Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/3118-1 |
| Registreeritud | 11.12.2025 |
| Sünkroonitud | 12.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Anniki Lai (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-12-11 11:37:51
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 11.12.2025 nr 190-1A
Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus
Austatud sotsiaalminister
Käesolevaks hetkeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus kehtinud veidi enam kui aasta, mistõttu on kohane teha mõned kokkuvõtted ja jagada tähelepanekuid.
Esimesel kehtivusaastal puudus kindlustusandjate turul konkurents, ainsaks teenusepakkujaks oli AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kes pakkus kindlustusjuhtumi põhist kindlustust. Konkurentsi puudumise tõttu ei ole sisuliselt võimalik hinnata, kas teenuse hind oli põhjendatud, kattis kindlustusandja kulud ning võimaldas mõistlikku ärikasumit. Hinnates kindlustusmakse suurust võrdluses hüvitamisele kuuluva kahju suurusega, on vähemasti suuremate haiglate lõikes kahjuks võimalik teha järeldus, mille kohaselt oli tegemist majanduslikult kahjumliku tehinguga.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandjal kindlustusjuhtumite kvaliteetseks lahendamiseks olema nii meditsiinialane kui õiguslik kompetents. Kindlustusjuhtumi lahendamisel tuleb võtta seisukoht nii ravi vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele kui tuvastada kahju hüvitamise nõude õiguslikud eeldused, mis seab kindlustusandjale märkimisväärse väljakutse. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on esinenud järgmised probleemid:
• eksperdid ei ole vastaval erialal praktiseerivad spetsialistid ehk ei oma vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi;
• ekspertide määramise läbipaistmatus ja sellega seonduvalt kahtlused ekspertide erapooletuses ja sõltumatuses;
• teiselt TTO-lt arvamuse „õngitsemine“;
• menetluslikud viivitused;
• kindlustusandja ei pea põhjendatuks TTO-le edastada õigustatud isiku terviklikku pöördumist, mistõttu jääb TTO-le õigustatud isiku etteheide ebaselgeks;
• kindlustusandja pöördumine selgituse saamiseks ei keskendu konkreetsele etteheitele, TTO peab selgitama kogu haiguslugu, mistõttu fookus võib kanduda ebaolulisele, lisaks on tegevus ebamõistlikult ajamahukas;
• ning vastupidiselt eelnevale - ekspertide järeldused ei ole terviklikud nt tuvastatakse, et teatud protseduuri käigus oleks saanud väikese kahju tekkimise ära hoida möönmata, et selle käigus oleks oluliselt kahjustatud ravi lõpptulemust ehk põhjustatud ulatuslikum kahju;
• ravijuhiste tähelepanuta jätmine (siinkohal on muuhulgas vastuolu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ravi vastab arstiteaduse üldisele tasemele kui on järgitud asjakohaseid ravijuhiseid);
• TTO-le ei edastata terviklikku eksperthinnangut, üksnes lõppjäreldus, mis ei võimalda jälgida arutluskäiku tuvastamaks negatiivsetel juhtudel vigu või võtmaks positiivsetel juhtudel õppust;
• tervisekahju raskusastme määramise läbipaistmatus ja ebaselgus;
• TTO põhjendatud vastuväidete arvesse võtmata jätmine;
• eksimused põhjusliku seose tuvastamisel (kahjulik tagajärg oleks saabunud sõltumata TTO tegevusest/tegevusetusest).
Eesti Haiglate Liit on oma liikmetega olukorda analüüsinud ning liidu liikmete poolt on välja toodud vajadus ekspertarvamuse ühtse vormi ja kvaliteedistandardite järele. On tehtud ettepanek luua riiklik ekspertide register koos sõltumatuse eelkontrolli ja huvide konflikti välistamise mehhanismiga. Vajalikuks on peetud ka kindlustusandjate koolitust sobivate ekspertide valikuks ning ekspertiiside läbiviimise põhimõtete ühtlustamiseks. Vajalik on süsteemne lähenemine sõltumatuse ja menetluskiiruse tagamiseks.
Erialaseltsidelt oleme saanud sisendi - ning mõned TTO-d on seda ka uueks kindlustusperioodiks kindlustusandjat hankides juba hanke tingimuseks seadnud - et kindlustusandja poolt kasutatav ekspert peab olema Eesti erialaseltsi pädevuskomisjoni poolt kinnitatud. Juhul, kui erialal puudub erialaselts, peab eksperdil olema minimaalselt 10-aastane erialane staaž ning ekspert peab tundma Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi.
