seadusemuudatuse algse eelnõu alusel

eksisteeriks tootjaliitumine võimsusega 100 MVA ja kui tootja toodab alakasutustasu

arvestusperioodil 94% lepingulisest võimsusest, siis peab võrguettevõtja talle esitama

alakasutustasu nõude algse eelnõu teksti alusel 6% ulatuses. Seaduse täpsustuse järel tuleks aga

arvesse võtta, et tootmiskohustus ise ei ole enam 100%, vaid on 95% lepingulisest võimusest

ning sel juhul tuleb tootjale esitada alakasutustasu nõue 1% tootmisvõimuse ulatuses.

Senisest suurem paindlikkus on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100%

lepingulise võimsuse saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski

oma lepingulise tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks

ainult jäiga 100% võimsuse tootmisnõude tõttu. Täpsustus täidab jätkuvalt seaduse mõtet ja

eeldab, et liitumislepinguga tootmisseade on lubatud ulatuses valminud või olemasolevat,

võrgulepinguga tootmisseadet kasutatakse pea maksimaalses ulatuses.

Oluline on märkida, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise arvestuses ei ole määravaks

tootmisseadme tootmisvõimsus, vaid liitumis- või võrgulepingus sätestatud võrguühenduse

läbilaskevõime (mis võib olla kokku lepitud madalamal tasemel kui tootmisseadme

maksimaalne võimalik tootmisvõimsus).

Punktiga 4 (§ 871 lg 73) täiendatakse seaduse § 871 lõikega 73 sarnaselt liitumislepingutele

kehtiva erisusega sama paragrahvi lõikes 65 ka kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega

tootmissuunalistele võrgulepingutele selliselt, et tootmissuunalise võimsuse (s.o võrgulepingus

sätestatud võrguühenduse läbilaskevõime) mittekasutamise tasu, mida on nimetatud käesoleva

paragrahvi lõikes 7 ei kohaldata kuni 15 kW tootmissuunalise võimsusega turuosalistele.

Muudatusega kaasneb pikaajaline positiivne majanduslik mõju eelkõige kuni 15 kW (kaasa

arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei

rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe

kauplemisperioodi ulatuses kasutada. Elektrilevi võrgus oli 2025. aasta keskpaiga seisuga

mikrotootjaid (s.o kuni 15 kW maksimaalne võimsus) 13 700, kokku tootmisvõimsusega 143

megavatti ja võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 megavatti. Kokku on

Elektrilevi võrgus 23 100 elektritootmisega seotud tarbimiskohta, tootmisvõimsusega 981

megavatti ja võrgulepinguga kokkulepitud võrku antava võimsusega 917 megavatti (võrku

antav võimsus ehk võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel võib olla ja

paljudel juhtudel ongi erinev tootmisseadme võimsusest). Muudatuse jõustumine on kavas

tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist – st. alakasutustasu esmakordsest jõustumisest

selliselt, et mikrotootjatele, s.o kuni 15 kW tootmissuunalise võrguühenduse läbilaskevõime

omanikele ei esitata ühtegi nn. alakasutustasu arvet.

Punktiga 5 (§ 1113 lg 141–142) lisatakse seadusesse täiendavad lõiked, mis on seotud tagatise

nõude kadumisega koos fikseeritud liitumistasude kontseptsiooni (s.o käesoleva seaduse § 74

lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakiri) rakendumisega 2025. aasta 13. juunil jõustunud

elektrituruseaduse muudatusega alates 1. jaanuarist 2026. Eelmainitud kuupäeva seisuga on

veel liitumislepinguid, mille puhul ELTS § 871 lõikes 4 sätestatud tootmise alustamise tähtaeg

ei ole saabunud ning ühtlasi ei ole selgunud tagatise realiseerimise vajadus ega § 72 lõikes 63

sätestatud liitumistasule (nn. fikseeritud liitumistasu) ülemineku võimalus.

