Kvalifikatsiooninõuetele vastava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 7`1 nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär

EELNÕU 10.12.2025

MÄÄRUS

Kvalifikatsiooninõuetele vastava ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud põhikooli

ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel.

§ 1. Õpetaja töötasu alammäär

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 74 lõikes 71 nimetatud ning §-s 741 õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 1970 eurot kuus.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2023. a määrus nr 124 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister Keit Kasemets

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Kvalifikatsiooninõuetele vastava ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu

alammäär“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk 2026. aasta jaanuaris jõustuva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 1 kohaselt lepivad

käesoleva seaduse § 74 lõikes 71 nimetatud õpetaja ning §-s 741 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduses

sätestatud tingimustel ja korras kokku tööandjate esindajatena haridus- ja teadusminister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad

ning töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad. Nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega. Kui

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõikes 2 nimetatud määrusega.

Eelnõu eesmärk on kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele vastavate ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär. Määruses nimetatud alammäärast väiksemat töötasu ei tohi tööandja (direktor) täistööajaga töötavale töötajale

(õpetajale) maksta. Seega kannab käesolev määrus sarnast eesmärki töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega. Käesoleva määrusega näeb riik ette riiklikult kehtestatud töötasu alammäära, kuid seda konkreetse sihtgrupi – kvalifikatsiooninõuetele vastavate

õpetajate osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 tähenduses. Nimetatud paragrahvi lõike 1 tähenduses on õpetaja klassiõpetaja või ühe või mitme õppeaine õpetaja.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 koalitsioonileppe aastateks 2025 – 2027 punktiga 67: Õpetajate töötasud peavad kujunema konkurentsivõimeliseks, mis

toob ametisse uusi õpetajaid ja tagab hea Eesti hariduse jätkumise. Suurendame haridustoetuses õpetajate palgafondi osa, võimaldades koolipidajatel kujundada õpetajaid motiveeriv

palgamudel. Suurendame aastaks 2028 diferentseerimiskomponendi 24%-ni. Õpetajate palgakasv lepitakse kokku eelarveläbirääkimistel.

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Liis Lehiste (735 0206;

[email protected]), strateegia- ja finantsosakonna analüüsivaldkonna juhtivanalüütik Kristel Vaher (735 0268; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna finantsanalüütik Hille Vares (735 0272; [email protected]) ja üldhariduspoliitika osakonna

haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Salle Andresson (735 0145; [email protected]).

Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis nähakse ette nii määrusega hõlmatud isikute ring – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 741 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71

nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja, kui ka määrusega kehtestatav töötasu alammäär täistööajaga töötavale isikule. Nimetatud sihtrühma töötasu alammääraks on 1970 eurot.

Määruse teise paragrahviga tunnistatakse täna kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus – s.o 21. detsembri 2023. a määrus nr 124 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ –

kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat.

4. Määruse mõjud

Määruse suurimaks muudatuseks on selle kohaldatavus õpetajana töötavatele isikutele. Kui seni (alates aastast 2014. a) kehtis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär kõigile

õpetaja ametkohta täitvatele isikutele, sõltumata nende kvalifikatsioonist või püüdlemisest kvalifikatsiooni suunas, siis edaspidi on alammäära kehtivus seotud sellega, kas õpetajana

töötav isik vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõikes 4 või 5 kehtestatud nõuetele (lõikes 4 on kehtestatud nõuded klassi- ja aineõpetajatele ning lõikes 5 valikaine/valikkursuse õpetajale) või on ära nimetatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71. Lisaks

eelnevale sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 99 lõikes 1 - Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või

kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on enne 2013. aasta 1. septembrit omandanud pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse. Samuti loetakse

õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit põhikoolis või gümnaasiumis õpetajana või õppealajuhatajana või kutseõppeasutuses üldharidusainete õpetajana töötavad või töötanud isikud, kes on omandanud kõrghariduse tema poolt õpetatavas

aines ja kes omavad pedagoogilisi kompetentse. Alates 2002. aasta 1. juunist hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavade puhul käsitatakse käesolevas lõikes nimetatud

kõrgharidusena magistrikraadi. Ning sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb täiendusena - Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Seega väheneb olulisel määral nende füüsiliste isikute arv, kellele käesolev määrus kohaldub. Põhikooli ja gümnaasiumi

õpetaja kvalifikatsiooninõueteks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on

kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. 20. oktoobri 2025. a seisuga1 töötab Eesti üldhariduskoolides2

kokku 17 576 õpetajat, kellest kvalifikatsiooninõuetele vastab 13 271 õpetajat. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud sihtrühma suuruseks on 2125 õpetajat, kellest õpetajakoolituse õppekavadel õpib 973 õpetajat; muu kõrghariduse magistri- ja integreeritud

1 20. oktoobri 2025. a seisuga andmed ei ole läbinud kvaliteedikontrolli 2 Üldhariduskoolide hulgas on ka MUBA põhikooli ja gümnaasiumi osa ning kutseõppeasutused, kus viiakse läbi

mittestatsionaarset üldharidusõpet

õppe õppekavadel õpib 130 õpetajat ning 1023 õpetajat on omandanud vähemalt magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooni, aga ei õppinud kõrghariduses õpetajakoolituses.