Seoses ekspertarvamuse saamise vajadusega soovime tähelepanu juhtida ka ravikindlustuse seaduse § 40 kohase teisese arvamuse võimaldamisele. Nimetatu kätkeb endas sisuliselt võimalust saada teiselt TTO-lt Tervisekassa kulul eksperthinnang. Hetkel pole selle sätte väärkasutust kindlustusandjate poolt küll veel täheldatud, kuid kindlustusandjate erinevate ärimudelite kohaselt ei saa sedagi võimalust välistada.
Seoses uue kindlustuspakkuja Lloyd’s Insurance Company S.A turule tulekuga on vajalik kujundada õiguslik seisukoht ka erinevate kindlustustoodete st juhtumipõhise ja nõudepõhise kindlustuse TOKVS nõuetele vastavuse osas, samuti anda hinnang seaduse nõuete tagamisele olukorras, kus erinevad kindlustustooted ajaliselt vahelduvad.
TOKVS § 26 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil aset leidnud tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuste rikkumine, kui tervishoiuteenuse osutamisega põhjustati patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm, tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja kahju on tekkinud TOKVS § 10 lg 2 loetletud asjaolu tagajärjel. Kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, millest on kindlustusandjale teatatud kolme aasta jooksul alates ajast, kui õigustatud isik sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest. TOKVS § 6 lg 5 kohaselt ei ole TTO-l lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga. Olukorras, kus juhtumipõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse nõudepõhise kindlustusperioodiga leping on viimane ilmselt suures osas tühine ning vastupidisel juhul – kui nõudepõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse juhtumipõhise kindlustusperioodiga leping, võib tekkida kindlustusega katmata periood. Nii ühel kui teisel juhul põhjustab olukord ebaselguse nii TTO-le kui õigustatud isikutele.
Eesti Haiglate Liit peab oluliseks jätkata dialoogi ja arutada esile kerkinud küsimusi ühiselt kõigi osapooltega, et tagada kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 11.12.2025 nr 190-1A
Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus
Austatud sotsiaalminister
Käesolevaks hetkeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus kehtinud veidi enam kui aasta, mistõttu on kohane teha mõned kokkuvõtted ja jagada tähelepanekuid.
Esimesel kehtivusaastal puudus kindlustusandjate turul konkurents, ainsaks teenusepakkujaks oli AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kes pakkus kindlustusjuhtumi põhist kindlustust. Konkurentsi puudumise tõttu ei ole sisuliselt võimalik hinnata, kas teenuse hind oli põhjendatud, kattis kindlustusandja kulud ning võimaldas mõistlikku ärikasumit. Hinnates kindlustusmakse suurust võrdluses hüvitamisele kuuluva kahju suurusega, on vähemasti suuremate haiglate lõikes kahjuks võimalik teha järeldus, mille kohaselt oli tegemist majanduslikult kahjumliku tehinguga.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandjal kindlustusjuhtumite kvaliteetseks lahendamiseks olema nii meditsiinialane kui õiguslik kompetents. Kindlustusjuhtumi lahendamisel tuleb võtta seisukoht nii ravi vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele kui tuvastada kahju hüvitamise nõude õiguslikud eeldused, mis seab kindlustusandjale märkimisväärse väljakutse. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on esinenud järgmised probleemid:
• eksperdid ei ole vastaval erialal praktiseerivad spetsialistid ehk ei oma vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi;
• ekspertide määramise läbipaistmatus ja sellega seonduvalt kahtlused ekspertide erapooletuses ja sõltumatuses;
• teiselt TTO-lt arvamuse „õngitsemine“;
• menetluslikud viivitused;
• kindlustusandja ei pea põhjendatuks TTO-le edastada õigustatud isiku terviklikku pöördumist, mistõttu jääb TTO-le õigustatud isiku etteheide ebaselgeks;
• kindlustusandja pöördumine selgituse saamiseks ei keskendu konkreetsele etteheitele, TTO peab selgitama kogu haiguslugu, mistõttu fookus võib kanduda ebaolulisele, lisaks on tegevus ebamõistlikult ajamahukas;
• ning vastupidiselt eelnevale - ekspertide järeldused ei ole terviklikud nt tuvastatakse, et teatud protseduuri käigus oleks saanud väikese kahju tekkimise ära hoida möönmata, et selle käigus oleks oluliselt kahjustatud ravi lõpptulemust ehk põhjustatud ulatuslikum kahju;
• ravijuhiste tähelepanuta jätmine (siinkohal on muuhulgas vastuolu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ravi vastab arstiteaduse üldisele tasemele kui on järgitud asjakohaseid ravijuhiseid);
• TTO-le ei edastata terviklikku eksperthinnangut, üksnes lõppjäreldus, mis ei võimalda jälgida arutluskäiku tuvastamaks negatiivsetel juhtudel vigu või võtmaks positiivsetel juhtudel õppust;
• tervisekahju raskusastme määramise läbipaistmatus ja ebaselgus;
• TTO põhjendatud vastuväidete arvesse võtmata jätmine;
• eksimused põhjusliku seose tuvastamisel (kahjulik tagajärg oleks saabunud sõltumata TTO tegevusest/tegevusetusest).