4

Põhivõrgus jõustus fikseeritud liitumistasule üle minnes võrgu ettearendamise kohustus,

mistõttu ei arvesta põhivõrguettevõtja võrguinvesteeringuid kavandades enam

liitumislepingutega, mille puhul on võrguühendus valmis ehitatud, kuid mis on kliendi poolt

kasutusele võtmata. Tagatiskohustuse eesmärk on tõkestada elektrivõrgus tootmisvõimsustega

vaba ressursi broneerimist, millest tingituna ei olnud põhivõrguettevõtjal enne fikseeritud

liitumistasu jõustumist võimalik väljastada majanduslikult perspektiivseid liitumispakkumusi

mahukate võrgutugevdustööde maksumuse tõttu. Lühidalt ei mõjuta alates 31.07.2025

jõustunud niinimetatud uue põhivõrgu liitumistasu kontseptsiooni puhul enam varasemalt

sõlmitud kehtivad liitumislepingud uute väljastatavate liitumispakkumuse maksumust ning

seega ei anna põhivõrgu mõistes tagatise meede täiendavat kasu, vaid on tootjatele oluliseks

finantskuluks olukorras, kus sellel meetmel tegelik mõju puudub. Kõigi eelnõu koostamise

hetkeks realiseerimata tagatisega liitumiste puhul on tasutud vähemalt 70% liitumistasust ning

viimane sellistest liitumispunktidest valmib võrgutugevdustööde teostamise järel 2027. aasta

novembris, mille järel algab alakasutustasu arvestuse periood juhul kui tootja ei alusta

ettenähtud perioodi jooksul tootmisseadmega tootmist.

Kuna 31.07.2025 jõustunud põhivõrgu fikseeritud liitumistasu ei muuda jaotusvõrgus

tootmissuunalisel liitumisel tasumisele kuuluva liitumistasu kujunemise põhimõtteid, siis on

tagatise kontekstis oluline eristada jaotusvõrguettevõtjaga ja põhivõrguettevõtjaga sõlmitud

liitumislepinguid. Oluline on tagada võrdses olukorras olevate isikute võrdne kohtlemine ning

seega tuleb kohelda kõiki kuni 2025. aasta 30. juulini jaotusvõrguga liitunud tootjaid ning alates

2025. aasta 31. juulist, kui kadus tagatise esitamise nõue, liitunud tootjaid võrdselt. Enne ja

pärast seda kuupäeva jaotusvõrguettevõtjale liitumistaotluse esitanud tootjaid ei ole

põhjendatud ühe turuosaliste grupina käsitleda, sest tulenevalt regulatsioonist on need

turuosalised juba erinevalt koheldud ja seega tootjatele, kellel on tulnud võrguettevõtjale tagatis

esitada, tuleb tagatis tagastada ka võrdsetel alustel, vastasel juhul tekib selles turuosaliste grupis

ebavõrdne olukord. Nende jaotusvõrgu liitumislepingute puhul, kus ei ole tootja tootmisseadet

kasutusele võtnud ja ELTS § 871 lõikes 4 sätestatud tootmise alustamise tähtaeg ei ole saabunud

ning kuivõrd jaotusvõrgus jäävad edaspidi kehtima liitumistasu kujundavad põhimõtted, mis

kehtisid ka tagatiskohustuse kehtivusajal, siis peab jaotusvõrguettevõtjale säilima võimalus

juba esitatud tagatist hoida ja seda vajadusel realiseerida ehk olemasolevatele, kehtivatele

jaotusvõrguettevõtjale esitatud tagatistele peab säilima terviklikult senine süsteem kuni

tootmise alustamiseni või tagatise realiseerimiseni.

Punkti 6 (§ 1113 lg 171) eesmärk on muuta seaduse § 1113 lõike 171 sõnastust selliselt, et alla

15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võimsuse liitumis- ja võrgulepingu omanikele

rakendub käesoleva seadusega loodud leevendus tagasiulatuvalt alates tootmissuunalise

võimsuse mittekasutamise tasu esmakordsest rakendamisest alates 2023. aasta 17. märtsist.