2026. aastal on riigieelarves planeeritud üldhariduskooli õpetaja arvestusliku brutokuupalga kasv 2184 eurolt 2403 euroni ehk 10%, sh õpetaja töötasu alammäära kasv 1820 eurolt

1970 euroni ehk 8,2%. 2026. aastal kasvab diferentseerimiskomponent 22%ni (2025. aastal on diferentseerimiskomponent 20%).

Määruse mõjul suureneb kõikide üldhariduskoolide kvalifikatsiooninõuetele vastavate ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud õpetajate töötasu alammäär, mis

kasvab võrreldes senisega 8,2%. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Välja töötatud Haridusvaldkonna arengukava 20351 oluline strateegiline suund on järgmine: õpe on õppijakeskne ja tulevikku vaatav ning õpetajate järelkasv on tagatud. Eesmärgiks on täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmise palgataseme tõstmine

tasemele, mis on üldhariduskooli ja kutsehariduskooli õpetajal vähemalt 120% Eesti keskmisest töötasust ja lastaiaõpetaja vähemalt Eesti keskmise töötasu määras.

Riigieelarveliste vahendite toel on Eesti üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäär ja keskmine palk järjepidevalt kasvanud. Viimase kümnendi jooksul on Eesti keskmine palk

kasvanud 1,86 korda (veidi enam kui 900 euro võrra). Õpetajate keskmine palk on sama ajaga kasvanud veidi enam kui 2 korda (ligi 1200 euro võrra). 2023. aastal jõudis õpetajate keskmine palk 120 %-ni Eesti keskmisest (vt joonis 1).

Joonis 1. Üldhariduskoolide õpetajate ja riigi keskmine palk, õpetaja töötasu alammäär ja

õpetajate keskmise palga suhe riigi keskmisesse palka 2015-2025

* 2025. aasta üldhariduse õpetajate keskmine brutopalk augusti kuu seisuga, 2025. aasta Eesti keskmine brutopalk vastavalt Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile (26. august 2025. a)

Võrreldes Eesti üldhariduskooli õpetaja töötasu teiste OECD riikidega, siis on Eesti õpetaja

palgatase pigem tagasihoidlik (vt joonis 2). Seetõttu on oluline, et õpetajate palgakasv oleks jätkuv prioriteet ja saaks kajastatud selgelt riigieelarve strateegias 2026-2029.

Joonis 2. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk OECD riikides 2023/2024. õppeaastal (PPP*-des)

* allikas; Education at a Glance 2025 | OECD; PPP (purchasing power parity) ostujõu pariteet- näitaja väärtused USD-des, kus riikide hinnataseme erinevused on kõrvaldatud, et tulemused oleksid võrreldavad

8. aprillil, 27. mail ja 17. septembril 2025. a toimusid üldhariduskooli õpetaja töötasu

alammäära läbirääkimiste asemel konsultatsioonid. Kuigi 27. mai ja 17. septembri läbirääkimistele olid kutsutud lisaks Eesti Linnade ja Valdade Liidule kõik koolide pidajad, puudusid kohale tulnud pidajate esindajatel volitused läbirääkimisi pidada. Eesti

Haridustöötajate Liit tuli läbirääkimistele ootusega, et õpetaja töötasu alammäär oleks võrdne riigi keskmise töötasuga st järgmisel aastal 2201 eurot.

Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti kokku 14 563, sh kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides 11 927, riigi üldhariduskoolides 1499 ja

eraüldhariduskoolides 1137 ametikohta. Vajalik ressurss alammäära tagamiseks (460,3 miljonit eurot) on kavandatud 2026. aasta riigieelarvesse ning uusi täiendavaid rahalisi kohustusi see

kaasa ei too. Üldhariduskoolide pidamiseks antava riigieelarvelise sihtotstarbelise toetusega antakse

linnadele ja valdadele ning eraüldhariduskoolide pidajatele iga arvestusliku ametikoha kohta õpetajate tööjõukuludeks toetus, mis on 2026. aastal 22% kõrgem käesoleva määrusega

kehtestatavast õpetaja töötasu alammäärast. See võimaldab õpetajate töötasu diferentseerida kooli pidaja ja kooli direktori kehtestatud töö- ja palgakorralduse põhimõtteid järgides. Riigi üldhariduskoolidele tagatakse eelarvesse õpetajate tööjõukulud samadel alustel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumine eelarveaasta algusest ehk 1. jaanuarist 2026. a ei ole võimalik lähtuvalt sellest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakendamise kasutamisel) jõustub 2026. aasta jaanuaris üldises korras. Nimetatud seaduse eelnõuga muudetakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 76 lõiget 1, sealhulgas isikute ringi, kellele alammäär edaspidi kohaldub. Kuna nimetatud seaduse eelnõu III lugemine toimub 16. detsembril 2025. a, siis ei

saa seadus jõustuda 2026. aasta 1. jaanuaril, sest jõustumiseks on vajalik ka seaduse väljakuulutamine Vabariigi Presidendi poolt ja selle Riigi Teatajas avaldamine.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide

Liidule, Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Kostöökojale.

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit Rahandusministeerium

10.12.2025 nr 8-1/25/5490

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Kvalifikatsiooninõuetele vastava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 71 nimetatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ eelnõu. Eelnõu ja

seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 23. detsembriks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide

Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Indrek Kilk 735 0144

[email protected]