Eesti Haiglate Liit on oma liikmetega olukorda analüüsinud ning liidu liikmete poolt on välja toodud vajadus ekspertarvamuse ühtse vormi ja kvaliteedistandardite järele. On tehtud ettepanek luua riiklik ekspertide register koos sõltumatuse eelkontrolli ja huvide konflikti välistamise mehhanismiga. Vajalikuks on peetud ka kindlustusandjate koolitust sobivate ekspertide valikuks ning ekspertiiside läbiviimise põhimõtete ühtlustamiseks. Vajalik on süsteemne lähenemine sõltumatuse ja menetluskiiruse tagamiseks.
Erialaseltsidelt oleme saanud sisendi - ning mõned TTO-d on seda ka uueks kindlustusperioodiks kindlustusandjat hankides juba hanke tingimuseks seadnud - et kindlustusandja poolt kasutatav ekspert peab olema Eesti erialaseltsi pädevuskomisjoni poolt kinnitatud. Juhul, kui erialal puudub erialaselts, peab eksperdil olema minimaalselt 10-aastane erialane staaž ning ekspert peab tundma Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi.
Seoses ekspertarvamuse saamise vajadusega soovime tähelepanu juhtida ka ravikindlustuse seaduse § 40 kohase teisese arvamuse võimaldamisele. Nimetatu kätkeb endas sisuliselt võimalust saada teiselt TTO-lt Tervisekassa kulul eksperthinnang. Hetkel pole selle sätte väärkasutust kindlustusandjate poolt küll veel täheldatud, kuid kindlustusandjate erinevate ärimudelite kohaselt ei saa sedagi võimalust välistada.
Seoses uue kindlustuspakkuja Lloyd’s Insurance Company S.A turule tulekuga on vajalik kujundada õiguslik seisukoht ka erinevate kindlustustoodete st juhtumipõhise ja nõudepõhise kindlustuse TOKVS nõuetele vastavuse osas, samuti anda hinnang seaduse nõuete tagamisele olukorras, kus erinevad kindlustustooted ajaliselt vahelduvad.
TOKVS § 26 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil aset leidnud tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuste rikkumine, kui tervishoiuteenuse osutamisega põhjustati patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm, tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja kahju on tekkinud TOKVS § 10 lg 2 loetletud asjaolu tagajärjel. Kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, millest on kindlustusandjale teatatud kolme aasta jooksul alates ajast, kui õigustatud isik sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest. TOKVS § 6 lg 5 kohaselt ei ole TTO-l lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga. Olukorras, kus juhtumipõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse nõudepõhise kindlustusperioodiga leping on viimane ilmselt suures osas tühine ning vastupidisel juhul – kui nõudepõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse juhtumipõhise kindlustusperioodiga leping, võib tekkida kindlustusega katmata periood. Nii ühel kui teisel juhul põhjustab olukord ebaselguse nii TTO-le kui õigustatud isikutele.
Eesti Haiglate Liit peab oluliseks jätkata dialoogi ja arutada esile kerkinud küsimusi ühiselt kõigi osapooltega, et tagada kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud sotsiaalminister
Edastame Teile Eesti Haiglate Liidu pöördumise seoses tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemiga.