Muudatus on tingitud asjaolust, et taastuvenergia mikrotootjate (s.o alla 15 kW

tootmissuunalise võimsusega tootmisseadmete), kes on enamasti kas kodumajapidamised või

väikeettevõtted, koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid, on ebaproportsionaalne.

ELTSis on väiketootjate eripärasid arvestades tehtud neile mitmeid lihtsustusi eesmärgiga

motiveerida kodumajapidamisi ja väiketalusid investeerima taastuvenergiaprojektidesse. Kuna

paljudel sellistel tootjatel puudub võimalus ja võimekus oma tootmist juhtida, sest

päikeseenergia toodang sõltub ilmast ning liitumispunktis tootmissuunalise võimsuse kasutus

sõltub samaaegsest tarbimisest, siis regulaarselt 95% ulatuses oma tootmissuunalise võimsuse

kasutamise nõude kehtestamine alla 15 kW (kaasa arvatud) liitumis- ja võrgulepingu omanikele

on ebarealistlik. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik õigusliku järjepidevuse jaoks, et

seadusemuudatusega ei loodaks uusi ebavõrdsusi ja välditaks varasema regulatsiooni

ebaproportsionaalsust. Nii vabastatakse väikesed tootjad, kes ei saanud piisavalt kiiresti oma

5

tegevust kohandada pärast tasu kehtestamist, nn alakasutustasu maksmise nõudest

tagasiulatuvalt.

Punktiga 7 täpsustatakse, et oleks üheselt mõistetav, et liitumistaotlusega koos tagatise

esitamisega seotud elektrituruseaduse nimetatud sätteid kohaldati vaid kuni põhivõrguettevõtja

poolt esmakordse § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja kehtima hakkamiseni, mis

toimus 2025. aasta 31. juulil (hinnakiri avaldati 2025. aasta 1. juulil) ning mitte selle igakordse

uuendamise ja kehtima hakkamiseni.

Punktiga 8 täpsustatakse õigusselguse huvides, et kuna käesoleva seaduse § 871 lõiked 1, 2 ja

3 on kehtetud alates 2026. aasta 1. jaanuarist (2025. aasta 13. juunil jõustunud

elektrituruseaduse muudatus, RT I, 03.06.2025, 3), siis vastavalt käesoleva seaduse § 1113

lõikele 141 ei kuulu 2026. aasta 1. jaanuarist jaotusvõrguettevõtjale esitatud tagatis

tagastamisele muul kui samas lõikes sätestatud juhul ning lõike 142 järgi tagastab

põhivõrguettevõtja temale esitatud tagatised 3 kuu jooksul alates eelmainitud sätte jõustumisest.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei lisata muudatustega adresseeritud seadusesse uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud EL õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse

mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine

Eelnõuga kaasneb pikaajaline positiivne majanduslik mõju eelkõige kuni 15 kW (kaasa

arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei

rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe

kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu. Elektrilevi võrgus on 2025.

aasta keskpaiga seisuga mikrotootjaid (s.o kuni 15 kW maksimaalne võimsus) 13 700 kokku

tootmisvõimsusega 143 MW ja võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141

MW. Kokku Elektrilevi võrgus 23 100 elektritootmisega seotud tarbimiskohta,

tootmisvõimsusega 981 MW ja võrgulepinguga kokkulepitud võrku antava võimsusega 917

MW. Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel)

võib olla ja paljudel juhtudel ongi erinev tootmisseadme võimsusest. Ka paljude

elektritootjatega on võrku antav võimsus kokku lepitud 15 kW või väiksemana või on olukordi,

kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokku lepitud, et elektrienergia võrku

andmine ei ole võimaldatud. Kohustus tõendada tootmissuunalise võrgu läbilaskevõime

kasutust rakendub vaid üle 15 kW tootmissuunalise võimsuse võrgu- või liitumislepingu

omanikele. Muudatus kavandatakse jõustada tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist – st

alakasutustasu esmakordsest jõustumisest selliselt, et mikrotootjatele, s.o kuni 15 kW

tootmissuunalise võrguühenduse läbilaskevõime omanikele ei esitata ühtegi nn. alakasutustasu

arvet.