Lugupidamisega
Epp-Triin Võsu
Tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2025-12-11 11:37:51
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 11.12.2025 nr 190-1A
Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus
Austatud sotsiaalminister
Käesolevaks hetkeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus kehtinud veidi enam kui aasta, mistõttu on kohane teha mõned kokkuvõtted ja jagada tähelepanekuid.
Esimesel kehtivusaastal puudus kindlustusandjate turul konkurents, ainsaks teenusepakkujaks oli AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kes pakkus kindlustusjuhtumi põhist kindlustust. Konkurentsi puudumise tõttu ei ole sisuliselt võimalik hinnata, kas teenuse hind oli põhjendatud, kattis kindlustusandja kulud ning võimaldas mõistlikku ärikasumit. Hinnates kindlustusmakse suurust võrdluses hüvitamisele kuuluva kahju suurusega, on vähemasti suuremate haiglate lõikes kahjuks võimalik teha järeldus, mille kohaselt oli tegemist majanduslikult kahjumliku tehinguga.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandjal kindlustusjuhtumite kvaliteetseks lahendamiseks olema nii meditsiinialane kui õiguslik kompetents. Kindlustusjuhtumi lahendamisel tuleb võtta seisukoht nii ravi vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele kui tuvastada kahju hüvitamise nõude õiguslikud eeldused, mis seab kindlustusandjale märkimisväärse väljakutse. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on esinenud järgmised probleemid:
• eksperdid ei ole vastaval erialal praktiseerivad spetsialistid ehk ei oma vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi;
• ekspertide määramise läbipaistmatus ja sellega seonduvalt kahtlused ekspertide erapooletuses ja sõltumatuses;
• teiselt TTO-lt arvamuse „õngitsemine“;
• menetluslikud viivitused;
• kindlustusandja ei pea põhjendatuks TTO-le edastada õigustatud isiku terviklikku pöördumist, mistõttu jääb TTO-le õigustatud isiku etteheide ebaselgeks;
• kindlustusandja pöördumine selgituse saamiseks ei keskendu konkreetsele etteheitele, TTO peab selgitama kogu haiguslugu, mistõttu fookus võib kanduda ebaolulisele, lisaks on tegevus ebamõistlikult ajamahukas;
• ning vastupidiselt eelnevale - ekspertide järeldused ei ole terviklikud nt tuvastatakse, et teatud protseduuri käigus oleks saanud väikese kahju tekkimise ära hoida möönmata, et selle käigus oleks oluliselt kahjustatud ravi lõpptulemust ehk põhjustatud ulatuslikum kahju;
• ravijuhiste tähelepanuta jätmine (siinkohal on muuhulgas vastuolu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ravi vastab arstiteaduse üldisele tasemele kui on järgitud asjakohaseid ravijuhiseid);
• TTO-le ei edastata terviklikku eksperthinnangut, üksnes lõppjäreldus, mis ei võimalda jälgida arutluskäiku tuvastamaks negatiivsetel juhtudel vigu või võtmaks positiivsetel juhtudel õppust;
• tervisekahju raskusastme määramise läbipaistmatus ja ebaselgus;
• TTO põhjendatud vastuväidete arvesse võtmata jätmine;
• eksimused põhjusliku seose tuvastamisel (kahjulik tagajärg oleks saabunud sõltumata TTO tegevusest/tegevusetusest).
Eesti Haiglate Liit on oma liikmetega olukorda analüüsinud ning liidu liikmete poolt on välja toodud vajadus ekspertarvamuse ühtse vormi ja kvaliteedistandardite järele. On tehtud ettepanek luua riiklik ekspertide register koos sõltumatuse eelkontrolli ja huvide konflikti välistamise mehhanismiga. Vajalikuks on peetud ka kindlustusandjate koolitust sobivate ekspertide valikuks ning ekspertiiside läbiviimise põhimõtete ühtlustamiseks. Vajalik on süsteemne lähenemine sõltumatuse ja menetluskiiruse tagamiseks.
Erialaseltsidelt oleme saanud sisendi - ning mõned TTO-d on seda ka uueks kindlustusperioodiks kindlustusandjat hankides juba hanke tingimuseks seadnud - et kindlustusandja poolt kasutatav ekspert peab olema Eesti erialaseltsi pädevuskomisjoni poolt kinnitatud. Juhul, kui erialal puudub erialaselts, peab eksperdil olema minimaalselt 10-aastane erialane staaž ning ekspert peab tundma Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi.
Seoses ekspertarvamuse saamise vajadusega soovime tähelepanu juhtida ka ravikindlustuse seaduse § 40 kohase teisese arvamuse võimaldamisele. Nimetatu kätkeb endas sisuliselt võimalust saada teiselt TTO-lt Tervisekassa kulul eksperthinnang. Hetkel pole selle sätte väärkasutust kindlustusandjate poolt küll veel täheldatud, kuid kindlustusandjate erinevate ärimudelite kohaselt ei saa sedagi võimalust välistada.
Seoses uue kindlustuspakkuja Lloyd’s Insurance Company S.A turule tulekuga on vajalik kujundada õiguslik seisukoht ka erinevate kindlustustoodete st juhtumipõhise ja nõudepõhise kindlustuse TOKVS nõuetele vastavuse osas, samuti anda hinnang seaduse nõuete tagamisele olukorras, kus erinevad kindlustustooted ajaliselt vahelduvad.
TOKVS § 26 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil aset leidnud tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuste rikkumine, kui tervishoiuteenuse osutamisega põhjustati patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm, tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja kahju on tekkinud TOKVS § 10 lg 2 loetletud asjaolu tagajärjel. Kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, millest on kindlustusandjale teatatud kolme aasta jooksul alates ajast, kui õigustatud isik sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest. TOKVS § 6 lg 5 kohaselt ei ole TTO-l lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga. Olukorras, kus juhtumipõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse nõudepõhise kindlustusperioodiga leping on viimane ilmselt suures osas tühine ning vastupidisel juhul – kui nõudepõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse juhtumipõhise kindlustusperioodiga leping, võib tekkida kindlustusega katmata periood. Nii ühel kui teisel juhul põhjustab olukord ebaselguse nii TTO-le kui õigustatud isikutele.
Eesti Haiglate Liit peab oluliseks jätkata dialoogi ja arutada esile kerkinud küsimusi ühiselt kõigi osapooltega, et tagada kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 11.12.2025 nr 190-1A
Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus
Austatud sotsiaalminister
Käesolevaks hetkeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus kehtinud veidi enam kui aasta, mistõttu on kohane teha mõned kokkuvõtted ja jagada tähelepanekuid.
Esimesel kehtivusaastal puudus kindlustusandjate turul konkurents, ainsaks teenusepakkujaks oli AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kes pakkus kindlustusjuhtumi põhist kindlustust. Konkurentsi puudumise tõttu ei ole sisuliselt võimalik hinnata, kas teenuse hind oli põhjendatud, kattis kindlustusandja kulud ning võimaldas mõistlikku ärikasumit. Hinnates kindlustusmakse suurust võrdluses hüvitamisele kuuluva kahju suurusega, on vähemasti suuremate haiglate lõikes kahjuks võimalik teha järeldus, mille kohaselt oli tegemist majanduslikult kahjumliku tehinguga.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandjal kindlustusjuhtumite kvaliteetseks lahendamiseks olema nii meditsiinialane kui õiguslik kompetents. Kindlustusjuhtumi lahendamisel tuleb võtta seisukoht nii ravi vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele kui tuvastada kahju hüvitamise nõude õiguslikud eeldused, mis seab kindlustusandjale märkimisväärse väljakutse. Kindlustusjuhtumite lahendamisel on esinenud järgmised probleemid:
• eksperdid ei ole vastaval erialal praktiseerivad spetsialistid ehk ei oma vajalikke erialaseid teadmisi ja kogemusi;
• ekspertide määramise läbipaistmatus ja sellega seonduvalt kahtlused ekspertide erapooletuses ja sõltumatuses;
• teiselt TTO-lt arvamuse „õngitsemine“;
• menetluslikud viivitused;
• kindlustusandja ei pea põhjendatuks TTO-le edastada õigustatud isiku terviklikku pöördumist, mistõttu jääb TTO-le õigustatud isiku etteheide ebaselgeks;
• kindlustusandja pöördumine selgituse saamiseks ei keskendu konkreetsele etteheitele, TTO peab selgitama kogu haiguslugu, mistõttu fookus võib kanduda ebaolulisele, lisaks on tegevus ebamõistlikult ajamahukas;
• ning vastupidiselt eelnevale - ekspertide järeldused ei ole terviklikud nt tuvastatakse, et teatud protseduuri käigus oleks saanud väikese kahju tekkimise ära hoida möönmata, et selle käigus oleks oluliselt kahjustatud ravi lõpptulemust ehk põhjustatud ulatuslikum kahju;
• ravijuhiste tähelepanuta jätmine (siinkohal on muuhulgas vastuolu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ravi vastab arstiteaduse üldisele tasemele kui on järgitud asjakohaseid ravijuhiseid);
• TTO-le ei edastata terviklikku eksperthinnangut, üksnes lõppjäreldus, mis ei võimalda jälgida arutluskäiku tuvastamaks negatiivsetel juhtudel vigu või võtmaks positiivsetel juhtudel õppust;
• tervisekahju raskusastme määramise läbipaistmatus ja ebaselgus;
• TTO põhjendatud vastuväidete arvesse võtmata jätmine;
• eksimused põhjusliku seose tuvastamisel (kahjulik tagajärg oleks saabunud sõltumata TTO tegevusest/tegevusetusest).