Välistada ei saa ühekordset negatiivset majanduslikku mõju võrguettevõtjatele, kelle võrguga

on ühendatud kuni 15-kilovatiseid tootmisvõimsusi, kuna IT-süsteemides tuleb

seadusemuudatuse tõttu sisse viia erinevad kontrollimehhanismid võrgu- või liitumislepingu

6

tootmissuunalisest võimsusest lähtudes juhul kui sellist funktsionaalsust seni süsteemides ette

nähtud ei ole olnud.

6.2. Saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise korral tootmissuunalise

võrguühenduse mittekasutamise tasust vabastuse rakendamine

Tootja, kes osutab saartalitlusvõime tagamise teenust, osutab seda hankelepingu korras ning

juhul kui nõuda sellelt teenusepakkujalt iga tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu

arvestusperioodi jooksul oma tootmissuunalise võimsuse 95% ulatuses kasutamise tõendamist,

tähendaks see täiendavat lisakulu teenuse hinnale. Seeläbi tõuseks lõpptarbijate elektriarvetel

saartalitlusvõime tagamise teenuse tasu komponent. Seadusemuudatusega vabastatakse

teenusepakkuja nn. alakasutustasust ehk elektritarbijatele ei teki sellest täiendavat kulu, seaduse

mõju elektrienergia lõpptarbijatele on positiivne.

6.3. Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine

Muudatus aitab toetada Eesti elektrisüsteemi jaoks väga vajalike elektrienergia

salvestusvõimsuste rajamist ning lisaks elektrisalvestusüksuste omanikele, kellele

võimaldatakse seadusemuudatusega paremad võimalused konkurentsi pakkumiseks

elektritootjatele on laiemalt mõju positiivne ka elektrienergia lõpptarbijatele, kuna

energiasalvestusüksuste rajamine aitab siluda elektrienergia turu hinnatippe. Kõnealuse

muudatusega viiakse kõik energiasalvestusüksusele esitatavad tasud ühtsetele arvestusalustele,

mis toob kaasa positiivse mõju ka võrguettevõtjatele ja elektrienergia müüjatele, kes seni

kehtiva regulatsiooni järgi oleksid pidanud teatavaid tasusid (nt taastuvenergia tasu ja

võrguteenuse tasu) energiasalvestusüksuse omanikele arvestama ühesuguselt, kuid

saartalitlusvõime teenuse tagamise tasu teistsuguse arvestusmetoodika alusel.

6.4. Jaotus- ja ülekandevõrgus tagatise nõude kadumisega seotud täpsustavad sätted

Seadusemuudatuse järgi on jaotusvõrgus võimalik seni kehtiv ja realiseerimata tagatis ainult

tagasi saada, mitte ei arvestata seda liitumistasu katteks ning seda üksnes juhul, kui

tootmisseade on kasutusele võetud. 2025. aasta 31. juulil jõustunud fikseeritud liitumistasu

kontseptsioon ei muuda jaotusvõrgus tootmissuunalisel liitumisel tasumisele kuuluva

liitumistasu kujunemise põhimõtteid ning seega on tagatise kontekstis oluline eristada

jaotusvõrguettevõtjaga ja põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepinguid. Kuivõrd

jaotusvõrgus jäävad kehtima liitumistasu kujundavad põhimõtted, mis kehtisid ka

tagatiskohustuse kehtimise hetkel, siis sellest tulenevalt peab jaotusvõrguettevõtjale säilima

võimalus juba esitatud tagatist hoida ja seda vajadusel realiseerida ehk olemasolevatele,

kehtivatele tagatistele peab säilima terviklikult senine süsteem kuni tootmise alustamiseni või

tagatise realiseerimiseni. Jaotusvõrguettevõtjaga liitumisel on oluline kohelda kõiki kuni 2025.

aasta 30. juulini liitunud tootjaid ning alates 2025. aasta 31. juulist, kui kadus tagatise esitamise

nõue, liitunud tootjaid võrdselt. Enne ja pärast seda kuupäeva jaotusvõrguettevõtjale

liitumistaotluse esitanud tootjaid ei ole põhjendatud ühe turuosaliste grupina käsitleda, sest

tulenevalt regulatsioonist on need turuosalised juba erinevalt koheldud ja seega tootjatele, kellel

on tulnud võrguettevõtjale tagatis esitada, tuleb tagatis ka tagastada võrdsetel alustel, vastasel

juhul tekib selles turuosaliste grupis ebavõrdne olukord.