Eesti Haiglate Liit on oma liikmetega olukorda analüüsinud ning liidu liikmete poolt on välja toodud vajadus ekspertarvamuse ühtse vormi ja kvaliteedistandardite järele. On tehtud ettepanek luua riiklik ekspertide register koos sõltumatuse eelkontrolli ja huvide konflikti välistamise mehhanismiga. Vajalikuks on peetud ka kindlustusandjate koolitust sobivate ekspertide valikuks ning ekspertiiside läbiviimise põhimõtete ühtlustamiseks. Vajalik on süsteemne lähenemine sõltumatuse ja menetluskiiruse tagamiseks.
Erialaseltsidelt oleme saanud sisendi - ning mõned TTO-d on seda ka uueks kindlustusperioodiks kindlustusandjat hankides juba hanke tingimuseks seadnud - et kindlustusandja poolt kasutatav ekspert peab olema Eesti erialaseltsi pädevuskomisjoni poolt kinnitatud. Juhul, kui erialal puudub erialaselts, peab eksperdil olema minimaalselt 10-aastane erialane staaž ning ekspert peab tundma Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemi.
Seoses ekspertarvamuse saamise vajadusega soovime tähelepanu juhtida ka ravikindlustuse seaduse § 40 kohase teisese arvamuse võimaldamisele. Nimetatu kätkeb endas sisuliselt võimalust saada teiselt TTO-lt Tervisekassa kulul eksperthinnang. Hetkel pole selle sätte väärkasutust kindlustusandjate poolt küll veel täheldatud, kuid kindlustusandjate erinevate ärimudelite kohaselt ei saa sedagi võimalust välistada.
Seoses uue kindlustuspakkuja Lloyd’s Insurance Company S.A turule tulekuga on vajalik kujundada õiguslik seisukoht ka erinevate kindlustustoodete st juhtumipõhise ja nõudepõhise kindlustuse TOKVS nõuetele vastavuse osas, samuti anda hinnang seaduse nõuete tagamisele olukorras, kus erinevad kindlustustooted ajaliselt vahelduvad.
TOKVS § 26 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil aset leidnud tervishoiuteenuse osutaja poolne kohustuste rikkumine, kui tervishoiuteenuse osutamisega põhjustati patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm, tervishoiuteenuse osutaja vastutab tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel ja kahju on tekkinud TOKVS § 10 lg 2 loetletud asjaolu tagajärjel. Kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, millest on kindlustusandjale teatatud kolme aasta jooksul alates ajast, kui õigustatud isik sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest. TOKVS § 6 lg 5 kohaselt ei ole TTO-l lubatud sõlmida mitut kattuva kindlustusperioodiga lepingut. Kui on sõlmitud mitu kattuva kindlustusperioodiga lepingut, on hiljem sõlmitud leping tühine ulatuses, milles see kattub varem sõlmitud lepinguga. Olukorras, kus juhtumipõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse nõudepõhise kindlustusperioodiga leping on viimane ilmselt suures osas tühine ning vastupidisel juhul – kui nõudepõhise kindlustusperioodi järel sõlmitakse juhtumipõhise kindlustusperioodiga leping, võib tekkida kindlustusega katmata periood. Nii ühel kui teisel juhul põhjustab olukord ebaselguse nii TTO-le kui õigustatud isikutele.
Eesti Haiglate Liit peab oluliseks jätkata dialoogi ja arutada esile kerkinud küsimusi ühiselt kõigi osapooltega, et tagada kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