Põhivõrguettevõtja juures aga ei mõjuta pärast eelmainitud fikseeritud liitumistasu

kontseptsiooni jõustumist varasemalt sõlmitud kehtivad liitumislepingud enam uute

väljastatavate liitumispakkumuse maksumust ning tagatise meede ei anna seega täiendavat

kasu. Kõigi tagatiste puhul, mida põhivõrguettevõtja hoiab, on praeguseks makstud vähemalt

70% liitumistasust ning kõige viimane liitumispunkt valmib võrgutugevdustööde tõttu 2027.

aasta novembris. Seadusemuudatusel on seega positiivne mõju põhivõrguettevõtjaga enne

2025. aasta 31. juulit liitumislepingu sõlminud turuosalistele ning seadusemuudatusel puudub

mõju jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingutele, kuna kehtivatele tagatistele

säilitatakse terviklikult senine süsteem.

7

6.5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamiseks täiendavaid kulusid ega tulusid riigi eelarvele ega kohalikele

omavalitsustele ei teki.

7. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisega ei kaasne vajadust muuta rakendusakte.

8. Seaduse jõustumine

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras. Jõustumisel ei nähta ette pikemat aega, kuna

normi adressaadid ei vaja kohanemiseks pikemat aega.

Algatab Riigikogu liige Mario Kadastik 09.12.2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Mario Kadastik

Riigikogu liige

1

EELNÕU

Elektrituruseaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 427 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud

elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ei võeta, kui on täidetud vähemalt üks käesoleva

seaduse § 592 lõike 10 punktides 1–4 nimetatud tingimustest.”;

2) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses:

„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega

tootmisseadme puhul.“;

3) paragrahvi 871 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul

käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest arvates vähemalt 95 protsendi

ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale

mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse 95-protsendilise võimsuse ulatuses tasu, mis

arvutatakse lepingujärgse tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahena, lähtudes käesoleva

paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvutamise põhimõttest. Nimetatud tasu ei rakendu

mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ning vajadusel sellele lisatud 5-

protsendilise varuteguri ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud

reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 425 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime

tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise

sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja

varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“;

4) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:

„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW netovõimsusega

tootmisseadme puhul.“;

5) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 141–142 järgmises sõnastuses:

„(141) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud § 871 lõike 1 alusel

jaotusvõrguettevõtjale esitatud tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema

liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase

tootmisseadmega elektrienergia tootmist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul. Muul juhul

tagatis tagastamisele ei kuulu.

(142) Põhivõrguettevõtja tagastab käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud §

871 lõike 1 alusel põhivõrguettevõtjale esitatud tagatise kolme kuu jooksul alates käesoleva

sätte jõustumisest.“;

2

6) paragrahvi 1113 lõige 171 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(171) Käesoleva seaduse § 871 lõikeid 64 ja 73 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta

17. märtsist.“.

7) paragrahvi 1113 lõiget 26 täiendatakse pärast sõna „nimetatud“ sõnadega

„põhivõrguettevõtja esmakordse“;

8) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses

„(31) Käesoleva seaduse § 1113 lõikeid 141 ja 142 rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Riigikogu liige Mario Kadastik 09.12.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mario Kadastik

Riigikogu liige

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 10.12.2025 /1-1/15-776 ; Riigikantselei / 10.12.2025 / 2-5/25-02271

Resolutsiooni teema: Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE)

Adressaat: Kliimaministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.

Tähtaeg: 31.12.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.1.2026 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-1372. Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 10.12.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.